[EIS] Eelnõu kooskõlastamiseks: JUM/22-0879 - "Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seadus"

EELNÕU 20.07.2022 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seadus § 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Kinnipeetavale tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse Eesti Haigekassa eelarvest Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.“; 2) paragrahvi 52 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Vangistusseaduse muutmine Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 49 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kinnipeetavale tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse Eesti Haigekassa eelarvest Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.“; 2) paragrahv 491 ja § 52 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 16. jaanuaril. XX Riigikogu esimees Tallinn „…“ ………….. 2022 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „….“ ……………. 2022 allkirjastatud digitaalselt  Rahandusministeerium Meie 03.08.2022 nr 8-1/5475 Eesti Haigekassa Eesti Haiglate Liit Eesti Õdede Liit Eesti Psühhiaatrite Selts Eesti Arstide Liit Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse vanglate tervishoiuteenuse ühendamiseks tavameditsiiniga. Tagasisidet palume hiljemalt 23.08.2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Justiitsminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Määruste kavandid Liisu Anger 620 8292 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vanglas osutatav tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse pakkujalt tavaliselt oodatava hoolega. Praegu kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lg 2 punkti 1 ja vangistusseaduse § 49 lõike 2 kohaselt rahastatakse vanglas kinni peetavate isikute tervishoiuteenuseid riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu. Vangistusseaduse § 491 sätestab volitusnormi Vabariigi Valitsusele kehtestada kinnipeetavatele osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord. Tervishoiuteenused vanglas moodustavad riigi tervishoiusüsteemi osa. Vangla meditsiiniosakonnas osutatakse vangidele ambulatoorset üld- ja eriarstiabi, samuti on olemas võimekus pakkuda statsionaarseid tervishoiuteenuseid. Kui vang vajab ravi, mida vanglas ei ole võimalik tagada, saadetakse ta ravile tavahaiglasse. Tervishoiuteenuseid vanglas osutab tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Lisaks tavapärasele eri- ja üldarstiabile läbivad kõik vanglasse saabuvad vangid läbivad esmase tervisekontrolli, mille käigus vaadatakse üle kinnipeetava terviseseisund ning määratakse edasine ravi. HIV/AIDSi ennetustöö aluseks vanglates on rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020–2030. Kõikides vanglates testitakse ja nõustatakse vange HIV teemal vanglasse saabumisel, edaspidi tehakse üks kord aastas kordustest. Kõik vanglad pakuvad ARV-ravimeid ja metadoon-asendusravi. Eelnõu kohaselt korraldab ja rahastab 2023. aasta 16. jaanuarist tervishoiuteenuste tagamist kinnipeetavatele Eesti Haigekassa. Selleks tõstetakse seni Justiitsministeeriumile kinnipeetavate tervishoiuteenuse korraldamiseks eraldatud eelarveraha üle Eesti Haigekassale. Peale eelnõu jõustumist Justiitsministeerium ja vanglad tervishoiuteenuste osutamisega enam ei tegele vaid tagavad vajalikud tingimused, et tervishoiuasutused saaksid osutada kinnipeetavatele tervishoiuteenuseid vanglas kohapeal ning vajadusel ka väljaspool vanglat. Lisaks osaletakse rahvusvahelises koostöös vanglate tervishoiukorraldust puudutavate erisuste osas. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse nõunik Liisu Anger ([email protected], 620 8292). Eelnõu keeletoimetaja on õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust (avaldamismärkega RT I, 20.06.2022, 96) ja vangistusseadust (avaldamismärkega RT I, 27.05.2022, 50). Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu häälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Tervishoiuteenuse rahastamise üleandmine Eesti Haigekassale Seaduse eesmärk on anda alates 2023. aasta 16. jaanuarist Eesti Haigekassale üle kinnipeetavale tervishoiuteenuste osutamise rahastamine ning korraldada tervishoiuteenused nii, et teenust osutab vangla piirkonnas paiknev tervishoiuasutus, kellel on olemas selleks vajalik võimekus. Muudatusega eraldatakse vangla ülesannetest tervishoiuteenuse osutamine, mis kuulub olemuslikult Sotsiaalministeeriumi mitte Justiitsministeeriumi haldusalasse. Muudatusega vähendatakse tervishoiu rahastamise killustatust ning teenuse osutamine muutub tõhusamaks. See tähendab, et muudatuse tulemusel ei juhi ega korralda Justiitsministeerium edaspidi eraldiseisvat tervishoiusüsteemi ca 2000-le inimesele ning kinnipidamiskohas viibivate inimeste vajadused on arvestatud riigi tervisepoliitika osana Sotsiaalministeeriumi poolt, kes omab selleks vajalikku teadmiste pagasit ja kompetentsi. Säilib põhimõte, et olemasolevad ja loodavad tervishoiuteenused ning ravimid on ühetaoliselt kättesaadavad nii vanglas kui tervishoiuasutustes. Tervishoiuteenuste eelarvet juhitakse ühtsetel alustel ning täiendavad rahastusvajadused, näiteks võimalikud lisakulud infotehnoloogia arendustele või ravimitele, lahendatakse keskselt Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa koostöös kaasates ka tervishoiuteenuse osutajad ja huviorganisatsioonid. Tervishoiutöötajate koolitamise, väljaõppe ja tööjõuvajadusega tegeletakse ühtselt Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Praegu kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lg 2 punkti 1 ja vangistusseaduse § 49 lõike 2 kohaselt rahastatakse vanglas kinni peetavate isikute tervishoiuteenuseid riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu. Vangistusseaduse § 491 sätestab volitusnormi Vabariigi Valitsusele kehtestada kinnipeetavatele osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord1. Muudatuse elluviimiseks tunnistatakse kehtetuks regulatsioon, mille kohaselt rahastatakse kinnipeetavatele osutatavaid tervishoiuteenuseid Justiitsministeeriumi kaudu, ning selle rakendamiseks kehtestatud määrus. Tallinna Vangla põhimääruse2 § 2 lg 1 punkti 4 kohaselt vangla ülesandeks ka kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenuse osutamise korraldamine. Sama määruse § 6 lg 2 punkti 6 kohaselt on meditsiiniosakond vangla üks osakondadest ja § 172 kohaselt on meditsiiniosakonna põhiülesanne korraldada kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenuse osutamist. Tallinna Vangla teenistujate koosseisu3 § 1 kohaselt on meditsiiniosakonnas 37,5 teenistuskohta. 1 Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määrus nr 330 „„Vangistusseaduse“ alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“. 2 justiitsministri 6. detsembri 2001. a määrus nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“, RT I, 22.06.2022, 6. 3 justiitsministri 24. jaanuari 2007. a määrus nr 5 „Tallinna Vangla teenistujate koosseis“, RT I, 22.06.2022, 3. Tartu Vangla põhimääruse4 § 2 lg 1 punkti 4 kohaselt vangla ülesandeks ka kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenuse osutamise korraldamine. Sama määruse § 6 lg 2 punkti 4 kohaselt on meditsiiniosakond vangla üks osakondadest ja § 11 kohaselt on meditsiiniosakonna põhiülesanne korraldada kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenuse osutamist. Tartu Vangla teenistujate koosseisu5 § 1 kohaselt on meditsiiniosakonnas 37 teenistuskohta. Justiitsministri määruse „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“6 § 2 lg 1 punkti 5 kohaselt on muu hulgas vangla ülesandeks kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenuse osutamise korraldamine. Sama määruse § 7 lg 2 punkti 5 kohaselt on meditsiiniosakond vangla üks osakondadest ja § 12 kohaselt on meditsiiniosakonna põhiülesanne korraldada kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenuse osutamist ja vanglateülest apteegiteenust. Justiitsministri määruse „Viru Vangla teenistujate koosseis“7 § 1 kohaselt on meditsiiniosakonnas 34,5 teenistuskohta. Tartu Vangla, Tallinna Vangla ja Viru Vangla on eraldi tegevusloa alusel tervishoiuteenuse osutajad. Kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamiseks võtab vangla tööle tervishoiutöötajad või sõlmib lepingud tervishoiuteenuse osutamiseks muu teenusepakkujaga. Vanglate meditsiiniosakondades töötab praegu kokku 136 teenistujat. Vanglas kinni peetavatele isikutele osutatakse tervishoiuteenuseid nii vanglas kohapeal kui