Tartu Maakohtu kohtujurist Harri Hõraku arvamuse edastamine kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõu kohta

Justiitsministeerium Teie 20.06.2019 nr 8-1/3882 [email protected] Meie 13.08.2019 nr 10-3/19/689-2 Tartu Maakohtu kohtujurist Harri Hõraku arvamuse edastamine kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõu kohta Justiitsministeerium esitas Tartu Maakohtule kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tartu Maakohtu seisukoha koostamiseks paluti kohtunikel, kohtujuristidel ja konsultantidel esitada oma kirjalik arvamus. Arvamuse esitas kohtujurist Harri Hõrak, millise edastan. Esitatud arvamuse kohaselt on seaduste muudatused, mis puudutavad kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisusi erakorralise ja sõjaseisukorra ajal üldiselt vajalikud ja põhjendatud. Samas on mõningad sätted problemaatilised ja on vaja läbi mõelda, kas ja millisel kujul tasub neid sätteid vastu võtta. Sõjaseisukorraga seotud kriminaalmenetluse erisuste sätestamine kriminaalmenetluse seadustiku eraldi peatükis on põhjendatud, sest sellisel juhul on kriminaalmenetluse seadustikus kogu kriminaalmenetlust puudutav regulatsioon ja on kerge üles leida sätteid, mis reguleerivaid kriminaalmenetluse erisusi sõjaseisukorra ajal. Kui menetlejad leiavad kiiresti üles sätted, mis reguleerivad kriminaalmenetlust sõjaseisukorra ajal, saavad nad kiiresti asuda kriminaalasju menetlema sõjaseisukorra ajal kehtiva menetlusõiguse järgi. Kuna sõjaseisukorra ajal tuleb võimalusel järgida samu põhimõtteid, mida järgitakse rahu ajal kriminaalmenetluses, ning sõjaseisukorra ajal kehtivaid erisusi kriminaalmenetluse läbiviimisel pole palju, on õige eelnõus sätestatud põhimõte, et kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustikku, arvestades kriminaalmenetluse seadustiku peatükis 142 sätestatud erisusi. Arvestades asjaolu, et sõja ajal ei pruugi olla piisaval arvul kohtunikke ja sõja ajal võib kohtunike liikumine olla sellisel määral piiratud, et kohtunikud ei saa nädalavahetustel lahendada kiireloomusi kriminaalasju (vahistamise asjad ja kiirmenetluse asjad), on põhjendatud muudatus, mis võimaldab sõjaseisukorra ajal pidada kahtlustatavat kohtu loata kinni kuni 96 tundi. Sellisel juhul ei pea kohtunikud nädalavahetustel vahistama kahtlustatavaid. Tekib küsimus, millal on alanud kokkuleppemenetluse läbirääkimised. See küsimus tõusetub, kui kokkuleppemenetluse läbirääkimised algavad enne 96 tunni möödumist. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste algust saab lugeda ajast, mil prokurör, advokaat ja kahtlustatav on koos ühes ruumis ja alustavad kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste algust saab lugeda ka ajast, mil on olemas vajalikud nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Et vältida Suur 1, 48306 JÕGEVA. Registrikood 74001966. Telefon 776 2240, faks 776 2235, e-post [email protected] www.kohus.ee vaidlusi kokkuleppemenetluse läbirääkimiste alguse aja üle, tuleks täpsustada, mis ajast alates algavad kokkuleppemenetluse läbirääkimised. Põhjendatud on regulatsioon, mis võimaldab uurimisasutusel sõjaseisukorra ajal teatab prokuratuurile kahtlustatava kinnipidamisest 48 tunni jooksul ja mis võimaldab uurimisasutusel kuulata kahtlustatava sõjaseisukorra ajal üle 72 tunni jooksul, sest sõja ajal ei pruugi uurimisasutuste ametnikel olla võimalik teavitada prokuratuuri viivitamatult kahtlustatava kinnipidamisest ning sõja ajal ei pruugi olla tööl piisaval hulgal uurimisasutuse ametnikke, et kuulata kahtlustatavat üle nädalavahetusel. Problemaatiline on säte, mis võimaldab prokuratuuril anda erandlike asjaolude korral loa kahtlustatava kinnipidamiseks kuni seitsme ööpäevani, s.o kolme ööpäeva võrra kauem kui esialgne kinnipidamise