Pöördumine

Pr Keit Pentus-Rosimannus 10.08.2022 nr 7-7/22-384 Rahandusminister [email protected] Austatud pr rahandusminister Täname juba ette võimaluse eest 17. augustil kohtuda, et arutada Riigikohtu 2023. aasta eelarvet. Tõstaksime omapoolselt esile mõned teemad, milles kindlasti sooviksime tulemusi. Esiteks, tööjõukulud. Siinkohal viitame eriti kahele lisataotlusele – kohtunõunike palgavahendid ja Riigikohtu baaskulud. Oleme kirjale lisanud Riigikohtu tööjõukulude võrdluse ministeeriumide ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega aastatel 2017–2021. Sellest nähtub, et Riigikohtu eelarveline mahajäämus on minimaalselt 24–31%. Eriti kriitiline Riigikohtu põhitegevuse vaates, on kohtunõunike töö tasustamise vahendite puudus. Me loodame siiralt, et see ei ole olnud teadlik eelarvepoliitika, vaid lihtsalt probleemid eelarve protsessis. Ühe probleemidest tooksime siiski välja. Rahandusministeeriumi eelarve ettevalmistamise juhised näevad ette võimaluse, et ministeerimid saavad lisataotlustes taotleda palgavahendite suurenemist, põhiseaduslikud seevastu tohiksid taotleda [uute ülesannetega seoses?] tööjõukulusid, kuid mitte vahendeid palgakasvuks. Mille arvelt saaks siis üleüldse korrigeerida olemasoleva personali töötasusid? Vale oleks eeldada, et majanduskulude arvelt: Riigikohtu hoone majandamiskulud olid 2021. aastal keskmiselt 6,49 eurot/m2/kuus, samas Riigi Kinnisvara AS-le tasume oluliselt tagasihoidlikumate ruumide eest 9,91 eurot/m2/kuus. Põhiseaduslikud institutsioonid ei saa ka n-ö poliitikamuudatuste kaudu või uusi tegevusvaldkondi hõlmates lisavahendeid taotleda, et töötajate palku korrigeerida, rakendades neid uutel eesmärkidel. Teiseks, majanduskulud. Osundame siinkohal rõhutatult täiendavate vahendite vajadusele välissuhtluseks. See on valdkond, milles mitte keegi ei saa Riigikohut asendada. Märgime, et rahvusvahelise suhtluse raames on olulisel kohal ka koostöö Ukraina Ülemkohtuga. Siseriiklikult seevastu on kõige olulisemad kohtunike ja kohtunike järelkasvu koolituse lisavahendid. Anname lõpetuseks märku, et Riigikohus sooviks osaleda oma eelarve aruteludel Vabariigi Valitsuses. Parimate, õigeaegselt läbi räägitud tulemuste saavutamiseks peaks meie arvates Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected] www.riigikohus.ee kõnealune arutelu toimuma samaaegselt täitevvõimu eelarveläbirääkimistega, mitte aga pärast seda. Lugupidamisega (allkirjastanud digitaalselt) Villu Kõve Riigikohtu esimees Üllar Kaljumäe Riigikohtu direktor Lisa: Palgad Riigikohtus, ministeeriumides ning põhiseaduslikes institutsioonides 2017–2021 (6 lk) 2(2)  Palgad Riigikohtus, ministeeriumides ning põhiseaduslikes institutsioonides 2017–2021 Osas „Teenistujate palgad“ on kasutatud Riigikontrolli tehtud analüüsi (2022), milles võrreldi 2017–2021 põhiseaduslike institutsioonide [kogu]tööjõukulusid ministeeriumide keskmisega, Riigikohtu osa. Teises osas, „Ametnike palgad“, on analüüsitud põhiseaduslike institutsioonide palgakulusid võrdlevalt ühe juhuslikult valitud ministeeriumi ja selle ühe juhuslikult valitud valdkonna omadega. Üldiseks taustaks on võrdlus Eesti keskmise brutopalgaga. Tulenevalt Riigikohtu spetsiifikast on samuti esitatud võrdlusandmed kohtusüsteemi kohta. Kuigi aasta 2021 oli eriline – nn koroona-aasta, näitab Riigikontrolli aastapõhine analüüs selgesti väljakujunenud trendi, mis jätkus ja üldiselt ei hälbinud ka koroona-aastal. Seepärast on teises osas esitatud üksnes andmed aastate 2017 