Justiitsministeerium
[email protected] 12.05.2017. a Tartu Maakohtu arvamus Justiitsministri määruse „Kohtuistungite helisalvestamise ja digitaalse protokolli vormistamise kord“ eelnõu kohta Justiitsministeerium esitas Tartu Maakohtule tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Justiitsministri määruse „Kohtuistungite helisalvestamise ja digitaalse protokolli vormistamise kord“ eelnõu projekti. Tartu Maakohtus edastati eelnõu projekt koos seletuskirjaga arvamuse andmiseks ja ettepanekute tegemiseks kõigile kohtunikele ja vanemistungisekretäridele. Üldkokkuvõttes - Tartu Maakohus toetab eelnõuga ettenähtava korra kehtestamist. Iseenesest võib nõustuda, et eelnõuga kehtestatav kord on vajalik. Käesoleval ajal kehtiva regulatsiooni kohaselt on kohustus helisalvestada üksnes kriminaalasja üldmenetluses toimuvat kohtuistungit (KrMS § 156 lg 1). Tsiviil- ja halduskohtumenetluses on menetlusseadustikega ette nähtud õigus kohtuistungit helisalvestada (TsMS § 52 lg 1, HKMS § 82 lg 2). Eelnõuga kehtestatav kord vastavaid menetlusnorme ei muuda ning seega on muudes kohtumenetlustes, v.a kriminaalasja üldmenetluses, võimalik menetlejal ka edaspidi valida, kas kohtuistungit helisalvestada või mitte. Eelnõuga kehtestatav kord täpsustab kehtivat kohtuistingi helisalvestamise korda ja laiendab seda regulatsiooni lisaks kriminaalasja üldmenetluses toimuvatele kohtuistungitele ka teistes kohtumenetlustes toimuvate kohtuistungite helisalvestamisele. Lisaks sätestatakse korraga digitaalse protokolli vormistamise nõuded, mis siiani puudu vad . Vastava korra ja nõuete loomine aitab eeldatavalt kaasa kohtuistungite helisalvestamisele ja võimaldab koostada digitaalse t protokolli . Kohtuistungite helisalvestamise ja digitaalse protokolli kasutamisega võivad aga kaasneda teatud kitsaskohad , mis enne korra kehtestamist võiks läbi mõelda ja neile võimalusel lahendus leida . Arv a must avaldanud kohtunikelt ja kohtuametnikelt laekusid eelnõuga kehtestatava korra ja selle rakendamisel tekkida võivate probleemide kohta alljärgnevad tähelepanekud ja ettepanekud: Määruse eelnõu § 5 lg 5 näeb ette, et menetlusosalise taotlusel väljastab kohus talle kohtuistungi helisalvestise digitaalsel andmekandjal. Andmekandja, millele helisalvestise faili koopiat soovitakse, esitab kohtule menetlusosaline, kes toimingu tegemist taotleb. Andmekandja peab olema enne selle kasutamist Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt heaks kiidetud ja vajadusel üle kontrollitud. Kohus väljastab helisalvestise koopia kolme tööpäeva jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates. Ebaselge on, kes ja kuidas andmekandja vastavust hakkab kontrollima , kas kohtuametnikel on selleks piisav pädevus ning kuidas see täpsemalt peaks olema korraldatud. Seoses kohtistungi helisalvestamisega ja menetlusosalistele helisalvestise koopia väljastamisega tekkis turvalise teemast ajendatud küsimus „kas kohtuistung kui avalik etendus“ . Nimelt võimaldab helisalvestis oluliselt lihtsamal viisil ja intensiivsemas laadis kasutada istungil kõlanud sõnu teiste isikute õiguste rikkumisena ja isikuandmete kahjustamisena. Tsiviilasjades on teemad sageli isiklikud, osalejatele tundlikud . Muidugi on võimalik ka paberkandjal koostatud protokollis sisalduvat teavet kurjasti ära kasutada, kuid helipildina öeldul oleks suurem mõju ja seda oleks ka kergem avalikustada (nt kusagil seltskondlikul sündmusel ette mängida vms ). Määruse eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et istungite helisalvestamine ja digitaalse protokolli koostamine säästab oluliselt kohtuistungisekretäride tööaega. Võib nõustuda sellega, et digitaalse protokolli koostamine lihtsustab kohtuistungisekretäride tööd. Samas võib digitaalse protokolli kasutamine kohtulahendi kirjutamisel olla kohtuniku (kohtujuristi) jaoks oluliselt aeganõudvam ja tülikam. Kui paberkandjal koostatud protokolli puhul on kogu aeg ees visuaalne pilt, siis helis alvestis t võib olla vajadus korduvalt üle kuulata , edasi-tagasi kerida jne. T ähelepanekuid tehti ka helisalvestises ajamärgete tegemise ehk protokolli osade markeerimise kohta. Nimelt tuleb eelnõu § 1 lg 4 kohaselt korraldada helisalvestise markeerimine selliselt, et markeeritud oleksid kõik kohtuistungi olulised osad (samasugune nõue sisaldub ka kehtiva korra § 1 lg-s 4). Iseenesest on selline markeerimise nõue vajalik ja lihtsustab helisalvestise kuulamist ja võimaldab selle digitaalse protokolliga sidumist. Nagu ka eelnõu seletuskirjas on märgitud, tuleb markeeringute jälgitavuse huvides teha markeerimisel kellaaja juurde märksõnad, nt sõnavõtva isiku nimi, sõnavõtu kokkuvõte jne. K ohtuistungisekretärid avaldasid, et markeerimisel vastavate märksõnade või kokkuvõtete tegemine võib olla küllaltki keerukas ja aeganõudev . Teatud juhtudel võib sõnavõtust lühikokkuvõtte tegemine olla keerulisem kui kogu sõnavõtu kirjapanemine. Markeerimise lihtsustamiseks tehti ettepanek kaaluda helisalvestamise tarkvara arendamist. N äiteks võiks olla võimalus, et enne helisalvest i se tegemist saaks sisestada kohtuistungil osalejate nimed v õi muud olulised märksõnad ja markeerimisel ei peaks iga kord märksõna eraldi sisse trükkima, vaid saaks selle juba sisestatud märksõnadest klikiga valida vms . /allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Loide Tartu Maakohtu esimees