ka vajadusel tervishoiuteenuse osutaja juures vangla järelevalve all väljaspool vanglat. Väljaspool vanglat tehakse uuringuid, mille jaoks vanglas kohapeal võimalused puuduvad, ning osutatakse ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi. Eelnõuga soovitakse lõpetada olukord, kus vangla, kelle põhiülesanne on korraldada karistuse täideviimine, tegeleb veel ka tervishoiuteenuste osutamise ja korraldamisega, tervishoiutöötajatega seotud personalitööga, tervishoiuteenuse haldamisega, ravimite hankimisega, tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike IT-lahenduste arendamisega ning järelevalvega nende tegemise üle. Tervishoiuteenuste liitmisel ühtse juhtimise alla osutatakse kinnipeetavatele samu teenuseid nagu seni, kuid nende osutamist korraldab ja juhib ühtselt Eesti Haigekassa. Tervishoiuteenuste osutamisel tuleb arvestada vangistusseadusest tulenevate erisustega. 2.1. Väljatöötamiskavatsus 31. jaanuaril 2022. a esitas Justiitsministeerium kooskõlastusringile väljatöötamiskavatsuse vangistusseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmiseks (vanglameditsiini liitmine tavatervishoiusüsteemiga)8. Väljatöötamiskavatsus edastati kooskõlastamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule ja Sotsiaalministeeriumile kui seotud pooltele. Sotsiaalministeerium ja Eesti Haigekassa väljatöötamiskavatsusele ametlikku tagasisidet ei esitanud, kuid mitteametlikult leppisid Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium ja Justiitsministeerium kokku analüüsi koostamises. Alates 1. aprillist 2022 teeb 4 justiitsministri 6. detsembri 2001. a määrus nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“, RT I, 22.06.2022, 7. 5 justiitsministri 26. mai 2008. a nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis“, RT I, 22.06.2022, 3. 6 justiitsministri 13. juuni 2006. a määrus nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“, RT I, 22.06.2022, 8. 7 justiitsministri 26. märtsi 2008. a määrus nr 11 „Viru Vangla teenistujate koosseis“, RT I, 22.06.2022, 5. 8 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/62d654a0-7ff4-4bcb-9082-2a81b4888729 Justiitsministeerium koostöös Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumiga analüüsi vanglas kinni peetavatele isikutele osutatavate teenuste liitmiseks Eesti Haigekassa rahastatava ühtse süsteemiga. Tabel 1. Tagasiside väljatöötamiskavatsuse kohta Eesti Vanglameditsiini Patsientide arv suureneb tavameditsiini süsteemis Psühhiaatrite ühendamine 2131 isiku võrra. Kroonilisi psühhiaatrilisi haigusi Selts tavameditsiini on diagnoositud u 50%-l vangidest. Diagnoosid on süsteemiga halvendab üldjuhul pandud enne vangistust. Seetõttu jääb teenuste kättesaadavust ebaselgeks, mil määral teenuste kättesaadavus nii kinnipeetavatele kui väheneb. 80% vangidest kogeb mõnd vaimse ka ravikindlustatud tervise probleemi vangistuse ajal, kuid nende isikutele. probleemidega tegeletakse vanglas sees ning see ei puuduta teenuse kättesaadavust väljaspool vanglat. Mediaankaristuse pikkus oli 2021. aastal 3 aastat ja 6 kuud. Seega on periood, mille jooksul isik viibib vanglas, võrreldamatult lühem ajast, mille jooksul viibib ta tervishoiusüsteemi hoole all väljaspool vanglat. Seega on patsientide lisandumine tavatervishoiusüsteemi suures plaanis olematu ja vaid vanglakaristuse jooksul osutada abi eraldi korraldatud süsteemi kaudu ei ole põhjendatud. Üheski Eesti Planeeritava muudatusega kaasneva toimemudeli psühhiaatrilist kohaselt osutatakse jätkuvalt psühhiaatrilist statsionaarset teenust statsionaarset ravi Tartu Vanglas kohapeal ning pakkuvas raviasutuses ei ambulatoorset ravi vangla asukohas. Vanglas ja ole vajalikke tingimusi kinnipeetava saatmisel tavahaiglasse tagab ega personali järelevalve sarnaselt praeguse korraldusega minimeerimaks vangla. vägivaldse käitumise riski ega tagamaks kinnipeetavate vajalikku järelevalvet. Eelkõige on küsimus mitte- psüühikahäiretega seonduva vägivallaga, mida erinevalt psüühikahäiretest tulenevaga ei saa ravida. Sellise võimekuse loomine eeldaks suuri investeeringuid nii taristusse kui spetsiifilisse väljaõppesse. Samuti tõstatab see ka sundravi osakonnast tuttava õigusliku vastuolu, kus PsAS näeb ette käitumisvõimalused psüühikahäiretest