Tulemusauditi lõpparuanne

-864235 -144145 0 0 Auditi nimetus: Tulemusaudit „ Riigi õigusabi osutamise tasustamise tõhusus kriminaalasjade näitel“ Auditi number: 2.2017/6-2 Auditi läbiviimise aeg (tegelik): 11.01.2017 – 22 . 0 8 .2019 Auditi läbiviijad: Terly Toomast, siseaudiitor (auditi juht) Riina Lepik, siseaudiitor Auditi eesmärk: Justiitsministeeriumi juhtkonnale kindlustunde andmine järgmistes küsimustes: k as riigi õigusabi tasu taotlemisel, kindlaksmääramisel ning kontrollimisel kriminaalasjade kohtueelse menetluse toimingute ning kohtumenetluse kohtuistungitel osalemise eest järgitakse kehtinud tasuregulatsiooni, tagades riigieelarveliste vahendite säästlik ja sihipärane kasutamine? k as meetmed tasuregulatsiooni järgimise parandamiseks on olnud tõhusad? Auditeeritav periood: 2016. aasta, vajadusel 2017. aasta Auditi objekt: Riigi õigusabi osutamise eest tasu taotlemine (advokaadid) , tasuandmete korrektsuse/põhjendatuse kontrollimine ja tasu suuruse kindlaksmääramine (menetlejad) ning järelkontroll ( A dvokatuur) kriminaalasjades : k ohtueelse menetluse toimingud; kohtuistungid. Hinnang auditeeritud valdkonnale või üksusele: Tasu taotlemine, suuruse kindlaksmääramine ning kontrollimine vastab üldjuhul normidele, ent tasuregulatsiooni järgimine vajab oluliselt parandamist mahukates kriminaalasjades (nt kestuselt pikkadel arvukate menetlusosalistega kohtuistungitel osalemine) osutatud riigi õigusabi tasustamisel. Meetmed riigieelarveliste vahendite säästliku ja sihipärase kasutamise toetamiseks (normid, tõlgendussuunised, infotehnoloogilised lahendused jm) vajavad põhjalikku, riigi õigusabi valdkonda terviklikult käsitlevat (eel)analüüsi, arvestades tasustamise põhimõtete ning asjaajamise lihtsustamise võimaluste ja võimalikkusega. Kinnitus lõpparuandele Siseauditi juht: Nimi Karin Karpa Allkiri /allkirjastatud digitaalselt/ Kuupäev 22 . 0 8 .2019 Kinnitus lõpparuandega tutvumise kohta Auditeeritava valdkonna eest vastutav isik: Nimi Viljar Peep Ametinimetus Justiitshalduspoliitika asekantsler Allkiri /allkirjastatud digitaalselt/ Justiitsminister: Nimi Raivo Aeg Allkiri /allkirjastatud digitaalselt/ Sisukord TOC \o "1-2" \h \z \u 1 Lühiülevaade auditi peamistest tulemustest PAGEREF _Toc17304275 \h 3 1.1 Meetmete rakendamise vajadus riigi õigusabi tasustamise praktika ühtlustamiseks PAGEREF _Toc17304276 \h 3 1.2 Tasustamise protsessi tõhusus ning bürokraatia vähendamise võimalused PAGEREF _Toc17304277 \h 8 1.3 Vajadus järelauditiks PAGEREF _Toc17304278 \h 9 2 Taustinformatsioon PAGEREF _Toc17304279 \h 10 2.1 Kasutatavad lühendid ning mõistete sisustamine auditis PAGEREF _Toc17304280 \h 10 2.2 Lühiülevaade riigi õigusabi andmisest ja osutamisest PAGEREF _Toc17304281 \h 11 2.3 Lühiülevaade valdkonna poliitikakujundamise ning korraldamise institutsioonist PAGEREF _Toc17304282 \h 13 2.4 Lühiülevaade valdkonna rahastamisest: r iigieelarveline eraldis ja selle kasutamine PAGEREF _Toc17304283 \h 15 2.5 Viimane audit PAGEREF _Toc17304284 \h 16 3 Kriminaalasjades osutatud riigi õigusabi tasustamine kohtueelses menetluses ning kohtumenetluse kohtuistungitel osalemise eest PAGEREF _Toc17304285 \h 17 3.1 Tasustamine kohtueelses menetluses PAGEREF _Toc17304286 \h 18 3.1.1 Toimingute kirjeldamise praktika PAGEREF _Toc17304287 \h 19 3.1.2 Tasu suuruse kontroll ja kindlaksmääramine PAGEREF _Toc17304288 \h 23 3.1.3 Tasu suurendamine PAGEREF _Toc17304289 \h 25 3.2 Tasustamine kohtumenetluse kohtuistungitel PAGEREF _Toc17304290 \h 29 3.2.1 Kohtuistungi protokollide infoväärtus osutatud õigusteenuse tasustamiseks PAGEREF _Toc17304291 \h 29 3.2.2 Tasu taotlemise praktika PAGEREF _Toc17304292 \h 36 3.2.3 Tasu suuruse kontroll ja kindlaksmääramine PAGEREF _Toc17304293 \h 45 3.3 Tasutaotluse esitamise ning tasu suuruse kindlaksmääramise aegsus PAGEREF _Toc17304294 \h 52 3.4 Riigi õigusabi liigi ning tasu liigi märkimine taotlusel ning infosüsteemis PAGEREF _Toc17304295 \h 57 4 Andmed auditeerimise kohta PAGEREF _Toc17304296 \h 63 4.1 Auditi läbiviimise alus PAGEREF _Toc17304297 \h 63 4.2 Õigusaktid ning hindamiskriteeriumid PAGEREF _Toc17304298 \h 63 4.3 Auditi metoodika PAGEREF _Toc17304299 \h 64 4.4 Auditi ulatus PAGEREF _Toc17304300 \h 65 4.5 Auditi toimingud PAGEREF _Toc17304301 \h 66 Lisa 1: Soovituste kooskõlastuse tabel PAGEREF _Toc17304302 \h 70 Lisa 2: Auditi valimisse sattunud mahukate üldmenetluses lahendatud/lahendatavate kohtuasjade tutvustus PAGEREF _Toc17304303 \h 74 Lühiülevaade auditi peamistest tulemustest Riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule õigusteenuse osutamin e riigi kulul. Valdkonna korraldamise eesmärgiks on kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. Siseauditiosakond tutvus esinduslike valimite alusel riigi õigusabi tasu taotlemise, tasu põhjendatuse kontrollimise ja suuruse kindlaks määramise ning kinnitatud tasude Advokatuuri järelkontrolli praktikaga kriminaalasjade kohtueelses menetluses ning kohtumenetluse kohtuistungitel osalemise eest. Justiitsministeerium ning Advokatuur edastasid auditi toimingute järgselt me netlejatele ning advokaatidele lühiülevaate auditi tulemus test ning juhtisid nende tähelepanu kohustusele järgida kehtestatud norme vältimaks eksimusi riigieelarveliste vahendite säästlikul ja sihipärasel kasutamisel . Teisalt täheldati auditi kestel mitmeid tasustamise institutsiooni ebakohti (õigusselgus, suuniste puudulikkus , bürokraatlikud protsessid), mis põhjustavad või süvendavad osutatud õigusteenuse eest tasustamisel eksimuste või advokaatide ebaõiglase tasustamise riski realiseerumist. Siseauditiosakond leiab, et auditi tulemusel selgitatud ebakohad on üldjoontes asjakohased ka tasustamisel teistes riigi õigusabi liikides (tsiviil-, haldusasjad) . Antud peatükis esitatud tähelepanekud ja järeldused keskenduvad Justiitsministeeriumi ja Advokatuuri koostöös tähelepanu vajavatele teemadele, võimalikele lahendustele ja abinõudel e, mis toetaksid advokaatide pühendumist sotsiaalselt h aavatavate isikute huvide kaits misele ning lihtsustaksid menetlejate kaalutletud ja põhjendatud tasu suuruse kindlaks määramise otsuste tegemist. Meetmete rakendamise vajadus r iigi õigusabi tasustamise praktika ühtlustamiseks Tähelepanek ja järeldus 1 – suuniste kujundamise vajadus Siseauditiosakonna hinnangul vajavad poliitikakujundaja – Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna – ning riigi õigusabi osutamise korraldaja – Advokatuuri – koostöös analüüsi ning praktiliste suuniste koondamist ja koostamist advokaatidele ning menetlejatele (kohus, uurimisasutus, P rokuratuur) allpool esitatud kolm teemat . T oimingute kirjeldamine (vt peatükk 3.1.1 tähelepanek ja järeldus 1 ) Tasu suuruse kindlaksmääramiseks esita ta vale taotlusele tuleb märkida riigi õigusabi osutamise käigus te htud põhjendatud toimingud (RÕS § 22 lg 1). Auditi kestel täheldati, et k riminaalasjade kohtueelse menetluse toiminguid loetletakse praktikas väga erinevalt. Sealjuures tuvastati valimisse sattunud taotlusdokumentidel toimingute loetlemise ebapiisavust, toimingu tegeliku sisu selgusetust, näiteks ühesõnalised toimingu kirjeldused – tutvumine , taotlus, toimik , tavapäratute lühendite kasutamine – mat . tutv , kokkul ning muud ebatäpsused, näiteks – kaitse PPA Lõuna Prefektuuris . Teisalt täheldati ka positiivseid näiteid, mil toimingu kirjelduse sisu oli üheselt mõistetav ja/ või viidati asjakohasele kriminaalmenetluse seadustiku sättele, mille alusel menetlustoiming läbi viidi . Siseauditiosakond leiab, et menetlustoimingute üldsõnaline määratlemine võimaldab advokaatidel küsida iga tegevuse eest eraldi tasu, ent seejuures puudub suunis, milliseid toiminguid tuleks käsitleda ühe terviktoiminguna ning milliseid toiminguid kajastada eraldi. Toimingute kirjeldamise erinevate praktikate tõttu realiseerub risk, et riigi õigusabi osutavaid advokaate koheldakse tasustamisel ebavõrdselt. Samade toimingute eest tasu s tatakse erinevalt, kes saab tasu ühe ja kes mitme toimingu eest, sõltuvalt sellest, kuidas ja kui põhjalikult advokaat taotluses toiminguid kirjeldab. Samuti häirib sisuliste selgituste puudumine või ebatäpsus toimingute sisu ja tasu kujunemise kohta menetleja kontrolli tasu suuruse kindlaksmääramisel ning võib oluliselt takistada järelkontrolli kolmandate isikute (ennekõike Advokatuur) poolt . Siseauditiosakond soovitab tõhustada kontrollimeetmeid (nt leppida kokku heas tavas), et toimingud, mille eest tasu välja mõistetakse, oleksid täpsemalt määratletud. Selleks oleks näiteks otstarbekas senised, aastate jooksul eri nevates dokumentides kajastatud suunised ning Advokatuuri juhatuse ja Advokatuuri riigi õigusabi komisjoni otsused riigi õigusabi küsimuste tõlgendamiseks koondada terviklikuks juhendmaterjaliks ning teha menetlejatele ja advokaatidele hõlpsasti kättesaadavaks. Juhendmaterjali tuleks edaspidi regulaarselt uute otsuste ja tõlgendamispraktikaga ajakohastada. Suuniste rakendamise toetamiseks tuleks tagada asjakohased tehnilised lahendused taotluse koostamisel, näiteks kaaluda riigi õigusabi infosüsteemi arendusena toimingute rippmenüü loomist. Taotluse koostamisel saaks advokaat rippmenüüst valida toimingu üldkirjelduse ning vajadusel selgitada ja põhjendada toimingut vabatekstiväljal. Infosüsteemi omanik (andmekogu vastutav töötleja ) Advokatuur on kinnitanud kavatsust lisada rippmenüü rakendamise soovitus riigi õigusabi infosüsteemi arenduste nimekirja. Tasu suurendamine eriliselt töömahuka riigi õigusabi osutamise tõttu (vt peatükk 3.1.3 tähelepanek ja järeldus 1) Menetleja võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära, kui õigusteenuse osutamine on eriliselt töömahukas (tasumäärus § 2 lg 1 esimene lause ) . Seejuures oli auditeeritavas ajavahemikus lubatud tasu suurendamine kuni 100 protsenti, ajavahemikus 1. j uuli 2017 kuni 28. jaanuar 2018 kuni 300 protsenti ning kuni 500 protsenti alates 29. jaanuarist 2018 . Auditi kestel täheldati advokaatide esitatud taotlustel praktikana tasu suurendamise protsendimäära kujunemise ebaselgust. Tasu suurendamist põhjendati menetlejale toimingu ajamahukusega (nt toimingu tegelik kestus ületas kehtinud tasu piirmäära – 1 , 5 tundi; ei pruukinud olla keeruli n e ega töömahuka s asi ), materjalide mahukusega (nt toimikul 23 köidet, 50 köidet, 313 lk), kriminaalasjaga oli seotud mitu kuritegu, mitu kuriteoepisoodi või oli ühendatud mitu kriminaalasja, samuti töövälisel ajal töötamisega , raskele/keerulisele kliendile riigi õigusabi osutamisega, mitme süüdistatavaga või keerulise kriminaalasjaga. Kokkuvõttes leidis siseauditiosakond , et tasu suurendamise protsendimäära taotlemine sõltus ennekõike advokaadi kogemusest, südametunnistusest ja õiglustundest. Üldjuhul ei selgitanud taotletud tasu suurendamise õigsust/põhjendatust tasu rahuldamisel ka menetlejad ning a dvokaadi taotle tud suurendamise protsendimäära üldjuhul ei korrigeeritud ega selle õigsust ei põhjendanud. Seetõttu leidis siseauditiosakond , et menetlejal oli taotletud tasu suurust (sh suurendamist) heakskiitev (passiivne) roll. Täheldatud praktika ning tasu piirmäära suurendamise protsendi olulise laiendamise tõttu viimastel aastatel vajab tasu suurendamise protsendimäära rakendamise läbipaistvus siseauditiosakonna hinnangul olulist parandamist. Tasuregulatsioonis, seletuskirja(de)s ning muudes dokumentides (juhendmaterjalides) avamata mõiste „eriliselt töömahukas“ vajab suuniseid, millele advokaadid saaksid tasu suurendamise põhjendamisel toetuda ning menetlejad taotluse hindamisel tugineda . Siseauditiosakond möönab (erilise) töömahukuse hindamise olemuslikku subjektiivsust ja sõltuvust konkreetsest kaasusest, mistõttu on üksikjuhtumite lõpliku kaalutlus- ja otsustusõiguse andmine menetlejale jätkuvalt põhjendatud . Samas kõrgendab tõlgendamissuuniste puudumine mõiste „eriliselt töömahukas“ sisustamiseks riski, et tasu suurendamine toimub üksnes subjektiivsetel alustel. Risk on täna võrdluses auditeeritud ajavahemikuga aktuaalsem, kuna tasu suurendamise maksimaalset protsendimäära on korduvalt olulises ulatuses tõstetud. Asjakohased põhimõtted/kriteeriumid toetaksid objektiivsematel alustel tasu suurendamist ning seeläbi riigi õigusabi osutajate võrdset kohtlemist sarnastel menetlustel kui ka riigi õigusabi saajate võrdset kohtlemist menetluskulude väljamõistmisel . Sealjuures tuleks näiteks kaasuste alusel selgitada, milline võiks olla reaalses praktikas toiming, mille korral on õigustatud tasu suurendamine näiteks 500 protsenti , 300 protsenti , 100 protsenti , 50 protsenti . Praktika ja kogemuste jagamiseks tuleb kaasata (nt ümarlaua korraldamine) erinevate menetlejate esindajad. Riigi õigusabi tasu liigi märkimine taotlusel (vt peatükk 3.4 tähelepanek ja järeldus 2) Riigi õigusabi tasu liik iseloomustab osutatud õigusteenuse sisu ning võib täpsustada menetlusfaasi ja/või riigi õigusabi liiki. R iigi õigusabi seaduses ega tasuregulatsioonis ei ole tasu liike (ammendavalt) sätestatud, ent tasu liigid on tasuregulatsioonis esitatud tasumäärade alusel tuletatavad. Riigi õigusabi tasu liik tuleb riigi õigusabi infosüsteemis taotluse koostamisel märkida vastavast rippmenüüst iga tasukirje sisestamisel, mis kuvatakse tasutaotluse ning - otsuse vaatlusel osutatud õigusteenuse kohta infosüsteemis . Taotluse kontrollimisel ja tasu otsuse vormistamisel on m enetlejal võimalik tasu liike ümber hinnata. Auditi kestel täheldatud praktika riigi õigusabi tasu liikide valikulisel märkimisel võib viidata advokaatide võimalusele (sh teadlikule käitumismustrile) minetada toimingu tasu piirmäärasid, mille menetlejad jätavad tähelepanuta. Samuti mõjutab riigi õigusabi tasu liikide järjepidetu ja/või ebakorrektne rakendamine riigi õigusabi valdkonna statistilisi andmeid ning võib anda eksitava sisendi valdkonna halduspoliitiliste otsuste tegemiseks. Ühtset tõlgendamist vajab vähemasti järgmine: milliseid toiminguid vaadeldakse kohtueelse menetluse osana ja milliseid kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise osana ning kus on tunnetuslik piir, mil lõpeb kohtueelne menetlus ja algab kohtulik arutamine (sh ettevalmistus). Advokaatidel peab taotlust esitades olema näiteks teada, millal hõlmatakse materjalide tutvumist ja vestlust/konsultatsiooni kliendiga kohtueelse menetluse osana ning millal kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise osana (erinevatele tasu liikidele kohalduvad erinevad toimingu piirmäärad), milliseid tasu liike märkida täi t misasjade arutamiseks ettevalmistamisel, kas kaitseakti koostamine on käsitletav kohtueelses menetluses osalemise või kohtumenetluse kohtulikus eelmenetluses osalemisena. Ühtsete kriteeriumite olemasolu võimaldaks vältida advokaatide topelt tasustamist samade toimingute eest erineva tasu liigi alt ning toetada tasustamist võrdsetel ja ühetaolistel alustel . Eelpool teemades A, B ning C selgitatud vajalike s uuniste praktikas rakendumiseks tuleks silmas pidada vähemalt järgmist: lihtsa kättesaadavuse tagamine, allikate killustumise vältimine – näiteks tuleks vältida eeldust, et advokaadid ja menetlejad hakkavad tõlgen damissuuniseid otsima erinevate tasuregulatsioonide seletuskirjadest; regulaarne ajakohastamine – suuniseid tuleks täiendada aktuaalse menetluspraktika näidete/juhtumitega; kaasamine – tõlgendamispraktika kujundami sse kaasata advokaadid, sealjuures tähtsustada võimalusel Advokatuuri riigi õigusabi komisjoni rolli , ning erinevate menetlejate esindajad; toetavate tehnilised lahenduste kasutusele võtt – eelduslikult oli näiteks 2012. aasta toimingute näidisloetelu meetme kasin mõjusus põhjustatud selle koormavast rakendamisest – advokaatide ajakulu oleks taotlusväljade täitmisel üldjuhul suurenenud. Siseauditiosakond leiab, et Advokatuur võiks riigi õigusabi aastaaruandes riigi õigusabi osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise kohta esitada Justiitsministeeriumile ülevaate aasta jooksul Advokatuuri juhatuses ning riigi õigusabi komisjonis toimunud valdkonna korraldamisega seotud küsimuste arutelude ja tehtud otsuste (tõlgendused, praktika ühtlustamine, suunised advokaatidele ja menetlejatele) kohta. See parandaks poli itikakujundaja tasuregulatsiooni tõlgendamisprobleemide teadlikkust ning soodustaks valdkonna probleemide hoomamist tervikuna. Soovitus 1 Töötada välja ning rakendada meetmed ühtsema praktika kujundamis eks riigi õigusabi tasustamisel järgmistel teemadel: toimingute kirjeldamine; mõiste „eriline töömahukus“ sisustamine ; riigi õigusabi tasu liikide märkimine. Tähelepanek ja järeldus 2 – õiguslike meetmete vajadus Siseauditiosakonna hinnangul vajavad tasunormid muutmist või täpsustamist allpool esitatult. Justiitsministeerium muutis 2019. aasta augustis tasumääruse sätteid , mistõttu allpool esitatud teemade B ning C tuvastatud ebakohad lahendatakse õigusloomeliselt (sh viiakse ellu pisiarendused riigi õigusabi infosüsteemis ) 2019. aasta sügisel. Menetlustoimingul osalemise tasu suurendamine (vt peatükk 3.1.1 tähelepanek ja järeldus 2 ) Menetlustoiming on toiming, mis on menetleja juhitud ja protokollitud, näiteks: ülekuulamine, menetleja toimingud tõendite kogumisel, läbiotsimine, ütluste seostamine olustikuga. Piirmäärad menetlustoimingute tasustamisel kohtueelses menetluses minetati auditi kestel 2018. aasta detsembrikuu alguses ning siseauditiosakond väljendas auditi kestel normi muudatusele toetust, kuivõrd see toetas advokaatide õiglasemat tasustamist ( menetleja juhitavas toimingus osalemine ei sõltu üldjuhul advokaadi nobedusest ega tegevuste optimeerimisest). Õigusselguse huvides tuleks tasumääruses selgelt sätestada, et sarnaselt kohtuistungil osalemise tasustamisega (vt tasumääruse § 2 lg 1 teine lause) ei suurendata menetlustoimingul osaleva riigi õigusabi osutaja tasu erilise töömahukuse tõttu. Kohtuistungi salvestis kui tasustamise andmete allikas (vt peatükk 3.2.1 tähelepanek ja järeldus 1) Tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest tuleb riigi õigusabi tasuregulatsioonide kohaselt lähtuda järgmistest kohtuistungi protokolli kantud andmetest: istungi lõpu kellaaeg, advokaadi saabumise aeg istungile, kui teda ei ole istungi alguses kohal, kohtu poolt teatavaks tehtud katkestused ja vaheajad. Siseauditiosakonna hinnangul on kriminaalasja kohtuistungi protokollide infoväärtus riigi õigusabi tasu arvestamiseks ja kontrollimiseks parandamist vajav. Kui protokollis kajastatu on vastuolus salvestisega, siis tuginetakse salvestisele (kriminaalmenetluse seadustik § 155 lg 2 2 ) ning seega on kahtluse korral võimalik prot okolli andmeid kontrollida salvestisest ja selle faili andmetes t . Siseauditiosakond soovitab õigusselguse huvides kaaluda kohtuistungi salvestisele tuginemise selgitamist tasuregulatsioonis ja võimalusel täpsustada salvestise andmete rakendamise ulatust (näiteks hinnang salvestise kui riigi õigusabi osutaja kohal viibimise tõendamise allika optimaalsusele). 1. septembril 2019 jõustuvas tasumääruse s on tasuandmete allika d määratletud järgmiselt: kohtuistungi protokoll või muud asjassepuutuvad andmed. Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse, et „tasu arvestamisel saab kohus lisaks istungiprotokollis märgitule lähtuda ka muudest asjassepuutuvatest andmetest (nt kohtuistungi salvestisest, kui salvestis on olemas)“. Õigusteenuse osutamise tööaja ümardamise põhimõte kohtuistungil osalemisel (vt peatükk 3.2.2 tähelepanek ja järeldus 1) Kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu 30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel (tasumääruse § 1 lg 4 esimene lause). Riigi õigusabi infosüsteem arvestab vastavalt sisestatud kellaaegadele ümardamise põhimõttega automaatselt. Auditi kestel täheldati istungi (osa) lõppkellaaja ümardamise praktikat järgmise, mis võis osutuda (mitte)lähimaks, veerand- või pooltunnini advokaadi poolt enne kellaaja märkimist infosüsteemi. Asjaolu muutis (suurendas) kindlaksmääramisele esitatud tasusid konkreetsete istungipäevade lõikes ja istungil osalenud advokaatide võrdluses . Auditi tulemused viitavad tasu arvestamisel lähima pooltunnini ümardamise põhimõtte rakendamise juhuslikkusele – normi järgimine ei ole teadlik tegevus . Ekslikust ümardamisest põhjustatud vigade vältimiseks ümardamise põhimõtete muutmine toetaks RÕA osutamise õiglasema tasustamise eesmärki: näiteks täistunnil alanud 44. minutil või järgmise tunni 14. minutil lõppeval pikemal istungi(osa)l osalemisel kaotavad advokaadid infosüsteemi korrektse kellaaja sisestamisel praeguse ümardamise põhimõtte tõttu tasustavast töömahust pool tundi võrdluses kolleegidega, kes ümardavad omaalgatuslikult (st enne andmete sisestamist infosüsteemi) kellaajad järgmise, mitte lähima pooltunnini. Soovitus ümardamise põhimõtete muutmiseks kehtib üksnes kohtuistungite kohta, mille kestus on pikem kui 30 minutit (k.a), kuivõrd soovitatav muutus viidatud erandita võib pärssida advokaatide motivatsiooni lühematel istungitel osalemiseks . 1. septembril 2019 jõustuvas tasumääruses minna kse lähima pooltunnini ümardamise põhimõttelt üle minutipõhisele arvestusele, kui õigusabi on kohtuistungil või menetlustoimingul osalemise eest osutatud üle miinimummäära, s.o kauem kui pool tundi. Samas menetluses üheaegselt põhi- ja asenduskaitsjana osutatud riigi õigusabi tasu jagamine (vt peatükk 3.2.2 tähelepanek ja järeldus 3) Tasu suuruse kindlaksmääramiseks peab riigi õigusabi osutaja, kes on samas menetluses osutanud riigi õigusabi kahele või enamale isikule, arvestama andmete esitamisel, et tasu on kaitsealuste või esindatavate eest ühine (tasumäärus § 1 lg 9). Auditi kestel täheldati , et samas menetluses kolleegi poolt asenduskaitsjaks nimetatu ei jaganud (v.a üksikjuhtum ) riigi õigusabi tasu enda alalise kliendi ning asendatava kolleegi kliendi vahel, jättes riigi õigusabi ajutise osutamise eest tasu esitamata. Auditi kestel ei täheldatud juhtumeid, mil kohus oleks juhtinud tähelepanu samas menetluses alalise ja ajutise kaitsja osutatud riigi õigusabi tasustamisel vastavate klientide menetluskulude jagamise põhimõttele. Riigi õigusabi osutaja alalise ning ajutise kliendi vahel tasu mittejagamisega kaasnevad näiteks järgmised probleemid: väärarvestused riigi õigusabi saajate hüvitamisele kuuluvate tasude arvestuses: näiteks võib riigi õigusabi osutaja alaline klient, kel on õigusabi tasu hüvitamise kohustus (sh majandusliku seisundi olulise paranemise korral), hüvitada ka teiste (s.o alalise kliendi advokaadi ajutiste klientide) süüdistatavate riigi õigusabi tasusid. Siseauditiosakond peab tõenäoliseks hüvitamiskohustusega riigi õigusabi saaja teadmatust sellisele asjaolule omaalgatuslikuks tähelepanu juhtimiseks. Riski realiseerumisega (sh üksikjuhtum) võib kaasneda oluline mainekahju; ebakohad statistikas: koondstatistika mõju puudub, ent moondub riigi õigusabi osutamise tasu (koondsumma) kliendi lõikes. Eelduslikult on mittejagamise mõju oluline mahukates menetlustes, iseäranis advokaatide vaheliste püsivate asenduskokkulepete kujunemisel. Seetõttu soovitab s iseauditiosakond kaaluda samas menetluses üheaegselt põhi - ja asenduskaitsjana osutatud riigi õigusabi tasu ühisuse kaitsealustele täpsustamist tasuregulatsioonis. Riigi õigusabi t asu jagamise suunis on siseauditiosakonna hinnangul kehtivas regulatsioonis liiga üldine ega toeta puuduse kõrvaldamist iseäranis olukorras, mil advokaat osutab riigi õigusabi esmakordselt või harva (üksikud menetlused, sh mahukad, aastas). Soovitus 2.1 Kaaluda tasuregulatsiooni täpsustamist õigusselguse huvides järgmistel teemadel: menetlustoimingul osalemise tasu suurendamise põhimõtted; kohtuistungi salvestisele tuginemine kohtuistungil osutatud riigi õigusabi tasustamisel; samas menetluses üheaegselt põhi- ja asenduskaitsjana kaitsealuste või esindatavate eest riigi õigusabi osutamise tasu ühisus. Soovitus 2.2 Korraldada kohtuistungil, mis kestab kauem kui 30 minutit, osalemise eest osutatud riigi õigusabi töömahu arvestamisel lähima pooltunnini ümardamise põhimõtte muutmine. Tasustamise protsessi tõhusus ning bürokraatia vähendamise võimalused Tähelepanek ja järeldus 1 – kohtuistungitel osalemise tasu suuruse kindlaksmääramise protsess Auditi tulemused viitavad asjaolule, et kohtu võimekus esitatud riigi õigusabi tasutaotlusel kohtuistungil osalemise eest ilmsete puuduste tuvastamisel on keskpärane, ent ebakõlade, mille tuvastamine nõuab kõrgendatud tähelepanelikkust – istungi toimumise kellaaegade ümardamise põhimõtte korrektse järgimise jälgimine, riigi õigusabi osutaja mittekorralise lahkumise ja/või naasmise kajastatus taotlusel (sh olukorras, mil asjaolu protokollis puudulikult või sootuks esitamata), samas menetluses samas ajalises mahus riigi õigusabi osutamise tasustamise võrdsuse silmas pidamine – ning mis võivad mõjutada konkreetse istungitasu suurust, märkamine on puudulik ( vt peatükk 3.2.3 tähelepanek 1 ) . Siseauditiosakonna hinnangul on kohtuistungil osalemise eest riigi õigusabi tasu kindlaksmääramine advokaadi taotluse alusel kohtu seisukohalt bürokraatlik ning mitmete riigi õigusabi korras määratud kaitsjate osalusel arutavates asjades ka ebamõistlikult koormav: kohus peab korduvalt, aga seejuures erinevatel ajahetkedel ja erinevates andmekoosseisudes esitatud taotlustel, tagama istungipäeva tasu õigsuse. Istungil osalemise tasu suuruse kindlaksmääramise protsess ei ole siseauditiosakonna hinnangul kooskõlas ühiskonna sektorite ülese nullbürokraatia ettevõtmise põhimõtetega : advokaadid (ettevõtjad) esitavad riigile (siin: kohus Justiitsministeeriumi vastutusvaldkonda kuuluva normi alusel) andmeid, mille loojaks (kohus istungi juhina) ja valdajaks (kohus asja arutamise tingimuste ja käigu talletamise eestvedajana) on riik ise. Seejuures iseloomustab kohtuistungi kestel osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramist advokaatide lõikes rahaline homogeensus: tasustatakse vastavalt istungil osalemise ajalisele mahule tasumääruses sätestatud õigusteenuse n-ö hinnakirja alusel, rakendamata sisustamist nõudvat kriteeriumit „eriliselt töömahukas riigi õigusabi osutamine“ (tasumääruse § 2 lg 1 esimene lause ). Seega on kohtu valduses riigi õigusabi osutaja kohtuistungil osalemise eest tasustamiseks tarvilikud andmed ning taotluse esitamine pole lisaväärtust loov. Praeguse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise protsessi optimeerimiseks võiks kaaluda istungil osalemise eest esitatavate riigi õigusabi osutajate (üksikute) taotluste minetamist ning nende asendamist näiteks kord kuus avaldatava riigi õigusabi osutajate (koond)tasumäärusega, mis kajastab toimunud istungipäevade tasusummasid ja nende kujunemist riigi õigusabi osutajate lõikes, ning mille alusel saab Advokatuur advokaatidele istungitasud aegsasti välja maksta. Sellise proaktiivse lähenemise rakendamine kohtu poolt ning teabeahelate ( riigi õigusabi osutaja kohus riigi õigusabi osutaja Advokatuur) vähendamine muudab enamike kohtuistungitel osalemise tasustamise kohta rõhutatud praktiliste ebakohtade tähelepanekute olulisust ning esitatud soovituste elluviimise otstarbekust. Riigi õigusabi osutajate (üksikute) taotluste esitamise kohustuse kaotamisel ning tasusummade kindlaksmääramisel advokaatide lõikes üheaegselt, võivad ilmneda muu hulgas järgmised positiivsed mõjud: riigi õigusabi osutajate ühetaolisem ja tegelikkusele vastavam tasustamine: a) samas menetluses samas ajalises mahus riigi õigusabi osutamine tasustatakse võrdselt ( vt peatükk 3.2.3 tähelepanek ja järeldus 2 ) , b) lihtsustub tasustamine olukordades, mil advokaadile ei ole asja arutamise käik teada, ent menetluskulude arvestamiseks vajab kohus asjakohaseid tasuandmeid; kohtuistungi protokollide infoväärtuse paranemine riigi õigusabi tasu arvestamiseks ( vt peatükk 3.2.1 tähelepanek ja järeldus 1 ) : tasustamiseks vajalike andmete otsimise vajadus ja kogemus tõstab kohtu initsiatiivi protokollide andmekoosseisu täiendamiseks ja tähelepanelikkust ebakohtadest (sh advokaatide puudumise, mittekorraliste lahkumiste ja/või naasmiste fikseerimine) õppimiseks; riigi õigusabi osutajate motivatsiooni toetamine: advokaatidel on võimalus pühenduda kohtuliku arutamise, iseäranis mahukates kriminaalmenetlustes, kestel teenuse osutamisele, kuivõrd tasustamisega (sissetulekuga) seonduv asjaajamine kujuneks minimaalseks, mis võib osutuda ressursi (aeg, energia, raha) kokkuhoiuks väikestes advokaadibüroodes või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevatele advokaatidele. Seevastu lepingulisele kaitsjale selline riigipoolne halduskoormuse vähendamise initsiatiiv ei laiene, kuivõrd õigusteenuse (sh istungil osalemine) eest makstud tasu suurus ega võimalikud muud kokkulepped ei ol e teada; järelkontrolli teostamise lihtsustumine kolmandate isikute (ennekõike Advokatuur) poolt : a) väheneb vajadus (sh töömahukus) advokaadi nägemuse ning istungi tegeliku käigu sobitamiseks ja analüüsimiseks (sh puudub vajadus selgitada riigi õigusabi osutaja taotlemata tasu ning tasu suurendamist põhjustanud ebakorrektsete andmete esitamise rahalist vahe); b) paraneb kindlustunne istungi käiku katkestanud pikemate vaheaegade arvamise suhtes tasustatava aja hulka , kuivõrd kohus peaks selliseid erandjuhtumeid tasu otsuses kinnitama. Praeguse protsessi korralduslikuks eeliseks on riigi õigusabi tasustamise protsessi ühetaolisus riigi õigusabi tasu liikide lõikes – kõik tasud (sh kohtueelse menetluse toimingud, kohtulikuks arutamiseks valmistumine jm) määratakse kindlaks asjakohaseid andmeid kajastava taotluse alusel. Sellest põhimõttest lähtub ka riigi õigusabi infosüsteemi andmearhitektuur, samuti aktuaalne riigi õigusabi infosüsteemi ning kohtute infosüsteemi liidestamise arendusprojekt. Samas ei tohiks protsessi ühetaolisust määratleda eesmärgiks iseeneses iseäranis juhul, kui see kohtuistungil osalemise tasustamise praktika analüüsitulemuste kohaselt osutub ebaefektiivseks (põhjendamatu haldus- ning kontrollitegevuse koormus osapooltele, kõrge eksimuste risk). Protsessi korralduslike (asjaajamise) põhimõtete muutmise kaalumine on aja- ja asjakohane uue riigi õigusabi infosüsteemi nõuete (ärireeglite) kujundamisel, samas avaldab siseauditiosakond lootust, et valdkonna korraldajad ei takerdu protsessi tõhustamisel uue infosüsteemi arendamise ootusesse, mis on 2019. aasta suvel ebaselge, ning leiavad uutmisvõimalusi täna rakendatavate andmesisestus ja -vahetusvõimaluste tingimustes. Siseauditiosakond leiab, et tasustamise protsessi optimeerimise seisukohad on laiendatavad ka menetlustoimingul osalemise tasustamisele, kuivõrd tasustamisel rakendatakse alates 2018. aasta lõpust kohtuistungil riigi õigusabi osutamise tasustamisega samaseid põhimõtteid. Soovitus 1.1 Analüüsida kohtuistungil osalemise eest osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise protsessi alternatiive ning hinnata nende rakendamise tõhusust. Soovitus 1.2 Kaaluda kohtuistungil osalemise eest osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise protsessi muutmist. Soovitus 1.3 Tõhustada kontrollimeetmeid ja järelevalvet taotletud tasude õigsuse ja põhjendatuse kontrollimisel, tagamaks seaduses sätestatud kontrollikohustuse täitmise ja määratud tasude vastavuse tasuregulatsiooni nõuetele. Vajadus järelauditiks Vajadust järelauditiks hindab siseauditiosakond 2020. aasta tööplaani koostamisel riskihindamise käigus. Auditi toimingute tulemusel esitatud soovituste täitmist jälgib siseauditiosakond jooksva seire käigus. Taustinformatsioon Kasutatavad l ühendid ning mõistete sisustamin e auditis Kasutatavad lühendid: s eadused : AdvS – Advokatuuriseadus; KrMS – kri minaalmenetluse seadustik ; RÕS – riigi õigusabi seadus ; asutused, struktuuriüksused vms: Advokatuur – Eesti Advokatuur; JM – Justiitsministeerium; JPO – Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakond; PPA – Politsei- ja Piirivalveamet; Prokuratuur – Riigiprokuratuur koos (temale alluvate) ringkonnaprokuratuuridega; RIK – Registrite ja Infosüsteemide Keskus; infosüsteemid: KIS – kohtute infosüsteem; RIS – riigi õigusabi infosüsteem; muu: RÕA – riigi õigusabi. Auditi kohtumenetluse kohtuistungite valimisse sattunud mahukate kohtuasjade tinglikud lühendid on esitatud lisas 2 (vt tabeli esimene veerg „Lühend auditis“). Paralleelselt kasutatavad mõisted (kui lõpparuandes ei ole märgitud teisiti): esitatud lõpparuande peatükkides läbivalt: tasurida = tasukirje; (tasu) (suuruse) kindlaksmääramine = (tasu)(taotluse) rahuldamine; ( tasu ) taotlus = tasu suuruse (ja kulude hüvitamise ulatuse) kindlaksmääramiseks koostatud ( tavapäraselt digitaalne) dokument; (tasu)otsus = tasu suurus t (ja kulude hüvitamise ulatus t ) kindlaksmäära v (tavapäraselt digitaalne) dokument , (tasu)taotluse lahendamine ; esitatud ennekõike peatükis 3.2 „Tasustamine kohtumenetluse kohtuistungitel“: heli- või videosalvestis (sh vastav fail) = salvestis; sealjuures salvestise helifaililt kuuldub ning faili andmetest nähtub; (kohtuistungi) katkestus = vaheaeg; sealjuures lühem vaheaeg – kuni 30 minutit, pikem – üle 30 (k.a) minuti; kohtuistungi sekretär = istungisekretär; menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse kellaaeg = (kohtu)istungi kavandatud / kokkuleppeline alguse kellaaeg / alguskellaaeg / algus; RÕA osutamise tasu (kriminaalasja) kohtuistungil osalemise eest = istungitasu (= tasu); esitatud peatükis 3.4 „Riigi õigusabi liigi ning tasu liigi märkimine taotlusel ning infosüsteemis“: erakorraline ettekanne = kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne isikule mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks; sundravi asjad = üldjuhul süüdimõistetule kohaldatud sundravi lõpetamine või kohaldatud sundravi asendamine vastavalt ambulatoorse või statsionaarse sundraviga; tingimisi ennetähtaegne vabastamine = kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine . RÕA osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning RÕA osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra õigusaktide kohta kasutatavad koondmõisted: tasukord – kehtinud tasuregulatsioonid 2016. aasta esimesel poolel (Advokatuuri juhatuse õigusaktid); tasumäärus – kehtinud tasuregulatsioonid alates 2016. aasta teisest poolest. Hindamiskriteeriumite jälgimise lihtsustamise eesmärgil hõlmab mõiste ka Advokatuuri juhatuse kinnitatud viimast , 2016. aasta juulikuu kestel kehtinud, tasuregulatsiooni – dokumendiga kehtestati esmakordselt olulises osas samased tasustamise (täpsustavad) põhimõtted, mis 2016. aasta augusti alguses jõustunud justiitsministri määruses ; tasuregulatsioon – üldmõiste, mille puhul pole oluline, kui tekstiosas pole selgitatud teisiti, kas tegu on varasemalt kehtinud või tulevikus jõustuva RÕA osutamise tasustamist reguleeriva õigusaktiga. Lühiülevaade riigi õigusabi andmisest ja osutamisest RÕA on füüsilisele või juriidilisele isikule (isikud) riigi kulul õigusteenuse osutamine RÕS-is (jõustus 1. märtsil 2005) sätestatud alustel ja korras (RÕS § 4 lg 1). RÕS-i eesmärk on tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus (RÕS § 2 ; vt RÕA liike allpool tabelist 2.1 ). RÕA on üks sotsiaalabi liikidest , mida riik annab eelkõige puuduse korral tagamaks kõigile isikutele võimalus oma põhiõiguste ja vabaduste realiseerimiseks . Majanduslikust seisundist sõltumata on RÕA-d saama õigustatud füüsilised isikud teiste seas kriminaalmenetluses (RÕS § 6): kahtlustatavad või süüdistatavad (v.a KrMS-i § 44 1 ja § 227 lg 5 sätestatud juhtudel), kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja kelle kriminaalasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik või kes taotleb kaitsja osavõttu (RÕS § 6 lg 2); piiratud teovõimega (sh alaealised, vt tingimusi täpsemalt RÕS § 6 lg 2 2 ) või terrorikuriteos (RÕS § 6 lg 2 3 ) kannatanu. RÕA andmine otsustatakse isiku taotluse alusel (RÕS § 9 lg 1) , v.a juhul, kui kaitsja osavõtt on (süüteoasjades) kohustuslik ( RÕS § 11). Kriminaalmenetluses otsustab kohtueelse menetluse kestel isikule RÕA andmise kohus, P rokuratuur või uurimisasutus ( RÕS § 15 lg 3 ja lg 3 1 ) ning kohtumenetluse käigus esitatud taotluse RÕA saamiseks lahendab asja menetlev kohus, tehes selle kohta määruse ( RÕS § 15 lg 1) . RÕA-d antakse ühel kolmest kirjeldatud viisist (RÕS § 8, vt ka RÕS § 16): õigusabi andmine RÕA tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta; õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada RÕA tasu ja kulud; õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada RÕA tasu ja kulud. RÕA saaja hüvitamiskohustuse täpse suuruse ja hüvitamise üksikasjaliku korra määrab kohus kindlaks RÕA andmise otsustamisel (RÕS § 25 lg 2, vt ka RÕS § 16). RÕA-d osutab advokaat AdvS-i alusel (RÕS § 5 lg 1). Advokatuuri liikmetele esitatud liikmestaatuse eeldused ning kutsetegevuse ja -eetika (sh oma kliendi huvide tähtsustamine) nõuded toetavad RÕA kvaliteetset osutamist, turutingimustel lepingulise esindamisteenusega osutajatega võrdluses ei esine üld juhul kvalifikatsiooni erisusi . RÕA-d osutav advokaat nimetatakse Advokatuuri poolt e-toimiku kaudu edastatud kohtu, P rokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel viivitamata ning nimetatud advokaat kohustub korraldama oma tegevuse selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes (RÕS § 18 lg 1 ja lg 1 1 ; dokumentide esitamise kord ). RÕA taotlusi ei saa suunata konkreetsele teenuseosutajale . Advokatuur korraldab RÕA osutamist alates 2013. aasta aprillist täisdigitaalse riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) abil. Seejuures on Advokatuur riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu vastutav töötleja, RIS-i põhimääruse kehtestajaks on Advokatuuri juhatus (RÕS § 18 1 ). Andmekogu eesmärgid on järgmised ( RÕS § 18 1 lg 1) : RÕA osutaja nimetamiseks andmete elektrooniline haldamine; RÕA tasu maksmise ja kulude hüvitamise elektrooniline haldamine; Advokatuuri liikmete andmete elektroonilise kättesaadavuse võimaldamine; RÕA teenuse kiirema kättesaadavuse tagamine; RÕA teenuse osutamisest statistilise ülevaate saamine. RÕA tellimuste koguarv vähenes ajavahemikus 2013 kuni 2016 aasta-aastalt paari protsendi võrra, viimastel aastatel on vähenemine kujunenud mõnevõrra tempokamaks (6–8%). Selgelt arvukamate tellimustega RÕA liigid on määratud kaitse kriminaalmenetluses ning isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Näiteks 2016. aastal moodustasid määratud kaitse tellimused u 66% ning tsiviilasjades esindamise tellimused u 30% 2016. aasta tellimuste koguarvust. (Tabel 2.1 ) Tabel 2.1 . Riigi õigusabi tellimused riigi õigusabi liikide lõikes aastatel 2013 kuni 2018 Riigi õigusabi liik 2013 % 2014 % 2015 % 2016 % 2017 % 2018 Süüteomenetlus Määratud kaitse kriminaalmenetluses 12 068 ↓7% 11 201 ↓7% 10 454 ↓3% 10 160 ↓11% 9016 ↓6% 8458 Esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus 165 ↑29% 212 ↑26% 266 ↓13% 231 ↑43% 331 ↓29% 234 Kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus 144 ↑21% 174 ↓9% 158 ↑19% 188 ↓24% 143 ↓1% 142 Tsiviil-menetlus Esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus 3719 ↑11% 4139 ↑11% 4600 ↑0,5% 4625 ↓5% 4397 ↓1% 4352 Haldus-menetlus Esindamine halduskohtu menetluses 31 ↑26% 39 ↑64% 64 ↑17% 75 ↓21% 59 - 59 Esindamine haldusmenetluses 3 ↑200% 9 ↑300% 36 ↓78% 8 ↓63% 3 ↑200% 9 Muu Esindamine täitemenetluses 3 ↑233% 10 ↑40% 14 ↑50% 21 ↑243% 72 ↓81% 14 Esindamine teistmismenetluses 0 - 6 ↑50% 9 ↓67% 3 ↓67% 1 - 1 Õigusdokumendi koostamine 25 ↓8% 23 ↑78% 41 ↓29% 29 ↑14% 33 ↓21% 26 Muu õigusnõustamine või muu esindamine 325 ↓9% 297 ↓51% 147 ↓24% 112 ↑35% 151 ↓15% 129 Kokku: 16 483 ↓2% 16 110 ↓2% 15 789 ↓2% 15 452 ↓8% 14 206 ↓6% 13 424 RÕA osutamise protsess erinevate osapoolte lõikes on esitatud lõpparuande kolmanda peatüki „Kriminaalasjades osutatud riigi õigusabi tasustamine kohtueelses menetluses ning kohtumenetluse kohtuistungitel osalemise eest“ alguses (vt joonis 1) . Lühiülevaade valdkonna poliitikakujundamise ning korraldamise institutsioonist RÕA valdkonda kajastatakse JM-i arengukava alavaldkonnas õigusemõistmine ja õiguskaitse , mille eesmärk on kvaliteetse õigusemõistmise tagamine mõistliku aja jooksul ning õigusteenuse ning õigusteabe kättesaadavus . RÕA halduspoliitika kavandamine ja elluviimine on JM-i JPO (asekantsler sügiseni 2018, sh auditeeritud ajavahemikus, – Marko Aavik, alates sügisest 2018 – Viljar Peep) üheks põhiülesandeks . JPO vabakutsete talituse (VKT) (juhataja auditi kestel Gunnar Vaikmaa) pädevuseks on osakonna põhimääruse kohaselt muu hulgas RÕA korralduse eest vastutamine. Samuti vastutab VKT advokaadikutse toimimise ja arengu eest ning koordineerib Advokatuuri tegevust. Seejuures teostatakse mõlema institutsiooni üle järelevalvet . Samuti töötakse välja ning analüüsitakse valdkonna õigusakte ning osaletakse rahvusvahelises koostöös. RÕA osutamise korraldajaks (AdvS § 3 p 5) on avalik-õiguslik j uriidiline isik (AdvS § 2 lg 2) Advokatuur (AdvS § 3 p 5) – advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks (AdvS § 2 lg 1 ). Tegevuses juhindutakse seadustest, Advokatuuri organite õigusaktidest ja headest tavadest (AdvS § 2 lg 3). Advokatuuril oli 2019. aasta suvel kokku 105 5 liiget , liikmete arv on pidevalt kasvanud . Sealjuures RÕA osutamisele spetsialiseerunud advokaate on umbes 100. Kutseühendus tegutseb oma järgmiste organite kaudu (AdvS § 6 lg 1 ja 2): üldkogu – kõiki liikmeid koondav kõrgeim organ (AdvS § 7 , vt pädevus § 9); juhatus – alaliselt tegutsev vähemalt seitsmeliikmeline kolmeks aastaks vandeadvokaatide seast valitav juhtorgan. Juhatuse istungid on avalikud, kui juhatus ei ole kuulutanud istungit või selle osa kinniseks. (AdvS § 11 , vt pädevus § 12 ) Auditi toimingute kestel oli tollasele aseesimehele (Jaanus Tehver) muu hulgas pandud ülesandeks RÕA rahastamise ja korraldusega seonduvad küsimused ; esimees (sh juhatuse liige) – esindaja kõikides õigustoimingutes, korraldab juhatuse tööd ja juhatab selle istungeid. Esimees valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks. (AdvS § 10) Auditeeritavast ajavahemikust kuni tänaseni on Advokatuuri esimeheks olnud järgmised isikud: Sten Luiga (2013 kuni 2016), Hannes Vallikivi (2016 kuni 2019) ning Jaanus Tehver (alates 2019. aasta märtsist); revisjonikomisjon – kontrollib Advokatuuri majandustegevust (sh RÕA osutamise korraldamine ja riigieelarvest eraldatud raha kasutamine) ning esimehe, juhatuse ja kantsleri asjaajamist (AdvS § 13) ; aukohus – arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju. Lisaks neljale vandeadvokaadile (sealjuures vähemalt kümne aasta pikkuse kutsekogemusega) kuuluvad organisse ka kaks kohtunikku ja Tartu Ülikooli õigusteadlane (AdvS § 15); kutsesobivuskomisjon – eksamineerib teise ülesannete seas Advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid ning hindab perioodiliselt või juhatuse ülesandel advokaadi kutsesobivust (AdvS § 30). Organite õigusaktid ja otsused on Advokatuuri liikmetele kohustuslikud (AdvS § 6 lg 4). RÕA komisjon (esimees auditi kestel – Anti Aasmaa) on Advokatuuri kodukorra § 6 lg 1 alusel 2013. aastal moodustatud komisjon, mille tegevuse eesmärk on Advokatuuri liikmete kaudu RÕA osutamise tagamisega seotud küsimustega tegelemine ning vajadusel ka ettepanekute koostamine seadusandluse ja praktika muutmiseks . Kantsler korraldab teiste ülesannete seas Advokatuuri asjaajamist, juhib kantselei tööd ning edastab organite teateid ja otsuseid. Auditeeritavast ajavahemikust kuni tänaseni on Advokatuuri kantsleriks olnud järgmised isikud: Kristel Voltenberg ( 2017. aasta kevadeni ), Hillar Lauri (august 2017 kuni veebruar 2018) ning Leen Eenpalu (alates juuli 2018). Lühiülevaade valdkonna rahastamisest : r iigieelarveline eraldis ja selle kasutamine RÕA osutamist rahastatakse toetusena riigieelarvest selleks eraldatud rahast . Seejuures on RÕS-is pandud riigile ülesanne kindlustada RÕA osutamiseks piisavate v ahendite eraldamine. (RÕS § 30) Riigieelarvelise eraldise suurus Advokatuurile aastateks 2013 kuni 2015 RÕA korraldamiseks ei muutunud (tabel 2.2). 2016. aastaks ning 2017. aastaks suurendati toetust vastavalt 1 ,7 % ning seejärel 1,9% (tabel 2.2) seoses KrMS-i muudatuste jõustumisega 1. septembril 2016 , mis olid (prognoositult) suurendamas RÕA mahtu. Viimastel aastatel on RÕA eraldist suurendatud valdkonna jätkusuutlikkuse parandamiseks , sealjuures soovitakse kaotada järk-järgult tasustatavate tundide piirangud ning tasustada õiglasemalt õigusteenuse osutamist keerukates asjades. 2018. aastaks suurendati RÕA eraldist 4%. 2019. aastal on RÕA eraldis 4 225 000 eurot. Võrdluses 2015 . aastaks eraldatud toetusega on 2019 . aastaks RÕA valdkonna tegevuste elluviimiseks planeeritud toetus kasvanud umbes 10 % . RÕA osutajate tasustamise ning teenuse osutamisega kaasnenud kulude hüvitamise kogukulu suurenes võrdluses 2013. aasta kuluga 2018. aastaks ligi 20% võrra (tabel 2.2 rida „ RÕA osutamine , sh:“). Seejuures on märkimisväärselt (68%) kasvanud RÕA osutamisega kaasnenud kulude hüvitamine (tabel 2.2 rida „ Kulude hüvitamine“). Kogukulutused RÕA valdkonna administratiivseks korraldamiseks (tabel 2.2 rida „Avalik-õiguslikud ülesanded, sh:“) vähenes id 2018. aastal võrdluses 2013. aastaga umbes 19% ning vähenenud ennekõike tööjõukulude arvelt. Riigieelarvelise toetuse kasutamise kogukulud (tabel 2.2 rida „Eraldise kasutamine (kulud) kokku:“) on võrdluses 2013. aasta kulutustega 2018. aastaks kasvanud 15%. Tabel 2.2 . Riigieelarveline eraldis (toetus) ning selle kasutamine riigi õigusabi osutamiseks ja osutamise korraldamiseks aastatel 2013 kuni 2018 Riigieelarveline eraldis õigusabiks ning avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks + selle kasutamine 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Eraldis (toetus) 3 835 000 3 835 000 3 835 000 (3 898 390) 4 153 022* 3 971 000 4 131 000 Eraldise kasutamine** RÕA osutamine, sh: 3 245 227 4 410 730 3 604 492 3 605 099 3 380 422 3 886 587 Tasude väljamaksed 2 980 235 3 989 765 3 212 045 3 168 361 2 952 223 3 440 685 Kulude hüvitamine 264 992 420 965 392 447 436 738 428 199 445 902 Avalik-õiguslikud ülesanded , sh: 250 658 266 917 233 834 217 019 222 686 202 359 Tööjõukulud 122 136 126 515 89 476 95 877 85 499 71 560 Üüri- ja kommunaalkulud 21 660 21 738 21 284 21 624 21 943 22 068 Kantselei- ja halduskulud 8627 10 155 4984 5681 6084 6723 RIS-i halduskulud 98 234 108 509 118 090 93 837 109 160 102 008 RIK-i haldusleping (n - ö eelarvest eelarvesse) 46 456 46 456 46 456 57 038 37 000 N/A *** Eraldise kasutamine (kulud) kokku: 3 542 341 4 724 103 3 884 782 3 879 156 3 603 108 4 088 946 Allikad: vastava aasta riigieelarve seaduse seletuskirjad ning Advokatuuri aastaaruanded RÕA osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise kohta. * Eraldise suurus 2016. aastaks oli 3 898 390 eurot, Vabariigi Valitsuse reservist täiendavalt ühekordselt 254 632 eurot kahes mahukas kriminaalasjas osutatud RÕA tasustamise tõttu . ** Summad on ümardatud. *** RIS-i haldus- ja arenduskulud kajastuvad RIK -i eelarves. Viimane audit Siseauditiosakond korraldas tulemusauditi „ Riigi õigusabi korralduse tulemuslikkus ning vahendite sihipärane kasutamine “ (9.2011/1.4-3) 2011. aasta lõpust kuni 2012. aasta esimene pooleni. Siseauditiosakonna hinnangul oli RÕA korraldus 2011. aastal üldjuhul tõhus, sest tagas RÕA taotluste jagamise advokaatidele ühtsetel alustel ning õigusabi kättesaadavuse. Parandamist vajavaks peeti korraldust nii menetlejate kui ka Advokatuuri-poolsete kontrolli- ja järelevalvemeetmete osas, sest kontrollitud väljamaksete pinnalt tuvastati juhtumeid, kus RÕA tasud ja hüvitatud kulud ei olnud põhjendatud või kooskõlas tasu ja kulude korraga. Lisaks ei olnud alati võimalik hinnata, mille eest olid menetlejad tasusid ja kulusid välja mõistnud. Auditis esitatud soovituste rakendatuse kohta küsiti tagasisidet antud auditi eelhindamise kestel 2017. aasta kevadel. Kohtute esimehed ning riigi peaprokurör kinnitasid auditi soovituste järgimist vastavas institutsioonis või ei toonud soovituste rakendamisel esile olulisi puudusi. Seejuures ei olnud ükski institutsioon soovituste järgimise osas kindlustunde saamiseks kontrolle korraldanud ega analüüse koostanud. Advokatuuri kantsler viitas Advokatuuri kontroll- ja järelevalvemeetmetega tutvumise võimalusele Advokatuuri iga-aastase JM- ile esitatava aruande alusel. Advokatuur o li ajakohaselt täpsustanud tasu korda auditis selgitatud viisil (lõpparuandes esitatud ettepanekud 4.2.1 ning 4.3.3). Eelhindamise kestel saadi kinnitus koos asjakohaste selgitustega Advokatuuri ning PPA koostöö kohta RÕA valdkonnas. Kriminaalasjades osutatud riigi õigusabi tasustamine kohtueelses menetluses ning kohtumenetluse ko htuistungitel osalemise eest RÕA taotlemise, osutamise ning tasustamise protsess on esitatud üldistatult joonisel 1 . Seejuures on joonisel rõhutatud auditi ulatus – olulisimad tegevused ning dokumendid. Taotlus RÕA saamiseks Otsustab RÕA andmise Otsus/ Määrus Nimetab RÕA-d osutava advokaadi Taotlus RÕA osutamine Taotlus RÕA tasu ja kulude kindlaks-määramiseks Otsustab RÕA tasu ja kulude suuruse Otsus/ Määrus/ Kinnitus Arve/ Taotlus Väljamakse RÕA osutajale ISIK MENETLEJA * ADVOKATUUR ADVOKAAT Kontrollib taotluse õigsust ja põhjendatust Tasuandmete järelkontroll Taotlus RÕA saamiseks Otsustab RÕA andmise Otsus/ Määrus Nimetab RÕA-d osutava advokaadi Taotlus RÕA osutamine Taotlus RÕA tasu ja kulude kindlaks-määramiseks Otsustab RÕA tasu ja kulude suuruse Otsus/ Määrus/ Kinnitus Arve/ Taotlus Väljamakse RÕA osutajale ISIK MENETLEJA * ADVOKATUUR ADVOKAAT Kontrollib taotluse õigsust ja põhjendatust Tasuandmete järelkontroll * Menetleja (KrMS § 16 lg 1) – kohus, P rokuratuur ja uurimisasutus (vt täpsemalt alaptk 3.1 algusest). Joonis 1 . Riigi õigusabi taotlemise, osut amise ning tasustamise protsess RÕA tasu suuruse ja RÕA kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks esitab advokaat menetlejale taotluse, mille vormi kehtestajaks on Advokatuuri juhatus (RÕS § 22 lg 4). Tasutaotluse vormi kasutamine on advokaadile kohustuslik, vormikohatu taotluse esitamisel jäetakse see läbi vaatamata (RÕS § 22 lg 5). Taotluse elektroonilisel vormistamisel genereeritakse kehtestatud vormile vastavad andmeväljad RÕA osutajale täitmiseks RIS-is . Määratud kaitsja tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus lahendatakse digitaalselt uurimisasutuse, P rokuratuuri või kohtu infosüsteemis (KrMS § 189 lg 4). Juhud, mil menetleja võib lahendada määratud kaitsja tasutaotluse pabertaotluse pealdisena, on kehtestatud justiitsministri määrusega (KrMS § 189 lg 5). Auditi kestel täheldati tasutaotluste lahendamisel järgimised vormistusviise: RÕA tasu suuruse ( ja kulude hüvitamise ulatuse) kindlaks määramise teemalise määruse vormistamine; asja kohtumääruse või kohtuotsuse osana vormistamine; sisustatud taotlusvormi rahuldamine pealdisega; sisustatud taotlusvormi allkirjastamine menetleja digitaalse resolutsiooniga. Seejuures koostavad Prokuratuur ning uurimisasutused üldjuhul RÕA tasu ja kulu hüvitamise määruseid (tasuotsuseid) : Riigiprokuratuur ja ringkonnaprokuratuurid ning vanglad, Maksu- ja Tolliamet ning Kaitsepolitseiamet – asutusesisene ühelaadne ning identne vorm RÕA tasu ja kulu hüvitamise määruse koostamiseks. Määruses esitatakse kinnitus „taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele“; PPA – asutusesisene ühelaadne, aga mitte identne vorm tasu otsuse koostamiseks. Dokumendis esitatakse kinnitus, et tasutaotluses loetletud menetlustoimingu id on kontrolli tud, nt lisatakse määrusesse resolutsioon – „tasu taotluses olevad andmed on esitatud vastavalt toimingute andmetele“. Kohtud rahuldavad tasutaotlusi üldjuhul pealdisega, aeg-ajalt eraldi kohtumäärusega või kohtulahendi osana. Advokaadi esitatud tasuandmete korrektsuse kahtluse korral on Advokatuuri teenistujatel võimalik enne RÕA tasu väljamaksmist kontrollida andmeid KIS-st (nt vaadelda istungiprotokolle), ent ligipääs Prokuratuuri ning PPA infosüsteemidele (nt menetlustoimingute protokollide vaatluseks) puudub. Lõpparuandes on antud peatüki tähelepanekutes esitatud näited, mille algallikad (sh viited kriminaalasjade numbritele, tellimuste numbritele RIS- i s , vajadusel kuupäevad jm) on auditeeritavatele teada, infoliiasusest hoidumise eesmärgil esitatud üldistatult. Seejuures on advokaatide ja menetlejate nimed ning muud detailid esitatud lõpparuandes üksnes juhul, kui need on vajalikud või lihtsustavad lõpparuandes käsitletud teemadest arusaamist. Tasustamine kohtueelses menetluses Kohtueelset menetlust juhib Prokuratuur , kes tagab selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Prokuratuuri volitu si kriminaalmenetluses teostab P rokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele. (KrMS § 30 lg 1 ja 2) Eeluurimiskohtunik on maakohtu kohtunik, kes täidab talle KrMS- ga pandud ülesandeid kohtueelses menetluses ainuisikuliselt (sh annab loa jälitustoiminguks) (KrMS § 21). Uurimisasutused on oma pädevuse piires PPA, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnainspektsioon ning JM-i vanglate osakond ja vangla, kes täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu (KrMS § 31 lg 1). Uurimisasutus teeb KrMS- is sätestatud menetlustoiminguid iseseisvalt, kui menetlustoiminguks ei ole vaja kohtu luba või Prokuratuuri luba või korraldust (KrMS § 32 lg 1). Tasuregulatsioonides eristatakse läbivalt menetlustoiminguid ja muid toiminguid. Menetlustoiming on toiming, mis on menetleja juhitud ja protokollitud , näiteks: ülekuulamine, menetleja toimingud tõendite kogumisel, läbiotsimine, ütluste seostamine olustikuga . Muuks toiminguks peetakse näiteks kaitsja konsultatsioone ning materjalide tutvustamist kaitsealusele, kaitsja toiminguid tõendite kogumisel ning kaitsja poolt menetlusdokumentide koostamist. Advokatuuri juhatus otsustas 2018. aasta novembrikuu lõpu istungil teha kohtueelset menetlust puudutavad auditi soovitused RÕA-d osutavatele advokaatidele teatavaks ning asjakohane teavitus edastati advokaatidele ka e-kirja teel detsembrikuu alguses. JM-i JPO juhtis menetlejate tähelepanu kohustusele kontrollida advokaatide poolt esitatavate andmete põhjendatust ja õigsust ning järgida sätestatud tasumäärasid 2019. aasta veebruarikuus . Toimingute kirjeldamise praktika T ähelepanek 1 – toimingute kirjeldamine Tasu suuruse kindlaksmääramiseks esita ta vale taotlusele tuleb märkida RÕA osutamise käigus tehtud põhjendatud toimingud (RÕS § 22 lg 1 ). Advokatuuri institutsioonid ei olnud auditeeritavas ajavahemikus ega auditi toimingute kestel t oimingute loetlemisega seonduvat arutanud. Ärajäänud menetlustoimingule ilmumise eest makstakse poole tunni tasu, kui toimingu ärajäämisest ei ole RÕA osutajale mõistliku aja jooksul ette teatatud (tasumääruse § 1 lg 2 teine lause). Kui kahtlustatav või süüdistatav loobub menetlustoimingu või muu toimingu käigus kaitsjast, oli määratud kaitsja tasu auditeeritav ajavahemikus 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 60 euro ühe toimingu kohta (tasumäärus § 6 lg 2 esimene lause) . Tasu makstakse üksnes juhul, kui loobumise hetkel on kaitsja juba asunud toimingul osalema (tasumääruse § 6 lg 2 teine lause). Auditi kohtueelse menetluse toimingute 2016. aasta valimisse sattunud taotlustes ja tasu otsustes tuvastati mitmetel juhtudel toimingute loetlemise ebapiisavust, toimingu tegeliku sisu selgusetust. Näiteks kirjeldasid RÕA osutaja d toiminguid järgmiselt : tutvumine – tõenäoliselt oli toimingu sisuks tutvumine toimikuga; võrdlemine – selgusetu, millist õigusteenust toiminguga osut ati ning mis olid võrdlusobjekti deks; toimik – selgusetu, kas toimingu sisuks oli toimikuga tutvumine, kaitsealusele tutvustamine või mõlemad tegevused; mat . tutv , kokkul – ei ole üldkasutatav lühend ; taotlus – selgusetu, millist õigusteenust toiminguga osutati; taotluse esitamine ning menetlusdokumendi koostamine ja selle menetlejale esitamine – selgusetu, millise dokumendiga oli tegemist; dokumendiga tutvumine – selgusetu, millise dokumendiga menetluse kestel tutvuti. Tõenäoliselt oli dokumendiks ülekuulamisprotokoll, kuna toiming leidis aset vahetult pärast ülekuulamist; kohtumäärus – arvestades konkreetsest RÕA tellimusest nähtunuid faktilisi asjaolusid, oli toimingu sisuks eelduslikult kohtumääruse avaldamisel osalemine või vahistamismäärusega tutvumine; kaitse PPA Lõuna Prefektuuris – täpsustamata, milliseid konkreetseid menetlustoiminguid „kaitse“ hõlmas . Toimingute loetlemisel täheldati ka positiivseid näiteid, mil toimingu kirjelduse sisu oli üheselt mõistetav ja/või viidati asjakohasele KrMS-i sättele, mille alusel ( menetlus ) toiming läbi viidi: kaitsealusega büroos kohtumine, asja materjalide kaitsealusele tutvustamine ja arutamine. Taotluse menetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel või kokkuleppemenetluse kohaldamiseks koostamine ; KrMS § 224, 225 nõuete täitmine ; taotluse koostamine vahistamise põhjendatuse kontrolli teostamiseks ; kriminaalasja toimikuga tutvumine (asi on keeruline, kuna suuruses osas on rajatud kannatanute ja tunnistajate ütlustel ja on vaja hulgalised ütlused võrrelda) ; Viru vangla kohtueelse ettekande [kliendi nimi] suhtes tutvumine ; kohtuistungiks ettevalmistamine (vahistamise põhjendatuse kontroll) ; tehnikavahendi vanglasse lubamise taotluse koostamine (mälupulk kahtlustatava toimikuga tutvustamiseks) ; videosalvestusega tutvumine ( [kannatanu nimi] 1. ülekuulamine) ; kahtlustatava ja [kannatanu nimi] kirjavahetuse vaatlusega tutvumine (täiendavalt esitatud prokuröri poolt, 114 lk, raske loetav ja arusaadav dokument) ; kahtlustatavat iseloomustavate materjalidega tutvumine (täiendavalt esitatud prokuröri poolt); kaitsja taotluste koostamine KrMS pr 225 lg 1 alusel . Auditi kohtueelse menetluse toimingute 2016. aasta valimisse sattunud tasutaotlustes esitatud ärajäänud toimingute kirjelduses nähtus üldjuhul nii toimingu sisu kui ka selle ärajäämise põhjus , näiteks: läbirääkimised prokuratuuris (sundtoomine ebaõnnestus) ning läbirääkimised prokuratuuris, isik ei ilmunud kohale; kahtlustatava ülekuulamisel osalemine. Menetlustoiming ei toimunud. Kaitsealune politsei kutsel uurija juurde ei ilmunud ; kaitsealusega büroos kohtumine, asja materjalide arutamine, seisukohta asjas kujundamine, menetlusliigi valimine. Kell 10-45 kaitsealune helistas ning teatas ei ilmuda büroosse ei saa . Tuvastatud ebakohad väljendusid järgmises: toimingu kirjeldusest ei selgunud ärajäänud toimingu sisu, kuid määratlus oli esitatud ärajäämise põhjuse kaudu, näiteks: Ei ilmunud prokuratuuri ; toimingu kirjeldusest ei selgunud kavandatud toimingu sisu ega selle ärajäämise põhjus, näiteks: ärajäänud menetlustoiming . Ärajäänud toimingute tasustamise osas eksimusi ei tuvastatud. Järeldus 1 RÕA osutamise käigus tehtud toimingute kirjeldamine ning asjakohaste põhjenduste esitamine kriminaalasjade kohtueelse menetluse kestel on siseauditiosakonna hinnangul mõningast parandamist vajav. Toimingu kirjeldusest peab selgelt ja arusaadavalt nähtuma toimingu sisu ning toimingu ärajäämisel selle põhjus. T oimingute üldsõnaline määratlemine võimaldab advokaatidel küsida iga tegevuse eest eraldi tasu, ent seejuures puudub suunis, milliseid toiminguid tuleks käsitleda ühe terviktoiminguna ning milliseid toiminguid kajastada eraldi (vt ka allpool tähelepanek 2 ) . Toimingute kirjeldamise erinevate praktikate tõttu realiseerub risk, et RÕA-d osutavaid advokaate koheldakse tasustamisel ebavõrdselt. Samade toimingute eest tasu s tatakse erinevalt, kes saab tasu ühe ja kes mitme toimingu eest, sõltuvalt sellest, kuidas ja kui põhjalikult advokaat taotluses toiminguid kirjeldab. Sisuliste selgituste puudumine või ebatäpsus toimingute sisu ja tasu kujunemise esitamisel tasutaotlusel häirib menetleja kontrolli tasu suuruse kindlaksmääramisel ning võib oluliselt takistada järelkontrolli kolmandate isikute poolt (ennekõike Advokatuur). Siseauditiosakond soovitab tõhustada kontrollimeetmeid (nt kokku leppida heas tavas), et toimingud, mille eest tasu välja mõistetakse, oleksid täpsemalt määratletud. Selleks oleks näiteks otstarbekas senised, aastate jooksul erinevates dokumentides kajastatud suunised (sh varasem näidisloetelu), Advokatuuri juhatuse ja RÕA komisjoni otsused RÕA küsimuste tõlgendamiseks koondada terviklikuks juhendmaterjaliks ning teha menetlejatele ja advokaatidele kättesaadavaks, sh Advokatuuri hallatava RÕA teemalise veebilehe kaudu abimaterjalide koosseisus. Ühtsete aluste väljatöötamine peab toimuma JM-i kui normikujundaja ning Advokatuuri koostöös, kaasates tõlgendamispraktika kujundamisse RÕA osutajaid ning menetlejaid. Sealjuures võiks siseauditiosakonna hinnangul ühtse tõlgendamispraktika kujundamisel olla kaalukas roll RÕA komisjonil. Juhendmaterjali tuleks edaspidi regulaarselt uute otsuste ja tõlgendamispraktikaga ajakohastada. Lisaks võiks Advokatuur RÕA aastaaruandes esitada JM- le ülevaate aasta jooksul Advokatuuri juhatuses ning RÕA komisjonis toimunud RÕA korraldamisega seotud küsimuste arutelude ja tehtud otsuste (tõlgendused, praktika ühtlustamine, suunised advokaatidele ja menetlejatele) kohta. See parandaks poliitikakujundaja tasuregulatsiooni tõlgendamisprobleemide teadlikkust ning soodustaks valdkonna probleemide hoomamist tervikuna . Juhendmaterjali alusel võiks kaaluda RIS-i arendusena toimingute rippmenüü loomist. Taotluse koostamisel saaks advokaat rippmenüüst valida toimingu üldkirjelduse ning vajadusel selgitada ja põhjendada toimingut vabatekstiväljal. Auditeeritaval ajavahemikul ning auditi korraldamise ajal rakendatud tehniline lahendus ei toetanud siseauditiosakonna hinnangul advokaate taotluse esitamisel piisavalt. Eelduslikult oli 2012. aasta toimingute näidisloetelu meetme kasin mõjusus põhjustatud selle koormavast rakendamisest – advokaatide ajakulu oleks taotlusväljade täitmisel üldjuhul suurenenud. Advokatuur on kinnitanud kavatsust lisada rippmenüü rakendamise soovitus RIS-i arenduste nimekirja. Soovitus 1 .1 Töötada välja ning rakendada meetmed toimingute, mille eest kohtueelses menetluses riigi õigusabi tasu taotletakse ja välja mõistetakse, määratlemiseks täpsemalt/ühtsetel alustel. Tutvustada meetmeid advokaatidele ja menetlejatele. Vastutaja: Viljar Peep , asekantsler, koostöös Jaanus Tehver iga, Advokatuuri esimees Tähtaeg: 31.12 .2019 Soovitus 1 .2 Tagada toimingute sisu kirjelduste ja põhjenduste olemasolu tasutaotlustes. Vastutaja: Jaanus Tehver , Advokatuuri esimees Tähtaeg: jooksvalt Tähelepanek 2 – sama toimingu kajastamine osadena ja/või mitme toiminguna Tasukorras ja vastavates seletuskirjades (kuni 31. juulini 2016 esitatud tasutaotlused) puudusid viited 2012. aasta teisel poolaastal kehtinud kohtueelse menetluse t oimingute loetlemisega seonduvale ja toimingute näidisloetelule ning teisi suuniseid toimingute kirjeldamiseks polnud tasukorras esitatud. T asumääruse (alates 1. augustist 2016 esitatud tasutaotlused) seletuskirjas on esitatud üksikud suunised tasustatava toimingu määratlemiseks üheks või mitmeks toiminguks: toimikuga tutvumise tasustamine kohtueelses menetluses – määratletav ühe toiminguna olenemata toimiku köidete arvust. Mitmeköitelise toimikuga tutvumise eest on võimalik taotleda tasu suurendamist. Toimikule lisatud uute materjalidega tutvumist käsitletakse uue toiminguna, mille eest on võimalik uuesti taotleda toimikuga tutvumise tasu; järjestikku toimunud menetlustoimingute ja/või muude toimingute, st vahetult eelnenud või järgnenud toimingute, tasustamine (koondtasuna arvestamine, RÕS § 22 lg 1 p 3) – tuleb lähtuda neile reaalselt kulunud ajast, mitte tasustada iga toimingut eraldi, võttes siiski arvesse, et maksimaalne tasustatav summa kujuneb iga iseseisva toimingu tasu liitmisel, arvestades piirmäärasid. Näiteks: a) kui kolm toimingut tehakse 30 minuti jooksul, siis on tasu kõigi toimingute eest ühe pooltunni eest; b) kui kolm toimingut tehakse nelja tunni jooksul – esimene toiming 1 tund ja 45 minutit, teine toiming kaks tundi ning kolmas toiming 15 minutit, tuleb lähtuda põhimõttest, et ühegi toimingu eest ei tasustataks üle piirmäära. Auditi kohtueelse menetluse toimingute 2016. aasta valimisse sattunud taotlustes tuvastati juhtumeid, mil suuniste kohaselt ühe toiminguna määratletavat toimingut oli kajastatud tasutaotluses osadena või mitme toiminguna, näiteks: toimikuga tutvumine esitatud mitme erineva toiminguna lähtudes köidete arvust; pikk järjestikune või samal päeval toimunud ülekuulamine jaotatud osadeks ning tasu taotletud ja kindlaksmääratud iga osa eest eraldi, kohaldades igale osale toimingu eest lubatud tasu piirmäärasid ; ülekuulamine ning protokolli tutvustamine/allkirjastamine esitatud eraldi toimingutena – siinjuures on küsitav, kas ülekuulamisel osalemine ning ülekuulamisprotokolli allkirjastamine on erinevad toimingud või on tegu lahutamatult seotud tegevuste (toimingutega). Kui ülekuulamisele ja protokolli allkirjastamisele järgneb konsultatsioon kliendiga (antud juhtumis esimene toiming – ülekuulamine , selle järgnes teine toiming – protokolli allkirjastamine , konsultatsioon ) oleks konsultatsioon käsitletav eraldi toiminguna; ülekuulamine ning menetlustoimingule järgnenud dokumendiga (eelduslikult protokoll) tutvumise tegevus esitatud eraldi toimingutena; määruskaebuse koostamine ja selle koostamise lõpetamine kajastatud erinevate toimingutena erinevatel kuupäevadel (teisalt ei ületatud kahe eraldi toiminguna kajastamisel ühe toimingu piirmäära). Kokkuleppe läbirääkimisi ja selle sõlmimist esitati üldjuhul ühe toiminguna, aga ka mitme toiminguna sõltuvalt menetluse käigust (näiteks uue kokkuleppe sõlmimiseks). RIS-i automaatkontrollid ennetavad või tuvastavad RÕA osutajate eksimusi tasuandmete sisestamisel osaliselt . Auditi valimi alusel selgus, et Advokatuuri jooksev kontrollitegevus ei tuvasta üldjuhul sama toimingu eest topelttasustamist või seda, kas põhi- ja asenduskaitsjale on sama toimingu eest tasu kindlaks määratud. Suveks 2019 on tasude arvestamisel summeerituna ehk koondtasuna piirmäära järgimise automaatkontroll arendatud ning Advokatuuri selgituste kohaselt peatselt infosüsteemis rakendumas. Järeldus 2 RÕA osutamise käigus tehtud sama toimingu kajastamine osadena ja/või mitme toiminguna kriminaalasjade kohtueelse menetluse kestel on siseauditiosakonna hinnangul mõningast parandamist vajav. See, milliseid toiminguid loetakse eraldi toiminguteks ning mida/millal loetakse toimingu piirmäära ületamiseks, vajab ühtset tõlgendamist, näiteks: kas sama toiming (nt menetlusdokumendi koostamine), mis on toimunud samal päeval, aga erinevatel kellaaegadel 1,5 tunni ehk toimingu piirmäära ulatuses, loetakse üheks toiminguks või mitmeks eraldi toiminguks ning kuidas rakendada piirmäära; kas sama toiming, mis on toiminud erinevatel päevadel, loetakse üheks toiminguks või mitmeks eraldi toiminguks ning kuidas rakendada piirmäära. Samuti vajaks täpsustamist, kas sama toimingu osade eest tasude summeerimisel (koondtasuna esitamisel) võib piirduda ühe kalendripäevaga; kas ja millistel tingimustel on ülekuulamine ja ülekuulamise protokolli allkirjastamine tasustatavad eraldi toimingutena; kas menetlusdokumendiga (määrus, protokoll) tutvumine on konkreetne tasustatav toiming; millal on materjalidega tutvumine ning vestlus/konsultatsioon kliendiga kohtueelse menetluse osa ning millal kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise osa (erinevatele tasu liikidele erinevad toimingu piirmäärad). Kujundatud seisukohad peaksid olema esitatud terviklikus juhendmaterjalis ( vt täpsemalt eelpool järeldusest 1 ). Siseauditiosakonna hinnangul ei ole võimalik toimingute loetlemist/sisu/arvu ning asjakohase tasu liigi alla kuulumist kontrollimata anda hinnangut taotletavate tasude põhjendatuse ning tasuregulatsioonis sätestatud toimingu piirmääradele vastavuse kohta. Ühtsetel alustel toimingute loetlemise praktika ja suuniste alusel saaksid menetlejad ning Advokatuur kontrollida (ja vajadusel vaidlustada) tasutaotluses esitatud toimingute põhjendatust ja õiguspärasust. Menetleja eestvedamisel aset leidvatel toimingutel osalemise eest RÕA osutaja tasustamisel menetlusprotokollis märgitud algus- ja lõppkellaaegadest lähtumist alates 2018. aasta detsembrist võib advokaatide õiglasema tasustamise (toimingule panustatav tööaeg ei sõltu RÕA osutaja nobedusest ega tegevuste optimeerimisest) huvides pidada positiivseks normimuudatuseks. Menetlustoimingutel osalemise tasustamisel piirmäära rakendamise kaheldavale otstarbekusele juhtis siseauditiosakond tähelepanu ka 2018. aasta sügisel valdkonna osapooltele edastatud toimingu kokkuvõttes. Õigusselguse huvides tuleks tasumääruses selgelt sätestada, et sarnaselt kohtuistungil osalemise tasustamisega (vt tasumääruse § 2 lg 1 teine lause) ei suurendata menetlustoimingul osaleva RÕA osutaja tasu erilise töömahukuse tõttu . Soovitus 2 .1 Kujundada seisukohad praktiliste ebakohtade lahendamiseks ja ühtseks tõlgendamiseks. Vastutaja: Viljar Peep, asekantsler, koostöös Jaanus Tehveriga, Advokatuuri esimees Tähtaeg: 31.12 .2019 Vt ka eelpool soovitust 1 . 1. S oovitus 2 .2 Kaaluda menetlustoimingul osalemise tasu suurendamise põhimõtete täpsustamist tasuregulatsioonis. Vastutaja: Viljar Peep, asekantsler Tähtaeg: 31 . 12 .2019 Tasu suuruse kontroll ja kindlaksmääramine Tähelepanek 1 – taotlustes esinenud p uuduste või ebakohtad e tuvastamine RÕA andmise otsustanud kohus, uurimisasutus, P rokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse (tasu) õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks RÕA osutamiseks kulutatud põhjendatud aja ning RÕA osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu. Sealjuures võib tasu kindlaksmääramiseks nõuda advokaadilt lisaselgitusi või -dokumente. ( RÕS § 22 lg 7) Makstav tasu määratakse kindlaks tasuregulatsioonis e tte nähtu d tasumäärade alusel. Tasu suurendatakse, vähendatakse või jäetakse määramata üksnes tasuregulatsioonis sätestatud juhtudel. (Tasumäärus § 1 lg 1) Auditi kohtueelse menetluse toimingute 2016. aasta valimis tuvastati puudusi tasude taotlemisel ja arvestamisel kokku 78 taotluses. Menetleja kontrollitegevus tuvastas eksimuse 28 juhul (36% auditi kestel tuvastatud puudustest), ent kontrollitegevus osutus ebapiisavaks 50 juhul (64 % auditi kestel tuvastatud puudustest). Auditi valimi näitel ei tuvastanud menetlejad taotluste kontrollimisel näiteks järgmiseid eksimusi : toimingu (nt kriminaaltoimikuga tutvumine , materjalide tutvustamine , toimikuga tutvumine) tasu topeltarvestus , sellest põhjustatud toimingu tasu piirmäära ületamine; seejuures asjakohases tasu otsuses toimingu mitmekordse kindlaksmääramise põhjend(at) us e (nt uute materjalide lisandumise tõttu täiendav tutvumine/tutvustamine ) puudumine ; tasude summ e erituna (koondtasudena) esitamisel tasu piirmäära ületamine ; ebakorrektse tasu liigi määramine ning sellest tulenev tasu piirmäära ületamine; sama toimingu (nt toimikuga tutvumine) kajastamine erinevate tasu liikide, millele kohalduvad erinevad tasu piirmäärad, koosseisus (nt ühel juhul kohtueelse menetluse osana ning teisel juhul kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise osana) . Menetlejate kontrollitegevuse tulemusel korrigeeriti esitatud taotlusi või põhjendati nende rahuldamata jätmist. Taotluse osalise rahuldamise põhjused oli järgmised: menetleja ja advokaadi eriarvamus toimingule kulunud aja osas (nt lähtudes kriminaalasja keerukusest , mahukusest ) , sh taotluse varasemast esitamisest tulenevad eksimused toimingu kestuse ja tasu arvestamisel (vt ka alaptk 3.3 tähelepanek 1) , mille menetleja on kontrolli käigus tuvastanud; tasu samas menetluses k lientide vahel jagamata ; ebapiisav tasu suurendamise põhjendamine (vt täpsemalt allpool alaptk 3.1.3 tähelepanek 1) ; toiming ei olnud seotud tellimuse ega kriminaalasjaga. Üldjuhul taotletud tasu vähendati, tasu suurendamist ilmnes auditi valimis üksikutel juhtudel . Üldjuhul olid tasu otsustes nähtunud vastavad põhjendused taotluste osaliseks rahuldamiseks arusaadavad. Taotluse rahuldamata jätmise põhjusteks oli peaasjalikult esitatud toimingute seosetus konkreetse kriminaalasjaga (eelduslikult taotluse esitaja tähelepanematuse tõttu ; kaks juhtumit ) või esitatud toimingu põhjendatuse puudulikkus menetleja hinnangul (kolm juhtumit) . Samuti sattus auditi valimisse neli juhtumit (sh kolm seotud PPA-ga ) , mil menetleja oli jätnud rahuldamata tasu teise menetlejaga seotud menetlustoimingute eest või oli taotlus esitatud valele adressaadile. Järeldus 1 Menetlejate kontrollitegevus kohtueelse menetluse kestel advokaadi esitatava taotluse (tasu) õigsuse ja põhjendatuse kontrollimisel on siseauditiosakonna hinnangul mõningast parandamist vajav. Samuti vajavad parandamist Advokatuuri rakendatavad kontrollimeetmed. Puuduste märkamist ja/või ebakohtade tuvastamist, mõtestamist menetleja poolt võib, tuginedes ka auditi korraldamisel kogetule, raskendada regulatsiooni hägusus, suuniste/tõlgendamispraktika killustatus, nappus ja kättesaadavus, samuti eelduslikult madal teadlikkus suuniste olemasolust. Taotluse esitaja, menetleja ega kontrolliv kolmas osapool ei pruugi teada, milline on korrektne lähenemisviis ja õige tõlgendus. Täiendavalt juhib siseauditiosakond tähelepanu, et m enetlejal ei ole võimalik reaalselt kontrollida õigusabi osutamise tegevusi, mis toimuvad või lõp p evad tulevikus (vt ka alaptk 3.3 järeldus 1). Soovitus 1.1 Tõhustada järelevalvet ja menetlejate kontrollimeetmeid tasutaotlustes esitatud toimingute ja taotletud tasude õigsuse ja põhjendatuse kontrollimisel, tagamaks seaduses sätestatud kontrollikohustuse täitmise ja määratud tasude vastavuse tasuregulatsiooni nõuetele. Vastutaja: Viljar Peep, asekantsler, koostöös Jaanus Tehveriga, Advokatuuri esimees ; menetlejad Tähtaeg: jooksvalt Vt ka eelpool alaptk 3.1.1 soovitusi 1 .1 ja 2 .1 ning allpool alaptk 3.1.3 soovitust 1.1. Soovitus 1.2 Analüüsida automaatlahenduste ja -kontrolli võimalusi riigi õigusabi tasude kindlaksmääramisel, sh arvutuslike vigade vältimiseks ja tuvastamiseks. Vastutaja: Viljar Peep, asekantsler, koostöös Jaanus Tehveriga, Advokatuuri esimees Tähtaeg: jooksvalt Tasu suurendamine Advokatuuri andmetel taotlevad tasu suurendamist erilise töömahukuse tõttu tavapäraselt määratud kaitsjad kriminaalmenetluses. Auditi korraldamise kestel laiendati võimalust tasu piirmäära suurendamiseks erilise töömahukuse tõttu ( tasumäärus § 2 lg 1 esimene lause) kahel korral: suurendamine kuni 300 % (ajavahemikus 1. juuli 2017 kuni 28. jaanuar 2 018) ning suurendamine kuni 500% (jõustus 29. jaanuaril 2018). Võrdluses 2016. aastaga (suurendamine kuni 100%) suurendati 2018. aastal (suurendamine kuni 500%) tasusid üle viiendiku võrra (22%) sagedamini. Seejuures tasude suurendamisele kulunud kogusumma pea kahekordistus. (Tabel 3.1 ) Tabel 3.1. Riigi õigusabi tasu suurendamine erilise töömahukuse tõttu ajavahemikus 2015 kuni 2019 ( seisuga 30. aprill ) Tasu suurendamise % 2015 2016 Osakaal 2016 2017 Osakaal 2017 2018 Osakaal 2018 2019 kuni aprill Osakaal 2019 kuni aprill 1 – 49 23 31 3% 49 4% 64 6% 24 7% 50 101 148 17% 196 17% 120 11% 31 9% 51–99 36 25 3% 46 4% 38 4% 11 3% 100 571 685 77% 669 59% 462 43% 132 39% 101–149 Tasu piirmäära suurendamine kuni 100 % , kui riigi õigusabi osutamine oli eriliselt töömahukas. 2 <1% 11 1% 2 1% 150 25 2% 56 5% 10 3% 151–199 0 0 5 <1% 1 <1% 200 58 5% 105 10% 52 15% 201–249 1 <1% 1 <1% 0 0 250 0 0 13 1% 8 2% 267 1 <1% 0 0 0 0 300 82 7% 120 11% 19 6% 350 Tasu piirmäära suurendamine kuni 300 % , kui riigi õigusabi osutamine oli eriliselt töömahukas. 3 <1% 0 0 360 0 0 1 <1% 400 17 2% 10 3% 450 1 <1% 0 0 500 65 6% 35 10% Tasu piirmäära suurendamine kuni 5 00% , kui riigi õigusabi osutamine oli eriliselt töömahukas. Suurendamise sagedus kokku: 73 1 889 100% 11 29 100% 108 1 100% 33 6 kuni aprill 100% Suurendatud summa kokku ( eurodes, käibemaksuga) : 113 099 154 808 - 225 151 - 30 5 911 - 115 167 kuni aprill - Tähelepanek 1 – tasu suurendamise taotlemine ja põhjendatus Kohus, uu rimisasutus või P rokuratuur võis RÕA-d osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada RÕA osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära auditeeritavas ajavahemikus kuni 100% (vt arenguid auditi kestel eelpool) , kui RÕA osutamine on eriliselt töömahukas (tasukord p 11; tasumäärus § 2 lg 1) . Kui RÕA osutajal on samas kriminaalasjas rohkem kui üks kaitsealune, võib kohus advokaadi põhjendatud taotluse alusel, hinnates RÕA osutamise töömahukust, suurendada advokaadile makstavat tasu kuni 50% iga täiendava kaitsealuse kohta (tasukord p 20; tasumäärus § 6 lg 6) . Advokatuuri juhendmaterj alis rõhutatakse, et tasu suurendamise taotlemisel erilise töömahukuse tõttu, tuleb advokaadil seda menetlejale alati põhjendada ning teha taotlusele vastav märge (taotlusel veerg „Mahu suurend %“) . Menetleja peab tasu suurendamisel viitama erilisele töömahukusele või kohaldatavale koefitsiendile. Kui menetleja on määranud tasuks tasuregulatsioonis sätestatust suurema summa ega viidanud tasu teadlikule suurendamisele ning ka advokaadi taotlusel ei nähtu, et suurendamist oleks taotletud, teeb Advokatuur advokaadile ettepaneku vabatahtlikult arvet vähendada, makstes RÕA tasu tasuregulatsioonis sätestatud ulatuses. Kui advokaat arvet vabatahtlikult ei korrigeeri, on Advokatuuril võimalik esitada asjas määru s kaebus (RÕS § 23 lg 4) ning edastada asi teadmiseks JM- le . Auditi kohtueelse menetluse toimingute üldkogumis ( 8353 tasurida) esines tasu suurendamist ligi 4% tasuridadest (297 tasurida). Kõige sagedamini suurendati tasusid 100% (ligi kolm neljandikku suurendatud tasudest) ning 50% võrra (umbes viiendik suurendatud tasudest), teiste protsendimäärade (üldkogumis: 15%, 25%, 30%, 33%, 34%, 40%, 75%, 80%) rakendamine oli harv. Sealjuures sagedamini suurendati tasu tellimustes , mille RÕA määruse andjaks olid PPA ( 58% suurendamiste koguarvust ; 4% PPA tasuridade arvust üldkogumis ) ning r ingkonnaprokuratuurid (35% suurendamiste koguarvust ; 3% r ingkonnaprokuratuuride tasuridade arvust üldkogumis ) . Tasu suurendamist ei esinenud vanglates ega Kaitsepolitseiametis . Viimases olid taotlustel RÕA osutaja osalemisel mahukad toimingud jaotatud osadeks ning tasu oli kindlaks määratud toimingule tegelikult kulunud aja järgi (st kehtinud piirmäära järgimata). Auditi valimisse sattunud tasuridadest esines tasu suurendamise taotlemist 16%. Kõige sagedamini suurendati tasusid 100% (üle kahe kolmandiku suurendatud tasudest) ning 50% võrra (neljandik suurendatud tasudest), teiste protsendimäärade (25%, 75%, 80%) rakendati üksikutel kordadel. Toiming tasu suurendamiseks oli üldjuhul seotud materjalide/toimikuga tutvumise ga (62%), sagedamini ka ülekuulamisega (13%) ning toimiku tutvustamisega kaitsealusele (8%). Valimi s täheldati advokaatide esitatud taotlustel praktikana tasu suurendamise protsendimäära kujunemise ebaselgust. Tasu suurendamist põhjendati menetlejale toimingu ajamahukusega (nt toimingu tegelik kestus ületas k ehtinud tasu piirmäära – 1, 5 tundi; ei pruukinud olla keeruline ega töömahuka s asi ), materjalide mahukusega (nt toimikul 23 köidet, 50 köidet, 313 lk ), kriminaalasjaga oli seotud mitu kuritegu, mitu kuriteoepisoodi või oli ühendatud mitu kriminaalasja, samuti töövälisel ajal töötamisega , raskele/keerulisele kliendile RÕA osutamisega, mitme süüdistatavaga või keerulise kriminaalasjaga. Üldjuhul ei selgitanud taotletud tasu suurendamise õigsust/põhjendatust tasu rahuldamisel ka menetlejad, sedastades tavapäraselt „ taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas… “ (nt Riigiprokuratuuri