Registrite ja Infosüsteemide Keskus · 27. september 2021
Sisu (failidest)
1/2
VASTAVUSTINGIMUSED
Viitenumber: 241436
Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)
Hange: Team Europe Partnerships Portal (TEPP) arendus
ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI
Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud
toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas olete ühispakkujate volikirja pakkumuse dokumentide hulka lisanud? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
PAKKUMUSE ESITAMINE
Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist.
Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud
tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
ÄRISALADUS
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
määramist ärisaladuseks.
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida:
1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;
2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;
3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid
pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS §
111 lg 5).
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas ärisaladuse osas on tehtud märge vormile PAA1? (Suur sisestusala (max pikkus 4000
tähemärki))
PAKKUMUSE MAKSUMUS
Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad"
toodud struktuuri kohaselt.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad
näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
AVALDUS HANKEMENETLUSES OSALEMISEKS
Küsimused ettevõtjale:
1. Vorm PAA1 (Dokumendi vorm / vorm PAA1 Avaldus hankemenetlusel osalemiseks.docx)
Koostatud 21.09.2021 22:37:10
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3682236/general-info
2/2
DETAILNE MAKSUMUSE VORM
Küsimused ettevõtjale:
1. Vorm PAM1 (Dokumendi vorm / PAM1 Pakkumuse detailne maksumus.doc)
MEESKONNA LIIKMETE CV-D
Küsimused ettevõtjale:
1. Meeskonnaliikmete CV-d (Vabas vormis dokument)
Koostatud 21.09.2021 22:37:10
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3682236/general-info
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Viitenumber: 241436
Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)
Hange: Team Europe Partnerships Portal (TEPP) arendus
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei
Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja
nr hindamismeetod täidetav
1 Pakkumuse kogumaksumus Pakkuja sisestab PAM1 vormilt Maksumus - 100 jah
"Pakkumuse maksumus kokku" vähim on parim
maksumuse.
Kokku: 100
Hindamismetoodika kirjeldus
1. Pakkumuse kogumaksumus
Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse
väärtus" * "osakaal".
Koostatud 21.09.2021 21:57:00 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
3682236/general-info
1/1
KÕRVALDAMISE ALUSED JA
KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
Viitenumber: 241436
Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)
Hange: Team Europe Partnerships Portal (TEPP) arendus
KÕRVALDAMISE ALUSED
RHS § 95 LG 1 TULENEVAD KÕRVALDAMISE ALUSED
Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja: 1)keda või
kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase
riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise,
aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu
terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse,
rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest; 2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või
järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist
esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise
võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas
seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest; 3) keda või kelle haldus-,
juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud
lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega
seotud teo eest; 4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg
maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema
asukohariigi õigusaktide kohaselt; 5)kes või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige
on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses (RHS § 95
lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Küsimused ettevõtjale:
1) Kinnitame, et puuduvad RHS § 95 lõikest 1 tulenevad kõrvaldamise alused (Raadionupp valikutega
"Jah/Ei")
Koostatud 24.09.2021 11:41:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3682236/general-info
DIREKTOR
KÄSKKIRI 27.09.2021. a nr 153
Tallinn
Alusdokumentide kinnitamine riigihankes
„Team Europe Partnerships Portal (TEPP)
arendus" (241436)
1. Justiitsministri 18.04.2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ §
11 lõike 1 punkti 9 alusel ning kooskõlas direktori 24.09.2021 käskkirjaga nr 143 kinnitan lisad.
2. Edastada hankedokumendid läbi Riigihangete registri pakkuja OÜ Gofore Estonia-le (14628239).
Menetluse liigi (väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus) ning läbirääkimiste partneri
valiku põhjuseks on asjaolu, et eelnevate dünaamilise hankesüsteemi alt tehtud piiratud
hankemenetluse käigus ei laekunud ühtegi pakkumust. RHS § 49 lg 1 p 1 kohaselt saab
hankelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga, kui piiratud hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi
pakkumust.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mehis Sihvart
Lisad: 1. hankedokumendid „Team Europe Partnerships Portal (TEPP) arendus" (241436) koos
lisadega (vormistatud digitaalselt).
KINNITATUD
Direktori 27.09.2021
Käskkiri nr 153
Lisa 1
„Team Europe Partnerships Portal (TEPP) arendus“
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse viitenumber 241436
Hankedokumendid
REGISTRITE JA INFOSÜSTEEMIDE KESKUS
Käesolevaga teeb hankija ettepaneku esitada pakkumus vastavalt hankedokumentides sisalduvatele
tingimustele
2021
1. Üldosa
1.1. Hankedokumendid on kohaldatavad ainult koos riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Hankija eeldab,
et huvitatud isik või pakkuja tunneb riigihangete seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte.