tulenevaks ohuks (nt ohjeldusmeetmete rakendamine), ent ei võimalda seadusekohast käitumist juhul, kui vägivaldne käitumine pole seotud haigusega. Psühhiaatriline abi Psühhiaatriline abi on ka vangidele vabatahtlik Eestis on PsAS kohaselt ning ravijuhised vanglas on samad mis väljaspool reeglina vabatahtlik vanglat. Juhime tähelepanu, et psühhiaatrid, kes ning toimub peamiselt osutavad teenust vanglas, töötavad enamasti ka ambulatoorselt. väljaspool vanglat ning Justiitsministeerium Ambulatoorne ravi eeldab, et psühhiaatriline abi nii vanglas kui koosneb bioloogilisest vanglast väljaspool on tagatud vastavalt (sh medikamentoossest) arstiteaduse üldisele tasemele. Vangla ravist ja/või kodukorrast tulenevad erisused ja päevakava on psühhoteraapiast ning tervishoiutöötaja korraldusel vajadusel elustiilisoovitustest. muudetavad. Kõikide eelkirjeldatute määramine ja läbi viimine on vangla tingimustes tavapärasega võrreldes oluliselt erinev. Vanglas viibivate ja Esimeses punktis selgitatule, et vanglas viibivad psühhiaatrilist abi isikud viibivad tegelikult elukaare jooksul vajavate isikute märkimisväärselt pikema perioodi diagnoosid on muudest tavatervishoiusüsteemi hoole all, lisame, et patsientidest olulisel vanglas kinni peetavate isikute diagnoosid ei erine määral erinevad (nt suur olulisel määral mujal viibivate riskikäitumisega isikute omadest. Sarnasele järeldusele jõuti ka isiksushäirete osakaal) Sotsiaalministeeriumi tehtud analüüsi tulemusel. ning nendega Manipulatsioonioht on suur ja ravimotivatsioon tegelemine ja käsitlus väike kõigil riskigruppi kuuluvatel isikutel nii vajab eriteadmisi. vanglas kui ka vanglast väljaspool. Samuti võib suuresti erineda patsientide motivatsioon eriarsti abi saamiseks, kus tavapärase kaebustele leevenduse saamise kõrval vajab eriteadmisi ka muude võimalike  motiivide eristamine (sh simuleerimine). Väljatöötamiskavatsuses esitatud lahendusest, mille kohaselt lõimitakse vangide tervishoid Eesti Haigekassa rahastatud tervishoiusüsteemi, on lähtutud ka kõnesoleva eelnõu koostamisel. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu ülesehitus Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist ning sellega viiakse vanglas kinni peetavate isikute tervishoiuteenuse rahastamine tervishoiuteenuste korrastamise eesmärgil riigieelarvest Eesti Haigekassa eelarvesse alates 2023. aasta 16. jaanuarist. Eelnõu § 1 muudatused Esimese paragrahvi punktiga 1 täiendatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõikega 14, mille kohaselt rahastatakse kinnipeetavale tervishoiuteenuste osutamine edaspidi Eesti Haigekassa eelarvest Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Esimese paragrahvi punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lg 2 punkt 1, mille kohaselt rahastatakse kinnipeetavate tervishoiuteenuseid riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu. Esimese paragrahvi kahe muudatusega luuakse olukord, kus Justiitsministeeriumi asemel rahastatakse edaspidi vanglates tervishoiuteenuste osutamist riigieelarvest Eesti Haigekassa kaudu. Tegemist on põhimõttelise muudatusega, millega liidetakse vanglate tervishoiuteenuste rahastamine Eesti Haigekassa üldeelarvega ning Justiitsministeerium tervishoiuteenuse rahastamist edaspidi ei korralda. Eelnõu § 2 muudatused Teise paragrahvi punktiga 1 muudetakse vangistusseaduse § 49 lõiget 2, mille kohaselt rahastatakse kinnipeetavate tervishoiuteenuseid riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu. Lõige 1 kehtestatakse uues sõnastuses, mille kohaselt rahastatakse kinnipeetavale tervishoiuteenuste osutamist edaspidi Eesti Haigekassa eelarvest Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Teise paragrahvi punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks vangistusseaduse § 491. Vangistusseaduse § 491 kehtetuks tunnistamisega muutub haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 alusel kehtetuks volitusnorm Vabariigi Valitsusele kehtestada vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord. Edaspidi sätestatakse osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2022. a määruses nr 39 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“. Selle rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale. Samuti