Justiitsministeerium Teie 25.02.2019 nr 10-4/1470-1
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn Meie 09.04.2019 nr 10-3/19/198-2
[email protected]
Tartu Maakohtu arvamus kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohta
01.01.2018. a jõustus 2014. a vastu võetud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).
Justiitsministeerium viib läbi nimetatud seaduse avalikku konsultatsiooni ning soovib Tartu
Maakohtult tagasisidet hetkeolukorra, probleemide, vajaduste ja ootuste kohta seoses kehtiva
korteriomandi- ja korteriühistuseadusega, et saada sisendit edasiseks poliitikakujundamiseks
valdkonnas.
Tartu Maakohtu seisukoha koostamiseks paluti kõikidel tsiviilasjadega tegelevatel kohtunikel,
kohtujuristidel ja konsultantidel esitada oma kirjalik arvamus.
Arvamuse esitanud leidsid, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduses tuleks sisse viia muudatusi.
Välja toodi, et kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt tuleb
peaaegu kõik vaidlused korteriomanike omavahelistest suhetest ja suhetest korteriühistuga
lahendada hagita menetluses, see ei ole aga kooskõlas tsiviilõiguse üldisemate põhimõtetega,
seaduse mõtte ning eesmärgiga. Probleemne on olukord rahaliste nõuete puhul. Leiti, et nii
majandamiskulude, kui ka kõikvõimalike kahju hüvitamise nõuete puhul ning seda nii
korteriomanike vahelistes suhetes, kui ka suhetes korteriühistuga, on hagimenetlus selgelt
sobivam. Muuhulgas märgiti, et kehtiva regulatsiooni alusel ei ole võimalik isikutel, kellel on
korteriühistu või korteriomaniku nõue kas seaduse või tehingu alusel üle läinud, õigust nõude
sissenõudmiseks kohtusse pöörduda, kuivõrd avalduse esitamise õigus on ainult korteriühistul ja
korteriomanikel.
Võimaliku lahendusena pakuti välja korteriomanike omavahelistest suhetest ja suhetest
korteriühistuga tekkida võivate probleemide kaardistamine ning iga probleemi puhul eraldi
hinnata, kas vaidluse lahendamine sobib oma olemuselt lahendamiseks pigem hagi- või hagita
menetluses. Seejärel oleks võimalik TsMS § 613 lg-s 1 sätestada ammendavalt need vaidlused,
mis tuleb hagita menetluses lahendada. Eraldi toodi välja, et majandamiskulude nõuete osas võik
korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestada selge nõudenormi, mille alusel korteriühistu
saaks nõuda korteriomanikelt majandmaiskulude tasumist. Kehtiva KrtS § 40 sõnastusest ei nähtu,
et majandamiskulude nõudmiseks õigustatud isik on korteriühistu. Nõudeõiguse olemasolu
tõlgendatakse kaudselt teiste normide kaudu (KrtS § 12 lg 1), kuid segadust tekitab asjaolu, et
mitmete nõuete puhul on seaduses eraldi kirjas, et nõudeid võib esitada ka korteriühistu, kuid
majandamiskulude nõude puhul seda ei ole. Samuti tuleks sätestada nõude alus olukorraks, kus
majanduskava ei ole kehtestatud. Tegemist on praktikas esineda võiva situatsiooniga ning ei ole
mõistlik, et sellised olukorrad lahendatakse üksnes läbi korteriühistu pankrotimenetluse.
Kaasomandiasjades on peamised põhimõtted sätestatud asjaõigusseadus (AÕS) §-des 72, 75, kuid
kehtiv korteriomandi- ja korteriühistu seaduse §-d 9, 14, 30, 31 ei sätesta äramuutvaid põhimõtteid.
Suur 1, 48306 JÕGEVA. Registrikood 74001966. Telefon 776 2240, faks 776 2235, e-post
[email protected]
www.kohus.ee
Ühiselt leiti, et põhjendatud on üksnes korteriühistu otsuste vaidlustamine hagita menetluses.
