Tartu Maakohtu 2019. a tööjaotusplaan

12. detsembri 2018 .a üldkogul kinnitatud Tartu Maakohtu 2019 . a tööjaotusplaan I Üldised põhimõtted Tööjaotusplaan on koostatud Kohtute seaduse § 37 alusel ja reguleerib kohtuasjade jaotamise Tartu Maakohtu tööpiirkonnas. Kohtusse saabunud kohtuasjad jaotatakse kohtunike vahel lähtudes juhuslikkuse põhimõttest. Kohtusse saabunud asjade jagamisel tagatakse kohtunikel võimalikult ühtlane koormus. Kohtusse lahendamiseks saabunud kohtuasjad jaotatakse reeglina selle kohtumaja kohtunike menetlusse, mille teeninduspiirkonda jääb koht, millest tuleneb kohtualluvus. Reeglist erinev jaotuskord nähakse ette käesoleva tööjaotusplaaniga. Kui erinevad kohtualluvust määravad kohad jäävad Tartu Maakohtu tööpiirkonda, ent erinevate kohtumajade teeninduspiirkondadesse, määrab alluvusvaidluse korral asja arutamise koha kohtu esimees. Kohtuasjad jaotatakse kohtunike vahel reeglina kohtute infosüsteemis automaatselt. Käsitsi võib kohtuasju jaotada vaid tööjaotusplaanis sätestatud juhtudel või kui infosüsteemi tehnilised võimalused automaatset jaotamist ei võimalda või põhjendatud juhul menetleja muutmisel. Ametisse asuvale kohtunikule jaotatakse asju reeglina järjest kuni kohtumaja kohtunikel keskmiselt menetluses olevate asjade arvu täitumiseni. Ametist lahkuvale või lapsehoolduspuhkusele minevale kohtunikule lõpetatakse reeglina asjade jaotamine järgmiselt: Tsiviilasjades 4 kuud enne ametist lahkumist; Üld - ja lihtmenetluses lahendamiseks saabuvates kriminaalasjades 4 kuud ja muude süüteomenetlusasjades 2 kuud enne ametist lahkumist. Korralise puhkuse ajaks ja eemalolekul kuni 21 kalendripäeva asjade jaotamist kohtunikule ei katkestata. Kohtuniku eemaloleku ajal teeb edasilükkamatud menetlustoimingud teine kohtunik vastavalt tööjaotusplaanis sätestatud asendamise korrale. Kohtuniku haiguse, rasedus-, sünnitus- ja lapsehoolduspuhkuse ning pikema kui ühe kuu pikkuse koolituse Riigikohtus või rahvusvahelistes kohtutes stažeerimise ajal peatatakse kohtunikule asjade jaotamine. Kohtuniku ajutisel töölt eemalolekul rohkem kui 21 kalendripäeva otsustab kohtu esimees eemalviibiva kohtuniku menetluses olevate asjade ümberjaotamise. Tulenevalt kohtu esimehe vastutusest õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtus, on kohtu esimehel õigus lahendada tööjaotusesse puutuv küsimus käskkirjaga (asjade jaotamine kohtumajade vahel, asjade jaotamine kohtumajasiseselt kohtunike vahel jmt), kuulates eelnevalt ära puudutatud kohtumaja juhi ja Tartu kohtumajas lisaks kriminaal- või tsiviilasju lahendavate kohtunike nõupidamise arvamuse. II Kohtuniku asendami se kord Kohtunikku asendab reeglina sama kohtumaja teine vastavale menetlusliigile spetsialiseerunud kohalolev kohtunik perekonnanimede tähestikulises järjekorras, alustades eemalviibivale kohtunikule järgnevast kohtunikust. Kohtunike spetsialiseerumine ei välista kohtuniku kohustust asendamise korras teostada kiireloomulisi menetlustoiminguid muud liiki kohtuasjades. Kui kohtumajas ei saa kohtunikku asendada, otsustab kohtu esimees kohtumaja juhi ettepanekul kohtuniku asendamise teise kohtumaja kohtunikuga. Selleks, et oleks tagatud kiireloomuliste asjade lahendamine puhkuste perioodil, korraldab kohtumaja juht vähemalt ühe kohtuniku tööloleku kohtumajades, kus on ametis kuni 5 kohtunikku ja vähemalt kahe kohtuniku tööloleku kohtumajades, kus on ametis enam