tunnistatakse punktiga 2 kehtetuks ka vangistusseaduse § 52 lõike 1 teine lause, mis sätestab erisuse vanglale tervishoiuteenuse osutamisel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 ja § 22 lõikes 2 toodud juriidilise vormi nõuetest. Kuna edaspidi ei ole vangla tervisehoiuteenuse osutaja, ei ole erisus enam vajalik. Eelnõu § 3 muudatused Kolmanda paragrahviga kehtestatakse seaduse jõustumine 2023. aasta 16. jaanuaril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga kavandatav muudatus puudutab vanglates viibivaid kinni peetavad isikuid, vanglas töötavaid tervishoiutöötajaid ja vanglate asukohtades paiknevaid tervishoiuteenuse osutajaid. Riigiasutustest on eelnõuga puutumus Tartu Vanglal, Viru Vanglal, Tallinna Vanglal, Eesti Haigekassal, Sotsiaalministeeriumil ja Justiitsministeeriumil. Tabel 2. Kavandatud muudatusest mõjutatud sihtrühmad Vanglas kinni peetavad isikud 21319 Vangla tervishoiutöötajad, kes muudatuse kohaselt 136 viiakse üle tsiviilmeditsiiniasutuse koosseisu Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Eesti 3 Haigekassa Tallinna Vangla, Viru Vangla, Tartu Vangla 3 Vanglatele teenust pakkuvad tervishoiuasutused 3 3.1. Majanduslikud mõjud I sihtrühm: Tervishoiuasutused, kes edaspidi hakkavad teenust osutama vanglas Sihtrühma kuuluvad tervishoiuteenuse osutajad, kes võtavad üle praegu vanglas töötavate meditsiinitöötajate töölepingud ja hakkavad teenuseid osutama ka vanglas kohapeal. Tervishoiuasutused, kes hakkavad teenuseid osutama, määratakse kindlaks sotsiaalministri määruses „Haigla liikide nõuded“10. Teenused, mida tervishoiuteenuse osutaja osutab kohapeal, ja teenused, mida on võimalik korraldada tervishoiuteenuse osutaja juures kohapeal, nähakse 9 Seisuga 30.05.2022 veebilehe www.vangla.ee andmetel. 10 sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrus nr 103 „Haigla liikide nõuded“, RT I, 28.06.2022, 11. ette Vabariigi Valitsuse määruses „Eesti Haigekassa poolt rahastatavate tervishoiuteenuste loetelu“11. Tallinna Vangla meditsiiniosakonnas on 37,5 teenistuskohta, Tartu Vangla meditsiiniosakonnas on 37 teenistuskohta, Viru Vangla meditsiiniosakonnas on 34,5 teenistuskohta. Kavandatava muudatuse kohaselt annab vangla teenistujad üle teenuse osutajale. Üleminekusätted nähakse ette Sotsiaalministri määruses „Haigla liikide nõuded“, millega kehtestatakse teenuse osutamise kohustus tervishoiuteenuse osutajale. Kavandatava lahenduse kohaselt katavad täiendava tööjõuvajaduse vangla praegused meditsiinitöötajad. Tervishoiuteenuse osutaja peab arvestama, et vanglas tervishoiuteenuse osutamisel peab tervishoiutöötajatel olema tagatud seadusega nõutud eesti keele oskus, mida praegu kontrollib töölevõtmisel vangla. Lisakoormus võib tekkida ülevõtmisega seotud lepingute muutmise, töölepingute ülevõtmise ja tegevuslubade taotlemisega. Kuivõrd on tegemist ühekordse koormusega, siis mõju tervishoiuteenuse osutajatele on HÕNTE § 46 tähenduses väheoluline, kuna sihtrühm on väike ja vaatamata mõju regulaarsusele mõjutab muudatus teenusepakkuja majandustegevust vähe. Ebasoovitavaks riskiks on võimalik töötajate puudus, kui praegu vanglas töötavad tervishoiutöötajad ei soovi valdkonnas jätkata. Olemasolevate teenuste kasutajatega liitub hinnanguliselt 2131 patsienti, kellest 789 on Harjumaal, 700 Tartumaal ja 639 Ida-Virumaal. Töölepingute ülevõtmine ning tegevuslubade taotlemine on ühekordne halduskoormus. Edaspidi lisandub teenuse osutajale halduskoormus, et juhtida veel üht osakonda. Vanglatest võetakse üle ka meditsiiniosakonna juhtivpersonal (meditsiiniosakonna juhataja, vanemõde) ning tugipersonal. Üle võetava osakonna juhtimine ei erine muude osakondade juhtimisest, kuna tegemist on sarnase töökorralduse ja halduskoormusega. Lisakoormus võib tekkida ülevõtmisega seotud lepingute muutmisest, töölepingute ülevõtmisest, tegevuslubade taotlemisest. Kuivõrd tegemist on ühekordse koormusega, siis mõju tervishoiuteenuse osutajatele on HÕNTE § 46 tähenduses väheoluline, kuna sihtrühm on väike ning vaatamata mõju regulaarsusele mõjutab muudatus teenusepakkuja majandustegevust vähe. Ebasoovitav risk on võimalik töötajate puudus, kui praegu vanglas töötavad tervishoiutöötajad ei soovi valdkonnas