Eelnõu kooskõlastamisele

27.07.2022 Vabariigi Valitsuse määrus „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)“ Määrus kehtestatakse konkurentsiseaduse § 7 lõike 1 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrusega antakse üldine luba (grupierand) konkurentsi kahjustavaks või kahjustada võivaks vertikaalseks kokkuleppeks või kooskõlastatud tegevuseks kahe või enama ettevõtja vahel, kes tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel ning kelle kokkulepe ja tegevus sisaldavad tingimusi, mille alusel pooled võivad selle kokkuleppe või tegevuse objektiks olevaid tooteid ja teenuseid (edaspidi kaubad) osta, müüa või edasi müüa (edaspidi vertikaalne kokkulepe). (2) Aktiivne müük määruse tähenduses on otsene pöördumine kaupade müügi eesmärgil kliendi poole, kes asub teisele edasimüüjale määratud territooriumil, näiteks otsepostitus; (3) Ainuõiguslik turustussüsteem määruse tähenduses on turustussüsteem, kus tarnija loovutab territooriumi või kliendirühma üksnes endale või ühele või piiratud arvule ostjatele ning piirab teisi ostjaid ainuõiguslikul territooriumil või ainuõiguslikule kliendirühmale aktiivselt müümast. (4) Konkureeriv ettevõtja määruse tähenduses on konkureerivate kaupade tegelikud või võimalikud konkurendid. (5) Konkureerivad kaubad määruse tähenduses on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, müügi- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavad või asendatavad kaubad. (6) Mittekonkureerimise kohustus määruse tähenduses on otsene või kaudne kokkuleppega võetud kohustus, mille kohaselt ostja kohustub mitte valmistama, ostma, müüma ega edasi müüma kaupu, mis konkureerivad vertikaalse kokkuleppe objektiks olevate kaupadega, või mille kohaselt ostja kohustub ostma tarnijalt või tarnija määratud ettevõtjalt rohkem kui 80% kõigist ostja ostetud vertikaalse kokkuleppe objektiks olevatest kaupadest ja nende asendajatest kaubaturul, arvutatuna eelmise kalendriaasta ostude väärtuse põhjal. (7) Oskusteave määruse tähenduses on konfidentsiaalne, oluline ja identifitseeritav praktilise teabe kogum, mis ei ole kaitstud tööstusomandina. (8) Originaalvaruosa määruse tähenduses on varuosa, mille kvaliteet vastab mootorsõiduki kokkupanekul kasutatavate mootorsõidukiosade kvaliteedile ning mis toodetakse vastavalt tehnilistele nõuetele ja tootmisstandarditele, mille mootorsõiduki tootja on kehtestanud mootorsõiduki osade või varuosade tootmiseks. (9) Passiivne müük määruse tähenduses on edasimüüja vastamine kliendi tellimusele, mille saamiseks ei ole edasimüüja teinud otseseid pakkumisi, näiteks reklaami või muud turundustegevust meedias või internetis, osalemine hangetes. (10) Samaväärse kvaliteediga varuosa määruse tähenduses on varuosa, mille tootja suudab igal ajal tõendada, et varuosa kvaliteet vastab konkreetse mootorsõiduki kokkupanekul kasutatavate või kasutatud mootorsõidukiosade kvaliteedile. (11) Sõltumatu remonditöökoda määruse tähenduses on mootorsõidukite remondi- ja hooldusteenuste pakkuja, kes ei tegutse selle mootorsõidukite tarnija loodud turustussüsteemis, kellele ta neid teenuseid pakub, kusjuures konkreetse tarnija turustussüsteemi kuuluvat volitatud remonditöökoda käsitatakse sõltumatu remonditöökojana, kui ta pakub remondi- ja hooldusteenuseid mootorsõidukitele, mille tarnija turustussüsteemi ta ei kuulu. (12) Tarnija määruse tähenduses on ka ettevõtja, kes pakub veebipõhiseid vahendusteenuseid ehk infoühiskonna teenuseid, mis võimaldavad ettevõtjatel pakkuda kaupu teistele ettevõtjatele või lõppkasutajatele, et hõlbustada otsetehinguid selliste ettevõtjate või selliste ettevõtjate ja lõppkasutajate vahel, olenemata sellest, kas ja kus need tehingud lõpuks teostatakse. (13) Valikuline turustussüsteem määruse tähenduses on turustussüsteem, kus tarnija kohustub kas otseselt või kaudselt müüma vertikaalse kokkuleppe objektiks olevaid kaupu ainult kindlaksmääratud kriteeriumide põhjal valitud turustajatele ning nimetatud turustajad kohustuvad mitte müüma selliseid kaupu volitamata turustajatele territooriumil, mille tarnija on reserveerinud valikulisele turustussüsteemile. (14) Volitatud remonditöökoda määruse tähenduses on mootorsõidukite remondi- ja hooldusteenuste pakkuja, kes tegutseb mootorsõidukite tarnija loodud turustussüsteemis. (14) Volitatud turustaja määruse tähenduses on tarnija loodud valikulises turustussüsteemis tegutsev turustaja. § 2. Grupierandi kohaldumise tingimused (1) Grupierand kohaldub tingimusel, et tarnija turuosa ei ole suurem kui 30% kaubaturust, kus ta vertikaalse kokkuleppe objektiks olevaid kaupu müüb, ja ostja turuosa ei ole suurem kui 30% kaubaturust, kus ta vertikaalse kokkuleppe objektiks olevaid kaupu ostab. (2) Grupierand kohaldub jaemüüjatest ettevõtjate ühenduse ja selle liikmete või jaemüüjatest ettevõtjate ühenduse ja selle tarnijate vahel sõlmitud vertikaalsetele kokkulepetele, kui kõik ühenduse liikmed on toodete jaemüüjad ja ühenduse ühegi liikme ega temaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja eelnenud majandusaasta müüdud kaupade müügitulu kokku ei ületa 3,2 miljonit eurot. (3) Grupierand kohaldub vertikaalsele kokkuleppele, mis sisaldab sätteid intellektuaalomandi õiguste ostjale loovutamise või ostja poolt kasutamise kohta tingimusel, et viidatud sätted on otseselt seotud kaupade kasutamise, müümise või edasimüümisega ostja või tema klientide poolt ja nimetatud sätted ei ole selle kokkuleppe esmane eesmärk. (4) Grupierand kohaldub konkureerivate ettevõtjate vahelisele mittevastastikusele vertikaalsele kokkuleppele, kui tarnija on kaupade tootja, hulgimüüja või importija ja ühtlasi turustaja ning ostja on turustaja, kes ei tooda ega müü hulgi ega impordi vertikaalse kokkuleppe objektiks olevate kaupadega konkureerivaid kaupu, välja arvatud igasugune teabevahetus kokkuleppe poolte vahel, mis ei ole vajalik kaupade tootmise või turustamise parandamiseks või mis ei ole otseselt seotud vertikaalse kokkuleppe rakendamisega. (5) Grupierand ei kohaldu: 1) vertikaalsele kokkuleppele, mille objekt kuulub mõne teise grupierandi määruse reguleerimisalasse, kui grupierandi määruses ei ole sätestatud teisiti; 2) lõikes 4 sätestatud kokkuleppele, kui kokkuleppe üks pool on veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja, kes ühtlasi konkureerib vahendatud kaupade müüjaga; 3) vertikaalsetele kokkulepetele, mis sisaldavad samalaadseid vertikaalseid piiranguid, kui selliste vertikaalsete kokkulepete paralleelsed võrgustikud hõlmavad üle 50% kaubaturust. (6) Lõigetes 1 ja 5 nimetatud turuosa arvutamisel võetakse aluseks eelneva kalendriaasta andmed. § 3. Vertikaalses kokkuleppes keelatud piirangud ja tingimused (1) Grupierand ei kohaldu vertikaalsele kokkuleppele, mille eesmärgiks on otseselt või kaudselt, kas kokkuleppe alusel või muude poolte kontrolli all olevate teguritega koosmõjus: 1) piirata ostja õigust müügihinda ise määrata, piiramata tarnija õigust anda soovitusi müügihindade kohta, või määrata maksimaalne müügihind tingimusel, et poolte survel või tarnija pakutud stiimulite, näiteks hinnamonitooringu süsteem, soovitusliku edasimüügihinna trükkimine kaubale, põhjal ei muutu hind fikseeritud või minimaalseks müügihinnaks; 2) piirata ainuõiguslikus turustussüsteemis territooriume, kuhu ainuõiguslik turustaja võib aktiivselt või passiivselt müüa lepingujärgseid kaupu, või kliendirühmi, kellele ta võib neid aktiivselt või passiivselt müüa; 3) piirata valikulises turustussüsteemis territooriume, kuhu valikulise turustussüsteemi liikmed võivad lepingujärgseid kaupu aktiivselt või passiivselt müüa, või kliente, kellele võib neid aktiivselt või passiivselt müüa; 4) piirata jaemüügitasandil tegutsevate valikulise turustussüsteemi liikmete aktiivset või passiivset müüki lõppkasutajale, välistamata võimalust kohaldada § 4 lõike 1 punkte 1 ja 3; 5) piirata valikulises turustussüsteemis tarnijatevahelist risttarnimist, sealhulgas tarnijate vahel, kes tegutsevad erinevatel tootmise ja turustamise tasanditel; 6) piirata territooriume, kus või kuhu võib ostja vertikaalse kokkuleppe objektiks olevaid kaupu müüa, või määrata kliente, kellele ostja võib vertikaalse kokkuleppe objektiks olevaid kaupu aktiivselt või passiivselt müüa, kui tarnija ei kasuta ainuõiguslikku ega valikulist turustussüsteemi; 7) takistada ostjat või tema kliente kasutada tõhusalt internetti lepingujärgsete kaupade müügiks, mis kujutab endast territooriumi või klientide piirangut, välistamata võimalust kehtestada ostjale internetimüügi piiranguid, mille eesmärk ei ole takistada ostjat või tema kliente kasutada tõhusalt internetti lepingujärgsete kaupade müügiks või piirata internetireklaami, mille eesmärk ei ole kõikide internetireklaami kanalite kasutamise takistamine; 8) piirata kaupade tootmiseks vajalike komponentide (edaspidi komponendid) tarnija ja nendest komponentidest kaupu tootva ostja vahelises kokkuleppes tarnija vabadust müüa komponente varuosadeks lõppkasutajale, remonditöökojale või muule teenuse osutajale väljaspool ostja enda remondi- ja hooldusvõrku. (2) Grupierand ei kohaldu vertikaalsele kokkuleppele, mille eesmärgiks on otseselt või kaudselt, kas kokkuleppe alusel või muude poolte kontrolli all olevate teguritega koosmõjus: 1) piirata valikulise turustussüsteemi liikmel mootorsõidukite varuosade müüki sõltumatule remonditöökojale, kes kasutab neid osi mootorsõidukite remondis ja hoolduses; 2) piirata originaalvaruosade või samaväärse kvaliteediga varuosade, remondivahendite või diagnostikaseadmete ja muude seadmete tarnija ja mootorsõidukite tootja kokkuleppe kohaselt tarnija võimalust müüa neid kaupu või teenuseid volitatud või sõltumatule turustajale või volitatud või sõltumatule remonditöökojale või lõppkasutajale; 3) piirata tarnija võimalust märgistada oma tarnitud sõidukiosad või varuosad oma kaubamärgi või logoga, mida mootorsõidukite tootja kasutab uue mootorsõiduki kokkupanemisel. (3) Grupierand ei kohaldu järgmistele vertikaalses kokkuleppes sisalduvatele kohustustele: 1) otsene või kaudne mittekonkureerimise kohustus, mille kehtivusaeg on kindlaks määramata või mille kehtivusaeg on pikem kui viis aastat või mida saab vaikimisi uuendada pikemaks ajaks kui viis aastat; 2) otsene või kaudne kohustus, mille kohaselt ostja ei või valmistada, osta, müüa ega edasi müüa vertikaalse kokkuleppe objektiks olnud kaupu pärast vertikaalse kokkuleppe lõppemist; 3) otsene või kaudne kohustus, mille kohaselt valikulise turustussüsteemi liikmed ei saa müüa kindlaksmääratud konkreetsete konkureerivate tarnijate kaupu. 