Justiitsministeerium Teie 05.02.2018 nr 8-1/1048
[email protected]
Meie 28.02.2018 nr 10-3/18/150-2
Tartu Maakohtu arvamus kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta
Tartu Maakohtule esitati arvamuse avaldamiseks kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus.
Arvamuse andis üks kohtunik, kes leidis, et uus terviktekst on vajalik kohtuekspertiisiseaduse
enda teksti ajast mahajäämuse tõttu. Mõned normid selles (nt rahastamine ehk ekspertiiside
hinnad) on tõesti põhjendatud kehtestada volitusnormina, aga tingimata peab sellisel juhul
olema konkreetne ja selget hinda ette nägev alamalseisev akt.
Lühendatud ekspertiisiaktide variandi võimaluse sissetoomine võib olla põhjendatud, eriti teatud
ekspertiisiliikide puhul. Aga samas võiks olla ka menetlejale (ekspertiisi tellijale) võimalus juba
ekspertiisimääruses märkida, kui soovitakse pikka/põhjendatud ekspertiisiakti. Kui ekspertiis on
sellist liiki, milles on olemas ainult üks võimalik metoodika, siis piisab ehk aktis tõesti selle
metoodika nimetamisest ja viitest allikale, kus see metoodika on lahti kirjutatud. Samas
ekspertiisid, kus metoodikaid on mitu, peaksid aktis sisaldama täpset põhjendust metoodika
valikule ja viiteid mõlemale (kõigile) võimalikele metoodikatele. Olukorras, kus
koostatakse esmalt n.ö lühendatud ekspertiisiakt peaks ekspert alati arvestama sellega, et teda
võidakse kutsuda kohtuistungile selgitusi andma või talle esitatakse küsimused kirjalikult. See
tähendab ekspertidele oluliselt suuremat valmisolekukohustust kohtuistungile tulla.
Kohtule on oluline, et ekspertiis oleks võimalik tellida pädevalt ja kvalifitseeritud eksperdilt.
Seega, kui riiklikult tunnustatud eksperdid nimetatakse ümber registreeritud eraekspertideks,
on kohtule oluline, et registrisse kantud eksperdi pädevus kindlas valdkonnas ja tema
kvalifikatsioon oleks kontrollitud, vastaks kehtestatud (atesteerimis-) nõuetele ja oleks ka teada
(nt link registris), kes-millal on atesteeringu andnud. Seega peaks registripidaja (nimekirja
pidaja) vastutama selle eest, et nimekirja kantud eksperdid oleksid pädevad ja nõutava
kvalifikatsiooniga. Tegelikus töös on tulnud ette, et menetlusosalised peavad pädevamaks
riiklikult tunnustatud eksperte peamiselt nende nimetuse pärast.
Tasustamise osas oli seni kaks hinnakirja – ühed hinnad kohtuekspertiisiseaduses
(ekspertiisiliikide järgi) ja teised hinnad Vabariigi Valitsuse määruses (rakendamiseks riiklikult
tunnustatud ekspertide puhul). Ehkki hinnad on tegelikult samad, annab Vabariigi Valitsuse
määrus võimaluse (kohustuse) menetlejale hinna määramiseks, võttes aluseks eksperdi
töötunnid. Seega tuleb kohtul hinnata, kas töötundide arv on põhjendatud. Selline hinna
määramine (töötundide alusel) on seni vajalik riiklikult tunnustatud ekspertide puhul. Oleks hea,
Suur 1, 48306 JÕGEVA. Registrikood 74001966. Telefon 776 2240, faks 776 2235, e-post
[email protected]
www.kohus.ee
kui kohus ei pea eksperdile vajalikku töötundide arvu hindama. Ekspertiis on eriteadmistele
tugineva arvamuse andmine ja ei ole lihtne hinnata, kui palju peab ta tööd tegema selleks, et
anda põhjendatud arvamus.
Tervisetõendite osas võiks advokaadi puhul tõendi esitamise nõude ära jätta. Mis puudutab
rasket haigust, siis seni on ilmne, et tõendi andja jaoks on kõik haigused sedavõrd rasked, et
takistavad ilmumist. Haiguse hindamisel peaks rõhk olema just selle sõnastuse teisel poolel
("mis ei võimalda isikul ilmuda"). 2016. a ministri määruse sõnastus on hea, kuna näeb ette, et
tuleb kirjeldada seda tegelikku põhjust, mis takistab ilmuda.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Liivi Loide
Tartu Maakohtu esimees