Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 13.03.2026, Narva
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin
Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond
Kriminaalasja number: 24233050528
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X. (ik xxxxxxxxxxx)
Kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et X.X., töötades
ajavahemikul 15.03.2024 kuni 30.04.2024 OÜ-s Joogiekspert (reg-kood 12031715), pööras
tööandjale kuuluvad rahalised vahendid, s.o sularaha kokku summas 4833.81 eurot,
ebaseaduslikult enda kasuks, pannes sellise tegevusega toime KarS § 201 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo.
Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme
kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Riigi peaprokuröri juhis, mille eesmärgiks on tagada isikute võrdne kohtlemine ja avaliku
menetlushuvi järgmine KrMS §-de 202 ja 203 kohaldamisel,1sätestab, et avalik menetlushuvi on
olemas KarS §-s 201 sätestatud kuriteo puhul siis, kui tekitatud kahju ületab olulise kahju määra
(p 3.3.7.). Sama juhise punkt 5.1. sätestab, et juhisega vastuolus olevatel juhtudel tuleb lõpetamisel
koostada põhistatud määrus, kus muuhulgas tuleb põhistada juhisega vastuolus olevat asjaolu.
KarS § 12¹ p 1 kohaselt, kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine
või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse oluliseks kahju või süüteo ulatus, mis ületab
4000 eurot. Seega ületab X.X. poolt tekitatud kahju KarS § 12¹ p 1 sätestatud olulise kahju
kriteeriumit, s.o 4000 eurot.
Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis
võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks
isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust
mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise
huvisid.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-
huvist või eripreventiivsest vajadustest.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks
edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu
1
Avalikult arvutivõrgus kättesaadav: Oportuniteedijuhis 19.12.24.pdf
1
nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse
koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus.
Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka
oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et
isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole
ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku
alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata
kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest
tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-
hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.
Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on
menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul
enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus
otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada
mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest
vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui
kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku
karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale
kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et 13.06.2024 hüvitas X.X. kannatanule OÜ-le
Joogiekspert täielikult kuriteoga tekitatud kahju. Kahtlustatav X.X. avaldas ülekuulamisel, et ta
pani kuriteo toime, kuna lapse sündimise tõttu olid tema perel rasked majanduslikud probleemid
ning sissetulekust ei jätkunud materiaalsete kohustuste katteks. Samuti ei olnud tal võimalik võtta
pangast laenu, kuna tal oli sel hetkel juba mitu laenukohustust. Omastamise eesmärgiks oli
tööandajale kuuluva rahaga leevendada olemasolevat olukorda ning hiljem raha tööandjale täies
ulatuses tagastada. X.X. kahetseb kuriteo toimepanemist ning prokuratuuril ei ole alust kahelda
tema kahetsuse siiruses. Samuti ei pannud X.X. toime kuritegu elusfääris, mille vastu peab
avalikkusel olema eriline usaldus ning mis omakorda tingiks õiguskorra kaitsmise huvides
süüdlase vältimatu karistamise vajaduse. Pigem omastades tööandjale kuuluva vara, rikkus X.X.
usaldussuhet tööandajaga, mis on mõlemapoolseid huve järgides töösuhte jätkamisel vältimatuks
eelduseks. Usalduse kuritarvitamine päädis töölepingu erakorralise ülesütlemisega.
Võrreldes käesoleva krimnaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine
prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist
välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole
kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.
Antud kuriteo eest näeb KarS § 201 lg 1 ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt)
kuni kaheaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid
asjaolusid KarS § 58 mõttes. X.X. ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistusregistrist
nähtub, et tal on üks arhiveeritud väärteokaristus liiklusalaste rikkumiste eest, kuid tegemist on
süütegudega, millel puudub relevantne seoses kahtlustuse esemeks oleva kuriteoga. Lisaks puudub
informatsioon, et kahtlustatav oleks pärast talle etteheidetavat kuritegu pannud toime kuritegusid,
millest omakorda võib järeldada, et kahtlustatav on senise kriminaalmenetluses kogetu põhjal
endale põhjalikult selgeks teinud, et kahtlustuses kirjeldatud käitumine kannatanu suhtes oli
lubamatu ning sellist käitumist ei õigusta isegi raske majanduslik olukord, mistõttu prokuratuuri
hinnangul jääb riigi reageering kriminaalasja kohtusse saatmise kaudu sedavõrd abstraktseks, et ei
2
võimalda tajuda kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ega tagajärgi.
Sedastatav on kahtlustatava soov edaspidi seadusega vastuollu mitte sattuda.
Prokuratuur on seisukohal, et X.X. õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada
ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatava edaspidise õiguskuulekuse
tagamiseks piisab sellest, kui X.X. teeb 80 tundi üldkasulikku tööd hiljemalt 30.06.2026 ning peab
kinni üldkasuliku töö tegemise ajavakavast.
Kahtlustatava riigi õigusabi korras määratud kaitsja Oleg Gorškaljov esitas prokuratuurile taotluse
riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 52.08 euro suuruses summas. Kuna prokuratuur lõpetab
kriminaalasjas menetluse KrMS § 202 lg 7 alusel, jäävad menetluskulud X.X. kanda.
Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse
kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei saa
sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid tegusid
võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et
kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle hukkamõistu
väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise
tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.
Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24233050528 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei
ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
2.1. KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel kohustub X.X. tegema 80 tundi üldkasulikku tööd
hiljemalt 30.06.2026 ning pidama kinni üldkasuliku töö tegemise ajakavast.
2.2.KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub X.X. tasuma menetluskulud, s.o kaitsjatasu
52.08 eurot, hiljemalt 01.04.2026 (vt makseinfo eraldi lehel).
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: Tõkendit ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad.
5. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti
Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Andmeid
ei hõivatud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: Vt p 2.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 edastada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamatult kannatanule Joogiekspert OÜ juhatuse liikmele X.X. e-postiga posti teel,
kahtlustatavale X.X. e-postiga, riigi õigusabi korras määratud kaitsjale Oleg Gorškaljovile
e-toimiku kaudu ning Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonnale e-postiga.
8. Kannatanu esindajal on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
menetluse lõpetanud prokuratuuris.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu esindaja põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn 15188 või e-post
[email protected]).
3
(allkirjatatud digitaalselt)
Ragnar Plistkin
Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle arusaadav. Olen nõus kriminaalmenetluse
lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva määruse punktis 2
nimetatud kohustusi tähtaegselt. Olen teadlik sellest, et kui ma ei täida määratud tähtaja
jooksul mulle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega
uuendada. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte ning antud
toimingu juurde kaitsjat ega tõlki ei soovi.
(allkirjastatud digitaalselt)
X.X.
4