kui 5 kohtunikku. III Asjade jaotamise üldised põhimõtted Kohtusse saabuvad eri liiki asjad võib jaotada eraldi jaotusringide alusel. Ühel päeval ühe isiku kohta kohtumajja saabuvad süüteomenetluse täitmisasjad jagatakse käsitsi sellele kohtunikule, kellele on vastavalt tööjaotusplaanile jagatud esimene asi isiku kohta. Kui ühes kohtumajas üldmenetluses kriminaalasju lahendav kohtunik/kohtunikud, ei saa üldmenetluses talle menetlemiseks saabunud kriminaalasja lahendada tulenevalt KrMS § 49, jaotatakse see lahendamiseks teise kohtumaja üldmenetlusi menetlevale kohtunikule. Kriminaalmenetluseasjades tuleb täiendavalt jälgida, et paljude süüdistatavatega kriminaalsajad jaotuksid kriminaalasju arutavate kohtunike vahel võrdselt. Kohtuasjad kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuste lahendamiseks jaotatakse reeglina kohtunikule, kes on asjas teinud esialgse lahendi. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ( TsMS 18. ptk 5. jagu ) menetleb antud tsiviilasjas algselt lahendi teinud kohtunik. Eestkoste seadmise ja -pikendamise asjad, mille kohtualluvus on kohtu tööpiirkonnas, jaotatakse lahendamiseks kohtumajja, mis on eestkostet vajava isiku elukohale või harilikule viibimiskohale kõige lähemal. Kohtunik, kes arutab põhiasjana perekonnaasja lapsega suhtlemise korraldamises või vanema hooldusõiguse küsimuses, menetleb ka nimetatud perekonnaasjaga seotud lepitusmenetlusi TsMS § 563 alusel ja kaebust kohtutäituri tegevuse peale. Kõrgema astme kohtu poolt uueks läbivaatamiseks saadetud tsiviilasi jagatakse kohtunikule, kes ei osalenud sisulise lahendi tegemisel. Nimetatud sätet ei kohaldata vaheotsuse ja osaotsuse tühistamisel. IV Maakohtu tööpiirkonnas kehtivad ühtsed tööjaotussätted kohtuasjade jagamisel Äriregistriga seotud hagita asjad Äriregistriga seotud hagita asjad (sh TsMS 602 – juriidilise isiku juhtorganite ja liikmete ja muude isikute, sh likvideerijate määramine, § 607 – äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise määramine, § 629 – sundlõpetamisega seotud asjad, § 663 lg 5 – kohtunikuabi poolt tehtud lahenditele esitatud määruskaebused) jagatakse lahendamiseks kohtunik Donald Kiidjärve menetlusse. Kohtunik Donald Kiidjärve haiguse ja puhkuse ajal asendab teda kohtunik Andrus Miilaste. Kinnistusraamatuga seotud hagita asjad Kinnistusraamatuga seotud hagita asjad jagatakse lahendamiseks kohtunike Hiie Lindmets, Lea Aavastik ja Gerty Pau vahel. Kohtunik, kes on kinnistamisasjas andnud kohtunikuabile seisukoha, lahendab ka selle seisukohaga seotud kandemääruse peale esitatud määruskaebuse. Pankrot, saneerimis- ja võlgade ümberkujundamise asjad Pankroti- ja saneerimisasju lahendavad Tartu Maakohtu tööpiirkonnas 5 kohtunikku: kohtunikud Maimu Laumets, Hiie Lindmets, Zakaria Nemsitsveridze, Ülle Raag ja Eveli Vavrenjuk. Võlgade ümberkujundamise asju lahendavad Tartu Maakohtu tööpiirkonnas 3 kohtunikku: kohtunikud Maimu Laumets, Zakaria Nemsitsveridze ja Ülle Raag. Jõgeva ja Tartu kohtumajadesse saabuvad pankroti-, saneerimis- ja võlgade ümberkujundamise asjad jagatakse lahendamiseks Jõgeva ja Tartu kohtumajade ala punktis 1 nimetatud kohtunike vahel vastavalt sisemisele tööjaotusplaanile. Valga, Viljandi ja Võru kohtumajja saabuvad pankroti-, saneerimis- ja võlgade ümberkujundamise asjad jagatakse lahendamiseks ühekaupa võrdselt punktis 1. nimetatud vastavaid asju lahendavate kohtunike