ja 2021 kohta. Teenistujate palgad Metoodika. Tööjõukulu tähendab teenistujatele, s.o ametnikele ja töölepingulistele töötajatele, välja arvatud arvestuslikest vahenditest või võlaõiguslike lepingute alusel makstud vahenditest (nt käsundid, töövõtud) tasu saanud isikud, makstud kõiki tasusid koos maksudega. Tööjõukuludes ei ole arvesse võetud makstud hüvitisi (nt haigushüvitis), toetuseid ning erisoodustusena deklareeritud kulu. Ministeerium tähendab üksnes keskset asutust (mitte ministeeriumit koos valitsemisalaga). Personaliandmed on võetud aruandest HR069, makstud tasud finantsaruannetest. Keskmine tööjõukulu on arvutatud jagades arvestusse võetud teenistujatele aastas tehtud väljamaksete summa, millele on lisatud maksude kulu, teenistujate sama aasta summeeritud koormusega. Seega tähendab keskmine tööjõukulu üksnes sel perioodil tasu saanud teenistujate ulatuses tehtud kulutusi asutustes. Riigikontrolli kasutatud näitajast „keskmine tööjõukulu teenistuja kohta aastas“ on käesolevas tuletatud ja kasutatud keskmist brutopalka (kalendrikuus keskmiselt makstud tasu ühe teenistuja kohta). Riigikohtu teenistujate tööjõukulud koos maksudega 2017–2021 on võrdlused ministeeriumide keskmisega toodud tabelis 1 ning muutused joonisel 1. Tabel 1 Keskmine tööjõukulu teenistuja kohta aastas Riigikohtus ja ministeeriumides keskmiselt (Riigikontrolli andmed) Muutus 2021 2017 2018 2019 2020 2021 vs. 2017 Riigikohus 31 826 32 139 33 244 34 360 32 935 3,5% Ministeeriumid 32 446 35 444 38 003 39 591 41 815 28,9% Ministeeriumid (ilma VäM) 36 119 36 839 39 536 40 897 43 293 19,9% Joonis 1. Keskmise tööjõukulu muutus aastate lõikes (Riigikontrolli andmed) 43000 41000 39000 37000 35000 33000 31000 2017 2018 2019 2020 2021 Riigikohus Ministeeriumid Ministeeriumid (va VÄM) 1 Riigikohtu keskmine aastane tööjõukulu oli juba 2017. aastal 4 292 eurot madalam kui ministeeriumide keskmine, kuid 2021. aastal juba 10 357 eurot madalam. Kui viie aastaga suurenes Riigikohtu keskmine aastane tööjõukulu vaid veidi üle 3%, siis ministeeriumides peaaegu 29% – seega oli viie aasta tööjõukulude kasvutempo ministeeriumides üle kaheksa korra kiirem kui Riigikohtul. Keskmisest tööjõukulust saab tuletada keskmised teenistujate brutopalgad (Joonis 2). 2017. aastal oli Riigikohtus teenistuja keskmine brutokuupalk 1 982 eurot, ministeeriumides keskmiselt 2 250 eurot – Riigikohtu keskmine brutopalk oli juba 2017. aastal 12% madalam. 2021. aastal oli teenistuja keskmine brutokuupalk Riigikohtus 2 051eurot, samal ajal ministeeriumides 2 696 eurot – Riigikohtu keskmise brutopalga mahajäämus suurenes viie aastaga kaks korda. Joonis 2. Keskmise brutopalk (eurot/kuus) ja selle muutus 2017–2021 3 000 2 696 30% 2 462 2 547 2 500 2 250 2 294 25% 2 071 2 140 2 051 1 982 2 002 23,9% 2 000 20% 13% 1 500 12% 16% 15% 16% 1 000 10% 500 5% 0 0% 2017 2018 2019 2020 2021 Riigikohus Ministeeriumid (ilma VäM) Palgaerinevus Riigikohus vs ministeeriumid (ilma VäM) Kas Riigikohtu ja ministeeriumide tööjõukulude/palkade erinev dünaamika 2017–2021 on seletatav töötajate arvu erineva muutusega? Osaliselt, ministeeriumide personal vähenes viie aasta jooksul 7,0% (150 töötaja võrra), Riigikohtu personal 4,2% (4 töötaja võrra), kuid sellega seletub üksnes 2,3% ministeeriumi keskmise brutopalga suuremast juurdekasvust. Kui ministeeriumides ja Riigikohtus oleks olnud sama suur personali vähemine, oleks ministeeriumide keskmise ja Riigikohtu keskmise brutopalga (tööjõukulude) erinevus ikkagi olnud 