4) otsene või kaudne kohustus, mille kohaselt veebipõhiste vahendusteenuste ostja ei saa lõppkasutajatele kaupu pakkuda, müüa ega edasi müüa soodsamatel tingimustel, kui kasutades konkureerivaid veebipõhiseid vahendusteenuseid. § 4. Vertikaalses kokkuleppes lubatud piirangud ja tingimused (1) Grupierand kohaldub § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud piiranguid sisaldavale vertikaalsele kokkuleppele, kui nimetatud piirangud seisnevad: 1) ainuõigusliku turustaja või tema klientide aktiivse müügi piiramises territooriumile või kliendirühmale, mille suhtes tarnijal on ainuõigus või mille ainuõiguse ta on loovutanud ainult ühele või piiratud arvule, maksimaalselt viiele ostjale, 2) ainuõigusliku turustaja või ainuõigusliku turustaja ja tema klientide aktiivse või passiivse müügi piiramises volitamata turustajatele, kes asuvad territooriumil, kus tarnija kasutab valikulist turustussüsteemi; 3) ainuõigusliku turustaja tegevuskoha piiramises, 4) hulgimüügi tasandil tegutseva ainuõigusliku turustaja aktiivse või passiivse müügi piiramises lõppkasutajatele; 5) ainuõigusliku turustaja piiramises müüa teiste toodete valmistamiseks tarnitud komponente aktiivselt või passiivselt klientidele, kes kasutaksid neid tarnija pakutavate toodetega samalaadsete kaupade valmistamiseks. (2) Grupierand kohaldub § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud piiranguid sisaldavale vertikaalsele kokkuleppele, kui nimetatud piirangud seisnevad: 1) valikulise turustussüsteemi liikmete või valikulise turustussüsteemi liikmete ja nende klientide, kes on sõlminud turustuslepingu tarnijaga või kokkuleppeosalisega, kellele tarnija on andnud turustusõigused, aktiivse müügi piiramises territooriumile või kliendirühmale, mille suhtes tarnijal on ainuõigus või mille ainuõiguse ta on loovutanud ainult ühele või piiratud arvule, maksimaalselt viiele ostjale; 2) valikulise turustussüsteemi liikmete või nende klientide aktiivse või passiivse müügi piiramises volitamata turustajatele, kes asuvad valikulist turustussüsteemi kasutaval territooriumil; 3) valikulise turustussüsteemi liikmete asukoha piiramises; 4) jaemüügitasandil tegutsevate valikulise turustussüsteemi liikmete aktiivse või passiivse müügi piiramises lõppkasutajatele; 5) teiste toodete valmistamiseks tarnitud komponentide aktiivse või passiivse müügi piiramises klientidele, kes kasutaksid neid tarnija pakutavate toodetega samalaadsete kaupade valmistamiseks. (3) Grupierand kohaldub § 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud piiranguid sisaldavale vertikaalsele kokkuleppele, kui nimetatud piirangud seisnevad: 1) ostja või ostja ja tema klientide, kes on sõlminud turustuslepingu tarnijaga, aktiivse müügi piiramises territooriumile või kliendirühmale, mille suhtes tarnijal on ainuõigus või mille ainuõiguse ta on loovutanud ainult ühele või piiratud arvule, maksimaalselt viiele ostjale; 2) ostja või tema klientide aktiivse või passiivse müügi piiramises volitamata turustajatele, kes asuvad territooriumil, kus tarnija kasutab lepingujärgsete kaupade või teenuste valikulist turustussüsteemi; 3) ostja tegevuskoha piiramises; 4) hulgimüügi tasandil tegutsevate ostjate aktiivse või passiivse müügi piiramises lõppkasutajatele; 5) ostja piiramises müüa teiste toodete valmistamiseks tarnitud komponente aktiivselt või passiivselt klientidele, kes kasutaksid neid tarnija pakutavate toodetega samalaadsete kaupade valmistamiseks. (4) Paragrahvi 3 lõike 3 punktis 1 nimetatud mittekonkureerimise kohustuse puhul kohaldub grupierand juhul, kui ostja müüb vertikaalse kokkuleppe objektiks olevaid kaupu ruumides või territooriumil, mis kuuluvad tarnijale või mida tarnija üürib ostjaga mitte seotud kolmandalt isikult ning mittekonkureerimise kohustus kehtib, kuni ostja neid ruume või territooriumi kasutab. (5) Paragrahvi 3 lõike 3 punktis 2 nimetatud kohustuse puhul kohaldub grupierand selle kohustuse suhtes juhul, kui sellise mittekonkureerimise kohustuse kehtivusaeg ei ole pikem kui üks aasta pärast vertikaalse kokkuleppe lõppemist ja kui selline kohustus: 1) on seotud kaupadega, mis konkureerivad vertikaalse kokkuleppe objektiks olevate kaupadega; 2) piirdub ruumide ja territooriumiga, kus ostja vertikaalse kokkuleppe ajal tegutses; 3) on tarnijalt ostjale edastatava oskusteabe kaitsmiseks vajalik. (6) Lõike 5 punktis 3 nimetatud kohustus ei takista ajaliselt piiritlemata piirangu kehtestamist sellise oskusteabe kasutamisele ja avalikustamisele, mis ei ole üldtuntud. § 5. Senise kokkuleppe rakendamine Enne käesoleva määruse kehtima hakkamist sõlmitud vertikaalset kokkulepet, mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud grupierandi tingimustele, kuid on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. mai 2010. a määruses nr 60 „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)“ (RT I 2010, 23, 112) sätestatud tingimustega, võib rakendada kuni 31. maini 2023. a. § 6. Määruse jõustumine Määrus kehtib 31. detsembrini 2034. a.  27.07.2022 Vabariigi Valitsuse määruse „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Konkurentsiseaduse1 (KonkS) § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse 27. mai 2010 määrus nr 60 „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)“2 kaotas kehtivuse 31.05.2022. Seetõttu on vajalik kehtestada uus vastavasisuline määrus. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja asetäitja Katrin Tasa (tel 6672465; e-post: [email protected]) ja Justiitsministeeriumi intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse juhataja Kärt Nemvalts (tel 6208283; e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk (taima@[email protected]). Eelnõu kehtestab määrusena Vabariigi Valitsus. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs KonkS § 4 lõige 1 sätestab, et konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelised kokkulepped, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsused on keelatud. Järgnevad punktid esitavad näitliku loetelu sellistest kokkulepetest, tegevustest ja otsustest. Tulenevalt konkurentsiõiguses rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest võivad mõningat liiki keelatud kokkulepped, tegevused ja otsused teatud tingimuste täitmise korral olla siiski lubatud. Konkurentsiseaduses väljendub selline põhimõte §-s 6, mille kohaselt ei kohaldata KonkS § 4 lg-s 1 sätestatud keeldu kokkulepete, tegevuse ja otsuste suhtes, mis:  aitavad parandada kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi või kaitsta keskkonda, võimaldades tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa;  ei kehtesta kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole hädavajalikud punktis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks;  ei anna kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes. Viidatud tingimuste täitmise hindamise ja vajaduse korral tõendamise kohustus lasub ettevõtjal (KonkS § 6 lg 2). Haldusakte, millega tunnistatakse ettevõtja tegevus vastavaks erandi tingimustele, Konkurentsiamet seaduse alusel ei anna. Grupierandid on KonkS § 7 lõike 1 alusel valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse määrusega antavad üldised load KonkS §-s 6 määratletud tingimustele 1 RT I, 30.12.2021, 12. 2 RT I 2010, 23, 112. 1 vastavate konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate kokkulepete sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või ettevõtjate ühenduse otsuse vastuvõtmiseks. Kui KonkS §-s 6 sätestatu kohaldub individuaalsetele kokkulepetele või koostööle (nn individuaalerand), siis KonkS § 7 lg 1 annab Vabariigi Valitsusele volituse anda üldiseid lubasid ehk nn grupierandeid KonkS §-s 6 sätestatud tingimustele vastavate tervete kokkulepete liikide suhtes. Grupierandid kehtestatakse kokkulepete liikide kohta, mille puhul eeldatakse, et nad vastavad KonkS §-s 6 sätestatud tingimustele. Grupierandite eesmärk on suurendada ettevõtjate õiguskindlust, võimaldades ettevõtjatel hinnata, kas näiteks nende omavaheline kokkulepe on konkurentsiseaduse alusel lubatud või keelatud. Grupierandi instituut tuleb sarnaselt individuaalerandi regulatsiooniga samamoodi konkurentsiõiguse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ning on kasutusel ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ja Euroopa Komisjoni vastavate määruste alusel Euroopa Liidu konkurentsieeskirjade rakendamisel. Praegu kehtib Eestis kaks Vabariigi Valitsuse (VV) määrusega kehtestatud grupierandit: 1) Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2010. a määrusega nr 197 kehtestatud „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate spetsialiseerumiskokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)“3; 2) Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määrusega nr 9 kehtestatud „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate teadus- ja arenduskokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)“4. Kuni 31. maini 2022 kehtis ka Vabariigi Valitsuse 27. mai 2010. a määrusega nr 60 kehtestatud „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)“, mille uue versiooni kehtestamine on käesoleva eelnõu eesmärk. Kokkulepe või kooskõlastatud tegevus on vertikaalne, kui see sõlmitakse või seda teostatakse kahe või enama ettevõtja vahel, kes tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel ning kelle vahel sõlmitud kokkulepped ja tegevus sisaldavad tingimusi, mille alusel pooled võivad kokkuleppe või tegevuse objektis olevaid tooteid või teenuseid osta, müüa või edasi müüa. Vertikaalsete kokkulepete grupierandiga ei reguleerita ettevõtjatevahelisi horisontaalseid suhteid. Eesti riigisisesed grupierandi määrused, sealhulgas vertikaalsete grupierandite määrus, toetuvad peaaegu täielikult Euroopa Komisjoni vastavatele määrustele, mis kohalduvad liikmesriikidele Euroopa Liidu konkurentsieeskirjade rakendamisel otse. Siinkohal tuleb arvestada, et Euroopa Komisjoni grupierandi määrused on otsekohalduvad vaid siis, kui ettevõtjate omavahelised kokkulepped mõjutavad või võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubavahetust, ehk olukordades, kus kohaldatakse Euroopa Liidu konkurentsiõigust5. 3 RT I, 04.01.2011, 11. 4 RT I, 19.01.2011, 3. 5 Konkurentsiameti pädevus Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rakendamiseks tuleneb Nõukogu määrusest (EÜ) 1/2003, 16.detsember 2002 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta. 2 Riigisisesed grupierandi määrused kohalduvad seega olukordades, kus kokkulepe ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubavahetust. Kuna õigusselguse aspektist on kahtlemata mõistlik Euroopa Liidu konkurentsieeskirjade ja riigisiseste konkurentsieeskirjade ühetaoline rakendamine, on kõnesolevas määruse eelnõus sätestatu puhul võetud paljuski eeskujuks Euroopa Komisjoni poolt 10.05.2022 vastu võetud Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2022/7206 ning Euroopa Komisjoni teatist asjaomaste suunistega7. Samasugust praktikat rakendavad ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid. Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Kehtiva määrusega võrreldes määruse struktuur ja ülesehituse loogika ei muutu. Eelnõu § 1. Üldsätted Paragrahvis sisaldub säte määruse rakendamisala kohta ning loetelu olulisematest määruses kasutatavatest terminitest. Paragrahvi 1 lõige 1 määratleb grupierandi kohaldumisala ning annab muu hulgas sisu terminitele „vertikaalne kokkulepe“ ja „kaup“, mida määruses edaspidi läbivalt kasutatakse. Tegemist on seni kehtinud määruse sama lõike kordamisega. Paragrahvi 1 lõigetes 2-14 esitatakse loetelu määruses kasutatavatest olulisematest terminitest koos vastavate selgitustega. Olulisemateks terminiteks on endiselt aktiivne ja passiivne müük ning võrreldes seni kehtinud määrusega lisatakse ka ainuõiguslik turustussüsteem. Aktiivse müügi (lõige 2)8 all peetakse selles määruses silmas otsest pöördumist konkreetse kliendi poole, sealhulgas kampaaniate aktiivne suunamine klientidele külastuste, kirjade, e- kirjade, telefonikõnede või muude otsese suhtlemise vahendite kaudu või suunatud reklaami ja müügiedenduse kaudu internetis või väljaspool seda, näiteks trüki- või digitaalmeedia, sealhulgas veebimeedia, hinnavõrdlusvahendite või otsingumootorites toimuva reklaami kaudu. Aktiivne müük hõlmab tavaliselt veebisaidil selliste keelevalikute pakkumist, mida tavaliselt turustaja asukoha territooriumil ei kasutata; samuti käsitatakse aktiivse müügina sellise veebisaidi pakkumist, mille domeeninimi ei vasta turustaja asukohale. Kehtiva määrusega võrreldes sättes muudatusi ei tehta. Ainuõiguslik turustussüsteem (lõige 3)9 on eelnõu kohaselt turustussüsteem, kus tarnija loovutab territooriumi või kliendirühma üksnes endale või ühele või piiratud arvule ostjatele ning piirab teisi ostjaid ainuõiguslikul territooriumil või ainuõiguslikule kliendirühmale aktiivselt müümast. Seni kehtinud VV määruses kõnealust definitsiooni ei ole, kuid eelnõu koostajad on pidanud selle lisamist vajalikuks, kuna määruses sätestatakse ainuõigusliku turustussüsteemi kasutamise puhul eraldi reeglid (käesoleva eelnõu § 4 lg 1 ), mis varem puudusid. Ainuõiguslikuks turustuseks kasutatavates vertikaalsetes kokkulepetes peaks olema määratletud turustajatele ainuõiguslikult loovutatud territooriumi või kliendirühma ulatus 6 Komisjoni 10. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/720 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (ELT L 134, 11.5.2022, lk 4−13 )(edaspidi ka VBER). 7 Euroopa Komisjoni 10.mai 2022. aasta teatis C(2022) 3006 final „Komisjoni teatise „Suunised vertikaalsete piirangute kohta“ kavandi sisu heakskiitmine“ ning 30.06.2022 avaldatud suuniste tõlked (edaspidi ka VGL), kättesaadav: https://ec.europa.eu/competition-policy/antitrust/legislation/vertical-block-exemptions_en. 8 VBER artikkel 1(1)l. 9 VBER artikkel 1(1)h. 3 näiteks klientide ameti põhjal või ühe või mitme objektiivse kriteeriumi alusel valitud konkreetsete klientide nimekirja kaudu. Konkureerivateks ettevõtjateks (lõige 4)10 loetakse konkureerivate kaupade tegelikke või võimalikke konkurente. Tegelikuks konkurendiks saab pidada samal asjaomasel turul tegutsevat ettevõtjat ning võimalikuks konkurendiks ettevõtjat, kes vertikaalse kokkuleppe puudumise korral ja suhteliste hindade väikese, kuid püsiva tõusu korral teeks suure tõenäosusega realistlikel alustel ja mitte pelgalt teoreetilise võimalusena lühikese aja jooksul vajalikke lisainvesteeringuid või muid vajalikke üleminekukulutusi, et siseneda asjaomasele turule. VGL punkt 90 selgitab, et hinnang peab põhinema realistlikel alustel ja selles tuleb võtta arvesse turustruktuuri ning majanduslikku ja õiguslikku konteksti. Üksnes teoreetilisest võimalusest turule siseneda ei piisa. Asjaomasel ettevõtjal peavad olema reaalsed ja konkreetsed võimalused siseneda turule, ilma et sisenemisel esineks ületamatuid tõkkeid. Seevastu ei ole vaja kindlalt tõendada, et asjaomane ettevõtja tegelikult siseneb asjaomasele turule ja on suuteline seal oma kohta säilitama. Kehtiva VV määrusega võrreldes ei ole võimalike konkureerivate ettevõtjatena nimetatud ainult tarnijaid, vaid üldistatult kõiki ettevõtjaid ehk „konkurente“, sest konkureerimine ei pruugi toimuda vaid tarnijate tasandil. Konkureerivad kaubad (lõige 5) kohaselt on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, müügi- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavad või asendatavad kaubad. Võrreldes kehtiva määrusega muudatusi ette ei ole nähtud. Mittekonkureerimise kohustus (lõige 6)11 on eelnõu kohaselt otsene või kaudne kokkuleppega võetud kohustus, mille kohaselt ostja kohustub mitte valmistama, ostma, müüma ega edasi müüma kaupu, mis konkureerivad vertikaalse kokkuleppe objektiks olevate kaupadega, või mille kohaselt ostja kohustub ostma tarnijalt või tarnija määratud ettevõtjalt rohkem kui 80% kõigist ostja ostetud vertikaalse kokkuleppe objektiks olevatest kaupadest ja nende asendajatest kaubaturul, arvutatuna eelmise kalendriaasta ostude väärtuse põhjal. See tähendab VGL punkti 247 kohaselt seda, et ostja ei saa osta konkureerivaid kaupu või teenuseid või et sellised ostud on piiratud vähem kui 20 protsendiga tema kõikidest ostudest. Kui puuduvad asjakohased andmed ostja ostude kohta vertikaalse kokkuleppe sõlmimisele eelnenud kalendriaastal, võib nende asemel aluseks võtta ostja parima hinnangu oma iga-aastaste ostuvajaduste kohta. Niipea, kui tegelikud ostuandmed on kättesaadavad, tuleks aga kasutada neid andmeid. Võrreldes kehtiva määrusega muudatusi ette ei ole nähtud. Oskusteave (lõige 7)12 on eelnõu kohaselt konfidentsiaalne, oluline ja identifitseeritav praktilise teabe kogum, mis ei ole kaitstud tööstusomandina. See tähendab, et tegemist on patentimata praktilise teabe kogumiga, mis tuleneb tarnija kogemustest ja katsetustest ning mis on salajane (ei ole üldteada ega hõlpsasti kättesaadav), oluline (ostja seisukohast oluline ja kasulik lepingujärgsete kaupade või teenuste kasutamiseks, müümiseks või edasimüümiseks) ja määratletud (kirjeldatud piisavalt ulatuslikult, et oleks võimalik kontrollida, kas see vastab salajasuse ja olulisuse kriteeriumidele). Võrreldes kehtiva määrusega muudatusi ei ole ette nähtud. Originaalvaruosa (lõige 8) on eelnõu kohaselt varuosa, mille kvaliteet vastab mootorsõiduki kokkupanekul kasutatavate mootorsõidukiosade kvaliteedile ning mis toodetakse vastavalt 10 VBER artikkel 1(1)c. 11 VBER artikkel 1(1)f. 12 VBER artikkel 1(1)j. 4 tehnilistele nõuetele ja tootmisstandarditele, mille mootorsõiduki tootja on kehtestanud mootorsõiduki osade või varuosade tootmiseks. Tegemist on mootorsõidukite valdkonda puudutava mõistega, kuivõrd käesolevat grupierandit kohaldatakse ka teatavatele mootorsõidukite varuosade müügiga seonduvatele vertikaalsetele kokkulepetele13. Mootorsõidukite valdkonda puudutavad kommenteeritavas lõikes veel punktid 9, 10 ja 13 (vt allpool). Sätted tuginevad omakorda Euroopa Komisjoni asjaomasele määrusele14 ning seda toetavatele suunistele15. MVBER suuniste punkti 19 kohaselt on originaalosad või -seadmed osad või seadmed, mis on toodetud vastavalt sõiduki tootja poolt kõnealuse sõiduki monteerimiseks vajalike osade või seadmete tootmiseks ette nähtud spetsifikatsioonidele ja tootmisstandarditele. Siia kuuluvad osad või seadmed, mis on toodetud samal tootmisliinil kui originaalosad või -seadmed. Kuni vastupidise tõestamiseni eeldatakse, et osad on originaalosad, kui osade tootja tõendab, et osade kvaliteet vastab kõnealuse sõiduki monteerimiseks kasutatud osade kvaliteedile ning et need on toodetud vastavalt sõiduki spetsifikatsioonidele ja tootmisstandarditele. Passiivne müük (lõige 9)16 on edasimüüja vastamine kliendi tellimusele, mille saamiseks ei ole edasimüüja teinud otseseid pakkumisi (näiteks reklaami või muud turundustegevust meedias või internetis, samuti osalemine riigihangetes või erasektori pakkumuskutsele vastamise tulemusel toimunud müük). Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud viide osalemisele riigi- või erahangetes. See tähendab, et kui turustaja tegevus ei ole aktiivselt suunatud teatavale territooriumile või kliendirühmale ning selliselt territooriumilt või sellisest kliendirühmast pärit klient külastab turustaja veebisaiti ja võtab turustajaga ühendust, mille tulemusel sõlmitakse müügitehing, sealhulgas kauba või teenuse tarnimine, siis käsitatakse seda passiivse müügina, sest kliendi juurdepääs turustaja veebisaidile tuleneb interneti tõhusast kasutamisest kliendi poolt. Sama kehtib juhul, kui klient nõustub, et turustaja teda automaatselt teavitab, ja sellise teavitamise tulemusel sõlmitakse müügitehing. Samamoodi on passiivse müügi üks vorm veebisaidil otsingumootorite optimeerimise tehnikate, eelkõige selliste vahendite või tehnikate kasutamine, mille eesmärk on parandada kõnealuse veebisaidi positsiooni otsingumootori reklaamide järjestuses. VGL punkti 215 kohaselt liigitatakse tiigihangetes osalemine passiivse müügi vormiks, olenemata riigihankemenetluse liigist (nt avatud või piiratud menetlus). Selline liigitus on kooskõlas riigihankeid käsitlevate õigusaktidega. Kui avalikus hankemenetluses 13 Kuni 31. maini 2010 kehtis eraldi grupierandi määrus: Vabariigi Valitsuse 26.04.2004 määrus nr 130 „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate mootorsõidukite turustus- ja teeninduskokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)“ (RT I 2004, 31, 220). Seejärel lisati Eestis mootorsõidukite valdkonda puudutav regulatsioon vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse juurde. Sama loogikat jätkatakse ka praeguse eelnõuga. Nimetatud liik hõlmab vertikaalseid kokkuleppeid, mis käsitlevad uute mootorsõidukite ostmist, müüki või edasimüüki, mootorsõidukite varuosade ostmist, müüki või edasimüüki ning selliste sõidukite remondi- ja hooldusteenuste pakkumist, kui nimetatud kokkulepped on sõlmitud ettevõtjate vahel, kes ei konkureeri omavahel, teatavate konkurentide vahel või teatavate kauba jaemüüjate või remonditöökodade ühenduste vahel. 14 Komisjoni 27. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 461/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes mootorsõidukisektoris (edaspidi ka MVBER). Kõnealune määrus kehtib kuni 31. maini 2023. Avalik konsultatsioon MVBER ülevaatamiseks toimus oktoobrist 2020 kuni jaanuarini 2021 ning selle tulemused avaldati mais 2021 (kättesaadav: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_21_2673). Justiitsministeeriumile teadaolevalt on komisjon kaalumas ettepanekut kõnealuse määruse kehtivusaja pikendamist 5 aasta võrra (kuni 31. maini 2028) ning vähesel määral muudatusi määrust täiendavates suunistes. See tähendab ühtlasi, et VV määrusega Eestis kehtivates reeglites ei ole ilmselt vaja muudatusi ette näha. Vastav avalik konsultatsioon algas 06.07.2022 ja see kestab 30. septembrini 2022. a (kättesaadav: https://ec.europa.eu/competition-policy/public-consultations/2022-motor-vehicle_en). 15 Komisjoni teatis 2010/C 138/05 „Täiendavad suunised vertikaalsete piirangute kohta mootorsõidukite müüki ja remonti ning nend nde varuosade turustamist käsitlevates kokkulepetes (EMPs kohaldatav tekst)“ (ELT C 138, 28.5.2010, lk 16−27). 16 VBER artikkel 1(1)m. 5 osalemine liigitub aktiivseks müügiks, siis väheneb sellistel turgudel oluliselt kaubamärgisisene konkurents ja seega läheb see vastuollu riigihankeid käsitlevate õigusaktide põhimõtetega, mis hõlmavad kaubamärgisisese konkurentsi hõlbustamist. Selle tulemusel on ostja riigihankes osalemise piiramine VBER artikli 4 punktide b–d kohane põhiline piirang. Samamoodi on muude kui avaliku sektori üksuste välja kuulutatud pakkumuse esitamise ettepanekutele vastamise näol tegemist passiivse müügi vormiga. Sellised pakkumuse esitamise ettepanekud on kliendi omaalgatuslikud sooviavaldused, mis on suunatud mitmele potentsiaalsele müüjale, mistõttu on vastusena muu kui avaliku sektori üksuse pakkumuse esitamise ettepanekule esitatud pakkumus üks passiivse müügi vorm. Samaväärse kvaliteediga varuosa (lõige 10) on varuosa, mille tootja suudab igal ajal tõendada, et varuosa kvaliteet vastab konkreetse mootorsõiduki kokkupanekul kasutatavate või kasutatud mootorsõidukiosade kvaliteedile. Võrreldes kehtiva määrusega muudatusi ette ei ole nähtud. MVBER suuniste punkti 20 kohaselt selleks, et varuosi peetaks võrdväärse kvaliteediga varuosadeks, peavad need olema piisavalt kõrge kvaliteediga, et nende kasutamine ei kahjustaks kõnealuse volitatud võrgustiku mainet. Nagu ka muude valikustandardite puhul, võib sõidukitootja esitada tõendeid selle kohta, et teatav varuosa ei vasta sellele tingimusele. Sõltumatu remonditöökoda (lõige 11) on mootorsõidukite remondi- ja hooldusteenuste pakkuja, kes ei tegutse selle mootorsõidukite tarnija loodud turustussüsteemis, kellele ta neid teenuseid pakub. Konkreetse tarnija turustussüsteemi kuuluvat volitatud remonditöökoda käsitatakse sõltumatu remonditöökojana, kui ta pakub remondi- ja