vahel, arvestades need asjad kohtumaja sisemise tööjaotusplaaniga kohtunikule jagatavate asjade hulka. Kohtunik, kes arutab põhiasjana pankrotiasja, menetleb ka nimetatud pankrotimenetlusega seotud kaebusi ja hagisid võlausaldajate üldkoosoleku otsuste ja halduri tegevuse peale. Muud pankrotimenetlusest tulenevad iseseisva tsiviilasjana esitatud nõuded, sh peale pankroti väljakuulutamist esitatud hagid, kuuluvad lahendamisele pankrotivõlgniku elu-või asukohajärgses kohtumajas vastava kohtumaja sisemise tööjaotusplaani alusel. Täitmiskohtuniku eripädevus Ennetähtaegse vangistusest vabastamise ning karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise asjad, milles esialgne lahend ei ole tehtud Tartu Maakohtus, ja ota takse menetlemiseks Jõgeva kohtumajja järjestikku 8 asja ja Valga kohtumajja järjestikku 2 asja ning kohtumajades ja ota takse need kohtunike vahel vastavalt kohtumajade sisemistele tööjaotusplaanidele. 29 1 . Eeluurimiskohtuniku eripädevus Asjades, milles eeluurimine ja uurimise juhtimine toimub Tartus, on ka eeluurimiskohtunikuks Tartu kohtumaja kohtunik sõltumata piirkonnast, kus kuritegu toime pandi või kus menetlustoiming, milleks luba taotletakse, tuleb läbi viia. Jälitustoiminguks loa andmisega seotud tegevused Jälitustoiminguks loa andmise taotlusi ning jälitustoimingust teavitamata jätmise tähtaegadega seonduvaid taotlusi lahendavad kohtunikud Marju Persidskaja ja Heli Sillaots. Valvekohtunik Valvekohtunik lahendab reeglina töövälisel ajal saabuvaid viivitamatut sekkumist vajavaid asju: tsiviilasjades - tahtest olenematu ravi asjad ja esialgse õiguskaitse korras lapse perest eraldamise asjad kriminaalasjades - vahistamiseks ja läbiotsimiseks loa andmise otsustamine Valvekohtunik määratakse igas kohtumajas eraldi ja reeglina jaotatakse asi selle kohtumaja kohtuniku menetlusse, mille teeninduspiirkonda jääb koht, millest tuleneb kohtualluvus. Läbiotsimistaotlused, mis tulenevad kriminaalasjadest, milles kohtueelne menetlus toimub Tartus; samuti asjades, milles taotletakse luba menetlustoiminguks maakohtu tööpiirkonna erinevate kohtumajade teeninduspiirkonda jäävates asukohtades, jaotatakse Tartu kohtumaja valvekohtunikule. 31 1 . KarS 21. ptk §-de 372-373, 377- 381 1 , 3 8 4 -385, 389 1 , 398-398 1 ,400-402 1 ja KarS 13. ptk §- de 210, 217 1 menetlevate kohtunike eripädevus . Ü ld - või lühimenetluses lahendamiseks kohtusse saabunud kriminaalasjad, milles süüdistus on esitatud KarS 21. ptk §-de 372-373, 377- 381 1 , 3 8 4 -385, 389 1 , 398-398 1 ,400-402 1 ja KarS 13. ptk §-de 210, 217 1 järgi , jaotatakse Tartu Maakohtu tööpiirkonnas sõltumata kuriteo toimepanemise kohast kohtunike Raina Pärn , Marju Persidskaja, Erkki Hirsnik , Ülle Raag , Rutt Teeveer ja Rita Kulberg vahel. Eelnimetatud erialluvusega kriminaalasja menetlemise kohaks on üldjuhul asja menetleva kohtuniku alaliseks teenistuskohaks olev kohtumaja . Kohtute seaduse § 8 1 lg 2 sätestatud salastatud välisteabele juurdepääsu õigust eeldavaid asju menetlevad kohtunikud Marju Persidskaja ja Heli Sillaots. V Kohtumajade teeninduspiirkondade tööjaotussätted kohtuasjade jagamisel Jõgeva kohtumaja Kohtumaja kohtunikud spetsialiseeruvad järgmiselt: K ohtunik ud Liivi Loide ja Raina Pärn lahenda vad süüteo menetlusasju; kohtunik Maimu Laumets lahendab tsiviilasju; kohtunik Ülle Raag lahendab süüteomenetlus- ja tsiviilasju (v.a lapsendamisega seotud