Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 14.04.2023, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Allar Nisu Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22940000011 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 365 lg 2 – KarS § 13 lg 1 KarS § 368 lg 2 Kahtlustatava nimi ja registrikood: AS XXXXXX XXX 08.08.2022 alustati kriminaalasjas nr 22940000011 menetlus. Menetluse käigus esitati kahtlustused XXXXXX XXXX-le ja AS XXXXXX XXX-ile. AS XXXXXX XXX-ile esitati kahtlustus KarS § 364 lõike 3 ja KarS § 13 lõike 1 ning KarS § 367 lõike 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Prokuröri hinnangul tuleb aga AS XXXXXX XXX-ile tehtav etteheide kvalifitseerida ümber KarS § 365 lõike 2 ja KarS § 13 lõike 1 ning KarS § 368 lõike 2 järgi. Täpsemalt seisneb AS XXXXXX XXX-ile etteheidetav kuriteosündmus alljärgnevas. XXXXXX XXXX, olles AS XXXXXX XXX ainukene juhatuse liige ning tegutsedes äriühingu esindajana, korraldas ajavahemikul 26.07.2022 kuni 30.07.2022 Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas ning AS XXXXXX XXX-ile kuuluvas suurfarmis hernesilo valmistamist. Silo niitmise teenust osutas AS XXXXXX XXX-ile Voore Farm Teenused OÜ. Silomassi vedu silohoidlasse ning silo tallamine toimus aga AS XXXXXX XXX töötajate poolt. Hernesilo valmistamisel kasutati keemilist silokonservanti AIV2000, mis sisaldab sipelghapet, propioonhapet ja naatriumbensonaati. Silokonservanti AIV2000 segati silomassi sisse. AIV2000 on kemikaaliseaduse (KemS) § 3 lõike 2 mõistes ohtlik kemikaal. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) NR 1907/2006 alusel koostatud ohutuskaardi kohaselt tuleb vältida AIV 2000 sattumist kanalisatsiooni, muuhulgas tuleb vältida aine sattumist keskkonda. Keemilist silokonservanti AIV2000 kasutati hernesilo valmistamisel XXXXXX XXXX-i soovil ja teadmisel. Organiseerides keemilise silokonservandi AIV2000 kasutamise hernesilo valmistamiseks ning teades, et keemilist silokonservanti AIV2000 ka hernesilo valmistamisel kasutatakse, lõi XXXXXX XXXX ohuolukorra. XXXXXX XXXX-l tekkis kohustus hoolitseda selle eest, et keemiline silokonservant kanalisatsiooni või keskkonda ei satuks. XXXXXX XXXX-l tekkis olukorras, kus ta otsustas korraldada hernesilo valmistamiseks vajalikud tööd nii, et hernesilo valmistamisel kasutatakse keemilist silokonservanti AIV2000, garandiseisund ehk ta oli kohustatud ära hoidma saabuda võiva kahju. Lisaks on selgunud, et silohoidla, kus XXXXXX XXXX-i korraldusel valmistatud silomassi, millesse oli lisatud keemilist silokonservanti, hoiustati, ei olnud silo hoidmiseks sobilik. Silohoidla kalded olid valed. Samuti olid valesti rajatud kogumiskaevud. Eelnimetatu süvendas tekkinud ohuolukorda. 28.07.2022 toimus Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas, sealhulgas ka Suurfarmi kinnistul, vihmasadu. Vihmasaju tagajärjel väljus valmistatud silomassist, mis oli hoiustatud AS XXXXXX XXX suurfarmi territooriumil olevasse silohoidlasse, hulgaliselt silomahla koos keemilise silolisandi AIV2000 jääkidega. Kuivõrd silomass oli katmata, imbus vihmavesi esmalt silomassi sisse. Seejärel liikus silomassist väljunud vedelik (silomahl koos keemilise silokonservandiga) lähedalasuvasse Umbusi jõkke. Umbusi jõkke jõudnud silomassist väljunud vedelik, milles sisaldus keemiline silokonservant, põhjustas vähemalt olulise keskkonnakahju. XXXXXX XXXX ei rakendanud meetmeid, millega oleks saanud vältida keemilise silokonservandi sattumist keskkonda. Kuivõrd XXXXXX XXXX oli hernesilo valmistamiseks vajalike tööde korraldaja, oli tema kohustus tagada see, et isikud, kellele ta oli usaldanud reaalse töö tegemise, hoiaksid ära saabuda võiva kahju. Samuti pidi ta ise kahju ära hoidma. Ühtlasi pidi XXXXXX XXXX tagama, et olemas oleksid kõik vajalikud vahendid saabuda