ja r ingkonnaprokuratuuri de tasu otsustes ) või „ tasutaotluses olevad andmed on esitatud vastavalt toimingute andmetele “ (nt PPA), „ rahuldada täielikult summas …“ (kohtud). Advokaadi taotletud suurendamise protsendimäära menetlejad üldjuhul ei korrigeerinud ega selle õigsust ei põhjendanud. Tasu suurendamise taotluse rahuldamata jätmist üldjuhul põhjendati , kuid esines erandeid. Auditi valimis tuvastati üksikuid juhtumeid (kokku neli), mil tasu suurendamise põhjend(at) us ei nähtunud taotluselt ega tasu otsuselt . Näiteks taotleti ning määrati tasu suurus kindlaks kaks korda sama toimingu – materjalide tutvustamine kahel järjestikusel päeval – eest, kohaldades mõlemale toimingule tasu suurendamist 100%. Taotluses ega tasu otsuse s asjakohaseid põhjendusi ei nähtunud. Tasu otsuses kinnitas menetleja, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Valimis täheldati ka üksikuid juht u meid (kokku neli), mil advokaat oli tasu suurendamist taotlenud ja esitanud asjakohase põhjenduse toimingute selgituses, ent jätnud taotlusvormil veeru „Mahu suurend %“ (eelduslikult tähelepanematusest) tähistamata, mistõttu infosüsteem RIS tasu summa arvutusi advokaadi poolt soovitult taotlusele ei genereerinud . Kirjeldatud juhtudel menetlejad üksnes toimingu selgituses esitatud taotlust ta su suurendamiseks ei rahuldanud, vaid piirdusid taotlusele genereeritud sum ma suuruse kindlaks määramisega ega esitanud suurendamise mitterahuldamise selgitusi tasu otsuses . Järeldus 1 Siseauditiosakonna hinnangul vajab tasu suurendamise protsendimäära rakendamise läbipaistvus olulist parandamist. Seejuures tuleks avada mõiste „eriliselt töömahukas“ : tasuregulatsioonis on mõiste defineerimata , samuti pole seletuskirjas ega muudes dokumentides (juhendmaterjalides) piisavaid suuniseid, millele RÕA osutajad saaksid tasu suurendamise põhjendamisel toetuda ning menetlejad taotluse hindamisel tugineda . Auditi kestel täheldati, et tasu suurendamise protsendimäära taotlemine sõltus ennekõike advokaadi kogemusest , südametunnistusest ja õiglustundest. Tasuregulatsiooni alusel on jäetud iga üksikjuhtumi puhul töömahukuse hindamine kohtu, uurimisasutuse ja P rokuratuuri pädevusse lähtuvalt tegelikest tehioludest, kaasuse keerukusest ja mahukusest. Seega sõltub tasu suurendamise põhjendatuse kontroll ja rahuldamine menetleja kogemusest, sarnaste menetluste võrdlemisest ja õiglustundest ning tasutaotluses esitatud andmete põhjendatuse kontrollimisel hoolsuskohustuse täitmisest. Regulatsioon annab lõpliku otsustusõiguse tasu suuruse kindlaksmääramisel menetlejale, ent praktikas täheldas siseauditiosakond peaasjalikult menetleja taotletud tasu suuruse (sh suurendamise) heakskiitvat rolli. Siseauditiosakond möönab (erilise) töömahukuse hindamise olemuslikku subjektiivsust ja sõltuvust konkreetsest kaasusest, mistõttu on üksikjuhtumite lõpliku kaalutlus- ja otsustusõiguse andmine menetlejale jätkuvalt põhjendatud . Samas kõrgendab t õlgendamis suuniste puudumine mõiste „er iliselt töömahukas“ sisustamiseks riski, et tasu suurendamine toimub üksnes subjektiivsetel alustel. Risk on täna võrdluses auditeeritud ajavahemikuga aktuaalsem, kuna tasu suurendamise maksimaalset protsendimäära on mitu korda – juuli s 2017 kuni 300 % ning jaanuaris 2018 kuni 500 % – tõstetud. Asjakohased põhimõtted/kriteeriumid toetaksid objektiivsematel alustel tasu suurendamist ning seeläbi RÕA osutajate võrdset kohtlemist sarnastel menetlustel kui ka RÕA saajate võrdset kohtlemist menetluskulude väljamõistmisel . JM-l tuleks koostöös Advokatuuriga analüüsida mõiste „eriliselt töömahukas“ sisu ja kujundada ühtsed lähtekohad ja suunised mõiste tõlgendamiseks, mis toetaks ja lihtsustaks menetleja poolset kaalutlemist ja otsustamist, sealjuures näiteks milline võiks olla reaalses praktikas toiming, mille korral on õigustatud tasu suurendamine 500%. Praktika ja kogemuste jagamiseks tuleb kaasata (nt ümarlaua korraldamine ) erinevate menetlejate esindajad. Soovitus 1.1 Analüüsida mõistet „eriliselt töömahukas“ ning võimalusel kujundada kr i teeriumid mõiste sisustamiseks. Tutvustada analüüsi tulemusi advo kaatidele ja menetlejatele, teha need võimalusel kättesaadavaks. Vastutajad: Viljar Peep, asekantsler, koostöös Jaanus Tehveriga, Advokatuuri esimees Tähtaeg: 31.12.2019 Soovitus 1.2 Vajadusel täiendada tasuregulatsiooni ja/või selle seletuskirja mõiste „eriliselt töömahukas“ definitsiooniga (selgitusega) . Vastutaja: Viljar Peep , asekantsler Tähtaeg: vajadusel Tasustamine kohtumenetluse kohtuistungitel Maakohtus arutab esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast (kohtunik) ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis . Teise astme kuritegude kriminaalasju ja kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik ainuisikuliselt. (KrMS § 18 lg 1 ja 2) Kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas pandi kuritegu toime (KrMS § 24 lg 1). Ringkonnakohtus arutab kriminaalasja vähemalt kolmest ringkonnakohtunikust koosnev kohtukoosseis (KrMS § 19 lg 1). Kohtuistungit juhib kohtunik või eesistuja (KrMS § 266 lg 1). Riikliku süüdistust esindab kohtus Prokuratuur (KrMS § 30 lg 1). Täitmiskohtunik on maakohtu kohtunik, kes täidab talle KrMS- is pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt (KrMS § 22), näiteks tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine (KrMS § 426), kriminaalhooldajate erakorralised ettekanded (nt KrMS § 428) (kui isik rikub talle ennetähtaegse vabastamisega pandud kohustusi, teeb isiku kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande). Auditi valimisse sattunud kohtuasjad jagati kolme rühma: väikesed asjad, suured/mahukad üldmenetlusasjad ning üksikud üldmenetlusasjad. Rühmad on lühidalt iseloomustatud auditi metoodika kirjelduses alaptk-s 4.5 ning avatud põhjalikumalt alaptk 3.2.1 tähelepanekus 1. Erinevate m a hukate kohtuasjade lühitutvustus on esitatud lõpparuande lisas 2. Auditi valimi moodustamise metoodika ei luba teha üldistavaid järeldusi konkreetsete advokaatide, kohtunike ega kohtuasutuste järjepideva käitumise kohta. Mahukates üldmenetlusasjades rõhutatud käitumuslikud tähelepanekud ja nende alusel kujundatud hinnangud (vt nt tabel 3.9 ) on kohaldatavad üksnes vastavate kohtuasjade piires ega ole laiendatavad teiste asjade arutamisel osalemise eest osutatud RÕA tasustamise käitumuslike järelduste tegemiseks. Advokatuuri juhatus otsustas 2019. aasta aprillikuu alguse istungil teha kohtuistungeid puudutavad auditi soovitused RÕA-d osutavatele advokaatidele teatavaks ning asjakohane teavitus edastati advokaatidele ka e-kirja teel aprillikuu keskel. Kohtuistungi protokollide infoväärtus osutatud õigusteenuse tasustamiseks Esimese või teise astme kohtu kohtuistungi protokoll on menetlusdokument, milles talletatakse kriminaalasja arutamise tingimused ja käik. Kohtuistungi protokolli koostab masina- või arvutikirjas iseseisvalt või kohtuniku kokkuvõtliku sõnastusena kohtuistungi sekretär . (KrMS § 155 lg 1) Protokollile kirjutavad alla ning selle kuupäevastavad eesistuja ja kohtuistungi sekretär (KrMS § 155 lg 3), kinnitades protokolli õigsust ja võttes vastutuse, et selles sisalduv vastab tegelikkusele (KrMS-i kommenteeritud väljaanne 2012 lk 407 viidatud RKKK 3-1-1-122-05 p 7). Heli- või videosalvestis (salvestis) on kohtuistungi protokolli lahutamatuks lisaks . Kui protokollis kajastatu on vastuolus salvestisega, siis tuginetakse salvestisele. ( KrMS § 155 lg 2 2 ) Auditeeritavas ajavahemikus ning auditi toimingute kestel helisalvestati üksnes üldmenetluses toimunud kriminaalasja kohtuistung (KrMS § 156 lg 1; RT I, 23.02.2011, 1). Alates 2019. aastast asuti helisalvestama kõiki kohtumenetluse liike (KrMS § 156 lg 1; RT I, 31.05 .2018, 2). KrMS-i revisjoni raames soovitakse tõhustada salvestise institutsiooni ning käsitleda salvestist dokumentaalse tõendina ja protokolli osana . Lähiaastatel soovitakse kohtuistungite helisalvestuste automaatseks transkribeerimiseks võtta kasutusele automaatse kõnetuvastuse (transkribeerimise) tarkvara : kavandatakse tõsta protokollimise kiirust ja ühtlasi tõhustada kohtuas ja menetlusprotsessi tervikuna. Asjakohase hanke korraldamine oli lõpparuande koostamise kestel aktuaalne, sealjuures oli d 2019. aasta juunikuu lõpus esitatud hankes osalemise pakkumused hindamisel . Projekti piloteerimine on kavas 2020. aasta mai s ja juuni s . Tähelepanek 1 – istungiprotokollide informatiivsus tasu arvestamiseks ja kontrollimiseks Tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest tuleb RÕA tasuregulatsioonide kohaselt lähtuda järgmistest kohtuistungi protokolli kantud andmetest : Esitatud tasutaotlused … … k uni 30. juunini * 2016 … alates 1. juulist * 2016 T asukord * p 19 T asumääruse * § 1 lg 4 teine ja kolmas lause Istungi alguse ja lõpu kellaajad Istungi lõpu kellaaeg; advokaadi saabumise aeg istungile, kui teda ei ole istungi alguses kohal Advokatuuri juhatus täpsustas 2015. aasta novembris (s.o vahetult enne auditeeritava ajavahemiku algust) selgituseks – tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi, mitte kohtukutses märgitud kellaaja järgi . Tasumääruse * § 1 lg 4 teine ning neljas kuni kuues lause Menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse kellaaeg; kohtu poolt teatavaks tehtud katkestuste ja vaheaegadega arvestamine Kajastamine kohtuistungi protokollis eelduslik . *Vt mõistete sisustamise ja ajalise piiritlemise kohta alaptk-st 2.1. Tasumääruse kohaselt ( § 1 lg 3) tuleb t asu arvestamisel lähtuda kohtuistungist osa võtmisele reaalselt kulunud ajast . Kokkuvõttes lähtuti istungiprotokollide infoväärtuse hindamisel, et RÕA osutamise tasu korrektseks (tasuregulatsioonidele vastavaks) esitamiseks advokaatide, kindlaksmääramiseks kohtuniku ning kontrolliks kolmandate isikute (Advokatuuri töötajad, JM-i teenistujad) poolt, on asjakohaseks teabeallikaks vastava kohtuistungi protokoll . Auditi valimisse kuulunud istungipäevade menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse kellaaeg tuvastati istungiprotokollidega tutvumise kestel enamikel (62%) juhtudel. Samas nähtus auditi valimisse kuulunud istungipäeva protokolli dokumendist istungi kavandatud alguskellaaeg harva (13%) ning seejuures üksnes konkreetse mahuka üldmenetluse asja protokollidest. Pea pooltes (48%) valimi istungipäevadest oli kavandatud alguskellaaeg tuvastatav vastava asja varasemast istungiprotokollist (tavaliselt eelnenud istungipäeva, mis üldjuhul ei kuulunud valimisse, protokollist). Väikeste asjade istungite kavandatud alguskellaaeg nähtus sageli (59% väikeste asjade istungipäevadest) RIS-i esitatud RÕA tellimuse kirjeldusest. Otsides erinevatest andmeallikatest ei suudetud tuvastada üh t e valimisse kuulunud istungipäeva kavandatud alguskellaaega. Istungi algusaeg oli kantud k õikidesse auditi valimisse kuulunud istungipäevade proto kollidesse, seejuures olulises osas (85%) esitatus puudusi ei tuvastatud. Ilmne ebakorrektsus istung alguse kellaaja esitamisel esines üksikutes (2%) protokollides. Aeg-ajalt (12%) oli protokolli märgitud kellaaeg, mis erines istungi kavandatud kellaajast enam kui 15 minutit (k.a), ent hilisema algusaja fakt selgus auditi toimingu kestel koondatud andmete (kellaaegade) võrdlemisel, mitte istungiprotokollist . Seejuures viibis istungi algusaeg ebaselgetel asjaoludel kauem kui 15 minutit enamikes (59% ) Dikajev jt asja protokollides ning pea kõigis 2016. aasta novembri- ja detsembrikuu Paulus jt asja protokollides . Seevastu Gavrilin jt asjas olid erinevused menetlusosalistele teatavaks tehtud istungi alguse kellaaja ning salvestistest kuuldunud/nähtunud istungi avamise kellaaja vahel kuni kolmeminutilised. Üksikutes (1%) protokollides oli istungi avamise viibimise põhjus esitatud (tehnilised viperused, kaitsjate hilinemine), ent viibimise kestus jäi protokolli alusel ebaselgeks, kuivõrd istungi kokkuleppelist kellaaega polnud dokumendis märgitud. Istungi lõppkellaaja esitamisel tuvastati puudusi harva (kokku 5%). Ilmne ebakorrektsus istung i lõppemise kellaaja esitamisel esines üksikutes (3%) protokollides. Üksikutes (2%) protokollides jäi RÕA osutamise lõppkellaaeg ebaselgeks, kuna esines juhtumeid, mil dokumendis ei olnud fikseeritud kohtu otsuse tegemiseks nõupidamistuppa suundumise kellaaeg, vaid otsuse teatavaks tegemisele järgnenud istungit lõpetav kellaaeg . Istungi lõppemise kellaaeg puudus ühes protokollis. Protokollides , milles oli kajastatud alla 30-minutilise (lühikese) katkestuse või vaheaja korraldamine , nähtus puudusi või küsitavusi enamikes (72%) : kolmandikus puudusid katkestuse või vaheaja toimumise asjaolude esitamisel vastavad algus- ja/või lõppkellaajad ning umbes pooltes (53%) esines küsitavusi menetlusosalistele teatavaks tehtud katkestuse kestuse mõtestamisel. Hindamiskriteeriumitega olid vastavuses ligi veerand (28%) protokollidest. Korduvalt (kokku 13 juhtumit, neist kümme mahuka üldmenetlus asja protokollid) täheldati protokollides lühikese katkestuse fikseerimisel piirdumist lõppkellaajaga. Nii algus- kui ka lõppkellaaeg puudusid lühikese katkestuse kajastamisel kümnes protokollis (16% lühikese katkestuse kajastusega protokollidest). Katkestuste kavandatud kestuse fikseerituse hindamine osutus sageli raskendatuks, kuivõrd protokollidest võis nähtuda asjaolusid (nt kaitsjaga istungisaalis esmakordselt kohtunud isik avaldas soovi RÕA osutajaga vestlemiseks, IT-tehnilised probleemid, istungilt puuduvale advokaadile helistamine ), mille tõttu ei pruukinud kohus lühikese katkestuse kestust menetlusosalistele teatavaks teha. Korduvalt (26% protokollidest, milles katkestuse kavandatud kestus jäi ebaselgeks) saadi kinnitus lühikese katkestuse kavandatud kestuse selgesõnalise teatavaks tegemise kohta kohtuniku poolt istungi salvestiste kuulamisel . Protokollides t , milles oli kajastatud üle 30-minutilise (k.a ) (pikema) katkestuse või vaheaja korraldamine , olid hindamiskriteeriumitega vastavuses umbes pooled (53%). Puudusi või küsitavusi nähtus pea pooltes (47%) protokollides. Seejuures ei nähtunud kolmandikus (33%) pikemat vaheaega kajastanud protokollis menetlusosalistele teatavaks tehtud katkestuse kestus, ent enamjaolt (63% protokollidest, milles katkestuse kavandatud kestus jäi ebaselgeks) saadi kinnitus pikema vaheaja kavandatud kestuse selgesõnalise teatavaks tegemise kohta kohtuniku poolt istungi salvestiste kuulamisel. Sealjuures selgus, et ühel juhul protokollis esitatud 30-minutiline (pikem) vaheaeg oli salvestise kohaselt kohtu poolt teavitatuna (kavandatult) lühike vaheaeg. Seevastu teisel juhul nähtus protokollist kohtumenetluse poole taotlus lühikese (15-minutilise) vaheaja tegemiseks IT probleemide lahendamise eesmärgil, salvestisest kuuldus kohtu poolt üldsõnaline vaheaja taotluse rahuldamine, ent tegelikkuses kujunes vaheaeg pikemaks kui 30 minutit. Mõningates (17%) protokollides – eelkõige Dikajev jt (kümme protokolli), Goldimex jt (kolm protokolli) ning Viimsi (kolm protokolli) – puudusid katkestuse või vaheaja toimumise asjaolude esitamisel vastavad algus- ja/või lõppkellaajad. Nii algus- kui ka lõppkellaaeg puudusid pikema katkestuse kajastamisel seitsmes protokollis (7 % protokollidest) . Üksikutel juhtudel (3%) täheldati eksimusi vaheaja alguse kellaaja märkimisel. Auditi valimisse kuulunud istungipäevadel osales umbes kolmandikus üks kaitsja , ent see iseloomustas pea alati väikeste asjade kohtuistungeid . Seevastu umbes pooltes mahukates üldmenetluse asjades osales istungipäeval üle kümne kaitsja ning vähema kui viie (k.a) kaitsjaga istungid olid harvad (13% mahukate üldmenetlusasjade istungipäevadest). (Tabel 3.2 ) Tabel 3.2. Auditi valimisse kuulunud istungipäevadel osalenud kaitsjate (või lepingulist e esindajate) arvuline koosseis Kaitsjate/esindajate arvuline koosseis* kohtuistungil Protokollid Kokku Väikesed asjad Üldmenetluse asjad Mahukas Üksik 1 75 0 3 78 33% 2 kuni 5 6 17 19 42 18% 6 kuni 10 3 45 3 51 21% Üle 10 1 66 1 68 29% Kokku (protokollid) : 85 128 26 239 (100%) *Menetlusosaliste arvuline koosseis esialgne, võis istungipäeva kestel muutuda. Istungipäevasid, millel osales rohkem kui üks advokaat ning mille kestel auditi (laiendatud) valimisse kuulunud RÕA osutaja puudus, lahkus ja/või naasis mittekorraliselt , täheldati umbes kolmandikus (34%) kohastes protokollides. Seejuures tuvastati olulises osas (81%) sellistes protokollides ebatäpsusi või küsitavusi advokaatide kohal viibimise fikseerimisel. Hindamiskriteeriumitega vastavuses oli siseauditiosakonna hinnangul vähem kui viiendik (19%) asjakohastest protokollidest. (Tabel 3.3 ) Tabel 3.3. Auditi valimisse kuulunud istungipäevadel riigi õigusabi osutajate istungil kohal viibimise esitamise tähelepanekute ülevaade RÕA osutaja istungi kestel kohal viibimise (sh saabumine, lahkumine ja naasmine) esitamine protokollis Protokollid Kokku Väikesed asjad Üldmenetluse asjad Mahukas Üksik Istungi avamise järgselt kuni istungi lõpuni muutusi kohal viibimises* ei täheldatud 7 80 20 107 66% Istungi avamise järgselt kuni istungi lõpuni täheldati kohal viibimises* muutusi, sh: 3 48 3 54 34% .. puudusi ega küsitavusi ei tuvastatud 0 9 1 10 .. tuvastati puudusi ja/või küsitavusi 3 39 2 44 Kokku (protokollid) : 10 128 23 161** (100%) *Arvestatud ei ole istungil viibimise muutusega (lahkumine ja naasmine) kohtu poolt teatavaks tehtud vaheaja või katkestuse tõttu. Samas kui vaheaja järgselt polnud RÕA osutaja mitteilmumine protokollis fikseeritud, oli see käsitletav puuduse või küsitavusena. **Arvestatud üksnes istungipäevadega, mil menetlusosalisi oli kohtuistungil vähemalt kaks (vt tabel 3.2 ). Istungi menetlusosalistele teatavaks tehtud alguskellaajaks (sh vaheaja või katkestuse järgselt) ilmunute fikseerimisel: esines eksimusi või kaheldavusi (asendus)kaitsjate kohal viibimise kajastamisel; nähtus advokaatide hilinemise fakt, ent hilinejate isikuline koosseis jäi selgusetuks; nähtus advokaadi hilinemise fakt, ent tema saabumise kellaaeg jäi selgusetuks. Sagedaseks ebakohaks osutus kaitsja(te) lahkumise ja (võimaliku) hilisema naasmise fikseerimine istungi kestel. Sealjuures võis puuduste või küsitavustega dokumentides esineda ka RÕA osutajate mittekorralise liikumise selget kajastamist kohtuistungi kestel. Mahukate üldmenetlusasjade protokollides esines RÕA osutajate puudumise, mittekorralise lahkumise ja/või naasmise esitamise ebakohti enim Dikajev jt asja (65% asja protokollidest), Goldimex jt asja (31% asja protokollidest) ning Paulus jt asja (27% asja protokollidest) kohtuliku arutamise kajastamisel. Auditi toimingute korraldamisel osutus istungiprotokollides nähtunud teabekoosseis, sealjuures olenemata tuvastatud puudustest, üldjuhul (69%) piisavaks tasude taotlemise ja nende kindlaksmääramise korrektsuse hindamiseks. Seevastu pea kolmandikus (31%) dokumentides esines ebakohti , mis häirisid toiminguid mõnevõrra või osutusid oluliseks takistuseks. (Tabel 3.4) Üldjuhul osutusid tuvastatud ebakohad selgitatavaks salvestiste abil. Tabel 3.4. Auditi valimisse kuulunud istungipäevade protokollide teabekoosseisu mõju auditi toimingute korraldamisele Auditi toimingute häiritus protokolli ebakohtade tõttu Protokollid Kokku Väikesed asjad Üldmenetluse asjad Mahukas Üksik Teabe korrektsus oli piisav / puudused ei osutunud takistuseks 72 80 14 166 69% Teabes esines küsitavusi 8 17 3 28 12% Teabes esines takistavaid puudusi 5 31 9 45 19% Kokku (protokollid) : 85 128 26 239 (100%) Järeldus 1 Tasumäärus võrdluses tasukorraga ning auditi kestel selgitatud praktika RÕA tasu arvestamiseks ja kontrollimiseks eeldab istungiprotokollis mitmekülgse teabe talletamist istungi käigu kohta. Kohtuistungi protokollides asjakohase andmekoosseis u tagamiseks peaks audit i kestel täheldatud puudust e või ebakohtade tõttu enam tähelepanu pöörama järgmistele aspektidele: menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse kellaaja ning istungi alguse / avamise kellaaja fikseerimine: protokollist peaks nähtuma nii istungi kavandatud kui tegelik algusaeg (või vähemasti nende kellaaegade kattuvus, samuti peaks istungi alguse viibimise (sh istungi vaheaja lõppemise järgselt) korral nähtuma selle põhjus (näiteks menetlusosalise / RÕA osutaja hilinemine); katkestuse / vaheaja fikseerimine: protokollist peaks nähtuma katkestuse algus- ja (tegelik) lõppkellaaeg, lisaks tuleks selgelt dokumenteerida vaheaja kavandatud kestus , eristamaks kavandatult lühikest ja pikemat vaheaega, või selle kestuse määramatus. Seejuures on oluline talletada asjakohaste kellaaegade ja kavandatud kestusega nii pikemad kui ka lühemad vaheajad: näiteks peaks protokollist korralduslike faktide kajastamise tulemusel nähtuma kavandatult lühikese katkestuse kujunemine pikemaks vaheajaks, mistõttu selguks esitatud asjaoludest pikema vaheaja arvestamise õigustatus kohtuistungil osalemise aja hulka; advokaatide kohal viibimise fikseerimine : RÕA osutaja kohtuistungist osa võtmisele reaalselt kulunud aja määratlemiseks tuleks protokollis kellaajaliselt esitada advokaadi lahkumine ja/või naasmine kohtuistungi kestel, samuti fikseerida tema puudumine istungi alguses või vaheaja järgselt. Siseauditiosakonna hinnangul vähendavad ülal selgitatud kriteeriumitele vastavad istungiprotokollid halduskoormust taotluste esitamisel ning hõlbustavad tasu kindlaksmääramise eelselt esitatud andmete kontrolli – RÕA tasu arvestamiseks vajalikud andmed oleksid kättesaadavad ühest otsingufunktsiooni rakendamist võimaldavast allikast (s.o kohtuistungi protokoll). Istungite salvestised võimaldavad kahtluse korral protokolli andmeid kontrollida, ent nendele tuginemine dokumentide asemel võib, tuginedes auditi korraldamisel kogetule, osutuda ajakulukaks ja tülikaks, näiteks: a) salvestise failis nähtuvate kellaaegade vaatlus ei pruugi osutuda piisavaks vaheaja (kavandatud) kestuse selgitamisel ja salvestist tuleb asuda kuulama katkestuse kavandatud kestuse teatavaks tegemise lootuses, b) RÕA osutaja kohal viibimise selgitamine on praktiliselt võimatu, iseäranis juhul, kui soovitakse saada kinnitus advokaadi osalemise kohta istungi kestel. Siseauditiosakond soovitab poliitikakujundajal õigusselguse huvides kaaluda kohtuistungi salvestisele tuginemise selgitamist tasuregulatsioonis ja võimalusel täpsustada salvestise andmete rakendamise ulatust (nt hinnang salvestise kui RÕA osutaja kohal viibimise tõendamise allika optimaalsusele). Soovituse täitmiseks on poliitikakujundaja 1. septembril jõustuvas tasumääruses tasuandmete allikad määratlenud järgmiselt (§ 1 lg 4) : kohtuistungi protokoll või muud asjassepuutuvad andmed. Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse, et „tasu arvestamisel saab kohus lisaks istungiprotokollis märgitule lähtuda ka muudest asjassepuutuvatest andmetest (nt kohtuistungi salvestisest, kui salvestis on olemas)“. Automaatse kõnetuvastuse (transkribeerimise) tarkvara kasutusele võtt (vt projekti kohta alaptk algusest ) parandaks kohtuistungi protokollide infoväärtust RÕA tasustamiseks eelduslikult mitmetes aspektides. Näiteks hõlbustuks menetlusosalistele teatavaks tehtud istungi katkestuse kestuse talletamine istungiprotokollis, kuivõrd auditi kestel tuvastati vaheaegade protokollimata kestused sageli istungi salvestistest. Siseauditiosakond juhib tähelepanu, et transkribeerimise tarkvara rakendamine ei lahenda advokaatide istungilt puudumise ning mittekorralise lahkumise ja/või naasmise kirjaliku ( taasesitamist võimaldava) talletamise ulatuslikku ebakohta. Teisalt vabastab tarkvara eelduslikult ressurssi (eelkõike istungisekretäri tähelepanu), mis toetab (iseäranis mahukates üldmenetluses toimuvates kriminaalasjades pea mitmekümne) advokaadi liikumiste täpset fikseerimist istungi kestel ja vaatluste esitamist protokollis. Soovitus 1.1 Tagada kohtuistungi protokollides asjakohane andmekoosseis riigi õigusabi osutamise tasu (hõlpsaks) arvestamiseks kohtuistungil osalemise eest ning esitatud tasu õigsuse kontrollimiseks. Vastutaja: kohtute esimehed Tähtaeg: jooksvalt Soovitus 1.2 Kaaluda kohtuistungi salvestisele tuginemisele* selgitamist kohtuistungil osutatud riigi õigusabi tasustamisel tasuregulatsioonis . Vastutaja: Viljar Peep, asekantsler Tähtaeg: 31.12 .2019 * Kui protokollis kajastatu on vastuolus salvestisega, siis tuginetakse salvestisele (KrMS § 155 lg 2 2 ). Tasu taotlemise praktika Tähelepanek 1 – istungi kestuse kellaaegade esitamine Tasu suuruse kindlaksmääramiseks koostab RÕA-d osutanu RIS-is taotluse (tasukord p 12 1 ning tasumäärus § 21), millel esitatakse konkreetsel istungil osalemise kohta tasuregulatsioonide kohaselt muu hulgas järgmised andmed: Esitatud tasutaotlused … … kuni 30. juunini * 2016 … alates 1. juulist * 2016 Tasukord * p 19 Tasumääruse * § 1 lg 4 teine ning kolmas lause Kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaajad Menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse kellaaeg; advokaat puudub istungi alguses: kohtuistungi protokollis märgitud advokaadi istungile saabumise aeg; istungiprotokollis märgitud kohtuistungi lõpu kellaaeg Advokatuuri juhatus täpsustas 2015. aasta novembris (s.o vahetult enne auditeeritava ajavahemiku algust) selgituseks – tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi, mitte kohtukutses märgitud kellaaja järgi . Tasumääruse * § 1 lg 4 kuues lause Pärast katkestust jätkuva kohtuistungil osalemise aja algus Tasukord * p 19 Tasumääruse * § 1 lg 4 esimene lause Lähima pooltunnini ümardamise põhimõte RIS arvestab vastavalt sisestatud kellaaegadele ümardamise põhimõttega automaatselt *Vt mõistete sisustamise ja ajalise piiritlemise kohta alaptk-st 2.1. Tasude korrektsuse hindamisel arvestati võimalusel ka istungite helisalvestiste andmetega. Seega kui tasu andmed ei olnud kooskõlas vastavas istungiprotokollis märgitud istungi(osa) kestusega, ent olid (üldjoontes) kooskõlas salvestisest nähtuvaga ja/või kuulduvaga, arvestati tasu korrektsuse kohta hinnangu kujundamisel salvestise andmetega (st lähtuti KrMS § 155 lg 2 2 -st) . Auditi valimisse (sh laiendatud valim) kuulunud istungitel osalemise eest märgiti tasutaotlustele istungi alguskellaajaks pea alati menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse (kavandatud) kellaaeg . Seetõttu võis tasukorra alusel hinnatavate tasude korrektsus sõltuda istungiprotokolli vormistusest (kavandatud vs tegeliku istungi avamise kellaaja esitamine – vt täpsemalt eelpool alaptk-st 3.2 .1 ). Oluline osa (82%) auditi valimisse kuulunud tasude andmetest istungi kellaajalise kestuse kohta ei olnud kooskõlas tasu esitamisel kehtinud normidega. Samas üle poole (56%) sellistest juhtudest ei muutnud advokaadi tasu suurust, mis oleks kujunenud normikohaste kellaaegade märkimisel. (Tabel 3.5 ) Seejuures ei pruukinud tuvastatud asjaolu anda (positiivset) hinnangut tasu korrektsusele: näiteks esitati 2016. aasta esimesel poolaastal tasuandmed menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse ning/või protokollis märgitust mõni minut hilisema istungi lõpukellaaja kohta (seega ebakorrektsed kellaajad), mis koosmõjus ei muuda istungipäeva tasu summat, ent istungil osalemisena arvestati ka kohtu poolt teatavaks tehtud tunnipikkune lõunavaheaeg, mis tõstis istungipäeva tasu suurust (seega tuleneb ebakoht pikema vaheajaga mittearvestamisest, mitte pisipuudustest kellaaegade märkimisel) [ vt tabelist 3.5 kahe tärniga (**) allmärgistust] . Auditi valimis (sh laiendatud valim) täheldati ka juhtumeid, mil normidele vastavaid tasuandmeid ei olnud võimalik esitada advokaadist mittesõltuvatel põhjustel: tasutaotlus istungil osalemise kohta vormistati enne konkreetse istungi toimumist ning esitati enne istungit või selle kestel, teadmata istungi võimalikke katkestusi ning tegelikku lõppkellaaega, kohtule kriminaalmenetlus e kulude arvestamiseks . Tabel 3.5. Auditi valimisse kuulunud riigi õigusabi osutanute esitatud tasuandmete (kellaajad) vastavus kehtinud tasuregulatsioonile Tasutaotlusel esitatud kellaajad RÕA osutaja (istungipäeva) tasu RÕA osutaja tasuandmete arv kokku Väikesed asjad Üldmenetluse asjad Mahukas Üksik Vastasid kehtinud nõuetele 6 + 2* 20 + 2* + 19** + 1*** = 42 5 + 1** 56 17% Ebakorrektsed, seejuures tasu: 77 168 21 266 82% ..ei muutunud 65 78 8 151 ..suurenes 6 77 + 5**** 11 99 ..vähenes 6 8 2 16 Tuvastamine võimatu (protokoll) 1 3 0 0 3 1% Kokku (tasuandmete arv) : 88 210 27 325 * Tasu vastas tasumäärusele (algusaeg – menetlusosalistele teatavaks tehtud kellaaeg, lõppaeg – istungi protokollis märgitud kellaaeg), ent ei olnud vastavuses tasukorraga (algusaeg – istungi protokollis märgitud kellaaeg, lõppaeg – istungi protokollis märgitud kellaaeg). **Tasu vastas tasukorrale (algusaeg – istungi protokollis märgitud kellaaeg, lõppaeg – istungi protokollis märgitud kellaaeg), ent ei oleks olnud vastavuses tasumäärusega (pikema vaheajaga arvestamise kohustus). ***Tasu vastas tasukorrale (algusaeg – istungi protokollis märgitud kellaaeg, lõppaeg – istungi protokollis märgitud kellaaeg), ent ei oleks olnud vastavuses tasumäärusega (menetlusosalistele teatavaks tehtud alguskellaajaga arvestamise võimalus). ****Nn veerandtunni probleem (vt täpsemalt tähelepaneku lõpust). 