asjad ja töövaidlusasjad) ; alaealistega seotud süüteo menetlus asju lahendavad kohtunikud Liivi Loide ja Raina Pärn, tsiviilasju kohtunikud Maimu Laumets ja Ülle Raag . Süüteomenetlus Eeluurimiskohtuniku ametikohustusi , v.a kaebused uurimisasutuse või prokuratuuri tegevusele, täidab kohtunik Liivi Loide. Tema puudumisel täidab eeluurimiskohtuniku tööülesandeid parasjagu vaba olev kohtunik . K aebused uurimisasutuse või prokuratuuri tegevusele jaotatakse kohtunik Raina Pärnale. P sühhiaatrilise sundravi asjad ja rahvusvahelise koostöötaotlused jaotatakse menetlemiseks kohtunik Raina Pärnale. Lühi- ja käskmenetluseasjad jaotatakse menetlemiseks kohtunik Liivi Loide ja kohtunik Raina Pärna vahel võrdselt. K ohtueelselt vormistatud kiir- ja kokkuleppemenetlusasjad est jaotatakse kohtunik Liivi Loidele 60% ja kohtunik Raina Pärnale 40%. Kui asja lahendamist taotletakse kohtusse saabumise päeval, jaotatakse see parasjagu vaba olevale kohtunikule. Üldmenetluses lahendamiseks saabuvatest kriminaalasjadest jaotatakse kohtunik Ülle Raagile 30% ja kohtunik Raina Pärnale 7 0%. Kriminaalasjade t äitmiskohtuniku asjad, sealhulgas Tartu kohtumajast saabuvad , jaotatakse kohtunike Liivi Loide ja Raina Pärna vahel võrdselt. VTMS § 83 alusel lahendamiseks saabuvad väärteoasjad ja otat akse menetlemiseks kohtunik Liivi Loide ja kohtunik Raina Pärna vahel võrdselt. Väärteomenetluse täitmisasjadest jaotatakse kohtunik Liivi Loidele 80% ja kohtunik Raina Pärnale 20%. Väärteoasjades esitatud kaebustest ja otatakse kohtunik Ülle Raagile 80% ja kohtunik Raina Pärnale 2 0%. Tsiviilmenetlus Tsiviilmenetlusasjad est , mille alluvus on määratletav Jõgeva maakonnaga jaotatakse menetlemiseks kohtunik Ülle Raag ile 40% ja kohtunik Maimu Laumets ale 60% , va lapsendamisega seotud asjad ja töövaidlusasjad, mis jaotatakse 100% menetlemiseks kohtunik Maimu Laumetsale. Teistest kohtumajadest tööjaotusplaani p 28 alapunkt 3 alusel saabuvad pankroti-, saneerimis- ja võlgade ümberkujundamise asjad jaotatakse käsitsi eraldi arvestust pidades võrdselt kohtunike Maimu Laumets ja Ülle Raag vahel. Eestkoste-, kinnisesse asutusse paigutamise asjades ja lapsi puudutavates hagita perekonnaasjades jaotatakse sama menetlusega seotud uus kohtuasi või –menetlus kohtunikule, kes on menetlenud esialgset kohtuasja, välja arvatud juhul, kui antud kohtunik ei menetle enam tsiviilasju. Kui nimetatud kohtunikule ei ole võimalik uut asja või menetlust jaotada, jaotatakse see üldises tsiviilasjade jagamise järjekorras. T artu kohtumaja Süüteomenetlusasju lahendavad ning täitmiskohtuniku ja eeluurimiskohtuniku, samuti muid toiminguid, mis on seotud kriminaal- ja väärteomenetlusega, täidavad järgmised kohtunikud: Ene Muts Marju Persidskaja (kriminaalasju lahendavate kohtunike eestkõneleja) Heli Sillaots Ingeri Tamm Anneli Tanum Rutt Teeveer Peet Teidearu Tsiviilasju ning muid tsiviilkohtumenetluse seadustikuga määratud asju lahendavad kohtunikud: Lea Aavastik Margit Jõgeva (tsiviilasju lahendavate kohtunike eestkõneleja) Hele Kaldma Donald Kiidjärv Vahur-Peeter Liin Hiie Lindmets Andrus Miilaste Marian Miilaste (lapsehoolduspuhkusel) Zakaria Nemsitsveridze Gerty Pau Epp Tombak Eveli Vavrenjuk Tsiviilmenetlus Reeglina jaotatakse t siviilasjad kümne kaupa kõigi tsiviilasju lahendavate kohtunike vahel. Pankrotiasjad jaotatakse kolme kaupa pankrotiasju lahendavate kohtunike vahel. V alvenädalal