1.2. Huvitatud isik või pakkuja kannab hankemenetluses osalemisega seotud kogukulud ja -riski, kaasa arvatud vääramatu jõu (force
majeure) toime võimalused.
1.3. Hankija on otstarbekuse kaalutlusel otsustanud hanget osadeks mitte jagada, kuivõrd hanke esemeks olevaid asju ei ole võimalik
eraldi osta.
1.4. Hankija ei arvesta olelusringi kulusid, kuivõrd antud hanke puhul on pakkujatel võimatu esitada RHS § 86 lg 2 p 2 nimetatud
kulude osas näitajaid, mida oleks võimalik omavahel võrrelda.
1.5. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse viib läbi Registrite ja Infosüsteemide Keskus Välisministeeriumi nimel
Vabariigi Valitsuse 12.10.2017.a korralduse nr 281 alusel sõlmitud koostööleppes kokku lepitud tingimustel.
2. Hankemenetlus
2.1. Hankeobjektiks on Team Europe Partnerships Portal (TEPP) arenduste jaoks arendusressursi soetamine.
2.2. Hankemenetluse liik on riigihangete seaduse § 49 lg 1 p 1 alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus.
2.3. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus korraldatakse hankelepingu sõlmimiseks. Hankelepingu sõlmib eduka
pakkujaga Välisministeerium.
3. Hankedokumendid
3.1. Hankedokumendid koosnevad käesolevast hankedokumentide põhitekstist ja selle lisadest:
3.1.1 Lisa 1 kõrvaldamise alused,
3.1.2 Lisa 2 vastavustingimused,
3.1.3 Lisa 3 hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad,
3.1.4 Lisa 4 tehniline kirjeldus,
3.1.5 Lisa 4-1 nõuded ärianalüüsile,
3.1.6 Lisa 4-2 nõuded prototüübile, testimisele ja graafilisele disainile,
3.1.7 Lisa 4-3 dokumentatsiooniplaan,
3.1.8 Lisa 4-4 detailne inglisekeelne lähteülesanne,
3.1.9 Lisa 5 hankelepingu projekt.
3.2. Hankedokumentide põhitekst ja selle juurde kuuluvad dokumendid on teineteist täiendavad.
3.3. Hankedokumentide lahutamatuks osaks on Hankija poolt koostatud vormid PAA1 ja PAM1, mis on vastavustingimuste juures
pakkujale vajalike andmete edastamiseks.
4. Täiendav teave ja selgitused
4.1. Küsimuse või taotluse täiendava teabe või selgituste saamiseks hanke alusdokumentide kohta esitamisel peab huvitatud isik või
pakkuja arvestama, et hankijal on õigus tulenevalt riigihangete seaduse § 46 lõikest 1 vastata nimetatule 3 (kolme) tööpäeva
jooksul.
4.2. Juhul, kui huvitatud isiku hanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumisega ja pakkumuste esitamise
tähtpäeva vahele ei jää vähemalt 6 (kuus) päeva, RHS § 93 lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhtudel 4 (nelja)
päeva, ei ole hankijal kohustus selgitustaotlusele vastata.
4.3. Punktis 4.1. märgitud küsimus või taotlus esitatakse eesti keeles, hankija vastab sellele eesti keeles.
4.4. Hankijal on õigus valida hankelepingu täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral hankijale sobivam alusdokumentide
tõlgendus, kui hankija ei ole huvitatud isikule või pakkujale edastanud vaidlusaluses küsimuses teistsugust tõlgendust punktides
4.1. ja 4.5. toodud alustel.
4.5. Huvitatud isik või pakkuja esitab punktis 4.1. märgitud küsimuse või taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas (https://riigihanked.riik.ee/). Registri töö tõrgete korral esitatakse küsimus või taotlus
hanketeates märgitud hankija kontaktisiku elektronposti aadressile. Telefoni teel esitatud küsimusi vastu ei võeta.
4.6. Hankija esitab hankemenetluse käigus koostatud dokumendid ja antava täiendava teabe ning selgitused huvitatud isikule või
pakkujale elektrooniliselt läbi e-riigihangete keskkonna.