hooldusteenuseid mootorsõidukitele, mille tarnija turustussüsteemi ta ei kuulu. Võrreldes kehtiva määrusega muudatusi ette ei ole nähtud. Tarnija (lõige 12)17 on võrreldes kehtiva määrusega eelnõus uudsena defineeritud ning on seotud konkureeriva ettevõtja definitsiooniga kommenteeritava lõike punktis 3 (vt ülal). Muudatustega sätestatakse, et tarnija (üks võimalikest konkureerivatest ettevõtjatest) määratlus hõlmab ka ettevõtjat, kes pakub veebipõhiseid vahendusteenuseid, olenemata sellest, kas ta on osaline tehingus, mida ta hõlbustab. Veebipõhised vahendusteenused on teenused, mis võimaldavad ettevõtjatel pakkuda kaupu või teenuseid teistele ettevõtjatele või lõppkasutajatele, eesmärgiga hõlbustada otsetehinguid selliste ettevõtjate vahel või selliste ettevõtjate ja lõppkasutajate vahel, olenemata sellest, kas ja kus need tehingud lõpuks teostatakse. VBER põhjenduspunkt 10 selgitab, et veebiplatvormimajandusel on kaupade ja teenuste turustamisel üha olulisem roll. Veebiplatvormimajanduses tegutsevatel ettevõtjatel on võimalik äri teha uutel viisidel, millest mõnda ei ole traditsioonilise majanduse vertikaalseid kokkuleppeid käsitlevate mõistete alusel lihtne liigitada. Eelkõige võimaldavad veebipõhised vahendusteenused ettevõtjatel pakkuda kaupu või teenuseid teistele ettevõtjatele või lõpptarbijatele, eesmärgiga hõlbustada otsetehingute algatamist ettevõtjate vahel või ettevõtjate ja lõpptarbijate vahel. Veebipõhiste vahendusteenuste osutamisega seotud kokkulepped on vertikaalsed kokkulepped ja seetõttu peaks nende suhtes olema võimalik kohaldada vertikaalset grupierandit määruses sätestatud tingimustel. VBER põhjenduspunkt 11 selgitab täiendavalt, et veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja terminina põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määruses 2019/1150 (mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks) (ELT L 186, 11.07.2019, lk 57−79) kasutatud mõistel, mida tuleks määruse kohaldamiseks siiski kohendada. Eelkõige tuleks määratluses osutada ettevõtjatele, et kajastada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 101 kohaldamisala. Määratlus peaks hõlmama ka ettevõtjate vahel otsetehingute algatamist 17 VBER artikkel 1(1)d. 6 hõlbustavaid veebipõhiseid vahendusteenuseid, samuti neid, millega hõlbustatakse otsetehingute algatamist ettevõtjate ja lõpptarbijate vahel. Valikuline turustussüsteem (lõige 13)18 on turustussüsteem, kus tarnija kohustub kas otseselt või kaudselt müüma vertikaalse kokkuleppe objektiks olevaid kaupu ainult kindlaksmääratud kriteeriumide põhjal valitud turustajatele ning nimetatud turustajad kohustuvad mitte müüma selliseid kaupu volitamata turustajatele territooriumil, mille tarnija on reserveerinud valikulisele turustussüsteemile. Võrreldes kehtiva määrusega eelnõu muudatusi ei paku. Tarnijad võivad kasutada turustajate valimiseks kvalitatiivseid ja/või kvantitatiivseid kriteeriume. Kvalitatiivsed kriteeriumid on toote laadist tingitud objektiivsed kriteeriumid, nagu müügipersonali koolitamine, müügikohas pakutav teenindus ja müüdav tootevalik. Kvantitatiivsete kriteeriumidega piiratakse turustajate võimalikku arvu otsesemalt, näiteks kehtestades läbimüügi ülem- või alammäära või määrates kindlaks turustajate arvu. Neid kriteeriume võib valikulise turustuse kokkuleppe kehtivusaja jooksul muuta. Valikulised turustussüsteemid on võrreldavad ainuõiguslike turustussüsteemidega selle poolest, et nendega piiratakse volitatud turustajate arvu ja edasimüügivõimalusi. Erinevus ainuõiguslikust turustusest seisneb selles, et turustajate arvu piiramine põhineb konkreetsetel valikukriteeriumidel. Teine erinevus ainuõiguslikust turustusest on see, et valikulise turustuse puhul ei tähenda edasimüügi piiramine aktiivse müügi piiramist üksnes ainuõigusliku territooriumi või ainuõigusliku kliendirühmaga, vaid volitamata turustajatele aktiivse ja passiivse müügi piiramist, mistõttu ainsateks võimalikeks ostjateks jäävad määratud turustajad ja lõpptarbijad. Volitatud remonditöökoda (lõige 14) on mootorsõidukite remondi- ja hooldusteenuste pakkuja, kes tegutseb mootorsõidukite tarnija loodud turustussüsteemis. Võrreldes kehtiva määrusega eelnõu muudatusi ei paku. Volitatud turustaja (lõige 15) on tarnija loodud valikulises turustussüsteemis tegutsev turustaja. Võrreldes kehtiva määrusega eelnõu muudatusi ei paku. Eelnõu § 2. Grupierandi kohaldumise tingimused Paragrahvi 2 lõige 1 sätestab grupierandi kohaldamise tingimusena lähtumise nii tarnija kui ka ostja turuosa suurusest19. Selleks, et ettevõtjad saaksid grupierandile tugineda, ei tohi tarnija turuosa olla suurem kui 30% kaubaturust, kus ta vertikaalse kokkuleppe objektiks olevaid kaupu müüb, ja ostja turuosa suurem kui 30% kaubaturust, kust ta kokkuleppe objektiks olevaid kaupu ostab. Võrreldes kehtiva määrusega lõikes muudatusi ei tehta. Seega saab üldjuhul lähtuda põhimõttest, et kui tarnija ja ostja turuosad ei ole nendel kaubaturgudel suuremad kui 30% kogu kaubaturust, siis kaaluvad vertikaalsest kokkuleppest tulenevad positiivsed tagajärjed üles konkurentsi piiramisest tekkiva kahju, millest tulenevalt on sellised kokkulepped lubatud. Kui tarnija või ostja turuosa ületab 30% künnise või kui kokkulepe sisaldab üht või mitut sellist põhilist piirangut või välja jäetud piirangut, mida ei ole võimalik ülejäänud kokkuleppest eraldada, tuleb hinnata, kas vertikaalne kokkulepe kuulub ELTL artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse.20 VBER põhjenduspunkt 9 lisab, et kui ületatakse 30% turuosa künnis, ei saa eeldada, et ELTL artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvatest vertikaalsetest kokkulepetest tulenevad objektiivsed eelised oleksid üldjuhul sellist laadi ja sellise ulatusega, et need kompenseeriksid negatiivse mõju, mille nad konkurentsile tekitavad. Samal ajal ei saa 18 VBER artikkel 1(1)g. 19 VBER artikkel 3(1). 20 VGL punkt 7. 7 eeldada, et kõnealused vertikaalsed kokkulepped kuuluvad ELTL artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse või et need ei vasta ELTL artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustele. Paragrahvi 2 lõige 2 sätestab tingimused, mille puhul kohaldub grupierand jaemüüjatest ettevõtjate ühenduse ja selle liikmete või ühenduse ja selle tarnijate vahel sõlmitud vertikaalsele kokkuleppele. Võrreldes kehtiva määrusega sättes muudatusi eelnõu ei paku. Vertikaalsed kokkulepped, mis on sõlmitud ettevõtjate ühenduse ja selle liikmete või ühenduse ja selle tarnijate vahel, kuuluvad grupierandi määruse kohaldamisalasse üksnes juhul, kui kõik ühenduse liikmed on siinkohal toodete (mitte teenuste) jaemüüjad ja kui ühegi ühenduse liikme ega temaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja eelnenud majandusaasta kaupade realiseerimise netokäive kokku ei ületa 3,2 miljonit eurot. Paragrahvi 2 lõige 3 sisaldab tingimusi, mille olemasolu korral kohaldub grupierand vertikaalsetele kokkulepetele, mis sisaldavad sätteid intellektuaalomandi õiguste ostjale loovutamise või ostja poolt kasutamise kohta21. Võrreldes kehtiva määrusega muudatusi eelnõus ei tehta. Grupierandi määrust kohaldatakse intellektuaalomandi õigusi käsitlevaid sätteid sisaldavate vertikaalsete kokkulepete suhtes järgmistel tingimustel. a) Intellektuaalomandi õigusi käsitlevad sätted moodustavad osa vertikaalsest kokkuleppest, st sellisest kokkuleppest, mis sisaldab tingimusi, mille kohaselt pooled võivad teatavaid kaupu osta, müüa või edasi müüa. Erand ei kohaldu järelikult selliste kokkulepete korral, mis käsitlevad intellektuaalomandi õiguste loovutamist või litsentsimist kaupade tootmiseks, ega ka puhtakujuliste litsentsilepingute korral. b) Intellektuaalomandi õigused on ostjale loovutatud või antud kasutamiseks litsentsiga. See tähendab omakorda, et vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrust ei kohaldata juhul, kui intellektuaalomandi õigused annab tarnijale ostja, olenemata sellest, kas need õigused on seotud tootmis- või turustamisviisiga. Vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus ei hõlma kokkuleppeid, mis on seotud intellektuaalomandi õiguste üleandmisega tarnijale ning võivad sisaldada tarnija poolt müügitegevusele seatud piiranguid. See tähendab eelkõige, et alltöövõtt, millega kaasneb oskusteabe edastamine alltöövõtjale, ei kuulu vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse kohaldamisalasse. c) Intellektuaalomandi õigusi käsitlevad sätted ei ole kokkuleppe esmane eesmärk. Kokkuleppe põhieesmärk peab olema kaupade või teenuste ostmine, müümine või edasimüümine ning intellektuaalomandi õigusi käsitlevad sätted peavad üksnes aitama vertikaalset kokkulepet täita. d) Intellektuaalomandi õigusi käsitlevad sätted on otseselt seotud kaupade kasutamise, müümise või edasimüümisega ostja või tema klientide poolt. Kasutamiseks või edasimüümiseks ette nähtud kaupu või teenuseid tarnib harilikult litsentsiandja, kuid litsentsivõtja võib neid osta ka kolmandast isikust tarnijalt. Intellektuaalomandi õigusi käsitlevad sätted on harilikult seotud kaupade või teenuste turustamisega. Selle näide on frantsiisileping, mille kohaselt frantsiisiandja müüb frantsiisivõtjale edasimüümiseks kaupu ja annab talle ka litsentsi, mille alusel ta võib kasutada frantsiisiandja kaubamärki ja oskusteavet nende kaupade turustamiseks, või olukord, kus kontsentreeritud ekstrakti tarnija annab ostjale litsentsi ekstrakti lahjendamiseks ja villimiseks enne selle joogina müümist. 21 VBER artikkel 2(3). 8  e) Intellektuaalomandi õigusi käsitlevad sätted ei sisalda lepingujärgsete kaupadega seonduvaid konkurentsipiiranguid, millel on sama eesmärk nagu vertikaalsetel piirangutel, millele grupierandi määruse järgi ei tehta erandit. Need tingimused tagavad, et grupierandi määrust kohaldatakse selliste vertikaalsete kokku- lepete suhtes, mille korral kaupade kasutamine, müük või edasimüük on tõhusam, kui intellektuaalomandi õigused ostjale loovutatakse või talle litsentsiga kasutada antakse. Teisiti öeldes võivad intellektuaalomandi õiguste loovutamise või kasutamiseks andmise piirangud kuuluda grupierandi määruse kohaldamisalasse juhul, kui kokkuleppe peaeesmärk on kaupade ostmine või turustamine. Grupierand ei kohaldu muu hulgas näiteks kokkulepetele, mille järgi üks pool annab teisele retsepti ning litsentsi selle retsepti järgi joogi tootmiseks; samuti kokkulepetele, mille järgi üks pool annab teisele algkoopia ning sellest koopiate valmistamise ja nende turustamise litsentsi; puhtakujulistele litsentsilepingutele kaubamärgi või tähise kasutamiseks puhtalt kauplemise eesmärgil; sponsorlepingutele, mis käsitlevad õigust reklaamida end mõne sündmuse ametliku sponsorina; autorilepingutele (näiteks meediateenuste osutamiseks sõlmitavaid lepinguid, mis käsitlevad õigust salvestada ja/või ringhäälingusse anda teatavaid sündmusi) jms. Paragrahvi 2 lõikes 4 on toodud välja tingimused, millal grupierand kohaldub konkureerivate ettevõtjate vahelisele mittevastastikusele vertikaalsele kokkuleppele22. Sätestatakse, et grupierand kohaldub konkureerivate ettevõtjate vahelisele mittevastastikusele vertikaalsele kokkuleppele, kui tarnija on kaupade tootja, hulgimüüja või importija ja ühtlasi turustaja ning ostja on turustaja, kes ei tooda ega müü hulgi ega impordi vertikaalse kokkuleppe objektiks olevate kaupadega konkureerivaid kaupu, välja arvatud igasugune teabevahetus kokkuleppe poolte vahel, mis ei ole vajalik kaupade tootmise või turustamise parandamiseks. Võrreldes kehtiva määrusega