Rahandusministeerium Teie 17.06.2022 nr
[email protected]
Meie 04.07.2022 nr 6-6/22-9
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust krüptovara ja ühisrahastuse seaduse eelnõu kohta.
Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Risto Uustal
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna nõunik
Lisa 1: Riigikohtu halduskolleegiumi arvamus krüptovara ja ühisrahastuse seaduse eelnõu
kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Riigikohtu halduskolleegiumi arvamus krüptovara ja ühisrahastuse seaduse eelnõu kohta1
Rahandusministeerium on varem küsinud arvamust ühisrahastuse ja muude
investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõule. Riigikohus andis oma arvamuse
sellele eelnõule 18.03.2022. Keskendume ka nüüd üksnes eelnõu sätetele, mis haakuvad
kohtumenetlusega.
Varasemas arvamuses juhtisime tähelepanu asjaolule, et eelnõu § 30 lg-s 2 (varasem § 28 lg 6) ei olnud
konkreetselt ära nimetatud, millisesse kohtusse peab Finantsinspektsioon (FI) pöörduma, kui soovib
ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu nõuda teenuseosutaja juhtorgani liikme tagasikutsumist kohtu
poolt. Märkuste tabelis on välja toodud, et eelnõu § 30 lg-st 2 on kustutatud FI võimalus nõuda
teenuseosutaja juhtorgani liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Samas on eelnõu praeguse versiooni
§ 96 lg 2 p 3 kohaselt FI-l õigus ettekirjutuse täitmata jätmise korral muuhulgas nõuda teenuseosutaja
juhtorgani liikme tagasikutsumist. Tekib küsimus, kas viimati nimetatud säte on jäänud eelnõusse
pärast § 30 lg 2 korrigeerimist ekslikult sisse. Kui see nii ei ole, siis oleks edasiste kohtutevaheliste
pädevusvaidluste ärahoidmiseks mõistlik sätestada, millise kohtu poole tuleb FI-l sel juhul pöörduda
(vt Riigikohtu 18.03.2022. a arvamus).
Eelnõu § 30 lg 3 kohaselt võib tagasikutsutud juhtorgani liikme asemele uue liikme määrata
halduskohus. Tekib küsimus, milliste halduskohtumenetluse normide alusel halduskohtu poolt uue
juhatuse liikme määramine toimub. Riigikohus jääb oma varasemas arvamuses avaldatud seisukoha
juurde, et juhtorgani liikmetega seonduv on eraõiguslik TsMS-is sätestatud korras lahendatav küsimus
(TsMS 59. ptk).
Riigikohus tegi varasemas arvamuses ettepaneku, et § 91 lg-tes 9 ja 10 sätestatud halduskohtult
haldustoiminguks loa saamise menetluses võiks loobuda kindla tähtaja (eelnõus „ühe tööpäeva
jooksul“) sätestamisest ning samas täpsustada, kelle õigusi võib selles menetluses piirata, mis on
õiguste piiramise üle otsustamisel materiaalõiguslik alus, milliseks tähtajaks võib õigusi piirata, kas ja
kuidas toimub piirangu muutmine ja kehtetuks tunnistamine jne. Eelnõu uues versioonis on § 91 lg-d
9 ja 10 kustutatud. Kuna seletuskirja uue eelnõuga ei esitatud, siis võib muudatuste järgi eeldada, et
halduskohtult loa küsimist ei peeta enam vajalikuks, sest loobutud on kontode kasutamise peatamisest
ning see paragrahv reguleerib üksnes FI õigust info saamisel. Samas on sätestatud eelnõu § 96 lg 1 p-s
2, et FI-l on õigus ettekirjutusega keelata või piirata vara, sealhulgas kontode, kasutamist või
käsutamist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib FI selles seaduses ettenähtud nõude rikkumise
kahtluse korral oma ettekirjutusega kehtestada varale kasutamise või käsutamise keelu või piirangu
vara säilimise tagamiseks kuni 30 päevaks. Varasemas eelnõu versioonis oli ette nähtud, et kontode
arestimiseks annab loa halduskohus. Praeguses versioonis on halduskohtult loa saamise nõudest
loobutud ning üksnes juhul, kui alustatud on kriminaalmenetlus, toimub keelamine, piiramine või vara
vabastamine kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korra kohaselt vastava kohtu poolt.
Kuna seletuskirja eelnõuga ei esitatud, siis jääb selgusetuks, miks on halduskohtult loa taotlemise
nõudest loobutud. Vara kasutamise keelu või piirangu puhul on tegemist oluliste põhiõiguste riivega
ning see võib puudutada lisaks teenuseosutajale ka tema klientide õigusi. Seda enam, et FI-l on õigus
vara kasutamist piirata seaduse nõude rikkumise kahtluse korral. Kahtluse sisustamine hõlmab nii
tõendite hindamist kui ka määratlemata õigusmõiste sisustamist ning võib seega tekitada ohtralt
vaidlusi. Kindlasti on õigus FI vastavat ettekirjutust vaidlustada, kuid sellisel juhul peab kaebaja
taotlema esialgse õiguskaitse korras varade kasutamise piiramise lõpetamist. Üksnes haldustegevuse
1
Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti
kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.
tagantjärgi üldises korras vaidlustamine ei pruugi sellises olukorras olla isiku põhiõiguste kaitseks
piisav.
Muude Riigikohtu varasemas arvamuses esitatud märkuste kohta on märgitud, et nende osas on
täiendatud eelnõu seletuskirja. Kahjuks seda uue eelnõuga ei esitatud.