1 RÕA osutamise kellaaegade selgitamine osutus kohtuistungi protokollide alusel võimatuks, teadaolevate asjaolude alusel hinnanguliste kellaaegade selgitamine takistatud. Mõnel juhul (5% valimist) täheldati esitatud tasuarvestuses kellaajalise kestuse kohta märgitud ebakorrektseid andmeid, mis vähendasid RÕA osutaja istungil osalemise tasu (tabel 3.5 ). Ebakorrektseid andmeid istungi kellaajalise kestuse kohta, mis suurendasid istungil osalemise tasu, esines auditi valimis 30% ulatuses ( tabel 3.5 ). Samas pea kaks kolmandikku (64%) sell istest juhtumitest olid seotud (süsteemse) puudusega (lähtumine tasuandmete sisestamisel tasustamise kokkuleppest kohtuga, mitte istungiprotokollis märgitud lõppkellaajast) ühe kohtuasja – Paulus jt asi – tasude taotlemisel. Mitmekesisem puuduste koosseis ilmnes auditi valimis üksikute üldmenetluse asjade kontrollis , ent valimi laiendamisel istungipäeva ulatuses ka mahukates üldmenetlusasjades . Samas võis auditi valimisse kuulunud mahukate üldmenetlusasjade võrdlemisel täheldada olulisi erinevusi tasu taotlemise (sh laiendatud valim) hoolsuses ja tähelepanelikkuses konkreetses asjas tervikuna: näiteks esitasid RÕA osutajad (valimis kaks advokaati, laiendatud valimis kokku kümme advokaati) Gavrilin jt asjas olulises osas korrektseid tasumäärusele vastavaid tasusid tasukorra kehtivuse ajal , seevastu tasumääruse kehtivuse kestel esitati asjas Dikajev jt RÕA osutajad (valimis kuus advokaati, laiendatud valimis kokku 14 advokaati) erinevate ebakohtadega taotlusi . Väikestes asjades oli tasu suurendavate andmete esitamine istungipäeval osalemise kohta pigem harv (7% väikeste asjade tasudest) (tabel 3.5 ). Auditi laiendatud valimi analüüsimisel täheldati istungi (osa) lõppkellaaja ümardamise praktikat järgmise, mis võis osutuda (mitte)lähimaks, veerand- või pooltunnini advokaadi poolt enne kellaaja märkimist infosüsteemi (nn veerandtunni probleem). Asjaolu muutis (suurendas) kindlaksmääramisele esitatud tasusid konkreetsete istungipäevade lõikes ja istungil osalenud advokaatide võrdluses näiteks järgmiselt: 831655 10551 12 RÕA osutaja võrdlus 12 RÕA osutaja võrdlus Järeldus 1 RÕA osutaja tasu suuruse kindlaksmääramiseks andmete esitamine kohtuistungil osalemise kellaaegade kohta on siseauditiosakonna hinnangul mõningast parandamist vajav. Advokatuuri liikmete ettepanekul kehtestatud muudatuse mõju istungil osalemise alguskellaaja määratlemiseks – kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse (tasukord) vs menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse (tasumäärus) kellaaeg – osutus väheoluliseks, kuna tegu oli tasunormide ning tasu esitamise praktika kooskõlla viimisega. Samas on muudatus oluline istungile kavandatud alguskellaajaks ilmuvate RÕA osutajate õiglase tasustamise huvides, kuivõrd kellaajalisi kokkuleppeid järgivaid RÕA osutajaid ei tohiks „karistada“ teiste menetlusosaliste võimalike hilinemiste, muude asjaolude (istungi avamist viivitavad tehnilised probleemid) ega ebakõlade tõttu istungiprotokollis (istungi alguse kokkulepitud kellaaeg protokollis esitamata või istungi avamise kellaajast eristamatu vm – vt põhjalikumalt eelpool alaptk-st 3.2.1). 1. septembril 2019 jõustuvas tasumääruses on alguskellaaja määratlemisel menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi algus est lähtumine minetatud, ent lisatud on täpsustus istungi muu katkestus e või istungi alguse viibimise arvestamise kohta kohtuistungil osalemise aja hulka (tasumäärus § 1 lg 4 kolmas lause ) , mis toetab siseauditiosakonna hinnangul RÕA osutajate õiglast tasustamist olukordades, mil kohtuistung advokaadist mittesõltuval põhjusel viibib . Ebakorrektsete andmete, mis RÕA tasu põhjendamatult suurendavad, mõju võib RÕA osutajate tasustamisele väikestes asjades pidada väheoluliseks, ent üldmenetluses arutavates asjades võivad kellaaegade ebatäpse märkimise mõjuulatus kujuneda hinnanguliselt 14% kuni 36%. Seejuures võimaldab 2016. aasta tasuandmete analüüs tänu erineva mahukusega üldmenetluse asjade kaasatusele illustreerida keerulise ja mahuka üldmenetlusasja – Paulus jt asi – mõju tasude korrektsuse üldhinnangule. Seetõttu oleks valdkonda koordineerivatel institutsioonidel – JM-i JPO ning Advokatuur – otstarbekas arvestada vajadusega teostada teatava regulaarsusega RÕA tasustamise (järel)kontrolli mahukates üldmenetlustes ning seda iseäranis juhul, kui kohtulik arutamine on veel kestmas . Samas möönab siseauditiosakond, et tasustamise järelevalve tõhusust võib parandada ka teiste korralduslike muudatuste ja/või tehnoloogiliste lahendustega. Auditi kestel selgitatud praktika (sh tuvastatud ebakohtade) alusel peaksid advokaadid lähtuma vähemasti järgmisest (suunised on kohased ka antud alaptk järelduse 2 kohta): istungi (sh pikemate katkestuste) kellaajad tuleb esitada vastavalt istungiprotokollis märgitule, sealjuures minuti täpsusega. Kellaaegade ümardamine advokaadi poolt on põhjendatud üksnes olukorras, mil kellaajad on protokollis esitatud sekundi täpsusega; istungi protokolli ning salvestise andmete vastuolude tuvastamisel tuleks sellest kohtule (nt taotluse andmeväljal „Toiming/selgitus“, suuline ja/või kirjalik taotlus) teada anda. Teavitamine on iseäranis oluline, kui allikate andmete erinevus mõjutab (vähendab või suurendab) RÕA tasu suurust; advokaadist mittesõltuvatel põhjustel prognoositavate tasuandmete (hinnang istungipäeva kellaajalisele kujunemisele) esitamisel tuleks kohtu tähelepanu juhtida asjakohasele tasureale (nt taotluse andmeväljal „Toiming/selgitus“). Samuti on soovitatav juhtida kohtu tähelepanu võimalikele ebakorrektsustele tasuandmetes kohtuistungi kestel. Sellistele istungipäevadele tähelepanu juhtimine on asjakohane ka RÕA tasustamise järelevalve institutsiooni tõhustamise seisukohalt. Siinjuures võiks kaaluda RIS-i arendusena selliste tasuridade, milles on kajastatud toimingu hinnanguline kestus, elektroonilise markeerimise (nt lipukese lisamine, vastava infokasti „linnutamine“ vms) võimaldamine istungitasude andmete informatiivsuse tõstmise ja RIS-i kasutajamugavuse toetamise eesmärgil. Auditi tulemused viitavad tasu arvestamisel lähima pooltunnini ümardamise põhimõtte rakendamise juhuslikkusele – normi järgimine ei ole teadlik tegevus . Ekslikust ümardamisest põhjustatud vigade vältimiseks ümardamise põhimõtete muutmine täidaks RÕA osutamise õiglasema tasustamise eesmärki: näiteks täistunnil alanud 44. minutil või järgmise tunni 14. minutil lõppeval pikemal istungi(osa)l osalemisel kaotavad RÕA osutajad RIS-i korrektse kellaaja sisestamisel praeguse ümardamise põhimõtte tõttu tasustavast töömahust pool tundi võrdluses kolleegidega, kes ümardavad omaalgatuslikult (st enne andmete sisestamist RIS-i) kellaajad järgmise, mitte lähima pooltunnini. Soovitus ümardamise põhimõtete muutmiseks kehtib üksnes kohtuistungite kohta, mille kestus on pikem kui 30 minutit (k.a), kuivõrd soovitatav muutus viidatud erandita võib pärssida advokaatide motivatsiooni lühematel istungitel (nt RÕA osutamine täitmiskohtuniku lahendavates asjades ) osalemiseks. Soovituse täitmiseks minnakse 1. septembril 2019 jõustuvas tasumääruses lähima pooltunnini ümardamise põhimõttelt üle minutipõhisele arvestusele, ümardades tasu täiseuroni (asjakohane näide arvustuskäiguga on esitatud eelnõu seletuskirjas), kui õigusabi on kohtuistungil või menetlustoimingul osalemise eest osutatud üle miinimummäära, s.o kauem kui pool tundi. Siseauditiosakond leiab, et antud järelduses selgitatu võib olla asjakohane ka teistes RÕA liikides (tsiviil-, haldusasjad) istungil osalemise tasustamisel. Ümardamise põhimõtte muutmise soovitus (vt allpool soovitust 1. 2 ) laieneb ka menetlustoimingul osalemise eest RÕA osutamise töömahu arvestamisele . Soovitus 1.1 Tõhustada kohtuistungil osutatud riigi õigusabi tasustamise järelevalvet. Vastutaja: Viljar Peep, asekantsler koostöös Jaanus Tehveriga , Advokatuuri esimees Tähtaeg: jooksval t järelevalve teostamise käigus Vt ka alaptk 3.2.3 soovitust 2.2. Soovitus 1. 2 Korraldada kohtuistungil, mis kestab kauem kui 30 minutit, osalemise eest osutatud riigi õigusabi töömahu arvestamisel lähima pooltunnini ümardamise põhimõtte muutmine. Vastutaja: Viljar Peep, asekantsler Tähtaeg: 31.12.2019 Tähelepanek 2 – (pikemate) vaheaegade / katkestuste esitamine Tasu suuruse kindlaksmääramiseks koostab RÕA-d osutanu RIS-is taotluse (tasukord p 12 1 ning tasumäärus § 21) , milles kohtuistungil toimunud katkestus(t)e kajastamisel tuleb lähtuda järgmisest: Esitatud tasutaotlused … … kuni 30. juunini * 2016 … alates 1. juulist * 2016 - Tasumääruse * § 1 lg 4 neljas lause (Õigusselge) suunis vaheaegade või katkestustega arvestamise kohta puudus Kohtuistungil osalemise aja hulka arvestatakse kõik istungi katkestused, mis kohtu poolt teatavaks tehtuna kestavad kuni 30 minutit. A) Advokatuuri juhatus 2015. aasta novembris (s.o vahetult enne auditeeritava ajavahemiku algust) – kohtuistungil osalemine tasustatakse istungile tegelikult kulunud aja järgi, mitte kohtu poolt graafikus märgitud [s.o kohtu poolt istungi avamise eelselt kavandatud] aja järgi. B) Advokatuuri juhatus 2016. aasta aprillis – otsus muuta, täpsustada kehtinud tasukorda kõrvalveerus esitatud normidega. Seega võimaldati RÕA tasustamise korralduses üle kahe kuu pikkust n-ö ülemineku aega, mil advokaadid ja kohus said tasu esitamisel ja selle suuruse kindlaksmääramisel kohaneda täpsustunud normidega. Tasumääruse § 1 lg 4 viies kuni kuues lause Tasustava aja hulka ei kuulu menetlusosalistele teatavaks tehtud vaheaeg, mis kestab kauem kui 30 minutit. Katkestuse järgse istungiosa tasustatava ajavahemiku määratlemisel lähtutakse menetlusosalistele teatavaks tehtud istungiosa alguse kellaajast ning istungiprotokollis märgitud kohtuistungi(osa) lõpu kellaajast *Vt mõistete sisustamise ja ajalise piiritlemise kohta alaptk-st 2.1. Siseauditiosakond märgib, et esitatud tasude korrektsusele hinnangu andmisel arvestati, et tasukorra kehtivuse kestel oli pikema vaheajaga arvestamine hea praktika ja kooskõlas Advokatuuri suunistega, ent tasuregulatsioonis selline kohustus puudus. Vajadusel ja võimalusel hinnati istungiprotokollide sõnalisest talletusest nähtuvalt või helisalvestistelt nähtuvalt-kuulduvalt (st kahtluse korral otsiti lisaks protokolli kellaajalistele andmetele täiendavat teavet) pikemad vaheajad lühemateks ning lühemad pikemateks. Auditi valimisse kuulunud tasudest oli pikema vaheajaga (vt ka vaheaegade toimumise statistikat istungipäevade kohta alaptk-st 3.2. 1 allmärkusest 9 3 ) arvestamine kohane umbes pooltel juhtudel (tabel 3.6 ). Tabel 3.6. Auditi valimisse kuulunud riigi õigusabi osutanute esitatud tasuandmed istungi (pikemate) vaheaegade või katkestustega arvestamise kohta Tasutaotlusel esitatud istungi (pikemad) katkestused RÕA osutaja osalemise* kestel: Tasuregulatsiooni rakendumine RÕA osutaja tasuandmete arv kokku Tasukord Tasumäärus I poolaasta II poolaasta (Pikemaid) katkestusi ei toimunud 86 75 161 50% (Pikemad) katkestused toimusid, sh: 98 66 164 50% A.P.-ta** A.P.** A.P.-ta** A.P.** 34 64 50 16 ..esitatud*** 18 1 28 2 49 ..esitatud puuduste või küsitavustega*** 3 62 3 14 82 ..esitamata 13 1 19 0 33 Kokku (tasuandmete arv) : 184 141 325 *RÕA osutaja võis istungilt lahkuda enne pikema vaheaja toimumist. Seega võis istungipäeva kestel katkestusi toimuda, ent RÕA osutaja puudumise tõttu need taotluses ei kajastunud. **A.P. – Paulus jt kohtuasi nr 1-15-693. ***Istungi protokolli ebakohtade korral salvestise alusel. Üldjuhul arvestati RÕA tasu suurust mõjutavate asjaoludega. Tasuandmete koosseisuga, mis hõlmasid pikemate vaheaegade/katkestuste esitamist, tutvumisel täheldati Paulus jt asja tasude olulist, iseäranis esimesel poolaastal, osakaalu: tasukorra rakendumise kestel esitatud tasudest moodustasid Paulus jt asjad pea kaks kolmandikku (65%) ning tasumääruse kehtivusel ligi veerandiku (24%) tasudest. Analüüsinud tasuandmeid Paulus jt asja tasusid arvestamata selgus, et tasumääruse kehtestamise järgselt toimunud vaheajaga korrektselt arvestatud tasude osakaal mõnevõrra tõusis (56% vs 53%), ent vaheaegade mitteesitamise osakaal (38%) ei muutunud. (Tabel 3.6 ) Auditi valimi alusel kujunenud hüpoteesi – tasumääruses kehtestatud täpsustavate normide mõju pikemate katkestustega arvestamisele on väheoluline – kontrollimiseks teostati täiendav analüüs tasude laiendatud valimi alusel, ent seejuures jäeti laiendatud valimi mitmekesisuse huvides kõrvale Paulus jt asja tasud. Tabel 3.7. Auditi laiendatud valimisse kuulunud riigi õigusabi osutanute esitatud tasuandmed (v.a Paulus jt asi) istungi (pikemate) vaheaegade või katkestustega arvestamise kohta Tasutaotlusel esitatud istungi (pikemad) katkestused RÕA osutaja osalemise* kestel: Tasuregulatsiooni rakendumine RÕA osutaja tasuandmete arv kokku Tasukord Tasumäärus I poolaasta II poolaasta (Pikemaid) katkestusi ei toimunud 110 170 280 44% (Pikemad) katkestused toimusid, sh: 129 228 357 56% ..esitatud** 77 146 223 ..esitatud puuduste või küsitavustega** 11 21 32 ..esitamata 41 61 102 Kokku (tasuandmete arv) : 239 398 637 *RÕA osutaja võis istungilt lahkuda enne pikema vaheaja toimumist. Seega võis istungipäeva kestel katkestusi toimuda, ent RÕA osutaja puudumise tõttu need taotluses ei kajastunud. **Protokolli ebakohtade korral salvestise alusel. Üldjuhul arvestati RÕA tasu suurust mõjutavate asjaoludega. Auditi laiendatud valimi tulemused eelpool esitatud hüpoteesi selgelt ei kinnitanud ega kummutanud: tasukorra kehtivuse ajal esitatud tasudes oli pikema katkestusega (üldjoontes) korrektselt arvestatud 60% tasudest, tasumääruse kehtivuse järgselt 64%. V aheaegade mitteesitamise osakaal kahe tasuregulatsiooni kehtivuse võrdluses oluliselt ei muutunud. (Tabel 3.7 ) Tuvastatud ebakohad tasuandmetest pikemate katkestuste esitamisel (tabelites 3.6 ning 3.7 juhtumite arvuline koosseis esitatud real „..esitatud puuduste või küsitavustega“) seisnesid näiteks järgmistes asjaoludes: asja kohtuistungil toimus kaks pikemat katkestust (rakendus tasukord) : ajavahemikus 11:45 kuni 13:30 – kohtu poolt teatavaks tehtud lõunavaheaeg; ajavahemikus 13:59 kuni 14:30 – RÕA osutaja ennelõunal esitatud vaheaja tegemise taotluse rahuldamine teise kohtuasja arutamise istungil osalemise vajaduse tõttu. Kõigi kümne vaadeldud RÕA osutaja tasuandmetest nähtus vähemalt ühe vaheajaga (eelpool esitatud punkt a) arvestamine. Samas advokaadi soovil korraldatud katkestusega (protokollis märgitud: Kohus teeb vaheaja pool tundi ) (eelpool esitatud punkt b) arvestasid pooled (viis) RÕA osutajad (sh ajutiselt lahkunud advokaat ), ent viis advokaati arvestasid selle istungi katkestuse istungil osalemise töömahu hulka ; asja kohtuistungil (rakendus tasukord) toimus üks pikem katkestus ajavahemikus 13:12 kuni 14:12 (protokollis esitatud ebaselgelt, nähtus üksnes salvestisest). Advokaat arvestas RÕA osutamise töömahu korrektselt enne pikemat katkestust, end jättis esitamata asjaolu RÕA osutamise jätkumise kohta katkestuse järgselt – salvestise kohaselt lahkus advokaat istungilt u kell 14:30; asja kohtuistungil osalemise tasu taotlemisel kinnitas advokaat osalemist kohtuistungil ajavahemikus (12:50 kuni 14:05), mil kohus oli kuulutanud (pikema) vaheaja (ajavahemik 12:48 kuni 13:20, katkestuse alguse kellaaeg nähtus salvestisest). Kohtuistungil osalemise korrapäratuse ja teiste puuduste tõttu oli advokaadi puudumisest põhjustatud RÕA osutamise katkestustega arvestamise hindamine oluliselt raskendatud, ent vaheaegadega arvestamise hindamisel taotluse arvamine esitamata katkestustega taotluste sekka (tabelites 3.6 ning 3.7 esitatud real „..esitamata“) olnuks siseauditiosakonna hinnangul ebaproportsionaalne . Auditi laiendatud valimis nähtus juhtumeid , milles RÕA osutaja esitas tasuandmete sisestamisel enda pikema eemal viibimise istungilt, ent advokaadi lahkumise kavatsust ega fakti polnud istungiprotokollis kajastatud. Seega nähtus istungilt pikema eemal viibimise fakt üksnes RÕA osutaja tasutaotluselt. Laiendatud valimis täheldati juhtumeid, mil advokaadid arvestasid tasuandmete esitamisel lühemate katkestustega . Lühemate katkestustega arvestamine üldjuhul vähendas tasustatavat töömahtu ega olnud kooskõlas siseauditiosakonna arvestusega RÕA osutamise tasu kohta . Teisalt võis lühikese vaheajaga arvestamise praktika tasuühiku suuruse (30 minutit) ning ümardamise põhimõtte (lähima pooltunnini) tõttu tasu suurendada, näiteks: asja kohtuistungil toimus ennelõunal advokaadi taotlusel üks lühike vaheaeg (protokollis märgitud: Kaitsja [A] kuivõrd tegemist on mahuka tõendiga siis palun viis minutit vaheaega. Kohus teeb vaheaja viis minutit ). Siseauditiosakonna ning advokaadi [A] RÕA osutamise tasustamise arvestus erines järgmiselt: S iseauditiosakond RÕA osutaja* Ajavahemik Tasustatav töömaht Ajavahemik Tasustatav töömaht 10:00 kuni 13:12 3 tundi 10:00 kuni 11:52 2 tundi - - 11:56 kuni 13:12** 1,5 tundi Kokku: 3 tundi Kokku: 3,5 tundi *Tasutaotlus esitati 8. detsembril 2016 – rakendus tasumäärus. **RÕA osutaja pidi protokolli teabekoosseisu puuduste tõttu otsima korrektset kellaaega salvestisest. Järeldus 2 RÕA osutaja tasu suuruse kindlaksmääramiseks esitatud andmete kajastamine kohtuistungi kestel toimunud (pikemate) vaheaegade ja/või katkestuste kohta on siseauditiosakonna hinnangul mõningast parandamist vajav. Tasuregulatsiooni täpsustamise – kohtuistungi vaheaegade arvestamise suunis – faktilist mõju RÕA istungitasude arvestamisele võib 2016. aasta näitel hinnata väheoluliseks. Auditi kestel selgitatud praktika alusel tõusetus täiendavaid faktilisi, advokaatide käitumisest sõltumatuid mõjureid, mille puutumust tasuregulatsiooni täpsustamise mõjuriga võib avada järgmiselt: kohtuistungi protokollide infoväärtus (vt eelpool alaptk 3.2 .1 tähelepanek ja järeldus 1): tasumäärus seab võrdluses tasukorraga protokollide andmekoosseisule kõrgemad ootused, millega protokollides esitatud teave on kooskõlas sageli väiksemate või suuremate puudustega. Arvestades tasumääruse normide protokollist lähtumise kesksust, möönab siseauditiosakond, et advokaadi, kes on jätnud protokollis ebaselgelt esitatud vaheaja taotluses kajastamata, käitumise hindamine ebakorrektseks on küsitav. Samas, kui advokaadil on võimalik protokolli ebakohti selgitada teiste allikate (salvestis) alusel, võib sellest (mitte)lähtumine iseloomustada advokaadi hoolsust ja suhtumist RÕA korras teenuse osutamisega seotud asjaajamisse; tasu taotlemine kohtuistungil, millel asja arutamise käik on talletamata (st protokoll vormistamata või advokaadile kättesaamatu), osalemise eest (vt eelpool tähelepanek ja järeldus 1): tasumääruses puuduvad suunised sellises olukorras tasu taotlemiseks; kohtu ootused esitatavatele taotlustele: auditi laiendatud valim vihjab mõnede kohtunike võimalikule nõudlikkusele esitavate tasuandmete õigsuses – RÕA osutaja osalemine istungil peab kajastama selleks reaalselt kulunud aega (taotluse õigsuse kriteeriumi järg i mine – RÕS § 22 lg 7) – sõltumata tasuregulatsiooni normitäpsusest ning RÕA osutajate teadlikkusele sellistest ootustest (vt tabel 3.9 ). Siseauditiosakonna hinnangul täitis tasuregulatsiooni täpsustamine üldjoontes piisavas ulatuses (ebaselge: taotluse esitamine istungil osalemise eest, mille käik on talletamata) õigusselguse parandamise eesmärki. Sealjuures on täpsustuste alusel võimalik hinnata samal istungipäeval samas ajalises mahus RÕA-d osutanute tasustamise võrdlemisel (vt täpsemalt alaptk 3.2.3 tähelepanek 2) istungi pikema katkestusega mittearvestanud advokaatide taotluste rahuldamist lisaks RÕA osutajate ebavõrdsele tasustamisele ka tasuregulatsiooni normidele mittevastavaks. Tasuregulatsiooni täpsustamise ebakohaks võib pidada selle elluviimise tehnilist teostatavust: auditi tulemused viitavad, et normide mõjusa ja tõhusa järgimise tagamiseks jäi kohtuistungi istungiprotokollide andmekoosseisu analüüsimine ja vajadusel selle parandamine (kohtute teavitamine täiendavast teabevajadusest) tagaplaanile. Auditi kestel tõusetusid katkestuste kajastamise praktika alusel täiendavalt järgmised asjaolud: taotlusele märgitud (ajutine) eemal viibimine istungi kestel olukorras, mil RÕA osutaja lahkumise kavatsus ega fakt istungiprotokollist ei selgu, tekitab küsimuse süüdistatava kaitseõiguse järjepideva tagatus e kohta, kuivõrd asenduskaitsja istungiprotokollist ei selgu; lühema katkestuse esitamine taotlusel võib pooltunnini ümardamise põhimõtte tõttu RÕA tasu istungil osalemise eest nii vähendada kui ka suurendada. Siseauditiosakond leiab, et kohtuistungil, mis on pikem kui 30 minutit, ei ole osalemise tasu arvestamine 30 minuti kaupa tasumääruse täpsustatud normide (katkestustega arvestamise reguleerimine) valguses optimaalne ning ümardamise põhimõtteid tuleks muuta (vt ka eelpool järeldust 1 ning soovitust 1. 