21,6%. Kui eeldada, et sama kvalifikatsiooniga tööjõu eest tuleb tasuda ühesugust hinda ja lähtuda proportsionaalselt sama suurest personalivähenemisest1, siis Riigikohtu eelarve oleks pidanud 2021. aastal olema 703 037 eurot suurem tegelikult eraldatust. Pigem on puudujääk suurem, kui arvesse võtta ka Riigikohtu teenistujatelt nõutavat kvalifikatsiooni (eriti nn personali tööturuväärtust arvesse võttes)2. Riigikohtus langes 2021. aastal keskmine tööjõukulu põhjusel, et valitsuse kavandatud eelarvekärbetest 2022–2025 juhindudes asus Riigikohus säästma, sh vähenes muutuvpalk. 1 See tähendab, et Riigikohtus oleks 2021. aastal pidanud olema mitte 77, vaid 75 teenistujat 2 Riigikohtu teenistujatest kõige suurem grupp on juriidilise kõrgharidusega, õigusemõistmine V põhigruppi kuuluv (ühelgi ministeeriumil ei ole üldjuhul sellist võrdväärset kvalifikatsioonigruppi) 2 Ametnike palgad Metoodika. Ametnik on Rahandusministeeriumi avaldatud3 palgastatistikas kajastatud isik (analüüsiga on hõlmatud üksnes uuritaval aastal tulu saanud ametnikud), välja arvatud arvestuslikest vahenditest tasu saavad ametnikud. Palk tähendab põhipalka, sh puhkusetasu, muutuvpalka ja muud tulu (lisatasu asendamise, valveaja, ületunnitöö, öötöö eest jm seaduse alusel ametnikele makstud tasud). Kõik arvutused ja võrdlused on tehtud täiskoormusele/täistööajale ja tööaastale taandatud andmetega. Kõik võrdlusandmed on esitatud keskmistena – keskmine kuupalk asutuses (asutuste grupis kohtute puhul) ja keskmine põhipalk asutuses (asutuste grupis). Keskmine kuupalk on arvutatud jagades arvestusse võetud ametnikele aastas tehtud väljamaksete (kõik tulud kokku või üksnes põhipalk) summa ametnike summeeritud koormusega. Ministeerium tähendab üksnes keskset asutust (mitte ministeeriumit koos valitsemisalaga). Põhiseaduslikud institutsioonid on oma staatuselt ühesugused (st nad ei jagune vähem ega rohkem olulisteks). Kõiki põhiseaduslikke institutsioone iseloomustab kõrgkvalifitseeritud tööjõu väga suur osakaal, seda ka võrdluses ministeeriumidega. Seega on ootuspärane, et tööjõukulude võrdluses on põhiseaduslikud institutsioonid suhteliselt ühesugused ning pigem on ootuspärane, et põhiseaduslike institutsioonide tööjõukulu ja keskmine palk on suuremad kui nt ministeeriumides4. Et see nii ei ole, nähtub jooniselt 4, kus on esitatud võrdlevad andmed aastate 2017 ja 2021 kohta. Joonis 4. Ametnike keskmine brutopalk põhiseaduslikes institutsioonides, Rahandusministeeriumis5 (RAM) ja selle eelarvevaldkonna üksustes, kohtutes ning Eesti keskmise brutopalk 2021 ja 2017. 4 000 37,6% 40,0% 3 500 3 346 35,0% 2 814 3 179 3 113 3 157 29,5% 2 898 3 000 26,8% 2 713 30,0% 2 635 2 271 2 293 2 500 2 294 2 173 22,1% 2 143 2 208 25,0% 2 000 17,2% 20,0% 1 548 1 662 1 361 1 500 1 221 15,0% 10,0% 1 000 7,5% 10,0% 6,0% 3,8% 500 5,0% 0 0,0% RAM, RAM Eesti Kohtud Õiguskantsler Riigikontroll Presidendi Riigikogu Riigikohus riigieelarve keskmine Kantselei Kantselei üksused 2017 2021 Muutus 2021vs2017 2017. aastal ametnikele makstud kuu keskmise tasu põhiselt saab selgesti eristada kahte gruppi põhiseaduslikke institutsioone – esimese moodustavad Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikontrolli ametkond (kuu keskmise tasu vahemik 3 113–2 635 3 Personali- ja palgastatistika | Rahandusministeerium (fin.ee) 4 Põhiseaduslikud institutsioonid, eriti kohus, kasutab proportsionaalselt rohkem juriidilise haridusega personali, ministeeriumide kasutuses on samas oluliselt laiem valik spetsialiste/kvalifikatsioone, sh haldusjuhtimise, riigiteaduste (nn avaliku sektori üldspetsialistid) - st ministeeriumid on põhiseaduslike institutsioonidega võrreldes eeldatavalt paremas tööturu olukorras. 