Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 18.04.2022, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna Varik Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21267000944 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9 Kahtlustatava nimi: XXX Kriminaalasjas nr 21267000944 alustati 13.12.2021 kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 2 p 9 tunnustel. XXX kahtlustatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 27.09.2021 kella 09:39 ajal, viibides Pärnu linnas XXX tn 6 XXX OÜ kuuluvas kaupluses A1000 Market, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pdl Talu viina maksumusega 1,25 eurot ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Samuti tema 29.09.2021 kella 09:06 ajal, viibides Pärnu linnas XXXtn 6 XXX OÜ kuuluvas kaupluses A1000 Market, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pdl Talu viina maksumusega 12.25 eurot ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Samuti tema 30.09.2021 kella 09:59 ajal, viibides Pärnu linnas XXXtn 6 XXXOÜ kuuluvas kaupluses A1000 Market, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pdl Talu viina maksumusega 12.25 eurot ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, pannes seega toime süstemaatiliselt varguseid, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kahtlustatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kaupluse töötajate poolt kinni. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna isiku süü ei ole suur. XXX esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 199 lg 2 eest ei näe karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Sanktsiooni 1/4 maksimummääraks on kuni viieaastane vangistus. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et kahtlustatav süü oleks piisavalt suur, et õigustada tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav on oma süülise tegevusega tekitanud kannatanule XXX OÜ varalist kahju summas 24,50 eurot. Kahtlustatav on nõustunud kannatanule tema poolt tekitatud kahju hüvitama. Kahtlustatavale etteheidetavate süütegude puhul pole küll tegemist ühekordse teoaktiga, kuid kolm varguse episoodi on toime pandud neljapäevase ajaperioodi jooksul (27. – 30.09.2021). Käesoleval juhul võimaldab kahtlustatava tegevust kuriteona käsitleda üksnes selle süstemaatilisus. Samuti pole varguste objektiks olnud eseme väärtus suur (kahju kogusumma 24,50 eurot). Ka seadusandja valikuks on olnud väheväärtuslike vallasasjade, s.o väärtusega alla 200,01 euro varguse karistamist väärteona. Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. XXX ei ole varem kriminaalkorras ega ka väärteo korras karistatud. Samuti ei ole prokuratuuri andmetel tema suhtes hetkel käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust. Kahtlustatava puhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. XXX on tunnistanud, et pani toime kahtlustuses esitatud kuriteo. Seega on isik saanud aru oma teo keelatusest ning avaldanud kahetsust. Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige, siis kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.7 avaliku menetlushuvi juhul kui KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on tekitatud olulise kahju määra ületav kahju, mida käesoleval juhul möönda ei saa. Avalik menetlushuvi on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Prokuröri hinnangul puudub käesoleval juhul avalik menetlushuvi. XXX etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka 2/4 muude vahenditega, kui kriminaalkorras karistamisega. Samuti on võimalik KarS § 56 lg 1 sätestatu üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXX koheldi kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele käituda ning hoiduda süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et kahtlustatav jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Prokuröri hinnangul saab KrMS § 202 sätestatud kohustusega suunata XXX õiguskuulekusele. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et kahtlustatava suhtes ei ole vajalik ilmtingimata eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel kriminaalmenetlusega jätkamine või karistuse kohaldamine. Seega puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks XXX suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib kriminaalmenetluse lõpetada. Prokurör leiab, et kuivõrd XXX on 77-aastane pensionär, kelle igakuiseks sissetulekuks on pension summas 500 eurot, on otstarbekas kahtlustatavale määrata kohustusteks hüvitada kannatanule tekitatud varaline kahju summas 24,50 eurot ning menetluskulud summas 131 eurot. Nimetatud mõjutusvahendid koos kriminaalmenetlusele allutamisega on prokuröri arvates piisavad XXX poolt toimepandud tegude suhtes riikliku hukkamõistu väljendamiseks. Lähtudes toimepandud kuriteo asjaoludest, süü suurusest, isiku vanusest ja varalisest seisundist, jätta määramata kahtlustatavale tasuda kindel summa riigituludesse. Arvestades kahtlustatava vanust ja tervislikku seisundit, ei ole prokuröri hinnangul võimalik määrata kahtlustatavale kohustuseks üldkasuliku töö tundide tegemist. XXX on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning lubanud täita talle pandud kohustused. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on lubanud hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja menetluskulud, siis prokurör leiab, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21267000944 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kohustada XXX´t: - hüvitama kuriteoga tekitatud kahju summas 24,50 eurot kannatanu XXX OÜ arveldusarvele nr EE387700771002581911 (LHV). Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o viimane täitmise tähtpäev on 18.09.2022 (k.a). Prokuratuurile esitada tasumist tõendavad dokumendid e-postile [email protected] või aadressile Õhtu põik 5, Pärnu. - tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 131 eurot. Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o viimane täitmise tähtpäev on 18.09.2022 (k.a). 3/4 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-R plaat videosalvestistega jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud summas 131 eurot (63+68). 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale XXX, tema kaitsjale ja kannatanule XXXOÜ. 8. Kannatanul on õigus tutvuda vastavalt KarS § 206 lg 3 kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Õhtu põik 5, Pärnu. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Hanna Varik abiprokurör Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustustega nõus:____________________________________________________ 4/4