5. Pakkumuse koostamine
5.1. Pakkumuse koostamisel lähtutakse muu hulgas lepingu projektis sätestatud tingimustest.
5.2. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Pakkuja peab märkima
pakkumuses, millised pakkumuses esitatud andmed on pakkuja ärisaladus ning põhjendama teabe ärisaladuses määramist.
Selleks ei tohi olla pakkumuse maksumus ega osamaksumus, kui neid arvestatakse pakkumuste hindamisel, ega muu
pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastav pakkumust iseloomustavaid näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu
ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei ole kohustatud täpsustama pakkujalt ärisaladuse ja/või pakkuja huve kahjustada võiva
tehnoloogilise lahenduse sisaldumist juhul, kui nimetatud asjaolu on jäänud pakkumuses märkimata.
6. Dokumentide vormistamise üldnõuded
6.1. Dokumentide vormistamisel lähtutakse võimalusel punktis 3.3 märgitud ühes või mitmes lisas esitatud vormidest.
6.2. Dokumendid koostatakse eesti keeles.
6.3. Dokumendid esitatakse hankijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (see tähendab, et dokumendid peavad olema
Lk 2/4
püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama pakkumuse esitanud isiku(te) nimesid, kuid ei pea olema
omakäeliselt (sh ka digitaalselt) allkirjastatud).
7. Pakkumuse dokumentide vormistamise erinõuded
7.1. Pakkumuse dokumendid on järgnevad:
7.1.1 vastavustingimused,
7.1.2 hindamiskriteeriumid,
7.1.3 avaldus hankemenetlusel osalemiseks vorm PAA1 (vastavustingimuste p 5),
7.1.4 pakkumuse detailse maksumuse vorm PAM1 (vastavustingimuste p 6),
7.1.5 meeskonna liikmete CV-d (vastavustingimuste p 7).
7.2. Kui hankedokumentides on nõutud, tuleb esitada lisaks punktis 7.1 toodule muud andmed ja dokumendid.
8. Elektrooniliselt dokumentide esitamine
8.1. Punktis 7.1 märgitud pakkumuse dokumendid esitatakse elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas.
8.2. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid vormistatakse PDF-vormingus või mõnes muus üldlevinud vormingus.
8.3. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on dokumente, mida ei ole võimalik esitada elektrooniliselt, esitatakse need, lisaks
elektroonilistele koopiatele, paberkandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 9.
8.4. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on kolmanda osapoole poolt kirjalikult allkirjastatud dokumente, esitatakse dokument
skaneeritud kujul ning originaaldokument esitatakse ainult juhul, kui hankijal on tekkinud kahtlus dokumendi osas.
8.5. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on elektroonilisi dokumente, mida ei ole võimalik terviklikult esitada e-riigihangete
keskkonnas, siis esitatakse need, lisaks e-riigihangete keskkonnas esitatud väljavõtetele, terviklikult CD-l või muul üldlevinud
andmekandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 9.
9. Paberkandjal dokumentide esitamine
9.1. Paberkandjal dokumendid esitatakse ainult punktis 9.3 märgitud juhul.
9.2. Paberkandjal dokumendid esitatakse 1 (ühes) kinnises läbipaistmatus pakendis.
9.3. Punktis 9.2 märgitud pakendile kantakse järgmised andmed:
9.3.1 riigihanke nimetus,
9.3.2 riigihanke viitenumber,
9.3.3 kõikide pakkujate nimed ja registrikoodid,
9.3.4 märge „Mitte avada enne pakkumuste avamise tähtaega“.
9.4. Paberkandjal dokumendid esitatakse posti teel või isikliku kättetoimetamisega.
9.5. Isikliku kättetoimetamisega esitatakse dokumendid pakkumuste esitamise tähtpäeval vähemalt 15 minutit enne pakkumuste
avamist hankija asukohas II korrusel.
10. Pakkumuste avamine
10.1. Pakkumused avatakse e-riigihangete keskkonnas ning pakkumuste avamise protokollis tehakse nähtavaks RHS § 113
lõikes 2 välja toodud andmed.
11. Läbirääkimised
11.1. Vajadusel on hankija valmis pidama pakkujaga läbirääkimisi kõikide tingimuste osas, mis on tehnilises kirjelduses märgitud
läbiräägitavana ja/või hanke alusdokumentide tingimuste osas, mis ei too kaasa olulisi muudatusi hankeeseme olemuses.
Läbirääkimiste käigus võib hankija anda pakkujatele võimaluse muuta oma pakkumust.
11.2. Läbirääkimiste aja ja koha ning vormi lepib hankija kontaktisik pakkujaga kokku läbi Riigihangete registri või e-posti teel.