jätkata. II sihtrühm: vangla meditsiiniosakonna teenistujad Vanglate meditsiiniosakondade teenistujad liiguvad muudatuse järel teenust osutava tervishoiuteenuse osutaja koosseisu. Kokku on Tartu Vangla, Viru Vangla ja Tallinna Vangla meditsiiniosakonnas 136 töötajat. Üleminekusätted sätestatakse sotsiaalministri määruses „Haiglaliikide nõuded“, millega kehtestatakse teenuse osutamise kohustus tervishoiuteenuse osutajale. Eelduslikult ei mõjuta muudatus märkimisväärselt vangla meditsiiniosakonna töötajatele töökorraldust. Teenuste osutamine vanglas jätkub senises mahus ja tööjõuvajadus teenuse 11 Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määrus nr 64 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“, RT I, 05.07.2022, 4. osutamisel ei muutu. Teenuse võtab Eesti Haigekassa üle senistel vanglaga kokku lepitud tingimustel ja senises mahus. Käesoleva regulatsiooni kohaselt sõlmib lepingud meditsiiniosakonna teenistujatega vangla. Edaspidi võtab meditsiinitöötajad ja tugipersonali tööle lepingupartner, kes vanglas teenust osutab. Intervjuudest, mis tehti Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi koostöös tehtud analüüsi raames, ei ole selgunud, et vanglate meditsiiniosakondade töötajad sooviksid seniselt töölt tööandja vahetumise tõttu lahkuda. Teenistujate jaoks muutub kõrgem juhtimistasand, ent osakonna juhataja ja õendusjuht ei muutu. Vanglas kohapeal osutatakse teenuseid sarnases töökeskkonnas, mis varemgi. Muudatusega kaasnev positiivne mõju on vangla meditsiinitöötajate kaasamine tervishoiuteenuse osutaja koolitustegevusse ja erialase konsultatsiooni võimaluste laienemine. Kuivõrd tegemist on ühekordse muudatusega, siis mõju tervishoiuteenuse osutajatele on HÕNTE § 46 tähenduses väheoluline, kuna sihtrühm on väike ja vaatamata mõju regulaarsusele mõjutab muudatus teenistujaid vähe. 3.2. Riigivalitsemine, mõju riigieelarvele ja keskvalitsuse korraldusele I sihtrühm: Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa Sotsiaalministeeriumile ja Eesti Haigekassale tuleb ülesandeid juurde ulatuses, mis on vajalik 2131 lisapatsiendi teenindamiseks tavatervishoius. Andes tervishoiuteenuste osutamise üle Eesti Haigekassale Sotsiaalministeeriumile mõju ei kaasne, kuivõrd Sotsiaalministeerium ei osale tervishoiuteenuse osutajate igapäevatöö korraldamises. Eesti Haigekassale kaasneb koormus ulatuses, mis kaasneb 2131 lisapatsiendi teenuse rahastamisega. Mõju tervishoiuteenuse osutajatele on HÕNTE § 46 tähenduses väheoluline. Lisanduvate patsientide arv on tervishoiuteenuseid kasutavate isikute arvu silmas pidades marginaalne. Täiendav rahastamismudel lõimitakse olemasolevasse süsteemi. Seega on mõju vaatamata selle regulaarsusele väike ja muudatus mõjutab Eesti Haigekassa tegevust vähe. II sihtrühm: Tallinna Vangla, Viru Vangla, Tartu Vangla ja Justiitsministeerium Tallinna Vangla, Viru Vangla ja Tartu Vangla ei ole edaspidi tervishoiuteenuse osutajad. Vanglad ei pea korraldama meditsiiniosakondade töötajatega tehtavat personalitööd ega töötajate koolitusi ning ravimite ja meditsiinitehnika hankeid. Justiitsministeerium ei pea edaspidi tegelema ressursside planeerimisega eelarvemenetluses meditsiini rahastamise korraldamiseks ega haldama ja arendama eraldi meditsiiniinfosüsteeme. Seega väheneb muudatuse rakendamisel sihtrühma töökoormus ning kaasneb mõningane töökorralduslik mõju. Kokkulepitud toimemudeli kohaselt ei sagene vanglate jaoks kohustus kinnipeetavaid isikuid tervishoiuteenuse osutamiseks konvoeerida. Mõju on sihtrühmale regulaarne, kuid väheulatuslik ning ette ei ole näha ebasoovitavaid riske. Mõju vanglatele ja Justiitsministeeriumile kaasnev töökorralduslik mõju on HÕNTE § 46 tähenduses väheoluline. Kaasnev positiivne mõju seisneb selles, et edaspidi ei vastuta vangla enam tervishoiutöötajate töölevõtmise ja koolitamise ning tervishoiuteenuse korraldamise eest, vaid saavad selles tugineda pädevale tervishoiuteenuse osutajale. Justiitsministeerium ei ole edaspidi otseselt seotud tervishoiuteenuste korraldamisega. 