Tartu Maakohtu arvamus justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ muutmise määruse eelnõu kohta

Justiitsministeerium Teie 31.01.2018 nr 8-1/886 [email protected] Meie 26.02.2018 nr 10-3/18/143-2 Tartu Maakohtu arvamus justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ muutmise määruse eelnõu kohta Justiitsministeerium on palunud teiste hulgas Tartu Maakohtult arvamust justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ muutmise määruse eelnõu kohta. Oleme eelnõud maakohtu juhtidega arutanud ja küsinud eraldi arvamust ka kõigilt maakohtu kohtunikelt. Kokkuvõtvalt on enamuse vastanud kohtunike arvamus, et maakohtule ühise teeninduspiirkonna kehtestamine ei ole vajalik ega ka põhjendatud. Määruse seletuskirjas toodud eesmärke, milleks on erinevates kohtu kohtumajades töötavate kohtunike töökoormuse ühtlustamine ja kohtunike spetsialiseerumise toetamine, on võimalik täita ka kehtiva regulatsiooni raames. Kohtunike tööjaotus nähakse ette ka täna kogu maakohtu tööpiirkonnas, s.t kohtumajade üleselt. Kohtumajadele erinevate teeninduspiirkondade kehtestamisega on antud kohtule võimalus jagada tööd eelkõige selle kohtumaja kohtunike menetlusse, milles kohtuasi vastavalt kohtualluvusele arutamisele tuleb. See on kohtute seaduse (KS) § 37 lg 2 p 3 tulenev reegel. Nimetatud säte tagab ühest küljest kodanikule selguse, kus konkreetne kohtuasi arutamisele tuleb (n Tartu Maakohtu piirkonnas on 5 erinevat kohtumaja), mis hetkel reeglina isikule lähim kohtumaja. Teiseks tagab see kindluse ka kohtunikule, et tema teenistusülesannete täitmise asukoht on seotud valdavalt ühe konkreetse kohtumajaga. Kavandatava muudatuse kohaselt kaotaks tähenduse maakonnapõhine teeninduspiirkond, mis põhimõtteliselt peaks tähendama kohtuasjade edaspidist jagamist ühest keskusest ja kõigi maakohtu kohtunike vahel olenemata kohtumajast, kus töötatakse. Selleks, et tagada ühtlane töökoormus kohtu piires (KS § 37 lg 2 p 4), on ka praegu võimalus üldkogul seda reguleerida leppides tööjaotusplaanis kokku erandid, millistel jagatakse kohtuasju lahendamiseks maakohtu üleselt, s.t KS § 37 lg 2 p 3 erineva kohtumaja kohtunikule. Selliste erandite kokkuleppimisel on lähtutud ka sellest, et oleks tagatud asjade jagamisel KS § 37 lg 2 p 2 sätestatud juhuslikkuse põhimõte ning ka kohtunike spetsialiseerumine. Seletuskirjas on näitena toodud võimaluse loomine spetsialiseerumise tagamiseks alaealistega seotud süüteomenetlustes kohtu üleselt - see on võimalik ka praegu, kuna kriminaalmenetluse seadustik sätestab üldise kohtualluvuse kohtu tööpiirkonnana (KrMS § 24 lg 1). Ja kuigi tööpiirkonnas on ministri määrusega täpsustatud kohtumajade teeninduspiirkonnad, ei takista see maakohtu sees tööjaotusplaaniga asjade teise kohtumaja kohtunike menetlusse jagamist. Suur 1, 48306 JÕGEVA. Registrikood 74001966. Telefon 776 2240, faks 776 2235, e-post [email protected] www.kohus.ee Kohtumajade ühise teeninduspiirkonna loomine toob aga kaasa olukorra, kus tänast reeglit (kohtumajapõhine jagamine) tuleb hakata kehtestama tööjaotusplaanis erandina. Kavandatava muudatuse järel tekib probleeme ka tsiviilasjades (vähemalt hagimenetluses) kohtualluvuse määramisel. Nimelt toob muudatus kaasa olukorra, kus ühe tööpiirkonna erinevate kohtumajade teeninduspiirkonnad kattuvad. Sellisel juhul on TsMS § 74 lg 2 teise lause kohaselt eelkõige hagejal õigus suvaliselt valida, millises ühe maakohtu tööpiirkonda jäävas kohtumajas asja arutatakse. Seega ei saa eelnõu vastuvõtmise korral üldjuhul kohus ise oma töökorralduse alusel määrata, millises kohtumajas asju arutada. Selliselt kahjustaks eelnõu oluliselt kostjate positsiooni, andes hagejatele sisuliselt valiku erinevate kohtumajade vahel, mis ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse üldise loogikaga lähtuda kohtualluvuse määramisel eelkõige kostja elu(asu)kohast. Küsitav on ka eelnõu seletuskirjas esitatud seisukoht, et majanduslik mõju menetlusosalistele puudub. Kohtumajade ühise teeninduspiirkonna loomisega tekib tõenäolisemalt olukord, kus menetlusosalisel tuleb kohtuistungile sõita hoopis teises maakonnas asuvasse kohtumajja, mis tähendab paratamatult menetlusosalistele varasemast suuremat sõidu- ja ajakulu. Eeldada ei saa ka, et kogu menetlus toimuks kirjalikult või erinevate tehniliste lahenduste abil. Kõigis menetlusliikides ei ole see võimalik seadusest tulenevalt ning esimeses astmes on suur osa tsiviilmenetlusi, milles vahetu kontakt pooltega on asja lahendamiseks vältimatu. Kavandatav muudatus toob kaasa igal juhul täiendavad aja- ja ka rahaliste vahendite kulu – küsimus on vaid, kas see kulu tuleb kanda kohtusse pöördujal või kohtusüsteemil. Kui muudatusega kaasneb kohtunikele täiendav sõitmise vajadus erinevate kohtumajade vahel, on see ebamõistlik kohtuniku tööaja kadu millele lisanduvad transpordikulud. Kui sõita tuleb menetlusosalistel, siis on see vastuolus senise seisukohaga, et õigusemõistmine peab säilima kodanikule võimalikult lähedal (maakonnakeskustes) ja küsitavaks muutub kohtumajade paljusus ühe maakohtu tööpiirkonnas. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Loide Tartu Maakohtu esimees