Välja toodi, et käesolevalt kehtiv korteriomandi- ja korteriühistu seadus tõstab esimese astme
kohtute töökoormust, kuna hagita menetluses ei saa teha tagaseljaotsust, samuti ei saa teha
põhjendusteta õigeksvõtul põhinevat lahendit, mis aga võlanõuete puhul on tavapärane praktika.
Osundati ka probleemile, mis tekib seoses riigilõivu tasumisega ning seda maksekäsu
kiirmenetlusest üle tulnud asjade puhul - hagita menetluses on riigilõivumääraks 50 eurot, kuid
suurtel majandamiskulude nõuetel on makskäsu kiirmenetluse korral riigilõiv suurem. Mitmel
korral toodi välja, et kui hagi menetluse peamine mõte on, et kohus saab nõuet ise kujundada
(TsMS § 447 lg 5), samuti hinnata asjaolusid, siis varalise nõude puhul on arusaamatu, miks peaks
see muutma kohtu poolt kujundatavaks. Seega, andes korteriühistute-korteriomandite varalised
vaidlused hagita menetlusse, hägustuvad korteriomanike varaliste kohustuste piirid,
sissenõudmise alused, vastutuse määrad jm tingimused, mida kohtud saavad (peavad!) hakkama
kohaldama tulenevalt hagita menetluse nõuetest.
Lisaks eeltoodule leidsid arvamuse esitanud, et kõigil korteriühistutel võik siiski olla juhatus või
valitseja. Juhatuse või valitseja puudumine võib osutuda problemaatiliseks olukordades, kus
väikese korteriühistu vastu esitatakse nõue, kuid sisuliselt ei ole juhatusete korteriühistutel
esindusõiguslikku isikut, kes korteriühistut vaidlustes esindaks. Samuti ei pruugi kõigilt
korteriomanikelt saada ka n.ö ühisvolikirja ühistu esindamiseks kolmandate isikute ees. Samas
toetati seisukohta, et majandusaasta aruannet ei peaks esitama kuni kümne korteriomandiga
korteriühistu ka siis, kui tal on juhatus.
Seonduvalt korteriühistu nimega pooldati regulatsiooni, kus täiendava nime olemasolul pole
seadusjärgset pikka ja kohmakat aadressist tuletatud nime vaja kasutada. Samas leiti, et olukorras,
kus korteriühistu nimena võimaldatakse kasutada üksnes täiendavat nime, oleks vajalik
registrikaardile korteriühistu aadress ning seda ka juhul, kui see langeb kokku korteriomandite
asukohtaga. Registriandmetest peab olema selgelt nähtav nii korteriühistu asukoha aadress, kui ka
korteriomandite asukoha aadress.
Raamatupidamise ja majandusaasta aruannete puhul tuleks otsustada regulatsiooni kasuks, mis
välistab majandusaasta aruande ja koostamise ja esitamise vabatahtlikkuse. Majandusaasta
aruande esitamise kohustuslikkus tagab selle avaliku kättesaamise registrist, mis omakorda
võimaldab korteriomandit omandada soovival isikul näha millise korteriühistuga on tegemist,
millega ta ennast siduda kavatseb. Aruannete esitamise kohustus tagab järjepidevuse eelkõige
korteriühistule endale ning võimaldab näha tarbimist, kulusid jms, mis on oluline eelkõige
tavakodanikest omanike puhul.
Puutuvalt registripidajale dokumentide esitamisse märgiti, et põhjendamatu on nõue esitada
osalejate nimekirja originaaleksemplar. Eelduslikult on nõude eesmärk kontrollida allkirjade
ehtsust. Loogiline on, et algdokument säilitatakse algallika juures. Näiteks raamatupidamise
seadus (RPS) §-d 7, 71 näevad ette, et algdokument on tehingu poole juures. Vältida tuleks
võimalust, et tekib nõue originaaldokumendil olevate allkirjade notariaalseks tõestamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Liivi Loide
Tartu Maakohtu esimees