tehakse eelnõus paar täpsustust lähtuvalt uuendatud VBER-st. Erand on seotud olukordadega, kus tarnija on kaupade tootja, hulgimüüja või importija ja ühtlasi turustaja, samal ajal kui ostja on ainult turustaja, kes ei konkureeri tootjaga eelneva turu tasandil. Teenuste puhul on erand seotud olukordadega, kus tarnija osutab teenuseid, tegutsedes mitmel kaubandustasandil, samal ajal kui ostja tegutseb üksnes jaemüügi tasandil ega konkureeri tarnijaga sellel kaubandustasandil, kus ta lepingujärgseid teenuseid ostab. VBER põhjenduspunkt 13 täpsustab seoses teabevahetusega, et teabevahetus tarnija ja ostja vahel võib aidata kaasa vertikaalsete kokkulepete konkurentsi soodustavale mõjule, eelkõige tootmis- ja turustusprotsesside optimeerimisele. Topeltturustuse korral võib teatavat liiki teabe vahetamine siiski tekitada horisontaalseid probleeme. Seepärast tuleks käesoleva määrusega teha topeltturustamise olukorras tarnija ja ostja vahelisele teabevahetusele erand üksnes juhul, kui teabevahetus on nii otseselt seotud vertikaalse kokkuleppe rakendamisega kui ka vajalik lepingujärgsete kaupade või teenuste tootmise või turustamise parandamiseks. Siinkohal tuleb selguse huvides välja tuua, et vastavalt Eesti konkurentsiõiguse praktikale kasutatakse eelnõus teenusele ja tootele viitamisel üldnimetust „kaup“. Euroopa Komisjoni määruses sellist üldnimetust vastavas sättes ei kasutata, mille tõttu on Euroopa Komisjoni määruses kõnealuste mittevastastikuste kokkulepete kohaldamise tarbeks välja toodud kaks alust, millest üks puudutab toodete tootmist ja turustamist ja teine teenuste osutamist. Eesti kontekstis on viidatud alus koondatud terminiga „kaup“ kasutamise üheks ja ainsaks lõppastmes Euroopa Komisjoni määruses sedastatuga sama sisu omavaks kriteeriumiks. 22 VBER artikkel 2(4) ja 2(5). 9 Paragrahvi 2 lõikes 5 sätestatakse tingimused, millal grupierand vertikaalsele kokkuleppele ei kohaldu. Võrreldes kehtiva õigusega tehakse mõningad täiendused tulenevalt Euroopa Komisjoni asjaomase määruse eelnõus sisalduvatest ettepanekutest. Lõike kohaselt ei kohaldu grupierand järgmistel juhtudel. 1) Sarnaselt kehtiva õigusega ei kohaldata grupierandit mõne teise grupierandi määruse reguleerimisalas olevate kokkulepete suhtes (kui pole teisiti sätestatud)23. Mistõttu on tähtis kohe alguses kontrollida, kas vertikaalne kokkulepe kuulub mõne muu grupierandi määruse kohaldamisalasse (nt konkureerivate ettevõtjate vahel sõlmitud vertikaalsed kokkulepped, mida tuleb hinnata horisontaalsete kokkulepete suhtes kohaldatavate eeskirjade alusel (horisontaalsed grupierandi määrused))24. 2) Võrreldes kehtiva õigusega on lisatud norm, mille kohaselt ei kohaldata grupierandit mittevastastikusele vertikaalsele kokkuleppele, kui kokkulepe on sõlmitud ettevõtjate vahel, kellest üks on veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja, kes ühtlasi konkureerib vahendatud kaupade müüjaga25. See tähendab, et kommenteeritava paragrahvi lõikes 4 sisalduvat topeltturustuse suhtes tehtud erandit ei saa kasutada selliste veebipõhiste vahendusteenuste osutamist käsitlevate vertikaalsete kokkulepete suhtes, mille puhul veebipõhiste vahendusteenuste osutajal on hübriidfunktsioon, nimelt kui ta on ühtlasi asjaomasel turul vahendatavate kaupade või teenuste müümisel konkureeriv ettevõtja26, kusjuures seda kohaldatakse veebipõhiste vahendusteenuste osutamist „käsitlevate“ vertikaalsete kokkulepete suhtes, olenemata sellest, kas need kokkulepped käsitlevad nende teenuste osutamist kokkuleppeosalisele või kolmandatele isikutele. Sellise hübriidfunktsiooniga veebipõhiste vahendusteenuste osutajate sõlmitud vertikaalsed kokkulepped, mis käsitlevad veebipõhiste vahendusteenuste osutamist, ei vasta topeltturustuse erandite põhimõttele. Need teenuseosutajad võivad olla motiveeritud eelistama oma müüki ja nad võivad olla suutelised mõjutama nende veebipõhiseid vahendusteenuseid kasutavate ettevõtjate vahelise konkurentsi tulemusi. Seepärast võivad sellised vertikaalsed kokkulepped tekitada üldisi konkurentsiprobleeme asjaomastel turgudel, kus vahendatavaid kaupu või teenuseid müüakse. 3) Sarnaselt kehtiva õigusega ei kohaldata grupierandit selliste vertikaalsete kokkulepete suhtes, milles sisalduvate samalaadsete vertikaalsete kokkulepete paralleelsed võrgustikud hõlmavad üle 50% kaubaturust. Turuosa arvutamisel tuleb arvesse võtta iga vertikaalsetest kokkulepetest koosnevat võrgustikku, mis sisaldab turule samalaadset mõju avaldavaid piiranguid, või nende kombinatsioone. Üldjuhul on grupierandi kohaldamata jätmine asjakohane, kui on tõenäoline, et pääs asjaomasele turule või konkurents sellel on oluliselt raskendatud. Seda võib eelkõige esineda juhul, kui valikulise turustussüsteemi paralleelsed võrgustikud hõlmavad turust üle 50% ja nende tõttu piiratakse turulepääsu, kasutades valikukriteeriume, mida asjaomaste kaupade laadi arvestades ei ole vaja või mis on diskrimineerivad teatavate teiste turustusviiside suhtes, mille abil selliseid kaupu saab müüa. Paragrahvi 2 lõikes 6 sätestatakse, et lõigetes 1 ja 5 nimetatud turuosa arvutamisel võetakse aluseks eelneva kalendriaasta andmed. 23 VBER artikkel 2(7). 24 Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2010. a. määrusega nr 197 kehtestatud „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate spetsialiseerumiskokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)“ ning Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a. määrusega nr 9 kehtestatud „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate teadus- ja arenduskokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)“ 25 VBER artikkel 2(6). 26 Vt selle kohta lähemalt VGL alates punktist 104. 10 Eelnõu § 3. Vertikaalses kokkuleppes keelatud piirangud ja tingimused Paragrahvi 3 lõige 1 loetleb sellised vertikaalsed kokkulepped, mille suhtes grupierand ei kohaldu. Võrreldes kehtiva määrusega sisaldab eelnõu täpsustusi seoses kasutatava turustussüsteemiga. Lõike 1 punkti 1 kohaselt ei kohaldu grupierand sellise vertikaalse kokkuleppe suhtes, mille eesmärgiks on otseselt või kaudselt, kas kokkuleppe alusel või muude poolte kontrolli all olevate teguritega koosmõjus piirata ostja õigust ise kauba edasimüügihinda määrata27. Siinkohal tasub märkimist, et grupierandi kohaldumise aspektist on tarnijal jätkuvalt lubatud anda müügihinna kohta soovitusi või määrata kaubale maksimaalne müügihind, kuid üksnes tingimusel, et tarnija või ka teiste osapoolte survel ei muutuks hind fikseeritud või minimaalseks müügihinnaks. Eeltoodu peab paika ka olukorras, kus edasimüügi hinda kujundatakse kaudsel viisil. Näitena võib välja tuua kokkulepped, millega määratakse kindlaks turustusmarginaal, maksimaalne allahindlus, mida turustaja võib kindlaksmääratud hinnatasemelt anda, reklaamikulude mahahindluse või hüvitamise tagamine tarnija poolt, kui turustaja peab kinni teatavast hinnatasemest, kindlaksmääratud edasimüügihinna sidumine konkurentide omaga, või kokkulepped, mis sisaldavad ähvardusi, hoiatusi, trahve, tarnete viivitamise või peatamise või lepingu lõpetamise võimalust seoses teatavast hinnatasemest kinnipidamisega. Lõike 1 punkti 2 järgi ei kohaldata grupierandit siis, kui ainuõiguslikus turustussüsteemis piiratakse territooriume, kuhu, või kliendirühmi, kellele ainuõiguslik turustaja võib aktiivselt või passiivselt müüa lepingujärgseid kaupu28. Kirjeldatud piirangu puhul on tegemist turu jaotamisega territooriumideks või kliendirühmadeks. Turu jaotamine võib tuleneda näiteks otsesest kohustusest mitte müüa teatavatele klientidele või teatavatel territooriumidel asuvatele klientidele, või kohustusest suunata selliste klientide tellimused teistele turustajatele. Samuti võib see tuleneda kaudsetest meetmetest, mille eesmärk on mõjutada turustajat sellistele klientidele mitte müüma. Säte kohaldub olenemata kasutatavatest müügikanalitest29. Vertikaalsed kokkulepped, mille eesmärk on otseselt või kaudselt, üksikult või muude teguritega kombineeritult takistada ostjatel või nende klientidel tõhusalt kasutada internetti oma kaupade või teenuste veebimüügiks, piiravad territooriume või kliendirühmasid, kuhu või kellele ostja või tema kliendid võivad lepingujärgseid kaupu või teenuseid müüa, sest need piiravad müüki väljaspool ostjate või nende klientide füüsilist kauplemispiirkonda asuvatele klientidele. Kõnealuse punkti rakendamisel praktikas tuleb arvesse võtta ka käesoleva määruse eelnõu § 4 lg-s 1 välja toodud erisusi. Lõike 1 punkti 3 kohaselt ei kohaldata grupierandit, kui valikulises turustussüsteemis piiratakse territooriume, kuhu, või kliente, kellele valikulise turustussüsteemi liikmed võivad lepingujärgseid kaupu aktiivselt või passiivselt müüa30. Kõnealuse punkti rakendamisel praktikas tuleb arvesse võtta ka käesoleva määruse eelnõu § 4 lg-s 2 välja toodud erisusi. Loogika on sarnane punktis 2 tooduga (vt kommentaare eespool). Lõike 1 punkti 4 kohaselt ei kohaldu grupierand, kui jaemüügitasandil tegutsevate valikulise turustussüsteemi liikmetel piiratakse lõppkasutajale aktiivse või passiivse müügi tegemist, välistamata siiski võimalust kohaldada määruse eelnõu punkte 1 ja 331. Valikulisse 27 VBER artikkel 4a 28 VBER artikkel 4b. 29 Vt selle kohta lähemalt VGL punkt 188. 30 VBER artikkel 4c/i. 31 VBER artikkel 4c/iii. 11 turustussüsteemi kuuluvatele turustajatele ei tohi territooriumil, kus tarnija kasutab oma valikulist turustussüsteemi, dikteerida, millistele kasutajatele või nende eest tegutsevatele ostuagentidele nad võivad müüa. Valikulisse turustussüsteemi kuuluvatel turustajatel peaks olema võimalus müüa nii aktiivselt kui ka passiivselt kõikidele lõppkasutajatele ning seda ka veebis. Seepärast tuleb raskekujuliseks piiranguks pidada mis tahes kohustust, mis mõjutab määratud turustajaid mitte kasutama internetti, kehtestades selle kaudu toimuva müügi suhtes kriteeriumid, mis ei ole võrdsed näiteks tavalises kaupluses toimuva müügi suhtes kehtestatud kriteeriumitega. See ei tähenda, et interneti kaudu toimuva müügi suhtes kehtestatud kriteeriumid peaksid olema samasugused muul viisil kui interneti vahendusel toimuva müügi suhtes kehtestatud kriteeriumitega, vaid pigem seda, et neil peaks olema sama eesmärk ja nendega peaks olema võimalik saavutada võrreldavaid tulemusi ning et kriteeriumite vahelised erinevused peavad olema põhjendatud nende kahe turustusviisi erineva laadiga. Siiski ei saa sätte kohaselt välistada esiteks võimalust kokkuleppes keelata turustussüsteemi liikmel tegutseda teatud asukohas (§ 4 lg 2 p 3) ning ei saa ka piirata valikulise turustussüsteemi liikmete või valikulise turustussüsteemi liikmete ja nende klientide, kes on sõlminud turustuslepingu tarnijaga või kokkuleppeosalisega, kellele tarnija on andnud turustusõigused, aktiivset müüki territooriumile või kliendirühmale, mille suhtes tarnijal on ainuõigus või mille ainuõiguse ta on loovutanud ainult ühele või piiratud arvule ostjatele (maksimaalselt viiele)32. Lõike 1 punkt 5 on võrreldes seni kehtinud määrusega jäänud samaks. Grupierand ei kohaldu jätkuvalt olukorras, kus valikulises turustussüsteemis piiratakse tarnijatevahelist risttarnimist, sealhulgas tarnijate vahel, kes tegutsevad erinevatel tootmise ja turustamise tasanditel33. Kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse otseseks ega kaudseks eesmärgiks ei tohi olla valikulisse turustussüsteemi kuuluvate turustajate vahel toimuva lepingujärgsete toodete aktiivse või passiivse müügi takistamine ega piiramine. Valikulisse turustussüsteemi kuulu- vatele turustajatele peab jääma võimalus osta lepingujärgseid tooteid teistelt süsteemis samal või teisel kaubandustasandil tegutsevatelt turustajatelt. See tähendab, et valikulist turustust ei või ühendada vertikaalsete piirangutega, mille eesmärk on sundida turustajaid ostma lepingujärgseid tooteid ainult teatavast allikast. Samuti tähendab see, et valikulise turustus- võrgu sees ei tohi mingil moel piirata võrku kuuluvate hulgimüüjate poolset toodete müüki võrku kuuluvatele jaemüüjatele. Lõike 1 punkt 6 kohaselt ei kohaldata grupierandit kokkuleppele, millega piiratakse territooriume, kus või kuhu võib ostja vertikaalse kokkuleppe objektiks olevaid kaupu müüa, või määrata kliente, kellele ostja võib vertikaalse kokkuleppe objektiks olevaid kaupu aktiivselt või passiivselt müüa34. Kaetud on olukorrad, kui tarnija ei kasuta ainuõiguslikku ega valikulist turustussüsteemi. Ka kõnealuse punkti rakendamisel praktikas tuleb arvesse võtta käesoleva määruse eelnõu § 4 lg-s 2 välja toodud erisusi. Loogika on sarnane punktis 2 tooduga (vt kommentaare eespool). Lõike 1 punkt 7 kohaselt ei kohaldata grupierandit vertikaalsele kokkuleppele, mille eesmärgiks on takistada ostjat või tema kliente kasutada tõhusalt internetti lepingujärgsete kaupade müügiks, mis kujutab territooriumi või klientide piirangut, välistamata võimalust kehtestada ostjale internetimüügi piiranguid, mille eesmärk ei ole takistada ostjat või tema kliente kasutamast tõhusalt internetti lepingujärgsete kaupade müügiks või piirata internetireklaami, mille eesmärk ei ole kõikide internetireklaami kanalite kasutamise takistamine35. VGL punkti 32 VGL punkt 234. 