11.3. Läbirääkimiste pidamisega seotud kulusid pakkujale ei hüvitata.
11.4. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. Hankija ei avalda läbirääkimiste käigus saadud pakkumust puudutavat teavet.
11.5. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul kui hankijal läbirääkimiste vajadust ei teki, võib ta teha otsused
pakkumuste kohta, sh otsuse pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ilma läbirääkimisi pidamata. Läbirääkimised on
konfidentsiaalsed.
12. Hankelepingu sõlmimine
12.1. Hankelepingu olulised tingimused on esitatud punktis 3.1 märgitud vastavas lisas.
12.2. Hankelepingu poolteks olevad hankijad on märgitud hanketeates.
12.3. Hankija jätab endale õiguse anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks kuni 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates
raamlepingu sõlmimise otsuse või pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest.
12.4. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Antud tähtaja jooksul lepingu
allkirjastamisest keeldumist on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset
lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist.
13. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine
13.1. Hankija jätab endale õiguse tunnistada hankemenetlus kehtetuks, kui:
13.1.1 hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad
ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel;
Lk 3/4
13.1.2 pakkumus ületab hanke eeldatavat maksumust;
13.1.3 on toimunud sündmus, mida saab lugeda vääramatuks jõuks (force majeure). Vääramatu jõud on asjaolu, mida hankija ei
saa mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest ei saa temalt oodata, et ta hankemenetluse ajal selle asjaoluga arvestaks või
seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mehis Sihvart
Direktor
Lk 4/4
DHS alusel teostatava hanke „Team Europe Partnerships Portal (TEPP) arendus“ (240174)
hankedokumentide juurde
„Team Europe Partnerships Portal (TEPP) arendus“ hanke tehniline kirjeldus
1.TEPP lühikirjeldus
TEPP on Välisministeeriumi (VM) ja Euroopa Komisjoni (Rahvusvahelise Partnerluse
peadirektoraat – DG INPTA) koostöös loodav lahendus, mille sisu saab olema EL ning
liikmesriikide institutsioone, arengukoostöö pakkujaid, doonoreid ning partnerriike informatsiooni
koondav platvorm. Tänase seisuga on olemas koostöös komisjoniga välja töötatud lahenduse
tehniline kirjeldus ja kontseptsiooni tutvustav prototüüp, mis on sidusrühmadega valideerimisel.
TEPP lahenduse edukriteeriumiks on loodud platvormi kasulikkus TE pakkujatele oma kaupade
ja teenuste tutvustamiseks, samuti partnerriikidele tutvustamaks oma kohalikke vajadusi ja muud
teavet, mis tooks kaasa eduka vajaduste ning pakkumise kokku viimise ja projektide elluviimise
vastavalt Euroopa doonorite hankereeglitele ja teisele kehtestatud õigusnormidele.
1.1 Mõisted ja lühendid
Mõiste Seletus
Team Europe – Euroopa Liidu liikmesriikide ühine lähemine
arengukoostööle. Team Europe lähenemine on jätkuvalt arenev
kontseptsioon, aga üldised eesmärgid on järgmised:
Euroopa ühtsuse tugevdamine maailmas ning ühtse tugeva sõnumi
edastamine
TE Varasemast strateegilisem lähenemine rahvusvahelisele
arengukoostööle ja partnerlustele
Ühiste ressursside jätkusuutlikum kasutamine läbi parema
koordinatsiooni ja sidususe
EL ja liikmesriikide koostööprogrammide parem tuntus ja nähtavus
läbi TE brändingu
Arengukoostööprojekte rahaliste või muude ressurssidega toetav
Doonor
organisatsioon, riik või ettevõte.
Koosneb linnulennult viiest osast: avastamine (kasutajate vajaduste
uurimine), kirjeldamine (info sorteerimine ja analüüs ning probleemide
Disainiprotsess sõnastamine ning prioritiseerimine), ideatsioon (eelduste valideerimine ja
ideede genereerimine), prototüüpimine (mudeli väljatöötamine), testimine
(mudeli testimine).
Protsess, mille käigus genereeritakse ideid ja lahendusi tavaliselt töötoa
vormis. Levinuimad töövõtted on visandamine, prototüüpimine, ajurünnak,
Ideatsioon
"halvim võimalik lahendus" jne. Eesmärgiks on genereerida suur hulk
ideid, mida on hiljem võimalik valideerida ning neist parim leida.