võiva kahju ärahoidmiseks. Lisaks pidi XXXXXX XXXX tagama, et kasutusel oleksid ka vajalikud töövõtted selleks, et kahju ei tekiks. On selgunud, et hernesilo valmistamise käigus ning sellele eelnevalt jättis XXXXXX XXXX tööde korraldajana ning juhina tagamata valmisoleku silohoidlasse ladustatud ning keemilise silolisandiga segatud silo kinnikatmiseks vihmaste ilmastikutingimuste korral. XXXXXX XXXX pidi hernesilo valmistamiseks mõeldud tööprotsessi korraldama nii, et välistatud olnuks vihmavee sattumine silomassi sisse ja sealt edasi keskkonda. XXXXXX XXXX polnud instrueerinud töö tegijaid ega loonud võimalusi selleks, et keemilist konservanti sisaldav silomass vihmasaju ajaks kinni katta. XXXXXX XXXX oli teadlik, et hernesilo valmistamiseks on kasutatud kemikaali, mis on keskkonnaohtlik. Lisaks pidas XXXXXX XXXX võimalikuks, et hernesilo katmata jätmisel satub silokonservant vihmasaju korral keskkonda. Juhul, kui silomass olnuks kinni kaetud, ei oleks keskkonnakahju olulises ulatuses tekkinud. XXXXXX XXXX, jäädes eelkirjeldatud moel tegevusetuks, viis aine ehk silokonservandi AIV2000 keskkonda. XXXXXX XXXX-i tegevus oli ebaseaduslik, kuivõrd tal puudus igasugune õiguslik alus kemikaali keskkonda viimiseks. Lisaks oli XXXXXX XXXX teadlik, et Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas, asuval Suurfarmi kinnistul olev AS XXXXXX XXX suurfarmi silohoidla ei ole silo hoiustamiseks nõuetekohane, mistõttu pidanuks XXXXXX XXXX eriliselt tagama, et hernesilo valmistamise käigus kasutatud silokonservant keskkonda ei satuks. Veeseaduse (VeeS) § 167 lõike 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri poolt 03.10.2019 vastu võetud määruse nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ § 6 lõike 1 kohaselt peab olema silohoidla ehitatud nii, et sademed ei valguks silohoidlasse. Ühtlasi sätestab VeeS § 167, et väetise ja silo ladustamisel peab vältima väetise ja silo sattumist keskkonda. XXXXXX XXXX-i tegevusetuks jäämisega, mille tagajärjel jõudis silomahl koos keemilise silokonservandiga Umbusi jõkke, tekkis keskkonnale oluline kahju. Umbusi jõe vee-elustikku kahjustati olulisel määral reostuse levikuala suuruse tõttu. Hukkusid kalad ja jõevähid, mida leiti ca 17 km pikkusel jõelõigul Jõgeva Maakonnas, Põltsamaa vallas asuvast XXXXXX kuni Jõgeva Maakonnas, Põltsamaa vallas Neanurme külas asuva Veskimetsa kinnistuni. Tekkinud reostus mõjus erinevate liikide populatsioonidele, kuna ajavahemikul 01.08.2022 kuni 08.08.2022 hukkus Umbusi jões vähemalt 3527 ahvenat, 1791 särge, 4243 jõeforelli, 240 haugi, 183 lutsu, 79 jõevähki, 18 latikat, 8 angerjat ja 6 linaskit. Lisaks mõjutas reostus olulisel määral jõeforellide reprodutseerimisvõimet, kuna jõeforellide kudemisaeg on novembrist veebruarini. Samuti sai vahetult pärast reostust oluliselt kahjustada hukkunud liikide isendite elupaiga kvaliteet. XXXXXX XXXX pidas võimalikuks, et tegevusetuks jäädes jõuab aine ehk silomahl, milles sisaldub AIV2000, keskkonda. XXXXXX XXXX pidas võimalikuks, et vihmasaju korral imbub vihmavesi silomassi, misjärel väljub silomassist vedelik, milles sisaldub keemiline silokonservant. Olulise keskkonnakahju põhjustas XXXXXX XXXX ettevaatamatusest. XXXXXX XXXX pidas võimalikuks, et tegevusetuks jäädes jõuab kemikaal vihmasaju korral suuremas hulgas keskkonda ehk ta nägi ette tagajärje saabumist (olulist keskkonnakahju), kuid lootis seda vältida. XXXXXX XXXX lootis, et keskkonnakahju ei teki või on see väiksem ehk lokaalsem. Lisaks rikkus XXXXXX XXXX ettevaatamatusest kemikaalide käitlemise nõudeid. AIV 2000 näol on tegemist ohtliku kemikaaliga KeMS § 3 lõike 2 mõttes. Ühtlasi saab XXXXXX XXXX-i poolt hernesilo valmistamise korraldamist, mille käigus kasutati keemilist silokonservanti AIV2000, pidada kemikaaliga seonduvaks muuks tegevuseks KemS § 8 lõike 3 mõttes. KemS § 8 lõike 1 kohaselt tuleb kemikaali käidelda keskkonnale ohutult. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peavad kemikaali käitlejal olema muuhulgas kemikaalide käitlemiseks vajalikud hoiakud. Olukorras, kus kemikaal sattus XXXXXX XXXX-i tegevusetuse tagajärjel ülalkirjeldatud moel keskkonda, ei käidelnud XXXXXX XXXX kemikaali keskkonnale ohutult. Lisaks puudusid tal kemikaali käitlemiseks vajalikud hoiakud, mis põhjustasid ettevaatamatusest olulise keskkonnakahju. Eelkirjeldatud tegu pandi toime AS XXXXXX XXX-i huvides. Äriühingu huvides oli hernesilo valmistamine, kuna see seondus otseselt äriühingu majandustegevusega. Lisaks puudutas äriühingu huve ka silohoidlasse ladustatud ning keemilise silolisandiga segatud silo kinnikatamata jätmine ning seetõttu ka kemikaali käitlemine, kuivõrd silo kinnikatmise tagamine olnuks 2 ressursimahukam ning nõudnuks äriühingu varast täiendavate kulutuste tegemist tööjõule ning - vahenditele. Kokkuvõtvalt on prokuröri hinnangul leidnud kinnitust, et AS XXXXXX XXX on toime pannud KarS § 365 lõike 2 ja KarS § 13 lõike 1 ning KarS § 368 lõike 2 järgi kvalifitseeritavad süüteod. KrMS § 202 lõigete 1 ja 7 kohaselt võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Prokurör leiab, et AS XXXXXX XXX-i suhtes esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 202 sätestatud alustel. KarS § 365 lõike 2 ja KarS § 13 lõike 1 ning KarS § 368 lõike 2 järgi kvalifitseeritavad süüteod on teise astme kuriteod, mille eest seadusandja ei ole näinud ette vangistuse alammäära. Juriidilise isiku puhul on ette nähtud üksnes rahaline karistus, mistõttu on täidetud esimene eeldus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Järgmise kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena tuleb hinnata AS XXXXXX XXX-i süü suurust. Prokurör on seisukohal, et kahtlustatava süü aste on selline, mis võimaldab kriminaalmenetluse lõpetamise KrMS §-s 202 sätestatud alustel. Kehtib reegel, mille kohaselt vastutab juriidiline isik teo eest siis, kui see on toime pandud tema organi liikme, näiteks juhatuses oleva isiku poolt. Tegemist on derivatiivse vastutusega, mis tähendab, et füüsilise isiku tegevus omistatakse teatud eelduste täidetuse korral ka juriidilisele isikule. Eeltoodust tulenevalt võiks loogiliselt järeldada, et ka füüsilise isiku poolt toime pandud teosüü suurus omistatakse läbi derivatiivse vastutuse põhimõtte juriidilisele isikule. Kuivõrd prokuratuur on leidnud, et käesolevas asjas on XXXXXX XXXX-i ehk AS XXXXXX XXX-i juhatuse liikme poolt toimepandud tegude raskusaste selline, et tema puhul peaks olema välistatud kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteediprintsiibi alusel, siis võiks eeldada seda, et ka AS XXXXXX XXX-i puhul peaks olema oportuniteediprintsiibi rakendamine tulenevalt süü suurusest välistatud. Prokuröri hinnangul esinevad AS XXXXXX XXX-i puhul aga teatud süüd vähendavad asjaolud, mis viivad prokuröri hinnangul äriühingu süü suuruse võrreldes XXXXXX XXXX-ga madalamaks, mistõttu on võimalik jaatada äriühingu suhtes madalamat teosüüd ning seetõttu ka oporuniteediprintsiibi rakendamise lubatavust. Nimelt on selgunud, et AS XXXXXX XXX on kriminaalmenetlusega paralleelselt külgnevas haldusmenetluses aidanud kaasa sellele, et tekitatud keskkonnakahju saaks heastatud ning hüvitatud. AS XXXXXX XXX on finantseerinud ja finantseerimas täielikult reostuse tagajärjel tekkinud keskkonnakahju uurimist. Samuti on AS XXXXXX XXX valmis võtma haldusmenetluse raames endale kohustuse viia läbi kõik vajalikud tegevused ning hüvitada nende tegevustega seotud rahalised kulud, mis aitavad Umbusi jõe ökoloogilise seisundi viia tagasi kahju tekkimise eelsesse olukorda. Karistusõiguses kehtib säte, mille kohaselt on kahju vabatahtlik hüvitamine KarS § 