kohtunikule asju ei jaotata, v.a TsMS § 534 alusel la hendatavad ja tööjaotusplaani §-de 22-24, 26-28, 38 p-de 6 ja 8 alusel jaotatavad asjad ning eestkosteasjad . Tartu kohtumajas iga 50 hagimenetluse asja järel jaotatakse 5 hagimenetluse asja järgmiselt Võru kohtumajja kohtunik Kristiina Kask menetlusse. Kohtumajja saabuvad eestkosteasjad jaotatakse eraldi ringil ühekaupa kõigi tsiviilasju lahendavate kohtunike vahel. Lapsendamisega seotud asju lahendavad kohtunikud Lea Aavastik ja Eveli Vavrenjuk. Esialgse õiguskaitse rakendamisega seotud asju ( TsMS § 534) lahendavad kõik tsiviilasju lahendavad kohtunikud vastavalt kokkulepitud valvegraafikule. Psüühiliselt haige isiku paigutamist kinnisesse asutusse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel menetleb kohtunik, kes on isiku suhtes rakendanud tahtest olenematut ravi psühhiaatriahaigla taotluse alusel. Töövaidlusasju , s.h töösuhtest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid, lahendavad kõik tsiviilasju lahendavad kohtunikud, v.a kohtunikud Hiie Lindmets, Zakaria Nemsitsveridze ja Eveli Vavrenjuk, kusjuures kohtunikele Gerty Paule ja Vahur-Peeter Liinile jaotatakse vaheldumisi iga teine sisse tulev töövaidlusasi ja järgmised asjad ja otat akse järjest teistele tsiviilasju lahendavatele kohtunikele. Kohtunik Gerty Pau äraolekul jaotatakse iga teine sisse tulev töövaidlusasi kohtunik Vahur-Peeter Liinile ja vastupidi . Hagita menetluses kohtusse saabuvaid perekonnaasju, mis reguleerivad vanema õigusi lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korda, lahendavad kõik tsiviilasju lahendavad kohtunikud, v.a. kohtunikud Gerty Pau ja Vahur-Peeter Liin. Viimaste perekonnasjad jaotatakse ühekaupa kohtunike Eveli Vavrenjuki , Donald Kiidjärve ja Zakaria Nemsitsveridze vahel. Täiendavat vanema hooldusõiguse piiramise/äravõtmise asja menetleb kohtunik, kes on eelnevalt vanema hooldusõiguse piiramise asja menetlenud. PKS § 173 lg 1 alusel kohtu poolt algatatud eestkosteasja lahendab asja algatanud kohtunik. Kui eestkosteasi algatatakse hagimenetluse raames, kuulub see jaotamisele tsiviilasju menetlevate kohtunike vahel. Nõusoleku andmine eestkostetava nimel tehingu tegemiseks , eestkoste lõpetamise, eestkostja vahetamise, eestkostja ülesannete ringi muutmise avaldus jaotatakse kohtunikule, kes menetleb isiku osas eestkoste järelevalvet. Süüteomenetlus Süüteomenetlusasju jaotatakse süüteomenetlusasju lahendavate kohtunike vahel reeglina kohtute infosüsteemis automaatselt. Käsitsi jaotamise korral jaotatakse asju ühekaupa. Süüteomenetluses jaotatakse erinevat liik i menetlused eraldi ringidena. Üld - ja lühimenetluses kohtusse saabuvaid kriminaalasju kohtunik Anneli Tanumile ja kohtunik Peet Teidearule ei jaotata. Kiir- ja kokkuleppemenetluses jaotatakse kohtunik Anneli Tanumile ja Peet Teidearule vaid tööjaotusplaani punkt 39 alapunktis 9 nimetatud eeluurimiskohtunikule jaotatavaid asju. Suuremahulisi üldmenetluse asju, s.o asju, kus on enam kui 4 süüdistatavat, enam kui 20 episoodi või kohtueelses menetluses kogutud materjali enam kui 10 toimikut, jaotatakse süüteoasju menetlevate kohtunike vahel eraldi ringil ühekaupa. Kohtu esimehe korraldusega jaot atavad asjad jaotatakse eraldi ringil ühekaupa . Kriminaalmenetluses täitmiskohtuniku ametikohustusi täidab kohtunik Peet Teidearu. Kohtunike Marju Persidskaja, Anneli Tanumi ja Heli Sillaotsa kriminaalmenetluse