Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 24.01.2022, Kuressaare Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Paul Pikma Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21274000217 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Kuriteo toimepanemise aeg: ajavahemikul 01.09.2020 – 23.09.2021 Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 21274000217, milles XXX on esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema isikuna, kes kasvatas oma 2013. a sündinud tütretütrepoega XXX, ajavahemikus 01.09.2020 – 23.09.2021 Kuressaare linnas XXX tn 17-4 lõi täpselt tuvastamata ajal ja tuvastamata arv kordi vitsaga XXX vastu käsi, jalgu ja tagumikku, kägistas kaelast, tutistas juustest ja hoidis XXX nägu tulise supipoti kohal, tekitades eelmainitud tegevustega korduvalt lapsele füüsilist valu. Sellise tahtliku tegevusega XXX pani tahtlikult toime teisele inimesele valu tekitava ja tervist kahjustava kehalise väärkohtlemise korduvalt ja lähisuhtes s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalmenetlust alustati Kuressaare Vanalinna Kooli sotsiaalpedagoogi poolt Saaremaa vallavalitsuse lastekaitsespetsialistile edastatud e-maili põhjal, milles anti teada õigusrikkumiste (väärkohtlemise) toimepanemistest. Kannatanuna on üle kuulatud alaealine XXX, kes annab videosalvestatud ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et XXX on teda korduvalt vitsaga peksnud, lüües kannatanu sõnade kohaselt sinna kuhu juhtub – jalga, kätte, pepusse, igale poole ja ta tundis valu. Seda juhtub tihti, viimati ülekuulamise kuupäevale eelneval nädalal. Samuti on juustest tutistanud ja kõrvast kinni haaranud mille tõttu tundis XXXvalu. Samuti XXX sõnul XXXon teda „poonud“ (videol näitab käega eest kõrist kinni haaramist), mis tekitas ka valu, samuti selliselt kõrist hoides ühe korra XXX pead tulise supipoti kohal hoidnud. Ei soovi enam XXX juures elada, soovib ema juures elada. Kannatanuna on üle kuulatud alaealise XXX seaduslik esindaja ema XXX, kelle ütluste kohaselt ei usu ta, et XXX tema poja suhtes teadlikult midagi pahatahtlikult tegi, vaid kasvatusmeetodid oli nõukogude ajal teised. Alates 08.10.2021 elab XXX taas ema juures Tallinnas ning XXX on tänulik, et XXX poega kasvatas ning ei soovi kahtlustatava karistamist. Iseloomustavate materjalide saamiseks on menetleja pöördunud Saaremaa Vallavalitsuse poole. Saaremaa Vallavalitsuse lastekaitseteenistuse vastuse kohaselt on XXX pakkunud XXX püsivat ja stabiilset suhet, mis on tugev kaitsetegur lapse arenguks ja vahendab psühhosotsiaalsete probleemide teket, sest laps vajab stabiilsust ja kindlustunnet perekonnas. Kuid XXX kasvatab XXX autoritaarse kasvatusstiili järgi, kus lapse käitumise suhtes on kohaldatud liialt kõrgeid nõudmisi ning rangete reeglite täitmist. Sellist kasvatusstiili praktiseerivad vanemad või hooldajad ei pea vajalikuks lapsele selgitada, millised on mingite reeglite põhjused, vaid eeldavad lapselt Lk 1 / 4 reeglite ja korralduste vaikimisi järgimist, kus pole ruumi diskussioonideks ja arvamusavaldusteks. Autoritaarset kasvatusstiili kasutav vanem on tugeva distsipliini, kuid madala toetusega. Ta on range ja karm, lapsele seatud reeglid on paigas ja nende rikkumine võib kaasa tuua karistuse. Laps kuuletub peamiselt hirmutunde tõttu. Autoritaarset kasvatusstiili iseloomustavad veel vanema autoritaarsust valjendavad käitumisviisid: hirmutamine, viha ja meelepaha pidev väljanäitamine lapse suhtes, karistamine, lapse soovide ja arvamustega mittearvestamine. Autoritaarse käitumisstiiliga vanematel kalduvad olema emotsionaalsete häiretega ja konfliktsed lapsed ning rangus, mis väljendub kehalises karistamises või kontrollis, võib viia lapse käitumisprobleemideni. Tulenevalt eelpooltoodust ei jätka XXX XXX kasvatamist, küll toetavad lapsega seotud isikud lapse ja vanavanavanaema suhete jätkumist aga edaspidi vanavanema staatuses, keda laps saab külastada. Saaremaa Vallavalitsuse lastekaitseteenistuse lastekaitsespetsialist ei teinud Lääne Ringkonnaprokuratuurile ettepanekuid kohaldatavate meetmete kohta, kuid palus asja menetlemisel arvesse võtta XXX vanust, tervist ning asjaolu, et XXX ei jätka XXX kasvatamist ning ei kujuta edaspidi lapsele ohtu. Kahtlustatav XXX eitab kuriteo toimepanemist kuid osaliselt võtab omaks, et on kahtlustuses kirjeldatud tegusid teinud (on XXX3-4 korda tutistanud ja paar korda on vitsa andnud mida laps kartis, kägistamist ja tulise supipoti osa eitab) ja tunnistab, et on juba vana inimene ning XXX kasvatamine käis juba üle jõu. Prokurör möönab, et mistahes eesmärgil lapse suhtes füüsilise jõu kasutamine on äärmiselt taunitav ja