Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 22233001135

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 07.07.2023, Narva Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond Kriminaalasja number: 22233001135 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 120 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X., ik xxxxxxxxxxx Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses olevas kriminaalasjas on kogutud piisavalt tõendeid kahtlustamaks X.X. selles, et ta 09.09.2022 ja 21.11.2022 kehaliselt väärkohtles oma abikaasat K.K., pannes sellise käitumisega toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt). Samuti on kinnitab tõendikogum kahtlustust, mille kohaselt X.X. 05.11.2022 ähvardas oma abikaasat K.K. tervisekahjustuse tekitamisega, pannes sellise teoga toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (tervisekahjutuse tekitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist). KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, kui ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, 2 tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab prokuratuur sellega, et erinevatel aegadel toimunud kehaline väärkohtlemise ei olnud sellise intensiivsusega, et oleks põhjustanud kannatule ülemääraseid füüsilisi kannatusi või raskeid kehavigastusi. Samuti piirdus ähvardamine paari lühisõnumiga, mille põhjusena tõi X.X. kohtueelses menetluses toimunud ülekuulamisel välja selle, et ta oli järjekordse riidlemise tõttu emotsionaalne. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk 1 kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-hüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esinenud prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 eest näeb karistusseadustiku eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. KarS § 120 lg 1 puhul rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Antud kuriteokoosseisud ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Isik on varasemalt väärteo- ja kriminaalkorras karistamata. Puudub informatsioon, et X.X. oleks pärast talle etteheidetavaid kuritegusid toime pannud uusi süütegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele. Vaatamata sellele, et X.X. on esitatud kahtlustus kolmes kuriteos, millised ta on toime pannud oma abikaasa vastu, peab prokurör kriminaalasja lahendamisel oluliseks mitte niivõrd kohtulikku karistamist kui just selliste meetmete rakendamist, mis tagaksid tulevikus olukorra, kus X.X. edasine käitumine oleks kooskõlas ühiskonnas kehtivate reeglitega ning ta ei käituks tulevikus teiste inimeste vaimset ja psüühilist tervist ohustaval viisil. Prokurör arvestab siinkohal ka KrMS §-s 372 sätestatuga ehk füüsilisest isikust kannatanu kaitsevajadustega ning sel põhjusel suhtles prokurör vahetult enne kriminaalmenetluse lõpetamist kannatanuga, et selgitada välja tema arvamus ning kriminaalasja edasine perspektiiv. Kannatanu jagab prokuröri seisukohta, et X.X. vajab karistamise asemel selliste sotsiaalsete oskuste arendamist, mis aitaksid tal edaspidi tulle toime oma negatiivsete emotsioonidega nagu viha, pingeliste suhetega kaasnev solvumine jne. Kui isiku suhtlemisoskused ja negatiivsete emotsioonide juhtimise oskused on piisavad, siis tavaliselt suudetakse vältida negatiivset käitumist ning edaspidist vägivalda suure tõenäosusega enam ei esine. Siinkohal tuleb arvestada ka sellega, et K.K. ja X.X. on ühine laps – 02.02.2022 sündinud tütar T., mistõttu on ka lapse huvides see, et tema isa oleks edaspidi emotsionaalselt tasakaalukas ning toetaks oma lapse arengut, seades lapse huvid kõrgemale enda huvidest. 2 Vestluses X.X. 07.07.2023 selgus, et ta on koos kannatanuga pöördunud peale kahtlustuses kirjeldatud tegusid pereterapeudi Anatassia Tarassova poole. Kuigi X.X. ei olnud prokurörile esitada tõendit, mis kinnitaks antud väidet, siis prokuröri vastuvõtul olles helistas X.X. kannatanule, kellega ta elab hetkel koos, ning küsis talt pereterapeudi nime, kuna oli selle unustanud. Seega puudub põhjus kahelda X.X. poolt avaldatud info usaldusväärsuses, mistõttu X.X. motiveeritust arvestades saab lugeda piisavaks meetmeks seda, kui X.X. pöörduks täiendavalt vägivallast loobumise tugiliini nõustaja poole. Seega prokurör leiab, et tagamaks X.X. edaspidist õiguskuulekat käitumist ja ühtlasi andmaks kahtlustatavale selge signaali, et tema senine käitumine on lubamatu ning elus tõusetuda võivad erimeelsused tuleb lahendada turvaliselt rahumeelsel teel ning teisi inimesi austaval ja mitteohustaval viisil, piisab sellest, kui määrata X.X. mõjutusmeetmeks kohustus pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (seisneb vestluste läbiviimises) saamiseks. Nõustajaks on Sotsiaalkindlusameti vägivallast loobumise tugiliini spetsialist Anna Pivneva, kellega tuleb võtta ühendust telefonil 5887 9478 (või telefonil 660 6077). Anna Pivneva viib läbi esmase hindamise ning määrab seejärel kindlaks vestluste arvu. Vähemalt 3 vestlust peavad olema läbitud hiljemalt 01.11.2023. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22233001135 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg: KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub X.X. pöörduma Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (seisneb vestluste läbiviimises) saamiseks. Nõustajaks on Sotsiaalkindlusameti vägivallast loobumise tugiliini spetsialist Anna Pivneva, kellega tuleb võtta ühendust telefonil 5887 9478 (või telefonil 660 6077). Anna Pivneva viib läbi esmase hindamise ning määrab seejärel kindlaks vestluste arvu. Vähemalt 3 vestlust peavad olema läbitud hiljemalt 01.11.2023. 3. Tõkendi tühistamine: puudub. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD-R plaat, mis asub kriminaaltoimikus, jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei ole. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Kahju hüvitamine vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele: puudub. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 saata määruse koopia viivitamatult posti teel kannatanule K.K. posti teel, kaitsjale v.adv. Andrei Matvejevile e-toimiku kaudu ning Terviseametile e-postiga. Kahtlustatavale X.X. antakse määruse koopia prokuratuuris allkirja vastu kätte. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnas aadressil Koidula 3a, Narva. 10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn 15188) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Ragnar Plistkin 3 Mina, X.X., kinnitan, et olen määrusega nõus ning teadlik sellest, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 on kohustuse rikkumise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine ja kriminaaltoimiku kohtusse saatmine. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte. X.X. 4