Arvamuse avaldamine

Rahandusministeerium Teie 17.06.2022 nr 1.1-10.1/5235-1 [email protected] Meie 12.07.2022 nr 6-6/22-41 Arvamuse avaldamine Täname võimaluse eest avaldada arvamust Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 16. mai 2013. a määruse nr 75 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ ja Vabariigi Valitsuse 16. mai 2013. a määruse nr 76 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse andmete esitamise ja arvestuse toimingute teostamise kord“ muutmine“ eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Risto Uustal Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna nõunik Lisa 1: Arvamus eelnõu RAM/22-0737 kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected] www.riigikohus.ee  Arvamus Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 16. mai 2013. a määruse nr 75 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ ja Vabariigi Valitsuse 16. mai 2013. a määruse nr 76 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse andmete esitamise ja arvestuse toimingute teostamise kord“ muutmine“ eelnõu kohta1 Täname võimaluse eest avaldada arvamust riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu pidamist reguleerivates õigusaktides kavandatavatele muudatustele. Võttes arvesse senist regulatsiooni, mille kohaselt on andmekogus töödeldavad andmed reguleeritud kahes määruses – Vabariigi Valitsuse 15.05.2013 aasta määruses nr 75 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu süütamine ja selle põhimäärus“ (edaspidi VVm nr 75) ja Vabariigi Valitsuse 16.05.2013 aasta määruses nr 76 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu andmete esitamise ja arvestuse toimingute teostamise kord“ (edaspidi VVm nr 76), ei ole meie arvates kavandatavad muudatused ühel juhul piisavad ja on teisel juhul, vastupidi, ülemäärased. Esiteks vajaks täpsustamist ja selgemat põhistamist, millises ulatuses plaanitakse Riigikantseleile juurdepääsu andmetele anda. Nähtuvalt sätte sõnastusest on juurdepääs isikupõhine. Kas see tähendab, et sellega antakse juurdepääs kõikidele andmetele, mis on praegu või kunagi tippjuht olnud isiku kohta andmekogus olemas, sh tema tippjuhi karjääri välisel perioodil andmekogusse kogutud andmetele või siiski üksnes tippjuhi ametikohal töötamise perioodi andmetele? Et asutused võivad ka vastavalt VVm nr 76 § 7 lg-le 3 kanda andmekogusse ka muid ATS § 106 kohaseid andmeid – kas ka sellistele andmetele peaks olema Riigikantseleil juurdepääs? Küsitav on ka juurdepääs nt kõrvaltegevuse andmetele. Kokkuvõtvalt tuleks meie arvates sarnaselt VVm nr 75 §-s 10 toodud Rahandusministeeriumi, Kaitseressursside Ameti ja Riigikontrolli juurdepääsuõiguste regulatsioonile ka Riigikantselei juurdepääsuõigusi määruses täpsemalt piiritleda ja, mida ulatuslikum on juurdepääs, seda enam ka seletuskirjas põhistada. Teiseks, ebaselge on, kas kasutusele võetav „ametikoha juhitunnus“ on midagi lisaks ISCO klassifikaatorile. Iseenesest võimaldab ISCO klassifikaator piiritleda teenistuskohti juhtimisfunktsioonist lähtuvalt. ISCO klassifikaatoris ei tähistata teenistuskohti viisil „Tippjuhid 1…2 … esmatasandi juhid“, nagu on esitatud seletuskirjas, kuid sellise grupeerimise ehk ISCO koodile täiendava tähenduse omistamise tulenevalt Riigikantselei analüüsi eesmärgist saaks teha Riigikantselei ise. Selleks ei pea meie arvates panema täiendavat ülesannet asutustele ega võtma kasutusele paralleelset klassifikaatorit. Meie arvates „ametikoha juhitunnuse“ kasutuselevõtt soovitud kujul põhjusel, et see võimaldaks Riigi Tugiteenuste Keskusel teha suunatud koolituspakkumisi, ei päde. Koolitus ja personaliareng tervikuna on iga asutuse üheks kõige olulisemaks sisemiseks funktsiooniks, mille väärtus on ühtviisi suur nii asutusele tervikuna kui igale töötajale eraldivõetuna. Otsus, kes juhtidest vajab mis eesmärgiga koolitusi nii asutuse kui juhi arengut silmas pidades, tehakse asutuses, mitte Riigi Tugiteenuste Keskuses. Selleks, et osata asutusele suunata koolituspakkumisi, mis sobivad erinevatele juhitasemetele, ei ole vajalik ametikohtade täiendav klassifitseerimine. Seda mitte ka nö koolituskohtade asutuste lõikes jaotamiseks. Lõpetuseks osutame hoopis andmete andmekogusse esitamise ilmselt aegunud, aga ka ebaselgele ja vastuolulisele regulatsioonile kahes määruses. Vastavalt VVm nr 75 § 3 lg-le 2 on andmekogu volitatud töötleja lisaks Riigi Tugiteenuste Keskusele iga muu asutus, kes sisestab andmeid andmekogusse ning peab andmekogus personali- ja palgaarvestust. Samas VVm nr 76 § 2 lg 1 sätestab, et asutus kogub 1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus. personali- ja palgaarvestuseks vajalikke andmeid ning esitab need andmekogu volitatud töötlejale digitaalsete või paberkandjal olevate alusdokumentide alusel. Tegemist on sättega, mis pärineb 2013. aastast. Tõenäoliselt mitte ükski andmekogu põhimääruse mõistes muu asutus ei esita enam personaliarvestuse andmeid andmekogusse Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu neile paber- või digitaalseid dokumente saates. Et personali- ja palgaarvestuse andmeid töötleb, sh kogub, esitab andmekogusse ja teostab muid toiminguid nendega muu asutus ise, ei ole ka sel põhjuselt meie arvates vajalik valitsuse määruse tasemel detailne regulatsioon VVm nr 76 § 2 lõigetena 1 ja 2. Vastavalt tuleks muuta ka VVm nr 76 § 2 lg 5 sõnastust. Samuti tuleks kõrvaldada ka vastuolu VVm nr 76 § 2 lõigete 1 ja 2 ning § 7 lg 1 vahel. VVm nr 76-s puudub vajadus kasutada asutuse kohta määratlust „volitatud töötleja“ (või eristada asutuse ja sama asutuse kui volitatud töötleja rolle).