5 Rahandusministeerium on usin palgamaksja ka võrdluses teiste ministeeriumidega, eriti kasvu silmas pidades – kui 2017. aastal oli Rahandusministeeriumi ametnike keskmine palk vaid 2% suurem ministeeriumide üldisest keskmiseks, siis 2021. aastal juba 10%, kasvud vastavalt 31% ja 20%. 3 eurot), teise Riigikohus ning Riigikogu Kantselei (kuu keskmise tasu vahemik 2 208–2 143 eurot). Käesoleva analüüsi tegemisel ei leitud mitte ühtegi avalikult kättesaadavat eelarvega seotud allikat6, mis võimaldaks mõista, kas siiski olid olemas mingid ratsionaalsed argumendid (n-ö erilised vajadused), mis on lõppkokkuvõttes viinud põhiseaduslike institutsioonide erinevate eelarveliste võimalusteni ja mille puhul oleks loogiline järeldada, et see ongi realiseerunud ka sellisteks palgaerinevuseks. Valitsusel lasub eelarveprotsessis kohustus põhjendada, kui ta jätab põhiseadusliku institutsiooni eelarvetaotluse rahuldamata või muudab seda7. Valitsus ei ole seda ülesannet kehtiva riigieelarve [baas]seaduse ajal kordagi täitnud. Omakorda kohustus riigieelarve strateegia ja riigieelarvega seotud dokumentatsiooni ettevalmistamiseks lasub Rahandusministeeriumil. Nähtuvalt Rahandusministeeriumi dokumendiregistrist ei ole Rahandusministeerium mitte kunagi riigieelarve strateegia seletuskirja, riigieelarve seletuskirja või valitsuse otsuse eelnõusse sellist põhjendust lisanud. Ametnikule keskmiselt kuus makstud tasu suurenemine 2021 vs. 2017 on toodud joonisel 5. Riigikohtu ametnikule keskmiselt kuus makstud tasu kasvas viie aasta jooksul nii absoluutväärtuses (85 eurot) kui ka protsentuaalselt (4%), samas ülejäänud põhiseaduslikel institutsioonidel oli kasv 6–17%, kohtutes 22%, Rahandusministeeriumis 29–38%. Riigikohtu ametniku kuu keskmine tasu oli juba 2017. aastal põhiseaduslikest institutsioonidest suuruselt eelviimane, mahajäämus kolmest suurima keskmise kuutasuga põhiseaduslikust institutsioonist oli 427–905 eurot, 2021. aastaks aga oli vahe kärisenud juba 605–1 053 euroni. Kui 2017. aastal oli Riigikohtu ametnikele kuus keskmiselt makstav tasu veel 35 eurot suurem kui Rahandusministeeriumi keskmine, siis 2021. aastal jäi see Rahandusministeeriumi ametnikule makstud keskmisele juba 521 eurot alla. Vaatamata oma madalale lähtetasemele 2017. aastal oli ka Riigikohtu ametnikule makstava kuutasu 2017–2021 kasvutempo kümme korda (!) aeglasem kui suurima kasvuga – Rahandusministeeriumi eelarve valdkonna ametnikel. Joonis 5. Ametnikule kuus keskmiselt makstud tasu ja Eesti keskmine brutopalk 2017 ning ametniku keskmise kuutasu ja Eesti keskmise brutopalga juurdekasv aastaks 2021 4 000 3 500 233 3 000 466 263 863 2 500 641 85 128 2 000 301 1 500 3 113 2 713 2 635 327 1 000 2 294 2 208 2 173 2 143 1 662 500 1 221 0 Presidendi Õiguskantsler Riigikontroll RAM, Riigikohus RAM Riigikogu Kohtud Eesti Kantselei riigieelarve Kantselei keskmine üksused brutopalk Keskmine maksutud tasu kuus 2017. aastal (EUR) Keskmise kuus makstud tasu suurenemine 2021. aastaks (EUR) Nagu nähtub tabelist 2, ei saa ka ametnikele kuus keskmiselt makstud tasu erineva tempoga muutmist ajavahemikul 2017–2021 selgitada ametikohtade dünaamikaga, sest see ei ole samas 6 Ennekõike eelarvestrateegia dokumenti, riigieelarve dokumenti 7 Riigieelarve [baas]seaduse § 251 lg 3 p 12 