tähtaeg 96 tundi, sest see võib tekitada olukorra, kus prokuratuur hakkab inimesi ilma põhjuseta kahtlustatavana kinni pidama täiendavalt kolme ööpäeva jooksul. Samas pole alternatiivset lahendust, mis välistaks inimeste põhjendamatu kinnipidamise kahtlustatavana. Loa kahtlustatava kinnipidamiseks seitsmeks päevaks võiks anda kohus, kuid see pole hea lahendus, sest see koormab kohtud suure arvu eeluurimisega seotud kiireloomuliste asjadega sõjaolukorras, kus kohtud peaksid lahendama kriminaalasju sisuliselt. Samas on risk, et prokuratuur hakkab inimesi põhjuseta kahtlustatavana kinni pidama pärast 96 tunni möödumist, väike asjaolu tõttu, et prokuratuur on riigiasutus, kes järgib oma tegevustes seadusi. Eelnõu sätestab tähtaja, mille jooksul võib prokuratuur inimest kohtu loata kahtlustatavana kinni pidada, ööpäevades. Samas üldine kahtlustatavana kinnipidamise tähtaeg on sätestatud tundides. See võib tekitada vaidlusi selle üle, millal lõpeb seitsme ööpäeva pikkune kinnipidamise tähtaeg: kas viimase ööpäeva lõpus kell 23.59 või viimasel ööpäeval samal kellaajal, mil inimene peeti kahtlustatavana kinni. Et vältida vaidlusi kahtlustatava kinnipidamise tähtaja lõpu kellaaja üle, tuleks sätestada, et prokuratuur võib anda loa inimese kahtlustatavana kinnipidamiseks kokku 7 ööpäevaks ehk 168 tunniks. Täpsustada tuleks ka seda, millise ajavahemiku jooksul peab prokuratuur koostama vahistamistaotluse ja korraldama kinnipeetu toimetamise kohtusse juhul, kui prokuratuur on pikendanud kahtlustatava kinnipidamise tähtaega seitsme ööpäevani. KrMS § 38211 lõikes 4 räägitakse ainult KrMS § 38211 lõikes 1 sätestatud kinnipidamise tähtaja pikendamisest. Vahistamistaotluse koostamise tähtaeg tuleneb KrMS § 38211 lõikest 6. Selle tähtaja pikendamist pole KrMS § 38211 lõikes 4 reguleeritud. Ka KrMS § 38211 lõikes 6 pole reguleeritud, millise tähtaja jooksul peab prokuratuur koostama vahistamistaotluse, kui ta on pikendanud kahtlustatava kinnipidamise tähtaega. Mõistlik oleks regulatsioon, mille järgi tuleb prokuratuuril kahtlustatava kinnipidamise tähtaja pikendamisel koostada vahistamistaotlus ja korraldada kahtlustatava toimetamine kohtusse pikendatud kinnipidamise tähtaja jooksul. Kui esinevad erandlikud asjaolud kahtlustatava kinnipidamise tähtaja pikendamiseks, on alus ka vahistamistaotluse esitamise tähtaja pikendamiseks 96 tunnilt pikendatud kinnipidamise tähtaja lõpuni, sest erandlike asjaolude korral vajab prokuratuur rohkem aega vahistamistaotluse koostamiseks. Kuna sõjaseisukorra ajal võib kirjaliku jälitusloa vormistamine võtta tavapärasest kauem aega ja teatud juhtudel tuleb jälitustegevust alustada väga kiiresti, on põhjendatud regulatsioon, mis võimaldab sõjaseisukorra ajal võtta kirjaliku jälitusloa 48 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates. Arvestades asjaolu, et sõjaseisukorra ajal on teadete saatmine raskendatud häirete tõttu sideteenuste ja postiteenuse töös ja inimeste osalemise tõttu sõjategevuses, on põhjendatud regulatsioon, mille järgi teavitatakse tehtud jälitustoimingutest kahtlustatavat ja teist inimest, keda jälitati, 60 päeva pärast sõjaseisukorra lõppu. Samas tuleb arvestada asjaoludega, et sõjategevus võib kesta aastaid või halvemal juhul isegi aastakümneid ja jälitustegevus on valdkond, mis rikub inimeste põhiõigusi suurel määral. Teatud aja möödumisel möödub mõistlik aeg, mille jooksul tuleks teatada jälitustoimingust inimestele, keda jälitati. Kui inimene saab tema suhtes tehtud jälitustoimingust teada väga pika aja jooksul pärast jälitustoimingu tegemist, võib tal olla keeruline vaidlustada tema õiguste rikkumist jälitustoimingu tegemisel. Et tagada inimeste teavitamine jälitustoimingutest mõistliku aja jooksul ja vältida olukorda, kus