3.3. Sotsiaalsed mõjud Sihtrühm: vanglas kinni peetavad isikud Vanglas kinni peetavaid isikuid, keda oli eelnõu ettevalmistamise ajal 2131, mõjutab kavandatud muudatus vähe. Kavandatava muudatusega ei muutu tervishoiuteenuste kvaliteet ega osutamise sagedus ning enamikku tervishoiuteenuseid osutatakse ka edaspidi vangla territooriumil. Kaasnev mõju on pigem positiivne, kuna muudatusega tagatakse tervishoiuteenuste osutamine vanglast kui administratiivjuhist eraldi ning vanglas osutatakse tervishoiuteenust samadel alustel tervishoiuteenustega, mida osutatakse ülejäänud ühiskonnale. Eelnõuga kavandatava muudatusega ei kaasne eeldatavalt HÕNTE § 46 kohaselt olulist mõju sihtrühmadele ega ühiskonnale tervikuna. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Koos teenusega antakse riigieelarvest Justiitsministeeriumi asemel Eesti Haigekassale teenuse osutamiseks planeeritavad riigieelarve vahendid. 8. Rakendusaktid 8.1. Selleks, et muuta kinnipeetavatele vajalike tervishoiuteenuste korraldamise eest tasu maksmist, tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2022. a määrust nr 39 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale. 8.2. Selleks, et lisada tervishoiuteenuse osutajale kohustus korraldada vanglates tervishoiuteenust, tuleb muuta sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrust nr 103 „Haigla liikide nõuded“. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale. 8.3.Käesoleva eelnõuga tunnistatakse kehtetuks vangistusseaduse § 491 ning HMS-i § 93 lõike 1 alusel muutub kehtetuks Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määrus nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“. 8.4. Muudatuse elluviimiseks on vaja muuta kinnipeetavate andmete töötlemise korda, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruses nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale. 8.5. Selleks, et vanglatel ei oleks kohustust kinnipeetavatele tervishoiuteenuseid osutada, tuleb muuta justiitsministri 13. juuni 2006. a määrust nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ ja tunnistada kehtetuks selle määruse § 3 punkt 5 ja § 12. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale. 8.6. Selleks, et vanglatel ei oleks kohustust kinnipeetavatele tervishoiuteenuseid osutada, tuleb muuta justiitsministri 6. detsembri 2001. a määrust nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ ning tunnistada kehtetuks selle määruse § 2 lg 1 punkt 4 ja § 172. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale. 8.7. Selleks, et vanglatel ei oleks kohustust kinnipeetavatele tervishoiuteenuseid osutada, tuleb muuta justiitsministri 6. detsembri 2001. a määrust nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ ning tunnistada kehtetuks selle määruse § 2 lg 1 punkt 4 ja § 11. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale. 8.8. Muuta tuleb justiitsministri 26. märtsi 2008. a määrust nr 11 „Viru Vangla teenistujate koosseis“ § 1, millega kehtestatakse Viru Vangla teenistujate koosseisus ka meditsiiniosakonna kohtade koosseis. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale. 8.9. Muuta tuleb justiitsministri 26. mai 2008. a määrust nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis“ § 1, millega kehtestatakse Tartu Vangla teenistujate koosseisus ka meditsiiniosakonna kohtade koosseis. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale. 8.10. Muuta tuleb justiitsministri 24. jaanuari 2007. a määrust nr 5 „Tallinna Vangla teenistujate koosseis“ § 1, millega kehtestatakse Tallinna Vangla teenistujate koosseisus ka meditsiiniosakonna kohtade koosseis. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 16.01.2023. Muudatuse ettevalmistamiseks tuleb Justiitsministeeriumil muuta punktides 8.3–8.9 nimetatud rakendusaktid, Vabariigi Valitsusel tuleb muuta punktis 8.1 nimetatud rakendusakt, Sotsiaalministeeriumil tuleb muuta sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrust nr 103 „Haigla liikide nõuded“. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Eesti Haigekassale, Sotsiaalministeeriumile, Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Õdede Liidule, Arstide Liidule ja Rahandusministeeriumile.  MÄÄRUSE KAVAND Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 ja § 331 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 31.03.2022 määruses nr 39 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) 3. peatükki täiendatakse ja kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamise hinnakiri teenuse osutamisel vanglas.  