täiteasjad jaotatakse Jõgeva kohtumaja süüteomenetluse asju menetlevatele kohtunikele vastavalt kohtumaja sisemisele tööjaotusplaanile. Väärteomenetluse täitmiskohtuniku asjadest jagatakse 50% kohtunik Peet Teidearu menetlusse ja 50 % võrdselt kohtunike Ene Muts, Ingeri Tamm ja Rutt Teeveer vahel. E nnetähtaegse vangistusest vabastamise asjad, milles esialgse lahendi on teinud Tartu kohtumaja kohtunik, jaotatakse lahendamiseks Valga kohtumajja, kus asjad jaotatakse vastavalt kohtumaja sisemisele tööjaotusplaanile. Eeluurimiskohtuniku ametikohustusi täidab kohtunik Anneli Tanum. Kohtunik Anneli Tanumi puhkuse perioodil, eeluurimiskohtuniku tööpäeva ajakava ületäitumisel , graafikujärgsetel nädalavahetustel, graafikujärgsel ühel eeluurimiskohtuniku tööülesannetest vabal tööpäeval kuus, eeluurimiskohtuniku tööülesandeid täitva kohtuniku haigestumisel täidetakse Tartu kohtumajas eeluurimiskohtuniku tööülesandeid järgmiselt: kohtunik Anneli Tanumi puhkuse perioodil jaotatakse eelnevalt kokkulepitud graafiku alusel eeluurimiskohtuniku tööülesanded teiste kriminaalkohtunike ja Jõgeva kohtumaja kohtunik Raina Pärna vahel; eeluurimiskohtuniku töökohustusi täitva kohtuniku tööpäeva ajakava ületäitumisel täidab eeluurimiskohtuniku tööülesandeid kriminaalasju lahendavate kohtunike eestkõneleja kohtunik Marju Persidskaja või Tartu kohtumaja juhi Rutt Teeveeri määramisel see kriminaalkohtunik, kellel on konkreetsel tööpäeval vaba aega; nädalavahetustel ja kohtunik Anneli Tanumi graafikujärgsel eeluurimiskohtuniku tööst vabal tööpäeval on eeluurimiskohtunikuna valves kõik kohtumaja kriminaalkohtunikud ja Jõgeva kohtumaja kohtunik Raina Pärn vastavalt kokkulepitud graafikule; eeluurimiskohtuniku töökohustusi täitva kohtuniku haigestumisel täidab eeluurimiskohtuniku tööülesandeid kriminaalasju lahendavate kohtunike eestkõneleja kohtunik Marju Persidskaja või Tartu kohtumaja juhi Rutt Teeveeri määramisel see kriminaalkohtunik või kohtunikud, kellel on konkreetsel tööpäeval vaba aega; e eluurimiskohtuniku tööülesannete hulka kuuluvatest menetlustest jaota kse riigi õigusabi-, kriminaalmenetluste lõpetamise- ja rahvusvahelise koostöö taotlused rahalise karistuse tunnustamiseks Jõgeva kohtumaja kohtunik Raina Pärna menetlusse . Kohtunikule, kes täidab eeluurimiskohtuniku tööülesandeid jaotatakse kohtumajja sissetulevatest kriminaal-ja väärteoasjadest: kõik eeluurimiskohtuniku menetlusse kuuluvad asjad (v.a jälitustoiminguks loa andmine); kõik kiirmenetluse asjad; kõik väärteoasjad, kus kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik kinni peetud; erakorralised kiiresti lahendamist vajavad kokkuleppemenetluse asjad. Süüteomenetlus asjad, kus: süüdistatav on alaealine (sõltumata menetlusliigist), KarS 9. peatüki 7. jaos sätestatud süüteod, kus kannatanu on alaealine KarS 11. peatüki 2. jaos sätestatud süüteoasjad jaotatakse lahendamiseks võ rdselt kohtunik Rutt Teeveer ja Ing eri Tamme vahel. Kaebusi kohtuvälise menetleja otsuse peale lahendab kohtunik Peet Teidearu. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise asju lahendavad kohtunikud Ene Muts, Ingeri Tamm ja Rutt Teeveer. V alga kohtumaja Valga kohtumaja kohtunikud spetsialiseeruvad järgmiselt: kohtunik Annemarie Gerassimov lahendab kõiki süüteo menetlusasju; kohtunik Külli Puusep lahendab kõiki tsiviilasju; kohtunik Roman Levin lahendab tsiviilasju (v.a lapsendamise asjad) ja süüteomenetlusasju, sh alaealistega seotud asjad . alaealistega seotud tsiviilasju lahendavad kohtunikud Roman Levin ja Külli Puusep . Tsiviilmenetlus Tsiviilasjad jaotatakse kohtunike Külli Puusepa ja Roman Levini vahel suhtega 65 % Külli Puusep ale ja 35 % Roma n Levinile. Süüteomenetlus Üldmenetluses lahendamiseks saabuvad kriminaalasjad jaotatakse üldjuhul menetlemiseks Annemarie Gerassimovile . Roman Levinile jagatakse üldmenetluse asju vaid juhul, kui Annemarie Gerssimov ei saa talle menetlemiseks saabunud kriminaalasja lahendada tulenevalt KrMS § 49 . Kriminaalasjades kohtueelselt vormistatud lihtmenetlusasjad jaotatakse Roman Levini ja Annemarie Gerassimovi vahel suhtega 80% Roman Levinile ja 20% Annemarie Gerassimovile , järgides, et Annemarie Gerassimovile jaotatavates asjades süüdistuse esindajaks ei oleks abiprokurör Valdo Gerassimov . Psühhiaatrilise sundravi asjad, RÕA, rahvusvahelise koostöötaotlused, väärteo täitmisasjad jaotatakse menetlemiseks võrdselt kohtunike Annemarie Gerassimovi ja Roman Levini vahel , järgides, et Annemarie Gerassimovile jagatavates asjades süüdistuse esindajaks ei oleks abiprokurör Valdo Gerassimov. Eeluurimiskohtuniku ametikohustusi täidab reeglina kohtunik Roman Levin, tema puudumisel täidab eeluurimiskohtuniku tööülesandeid parasjagu vaba olev kohtunik. Väärteoasjad ja kriminaalmenetluse täitmisasjad jaotatakse menetlemiseks Annemarie Gerassimovile . Väärteoasjades esitatud kaebused jaotatakse menetlemiseks kohtunik Roman Levinile. Viljandi kohtumaja Viljandi kohtumaja kohtunikud spetsialiseeruvad järgmiselt: kohtunik Aivar Hint lahendab süü teo menetlus asju; kohtunik Kadi Aavik lahendab süüteo menetlus - ja tsiviilasju; kohtunikud Silvi Maiste ja Kalev Kuningas lahendavad tsiviilasju ; alaealistega seotud süüteoasju lahendab kohtunik Aivar Hint ja tsiviilasju kohtunikud Kadi Aavik, Kalev Kuningas ja Silvi Maiste . Süüteomenetlus Eeluurimiskohtuniku asjad ja ota takse vastavalt kokkulepitud valvegraafikule kohtunike Aivar Hint ja Kadi Aavik vahel, olenevalt kellel on graafikujärgne valveperiood. Kriminaalmenetlusa s jad ja ota takse kohtunike Aivar Hint ja Kadi Aavik vahel suhtega 70% kohtunikule Aivar Hint ja 30% kohtunikule Kadi Aavik. Väärteoasjad ja väärteoasjades esitatud kaebused ja ota takse kohtunike Aivar Hint ja Kadi Aavik vahel võrdselt. Tsiviilmenetlus Tsiviilmenetlusasjad, välja arvatud tahtest olenematu ravi asjad (edaspidi TOR), kohtu erinõude asjad ja lapsendamisega seotud asjad, ja ota takse kohtunike Kalev Kuningas, Silvi Maiste ja Kadi Aavik vahel suhtega 39% kohtunik Kalev Kuningale, 39% kohtunik Silvi Maistele ja 22% kohtunik Kadi Aavikule. Lapsendamisega seotud asju lahendab kohtunik Silvi Maiste. Kohtu erinõude asjad jaotatakse võrdselt kohtunik Kalev Kuninga ja Silvi Maiste vahel. TOR asjad ja ota takse vastavalt kokkulepitud valvegraafikule kohtunike Kalev Kuningas ja Silvi Maiste vahel, olenevalt kellel on graafikujärgne valveperiood. Erinõuete puhul võib ja ota da sisse tulnud erinõude sellele kohtunikule, kelle menetluses on juba erinõue samas väljaspool Viljandi linna paiknevas hooldekodus viibiva isiku ärakuulamiseks . Eestkoste-, kinnisesse asutusse paigutamise asjades ja lapsi puudutavates hagita perekonnasjades jaotatakse sama menetlusega seotud uus kohtuasi või –menetlus kohtunikule, kes on menetlenud esialgset kohtuasja, välja arvatud