2 ). Siseauditiosakond leiab, et antud järelduses selgitatu on üldjoontes asjakohane ka teistes RÕA liikides (tsiviil-, haldusasjad) istungil osalemise tasustamisel. Asjakohased soovitused on esitatud eelpool tähelepanekus ja järelduses 1. Tähelepanek 3 – samas menetluses kahele või enamale isikule osutatud riigi õigusabi tasu jagamine Tasu suuruse kindlaksmääramiseks peab RÕA osutaja, kes on samas menetluses osutanud RÕA-d kahele või enamale isikule, arvestama andmete esitamisel, et tasu on kaitsealuste või esindatavate eest ühine (tasukord p 20 ning tasumäärus § 1 lg 9). Auditi laiendatud valimis täheldati kohtuasju, milles RÕA osutajal oli (alaliselt) kaks klienti, harva . Seejuures enda klientide vahel RÕA tasu jagamises puudusi ei tuvastatud. Siiski selgus, et samas menetluses kolleegi poolt asenduskaitsjaks nimetatu ei jaganud (v.a üks advokaat üksikjuhtumis) RÕA tasu enda alalise kliendi ning asendatava kolleegi kliendi vahel, jättes RÕA ajutise osutamise eest tasu esitamata . Näiteks mahukas üldmenetlusasja nelja valimisse sattunud istungipäeva näitel pidanuks kolleege asendanud advokaadi alalise kliendi menetluskulude arvestus jagamise järgselt kujunema umbes poole väiksemaks ning advokaadi ajutiste klientide RÕA tasu seevastu kokkuvõttes umbes kolmandiku võrra suuremaks. Auditi kestel ei täheldatud juhtumeid, mil kohus oleks juhtinud tähelepanu samas menetluses alalise ja ajutise kaitsja osutatud RÕA tasustamisel vastavate klientide menetluskulude jagamise põhimõttele. Järeldus 3 Samas menetluses kahele või enamale isikule osutatud RÕA tasu jagamisel on siseauditiosakonna hinnangul mitterahuldavaks asjaoluks RÕA osutaja alalise ning ajutise kliendi vaheline tasu jagamine. Seevastu tasu jagamisel sama menetluse alaliste tellimuste vahel puudusi ei tuvastatud. RÕA osutaja alalise ning ajutise kliendi vahel tasu mittejagamisega kaasnevad näiteks järgmised probleemid: väärarvestused RÕA saajate hüvitamisele kuuluvate tasude arvestuses: näiteks võib RÕA osutaja alaline klient, kel on RÕA tasu hüvitamise kohustus (sh majandusliku seisundi olulise paranemise korral), hüvitada ka teiste (s.o alalise kliendi advokaadi ajutiste klientide) süüdistatavate RÕA tasusid. Siseauditiosakond peab tõenäoliseks hüvitamiskohustusega RÕA saaja teadmatust sellisele asjaolule omaalgatuslikuks tähelepanu juhtimiseks. Riski realiseerumisega (sh üksikjuhtum) võib kaasneda oluline mainekahju; ebakohad RÕA statistikas: koondstatistika mõju puudub, ent moondub RÕA osutamise tasu (koondsumma) kliendi lõikes. Eelduslikult on mittejagamise mõju oluline mahukates menetlustes, iseäranis advokaatide vaheliste püsivate asenduskokkulepete kujunemisel. Siseauditiosakond soovitab poliitikakujundajal kaaluda samas menetluses üheaegselt põhi- ja asenduskaitsjana osutatud RÕA tasu ühisuse kaitsealustele täpsustamist tasuregulatsioonis. RÕA tasu jagamise suunis on siseauditiosakonna hinnangul kehtivas regulatsioonis liiga üldine ega toeta puuduse kõrvaldamist iseäranis olukorras, mil advokaat osutab RÕA-d esmakordselt või harva (üksikud menetlused, sh mahukad, aastas). Siseauditiosakond leiab, et antud järelduses selgitatu on üldjoontes asjakohane ka teistes RÕA liikides (tsiviil-, haldusasjad) istungil osalemise tasustamisel. Soovitus 3 Kaaluda samas menetluses üheaegselt põhi- ja asenduskaitsjana kaitsealuste või esindatavate eest riigi õigusabi osutamise tasu ühisuse täpsustamist tasu regulatsioonis. Vastutaja: Viljar Peep, asekantsler Tähtaeg: 31.12 .2019 Tasu suuruse kontroll ja kindlaksmääramine Tähelepanek 1 – taotlustes esinenud puuduste või ebakõlade tuvastamine Kohus kontrollib advokaadi esitatava taotluse (tasu) õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks RÕA osutamiseks kulutatud põhjendatud aja ning RÕA osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu. Sealjuures võib tasu kindlaksmääramiseks nõuda advokaadilt lisaselgitusi või -dokumente. ( RÕS § 22 lg 7) Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). Advokatuur selgitas 2015. aasta lõpus ( s.o vahetult enne auditeeritava ajavahemiku algust) esimese ning teise astme kohtunikele adresseeritud kirjas kohtuistungil osalemise RÕA tasustamise norme (sh põhjalikumalt vaheaegade tasustamisega seonduvat), rõhutas RÕS § 22 lg 7 sätestatut ning väljendas avatust tasukorra tõlgendamisega seonduvate küsimuste lahendamiseks Kohtu kui institutsiooni kontrollitegevuse tulemuslikkuse hindamisel lähtuti peaasjalikult istungipäeval osalemise eest tasustamisel korrektse tasusumma kindlaksmääramisest. Seega ei eeldanud ega hinnanud siseauditiosakond tasu otsustes tasuandmete üksikasjalikku kellaajalist korrigeerimist kohtu poolt . Samas oli hindamiseks kriitiline mõista, millist istungipäeva ning millises ulatuses – väljendatuna aja- või rahaühikus – oli kohus taotluses korrigeerinud, kuivõrd üldjuhul kuulusid taotluse vormil esitatud andmed (istungipäeva tasuread) auditi valimisse (sh laiendatud valim) osaliselt. Samuti eeldati, et tasu vähendamisel või suurendamisel nähtunuks tasu otsustest vajadusel asjakohased põhjendused. Auditi laiendatud valimi alusel keskenduti kohtu kontrollitegevuse analüüsimisel eeskätt kehtinud tasuregulatsiooniga üheselt mõistetavalt vastuolus olnud tasudele, mis olid esitatud kohtule kindlaksmääramiseks, reageerimisele. Auditi tulemusel leiti, et kohus korrigeeris RÕA osutajate ebakorrektseid tasusid pigem harva (9% puudustega tasudest). (Tabel 3.8 ) Üldjuhul oli mõistetav, millist istungipäeva ning millises ulatuses oli kohus taotluses korrigeerinud ning tasu otsustes nähtunud vastavad põhjendused osutusid siseauditiosakonna hinnangul piisavateks. Tabel 3.8. Auditi laiendatud valimisse sattunud ebakorrektsete istungitasude (v.a Paulus jt asi) tuvastamine kohtu poolt Istungipäeval osalemise eest taotletava tasu puudus Sekkumiseta juhtumid Kohtu kontrollitegevuse ilmnemine* Juhtumid kokku Tasu suurendav ebakorrektne kellaaeg 35 5 40 Pikema katkestusega mittearvestamine** 41 4 45 Tasu suurendav ebakorrektne kellaaeg; pikema katkestusega mittearvestamine** 14 0 14 Kokku (juhtumid): 90 9 99 *Sealhulgas juhtumid, mil kohus oli esitatud taotlusi korrigeerinud, ent siseauditiosakonna hinnangul esines kindlaksmääratud tasude suuruses puudusi või küsitavusi. **Tõlgendati puudusena üksnes pärast tasumääruse kehtestamist. Pikema vaheaja toimumise tähelepanuta jätmise juhtumid kohtu poolt olid pea alati põhjustatud kohtuasjade Dikajev jt ning Goldimex jt tasustamispraktikast . Seevastu tasu suurendanud ebakorrektne kellaaeg jäi märkamata 13 erineval kohtunikul. Istungiprotokollidega tutvumisel täheldati juhtumit, mil RÕA osutajad esitasid istungi lõpus suulised taotlused istungitasude korrigeerimiseks, ent kohus jättis tasude kindlaksmääramisel advokaatide viidatud asjaolud tähelepanuta (vt ka allpool järgmist tähelepanekut 2) Tasu (põhjendatud ) suurendamist tuvastati selle kindlaksmääramisel auditi laiendatud valimis üksikutel juhtudel. Samas täheldati toimingute kestel aeg-ajalt (kokku 17 fikseeritud juhtumit) tasusid, mida kohus oleks võinud istungi pikema kestuse tõttu suurendada. Mahukaid üldmenetlusasjades asja menetlenud kohtu kohta tehtud kokkuvõtlikud tähelepanekud on esitatud ülevaates allpool (tabel 3.9). Tabel 3.9. Auditi laiendatud valimisse sattunud mahukate üldmenetlusasjade kokkuvõtlikud tähelepanekud kohtu tegevuse kohta riigi õigusabi osutajate tasude kindlaksmääramisel Kohtuasja nr ning nimi Kohtunik Juhtumite arv laiendatud valimis / tasuregulatsioon Siseauditiosakonna t ähelepanekud ning hinnangud 1-15-2666 Noorte-keskus Kullerkupp (Viru Maakohus) 22 (olulises osas) Tasu kord + Rakendati pikemate vaheaegade mahaarvamise praktikat tasukorra kehtivuse kestel – vähendati järjepidevalt RÕA osutajate tasusid. - Ei teadvustatud istungi(osa) lõppkellaaja ümardamise põhimõtte rikkumisest johtuvaid ebakohti (sh ei teadvusta tud istungipäeva maksumust). Seetõttu risk RÕA osutajate ebavõrdsek s tasustamiseks, mis ühel juhul realiseerus. Samas üldjuhul koheldi RÕA osutajaid tasustamisel võrdselt. 1-13-11724 Marjad Tanum (Tartu Maakohus) 31 (olulises osas) Tasu kord - Tasude kindlaksmääramine vastavalt esitatud taotlustele, ei teadvustatud istungipäeva maksumust. Tasuandmete pealiskaudse vaatluse kahtlus. Ulatuslikult realiseerus ebavõrdse tasustamise risk. 1-15-9694 Gavrilin jt Sillaots (Tartu Maakohus) 41 Tasu kord RÕA osutajad tasude taotlemisel pea alati korrektsed. Seejuures rakendati vaheaegade mahaarvamise praktikat tasukorra kehtivuse kestel. Seetõttu oli kohtu sekkumisvajadus tasude korrigeerimiseks pea olematu. - Ei teadvustatud istungi(osa) lõppkellaaja ümardamise põhimõtte rikkumisest johtuvaid ebakohti (sh ei teadvustanud istungipäeva maksumust). Seetõttu risk RÕA osutajate ebavõrdseks tasustamiseks. 1-16-228 Viimsi Kullerkann (Harju Maakohus) 9 (olulises osas) Tasu määrus RÕA osutajad tasude taotlemisel üldjoontes korrektsed. Seetõttu oli kohtu sekkumisvajadus tasude korrigeerimiseks vähene. - Ei teadvustatud RÕA osutamise maksumust istungipäeval osalemise eest. 1-15-4671 Kütus Ivanson (Harju Maakohus) 37 Tasu kord RÕA osutajad tasude taotlemisel pea alati korrektsed. Seejuures rakendati vaheaegade mahaarvamise praktikat tasukorra kehtivuse kestel. Seetõttu oli kohtu sekkumisvajadus tasude korrigeerimiseks pea olematu. - Ei teadvustatud RÕA osutamise maksumust istungipäeval osalemise eest. 1-16-483 Dikajev jt Mikler (Harju Maakohus) 200 Tasu määrus RÕA osutajad esitasid tasude taotlemisel sageli küsitavaid, ent ka ilmsete puudustega andmeid. Probleemide sisu ja ulatus olid advokaatide lõikes erinevad. - Tasude kindlaksmääramine vastavalt esitatud taotlustele, ei teadvustatud istungipäeva maksumust. Kontrollitegevus hinnati mitterahuldavaks. Puuduste ja ebakohtade teemal esitati memo JM-i JPO ning Advokatuuri ametiisikute teavitamiseks aprillis 2018. 1-15-6483 Goldimex jt Toming (Harju Maakohus) 126 (olulises osas) Tasu määrus 1-15-693 Paulus jt Liivo (Harju Maakohus) 505 (ligi kolm neljandikku) Tasu kord Tasude taotlemisel ning kindlaksmääramisel esines olulisi küsitavusi või puudusi – ennekõike süsteemne mittevastavus tasuregulatsioonidele, olulised erinevused RÕA osutajate tasustamisel võrdses istungil osalemise mahus teisel poolaastal. 2015. aasta JM-i ning Advokatuuri järelevalve tegevusi pidada mõjusaks, kuivõrd kohus asus tasude kindlaksmääramisel arvestama istungi vaheajaga. Teisalt osutusid tegevused ebatõhusateks, kuivõrd puudusi RÕA osutajate tasustamisel sisuliselt ei kõrvaldatud. Auditi laiendatud valimi alusel täheldati läbivalt istungipäeval osalemise tasu suuruse (istungipäeva maksumus) mitteteadvustamist tasutaotluste esitamise eelselt (vt võrdse tasustamise kohta allpool tähelepanekust 2) . Seejuures võis täheldatud praktikat iseloomustada nii esitatud tasuandmete pealiskaudse vaatluse kahtlus või kohtu ilmne tähelepanematus, kui ka (sisuline) kontrollijälg, mis väljendus selgitusena tasu suuruse kindlaks määramise määruses . Järeldus 1 Kohtu tegevus advokaadi esitatava taotluse (tasu) õigsuse ja põhjendatuse kontrollimisel on siseauditiosakonna hinnangul oluliselt parandamist vajav mahukates kriminaalasjades . Seejuures tuleks tähelepanu pöörata tasu suuruse kindlaksmääramise protsessi tõhususe parandamisele ning võimalusel muuta protsessi korralduslikke (asjaajamise) põhimõtteid. Auditi tulemused viitavad asjaolule, et kohtu võimekus ilmsete puuduste tuvastamisel on keskpärane, ent ebakõlade, mille tuvastamine nõuab kõrgendatud tähelepanelikkust – istungi toimumise kellaaegade ümardamise põhimõtte korrektse järgimise jälgimine, RÕA osutaja mittekorralise lahkumise ja/või naasmise kajastatus taotlusel (sh olukorras, mil asjaolu protokollis puudulikult või sootuks esitamata), samas menetluses samas ajalises mahus RÕA osutamise tasustamise võrdsuse silmas pidamine – ning mis võivad mõjutada konkreetse istungitasu suurust, märkamine on puudulik. Siseauditiosakonna hinnangul on kohtuistungil osalemise eest RÕA tasu kindlaksmääramine advokaadi taotluse alusel kohtu seisukohalt bürokraatlik ning mitmete RÕA korras määratud kaitsjate osalusel arutavates asjades ka ebamõistlikult koormav: kohus peab korduvalt, aga seejuures erinevatel ajahetkedel ja erinevates andmekoosseisudes esitatud taotlustel, tagama istungipäeva tasu õigsuse. Istungil osalemise tasu suuruse kindlaksmääramise protsess ei ole siseauditiosakonna hinnangul kooskõlas ühiskonna sektorite ülese nullbürokraatia ettevõtmise põhimõtetega : advokaadid (ettevõtjad ) esitavad riigile (siin: kohus JM-i vastutusvaldkonda kuuluva normi alusel) andmeid, mille loojaks (kohus istungi juhina) ja valdajaks (kohus asja arutamise tingimuste ja käigu talletamise eestvedajana) on riik ise. Seejuures iseloomustab kohtuistungi kestel osutatud RÕA tasu suuruse kindlaksmääramist advokaatide lõikes rahaline homogeensus: tasustatakse vastavalt istungil osalemise ajalisele mahule tasumääruses sätestatud õigusteenuse n-ö hinnakirja alusel, rakendamata sisustamist nõudvat kriteeriumit „eriliselt töömahukas RÕA osutamine“ (tasumääruse § 2 lg 1). Seega on kohtu valduses RÕA osutaja kohtuistungil osalemise eest tasustamiseks tarvilikud andmed ning taotluse esitamine pole lisaväärtust loov. Praeguse RÕA tasu suuruse kindlaksmääramise protsessi optimeerimiseks võiks kaaluda istungil osalemise eest esitatavate RÕA osutajate (üksikute) taotluste minetamist ning nende asendamist näiteks kord kuus avaldatava RÕA osutajate (koond)tasumäärusega, mis kajastab toimunud istungipäevade tasusummasid ja nende kujunemist RÕA osutajate lõikes, ning mille alusel saab Advokatuur advokaatidele istungitasud aegsasti välja maksta. Sellise proaktiivse lähenemise rakendamine kohtu poolt ning teabeahelate (RÕA osutaja kohus RÕA osutaja Advokatuur) vähendamine muudab enamike alapeatükis 3.2 rõhutatud praktiliste ebakohtade tähelepanekute olulisust ning esitatud soovituste elluviimise otstarbekust. RÕA osutajate (üksikute) taotluste esitamise kohustuse kaotamisel ning tasusummade kindlaksmääramisel RÕA osutajate lõikes üheaegselt, võivad ilmneda muu hulgas järgmised positiivsed mõjud: RÕA osutajate ühetaolisem ja tegelikkusele vastavam tasustamine: a) samas menetluses samas ajalises mahus RÕA osutamine tasustatakse võrdselt, b) lihtsustub tasustamine olukordades, mil advokaadile ei ole asja arutamise käik teada, ent menetluskulude arvestamiseks vajab kohus asjakohaseid tasuandmeid; kohtuistungi protokollide infoväärtuse paranemine RÕA tasu arvestamiseks: tasustamiseks vajalike andmete otsimise vajadus ja kogemus tõstab kohtu initsiatiivi protokollide andmekoosseisu täiendamiseks ja tähelepanelikkust ebakohtadest (sh advokaatide puudumise, mittekorraliste lahkumiste ja/või naasmiste fikseerimine) õppimiseks; RÕA osutajate motivatsiooni toetamine: advokaatidel on võimalus pühenduda kohtuliku arutamise, iseäranis mahukates kriminaalmenetlustes, kestel teenuse osutamisele, kuivõrd tasustamisega (sissetulekuga) seonduv asjaajamine kujuneks minimaalseks, mis võib osutuda ressursi (aeg, energia, raha) kokkuhoiuks väikestes advokaadibüroodes või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevatele advokaatidele. Seevastu lepingulisele kaitsjale selline riigipoolne halduskoormuse vähendamise initsiatiiv ei laiene, kuivõrd õigusteenuse (sh istungil osalemine) eest makstud tasu suurus ega võimalikud muud kokkulepped ei ol e teada; järelkontrolli teostamise lihtsustumine kolmandate isikute poolt (ennekõike Advokatuur): a) väheneb vajadus (sh töömahukus) advokaadi nägemuse ning istungi tegeliku käigu sobitamiseks ja analüüsimiseks (sh puudub vajadus selgitada RÕA osutaja taotlemata tasu ning tasu suurendamist põhjustanud ebakorrektsete andmete esitamise vahe ) ; b) paraneb kindlustunne istungi käiku katkestanud pikemate vaheaegade arvamise suhtes tasustatava aja hulka , kuivõrd kohus peaks selliseid erandjuhtumeid tasu otsuses kinnitama. Praeguse protsessi korralduslikuks eeliseks on RÕA tasustamise protsessi ühetaolisus RÕA tasu liikide lõikes – kõik tasud (sh kohtueelse menetluse toimingud, kohtulikuks arutamiseks valmistumine jm) määratakse kindlaks asjakohaseid andmeid kajastava taotluse alusel. Sellest põhimõttest lähtub ka RIS-i andmearhitektuur, samuti aktuaalne RIS-i ning KIS-i liidestamise arendusprojekt. Samas ei tohiks protsessi ühetaolisust määratleda eesmärgiks iseeneses iseäranis juhul, kui see kohtuistungil osalemise tasustamise praktika analüüsitulemuste kohaselt osutub ebaefektiivseks (põhjendamatu haldus- ning kontrollitegevuse koormus osapooltele, kõrge eksimuste risk). Protsessi korralduslike (asjaajamise) põhimõtete muutmise kaalumine on aja- ja asjakohane uue RIS-i nõuete (ärireeglite) kujundamisel, samas avaldab siseauditiosakond lootust, et valdkonna korraldajad ei takerdu protsessi tõhustamisel uue infosüsteemi arendamise ootusesse, mis on 2019. aasta suvel algusjärgus , ning leiavad uutmisvõimalusi täna r akendatavate andmesisestus ja - vahetusvõimaluste tingimustes. Siseauditiosakond leiab, et antud järelduses selgitatu on üldjoontes asjakohane ka teistes RÕA liikides (tsiviil-, haldusasjad) istungil osalemise tasustamisel. Samuti võib seisukohti laiendada menetlustoimingul osalemise tasustamisele, kuivõrd tasustamisel rakendatakse alates 2018. aasta lõpust kohtuistungil RÕA osutamise tasustamisega samaseid põhimõtteid . Soovitus 1.1 Analüüsida kohtuistungil osalemise eest osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise protsessi alternatiive ning hinnata nende rakendamise tõhusust. Vastutaja: Viljar Peep, asekantsler koostöös kohtute esimeeste ning Jaanus Tehveriga , Advokatuuri esimees Tähtaeg: 31.12 .2019 Soovitus 1.2 Kaaluda kohtuistungil osalemise eest osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise protsessi muutmist. Vastutaja: Viljar Peep, asekantsler Tähtaeg: 31 . 01 .20 20 Soovitus 1.3 Tõhustada kontrollimeetmeid ja järelevalvet taotletud tasude õigsuse ja põhjendatuse kontrollimisel, tagamaks seaduses sätestatud kontrollikohustuse täitmise ja määratud tasude vastavuse tasuregulatsiooni nõuetele. Vastutaja: kohtute esimehed Tähtaeg: koheselt Vt ka alaptk 3.1.2 soovitust 1. 1. Tähelepanek 2 – samas menetluses samas ajalises mahus riigi õigusabi osutamise tasustamise võrdsus Kohus võib tasu vähendada või jätta tasu määramata, kui RÕA osutamisel ei ole kohustusi täidetud nõuetekohase hoolsusega (tasukord p 12; tasumäärus § 3). Tasuregulatsioonid ei ole võimaldanud kohtuistungil osalemise eest tasu suurendamist. Seejuures on asjaolu tasumääruses selgelt sätestatud (§ 2 lg 1 teine lause ): kohtuistungil osalemise tasu ei suurendata (erilise töömahukuse tõttu, ent vt allmärkust nr 1 28 ). Siseauditiosakond eeldas, et kohtunikud lähtusid kriminaalasjades konkreetsel kohtuistungi päeval osalemise eest RÕA tasu suuruse kindlaksmääramisel advokaatidele, kes olid osalenud konkreetsel istungil samas ajalises töömahus, ühestest põhimõtetest ( kriteerium auditi programmi st ). Auditi valimisse kuulunud istungipäevadest, millel osales kaks või enam advokaati (kokku 161 istungipäeva, tabel 3.2 ), tuvastati erinevusi samas (töö)ajalises mahus kohtuistungil osalenud RÕA-d osutanute tasu kindlaks määramisel pea pooltel (43%) istungipäevadel . Alljärgnev konkreetsel istungipäeval samas ajalises mahus osalenud RÕA osutajate esitatud tasude (kehtis tasumäärus) rahuldamise võrdlemine näitlikustab kohtu lähtumist erinevatest põhimõtetest advokaatide lõikes ja/või varieeruvat tähelepanelikkust tasuandmete kontrollimisel: Protokoll 22. august 2016 Advokaat A (23.08.2016)* Kohus (23.08.2016)* Advokaat B (23.08.2016)* Kohus (15.09.2016)* Advokaat C (23.08.2016)* Kohus (15.09.2016)* 10:00 kuni 12:25 2,5 h 10:00 kuni 16:30 6,5 h Rahuldatud 10:00 kuni 16:15 6,5 h Rahuldatud osaliselt , tasu vähendamise kohta on konkreetse istungipäeva kohta esitatud põhjendus : 22.08.2016 [kohtuistung kestis] 5,5 h (10.00 – 12.30 & 13.30 – 16.30) 10:00 kuni 12:30 2,5 h Rahuldatud 13:30 kuni 16:15 3 h 13:30 kuni 16:30 3 h 220 eurot 260 eurot 260 eurot 260 eurot 220 eurot 220 eurot 220 eurot *Vastavalt taotluse esitamise (RÕA osutajad) või kindlaksmääramise (kohus) kuupäevad. Eelpool tähelepanekus 1 täheldati istungipäeva juhtumit (kehtis tasumäärus), mil RÕA osutajad esitasid istungi lõpus suulised taotlused istungitasude korrigeerimiseks (vt täpsemalt allmärkusest 1 2 7 ), mille kohus jättis tähelepanuta ning seetõttu kujunesid RÕA osutajate tasud istungipäeval osalemise eest järgmiseks: Protokoll 21. november 2016 Advokaat A (21.11.2016) Kohus (12.12.16) Advokaat B (20.11.2016) Kohus (12. 12.16) Advokaat C (21.11.2016) Kohus (12.12.16) Siseauditiosakonna hinnang 10:00 kuni 10:28 0,5* h 10:00 kuni 12:00 2 h Rahuldatud 10:00 kuni 13:00 3 h Rahuldatud 10:00 kuni 13:00 3 h Rahuldatud Protokollis avaldatakse lahkumise kavatsus – […] mina olen arvestanud umbes kella kahest ära sõitmise – sündmuse kellaae g jäi ebaselgeks . Salvestise kohaselt lahkus advokaat C kell 14:18. Siseauditiosakonna hinnangul oli tasustatav tööaeg: 10:00-10:28 (0,5 tundi) ning 11:03-14:18 (3,5 tundi). Seega kokku 4 tundi . 11:03 kuni 15:41 4,5 h 13:00 k uni 17:00 4 h - - - - 200 eurot 240 eurot 240 eurot 160 eurot 160 eurot 120 eurot 120 eurot 160 eurot *Kohus teeb vaheaja, et kaitsjad saaksid kohtule esitada kaitsjatasu taotlused. Siseauditiosakonna hinnangul ei kuulunud antud vaheaeg tasustatava aja hulka. Auditi (laiendatud) valimi analüüsimisel täheldati kohtuasjas Marjad alalist RÕA osutajate erinevat tasustamist, mis kujunes nii kohtu tegevu(setu)se, kui ka Advokatuuri j ooksva kontrollitegevuse tõttu . 2016. aasta kohtuliku arutamise seitsme päeva tasud kujunesid samas ajalises mahus istungitel osalenud RÕA osut ajate võrdluses järgmiseks : 18. jaanuar 19. jaanuar 26. jaanuar 1. veebruar 2. veebruar 14. märts 21. märts 7 päeva kokku Advokaat A 220 eurot 260 eurot 260 eurot 220 eurot 220 eurot 200 eurot 280 eurot 1660 eurot Esitamise kp (Kontrollijälg RIS-is ) 27. jaanuar 2016 (tasuarvestusleht kontrollitud 4.02.2016) 29. märts 2016 (tasuarvestusleht kontrollitud 4.04.2016) Advokaat B 220 eurot 260 eurot 260 eurot 220 eurot 220 eurot 200 eurot 280 eurot 1660 eurot Esitamise kp (Kontrollijälg RIS-is ) 29. veebruar 2016 (tasuarvestusleht kontrollitud 11.03.2016) 25. aprill 2016 (tasuarvestusleht kontrollitud 16.05.2016) Advokaat C 160 eurot 200 eurot 240 eurot 180 eurot 200 eurot 180 eurot 200 eurot 1360 eurot Esitamise kp (Kontrollijälg RIS-is ) 1. märts 2016 (tasuarvestusleht kontrollitud 9.03.2016) 12. juuli 2016 (tasuarvestusleht kontrollitud 17.08.2016) Advokaat D Välja-makstud 160 eurot 180 eurot 200 eurot 160 eurot 160 eurot 180 eurot 180 eurot 1220 eurot Taotlus 200 eurot 260 eurot 260 eurot 200 eurot 220 eurot 180 eurot 180 eurot Esitamise kp (Kontrollijälg RIS-is ) 9. veebruar 2016, Advokatuuri sekkumine 16. veebruar 6. aprill 2016 (tasuarvestusleht kontrollitud 18.04.2016) Siseauditiosakonna hinnang *180 eurot (tasumäärus) või 160 eurot (tasukord) *220 eurot (tasumäärus) või 200 eurot (tasukord) *260 eurot (tasumäärus) või 240 eurot (tasukord) 220 eurot 180 eurot 180 eurot 240 eurot 1480 eurot või 1420 eurot *Tasusumma erinevuse põhjus: istungi algusaeg protokollis – kohtu poolt teatavaks tehtud kellaaeg ≥ 15 minutit. Järeldus 2 Kohtu tegevus samas menetluses samas ajalises mahus RÕA osutamise ühetaolisel (võrdsel) tasustamisel on siseauditiosakonna hinnangul oluliselt parandamist vajav. Hinnang on otseselt seotud, ja seega mõjutatud, taotlustes esinenud puuduste või ebakõlade tuvastamisega (vt hinnangut ala ptk-s eelpool järelduses 1): nende osaline tuvastamine või tuvastamata jäämine põhjustab tasude erinevusi korrektse RÕA taotluse esitajate kahjuks. Tasustamise võrdsuses põhjustab probleeme ka taotluse ebakõlade tähelepanuta jätmine olukorras, mil RÕA osutaja on esitanud andmeid kohtuistungil osalemise kohta tegelikkusest (kuuldub salvestisest) väiksemas mahus. Lisaks kohtuistungil osalemisel samas ajalises töömahus RÕA-d osutanud advokaatide ebavõrdsele tasustamisele, võidakse ebaõiglaselt koormata ka RÕA saajaid, kel on RÕA tasu hüvitamise kohustus: kohtuistungi kestel RÕA korras õigusteenust saanud süüdistatavate või kannatanute RÕA tasu peab olema võrdne, kuivõrd teenuse hinnastamise põhimõtted on kõigile ühesugused (vt ka eelpool tasustamise homogeensuse kohta järeldusest 1). Riski realiseerumisega võib kaasneda mainekahju, mis võib kujuneda märkimisväärseks, kui samaaegselt realiseerub ka RÕA osutaja alalise ning ajutise kliendi vahel tasu mittejagamise risk ( vt alaptk 3.2.2 tähelepanek ja järeldus 3). Siseauditiosakond möönab, et RÕA osutajate võrdse tasustamise põhimõte kohtuistungil osalemise eest ei ole (tasu)regulatsioonides sätestatud. Teisalt viitab sellise põhimõtte rakendamise asjakohasusele kohtuistungil osalemise eest RÕA tasustamise normide tõlgendatav ühetaolisus ning eeldus, et valdkonna eest vastutajad, korraldajad ega kohus ei toeta samas töömahus RÕA-d osutanute erinevat tasustamist ega ebakõlasid hüvitamiskohustusega RÕA saajate võrdluses. Siseauditiosakonna hinnangul on põhimõtte ja selle rakendamise vajalikkuse teadvustamine hädavajalik (sh Advokatuuril võimalusel jooksva kontrolli teostamisel) ning selle teavitamise meede (nt norm tasumääruses vs tunnistamine hea tavana) väärib laiemat arutelu. Siseauditiosakond leiab, et antud järelduses selgitatu on üldjoontes asjakohane ka teistes RÕA liikides (tsiviil-, haldusasjad) istungil osalemise tasustamisel. Soovitus 2.1 Juhtida kohtunike tähelepanu kahe või enama riigi õigusabi osutajaga menetluses samas ajalises mahus kohtuistungil osutatud õigusteenuse tasustamise võrdsuse põhimõttele. Vastutaja: kohtute esimehed Tähtaeg: koheselt Vt ka eelpool alaptk soovitust 1.3: „Tõhustada kontrollimeetmeid ja järelevalvet taotletud tasude õigsuse ja põhjendatuse kontrollimisel…“ Soovitus 2.2 Arvestada riigi õigusabi tasustamise järelkontrollide teostamisel samas menetluses samas ajalises mahus kohtuistungil osutatud riigi õigusabi võrdse tasustamise põhimõttega advokaatide lõikes ning rakendada põhimõtet võimalusel ka jooksva kontrollitegevuse kestel. Vastutaja : Jaanus Tehver , Advokatuuri esimees Tähtaeg: jooksvalt Tasutaotluse esitamise ning tasu suuruse kindlaksmääramise aegsus Tähelepanek 1 – t aotluse esitamine ning rahuldamine enne (menetlus) toimingu algust Tasu suuruse kindlaksmääramiseks esitab RÕA-d osutanu taotluse süüteoasjade kohtueelses menetluses iga menetlustoimingu lõpus ning igas kohtuastmes menetluse lõpus (RÕS § 22 lg 3) . Taotluses märgitakse muu hulgas RÕA osutamise käigus tehtud põhjendatud toimingud, nende tegemisele kulunud põhjendatud aeg, iga toimingu tegemise kuupäev ning toimingu algus- ja lõppkellaaeg, kui RÕA tasu arvestatakse ajatasuna ( RÕS § 22 lg 1 p 2), ning põhjendused RÕA osutamisel kulutatud aja, tehtud toimingute vajalikkuse ja põhjendatuse kohta ( RÕS § 22 lg 1 p 4). Auditi kohtueelse menetluse toimingute valimisse sattus 49 taotlust, mille esitamise aeg (kuupäev, kellaaeg) oli varasem kui taotluses sisalduva ühe või mitme toimingu toimumise aeg – tasu taotleti enne õigusteenuse reaalset osutamist. Advokatuuri hinnangul ei ole oluline, kas taotlus on esitatud indikatiivsete kellaaegadega, mida menetlejal on õigus/kohustus korrigeerida tasu suuruse kindlaksmääramisel , enne toimingut või vormistatud tagantjärele RIS-is , mistõttu taotluse vormistamise aegsusele Advokatuuris eraldi tähelepanu ei pöörata. Samas jälgib Advokatuur RÕA osutajale tasu väljamaksmise eelselt RIS-i kande tasu otsuse koondsumma kooskõla menetleja tasu otsuse koondsummaga. Tasu suuruse kindlaksmääramine enne toimingu toimumist tuvastati üheksal juhul : seitse kohtueelse menetluses (kõik seotud ringkonnaprokuratuuridega, sh neli kokkuleppemenetlusega ) ning kaks seotud kohtumenetlusega. Näiteks määras ringkonnaprokuratuuri menetleja tasu suuruse kindlaks vahetult või päevi enne toimingu aset leidmist järgmiselt: Toimingu kp Toimingu kestus t aotlusel (töömaht) Taotluse kp Taotluse esitamis e kellaaeg Tasu otsuse kp Taotluse rahuldamis e kellaaeg Tähelepanek 20.03.2017 12:30–13:00 (0,5 tundi ) 20.03.2017 12:11:58 20.03.2017 12:13:15 Taotlus lisatud RIS-i ning tasu otsus allkirjastatud vahetult enne toimingu toimumist. 20.09.2016 12:45–13:30 ( 1 tund ) 20.09.2016 11:47:56 20.09.2016 11:58:40 13.12.2016 13:00–13:55 ( 1 tund ) 7.12.2016 N/A 12.12.2016 N/A Taotluses esitatud toimingu – kokkuleppe sõlmimine – tasu suurus määratud kindlaks üks päev enne selle toimumist . 