33 VBER artikkel 4c/ii. 34 VBER artikkel 4d. 35 VBER artikkel 4e. 12 208 kohaselt võib tarnija kehtestada ostjale nõudeid seoses sellega, kuidas tuleb lepingujärgseid kaupu või teenuseid veebis müüa. Konkreetsete müügikanalite, näiteks internetipõhiste kauplemiskohtade kasutamist käsitlevate piirangute või veebimüügi jaoks kvaliteedinormide kehtestamise puhul võib olenemata turustussüsteemi liigist üldjuhul tugineda vertikaalsele grupierandile, tingimusel et selle kaudne eesmärk ei ole takistada ostjal tõhusalt kasutada internetti lepingujärgsete kaupade või teenuste müümiseks teatavatel territooriumidel või teatavatele klientidele. Veebimüügi piirangutel ei ole üldjuhul sellist eesmärki, kui ostja võib pidada oma e-poodi ja teha veebis reklaami. Sellisel juhul ei takistata ostjal tõhusalt kasutada internetti lepingujärgsete kaupade või teenuste müümiseks. VGL punkti 210 kohaselt võib veebireklaami piirangute puhul tugineda vertikaalsele grupierandile tingimusel, et piirangute eesmärk ei ole takistada ostjal kasutada tervet reklaamikanalit. Veebireklaami piirangud, mille puhul saab erandile tugineda, on näiteks: (a) nõue, mille kohaselt veebireklaam peab vastama teatavatele kvaliteedinormidele või sisaldama konkreetset sisu või teavet, (b) nõue, et ostja ei kasuta selliste konkreetsete veebireklaami pakkujate teenuseid, kes ei täida teatavaid kvaliteedinorme, (c) ja nõue, et ostja ei kasuta oma e-poe domeeninimes tarnija kaubamärgi nime. Lõike 1 punkt 8 käsitleb piirangut, mille puhul tarnija ja komponentidest kaupu tootva ostja vahelises kokkuleppes piiratakse tarnija vabadust müüa komponente varuosadeks lõppkasutajale, remonditöökojale või muule teenuse osutajale väljaspool ostja enda remondi- ja hooldusvõrku36. Kokkuleppega, mille sõlmivad varuosade tootja ning ostja, kes kasutab neid oma toodete valmistamisel (originaalseadmete valmistaja), ei tohi otse ega kaudselt takistada ega piirata tootjat müümast neid varuosi lõppkasutajatele või sõltumatutele parandus- või hooldustöökodadele. Kaudsed piirangud võivad eelkõige tekkida siis, kui varuosade tarnijat piiratakse tehnilise teabe andmisel ning eriseadmetega varustamisel, mida on nende osade kasutajatel või parandus- või hooldustöökodadel vaja nende kasutamiseks. Kokkuleppega võib aga piirata varuosade tarnimist nendele parandus- või hooldustöökodadele, millele originaalseadmete valmistaja on usaldanud oma kaupade parandus- või hooldusteenuse osutamise. Teisiti öeldes võib originaalseadmete valmistaja nõuda oma parandus- ja hooldustöökodadelt, et need ostaksid varuosi temalt. Paragrahvi 3 lõike 2 kohaselt välistatakse grupierandi kohaldamisalast teatud remondi- ja hooldusteenuste ning varuosade müügi kokkuleppes sisalduvad piirangud. Seni kehtinud määrusega võrreldes muudatusi ette ei ole nähtud37. MVBER suuniste punkti 17 kohaselt ei saa kokkulepete suhtes grupierandit kohaldada juhul, kui need sisaldavad raskekujulisi piiranguid. Need piirangud on esitatud üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artiklis 4 ja mootorsõidukite grupierandi määruse artiklis 5. Sellise piirangu lisamine kokkuleppesse annab alust eeldada, et kokkulepe kuulub artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse. Samuti annab see alust eeldada, et kokkulepe ei vasta tõenäoliselt artikli 101 lõikes 3 esitatud tingimustele, mistõttu grupierandit ei kohaldata. See on siiski ümberlükatav oletus, mis jätab ettevõtjatele võimaluse paluda konkreetsel juhul majanduslikul tõhususel põhinevat kaitset aluslepingu artikli 101 lõike 3 kohaselt. VBER artikli 4 punkti f kohaselt on tegemist raskekujulise piiranguga, kui osade tarnija ja neid osi teiste toodete valmistamiseks kasutava ostja vahelise kokkuleppega takistatakse või piiratakse osade tarnija võimet müüa komponente lõppkasutajatele ning sõltumatutele remondi- ja hooldustöökodadele, kellele ostja ei ole usaldanud oma kaupade parandamist ega hooldamist. Mootorsõidukite grupierandi artikli 5 punktides a, b ja c sätestatakse kolm täiendavat raskekujulist piirangut kokkulepete suhtes, mis käsitlevad 36 VBER artikkel 4f. 37 MVBER artikkel 5. 13 varuosade tarnimist. Need sisalduvad käesoleva määruse eelnõus kommenteeritava lõike järgmistes punktides. Lõike 2 punkti 1 kohaselt ei kohaldu grupierand vertikaalsele kokkuleppele, mille eesmärgiks on otseselt või kaudselt, kas kokkuleppe alusel või muude poolte kontrolli all olevate teguritega koosmõjus piirata valikulise turustussüsteemi liikmel mootorsõidukite varuosade müüki sõltumatule remonditöökojale, kes kasutab neid osi mootorsõidukite remondis ja hoolduses. MVBER suuniste punkti 22 kohaselt puudutab nimetatud säte eelkõige teatavate varuosade kategooriat, millele vahel viidatakse kui vaid ühelt tootjalt saadaolevatele osadele ning mida on võimalik hankida üksnes sõiduki tootjalt või tootja volitatud võrgustiku liikmetelt. Juhul kui tarnija ja turustaja lepivad kokku, et selliseid osi ei tohi sõltumatutele remonditöökodadele tarnida, sulgeks selline kokkulepe tõenäoliselt remonditöökodadele remondi- ja hooldusteenuste turu ning oleks vastuolus aluslepingu artikliga 101. Lõike 2 punkti 2 kohaselt ei kohaldu grupierand vertikaalsele kokkuleppele, mille eesmärgiks on otseselt või kaudselt, kas kokkuleppe alusel või muude poolte kontrolli all olevate teguritega koosmõjus piirata originaalvaruosade või samaväärse kvaliteediga varuosade, remondivahendite või diagnostikaseadmete ja muude seadmete tarnija ja mootorsõidukite tootja kokkuleppe kohaselt tarnija võimalust müüa neid kaupu või teenuseid volitatud või sõltumatule turustajale või volitatud või sõltumatule remonditöökojale või lõppkasutajale. MVBER suuniste punkti 23 kohaselt on koostisosade tarnijate ja mootorsõidukite tootjate vahel sõlmitud nn töövahenditega seotud korraldused üks näide võimaliku sarnase kaudse piirangu kohta. Siinkohal tuleks järgida komisjoni 18. detsembri 1978. aasta teatist hinnangu andmise kohta teatavatele alltöövõtulepingutele vastavalt EMÜ asutamislepingu artikli 85 lõikele 1. Tavaliselt ei kohaldata aluslepingu artikli 101 lõiget 1 kokkuleppe suhtes, mille kohaselt mootorsõiduki tootja varustab koostisosa tootjat teatavate osade tootmiseks vajalike töövahenditega, osaleb tema toote arenduskulude rahastamises või panustab vajalikesse intellektuaalomandi õigustesse ja oskusteabesse ning ei luba sellist panust järelturul otse müüdavate varuosade tootmises kasutada. Samas juhul, kui mootorsõiduki tootja kohustab koostisosa tarnijat loobuma sellise töövahendi omandiõigusest, sellega seotud intellektuaalomandi õigusest või oskusteabest kannab üksnes tühise osa toote arenduskuludest või ei panusta vajalikesse töövahenditesse, intellektuaalomandi õigustesse või oskusteabesse, ei käsitata seda kokkulepet ehtsa alltöövõtulepinguna. Seetõttu võib see kuuluda aluslepingu artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse ning seda tuleks uurida vastavalt grupierandi määruste sätetele. Lõike 2 punkti 3 alusel ei kohaldu grupierand vertikaalsele kokkuleppele, mille eesmärgiks on otseselt või kaudselt, kas kokkuleppe alusel või muude poolte kontrolli all olevate teguritega koosmõjus piirata tarnija võimalust märgistada oma tarnitud sõidukiosad või varuosad enda kaubamärgi või logoga, mida mootorsõidukite tootja kasutab uue mootorsõiduki kokkupanemisel. MVBER punkti 24 kohaselt on tegemist piiranguga, milles on kokku leppinud mootorsõidukite tootja, kes kasutab koostisosi mootorsõidukite esialgsel kokkupanemisel, ning selliste koostisosade tarnija ning mis piirab tarnija võimalust märgistada tarnitavad koostisosad või varuosad tõhusalt ja nähtaval viisil oma kaubamärgi või logoga. Tarbijate valiku suurendamiseks tuleks remonditöökodadele ja tarbijatele anda võimalus kindlaks määrata, millised autotootja kaubamärki mittekandvad alternatiivsete tarnijate varuosad sobivad asjakohase sõidukiga. Koostis- või varuosade kaubamärgi või logoga varustamine võimaldab originaalosade tarnija osadega ühilduvaid asendusosi hõlpsalt tuvastada. Sellise võimaluse mittevõimaldamise korral võib sõiduki tootja piirata originaalosade tarnija osade turustamist ning piirata tarbijate valikut viisil, mis on vastuolus aluslepingu artikli 101 sätetega. 