Justiitsministri määruse „Kohtuistungite helisalvestamise ja digitaalse protokolli vormistamise kord“ eelnõu kohta arvamust avaldanud Tartu Maakohtu kohtunike seisukoht

Justiitsministeerium Teie 31.07.2017 nr 8-1/5591 [email protected] Meie 28.08.2017 nr 12-1/17/847-2 Justiitsministri määruse „Kohtuistungite helisalvestamise ja digitaalse protokolli vormistamise kord“ eelnõu kohta arvamust avaldanud Tartu Maakohtu kohtunike seisukoht Justiitsministeerium esitas Tartu Maakohtule arvamuse avaldamiseks Justiitsministri määruse „Kohtuistungite helisalvestamise ja digitaalse protokolli vormistamise kord“ eelnõu. Tartu Maakohtus edastati eelnõu arvamuse andmiseks ning ettepanekute tegemiseks kõigile kohtunikele ja vanemistungisekretäridele. Kuigi teema on aktuaalne, avaldasid arvamust vaid üksikud kohtunikud. Arvamuste vähesuse üheks põhjuseks võib olla, et vastamine jäi suvisele, s.o aktiivsele puhkuste perioodile. Eelnõu kohta esitatud mõtted, arvamused ja ettepanekud olid alljärgnevad: 1. Käesoleval ajal kehtiva regulatsiooni kohaselt on kohustus helisalvestada üksnes kriminaalasja üldmenetluses toimuvat kohtuistungit (KrMS § 156 lg 1). Tsiviil- ja ka halduskohtumenetluses ei ole kohustust kohtuistungit helisalvestada. TsMS § 52 lg 1 ja HKMS § 84 lg 2 annavad võimaluse kohtuistungit kas siis osaliselt või täielikult helisalvestada. Eelnõuga kehtestatav kord vastavaid menetlusnorme ei muuda ning seega on muudes kohtumenetlustes, v.a kriminaalasja üldmenetluses, võimalik menetlejal ka edaspidi valida, kas kohtuistungit helisalvestada või mitte. Siiski võib eelnõu seletuskirjast (p-st 5) aru saada, et ministeerium näeb, et kohtud lähevad vastavalt tehniliste vahendite olemasolule aja jooksul täielikult üle kohtuistungite helisalvestamisele ja sellega seotud digitaalse protokolli koostamisele. Ebaselgeks jääb, kas ministeerium plaanib siis tulevikus ka vastavate menetlusnormide muutmist ja kohtuistungite helisalvestamise kohustuslikuks muutmist? Arvamust avaldanud kohtunikud tsiviilkohtumenetluses kohtuistungite helisalvestamisele täielikku üleminekut ei toetanud. 2. Arvamust avaldanud kohtunikud ei nõustunud ministeeriumi poolt eelnõu seletuskirjas toodud väitega, et helisalvestamine ja sellega seotava digitaalse protokolli koostamine muudaks igal juhul kohtu töökorralduse efektiivsemaks. Avaldati arvamust, et tsiviilkohtumenetluses ei pruugi kohtuistungi helisalvestamine olla mõttekas ega ka kohtuametnike tööd võrreldes senisega lihtsustada. Arvamust põhjendati alljärgnevalt: Suur 1, 48306 JÕGEVA. Registrikood 74001966. Telefon 776 2240, faks 776 2235, e-post [email protected] www.kohus.ee - Eelnõuga kehtestatava korra § 1 lg 3 kohaselt tuleb kohtuistung helisalvestada algusest peale ja § 3 lg 1 kohaselt tuleb helisalvestatava kohtuistungi protokoll vormistada digitaalselt selliselt, et markeeritud helisalvestis ja kohtuistungi protokoll seotakse üheks dokumendiks. Praegu kehtiva TsMS § 50 lõiked 1 ja 2 näevad ette, millised andmed ja menetluse käiku kajastavad asjaolud tuleb protokolli kanda. TsMS § 49 lg 2 2. lause kohaselt kannab kohtuistungi sekretär või selleks pädev kohtuametnik TsMS § 50 lõike 1 punktides 6-9 ja lõikes 2 nimetatud andmed (sh poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu, menetlusosaliste vande all antud seletuste ja tunnistajate ütluste põhisisu, eksperdi suulised vastused) protokolli üksnes vastavalt kohtuniku tehtud kokkuvõttele. Eelnimetatud sätteid arvestades ei tule ka kehtiva regulatsiooni järgi tsiviilkohtumenetluses kogu kohtuistungit protokollida ja teha sellest stenogrammi. Helisalvestamine võib tsiviilkohtumenetluses olla teatud juhtudel mõttekas eelkõige suuliste tõendite puhul nagu näiteks tunnistajate, menetlusosaliste ja ekspertide ütlused. Samas võimaldab TsMS § 52 lg 2 ka nimetatud suuliste tõendite protokollimisest üldse loobuda, v. a kui pool nõuab protokollimist. - Arusaamatuks jääb TsMS § 49 lg 2 2. lauses sätestatud kokkuvõtte ja digitaalse protokolli markerite teksti suhe. Ei ole aru saada, kas korras ettenähtud markerite lühikokkuvõtte ütleb kohtunik sekretärile ette või sõnastab sekretär need iseseisvalt? Helisalvestise