jälitustoimingud jäävad salastatuks aastakümneteks, tuleks sätestada, et jälitustoimingutest teatatakse kahtlustatavale ja teisele inimesele, keda jälitati, 60 päeva jooksul pärast sõjaseisukorra lõppu, kuid mitte hiljem kui kümme aastat pärast jälitustoimingu lõppu. Kuna sõja ajal ei pruugi olla piisaval hulgal tõlke, et tõlkida kõik menetlusdokumendid eesti keelde, on põhjendatud regulatsioon, mis võimaldab jätta sõjaseisukorra ajal eesti keelde tõlkimata menetlusdokumendid, kui menetleja ja menetlusosalised või kohtumenetluse pooled on sellega nõus. Menetlusosaliste või kohtumenetluse poolte nõusoleku eeldus tagab selle, et menetlusdokumendid jäetakse tõlkimata eesti keelde vaid juhul, kui süüdistatav või kahtlustatav on sellega nõus. See tagab kahtlustatavale või süüdistatavale õiguse tõlgi abile ka sõjaseisukorra ajal. Arvestades asjaolu, et sõjaseisukorra ajal võib osa Eesti territooriumist olla okupeeritud või mõnes Eesti piirkonnas võib käia niivõrd intensiivne sõjategevus, mis takistab kriminaalasja läbivaatamist kohtus, on põhjendatud muudatus, mis võimaldab Riigikohtu esimehel sõjaseisukorra ajal muuta kriminaalasjade läbivaataamise territoriaalset kohtualluvust. See võimaldab sõjaseisukorra ajal kriminaalasja läbi vaadata teises Eesti piirkonnas asuvas kohtus, kui osa territooriumi on Eesti Vabariigi käes või kui kogu territoorium on Eesti käes ja sõjategevus käib vaid teatud piirkondades. Põhjendatud on kohtualluvuse muutmise lubamine ainult erandlike asjaolude korral, sest see tagab, et kohtualluvust ei muudeta juhul, kui sõja ajal saab kriminaalasja läbi vaadata alluvusjärgses kohtus. Põhjendatud pole muudatus, mis kohustab sõjaseisukorra ajal otsustama kohtu alla andmise kümne päeva jooksul kriminaalasja kohtusse saabumise päevast, sest see tekitab kohtule suure koormuse kohtu alla andmise määruste tegemiseks lühikese aja jooksul ning sõja ajal ei pruugi kohtul õnnestuda kümne päeva jooksul saada ühendust prokuröri ja advokaadiga, et leppida kokku eelistungi aeg. Kui kohus saab kümne päeva jooksul ühendust prokuröri ja advokaadiga, ei pruugi leiduda sobivat aega eelistungi korraldamiseks kümne päeva jooksul kriminaalasja kohtusse saabumisest. Samuti ei pruugi kohtul olla suure töökoormuse tõttu võimalik määrata kümne päeva jooksul kriminaalasja kohtusse saabumisest kohtuistungi aega üldmenetluse asjas. Rahuajal on kohtule ette nähtud tähtaeg süüdistatava kohtu alla andmiseks vaid juhul, kui süüdistatav viibib vahi all. Kohtu alla andmise tähtaja sätestamine kõikide kriminaalasjade puhul sõjaseisukorra ajal, mil võib kohtunikke olla tööl tunduvalt vähem kui rahuajal ja mil võib ühe kohtuniku töökoormus olla tunduvalt suurem kui rahuajal, pole põhjendatud. Sõjaseisukorra ajal võiks sätestada kohustuse otsustada kohtu alla andmine kümne päeva jooksul kriminaalasja kohtusse saabumisest vaid lihtmenetluse asjade puhul (kokkuleppemenetluse ja lühimenetluse asjad), kus pole vaja korralda eelistungit, ja nendes üldmenetluse asjades, kus süüdistatava suhtes on kohaldatud tõkendit. Põhjendatud on muudatus, mis kohustab kohtuotsuse kuulutama välja järgmisel päeval pärast selle tegemist, sest kui kohtuotsus on tehtud, pole mõtet viivitada selle kuulutamisega, ja kohtuistungil saab kokku leppida kohtuotsuse kuulutamise aja. Kuna sõjaseisukorra ajal võib sageli juhtuda, et menetlusosalised ei saa lahingute tõttu ilmuda kohtuistungile, on põhjendatud säte, mille järgi ei kohaldata sõjaseisukorra ajal KrMS-s 2681 sätestatud mitme kriminaalasja üheaegse arutamise keeldu. See võimaldab ühe kriminaalasja arutamisel edasilükkumisel arutada teisi kriminaalasju, mille menetlusosalised saavad ilmuda kohtuistungile ja mida tuleb kiiresti lahendada. Arvestades asjaolu, et sõjaseisukorra