Justiitsministeerium Teie 14.12.2017 nr 8-1/8795
[email protected]
Meie 05.01.2018 nr 12-1/17/1437-2
Arvamus tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja
rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Tartu Maakohtule esitati arvamuse avaldamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning võlaõigusseaduse,
tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse muutmise
seaduse eelnõu. Edastan siinjuures pöördumisele vastanud kohtuniku arvamuse.
Arvamuse esitaja märkis, et aegumistähtaja lühendamine toimus alles 2011. a. Eelnõu seletuskirjast ei
nähtu mingeid selgelt arusaadavaid põhjuseid, miks seda regulatsiooni on vaja enne, kui see tegelikku
mõju omab, tagasi muuta. Õiguskorra stabiilsus on väärtus, mida seadusandja peaks arvestama.
Lisaks sellele ei saa nõustuda eelnõu seletuskirjast läbikumava järeldusega, nagu oleks lühem
aegumistähtaeg põhjendatud vaid nende isikute puhul, kelle kohustused tulenevad lepingulistest suhetest,
st kes lepingut sõlmides oma võimeid valesti hindasid. Euroopalikus õigusruumis võib pidada
üldtunnustatuks põhimõtet, et inimesel peaks pärast pea igasugust eksimust olema võimalus naasta
majanduslikult aktiivse elu juurde. See on ka ühiskonna kui terviku huvides, sest sel juhul saab inimene
ise panustada majandusse ja seeläbi riigi tuludesse, mitte aga olla abivajajate hulgas.
Praeguse sõnastuse puhul hõlmab eelnõu ka neid isikuid, kes on tekitanud hooletusest kahju või üldse
ilma enda poolse süüta (arvestades, et kahju õigusvastane tekitamine hõlmab ka riskivastutust). Nende
puhul saab vaevalt pidada õigeks seletuskirja väidet, et ühiskonna õiglustunne nõuaks, et nad vastutaksid
tekkinud kahju eest enam kui poole oma majanduslikult aktiivse eluea kestusest. Samas ka kurjategijate
puhul, peab olema võimalus pärast karistuse ärakandmist saada ühiskonna produktiivseks liikmeks.
Seletuskirjas on seda kahjulikku mõju, mida eelnõu sellele eesmärgile omaks, peetud sisuliselt
põhjendamata ebaoluliseks.
Arvestada tuleks sellega, et 10 aastat on väga pikk aeg. Kui selle aja jooksul, ei ole suudetud
kohtulahendit täita, viitab see sellele, et tegemist on isikule üle jõu käiva kohustusega, mistõttu on
vähetõenäoline, et ka järgnevate aastate jooksul täitmine paremini õnnestuks. Kohustatud inimene oleks
aga eelnõu tulemusena täiendavalt 15 aastat normaalsest ühiskonna majanduselust eemal.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Liivi Loide
Tartu Maakohtu esimees
Suur 1, 48306 JÕGEVA. Registrikood 74001966. Telefon 776 2240, faks 776 2235, e-post
[email protected]
www.kohus.ee