57 lõike 1 punkti 2 kohaselt karistust ehk ka süüd kergendav ja vähendav asjaolu. Prokuröri hinnangul on võimalik AS XXXXXX XXX-i tegevust haldusmenetluses vaadelda käesoleval juhul kahju vabatahtliku hüvitamisena eelnimetatud sätte ja ka KrMS § 202 mõistes. Ühtlasi on teada, et AS XXXXXX XXX asus toimunu järgselt likvideerima tekkinud keskkonnakahju, mida võib samuti vaadelda süüd vähendava asjaoluna. Lisaks tuleb prokuröri hinnangul arvestada sellega, et AS XXXXXX XXX on käesoleval hetkel oma kogukonnas tööandjaks suurele hulgale füüsilistele isikutele, mis tähendab, et äriühingu kriminaalkorras karistamine võib kaasa tuua äriühingu majandustegevuse teatava vähenemise või piiramise. See omakorda võib aga pärssida äriühingu edasist võimekust olla tööandjaks suuremale hulgale füüsilistele isikutele. Prokuröri hinnangul pole nimetatud argument küll süüd vähendav asjaolu, kuid on siiski arvestatav nii süü hindamise kui ka karistuse mõistmise otstarbekuse kontekstis. Eeltoodu alusel leiab prokurör, et AS XXXXXX XXX-i puhul on võimalik rääkida sellisest teosüüst, mis võimaldab kriminaalmenetluse lõpetamise KrMS §-s 202 sätestatud alustel. Järgnevalt tuleb hinnata ka avalikku menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi hindamine on seotud preventsiooniga, mistõttu tuleb arvesse võtta kuriteo toime pannud isikut ning tema varasemat tegevust. Kehtib põhimõte, et karistust kohaldatakse üksnes juhul, kui muudest vahenditest ei piisa 3 isiku mõjutamiseks. AS XXXXXX XXX on varasemalt karistamata. Prokuröri hinnangul on kriminaalmenetluse lõpetamisega määratav kohustus sellise ulatusega, mis peaks tagama, et AS XXXXXX XXX on edaspidi enda tegevuses oluliselt hoolsam. Prokuröri hinnangul pole otstarbekas AS XXXXXX XXX-i kriminaalkorras karistada, kuivõrd võib eeldada, et juba läbiviidud kriminaalmenetlus ning kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnev rahaline kohustus on piisav äriühingu mõjutamiseks. Prokuröri arvates ei esine ka ühtegi üldpreventiivset asjaolu, millele tuginedes oleks kriminaalmenetluse lõpetamine AS XXXXXX XXX-i suhtes oportuniteediprintsiibi alusel välistatud. Eeltoodut arvestades leiab prokurör, et on põhjendatud kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS §-s 202 sätestatud alustel. KrMS § 202 lõike 2 punkti 2 alusel tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise korral maksta AS XXXXXX XXX-il riigituludesse 20 000 eurot. Lisaks on AS XXXXXX XXX kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud seoses süüteomenetluses läbi viidud ekspertiisidega ning ekspertiisiaktide nr 1-9/262 ja 1-9/270 koostamisega. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, p 2, lg 3, lg 6 ja lg 7 ning KrMS § 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22940000011 AS XXXXXX XXX-i suhtes menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: AS XXXXXX XXX on kohustatud maksma riigituludesse 20 000 eurot. Lisaks on AS XXXXXX XXX kohustatud hüvitama kriminaalmenetluse kulud kogusummas 712 eurot ja 80 senti. Kohustused tuleb täita hiljemalt 01.06.2023. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: Kriminaalasjas ei ole kohaldatud KrMS 4. peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud kriminaalmenetluse tagamise vahendeid. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Andmed puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lõike 1 punkti 3 alusel seoses ekspertiiside läbiviimisega tekkinud kulud kogusummas 712 eurot ja 80 senti. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata AS XXXXXX XXX-i esindajale ja tema kaitsjale. (allkirjastatud digitaalselt) Allar Nisu, ringkonnaprokurör Margo Lemetti, kaitsja Olen kohustustega ja kriminaalmenetluse lõpetamise nõus: (allkirjastatud digitaalselt) AS XXXXXX XXX (seaduslik esindaja: XXXXXX XXXX) 4