MÄÄRUSE KAVAND Haigla liikide nõuded Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 22 lõike 4 alusel. Sotsiaalministri 19.08.2004 määruses nr 103 „Haigla liikide nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määrust täiendatakse paragrahviga „Tervishoiuteenuse osutamine vanglas“, millega määratakse kindlaks tervishoiuteenuse osutajad, kes osutavad edaspidi teenuseid vanglas või tervishoiuteenuse osutaja asukohas; 2) määrust täiendatakse regulatsiooniga, milles määratakse kindlaks tervishoiuteenused, mis osutatakse vanglas asukohas ja tervishoiuteenused, mida võib teenuse osutaja osutada nii vanglas kohapeal kui ka tervishoiuteenuse osutaja asukohas.  MÄÄRUSE KAVAND Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 51 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 01.03.2018 määruses nr 19“ Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 4 lg 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) määruse Lisa 1 „Vangiregistrisse kantavad andmed“ punkti 7 muudatakse.  MÄÄRUSE KAVAND Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 105 lõigete 11 ja 2, § 111 lõike 3 ning kriminaalhooldusseaduse § 1 lõike 2 alusel. Justiitsministri 13.06.2006 määrusesse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 punkt 5 ja paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks.  MÄÄRUSE KAVAND Viru Vangla teenistujate koosseis Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 105 lõike 2 alusel. Justiitsministri 26.03.2008 määruses nr 11 „Viru Vangla teenistujate koosseis“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 muudetakse ja loetelu kehtestatakse uuesti nii, et Viru Vangla teenistujate koosseisus meditsiiniosakonna teenistuskohti ei ole.  MÄÄRUSE KAVAND Tallinna Vangla põhimäärus Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 105 lõigete 11 ja 2, § 111 lõike 3 ning kriminaalhooldusseaduse § 1 lõike 2 alusel. Justiitsministri 06.12.2001 määruses nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 4 ja paragrahv 172 tunnistatakse kehtetuks.  MÄÄRUSE KAVAND Tallinna Vangla teenistujate koosseis Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 105 lõike 2 alusel. Justiitsministri 24.01.2007 määruses nr 5 „Tallinna Vangla teenistujate koosseis“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 muudetakse ja loetelu kehtestatakse uuesti nii, et Tallinna Vangla teenistujate koosseisus meditsiiniosakonna teenistuskohti ei ole.  MÄÄRUSE KAVAND Tartu Vangla põhimäärus Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 105 lõigete 11 ja 2, § 111 lõike 3 ning kriminaalhooldusseaduse § 1 lõike 2 alusel. Justiitsministri 06.12.2001 määruses nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi § 2 lõike 1 punkt 4 ja paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks.  MÄÄRUSE KAVAND Tartu Vangla teenistujate koosseis Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 105 lõike 2 ja kriminaalhooldusseaduse § 371 alusel. Justiitsministri 26.05.2008 määruses nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 muudetakse ja loetelu kehtestatakse uuesti nii, et Tartu Vangla teenistujate koosseisus meditsiiniosakonna teenistuskohti ei ole. Saatja: Signe Rätsep </O=RIIGIKOHUS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=USER15293925> Saaja: Kadri Nõmm Teema: FW: [EIS] Eelnõu kooskõlastamiseks: JUM/22-0879 - "Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seadus" -----Original Message----- From: Gevin Kalm <[email protected]> Sent: Thursday, August 11, 2022 11:27 AM To: Signe Rätsep <[email protected]> Subject: FW: [EIS] Eelnõu kooskõlastamiseks: JUM/22-0879 - "Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seadus" Saadan info. Gevin EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/22-0879 - Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seadus Kooskõlastamise tähtaeg: 23.08.2022 23:59 Kooskõlastamisega seotud dokumendid on kättesaadavad EISis. Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2a2885e7-da67-4c08-9c74-a26f3417195f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2a2885e7-da67-4c08-9c74-a26f3417195f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main