14 Paragrahvi 3 lõige 3 loetleb sellised vertikaalses kokkuleppes sisalduvad kohustused, mille suhtes grupierand ei kohaldu. Siinjuures tuleb tähele panna, et määrust kohaldatakse siiski ülejäänud vertikaalse kokkuleppe suhtes, kui seda on võimalik vaadelda eraldi kohustustest, millele grupierand ei kohaldu38. Lõike 3 punkt 1 välistab sellise mittekonkureerimise kohustuse, mille kehtivusaeg on kas määramata või ületab viis aastat või mida saab vaikimisi pikendada kauemaks kui viis aastat39. Kehtiva määrusega võrreldes muudatusi ei tehta. Üldiselt kuuluvad grupierandi määruse kohaldamisalasse sellised mittekonkureerimise kohustused, mis kehtivad kuni viis aastat ning mille puhul mitte miski ei takista ostjat kokkulepet, mis sisaldab mittekonkureerimise kohustust, kõnealuse viie aasta möödudes lõpetamast. Kui näiteks kokkuleppega on ette nähtud viie aasta pikkune mittekonkureerimise kohustus ning tarnija annab ostjale kokkuleppe raames laenu, ei tohi selle laenu tagasimaksmine takistada ostjat mittekonkureerimise kohustust viie aasta pärast lõpetamast. Kui tarnija on andnud ostjale kokkuleppe väliselt seadmeid, peab ostjale sellisel juhul jääma võimalus need seadmed turuväärtusega ära osta mittekonkureerimise kohustuse lõppemisel. Kõnealuse sätte puhul tuleb arvestada käesoleva määruse eelnõu § 4 lg- s 4 toodud erandit puhuks, kui ostja müüb vertikaalse kokkuleppe objektiks olevaid kaupu ruumides või territooriumil, mis kuuluvad tarnijale või mida tarnija üürib ostjaga mitte seotud kolmandalt isikult. Lõike 3 punkt 2 välistab kohustuse, mille kohaselt ostja ei või valmistada, osta, müüa ega edasi müüa vertikaalse kokkuleppe objektiks olnud kaupu pärast vertikaalse kokkuleppe lõppemist. Sellise kohustuse puhul tuleb arvesse võtta käesoleva määruse eelnõu § 4 lg-s 5 toodud erijuhtu. Lõike 3 punkt 3 välistab otsese või kaudse kohustuse, mille kohaselt valikulise turustussüsteemi liikmed ei saa müüa kindlaksmääratud konkreetsete konkureerivate tarnijate kaupu. Võrreldes kehtiva määrusega muudatusi ette ei nähta. Grupierandi määrus lubab ühendada valikulise turustuse sellise mittekonkureerimise kohustusega, mis keelab üldiselt turustajatel müüa konkureerivaid tootemarke. Kui aga tarnija ei luba kas otse või kaudselt oma määratud turustajatel osta edasimüümiseks tooteid konkreetsetelt konkureerivatelt tarnijatelt, siis selle keelu suhtes grupierandi määrusest tulenevat erandit ei kohaldata. Sellise keelu suhtes grupierandi kohaldamata jätmise eesmärk on hoida ära olukordi, kus teatav hulk samu valikulise turustuse müügikohti kasutavaid tarnijaid takistavad ühel või mitmel konkreetsel konkurendil kasutada neid müügikohti oma toodete turustamiseks. Tegemist oleks konkureeriva tarnija turulepääsu piiramisega, mis on kollektiivse boikoti üks vormidest. Lõike 3 punkt 4 välistab otsese või kaudse kohustuse, mille kohaselt veebipõhiste vahendusteenuste ostja ei saa lõppkasutajatele kaupu pakkuda, müüa ega edasi müüa soodsamatel tingimustel, kui veebipõhiseid vahendusteenuseid kasutades. Võrreldes kehtiva õigusega on tegemist uue sättega, mis käsitleb veebipõhiste vahendusteenuste tarnijate kehtestatud võrdse kohtlemise kohustusi jaemüügi puhul. Lõppkasutajad võivad olla ettevõtjad või lõpptarbijad. Tingimused võivad olla seotud hindade, varude, kättesaadavuse või toodete pakkumise või müümise mis tahes muude tingimustega. Võrdse kohtlemise kohustus võib olla sõnaselge või seda võidakse kohaldada muul otsesel või kaudsel viisil, sealhulgas eristatud hinnakujunduse või muude selliste stiimulite või meetmete kasutamise teel, mille kohaldamine sõltub tingimustest, mille alusel veebipõhiste vahendusteenuste ostja veebipõhiste vahendusteenuste konkureerivaid tarnijaid kasutades lõpptarbijatele kaupu või teenuseid pakub. 38 VBER artikkel 5. 39 Vt selle kohta pikemalt VGL alates punktist 247. 15 Näiteks võib veebipõhiste vahendusteenuste tarnija luua ostjatele stiimuli tagada tema võrdne kohtlemine selliste teenuste konkureerivate tarnijatega, pakkudes ostja kaupade või teenuste paremat nähtavust oma veebisaidil või nõudes väiksemat vahendustasu. Eelnõu § 4. Vertikaalses kokkuleppes lubatud piirangud ja tingimused Määruse eelnõu § 4 loetleb sellised vertikaalses kokkuleppes sisalduvad piirangud ja tingimused, mille suhtes grupierand kohaldub. Paragrahvi 4 lõikega 1 sätestatakse, millistel juhtudel grupierand kohaldub vertikaalsele kokkuleppele, kui tarnija kasutab ainuõiguslikku turustussüsteemi40. Lõike 1 punkti 1 kohaselt lubatakse tarnijal piirata ainuõigusliku turustaja aktiivset müüki territooriumile või kliendirühmale, mis on ainuõiguslikult loovutatud teistele müüjatele (maksimaalselt viiele) või mille tarnija on endale reserveerinud41. Investeerimisstiimulite säilitamiseks peaksid ainuõiguslikult määratud turustajad olema kaitstud tarnija teiste ostjate (sealhulgas sellised ostjad, kellele tarnija on ainuõiguslikult loovutanud muid territooriume või kliendirühmasid) aktiivse müügi eest (sealhulgas veebireklaam), mida teostatakse ainuõiguslikult neile loovutatud territooriumidele või kliendirühmadele. Kui tarnija teistele turustajatele kehtestatud aktiivse müügi piirangud ei taga piisavat kaitsetaset, et kaitsta määratud turustaja ainuõiguslikule territooriumile investeerimise stiimuleid ja sellest tulenevalt õigustada ainuõigusliku turustussüsteemi loomist, on tõenäoline, et võimalus vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrusele tugineda tühistatakse. Ainuõigusliku turustaja klientide müük territooriumile või kliendirühmale, mille tarnija on ainuõiguslikult loovutanud teistele turustajatele, võib samuti kahjustada kõnealuste teiste turustajate stiimuleid investeerida kvaliteeti või nõudlust suurendavatesse teenustesse. Ainuõiguslikult määratud turustajate investeerimisstiimulite kaitsmiseks võib tarnija nõuda, et keelataks kõnealuste teiste turustajate ja nende klientide, kes on sõlminud turustuslepingu tarnijaga või kokkuleppe osalisega, kellele tarnija on andnud turustusõigused, osalemine aktiivses müügis ainuõiguslikult loovutatud territooriumile või ainuõiguslikult loovutatud kliendirühmale (st aktiivse müügi piirangu laiendamine ostja klientidele). Lõike 1 punktiga 2 lubatakse ainuõigusliku turustaja või ainuõigusliku turustaja ja tema klientide aktiivse või passiivse müügi piiramine volitamata turustajatele, kes asuvad territooriumil, kus tarnija kasutab valikulist turustussüsteemi42. See tähendab, et tarnija on kas määranud valitud turustajad või reserveerinud territooriumi sellise valikulise turustussüsteemi kasutamiseks. Valikulise turustussüsteemi kaitse laieneb ainuõigusliku ostja klientide aktiivsele ja passiivsele müügile, sest ka selliseid kliente võidakse takistada müümast valikulise turustussüsteemi territooriumil asuvatele volitamata turustajatele. Lõike 1 punktiga 3 lubatakse piirata ainuõigusliku turustaja tegevuskohta43. See tähendab, et tarnijal lubatakse piirata sellise ostja tegevuskohta, kellele ainuõiguslik territoorium või kliendirühm on eraldatud (nn asukohaklausel). See tähendab, et vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrusele tuginemise võimalus säilib juhul, kui lepitakse kokku, et ostja rajab oma müügikohad ja laod vaid teatavasse kohta või teatavale aadressile või territooriumile. Liikuvate müügikohtade puhul võib kindlaks määrata piirkonna, millest väljaspool ei tohi tegutseda. 40 VBER artikkel 4b. 41 VBER artikkel 4b/i. 42 VBER artikkel 4b/ii. 43 VBER artikkel 4b/iii. 16 Turustaja enda veebisaidi kasutamist ei saa käsitada võrreldavana uue müügikoha avamisega erinevas asukohas ja seega ei tohi seda piirata. Lõike 1 punktiga 4 lubatakse piirata hulgimüügi tasandil tegutseva ainuõigusliku turustaja aktiivset või passiivset müüki lõppkasutajatele, sest tarnija saab eristada kaubanduse hulgi- ja jaemüügi tasandit44. See erand ei välista aga võimalust lubada hulgimüüjal müüa ka teatavatele lõppkasutajatele (näiteks üksikutele suurtele lõppkasutajatele), samal ajal kui (kõikidele) muudele lõppkasutajatele müümine ei ole lubatud. Lõike 1 punktiga 5 lubatakse piirata ainuõigusliku turustaja võimet müüa teiste toodete valmistamiseks tarnitud komponente aktiivselt või passiivselt klientidele, kes kasutaksid neid tarnija pakutavate toodetega samalaadsete kaupade valmistamiseks45. Mõiste „komponent“ hõlmab kõiki vahetooteid ning mõiste „valmistamine“ tähendab mis tahes sisendite kasutamist kaupade tootmiseks. Paragrahvi 4 lõikega 2 sätestatakse, millistel juhtudel grupierand kohaldub vertikaalsele kokkuleppele, kui tarnija kasutab valikulist turustussüsteemi46. Lõike 2 punktiga 1 lubatakse tarnijal piirata volitatud turustajate aktiivset müüki (sealhulgas veebireklaam) muudele territooriumidele või kliendirühmadele, mis on ainuõiguslikult loovutatud ühele või mitmele turustajale (maksimaalselt viiele) või mille tarnija on endale reserveerinud47. Tarnija võib nõuda, et ostja laiendaks ainuõiguslikule territooriumile või kliendirühmale müümise piirangut oma klientidele, kes on sõlminud turustuslepingu tarnijaga või kokkuleppe osalisega, kellele tarnija on andnud turustusõigused. Lõike 2 punktiga 2 lubatakse tarnijal piirata volitatud turustajate ja selliste turustajate klientide müüki volitamata turustajatele, kes asuvad mis tahes territooriumil, kus tarnija valikulist turustussüsteemi kasutab, mis tähendab seda, et tarnija on määranud valitud turustajad või reserveerinud territooriumi sellise valikulise turustussüsteemi kasutamiseks48. Piirang võib olla seotud aktiivse või passiivse müügiga mis tahes kaubandustasandil. Lõike 2 punktiga 3 lubatakse tarnijal takistada volitatud turustajatel tegeleda äritegevusega muudes ruumides või avada uut müügikohta muus asukohas (nn asukohaklausel) 49. See tähendab, et vertikaalsete kokkulepete grupierandile tuginemise võimalus säilib juhul, kui lepitakse kokku, et ostja rajab oma müügikohad ja laod vaid teatavasse kohta või teatavale aadressile või territooriumile. Liikuvate müügikohtade puhul võib kindlaks määrata piirkonna, millest väljaspool ei tohi tegutseda. Turustaja enda veebisaidi kasutamist ei saa käsitada võrreldavana uue müügikoha avamisega erinevas asukohas ja seega ei tohi seda piirata. Lõike 2 punktiga 4 lubatakse tarnijal piirata jaemüügi tasandil aktiivset ja passiivset müüki lõppkasutajatele, sest tarnija saab eristada kaubanduse hulgi- ja jaemüügi tasandit50. 44 VBER artikkel 4b/iv. 45 VBER artikkel 4b/v. 46 VBER artikkel 4c. 47 VBER artikkel 4c/i(1). 48 VBER artikkel 4c/i(2). 49 VBER artikkel 4c/i(3). 50 VBER artikkel 4c/i(4). 17 Lõike 2 punktiga 5 lubatakse tarnijal piirata komponentide volitatud ostjal, kellele tarnitakse komponente teiste toodete valmistamiseks, neid edasi müüa tarnija konkurentidele, kes kasutaksid neid tarnija pakutavate toodetega sama liiki kaupade tootmiseks51. „Komponent“ hõlmab kõiki vahetooteid ning „valmistamine“ tähendab mis tahes sisendite kasutamist kaupade tootmiseks. Paragrahvi 4 lõikega 3 sätestatakse, millistel juhtudel grupierand kohaldub vertikaalsele kokkuleppele, kui tarnija kasutab vaba turustussüsteemi (pole ainuõiguslik ega valikuline)52. Lõike 3 punkt 1 lubab tarnijal piirata ostja aktiivset müüki (sealhulgas veebireklaam) territooriumile või kliendirühmale, mis on ainuõiguslikult reserveeritud tarnijale või ainuõiguslikult loovutatud teistele ostjatele (maksimaalselt viiele)53. Tarnija võib nõuda, et ostja laiendaks ainuõiguslikule territooriumile või kliendirühmale müümise piirangut oma klientidele, kes on sõlminud turustuslepingu tarnijaga või kokkuleppe osalisega, kellele tarnija on andnud turustusõigused. Ainuõiguslikult loovutatud territooriumide või kliendirühmade kaitse ei ole aga absoluutne, sest passiivset müüki sellistele territooriumidele või kliendirühmadele ei saa keelata. Lõike 3 punkt 2 lubab tarnijal piirata ostja või tema klientide aktiivset või passiivset müüki volitamata turustajatele, kes asuvad territooriumil, kus tarnija kasutab valikulist turustussüsteemi või mille ta on reserveerinud sellise valikulise turustussüsteemi kasutamiseks. See piirang võib olla seotud aktiivse või passiivse müügiga mis tahes kaubandustasandil54. Lõike 3 punkt 3 lubab piirata ostja tegevuskohta (nn asukohaklausel)55. See tähendab, et vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrusele tuginemise võimalus säilib juhul, kui lepitakse kokku, et ostja rajab oma müügikohad ja laod vaid teatavasse kohta või teatavale aadressile või territooriumile. Liikuvate müügikohtade puhul võib kindlaks määrata piirkonna, millest väljaspool ei tohi tegutseda. Turustaja enda veebisaidi kasutamist ei saa käsitada võrreldavana uue müügikoha avamisega erinevas asukohas ja seega ei tohi seda piirata. Lõike 3 punkt 4 lubab tarnijal piirata hulgimüüja aktiivset ja passiivset müüki lõppkasutajatele, sest tarnija saab eristada kaubanduse hulgi- ja jaemüügi tasandit56. See erand ei välista aga võimalust lubada hulgimüüjal müüa ka teatavatele lõppkasutajatele (näiteks üksikutele suurtele lõppkasutajatele), samal ajal kui muudele lõppkasutajatele müümine on keelatud. Lõike 3 punkt 5 lubab tarnijal piirata komponentide ostjal, kellele tarnitakse komponente teiste toodete valmistamiseks, neid aktiivselt või passiivselt edasi müüa tarnija konkurentidele, kes kasutaksid neid tarnija pakutavate toodetega sama liiki kaupade tootmiseks57. Mõiste „komponent“ hõlmab kõiki vahetooteid ning mõiste „valmistamine“ tähendab mis tahes sisendite kasutamist kaupade tootmiseks. 