31.08.2016 15:00-16:00 ( 1 tund ) 26.08.2016 N/A 26.08.2016 N/A Ü he taotluses esitatud toiming u – kliendi toimikuga täiendav tutvumine – tasu suurus määratud kindlaks viis päeva enne selle toimumist. Menetleja kontrollitegevust täheldati kohtueelse menetluse toimingute valimisse sattunud enne menetlustoimingu algust vormistatud ja esitatud puudustega taotluste seas viiel juhul (sh neli olid seotud kohtuistungil osalemise tasustamisega). Kõigil tuvastatud juhtudel oli tegemist toimingu kestuse ülehindamisega, mida menetleja vastavalt tegelikule toimumisajale korrigeeris. Järeldus 1 Siseauditiosakonna hinnangul peaksid menetlejad , iseäranis menetlejad ringkonnaprokuratuurides, pöörama tähelepanu RÕA tasu suuruse kindlaksmääramise aegsusele , vältides võima lusel tasutaotluste rahuldamist enne menetlus toimingu alguskellaaega. Siseauditiosa kond möönab, et kriminaalmenetluse kulude arvestamiseks võib tasutaotluse esitamine enne toimingu algust osutuda põhjendatuks ( nt RÕA osutajal ei ole võimalik taotlust vahetult pärast toimingut digitaalse lt esitada ), ent prognoositava RÕA mahu esitamine tõstab eksimuste riski tasu suuruse kindlaksmääramisel. Tasutaotluse esitamisel ning rahuldamisel enne (menetlus)toimingu algusaega puudub kindlus, et: toimingu kestus on märgitud taotlusel vastavalt tegelikule ajale (ta susta ta vale töömahule) ning kirjeldus vastab osutatud õigusteenuse sisule ; menetlustoiming üldse toimub. Sealjuures kaasneb tööajakulu taotluse vormistanud advokaadile ning menetlejale, kes peaks taotluse mitterahuldamist põhjendama, suurendades halduskoormust; menetleja on reaalselt kont rollinud toimumisaja õigsust ja põhjendatust – ei ole võimalik kontrollida te gevusi, mis toimuvad (sh algavad ja/või lõppevad) tulevikus. Samas tasu otsuses annavad menetlejad kinnituse, et tasutaotluses olevad andmed on esitatud vastavalt toimingute andmetele. RÕA tasustamisel enne toimingu algust tuleks arvestada ka mainekahju riskiga, kuivõrd selline RÕA vahendite kasutamine ei näi (menetlejate poolt) aus. Soovitus 1 Juhtida P rokuratuuri teenistujate tähelepanu asjaolule, et riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramisel tuleks võimalusel vältida taotluse rahuldamist enne menetlustoimingu algusaega. Vastutaja: Lavly Perling , riigi peaprokurör Tähtaeg: esimesel võimalusel Tähelepanek 2 – taotluse esitamise aegsus üldmenetlusasjade arutamise kestel Tasu suuruse kindlaksmääramiseks esitab RÕA-d osutanu taotluse igas kohtuastmes menetluse lõpus või vähemalt kolme kuu möödumisel viimasest kindlaksmääramiseks esitatud taotluse lahendamisest (RÕS § 22 lg 3) . Taotluse esitamise aegsust ja vastavaid asjaolusid selgitati mahukates üldmenetlusasjades esitatud taotluste, milles esitatud istungipäevad kuulusid auditi valimisse , näitel. Mahukates kohtuasjades esitatud taotluste seas tuvastati 29 taotlust , mille esitamisel oli viimasest kindlaksmääramiseks esitatud taotluse lahendamisest möödunud üle kolme kuu . Analüüsinud konkreetse kohtuasja menetlemise asjaolusid (eelkõige istungite toimumise ajakava) ja menetlusosaliste kaasatust (sh asenduskaitsja osalemist), rühmitati juhtumid järgmiselt: põhjendatud viibimine (kolm taotlust): istungite suvise vaheaja eelne tasu oli taotluse alusel kindlaks määratud, istungid jätkusid augustikuu lõpus või septembris ning tasu sügisel jätkunud istungitel osalemise eest esitati septembrikuu lõpus , näiteks: Eelmise taotluse lahendamise kp Järgmise taotluse esitamise kp Taotluse esitamise viibimine 16.06.2016 28.09.2016 12 päeva osaliselt või üldjoontes põhjendatud viibimine (14 taotlust): üldjuhul oli taotluste iseloomustavaks tunnuseks asjaolu, et taotluses esitatud esimese ning viimase kohtuistungi toimumise kuupäevaline ajavahemik ei olnud pikem kui kolm kuud (n-ö tüüpjuhtum). Taotluste rühmast võib esile tuua järgmisi erinevaid näiteid: Eelmise taotluse lahendamise kp Järgmise taotluse esitamise kp Taotluse esitamise viibimine Siseauditiosakonna tähelepanekud ning hinnangud 9.12.2015 4.04.2016 26 päeva Tüüpjuhtum. Taotluses esitati veebruari ja märtsi istungid, üks aprilli alguse istung. Kokkuvõttes võis tuvastada faktilise viibimise, ent arvestades menetluse käiku, ei olnud kahe kuu istungite kohta ühe taotluse esitamine taunitav. 3.11.2015 24.03.2016 1 kuu ning 21 päeva Tüüpjuhtum. Taotluses esitati vastavalt üks jaanuari ja veebruari ning neli märtsi istungit. Kokkuvõttes võis tuvastada faktilise viibimise, ent arvestades menetluse käiku ja asjaolu, et taotletav summa oli väike (200 eurot), ei olnud ühe taotluse esitamine tingimata taunitav. 25.04.2016 17.08.2016 23 päeva Taotluses esitati maikuu istungid ajavahemikus 8.-18. mai 2016. Kuigi tasustatavatest istungitest polnud taotluse esitamisel möödunud kuigi kaua (u kolm kuud), olnuks otstarbekam esitada taotlus enne suvepuhkuseid (mai lõpus, juunis). 2.07.2015 4.08.2016 10 kuud ning 2 päeva Erandlik juhtum. Süüdistatav ega RÕA osutaja polnud kohtulikus arutamises alalised osalejad. Taotluses esitati toimingud (kokkulepe, istungid) 2016. aasta juuni ning augusti kohta. Menetluse käigust (korrapäratu osalemine) lähtuvalt võinuks taotluse esitada nii juuni kui ka augustikuus. Teisalt ei saa ühe taotluse esitamist taunida. Kokkuvõttes võib tõdeda, et faktiline oluline viibimine võib osutuda eksitavaks. põhjendamatu viibimine (12 taotlust): kohtuasja menetlemise asjaolud ei selgitanud taotluste esitamise viibimist. Üldjuhul oli taotluste iseloomustavaks tunnuseks kõrge kindlaks määratud summa taotluse kohta võrdluses teiste viibinud taotluste (st eelpool selgitatud rühmad a ja b) rahuldatud summadega. Taotluste rühmast võib esile tuua järgmisi näiteid: Eelmise taotluse lahendamise kp Järgmise taotluse esitamise kp Taotluse esitamise viibimine Kindlaks määratud summa Siseauditiosakonna tähelepanekud ning hinnangud 19.09.2016 23.04.2017 4 kuud ja 4 päeva 2880 eurot Taotluses esitati 2016. aasta istungid ajavahemikus september kuni detsember ning 2017. aasta jaanuari ja veebruari istungid (kokku 26 istungipäeva). Seejuures oli taotlusel esitatud viimasest istungist möödunud mitu kuud. Tellimuse tä itmisel asendasid advokaati kaks kolleegi , kes esitasid taotlused ajakohaselt. Arvestades asenduskaitsjate episoodilist rolli RÕA osutamisel, ei saa taotluse esitamise aegsuse hindamisel antud juhtumis pidada põhjendatuks asenduskaitsjate esitatud taotlustega arvestamist. 20.09.2016 3.02.2017 1 kuu ja 14 päeva 2480 eurot Taotluses esitati 2016. aasta istungid ajavahemikus september kuni november ning üks 2017. aasta jaanuari istung (kokku 20 istungipäeva). 12.10.2015 20.05.2016 4 kuud ja 8 päeva 3780 eurot (kaks klienti summeeritud) Taotlustes (kaks klienti) esitati 2016. aasta istungid ajavahemikus veebruar kuni mai. KIS-i vaatlusest nähtus, et advokaat oli esitanud kohtule taotluse ka veebruaris 2016 (ei nähtu RIS-is ). 14.06.2016 7.12.2016 2 kuud ja 23 päeva 1540 eurot (kaks klienti summeeritud) Taotlustes (kaks klienti) esitati üksikud istungid 2016. aasta juunis, augustis ja detsembris ning arvukamalt oktoobris ja novembris. Taotluste viibimine konkreetses kohtuasjas oli üldjuhul mahukate üldmenetlusasjade näitel RÕA osutajate lõikes juhuslik, st taotluse esitamisega viivitamine näis harva advokaadi tahtliku käitumisena. Lisaks täheldati mahukates asjades esitatud taotluste seas 13 sisuliselt viibinud taotlust , mille esitamine oli a) kohtuliku arutamise ja/või tellimuse täitmise kestel esmakordne või b) määrati viimase taotluse lahendamisega kindlaks tasu kohtulikuks menetluseks ettevalmistuseks ja/või eelistungil osalemise eest (st üldjuhul tasu kohtulikus eelmenetluses osalemise eest, seejuures võidi kohtuliku arutamisega alustada mitmeid kuid hiljem). Selliste juhtumite seast võib esile tuua järgmisi näiteid: Kohtu- menetluse algust selgitav asjaolu Taotluse esitamise kp Taotluse esitamise hinnanguline viibimine Kindlaks määratud summa Tähelepanekud Kohtuliku arutamise algus: jaanuar 2016 7.10.2016 U 6 kuud 4300 eurot Taotluses kajastati tegevusi erinevate kuude lõikes alates jaanuarist; arvukalt istungeid märtsis, mais, juunis ning septembris. Kevad 2016: kohtulik eelmenetlus märtsis, arutamine alates aprillist. 8.12.2016 U 6 kuud 2940 eurot Taotluses kajastati tegevusi erinevate kuude lõikes alates märtsist kuni detsembrini (v.a juuli ja august). Tasu otsus 26.02.2016: ettevalmistus + eelistung (määratud tasu: 540 eurot) 12.12.2016 U 6 kuud 3660 eurot Taotluses kajastati tegevusi erinevate kuude lõikes alates märtsist kuni detsembrini (v.a aprill, mai, juuli) (kokku 28 istungit). Järeldus 2 RÕA osutaja taotluse esitamise aegsus tasu suuruse kindlaksmääramiseks on siseauditiosakonna hinnangul mõningast parandamist vajav. Seejuures vajab tähelepanu taotluste esitamise sageduse määratlus kohtumenetluse kestel kehtivas regulatsioonis üldmenetluses arutatavate asjade kohta. Siseauditiosakond leiab, et kohtumenetluse kestel taotluse esitamise aegsuse – vähemalt kolme kuu möödumisel viimasest kindlaksmääramiseks esitatud taotluse lahendamisest – normi (üheks) eesmärgiks on kindlaksmääramiseks esitatud taotluste lahendamise sageduse regulaarsus ning taotluste, milles esitatakse arvukalt istungipäevi, n-ö kuhjumise, iseäranis mahukates üldmenetlustes RÕA osutajate tasustamisel, vältimine kohtumenetluse lõpus ning seekaudu RÕA tasude väljamaksmise hajutamine eelarveaasta kestel. RÕA tasude kindlaksmääramise ning väljamaksmise ühtlasem jaotumine eelarveaasta kestel hõlbustab RÕA eraldise kasutamise planeerimist, prognoosimist. Auditi tulemused viitavad kohtumenetluse kestel taotluse esitamise normi järgimise osalisele probleemsusele: sageli täheldati juhtumeid, mil taotluste esitamise faktiline viibimine oli menetluse käiku arvestades objektiivselt põhjendatud või osaliselt, näiteks advokaadi halduskoormuse optimeerimise seisukohast, mõistetav. Samas tuvastati täiendavalt taotlusi, mille esitamise aegus oli juriidiliselt korrektne, ent nende juhtumite analüüsimisel ilmnes sisuline viibimine ning normi eesmärgi mittesaavutamine. Seetõttu pole siseauditiosakonna hinnangul kohtumenetluse kestel esitatava taotluse aegsuse sõnastus regulatsioonis eluline ega kooskõlas taotluste esitamise ja nende lahendamise sageduse regulaarsuse toetamise eesmärgiga. Näiteks võiks viimasest kindlaksmääramiseks esitatud taotluse lahendamisest vähemalt kolme kuu möödumise ajalise määratluse asemel täpsustada sagedust taotluse esitamisega vähemalt kord kvartalis eeldusel, et advokaat on RÕA tellimuse täitmisel kliendile õigusteenuseid osutanud. Taotluse esitamise sageduse kriteeriumi asemel võib kaaluda tellimuse kohtuistungitel osalemise tasu maksimaalse koondsumma (nt 2000 eurot käibemaksuta, s.o kaheksal 5-tunnisel istungipäeval osalemise eest) kriteeriumi rakendamist, sealjuures täiendava soovitusliku (hea tava) suunisena. Samuti võib taotluste esitamise sagedus sõltuda konkreetse asja kohtuliku arutamise ajakavast – tasutaotlused tuleks esitada mitme kuu pikkus e vahea ja eelselt. Siseauditiosakond leiab, et antud järelduses selgitatu on üldjoontes asjakohane ka teistes RÕA liikides (tsiviil-, haldusasjad) istungil osalemise tasustamisel. Soovitus 2 Viia üldmenetluses arutatava asja kestel kindlaksmääratava riigi õigusabi tasu taotluse esitamise aegsust täpsustav norm kooskõlla taotluste esitamise sageduse reguleerimise eesmärgiga. Vastutaja: Viljar Peep, asekantsler Tähtaeg: 31.12 .2019 Riigi õigusabi liigi ning tasu liigi märkimine taotlusel ning infosüsteemis Tähelepanek 1 – riigi õigusabi liigi märkimine tellimusel ning taotlusel RÕA liigid teiste seas on (RÕS § 4 lg 3): 1) määratud kaitse kriminaalmenetluses, 2) isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning 3) isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus. RÕA tellimused jõuavad RIS-i menetleja poo lt kindlaksmääratud RÕA liigiga . Praktikas peab Advokatuuri sõnutsi tellimuse RÕA liiki RIS-is sageli muutma ja parandama . RÕA liik on tasu andmete sisestamisel RIS-i asjakohase taotluse koostamiseks eeltäidetud tellimuse RÕA liigiga , kuid vajadusel on advokaadil võimalik RÕA liiki iga tasukirje sisestamisel vastavast rippmenüüst muuta . RÕA liik nähtus 2018. aasta talveni üksnes advokaadi sisestatud tasuandmete alusel genereeritaval PDF- vormingus taotlusfailil, täna kuvatakse RÕA liik ka taotluse RIS-i kuvavaates. Advokatuur advokaadi märgitud ebakorrektset RÕA liiki RIS-is üldjuhul tagantjärele ei muuda, v.a advokaadi palvel. Kinnitatud taotlustes eksimuste märkamisel on neid võimalik parand ada üksnes RIK-i RIS-i halduril . Puudusi ning ebakohti RÕA liigi märkimisel menetlejate esitatud RÕA tellimustes ning advokaatide tasutaotlustes täheldati auditi mõlemas – kohtueelse menetluse toimingute ning kohtumenetluse kohtuistungite – valimis. Näiteks kohtumenetluse kohtuistungite valimis selgitati RÕA liigi märkimise asjaolusid taotlustes tellimuste, mille taotlustes esitatud istungipäevad kuulusid valimisse, kõikide kohtuistungite näitel. Tutvunud 145 tellimuse (nt RÕA saaja roll – süüdistatav vs kannatanu) ning konkreetse kohtuasja menetlemise asjaoludega, rühmitati juhtumid järgmiselt: RÕA liik tellimuse l ning taotlusel märgitud korrektselt (110 tellimust), näiteks: RÕA saaja RÕA liik Tellimus Taotlus K annatanu Isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus S üüdistatav Määratud kaitse kriminaalmenetluses RÕA liik tellimusel ebakorrektne või kaheldav, mistõttu taotlusel istungipäeva(de) tasureal/-ridadel märgitud RÕA liik ebakorrektselt või kaheldavalt (RÕA osutaja ei muut nud RÕA liik i ) (26 tellimust), näiteks: RÕA saaja RÕA liik Siseauditiosakonna ettepanek Tellimus Taotlus RÕA liik Istungite arv RÕA liik Süüdistatav Määratud kaitse kriminaal - menetluses Isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus 27 Isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus Süüdimõistetu (erakorralise ettekande arutamine) Määratud kaitse kriminaal-menetluses(?) 1 Sundravile allutatud isik (psühhiaatrilise sundravi lõpetamise arutamine) 1 Täitmiskohtuniku lahendavate asjade (näites ülal – erakorralise ettekande arutamine ning psühhiaatrilise sundravi lõpetamise arutamine ) RÕA liigi määramisel (märkimisel) täheldati praktikas olulisi erinevusi. Seejuures oli tellimuse RÕA liigiks „Isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus“ 11 tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamise tellimuses, kuue sundravi asja ning nelja erakorralise ettekande arutamise tellimuses . Siseauditiosakonnale teadaolevalt puudusid auditeeritavas ajavahemikus ning lõpparuande koostamisel kokkulepped praktilise ebakoha lahendamiseks RÕA liigi märkimise l täitmisasjades; RÕA liik taotlusel istungipäeva(de) tasureal/-ridadel märgitud nii korrektselt kui ebakorrektselt (RÕA osutaja muutis RÕA liik i taotlusel valikuliselt ) (üheksa tellimust), näiteks: RÕA saaja RÕA liik Siseauditi-osakonna ettepanek Tellimus Taotlus RÕA liik Istungite arv kokku RÕA liik Istungite arv RÕA liik Istungite arv Süüdistatav Määratud kaitse kriminaal-menetluses Määratud kaitse kriminaal-menetluses 32 Mä äratud kaitse kriminaal-menetluses 31 Isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus 1 Süüdimõistetu (kohtuotsuse täitmise edasi-lükkamine) 2 1 1 Süüdistatav I siku esindamine kriminaal asja kohtueelses menetluses ja kohtus 26 23,5 2,5 Süüdistatav 18 14 4 Süüdistatav 4 1 3 Seejuures puudus RÕA osutajatel k onkreetse kohtuasja menetlemise asjaoludest lähtuvalt põhjus istungipäeva(de) tasureale/-ridadele erinevate RÕA liikide märkimiseks. Järeldus 1 RÕA liikide määramise kohasus nii tellimuste edastamisel kui taotlusele märkimisel on siseauditiosakonna hinnangul mõningast parandamist vajav. RÕA liikide järjepidetu ja/või ebakorrektne rakendamine mõjutab RÕA valdkonna statistilisi andmeid ning võib anda eksitava sisendi eelarve planeerimisse (prognoosimine) ja valdkonna halduspoliitiliste otsuste tegemiseks. Järjepidevat järelevalvet tellimuse RÕA liigi ega tasutaotlustel esitatud RÕA liikide korrektsuse osas ei toimu. RÕA liigi määramise kohasuse parandamisel tuleks arvestada, et ebakohad RÕA liigi märkimisel taotlustel tulenevad sageli menetleja poolt esitatud RÕA tellimuste ebakorrektsest liigist. Seega peaksid menetlejad olema tellimuse RÕA liigi märkimisel ning taotlusandmete kontrollimisel ja tasu kindlaksmääramisel tähelepanelikumad, küsides vajadusel nõu ja abi Advokatuurilt. Positiivse praktikana võib esile tuua taotluse esitaja võimaluse tellimuses ebakorrektselt esitatud RÕA liigi parandamiseks tasuandmete (-ridade) lisamisel RIS-is . Teisalt võib arvukate tasuridadega taotluse RÕA liigi muutmine osutuda tülikaks ning tähelepanematusest võivad vead jääda parandamata või märgivad advokaadid eeltäidetud korrektse RÕA liigi sootuks valeks. Viimasele juhtis Advokatuur auditi soovituste kokkuvõtlikul kirjalikul tutvustamisel ka advokaatide tähelepanu: tasude sisestamisel RIS-is võib eeltäidetud (vaikimisi kuvatud) RÕA liike muuta vaid põhjendatud juhtudel. Auditeeritavas ajavahemikus ning auditi kestel oli siseauditiosakonna hinnangul RÕA liigi andmesisestuse puuduste tehniline korrigeerimine RÕA korraldamisega hõivatud Advokatuuri töötajatele ebamugav, mistõttu võis tööülesande täitmise kõrge halduskoormus vähendada töötajate motivatsiooni vajalike para nduste teostamise korraldamisel . Advokatuur laiendas siseauditiosakonna soovitusel Advokatuuri eriõigustega RIS-i kasutajate õigusi 2019. aasta kevadel ning tellis ja korraldas vajaliku arenduse, mis võimaldab teha muudatusi RIK-i süsteemihalduri poole pöördumata. Tähelepanek 2 – riigi õigusabi tasu liigi märkimine taotlusel RÕA tasu liik iseloomustab osutatud õigusteenuse sisu ning võib täpsustada menetlusfaasi ja/või RÕA liiki . RÕS-is ega tasuregulatsioonis ei ole RÕA tasu liike (ammendavalt) sätestatud, ent tasu liigid on tasuregulatsioonis esitatud tasumäärade alusel tuletatavad. Tasumääruse jõustumiseni (s.o kuni 31. juuli 2016) oli tasu liikide määramisel võimalik tutvuda Advokatuuri koostatud „Abimaterjal õigete tasu liikide valimiseks tasutaotluse koostamisel riigi õigusabi infosüsteemis (RIS) kooskõlas tasude ja kulude korraga“ suunistega. RÕA tasu liik tuleb taotluse koostamisel RÕA-d osutanul märkida vastavast rippmenüüst iga tasukirje sisestamisel , mis kuvatakse t asutaotluse ning - otsuse vaatlusel osutatud õigusteenuse kohta RIS-is . Taotluse kontrollimisel ja tasu otsuse vormistamisel on m enetlejal võimalik tasu liike ümber hinnata. Kohtueelse menetluse toimingute valimis tuvastati juhtumeid, kus ühe toiminguna oli loetletud erineva sisuga toiminguid (nt toimikuga tutvumine/tutvustamine ning kohtulikuks aruteluks ettevalmistamine), millele kohaldus erinev tasu liik ning olid kehtestatud erinevad toimingu tasu piirmäärad. Valdavalt esines segadust sellega, milliseid toiminguid vaadelda kohtueelse menetluse ja milliseid kohtumenetluses osalemisena ning samasisulistele toimingutele olid märgitud erinevad RÕA tasu liigid. Näiteks täheldati audit kestel järgmist: tasu liigi „kohtueelses menetluses osalemine“ märkimisel taotleti tasu nii toimikuga tutvumise kui ka kohtuistungiks ettevalmistamise või kohtuistungil osalemise eest ; toimingut kaitseakti koostamine kajastati üldjuhul kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise osana, ent teinekord ka kohtueelse menetluse osana. Nii tasukorra p 16, tasu liikide valimiseks koostatud abimaterjali p I.3 kui ka tasumääruse § 6 lg 3 käsitlevad kaitseakti koostamist kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise osana ; toimingut kokkuleppe läbirääkimised ja sõlmimine (praktikas esitatakse nii ühe kui mitme toiminguna) kajastati üldjuhul tasu liigiga „kohtueelses menetluses osalemine“, ent teinekord ka liigiga „kohtueelses kokkuleppemenetluses osalemine“. Kohtumenetluse kohtuistungite valimis RÕA tasu liigi – üldjuhul „ k ohtuliku üld - või lihtmenetluse istungil osalemine“, aga ka näiteks „ v älisriigi kohtuotsuse tunnustamise istungil osalemine“ ning „ m ääruskaebuse läbivaatamisel osalemine“ – märkimisel RÕA osutaja poolt nähtus auditi valimi moodustamisel esitatud toimingu selgitusest üksikutel juhtudel (kokku seitse tasurida), et tegu polnud istungil osalemise tasuga . Kohtuistungil osalemise asemel taotleti tasu ennekõike kohtuistungiks valmistumise eest – esmane asjaga tutvumine , istungiprotokollidega tutvumine eelduslikult kohtulikeks vaidlusteks ettevalmistumiseks , taotluse esitamine välisriigi kohtuotsuse tunnustamise arutamiseks, seisukoha koostamine määruskaebuse läbivaatamisel osalemiseks. Üks tasurida kohtuistungil osalemise kohta kajastas kokkuleppe läbirääkimiste nõupidamist Prokuratuuris. Ebaühtlast RÕA tasu liikide märkimise praktikat täheldati täitmiskohtuniku lahendatavate asjade kohtuistungi eelselt ettevalmistavate tegevuste (nt toimikuga/materjalidega tutvumine, kohtumine kliendiga) kajastamisel, seejuures RÕA tellimuste, mille kohtuistungite tasuread sattusid auditi valimisse, näitel: Riigi õigusabi tasu liik Ettevalmistava tegevuse tasu liigi märkimise sagedus Erakorralised ettekanded Tingimisi ennetähtaegne vabastamine Sundravi asjad Kohtulik arutamine üldmenetluses (Kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine va lihtmenetluseks) 4 9 2 Kohtulik arutamine üldmenetluses (Kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamine) 1 3 3 Kohtulik arutamine lihtmenetluses (Kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamine) 9 5 2 Kohtueelses menetluses osalemine 3 8 1 Kohtuliku üld - või lihtmenetluse istungil osalemine 1 1 1 Samuti täheldati erinevate RÕA tasu liikide märkimist välisriigi kohtuotsuse tunnustamise asja ettevalmistamisel ning istungil osalemisel. Nelja sellise RÕA tellimuse, mille kohtuistungite tasuread sattusid auditi valimisse, tasu liikide märkimisel nähtus nii üldiste kui ka menetlusliigile viitavate tasu liikide esitamist. Auditi valimites ei tuvastatud juhtumeid, mil menetleja oleks juhtinud tähelepanu ja/või korrigeerinud taotlusel esitatud tasu liike ning vajadusel õigest tasu liigist lähtuvalt rakendanud asjakohaseid tasu piirmäärasid. Järeldus 2 RÕA tasu liikide märkimise kohasus tasu suuruse kindlaksmääramiseks esitatud taotlusel on siseauditiosakonna hinnangul mõningast parandamist vajav. Auditi kestel täheldatud praktika RÕA tasu liikide valikulisel märkimisel võib viidata RÕA osutajate võimalusele (sh teadlikule käitumismustrile) minetada toimingu tasu piirmäärasid , mille menetlejad jätavad tähelepanuta. Samuti mõjutab RÕA tasu liikide järjepidetu ja/või ebakorrektne rakendamine RÕA valdkonna statistilisi andmeid. Ühtset tõlgendamist vajab vähemasti järgmine: milliseid toiminguid vaadeldakse kohtueelse menetluse osana ja milliseid kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise osana ning kus on tunnetuslik piir, mil lõpeb kohtueelne menetlus ja algab kohtulik arutamine (sh ettevalmistus ) . RÕA-d osutanutel peab taotlust esitades olema näiteks teada, millal hõlmatakse materjalide tutvumist ja vestlust/konsultatsiooni kliendiga kohtueelse menetluse osana ning millal kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise osana (erinevatele tasu liikidele kohalduvad erinevad toimingu piirmäärad), milliseid tasu liike märkida täi t misasjade arutamiseks ettevalmistamisel, kas kaitseakti koostamine on käsitletav kohtueelses menetluses osalemise või kohtumenetluse kohtulikus eelmenetluses osalemisena. Ühtsete kriteeriumite olemasolu võimaldaks vältida advokaatide topelttasustamist samade toimingute eest erineva tasu liigi alt ning toetada tasustamist võrdsetel ja ühetaolistel alustel . Asjakohased suunised tuleks koostada või ajakohastada varasemalt kehtinud vastavasisuline abimaterjal ning lisada need tervikliku juhendmaterjali koosseisu (vt ka soovitust 3.1.1. 1 .1 ). Meetmete väljatöötamisse tuleks kaasata poliitikakujundajana ka JM. S iseauditiosakonna hinnangul ei ole võimalik toimingute sisu teadmata ning asjakohase tasu liigi alla kuulumist kontrollimata anda hinnangut taotletavate tasude põhjendatuse ning tasuregulatsioonis sätestatud toimingu tasu piirmääradele vastavuse kohta. Seetõttu on järelkontrolli teostamine kolmandate isikute poolt (ennekõike Advokatuur) piiratud. Soovitus 2 Välja töötada ning rakendada meetmed riigi õigusabi tasu liikide valimiseks tasutaotluse koostamisel. Vastutaja : Advokatuuri esimees, Jaanus Tehver Tähtaeg : 31 . 12 .2019 Andmed auditeerimise kohta Auditi läbiviimise alus Auditi läbiviimise aluseks oli justiitsministri poolt kinni tatud JM-i aastate 2017 –2019 tööplaanid . Õigusaktid ning h indamiskriteeriumid Seadused : kriminaalmenetluse seadustik (KrMS); riigi õigusabi seadus (RÕS); Advokatuuriseadus (AdvS). Tasuregulatsioonid (loetletud hiliseimast varasemani) koos asjakohaste seletuskirjadega : justiitsministri 26. juuli 2016 määrus nr 16 „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused “ (ajakohane redaktsioon – jõustus 8. detsembril 2018; õigusakt on kriteeriumiks üksnes ajakohaste soovituse tegemiseks); justiitsministri 26. juuli 2016 määrus nr 16 „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused “ (redaktsioon kehtis 1. juulist 2017 kuni 28. jaanuarini 2018); justiitsministri 26. juuli 2016 määrus nr 16 „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused “ (redaktsioon kehtis 1. augustist 2016 kuni 30. juunini 2017); Advokatuuri juhatuse 19. aprilli 2016. aasta otsusega muudetud „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord “ (kehtis ajavahemikus 1. kuni 31. juuli 2016); Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015. aasta otsusega kinnitatud „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord “ (kehtis ajavahemikus 1. veebruar kuni 30. juuni 2016); Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015. aasta otsusega kinnitatud „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord “ (kehtis ajavahemikus 2. oktoober 2015 kuni 31. jaanuar 2016); Advokatuuri juhatuse 7. aprilli 2015. aasta otsusega muudetud „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord “ (kehtis ajavahemikus 1. mai kuni 1. oktoober 2015); Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. aasta otsusega kinnitatud „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord “ (kehtis ajavahemikus 1. juuli kuni 31. detsember 2012). Teised õigusaktid: justiitsministri 6. detsembri 2013 määrus nr 39 „ Riigi õigusabi osutaja määramiseks taotluse esitamise ning e-toimiku süsteemi kaudu riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks dokumentide esitamise kord “; justiitsministri 20. detsembri 2011 määrus nr 57 „ Riigi õigusabi osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise aruandluse kord “ . Advokatuuri juhatuse seisukohad tasunormide tõlgendamiseks: A dvokatuuri juhatuse 7. veebruar 2017 . aasta istungi protokolli nr 3 alapunkt 2. 