juhul, kui antud kohtunik ei menetle enam tsiviilasju. Kui nimetatud kohtunikule ei ole võimalik uut asja või menetlust ja ota da, ja ota takse see üldises tsiviilasjade jagamise järjekorras. Kõrgema astme kohtu poolt otsuse tühistamisel ja tsiviilasja tagasi saatmisel maakohtusse eelmenetluse etapis või uueks läbivaatamiseks, jagatakse tsiviilasi kohtunikule, kes tegi asjas esialgse lahendi. Sama kohaldub ka vaheotsuse ja osaotsuse tühistamisel. Võru kohtumaja Võru kohtumaja kohtunikud spetsialiseeruvad järgnevalt: S üüteomenetlusasju , sh alaealistega seotud asju, lahendavad kohtunikud Rita Kulberg ja Erkki Hirsnik T siviilasju , sh alaealistega seotud asju, lahendavad kohtunikud Heiki Kolk, Roomet Sõnna ja Kristiina Kask Süüteomenetlus Üldmenetluses lahendamiseks saabuvad kriminaalasjad ja kaebused väärteoasjades jaotatakse võrdselt kohtunike Rita Kulbergi ja Erkki Hirsniku vahel. Kaebused väärteoasjades ja otatakse kohtunik Rita Kulbergi menetlusse. Lihtmenetluses lahendamiseks saabuvad kriminaalasjad , psühhiaatrilise sundravi kohaldamise asjad ja väärteoasjad jaotatakse teo toimepanemise koha järgi, selliselt, et asjad, mille alluvus on määratletav Võru maakonnaga jaotatakse kohtunik Erkki Hirsnikule ja asjad, mille alluvus on määratletav Põlva maakonnaga jaotatakse kohtunik Rita Kulbergile . Eeluurimiskohtuniku asjad, samuti kiirmenetluse- ja väärteoasjad, milles kahtlustatav või menetlusosaline isik on välisriigi kodanik, kes on kinni peetud; samuti kriminaalasjades esitatud ajutise lähenemiskeelu taotlused jaotatakse kohtunike Erkki Hirsniku ja Rita Kulbergi vahel vastavalt kohtunike vahel eelnevalt kokkulepitud graafikujärgsele valvele. Kui asi puudutab mõnda eeluurimiskohtuniku juba tehtud toimingut (nt vahistamise tähtaja pikendamise, lähenemiskeelu kohaldamise tingimuste muutmise või lõpetamise taotlus jmt), jagatakse see kohtueelses menetluses esitatud taotlus kohtunikule, kes (esma)toimingu tegi. Täitmiskohtuniku asjad ja rahvusvahelise koostöötaotlused jaotatakse menetlemiseks võrdselt kohtunike Erkki Hirsniku ja Rita Kulbergi vahel. Tsiviilmenetlus Tsiviilmenetlusasjad est hagita asjad , mille kohtualluvus on määratletud Põlva maakonnaga jaotatakse kohtunik u Kristiina Kase menetl usse . Hagimenetlusasjadest, mille kohtualluvus on määratletud Põlva maakonnaga ja otat akse võrdselt k ohtunik Kristiina Kase , Heiki Kolgi ja Roomet Sõnna vahel . Tsiviilmenetlusasjad, mille kohtualluvus on määratletud Võru maakonnaga, ja ota takse võrdselt kohtunike Heiki Kolgi ja Roomet Sõnna vahel. Perioodil, kui Võru kohtumaja ühe maja kõik tsiviilasju menetlev/ ad kohtunik/ ud , viibib/ vad pikemat aega töölt eemal (näiteks puhkus, töövõimetus, pikemaajaline koolitus vmt ) suunatakse saabunud hagi tagamise, s.h hagi eeltagamise, isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja tahtest olenematu ravi kohaldamise asjad ning esialgse õiguskaitse kohaldamise asjad menetlemiseks Võru kohtumaja teises majas tsiviilasju menetlevatele kohtunikele. Kõrgema astme kohtu poolt otsuse tühistamisel ja tsiviilasja tagasi saatmisel maakohtusse eelmenetluse etapis või uueks läbivaatamiseks, jagatakse tsiviilasi kohtunikule, kes tegi asjas esialgse lahendi. Sama kohaldub ka vaheotsuse ja osaotsuse tühistamisel. V I Tööjaotusplaaniga tutvumine Kohtumajade kantseleid tagavad igaühele võimaluse tööjaotusplaaniga tutvumiseks (KS § 37 lg 5).