markerite lühikokkuvõtete tegemine võib tekitada rohkem segadust kui „puhas“ ilma helisalvestamiseta TsMS § 49 lg 2 2. lauses ettenähtud variant. Kohtuistungisekretär ei pruugi osata iseseisvalt hinnata, millised asjaolud asja lahendamisel õiguslikku tähendust omavad ning mida on oluline markeri lühikokkuvõttes kajastada. Markerite lühikokkuvõtte sõnastus võib olla liiga lühike, et sellega nõustuksid menetlusosalised (rääkimata kõrgematest kohtutest). - Põhiküsimus digitaalse protokolli juurutamisel on see, kui lühikesed või pikad peaksid olema markerite tekstid. Korra kehtestamine vähendaks töömahtu ainult nendel sekretäridel, kellega koos töötav kohtunik ei ole täitnud TsMS § 49 lg 2 2. lauses sätestatut ning kes oma parima äranägemise kohaselt on seni üritanud nn stenogramme koostada. - Kui teatud juhtudel võib kohtuistungi helisalvestamine ja digitaalse protokolli koostamine lihtsustada kohtuistungisekretäride tööd, siis ei lihtsustaks see kuidagi asja lahendava kohtuniku või teda abistava kohtujuristi tööd. Vajalik võib olla helisalvestist korduvalt üle kuulata, mis oleks väga aeganõudev ja tülikas. Lahendi kirjutamisel saab efektiivsemaks pidada tavalist protokolli, millesse on TsMS § 49 lg 2 2. lause kohaselt kantud kohtuniku tehtud kokkuvõtted. Kui kohus formuleerib juba kohtuistungil menetlusosaliste nõuded ja vastuväited jm olulised andmed (sh neid menetlusosalistega arutades), siis ei ole see hiljem menetlusosalistele ka üllatav. - Tsiviilkohtumenetluses kohtuistungite helisalvestamine ei lihtsustaks ka kõrgemate astmete kohtute tööd. Nii on Riigikohtu tsiviilkolleegium eelnõu kohta antud arvamuses märkinud, et ei toeta arvutikirjas koostatavate protokollide asendamist helisalvestistega, põhjusel, et see toob endaga kaasa mahukate helisalvestiste kuulamise vajaduse. Ebamõistlikuks võib pidada ministeeriumi poolt arvamuste tabelis pakutud lahendust, et kui ringkonnakohtus või Riigikohtus tekib vajadus stenogrammi järele, siis koostab selle kõrgema astme kohus helisalvestise põhjal ise. Kokkuvõttes ei muudaks ju siis kohtuistungi helisalvestamine menetlust efektiivsemaks. - Varasemalt on kohtuistungite helisalvestamise plussidena välja toodud (ka eelnõu arvamuste tabelis) menetlusosaliste ohjamine, samuti kohtunike ohjamine, teatud juhtudel ka kohtunike kaitsmine (et ei saaks väita, et midagi oli, kuigi ei olnud) ning võimalus hiljem kontrollida, kas kirjapandu vastab tegelikult öeldule. Arvamust avaldanud kohtunikud leidsid, et nimetatud plussid on kaheldavad ning nimetatud olukorrad väga erandlikud. 3. Tehti ettepanek eelnõus või selle seletuskirjas täpsustada mõistet „digitaalne protokoll“. Leiti, et TsMS § 51 ja eelnõuga kehtestatava korra pinnalt on see ebaselge ning ei ole võimalik üheselt aru saada, kas „digitaalse protokolli“ puhul on tegemist protokolliga, mis on digitaalselt allkirjastatud või protokolliga, milles on ajamärked või protokolliga, mis on seotud helifailiga. 4. Tehti ettepanek täpsustada praegu kehtivat TsMS § 53 lg-s 5 sätestatud protokolliga tutvumise korda. Eelnõuga kehtestatava korra § 1 lg 5 kohaselt ei ole helisalvestise parandamine lubatud. TsMS § 53 lg 5 näeb aga ette, et kui protokolli sisu on salvestatud, võib isik, kelle ütlused salvestatakse, viivitamata salvestusega tutvuda ja esitada sellele vastuväiteid. Kui kohus vastuväitega nõustub, salvestatakse seletus, ütlus või vastus uues sõnastuses. Kui kohus vastuväitega ei nõustu, salvestatakse vastuväite sisu. Leiti, et viimati nimetatud säte annab poolele võimaluse öeldut korduvalt kuulata ja muuta. Selline korduv salvestiste kuulamine võib venitada kohtuistungi ettenägematult pikaks. Küsimusi tekitab ka, kuidas on sellise korduva kuulamise ja uute sõnastuste protokolli kandmise puhul tagatud, et tehniliselt midagi üldse kaotsi ei lähe või ei kustu? 5. Ministeerium on eelnõule lisatud arvamuste tabelis märkinud, et sünkroontõlget ei või kohtuistungi helisalvestamise korral kasutada. Avaldati arvamust, et sünkroontõlke kasutamise keeld oleks kahetsusväärne, kuna see tooks endaga kaasa väga suure ajakulu. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Loide Tartu Maakohtu esimees