karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu.

Justiitsministeerium Teie 18.08.2017 nr 8-1/5990 [email protected] Meie 08.09.2017 nr 12-1/17/918-2 Arvamus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu kohta Justiitsministeerium esitas 18.08.2017. a Tartu Maakohtule arvamuse avaldamiseks karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu. Edastan Tartu Maakohtu kohtunike ja kohtujuristide poolt esitatud arvamused ja ettepanekud.  Trahviühiku sidumine süüdlase sissetulekuga/päevamäära sissetoomine - muudatusega taotletav mõte, milleks on muuta teatud väärtegude eest kohaldatavad karistused mõjusamaks suurema sissetulekuga inimeste jaoks, on iseenesest igati tervitatav, samas ei ole kindel, kas nimetatud muudatused ka tegelikult oma eesmärki täidaksid. Ilmselt on antud muudatuste tõhusust võimalik hinnata pärast nende mõningast kehtimist. Isikuid, kellel on suuremad sissetulekud ning kes on sellest tulenevalt võimelised kavandatavaid suuremaid rahalisi karistusi kandma, ilma, et see nende elustandardit tuntavalt mõjutaks, ei ole ilmselt võimalik antud muudatustega mõjutada oluliselt teistsuguseid, s.t seaduskuulekamaid, valikuid tegema. Pigem suunaks suuremate rahaliste karistuste rakendamine õiguskuulekamate valikute tegemisele isikuid, kelle igapäevast toimetulekut kavandatavate karistuste kandmine küllaltki oluliselt mõjutaks. Ilmselt tuleb aga leppida, et alati jääb isikuid, kes hoolimata kohaldatavatest karistustest jäävadki seadusrikkumisi toime panema, kuivõrd võimalik karistus, mis võib üht isikut mõjutada seaduskuulekusele, ei pruugi seda teha sarnastel asjaoludel teise isiku puhul.  Kiirmenetluses kohaldatava rahatrahvi vähendamine 1/3 võrra - antud muudatusega on üldisemas plaanis hea. Kuigi üldiselt on igati tervitatav isikute nõustumine kiirmenetlusega, ei tahaks, et antud muudatus oleks asjaolu, mille tõttu menetlusalused isikud kiirmenetlusega nõustuvad. Nimelt on seaduse järgi kiirmenetluse kohaldamise esmaseks tingimuseks, et väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Vaid menetlusaluse isiku enda veendumus, et ta on tõesti talle süükspandava väärteo toime pannud, peaks olema see, miks ta kiirmenetlusega nõustub. Vastasel juhul väheneb küll kohtuvälise menetleja ressursikulu, kuid samaks jääb (või suureneb) kaebusega kohtusse pöördujate arv (nõututakse kiirmenetlusega, et saada väiksem karistus, kuid puudub veendumus oma süüs, mistõttu otsustatakse otsus siiski kohtus vaidlustada). Suur 1, 48306 JÕGEVA. Registrikood 74001966. Telefon 776 2240, faks 776 2235, e-post [email protected] www.kohus.ee  Väärteokaristusest tingimisi vabastamine – tegemist on vajaliku muudatusega, kuivõrd teatud isikute puhul võib karistusest täielik tingimisi vabastamine omada suuremat õiguskuulekusele suunavat mõju kui karistuse reaalselt täitmisele pööramine. Sama kehtib ka osalise vabastamise korral, kus lühiajaline vangistus koosmõjus katseajale allutamisega võib olla mõjusam isiku edasiste vaadete ja hoiakute kujunemisele. Õige on muudatus, et tingimisi vabastamine on võimalik väärtegude osas vaid isikute puhul, kes ei oma kehtivaid süüteokaristusi. Samas võib tekkida siinkohal probleem selles, et kui väärteo eest tingimisi mõistetud karistuse katseajal pannakse toime uus süütegu, mille eest tehtud otsus jõustub alles järgmisel aastal (edasikaebamised ja muud), siis võib KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg enne mööda saada kui kohus (aga ka kohtuväline menetleja) jõuab karistuse täitmisele pöörata. Aresti täitmisele pööramine ja rahatrahvi arestiga asendamine peab toimuma süüdlase osavõtul. Seega võib tekkida olukord, kus süüdlast ei ole võimalik mõnda aega istungile saada, ilma et talle saaks ette heita kõrvale hoidumist.  Rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamine ja ositi tasumine - seletuskirjas sisalduvad motiivid, mille tõttu peaks trahvi tasumise tähtaega pikendama 45 päevani, on igati põhjendatud, kuivõrd käesoleval juhul pöörduvad väga paljud isikud kaebusega kohtu poole just seetõttu, et tasumiseks määratud 15-päevane tähtaeg on liiga lühike. Samas tuleks siinkohal silmas pidada, et kui kohtuvälise menetleja ametnik selgitaks karistuse määramisel isikule võimalust tasuda rahatrahvi ositi pikema aja jooksul, kui selleks on käesolevalt ettenähtud 15 päeva, ei oleks tasumise tähtaja pikendamine 45 päevani iseenesest vältimatult vajalik.  Positiivne on muudatus, millega reguleeritakse väärteomenetluse seadustikus üheselt võimalust väärteomenetluse lõpetamiseks väärteomenetlusest loobumise korral, kuivõrd sellisel juhul on antud võimalus üheselt reguleeritud ning ei teki võimalikke vaidlusi analoogia kohaldamise üle. Praegusel hetkel tuginetakse selleks Riigikohtu lahendile ja kriminaalmenetluse seadustikule.  Eelnõu punktis 8 on märgitud muudatuseks, et kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi ei asendata aresti või üldkasuliku tööga. Tekib olukord, kus maksmata jätmisel ei juhtu midagi ja seega puudub ka motivatsioon maksmiseks. Rahatrahvi sissenõue aegub ilma, et seda oleks võimalik kuidagi kätte saada. Ebavõrdne olukord võrreldes muude trahvidega, kus rahatrahv asendatakse maksmata jätmisel aresti või üldkasuliku tööga.  Võiks täiendada KarS §-s 82 lg-s 4 sätestatud aegumise peatumise aluseid ja sätestada, et täitmise aegumine peatub käesoleva seadustiku § 731 alusel määratud katseajaks. Sellisel juhul jääks kohtutäiturile piisavalt aega rahatrahvi sissenõudmiseks ja kohtule jääks piisavalt aega tasumata rahatrahvi asendamiseks aresti või üldkasuliku tööga. Kui rahatrahv jäetakse tingimisi täitmisele pööramata ja pööratakse seejärel uuesti täitmisele, väheneb aeg, mil on võimalik täitmisele pööratud rahatrahvi sisse nõuda, katseaja võrra. Kui tekib vaidlus rahatrahvi täitmisele pööramise suhtes, võib kuluda palju aega enne, kui jõustub lahend, millega pööratakse rahatrahv täitmisele. Kuna väärteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõudmise aegumise tähtaeg on suhteliselt lühike, võib juhtuda, et olukorras, kus isik vabastatakse rahatrahvi tasumisest tingimisi ja hiljem pööratakse rahatrahv täitmisele, jääb kohtutäituril vähe aega rahatrahvi sissenõudmiseks ja kohtul jääb vähe aega rahatrahvi asendamiseks aresti või üldkasuliku tööga. Kuna kõrgendatud trahvimäärade alusel mõistetud rahatrahvid võivad olla suured ja suurte rahatrahvide vabatahtlik tasumine ja sissenõudmine  võtab rohkem aega, võiks sätestada kõrgendatud trahvimäärade alusel mõistetud rahatrahvide korral otsuse täitmise aegumise tähtajaks kaks aastat ja täitmise pööratud rahatrahvi sissenõudmise aegumise tähtajaks viis aastat otsuse jõustumisest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Loide Tartu Maakohtu esimees