4 proportsioonis keskmise tasu muutustega (ega ka samasuunaline). Igaks juhuks ka näitlik selgitus. Kõige lihtsam on seda teha kahe juhuslikult kokkulangeva ametikohtade dünaamikaga ametkonna – Rahandusministeeriumi ja Riigikohtu – näitel, seda enam, et mõlemas ametnikule keskmiselt makstud tasu 2017. aastal oli väga sarnane. Kui võtta aluseks Rahandusministeeriumi tase, siis oleks Riigikohtu eelarve pidanud 2021. aastal olema 480 998 eurot suurem, kui see oli tegelikult, et tagada ametnikele samaväärne keskmise tasu juurdekasv. Tabel 2. Ametnike ametikohtade arv 2017 ja 2021 2021 2017 Muutus 2021 vs. 2017 RAM 290,2 317,4 -9% Eesti kohtud 800,2 823,6 -3% Õiguskantsler 38,5 36,5 6% Riigikontroll 64,0 72,6 -12% Presidendi Kantselei 10,8 13,5 -20% Riigikogu Kantselei 133,9 141,1 -5% Riigikohus 57,5 62,9 -9% Veelgi suurem eelarveline ebavõrdus nähtub põhipalkade võrdlusest. Põhipalk iselomustab eelarvelist võimekust tasustada sama kvalifikatsiooniga tööjõudu samaväärselt. Kuigi ka 2017. aasta keskmiste põhipalkade osas on täheldatav eelnevalt kirjeldatud põhiseaduslike institutsioonide grupeerumine kaheks – madalama ja kõrgemapalgalisteks –, on omavahelised erinevused siiski väiksemad. 2021. aasta võrdluses on kahe grupi erinevused selged. Riigikohtus ja Riigikogu Kantselei eelarveline võimekus korrigeerida põhipalka oli viie- aastasel perioodil kõige väiksem, kuid kõikide põhiseaduslike institutsioonide eelarvelised võimalused olid peaaegu kaks korda madalamad kui näiteks Rahandusministeeriumil. Kohtute võimekus korrigeerida põhipalkasid on seotud kohtujuristi seaduses fikseeritud palgatasemest. Joonis 6. Ametnike keskmine põhipalk 2017 ja 2021 3 500 23% 25% 3 065 21% 2 754 2 867 2 843 3 000 2 648 2 591 2 485 20% 20% 2 500 2 316 2 194 2 243 2 065 2 073 2 040 1 902 2 000 15% 13% 1 556 1 500 13% 1 237 8% 10% 1 000 10% 8% 5% 500 0 0% Presidendi Õiguskantsler Riigikontroll RAM, Riigikohus RAM Riigikogu Eesti kohtud Kantselei riigieelarvega Kantselei tegelevad üksused 2017 2021 Muutus 2021 vs 2017 Kui lähtuda Presidendi Kantselei palgatasemest, oleks Riigikohtu eelarve ametnike tasustamiseks 2021. aastal pidanud olema 758 645 eurot suurem kui tegelikult eraldati. Joonis 7 iseloomustab võrdlevalt, millist töö tasustamise viisi erinevad ametkonnad kasutasid 2017 ja 2021. Riigikohtu võimekus maksta muutuvpalka on oluliselt väiksem kui mistahes teisel põhiseaduslikul institutsioonil, aga samuti teistel võrdluses kasutatud ametkondadel. 5 Joonis 7. Kogu palga ja põhipalga osakaal ametnike suurenenud tasus 2021 vs. 2017 Eesti kohtud Riigikogu Kantselei RAM Riigikohus RAM, riigieelarvega tegelevad üksused Riigikontroll Õiguskantsler Presidendi Kantselei 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% Kogu palga muutus 2021 vs 2017 Põhipalga muutus 2021 vs 2017 Tabel 3 näitab täpsemalt, milline oli muutuvpalga osakaal ametnike keskmises palgas aastatel 2017 ja 2021. Praktiliselt kõikide põhiseaduslike insitutsioonide võimekus maksta muutuvpalka vähenes 2017–2021. Kõige suurem langus on toimunud Riigikohtu eelarvelistes võimalustes (osaliselt seletub see eelenvas kirjeldatud kokkuhoimeetmetega, mida rakendati 2021. aastal, kui valitsus kuulutas välja kokkuhoimeetmed). Tabel 3. Muutuvpalga osakaal ametnikule makstud tasus 2017 ja 2021 2017 2021 RAM, riigieelarvega tegelevad üksused 4% 10% RAM 6% 8% Eesti kohtud 9% 6% Õiguskantsler 8% 10% Riigikontroll 12% 9% Presidendi Kantselei 12% 8% Riigikogu Kantselei 11% 9% Riigikohus 6% 2% 6