51 VBER artikkel 4c/i(5). 52 VBER artikkel 4d. 53 VBER artikkel 4d/i. 54 VBER artikkel 4d/ii. 55 VBER artikkel 4d/iii. 56 VBER artikkel 4d/iv. 57 VBER artikkel 4d/v. 18 Paragrahvi 4 lõige 4 sätestab, et määruse eelnõu paragrahvi 3 lõike 3 punktis 1 nimetatud mittekonkureerimise kohustuse puhul58 kohaldub grupierand juhul, kui ostja müüb vertikaalse kokkuleppe objektiks olevaid kaupu ruumides või territooriumil, mis kuuluvad tarnijale või mida tarnija üürib ostjaga mitte seotud kolmandalt isikult ning mittekonkureerimise kohustus kehtib, kuni ostja neid ruume või territooriumi kasutab59. Kehtiva määrusega võrreldes muudatusi et tehta. Üldnormina ei kohaldata grupierandit sellise mittekonkureerimise kohustus suhtes, mille kehtivusaeg on kindlaks määramata või mille kehtivusaeg on pikem kui viis aastat või mida saab vaikimisi uuendada pikemaks ajaks kui viis aastat. Kommenteeritav lõige toob siia juurde erandi, mille puhul grupierand sellise mittekonkureerimise kohustuse suhtes kohaldub. Nimelt, grupierandit saab kohaldada kui ostja müüb vertikaalse kokkuleppe objektiks olevaid kaupu ruumides või territooriumil, mis kuuluvad tarnijale või mida tarnija üürib ostjaga mitte seotud kolmandalt isikult. Sellisel juhul võib mittekonkureerimise kohustust rakendada seni kuni ostja neid ruume või territooriumi kasutab. See erand tuleneb asjaolust, et harilikult on põhjendamatu eeldada, et tarnija lubab ilma oma loata müüa talle kuuluvates ruumides või territooriumil konkureerivaid tooteid. See erand ei kehti kunstlike omandisuhtevormide kohta, millega üritatakse vältida viieaastase kehtivusaja piirangut. Paragrahvi 4 lõige 5 sätestab, et käesoleva eelnõu § 3 lõike 3 punktis 2 sisalduvale kohustuse60 puhul kohaldub grupierand teatud tingimustel sellele kohustusele juhul, kui sellise mittekonkureerimise kohustuse kehtivusaeg ei ole pikem kui 1 aasta pärast vertikaalse kokkuleppe lõppemist61. Teatud juhtudel saab grupierandit kohaldada mittekonkureerimise kohustuse rakendamise suhtes, pärast vertikaalses kokkuleppes sätestatud tähtaja saabumist ja seda juhul, kui kohustus: 1) on seotud kaupadega, mis konkureerivad vertikaalse kokkuleppe objektiks olevate kaupadega; 2) piirdub ruumide ja territooriumiga, kus ostja vertikaalse kokkuleppe ajal tegutses; 3) on tarnijalt ostjale edastatava oskusteabe kaitsmiseks vajalik. Harilikult kuulub seda laadi kohustus grupierandi määruse kohaldamisalasse üksnes juhul, kui kohustus on hädavajalik, et kaitsta tarnijalt ostjale edastatud oskusteavet, kui see on seotud üksnes selle müügikohaga, kus ostja lepingu kehtivusajal tegutses, ning selle maksimaalne kehtivusaeg on üks aasta. Kaitstav oskusteave peab olema „oluline“, mis tähendab, et oskusteave on ostja seisukohast oluline ja kasulik lepingujärgsete kaupade või teenuste kasutamiseks, müümiseks või edasimüümiseks. Paragrahvi 4 lõike 6 kohaselt võib olukorras, kus oskusteave ei ole üldtuntud, selle kasutamisele ja avalikustamisele seatud piirang olla ajaliselt piiritlemata. Eelnõu § 5. Rakendussätted Paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatakse määruse kehtivus kuni 31. detsembrini 2034. a. Selle regulatsiooni aluseks oleva VBER artikli 11 kohaselt kehtib kõnealune komisjoni määrus 31. maini 2034 ning eelnõu koostajad on riigisisest kehtivusaega pidanud senisele praktikate tuginedes vajalikuks pikendada, et peale ELi täpsustatud normide vastuvõtmisest alates oleks võimaldatud piisav aeg riigisisese regulatsiooni muutmiseks (käesoleval aastal nt avaldati 31. 58 otsene või kaudne mittekonkureerimise kohustus, mille kehtivusaeg on kindlaks määramata või mille kehtivusaeg on pikem kui viis aastat või mida saab vaikimisi uuendada pikemaks ajaks kui viis aastat. 59 VBER artikkel 5(2). 60 otsene või kaudne kohustus, mille kohaselt ostja ei või valmistada, osta, müüa ega edasi müüa vertikaalse kokkuleppe objektiks olnud kaupu pärast vertikaalse kokkuleppe lõppemist. 61 VBER artikkel 5(3). 19 mail 2022 jõustuv VBER alles 10. mail ning see ei jäta riigisiseste normide koostamiseks ja menetlemiseks piisavat aega). Senise praktika kohaselt põhimõttelisi suunamuutusi VBERi järgmised versioonid ei ole sisaldanud ning see omakorda lubab eeldada, et selles ajavahemikus (01.06.2034−31.12.2034) ei teki ELi õiguse ja Eesti õiguse vahel märkimisväärseid vastuolusid ning samas ei jää kahe riigisisese õigusakti kehtivuse vahele lünka (kui eelmine määrus enam ei kehti, kuid uut ei ole jõutud veel kehtestada). Määrus jõustub üldises korras. Seni kehtinud asjaomase VV määruse kehtivus lõppes 31. mail 2022. a. Kuna käesolevad muudatused ei jõustunud seega 1. juunil 2022, saab vajaduse korral riigisiseseid vaidlusi lahendada KonkS § 6 alusel, mis kohaldub individuaalsetele kokkulepetele või koostööle. Konkurentsiamet kasutab sellisel juhul analoogia korras komisjoni määruses sätestatut ka riigisisestele kokkulepetele. Paragrahvi 5 lõige 2 sisaldab üleminekusätteid, mille kohaselt enne uue määruse kehtima hakkamist sõlmitud vertikaalset kokkulepet, mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud grupierandi tingimustele, kuid on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. mai 2010. a määruses nr 60 „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)“ sätestatud tingimustega, võib rakendada kuni 31. maini 2023. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu eeskujuks ja osaliseks lähtealuseks on Euroopa Komisjoni 10. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/720 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (VBER). Nimetatud määrus on liikmesriikide suhtes otsekohalduv, kuid seda rakendatakse üksnes Euroopa Liidu konkurentsieeskirjade kohaldamisel, mitte Eesti konkurentsiseaduse rakendamisel. 4. Määruse mõjud Määrusega tagatakse õigusselgus selliste vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks, mille suhtes Euroopa Liidu konkurentsiõigus otseselt ei kohaldu, andes selgepiirilised alused ja põhimõtted, millele tuginedes saavad ettevõtjad omavaheliste vertikaalsete kokkulepete seaduslikkust hinnata. Suuniste eesmärk on õigusselguse loomine ettevõtjatele ning seetõttu on sellel positiivne mõju majandusele ning ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele. Kaasnev mõju: majanduslik mõju. Vertikaalse kokkuleppe osaliste tegevuse vastastikku täiendav laad kaupade või teenuste turulelaskmisel tähendab ka seda, et vertikaalsed piirangud võivad pakkuda olulisel määral kasutegureid, näiteks tootmis- või turustusprotsesside ja teenuste optimeerimise teel. 2020. aastal oli Eestis registreeritud 137 980 majanduslikult aktiivset ettevõtjat62. Võttes arvesse „ettevõtja“ suhteliselt laia definitsiooni konkurentsiseaduse tähenduses, siis võivad kavandatud muudatused potentsiaalselt puudutada neid kõiki. Tegelik ettevõtjate arv, kes kõnealuse regulatsiooniga kokku puutuvad (muudatuste otsene sihtrühm) on ilmselt oluliselt väiksem, täpset arvu ei ole võimalik välja tuua. Kavandatav regulatsioon puudutab ettevõtjaid, kes tegelevad kaupade ostu, müügi ja/või edasimüügiga ning sõlmivad selleks kokkuleppeid. Konkurentsiameti hinnangul on kõige 62 Statistikaameti andmed (tabel ER029): https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__majandusuksused__ettevetjad/ER029. 20 rohkem pöördumisi olnud edasimüügihindade teemal ja paralleelkaubandust puudutaval teemal ning mittekonkureerimise ja hinnapariteedi tingimuste kohaldamisel. Kuna määrusest tulenev erand ei vaja Konkurentsiameti eelnevat luba, siis paljud ettevõtjad kasutavad oma edasimüügilepingute vastavuse hindamiseks ka advokaatide või muude õigusnõustajate abi, kes seetõttu on samuti hästi kursis kehtivate reeglitega. Samas kui käesolevad muudatused ei jõustu 1. juunil 2022, saab vajaduse korral riigisiseseid vaidlusi lahendada KonkS § 6 alusel, mis kohaldub individuaalsetele kokkulepetele või koostööle. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne Eesti Vabariigile kulutusi ja tulusid. Eestis tegeleb konkurentsijärelevalvega Konkurentsiamet ning vertikaalsete grupierandite seonduv vastav tegevus on planeeritud Konkurentsiameti eelarvesse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. s hakkab kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, hilisema jõustumisaja määramine ei ole antud juhul vajalik. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 9. juulil 2021 avaldas komisjon läbivaadatud vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse ning seda täiendavate suuniste eelnõu, et viia läbi avalik konsultatsioon63. Avaliku konsultatsiooni eesmärk oli koguda sidusrühmadelt tagasisidet läbivaadatud vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse eelnõu ja läbivaadatud vertikaalsete suuniste eelnõu kohta, eelkõige aga komisjoni ettepandud muudatuste kohta, mille eesmärk on kõrvaldada 8. septembril 2020 avaldatud komisjoni talituste töödokumendi analüüsis sedastatud probleemid64. Konsultatsioonile said vastata kõik soovijad ning selle tulemustele tuginedes on vastu võetud käesoleva määruse aluseks olnud Euroopa Komisjoni määrus ning teatis suunistega. Käesolev eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium) EIS-i kaudu ning arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, Õiguskantsleri kantseleile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Riigikohtule, Eesti Kohtunike Ühingule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tartu Maakohtule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjonile, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Teenusmajanduse Kojale, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Otsemüügi Assotsiatsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Tööandjate Keskliidule, Eesti Tarbijakaitse Liidule. 63 https://ec.europa.eu/competition-policy/public-consultations/2021-vber_et. 64 Vt komisjoni talituste töödokument „Vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse läbivaatamine“ (SWD(2020) 172 final). Kättesaadav: https://ec.europa.eu/competition/consultations/2018_vber/staff_working_document.pdf. 21  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 08.08.2022 nr 8-1/5577 [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Vabariigi Valitsuse määruse „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)“ eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Saadame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele ning kohtutele arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)“ eelnõu. Palume esitada oma ettepanekud 15 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Minister Lisad: - Eelnõu; - Seletuskiri. Sama arvamuse avaldamiseks: Rahandusministeerium Konkurentsiamet Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Riigikohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Viru Maakohus Tartu Ülikooli õigusteaduskond Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Kaupmeeste Liit Teenusmajanduse Koda Eesti E-kaubanduse Liit Eesti Otsemüügi Assotsiatsioon Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Tarbijakaitse Liit Eesti Tööandjate Keskliit Tartu Maakohus Õiguskantsleri Kantselei Kärt Nemvalts 620 8283 [email protected]