mitteaktsepteeritav tegevus mis üldjuhul väärib kriminaalkorras karistamist. Ka lastekaitseseaduse § 24 sätestab absoluutse lapse kehalise väärkohtlemise keelu. Samas tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toime pannud isikut, tema kõrget iga ja käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda järgmistel motiividel. XXX on Karistusregistri andmete kohaselt kriminaal- ja väärteomenetluse korras karistamata isik, kellel puuduvad ka arhiveeritud karistused. KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla menetluskulude tasumine, tekitatud kahju hüvitamine, kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine või sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi läbimine. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista karistusena kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. KarS § 121 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustuse tekitamisega kaasneb üldjuhul ka valuaisting, mistõttu on nimetatud alternatiivide puhul valu tekitav kehaline väärkohtlemine leebem ja kannatanut säästvam tegevus, kui tema tervise kahjustamine. Kriminaalasjas tuvastatu põhjal piirdusid XXX tegevused eelkõige just valu põhjustamisega ning tervisekahjustusi ta XXX teadaolevalt ei tekitanud. Seetõttu kogu eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et XXX süü ei ole sedavõrd suur, et tema tegevus Lk 2 / 4 peaks käesoleval juhul päädima kriminaalkorras karistamisega. Karistamisvajadus võiks esineda olukorras kus laps jäänuks jätkuvalt elama eelkirjeldatud oludesse ning võiks ära hoida jätkuva füüsilise vägivalla lapse suhtes. Käesolevas juhtumis on XXX peale olukorrast teadasaamist viivitamatult olnud eemaldatud keskkonnast mis võiks teda jätkuvalt ohustada ning asunud elama ema juurde mis oli ka tema enda (XXX) soov. Samuti arvestab prokurör sellega, et XXX näol on tegu väga eaka inimesega kellel on oma väljakujunenud tõekspidamised ja hoiakud ning käesoleval ajal neid ükski mõjutusvahend suure tõenäosusega ei muudaks. Tavaliselt kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 7 alusel määratakse kahtlustatavale ka kohustused, mis heastavad teo ebaõiglust või vähendavad õigusrikkumise korduva toimepanemise riski. Prokurör on suhelnud lastekaitse, ohvriabi, kriminaalhoolduse ja sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini spetsialistidega ning saanud kinnitust, et käesolevat juhtumit ja toimepanija isikut arvestades ei leidu mõjutusvahendeid sotsiaalprogrammide või muude lahenduste näol, mida oleks kohane XXX suhtes kohaldada. Isik on üle 80-aastane, kehva tervise ja liikumisraskustega kellele kohtumenetlus võiks mõjuda äärmiselt tervistkahjustavana ning väljakujunenud hoiakute ja veendumustega, mida muuta ei anna. Ühe lahendina pakuti hoiatamist, kuid KrMS § 202 lg 7 seda kohustusena ei nimeta ega saa seda ka grammatilisel tõlgendamisel „kohustusena“ arvesse võtta. Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades ja kohustusi määramata. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 ja § 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21274000217 menetlus. 2. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg: • Kohustusi ei määrata. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: Kahtlustatava suhtes ei ole kriminaalasjas tõkendeid ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Käesolevas kriminaalasjas kannatanu ülekuulamise videosalvestus, mis asub DVD-plaadil kriminaalasja materjalide juures, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Kriminaalasjas ei ole kogutud andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA-registrist, mistõttu puudub alus KrMS § 206 lõikest 21 tulenevalt teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 6. Kriminaalmenetluse kulud: kulud puuduvad. 7. Kahju hüvitamine: Kahtlustatava suhtes ei lõpetata kriminaalmenetlust KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, mistõttu puudub tal vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 14 lõigetele 2 ja 3 alus esitada prokuratuuri aadressil taotlusi kahju hüvitamiseks. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanule ja tema esindajale ning kahtlustatavale. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris asukohaga Lossi 4A, Kuressaare, olles selleks eelnevalt aja kokku leppinud. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Lk 3 / 4  10. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7 Tallinn 15188. Paul Pikma Mulle on selgitatud kuriteo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust ning tagajärgi, menetluse lõpetamisega olen nõus ja koopia määrusest olen kätte saanud: …..…………....……… XXX Lk 4 / 4