Ministri määrus

21.06.2023 nr 19 MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 20. juuni 2021. a määruse nr 13 "Riigi õigusabi infosüsteemi põhimäärus" muutmine Määrus kehtestatakse riigi õigusabi seaduse § 181 lõike 2 alusel. Justiitsministri 20. juuni 2021. a määruses nr 13 „Riigi õigusabi infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 10 täiendatakse pärast sõna „kasutajaõigusi“ sõnadega „, välja arvatud RIK-i volitatud töötajate kasutajaõigusi“; 2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE)“ tekstiosaga „küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri kehtestatud määruses sätestatud“; 3) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) haldab RIK-i volitatud töötajate kasutajaõigusi;“; 4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Justiitsministeeriumi volitatud töötaja töölt lahkumisest või töösuhte peatumisest pikemaks ajaks kui kaks kuud teatab Justiitsministeerium advokatuurile hiljemalt kaks tööpäeva enne isiku töölt lahkumist või töösuhte peatumist.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler  Justiitsministri 20. juuni 2021. a määruse „Riigi õigusabi infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase määrusega viiakse riigi õigusabi infosüsteemi põhimäärus (edaspidi põhimäärus) kooskõlla 01.01.2023 jõustunud küberturvalisuse seaduse muudatusega ning täpsustatakse infosüsteemi kasutajaõiguste haldamisega seonduvaid nõudeid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu on ette valmistanud ja seletuskirja koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunik Alar Must (tel 58857728, e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk (e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 täpsustatakse põhimääruse § 6 lg 1 punktis 10, et advokatuur RIK-i volitatud töötajate kasutajaõigusi ei halda. Kuna RIK on samuti infosüsteemi volitatud töötleja, siis on otstarbekas jätta RIK-i töötajate kasutajaõigused RIK-i enda hallata. Eelnõu punktiga 2 viiakse põhimääruse § 6 lg 2 p 2, millega Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK) kohustub tagama infosüsteemi käideldavuse ning andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse vastavalt infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) nõuetele, kooskõlla 01.01.2023 jõustunud küberturvalisuse seaduse muudatusega, mille kohaselt tunnistati kehtetuks avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punktis 4 olev volitusnorm infosüsteemide turvameetmete süsteemi kehtestamiseks. Volitusnormi alusel oli kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrus nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ kolmeastmelise etalonturbe süsteemi kasutamiseks riigi andmekogudes sisalduvate andmekoosseisude töötlemisel. Alates 01.01.2023 on küberturvalisuse seaduse § 7 lõikest 5 tulenevalt võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse tagamise nõuete kehtestamise õigus Vabariigi Valitsusel või tema volitatud ministril. 01.01.2023 jõustusid vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022. määruse nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16.12.2022 määruse nr 101 „Eesti infoturbestandard“. Eeltoodust tulenevalt ei viidata muudatuse tulemusel konkreetsele nõudele, vaid volitusnormile, mille alusel nõuded on kehtestatud. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse RIK-i ülesandeid volitatud töötlejana. Kuna RIK on advokatuuri kõrval samuti infosüsteemi volitatud töötleja, siis on otstarbekas jätta RIK-i töötajate kasutajaõigused RIK-i enda hallata. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse põhimääruse paragrahvi 7 uue lõikega, millega kehtestatakse Justiitsministeeriumile kohustus teatada infosüsteemile juurdepääsu omava Justiitsministeeriumi töötaja töölt lahkumisest või töösuhte pikemaaegsest peatumisest (nt lapsehoolduspuhkus) hiljemalt kaks tööpäeva ette. Nõude kehtestamine on vajalik, et advokatuur jõuaks kasutajaõigused õigel ajal sulgeda, et oleks välistatud volitamata isikute juurdepääs infosüsteemile. Advokatuur ja RIK sulgevad enda lahkuvate töötajate kasutajaõigused ise oma küberturvalisuse seadusest ja põhimäärusest tulenevate volitatud töötleja kohustuste raames, menetlejate kasutajaõigused sulgeb põhimääruse § 6 lg 1 punktist 10 ja § 7 lõikest 1 tulenevalt advokatuur, lähtudes põhimääruse § 7 lõikest 3. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõjud 4.1. Kavandatav muudatus: Riigi õigusabi infosüsteemi põhimääruse viimine kooskõlla küberturvalisuse seaduse muudatusega. Kuna muudetud nõuded jõustusid ja neist tuli ka riigi õigusabi infosüsteemi küberturvalisuse tagamisel lähtuda alates 01.01.2023, siis RIS-i põhimääruse kui alama astme õigusakti seadusega kooskõlla viimisega määruse rakendajatele ega muudele isikutele mõju ei kaasne. 4.2. Kavandatav muudatus: Infosüsteemi kasutajaõiguste haldamisega seotud nõuete täpsustamine. I sihtrühm: RIK ja Justiitsministeerium Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuna nõuded on ka praegu tuletatavad küberturvalisuse seadusega kehtestatud infosüsteemide pidamise nõuetest ning oma praktikas ka asutused seda järgivad, siis muudatusega Justiitsministeeriumile ega RIK- ile ei kaasne mõju, mida peaks täiendavalt analüüsima. II sihtrühm: Advokatuur Muudatustega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Advokatuuri jaoks loob muudatus kindluse, et kasutajaõiguste äravõtmise vajadusest teavitatakse piisavalt vara, et advokatuuril oleks võimalik õigel ajal reageerida. Ebasoovitavat mõju, mida tuleks analüüsida, muudatustega ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega seoses ei ole vaja lisategevusi. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi. Määruse rakendamisega seoses ei laeku riigi eelarvesse tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Kuna uued küberturvalisuse nõuded jõustusid ja neist lähtutakse riigi õigusabi infosüsteemi küberturvalisuse tagamisel juba alates 01.01.2023, siis puudub vajadus hilisema jõustumisaja kehtestamiseks. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kooskõlastamiseks ei saadeta, kuna sellel puudub puutumus teiste ministeeriumidega. Samuti ei vaja eelnõu avalikku konsultatsiooni. Eelnõu koostamisel on konsulteeritud advokatuuri ja RIK-iga. Viljar Peep Asekantsler