Tartu Maakohtu arvamus kriminaalmenetluse muutmise seaduse eelnõule 551 SE ja sellele esitatud muudatusettepanekute ning arvamuste kohta

Riigikogu Teie 20.03.2018 nr 1-1/13-551/5 Õiguskomisjon Lossi plats 1a Meie 18.04.2018 nr 10-3/18/329-2 1565, Tallinn [email protected] Tartu Maakohtu arvamus kriminaalmenetluse muutmise seaduse eelnõule 551 SE ja sellele esitatud muudatusettepanekute ning arvamuste kohta Riigikogu Õiguskomisjon esitas 20.03.2018. a Tartu Maakohtule arvamuse andmiseks kriminaalmenetluse muutmise seaduse eelnõu 551 SE ja sellele esitatud muudatusettepanekud ning arvamused. Tartu Maakohtu seisukoha koostamiseks paluti kõikidel kriminaalasjadega tegelevatel kohtunikel, kohtujuristidel ja konsultantidel esitada oma kirjalik arvamus. Arvamuse esitanud leidsid, et eelnõus ettenähtud muudatused ei sobi meie praegusesse kriminaalmenetluse süsteemi. Eelnõu seaduseks saamisel saavutatakse kohtueelse menetluse näiline efektiivsus muude riigi õiguskaitseliste kohustuste täitmata jäämise arvelt. Esile tõsteti, et eelnõu soodustab ilmselgelt pinnapealset kohtueelset menetlust ning eelnõu realiseerumisel tekib olukord, kus keerukamate ja mahukamata kriminaalasjade lahendamine on ülilühikeste tähtaegade tõttu sisuliselt välistatud. Märgiti, et eelnõu seab kesksele kohale üksnes kahtlustatavate ja süüdistatavate huvid, kuid kannatanute huvid ja üldriiklikud huvid asjades, kus kannatanut otseselt ei ole (majandusasjades tagamaks aus konkurents ja maksude laekumine riigituludesse, samuti korruptsiooniasjades), jäetakse kõrvale. Eelnõu valguses kaldub kriminaalmenetlus tugevalt just kahtlustatava ning süüdistatava poole kasuks. Kannatanu, kes on juba niigi kannatada saanud, saab eelnõu valguses uue kannatuse osaliseks - kiire kohtueelse menetluse tulemusena valminud pinnapeale toimik võib juba enne kohut päädida menetluse lõppemisega või kohtusse jõudmise korral ei pruugi süüdistused pidama jääda. Eraldi toodi välja, et selliste rangete tähtaegade kehtestamine tingib vajaduse muuta ka kriminaalmenetluse seadustiku osa, mis puudutab kohtumenetlust. KrMS § 2681 muutuks oma olemuselt sisutuks ning KrMS § 297 sisu teeks olulise tähtsuse tõusu (kohtul vajadus täiendavaid tõendeid koguda jms). Arvamuse esitanud leidsid, et muuta tuleks ka erinevate kohtuastemete rolli kuna eelnõus kavandatavad tähtajad ja nende pikendamise võimalused tähendavad ka kaebevõimalusi sellistele menetluslikele otsustele ning määruskaebemenetlusi. Puutuvalt lühi- ja kokkuleppemenetlusse märgiti järgmist. Olukorras, kus kohtueelses menetluse piirdutakse vaid väheste menetlustoimingutega ning tõendite kogumisega, väheneb ilmselgelt lihtmenetluste osakaal. Kui seni on olnud lühi- ja kokkuleppemenetluse realiseerumise eelduseks kahtlustatava/süüdistatava aursaam, et süüküsimuse üle ei ole kohtus mõtet vaielda, siis käesolev eelnõu sellist arusaama ei loo. Lisaks eeltoodule leiti, et kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu § 222 lg 1 1 sõnastus „…ei olnud tuvastatud kuriteo toimepannud isik või ei olnud selgunud muu kuriteo kvalifikatsiooni seisukohalt olulised koosseisulised asjaolud“ sisaldab viiteid sellistele Suur 1, 48306 JÕGEVA. Registrikood 74001966. Telefon 776 2240, faks 776 2235, e-post [email protected] www.kohus.ee tõendamiseseme asjaoludele, mille üle kohtumenetluses vaieldakse aastaid ning nende tõendamiseseme asjaolude tuvastamine kohtueelses menetluses muudaks kohtumenetluse mõttetuks. Seega ei saa selliseid viiteid kasutada tähtaja määratlemise alusena. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Loide Tartu Maakohtu esimees