1 „Tasumääruse vaidlustamine“; Advokatuuri juhatuse 3. mai 2016. aasta istungi protokolli nr 9 alapunkt 2.3 „Riigikohtu üldkogu 26.04.2016 otsusest asjas nr 3-2-1-40-15“ (otsus jätkata tasukorras kehtinud põhimõtete järgimist tasumääruse kehtestamiseni); Advokatuuri juhatuse 19. aprilli 2016. aasta istungi protokolli nr 8 punkt 1 „Riigi õigusabi korraldamisega seotud küsimused“ alapunkt 1.1 „Tasude ja kulude korra muutmisest“; Advokatuuri juhatuse 24. novembri 2015. aasta istungi protokolli nr 23 punkt 2.1 „Tasude ja kulude korra p-de 19 ja 21 tõlgendamine (RÕA osutavate advokaatide ühisvastuses esitatud seisukohtadele hinnangu andmine)“. Advokatuuri juhendmaterjalid jm dokumendid : abimaterjal RÕA aruandluse esitamiseks – KKK seoses RÕA tasude ja kuludega ning Abimaterjal RÕA aruandluse esitamiseks ; dokument „ Abimaterjal õigete tasu liikide valimiseks tasutaotluse koostamisel riigi õigusabi infosüsteemis (RIS) kooskõlas tasude ja kulude korraga “ ; Advokatuuri kantsleri poolt 26. juuni 2015 heaks kiidetud „Riigi õigusabi infosüsteemi töötaja käitumisjuhend“; Advokatuuri juhatuse 19. märtsi 2013. aasta otsusega kinnitatud RÕA tasu suuruse ja RÕA kulude hüvitamise ulatuse kindlaks määramise taotluse vorm (kehtib alates 1. aprillist 2013). Hindamiskriteeriumid auditi programmist : toimingud kriminaalasja kohtueelses menetluses : suunised/kriteeriumid RÕA-d osutanud advokaatidele kriminaalasja kohtueelse menetluse toimingute määratlemiseks ning menetlejatele tasu taotluse korrektsuse kontrollimiseks on (olnud) piisavad; RÕA-d osutanud advokaatide praktika kriminaalasja kohtueelse menetluse toimingute loetlemisel on sarnane; RÕA-d osutanud advokaatidele väljamakstud summad on kooskõlas asjakohase tasuregulatsiooniga, sh seletuskirjaga; tasu kriminaalasja kohtuistungil: RÕA osutamise tasu kriminaalasjade kohtuistungitel on vastavuses asja kohase tasuregulatsiooniga ; tasu regulatsiooni täpsustamine kohtuistungi vaheaegade arvestamise suunisega on parandanud katkestustega arvestamist RÕA tasude suuruse kindlaksmääramisel; kohtunikud lähtuvad kriminaalasjades konkreetsel kohtuistungi päeval osalemise eest RÕA tasu suuruse kindlaksmääramisel advokaatide lõikes ühestest põhimõtetest (eeldus: RÕA osutajad on osalenud konkreetsel istungil samas ajalises töömahus); kohtuistungi protokollides esitatud teave toetab tegelikkusele vastavate RÕA osutamise tasutaotluste esitamist kriminaalasjade kohtuistungitel osalemise eest. Auditi metoodika Auditi läbiviimisel kasutati järgmisi metoodikaid: dokumentide jt andmekandjate vaatlus, võrdlus, kontroll ning analüüs; andmeanalüüs; intervjueerimine; selgituste küsimine. Auditi kestel ilmnes metoodilise piiranguna tasu otsuste failide puudumine RIS-is , mis oli pea alati seotud kohtu poolt tasude rahuldamise dokumentide kättesaadavusega. Kui istungitasude kontrollimisel RIS-i sisestatud tasu otsuse andmeid kinnitavaid dokumente RIS-st ei leitud, otsiti asjakohaseid dokumente KIS-st. Kui kohtu tasu suuruse kindlaksmääramist tõendavaid dokumente ei leitud RIS-st ega KIS-st, paluti tasuandmete (suuruse) korrektsuse kahtluse korral Advokatuuri asjakohane tasu otsus edastada. Selliste dokumendipäringute tegemise otsustamisel lähtuti otstarbekuse põhimõttest. Auditi ulatus Auditeeritav ajavahemik oli kavandatult 2016. aasta, auditi valimi laiendamise tõttu sattus analüüsiobjektide sekka ka 2017. aastal esitatud ja rahuldatud RÕA tasutaotlusi. Suuniste ( toimingute loetelu) kehtestamise mõju hindamiseks kohtueelses menetluses hõlmati auditi ulatusse ka 2012. aasta sügiselt rahuldatud tasutaotlusi. (Tabel 4.1) Ajakohaste järelduste ja soovituste tegemise eesmärgil a rvestati aktuaalsete arengutega (ennekõike JM-i ning Advokatuuri teadaolevad kavatsused või väljendatud soovid RÕA valdkonna korraldamisel või kohtute administratiivse tegevuse m uudatused) 2019. aasta juul ikuuni. Samuti kajastat i auditi ulatuse seisukohast olulisemaid asjakohaseid muudatusi j ustiitsministri määrusest 15.08.2019 nr 14 „Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ muutmine“. Tabel 4.1. Auditi valimitega hõlmatud auditi ulatus Auditi valimid Kohtueelse menetluse toimingud Kohtumenetluse kohtuistungid 2012 2016 2016 RÕA liik määratud kaitse kriminaalmenetluses isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus Üldkogumi ajavahemik 1.09.–31.10.2012 kaks kuud 1.08.2016–31.01.2017 kuus kuud 1.01.–31.12.2016 12 kuud Valimi laiendamise tõttu kujunenud ajavahemik Veebruar 2016– detsember 2017 Selgitus –* *Vastas üldkogumi ajavahemikule Valimisse sattunud tasu otsuse tellimust analüüsiti tervikuna (st kõiki tellimuse tasutaotlusi/- otsuseid ), sealjuures vajadusel kohtumenetluse RÕA tasusid. Ajavahemikus, s.o 2016. aastal, toiminud kohtuistungitel osalemise eest esitati tasutaotlusi ka 2017. aasta I poolaastal. Auditi ulatus ei hõlmanud RÕA kulude esitamist, nende hüvitamis t ega asjakohast kontrollitegevust. Auditis käsitletakse RÕA tasu suuruse kindlaksmääramist kohtu administratiivtegevusena ning seega pole esitatud hinnangud käsitletavad siseauditiosakonna sekkumisena kohtumõistmisesse. Lähtudes põhiseaduse § 146-147 ning kohtute seaduse § 2 ei hinda siseauditiosakond õigusemõistmise sisulist kvaliteeti. Auditi toimingud Auditi eesmärgi saavutamiseks teostati järgmised toimingud: RÕA taotlustega ning asjakohaste tasu otsustega tutvumine valimi te alusel infosüsteemides (ennekõike RIS, vajadusel KIS) , andmete koondamine ning teabe analüüsimine . K ohtueelse menetluse toimingute valim (2016) Üldkogumi määratlemise kriteerium: kõik menetleja esitatud tellimused, mis hõlmavad toiminguid kriminaalasja kohtueelses menetluses (RÕA tasu liik: „kohtueelses menetluses osalemine“). Üldkogumi moodustamisel lähtuti tasu otsuse koostamise kuupäevast. Analüüsitud ulatuses (vt eelpool alaptk-st 4 . 4 ) moodustasid üldkogumi 8353 tasurida. E sinduslikuks valimiks (usaldusnivoo 95%) kujunes 367 tasurida. Valim moodustati juhusliku valikuna kihtvalimi meetodil ( erinevad menetlejad ), arvestades kihtide proportsiooni üldkogumi suhtes (vt tabel 4 . 2 ) . Kihid jaotati alamkihtideks. Juhuslikku valimit laiendati suunatud valimiga kõikide menetlejate valimisse hõlmamise eesmärgil, samuti jälgiti, et menetleja alamkihi moodustavad üksused oleksid esindatud vähemalt ühe tasureaga. Auditi toimingute eelne valimi suurus oli 377 tasurida (4,5% üldkogumist). Tabel 4.2. Kohtueelse menetluse toimingute (2016) üldkogumi ja valimi menetlejate kihid Menetleja Määratud summa (km-ta) eurodes Osakaal (%) Tasuridade arv Osakaal (%) Juhuvalimi tasuridade arv Valimi suurus enne toimingut Politsei- ja Piirivalveamet (kokku) 172 521 51 4241 51 187 192 Ringkonnaprokuratuur id (kokku) 151 637 45 3757 45 165 165 Kohtud (kokku) 6515 2 165 2 7 8 Maksu- ja Tolliamet 3380 1 67 1 3 3 Vanglad (kokku) 1940 0,6 55 0,7 3 5 Riigiprokuratuur 2585 0,8 53 0,6 3 3 Kaitsepolitseiamet 1280 0,4 15 0,2 1 1 Kokku: 339 858 100 8353 100 369 377 Toimingu läbiviimisel arvestati piiranguga, et auditi üldkogumi andmepäring kujunes RÕA määruse andja, mitte tasu otsuse andja alusel. Piirangu mõju vähendamiseks analüüsiti valimisse kuulunud tasuridade juures sama tellimuse tasutaotlusi/- otsuseid ning teostatud toiminguid laiemalt. Kontrollitud valimi suuruseks toimingute järgselt oli 440 tasurida (5,3% üldkogumist). Väljavõtteliselt vaadeldi tasude määramise ja põhjendatuse täiendavaks hindamiseks KIS-i (nt kohtuistungite toimumine, kohtuistungite algus- ja lõppkellaajad istungiprotokollides, tasutaotluse esitamise ja kinnitamise andmed), kui need ei kajastunud RIS-is . Kohtumenetluse kohtuistungite valim (2016) Üldkogumi määratlemise kriteerium: tellimuste, mille RÕA andmise määruse esitaja on olnud kohus, kindaksmääratud tasud kohtuistungil osutatud RÕA eest. Analüüsitud ulatuses (vt eelpool alaptk-st 4 . 4 ) moodustasid üldkogumi 2449 tasurida . Esinduslikuks valimiks (usaldusnivoo 95%) kujunes 332 tasurida. Valim moodustati juhusliku valikuna kihtvalimi meetodil (kohus, kohtumaja) , arvestades kihtide proportsiooni üldkogumi suhtes. Seejuures jaotati valimi kihid (kohtud) vajadusel alamkihtideks (kohtumajad), arvestades alamkihi proportsiooni kihis. Juhusliku (põhi)valimina määratleti auditi toimingute kestel vajadusel lisaks valimisse sattunud tasuridadele ka samal istungil (samas menetluses samal kuupäeval) osalemise eest konkreetse RÕA osutaja esitatud teised tasuread . Tasuridade täiendaval kaasamisel kujunes tasuridade arvuks (põhi)valimis 483 tasurida . Põhivalimit täiendati suunatud valimiga (laiendatud valim) . Valimi laiendamisel jäi muutumatuks analüüsitav kohtuistungipäev, ent valimit võidi lisaks samas menetluses samal istungipäeval RÕA-d osutanud advokaadi tasuridadele täiendada teiste RÕA osutajate tasuridadega sama õigusteenuse osutamise eest. Tasuridade täiendaval kaasamisel kujunes tasuridade arvuks laiendatud valimis 1785 tasurida ( 73% üldkogumist ) . Auditi valimisse sattunud RÕA tasuridade alusel kujunenud kohtuasjad jagati kolme rühma (kategooriasse) (istungite iseloomustus toimingute kestel täheldatu alusel) (tabel 4 . 3 ) : väikesed asjad (u veerandik valimist ): üle poole rühmast moodustasid täitmiskohtuniku lahendatavad asjad – erakorraliste ettekannete, tingimisi ennetähtaegne vabast amise, sundraviasjade arutamine; samuti eelistungid ning maakohtu kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonide arutamine ringkonnakohtutes. Kohtuistungid on üldjuhul lühikesed (kuni tund), katkestusi ei toimu , osaleb üks kaitsja (RÕA osutaja); suured/mahukad üldmenetlusasjad: rühma liigitumise kriteeriumiks oli vähemalt viie istungipäeva sattumine auditi valimisse. Selliseid asju oli kokku kaheksa (vt ülevaadet lisast 2 ). Kohtuistungid on üldjuhul pikad (kohtu tööpäeva kestel), toimuvad erineva iseloomuga katkestused (kohtu kavandamata nõupidamised, süüdistatavate ootamatud terviserikked, korralised lõunavaheajad), kaitsjate koosseis arvukas (lepingulised ning RÕA korras kaitsjad); üksikud üldmenetlusasjad: valimisse sattunud üksikute istungipäevadega kohtuasjad. Kohtuistungid on üldjuhul pikad (kohtu tööpäeva kestel), toimuvad üksikud katkestused (tavapäraselt korralised lõunavaheajad), osalevad kaks kuni viis kaitsjat. Tabel 4.3. Kohtuasjade rühmad kohtumenetluse kohtuistungite valimis Põhivalim Laiendatud valim (põhivalim + täiendus) Kohtuasja rühm Tasuridade arv RÕA osutaja tasuandmete arv Tasuridade arv RÕA osutaja tasuandmete arv Väikesed asjad 94 88 113 105 Suured üldmenetlusasjad 358 210 1596 971 Üksikud üldmenetlusasjad 31 27 76 66 Kokku: 483 325 1785 1142 Valimisse sattus 239 istungipäeva . Nende kohta kujundati põhjendatud arvamus istungipäeva RÕA tasu suuruse (töömahu selgitamine) kohta, sealjuures a) otsiti istungi protokolle KIS-st, protokolli puudumisel küsiti asja menetlenud kohtunikult dokumenti või selgitust, b) kuulati võimalusel istungi salvestis(t)e ja vaadeldi faile, c) analüüsiti protokolle ning vajadusel kohtuliku arutamise käiku. Tasuandmete analüüsimisel jäeti tagaplaanile ebakorrektselt kindlaksmääratud RÕA tasude koondsumma arvestamine: auditi kestel tuvastatud normitõlgenduslikud küsitavused osutusid hinnangu kujundamisel olulisteks ja istungiprotokollides nähtunud teave ebapiisavaks, mistõttu olnuks risk ebaõige, küsitava koondsumma arvestamiseks kõrge ning selle alusel võinuks teha ekslikke järeldusi. Kohtuistungite valimi analüüsimisel koguti täiendavalt andmeid täitmiskohtuniku lahendatavate asjade (täitmisasjad) kestel osutatud RÕA tasustamise ( kohtuistungi ettevalmistamiseks tehtav töö, kohtuistungil osalemine) fikseeritud tasumäära rakendamise otstarbekuse kaalumiseks (esitatud üksnes asjakohases toimingu kokkuvõttes). RÕA tasu väljamaksmise taotluste ning asjakohaste tasu otsustega tutvumine kohtueelse menetluse toimingute valimi (2012) alusel paberil , dokumentide analüüsimine ( esitatud üksnes asjakohases toimingu kokkuvõttes) . Analüüsitud ulatuses (vt eelpool alaptk-st 4 . 4 ) moodustasid üldkogumi 2826 tasurida. Juhuslik valim moodustati kuude lõikes, kokkuleppeliselt määrati mõlema kuu valimi suuruseks 50 tasurida . Valimit laiendati tellimuse/RIS-i numbri alusel nii, et valimisse hõlmati kõik 50 tasurea hulka kuuluva RIS -i numbriga tasuread toimingu üldkogumis. Valimi suuruseks kujunes 121 tasurida (4,3% üldkogumist), toimingute järgselt kuulus laiendamise tõttu 131 tasurida (4,6% üldkogumist). Paberdokumentide vaatlus ed toimus id 7.-9. märtsil 2018. aastal Advokatuuris. kirjalik ja suuline kommunikatsioon Advokatuuri töötajatega, sealjuures: vahetu kohtumine Advokatuuris 14. märtsil 2018. aastal: Advokatuuri kontrollitegevuste vaatlus (sh tegevused RIS-is ), tasunormide tõlgendamine, aktuaalsete arengute selgitamine; tegevusi tutvustas ja selgitusi andis Advokatuuri jurist (R. Paart); kirjalike selgituste ning lisainformatsiooni küsimine Advokatuuri töötajatelt (L. Eenpalu ning R. Paart). Auditi toimingute tulemused on esitatud kahes kokkuvõttes: toimingu kokkuvõte „Kriminaalasjade kohtueelse menetluse toimingute tasustamine“ (kooskõlastatud detsembris 2018) – p õhiosas kajastatud auditi lõppa r u ande alapeatükis 3.1; toimingu kokkuvõte „Riigi õigusabi osutamise tasustamise praktika kriminaalasjade kohtuistungitel osalemise eest“ (kooskõlastatud aprillis 2019) – põ hiosas kajastatud auditi lõpparu ande alapeatükis 3.2. Seejuures esitati auditi toimingute kestel tuvastatud asjapõhiste (Dikajev jt ning Goldimex jt) puuduste ja ebakohtade teemal memo JM-i JPO ning Advokatuuri ametiisikute teavitamiseks aprilli s 2018. Siseauditiosakond tänab auditi korraldamiseks vajaliku informatsiooni, dokumentatsiooni ning abi eest järgmisi isikuid: Leen Eenpalu, Reelika Paart ning Hannes Vallikivi ja Jaanus Tehver Advokatuurist; Gunnar Vaikmaa, Alar Must , Kaidi Lippus ning Viljar Peep Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonnast; kohtunikud Astrid Asi, Meelis Eerik, Kersti Kerstna-Vaks, Rubo Kikerpill, Villem Lapimaa, Liivi Loide, Kadri Palm, Tiina Pappel, Kristjan Siigur; Martin Karu Politsei- ja Piir i valveameti siseauditibüroost. Kinnitatud lõpparuanne on töövooga edastatud teadmiseks JM-i JPO vabakutsete talituse juhatajale ning kohtute talituse juhatajale, kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse juhatajale ning vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse ja sisekontrolli talituse juhatajale . Kinnitatud lõpparuanne on elektrooniliselt edastatud Advokatuurile , samuti teadmiseks Riigikohtu le , kohtutele , Prokuratuurile , PPA-le , vanglate le , Konkurentsiametil e, Kaitsepolitseiametile, Keskkonnainspektsioonile, Maksu- ja Tol liametile ning Sõjaväepolitseile. Lisad: lisa 1 „Soovituste kooskõlastuse tabel“ neljal lehel; lisa 2 „ Auditi valimisse sattunud mahukate üldmenetluses lahendatud/lahendatavate kohtuasjade tutvustus“ ühel lehel. Lisa 1: Soovituste kooskõlastuse tabel Nr Soovitus Soovituse täitmise tähtaeg Soovituse rakendamise eest vastutava isiku nimi ja ametikoht Soovituse rakendamise eest vastutava isiku kooskõlastus Soovituse rakendamise eest vastutava isiku kommentaar 3.1.1. 1 .1 Töötada välja ning rakendada meetmed toimingute, mille eest kohtueelses menetluses riigi õigusabi tasu taotletakse ja välja mõistetakse, määratlemiseks täpsemalt/ühtsetel alustel. Tutvustada meetmeid advokaatidele ja menetlejatele. 31.12.2019 Viljar Peep, asekantsler, koostöös Jaanus Tehveriga, Advokatuuri esimees Kooskõlastatud e-kirjaga 3.1.1. 1 .2 Tagada toimingute sisu kirjelduste ja põhjenduste olemasolu tasutaotlustes. Jooksvalt Jaanus Tehver, Advokatuuri esimees Kooskõlastatud e-kirjaga Toimingute sisu kirjelduste lahter on vabatekstiväli, mis peab alati olema täidetud. Kui kontrolli läbiviies tekib Advokatuuril küsimusi, on võimalik advokaadi poole täiendavalt pöörduda. 3.1.1. 2 .1 Kujundada seisukohad praktiliste ebakohtade lahendamiseks ja ühtseks tõlgendamiseks. 31.12.2019 Viljar Peep, asekantsler, koostöös Jaanus Tehveriga, Advokatuuri esimees Kooskõlastatud e-kirjaga 3.1.1. 2 .2 K aaluda menetlustoimingul osalemise tasu suurendamise põhimõtete täpsustamist tasuregulatsioonis. 31.12.2019 Viljar Peep, asekantsler Kooskõlastatud e-kirjaga 3.1.2.1.1 Tõhustada järelevalvet ja menetlejate kontrollimeetmeid tasutaotlustes esitatud toimingute ja taotletud tasude õigsuse ja põhjendatuse kontrollimisel, tagamaks seaduses sätestatud kontrollikohustuse täitmise ja määratud tasude v astavuse tasu regulatsiooni nõuetele. Jooksvalt Viljar Peep, asekantsler, koostöös Jaanus Tehveriga, Advokatuuri esimees; menetlejad Kooskõlastatud e-kirjaga 3.1.2.1.2 Analüüsida automaatlahenduste ja -kontrolli võimalusi riigi õigusabi tasude kindlaksmääramisel, sh arvutuslike vigade vältimiseks ja tuvastamiseks. Jooksvalt Viljar Peep, asekantsler, koostöös Jaanus Tehveriga, Advokatuuri esimees Kooskõlastatud e-kirjaga Advokatuur ning Justiitsministeerium on arutatud automaatlahenduste elluviimist, kuid kuna tegemist on mahukate arendustega, mis nõuavad arendusi ka teistes süsteemides, kavandatakse tööd uue riigi õigusabi infosüsteemi arendusprojekti. Nr Soovitus Soovituse täitmise tähtaeg Soovituse rakendamise eest vastutava isiku nimi ja ametikoht Soovituse rakendamise eest vastutava isiku kooskõlastus Soovituse rakendamise eest vastutava isiku kommentaar 3.1.3.1.1 Analüüsida mõistet „eriliselt töömahukas“ ning võimalusel kujundada kriteeriumid mõiste sisustamiseks. Tutvustada analüüsi tulemusi advokaatidele ja menetlejatele, teha need võimalusel kättesaadavaks. 31.12.2019 Viljar Peep, asekantsler, koostöös Jaanus Tehveriga, Advokatuuri esimees Kooskõlastatud e-kirjaga Advokatuuri juhatus ning Advokatuuri RÕA komisjoni liikmed arutasid 2018. aasta detsembris mõiste sisustamist ning edastasid kujundatud seisukoha Justiitsministeeriumile. 3.1.3.1.2 Vajadusel täiendada tasuregulatsiooni ja/või selle seletuskirja mõiste „eriliselt töömahukas“ definitsiooniga (selgitusega). Vajadusel Viljar Peep, asekantsler Kooskõlastatud e-kirjaga 3.2.1.1.1 Tagada kohtuistungi protokollides asjakohane andmekoosseis riigi õigusabi osutamise tasu (hõlpsaks) arvestamiseks kohtuistungil osalemise eest ning esitatud tasu õigsuse kontrollimiseks. Jooksvalt Kohtute esimehed Loetud kooskõlastatuks asjakohase toimingu kokkuvõtte tutvustamisel e-kirjaga Tartu Ringkonnakohus teostas 2019. aasta kevadel kriminaalasjade istungiprotokollide pistelise ülevaatuse; andmekoosseisu kajastamise probleeme ei tuvastatud. Kohus leidis, et paljusid auditis täheldatud probleeme ringkonnakohtus menetluse eripärast tulenevalt ei teki, kuna istungeid on oluliselt vähem ja need ei ole nii pikad. 3.2.1.1.2 Kaaluda kohtuistungi salvestisele tuginemisele selgitamist kohtuistungil osutatud riigi õigusabi tasustamisel tasuregulatsioonis. 31.12.2019 Viljar Peep, asekantsler Kooskõlastatud e-kirjaga Tasumääruse muutmise määruse eelnõu suvel 2019 menetluses, soovitus rakendatakse kavandatult sügisel 2019 . 3.2.2.1.1 Tõhustada kohtuistungil osutatud riigi õigusabi tasustamise järelevalvet. Jooksvalt järelevalve teostamise käigus Viljar Peep, asekantsler, koostöös Jaanus Tehveriga, Advokatuuri esimees Kooskõlastatud e-kirjaga Advokatuur märkis, et kontrolli teostatakse Advokatuuris pisteliselt, seejuures võrreldakse istungiprotokolle ta sutaotlustes esitatud andmetega. 3.2.2.1.2 Korraldada kohtuistungil, mis kestab kauem kui 30 minutit, osalemise eest osutatud riigi õigusabi töömahu arvestamisel lähima pooltunnini ümardamise põhimõtte muutmine . 31.12.2019 Viljar Peep, asekantsler Kooskõlastatud e-kirjaga Tasumääruse muutmise määruse eelnõu suvel 2019 menetluses, soovitus rakendatakse kavandatult sügisel 2019 . 3.2.2.3 Kaaluda samas menetluses üheaegselt põhi- ja asenduskaitsjana kaitsealuste või esindatavate eest riigi õigusabi osutamise tasu ühisuse täpsustamist tasuregulatsioonis. 31.12.2019 Viljar Peep, asekantsler Kooskõlastatud e-kirjaga 3.2.3.1.1 Analüüsida kohtuistungil osalemise eest osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise protsessi alternatiive ning hinnata nende rakendamise tõhusust. 31.12.2019 Viljar Peep, asekantsler koostöös kohtute esimeeste ning Jaanus Tehveriga, Advokatuuri esimees Kooskõlastatud e-kirjaga ning loetud kooskõlastatuks kohtutega asjakohase toimingu kokkuvõtte tutvustamisel e-kirjaga Advokatuuri hinnangul lihtsustub KIS-RIS ühenduse loomisega tasutaotluste esitamine ning nende kindlaksmääramine märgatavalt. Nr Soovitus Soovituse täitmise tähtaeg Soovituse rakendamise eest vastutava isiku nimi ja ametikoht Soovituse rakendamise eest vastutava isiku kooskõlastus Soovituse rakendamise eest vastutava isiku kommentaar 3.2.3.1.2 Kaaluda kohtuistungil osalemise eest osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise protsessi muutmist. 31.01.2020 Viljar Peep, asekantsler Kooskõlastatud e-kirjaga 3.2.3.1.3 Tõhustada kontrollimeetmeid ja järelevalvet taotletud tasude õigsuse ja põhjendatuse kontrollimisel, tagamaks seaduses sätestatud kontrollikohustuse täitmise ja määratud tasude vastavuse tasuregulatsiooni nõuetele. Koheselt Kohtute esimehed Loetud kooskõlastatuks asjakohase toimingu kokkuvõtte tutvustamisel e-kirjaga Tartu Ringkonnakohtu esimees märkis, et kohtu esimehe järelevalve tema juhtiva kohtuasutuse kohtunike suhtes on piiratud, olles võimalik vaid õigusemõistmise korralduse ja kohtuniku üldiste teenistuskohustuste täitmise vallas. See ei tohi aga puudutada õigusemõistmise sisu, sh seaduste kohaldamist, tõlgendamist ja kaalutlusõiguse teostamist. Seejuures saab kohtu esimees juhtida kohtunike tähelepanu vajadusele veenduda riigi õigusabi taotluste põhjendatuses, kuid ei saa asuda rakendama kontrollimeetmeid ja teostama järelevalvet kohtunike üle riigi õigusabi tasu taotluste põhjendatuse kontrollimisel. 3.2.3.2.1 Juhtida kohtunike tähelepanu kahe või enama riigi õigusabi osutajaga menetluses samas ajalises mahus kohtuistungil osutatud õigusteenuse tasustamise võrdsuse põhimõttele Koheselt Kohtute esimehed Loetud kooskõlastatuks asjakohase toimingu kokkuvõtte tutvustamisel e-kirjaga 3.2.3.2.2 Arvestada riigi õigusabi tasustamise järelkontrollide teostamisel samas menetluses samas ajalises mahus kohtuistungil osutatud riigi õigusabi võrdse tasustamise põhimõttega advokaatide lõikes ning rakendada põhimõtet võimalusel ka jooksva kontrollitegevuse kestel. Jooksvalt Jaanus Tehver, Advokatuuri esimees Kooskõlastatud e-kirjaga 3.3.1 Juhtida P rokuratuuri teenistujate tähelepanu asjaolule, et riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramisel tuleks võimalusel vältida taotluse rahuldamist enne menetlustoimingu algusaega. Esimesel võimalusel Lavly Perling, riigi peaprokurör Loetud kooskõlastatuks asjakohase toimingu kokkuvõtte tutvustamisel e-kirjaga 3.3.2 Viia üldmenetluses arutatava asja kestel kindlaksmääratava riigi õigusabi tasu taotluse esitamise aegsust täpsustav norm kooskõlla taotluste esitamise sageduse reguleerimise eesmärgiga. 31.12 .2019 Viljar Peep, asekantsler Kooskõlastatud e-kirjaga Nr Soovitus Soovituse täitmise tähtaeg Soovituse rakendamise eest vastutava isiku nimi ja ametikoht Soovituse rakendamise eest vastutava isiku kooskõlastus Soovituse rakendamise eest vastutava isiku kommentaar 3.4.2 Välja töötada ja rakendada meetmed õigete tasu liikide valimiseks tasutaotluse koostamisel. 31.12 .2019 Jaanus Tehver, Advokatuuri esimees Kooskõlastatud e-kirjaga TK 5.1* Tagada kuni KIS-RIS ühenduse loomise/rakendumiseni (muudetud) tasumääruste [tasuotsuste] olemasolu infosüsteemis juhtudel, kus määratud tasusid on RIS-i sisestamisel muudetud ja/või Advokatuuri poolse kontrollitegevuse tulemusena korrigeeritud väljamaksmisel. *Toimingu kokkuvõte „Kriminaalasjade kohtueelse menetluse toimingute tasustamine“ soovitus 5.1. [alates] 31.12.2018 Jaanus Tehver, Advokatuuri esimees Loetud kooskõlastatuks asjakohase toimingu kokkuvõtte kooskõlastamisel e-kirjaga RIS-is lisatakse tasuarvestuslehe kontrollimise andmetesse kommentaar/selgitus, kui menetleja määratud/rahuldatud tasud erinevad RIS-i kantud ja väljamaksmisele suunatud tasumääruse andmetest. TK 5.2* Lisada RIS-is tasuarvestuslehe kontrollimise andmetesse kommentaari väljale selgitus juhtudel, kui väljamaksmisele kuuluvad tasud erinevad menetleja rahuldatud/määratud tasudest. *Toimingu kokkuvõte „Kriminaalasjade kohtueelse menetluse toimingute tasustamine“ soovitus 5.2. Esimesel võimalusel [edaspidi – jooksvalt] Jaanus Tehver, Advokatuuri esimees Loetud kooskõlastatuks asjakohase toimingu kokkuvõtte kooskõlastamisel e-kirjaga Arve kontrollimisel lisatakse Advokatuuri poolt tasuarvestuslehe kommentaari lahtrisse märge. TK 2.1* Kaaluda riigi õigusabi tasustamisel fikseeritud tasumäära rakendamist. *Toimingu kokkuvõte „Riigi õigusabi osutamise tasustamise praktika kriminaalasjade kohtuistungitel osalemise eest“ soovitus 2.1. 31.12.2019 Viljar Peep, asekantsler Loetud kooskõlastatuks asjakohase toimingu kokkuvõtte kooskõlastamisel e-kirjaga TK 2.2* Kaaluda kohtuistungil osalemise tasu suurendamise võimaldamist asjapõhiselt erandlikes kriminaalmenetlustes. *Toimingu kokkuvõte „Riigi õigusabi osutamise tasustamise praktika kriminaalasjade kohtuistungitel osalemise eest“ soovitus 2.2. 31.12.2019 Viljar Peep, asekantsler Loetud kooskõlastatuks asjakohase toimingu kokkuvõtte kooskõlastamisel e-kirjaga Lisa 2: Auditi valimisse sattunud mahukate üldmenetluses lahendatud/lahe ndatavate kohtuasjade tutvustus Lühend auditis Istungi-päevade arv valimis Asja nr Kohus Kohtunik Kohtuistungite algus (kuu/aasta) Süüdistatavate arv Süüdistusaktist Kuritegude kategooriad (liik) K ohtute infosüsteemist Menetluse staadium Juul is 2019 Noorte-keskus 5 1-15-2666 Viru maakohus, Rakvere kohtumaja Kullerkupp Jaanuar 2016 9 a) Varavastased kuriteod; b) ametialased kuriteod; c) avaliku usalduse vastased kuriteod Asi lahendatud 13.12.2018 Marjad 8 1-13-11724 Tartu maakohus, Tartu kohtumaja Tanum Jaanuar 2015 7 (sh 1 juriidiline isik, 2 Läti kodanikku) Majandusalased kuriteod (maksualased kuriteod) Asi lahendatud 4.07.2018 Gavrilin (jt) 10 1-15-9694 Tartu maakohus, Tartu kohtumaja Sillaots Märts 2016 16 a) Rahvatervisevastased kuriteod (narkootikumid); b) isikuvastased kuriteod; c) varavastased kuriteod; d) avaliku rahu vastased kuriteod; e) liikluskuriteod Asi lahendatud 3.02.2017 Viimsi 7 1-16-228 Harju maakohus Kullerkann Aprill 2016 3 Varavastased kuriteod Asi lahendatud 8.06.2018 Kütus 11 1-15-4671 Harju maakohus Ivanson Jaanuar 2016 8 a) Majandusalased kuriteod (maksualased kuriteod); b) avaliku rahu vastased kuriteod Asi lahendatud 16.01.2018 Dikajev (jt) 17 1-16-483 Harju maakohus Mikler Juuni 2016 18 a) Avaliku rahu vastased kuriteod; b) isikuvastased kuriteod; c) varavastased kuriteod; d) majandusalased kuriteod (maksualased kuriteod); e) üldohtlikud kuriteod ( tulirelva ja laskemoonaga seotud kuriteod) Menetluses Goldimex (jt) 26 1-15-6483 Harju maakohus Toming Jaanuar 2016 10 a) Majandusalased kuriteod (maksualased kuriteod); b) avaliku rahu vastased kuriteod Menetluses Paulus (jt) 44 1-15-693 Harju maakohus Liivo Juuni 2015 28 (sh 2 juriidilist isikut) a) Avaliku rahu vastased kuriteod; b) majandusalased kuriteod (maksualased kuriteod, rahapesualased kuriteod); c) isikuvastased kuriteod; d) avaliku usalduse vastased kuriteod; e) varavastased kuriteod; f) üldohtlikud kuriteod ( tulirelva ja laskemoonaga seotud kuriteod) Asi lahendatud 13.10.2017