ajal võivad toimuda ootamatud sündmused, mis võivad takistada menetlusosaliste kohtuistungile tulekut pikema ajavahemiku jooksul, on põhjendatud muudatus, mis võimaldab kriminaalasja kohtuliku arutamise maakohtus, ringkonnakohtus või Riigikohtus peatada, kui asja arutamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Kuna sõjaseisukorra ajal võib menetlus katkeda ka kauemaks kui 60 päevaks, on põhjendatud muudatus, mille järgi katkeb kriminaalasja läbivaatamise peatamise korral KrMS § 363 lõikes 7 sätestatud menetlustähtaja kulgemine ja tähtaja kulgemine algab peatamise lõppemisel uuesti. Kuna süüdimõistetu minemisel sõtta ei pruugi olla teda võimalik hiljem toimetada vanglasse karistust kandma, kui ta ei ilmu kohtust saadetavas teatises märgitud ajal vanglasse karistust kandma, ning riigivastased kuritegusid või sõjakuritegusid toime pannud süüdimõistetud inimesed on sõjaseisukorra ajal vaja saata kiiresti vangistust kandma, et nad ei paneks toime uusi Eesti Vabariigi vastu suunatud rünnakuid, on põhjendatud muudatus, mis võimaldab prokuratuuril taotleda sõjaseisukorra ajal kohtult süüdimõistva kohtuotsuse või kohtumääruse viivitamata täitmisele pööramist. Täpsustada tuleks, millise ajavahemiku jooksul saab prokuratuur esitada kohtule taotluse kohtuotsuse või kohtumääruse viivitamata täitmisele pööramiseks. Kuna kohtuotsus või kohtumäärus, mis pööratakse viivitamata täitmisele, võidakse kõrgema astme kohtus tühistada, tuleks sätestada, millistel tingimustel saab inimene nõuda kohtuotsuse või kohtumääruse viivitamatu täitmisele pööramisega tekitatud kahju hüvitamist. Kui kohtuotsus või kohtumäärus pööratakse täitmisele rahaliste nõuete (rahaline karistus, menetluskulud, konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud rahasumma) suhtes, võiks sätestada, et kohtuotsuse või kohtumääruse peale kaebuse esitamisel peatakse kohtuotsuse või kohtumääruse täitmine, kui süüdimõistetu annab kohtule tagatise. Täpsustada tuleks ka seda, millises menetluses otsustab kohus kohtulahendi viivitamata täitmisele pööramise. Kui kohus otsustab kohtulahendi viivitamata täitmisele pööramise kohtuistungil, tuleks sätestada, kes tuleb kutsuda kohtuistungile. Kui kohus otsustab kohtulahendi viivitamata täitmisele pööramise kirjalikus menetluses, tuleks sätestada, kas kohus peab enne kohtulahendi viivitamata täitmisele pööramise otsustamist süüdimõistetu ja tema kaitsja ära kuulama. KrMS § 38219 lõikes 2 on märgitud, et kohus otsustab kohtulahendi viivitamata täitmisele pööramise KrMS § 145 sätted järgides määrusega. KrMS § 145 reguleerib määrusele esitatavaid nõudeid. KrMS § 145 ei reguleeri seda, millises menetluses (suulises või kirjalikus) tuleb määrus teha. Kuna sõjaseisukorra ajal on kohtuistungi korraldamine raskendatud, tuleks sätestada, et kohtulahendi viivitamata täitmisele pööramise otsustab kohus määrusega kirjalikus menetluses. Läbi tuleks mõelda ka see, kas määruse peale, millega lahendab kohus kohtulahendi viivitamata täitmisele pööramise taotluse, peaks saama esitada määruskaebuse. Arvestades asjaolu, et sõjaseisukorra ajal võib olla raskendatud ka tsiviilasjade ja haldusasjade arutamine, on põhjendatud muudatus, mis võimaldab peatada tsiviilasjade ja haldusasjade menetlemise sõjaseisukorra ajal, kui asja menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Kuna sõjaseisukorra ajal võidakse erandlike asjaolude korral kriminaalmenetlus peatada mitmeteks aastateks, on põhjendatud karistusseadustiku muudatus, mille järgi peatub kuriteo aegumine kriminaalasja menetluse peatamise korral kuni menetluse uuendamiseni. See vähendab tõenäosust, et kuritegu aegub enne kriminaalmenetluse uuendamist. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Loide Tartu Maakohtu esimees