Süsteemi kirjeldus – kuidas on informatsioon grupeeritud, milline on
Infoarhitektuur süsteemi struktuur ja selles navigeerimise viisid ning milline on süsteemis
kasutatav terminoloogia.
Nuppude ja menüü paiknemine kasutajaliideses ning liikumine erinevate
Navigatsioon
kasutajaliidese vaadete vahel.
Kasutajaliidese Nõuete rakendamine selliselt, et aidata otsitav kiiremini üles leida, on
disain esteetiliselt ilus ning tõstab efektiivsust.
On protsess, mille käigus täiustatakse toodet või teenust nii, et seda oleks
Kasutajakogemuse mugavam, lihtsam ja parem kasutada. Disainimisel püütakse vaadelda
disain kõiki toote või teenusega seotud aspekte läbi kasutaja erinevate
tajumismeelte.
Vahend, mis võimaldab inimesel suhelda masinaga ehk kõik, mida näeme,
Kasutajaliides
kuuleme, tunneme.
Kasutatavuse head Kasutaja kogemusega seotud kirjandus, kus on kirjeldatud head tavad,
tavad standardid.
Metoodika Korrastatud lähenemine suuremale tegevusele.
Kontseptsiooni või protsessi testimiseks ehitatud esialgne proovtoode,
Prototüüp
mudel või versioon.
Responsiivne disain on, mis ennast ise kohandab vastavalt sellele, mis
Responsiivne
seadmes veebilehte vaadatakse. Näiteks muutub leht hõlpsasti loetavaks nii
disain
laua-, süle-, kui tahvelarvuti ning ka mobiiltelefoni ekraanil.
Ärianalüüs on metoodikate ja tööprotsesside kogum, mis hõlmab
infosüsteemi või teenust puudutavate vajaduste, sh probleemi kirjeldust,
ning mille käigus selgitatakse koostöös tellija, süsteemianalüütiku ja/või
Ärianalüüs arendajaga välja süsteemi või teenuse soovitav käitumine. Ärianalüüsi
tulemiks on arendustellimus ehk soovitava arendustöö kirjeldus. Eduka
ärianalüüsi eelduseks on see, et ärianalüütik juhib tellijat ja teeb koostööd
kõigi osapooltega, st räägib kõigiga ja kaasab kõiki.
Ärinõuded Ärinõudmine kui kasutaja vajadus. Ärinõue kui lõppkasutaja vajadus.
2
W3C ehk World Wide Web Consortium on rahvusvaheline organisatsioon,
mille missiooniks on viia veeb tema täieliku potentsiaalini,
arendades protokolle ja juhtnööre, mis kindlustavad veebi pikaajalise
kasvu.
WCAG 2.1 on standard, mis kehtestab veebilehe juurdepääsetavuse
W3C WCAG2.1
nõuded, mille täitmine hõlbustab veebilehtede kasutamist eelkõige
AA
erivajadustega inimeste poolt, aga tähelepanu pööratakse ka piiratud
tehnoloogiliste võimalustega vahendite kasutamisele ning informatsiooni
automaattöötlusele.
Eri sihtgruppide ja eri olukordadest tulenevate vajaduste rahuldamiseks on
määratletud kolm vastavustaset: A (madalaim), AA ja AAA (kõrgeim).
1.2 TEPP funktsionaalsused:
Informatsiooni kataloog – tehnilise abi pakkujate ja doonorite pakutavad tooted ja
teenused, EL delegatsioonide ja partnerriikide esindajad ning kontaktid
Interaktiivne kaart – kasutajasõbralik geograafiline liides TE pakkujate ja doonorite
leidmiseks
Informatsiooni valideerimine liikmesriikide institutsioonide ja INTPA poolt
Partnerriikide teabesoovide haldamine
Integratsioon EU Login autentimisteenusega
Suhete loomise protsess – protsess partnerriikide vajaduste sisestamiseks portaali ning selle
baasil otsesuhete loomine sobivate TE pakkujate ja doonoritega
1.3 TEPP kasutajad:
Registreeritud kasutajad
o Team Europe (TE) pakkujad ja EL liikmesriikide avaliku ning erasektori
organisatsioonid
o Partnerriigid
o TE doonorid – EL liikmesriikide avaliku ja erasektori organisatsioonid, sh
finantsinstitutsioonid ning rakendusasutused, Euroopa Investeerimispank (EIB) ja
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD)
o INTPA peadirektoraadi teenistujad
Avaliku ligipääsuga kasutajad
o Liikmesriikide esindajad – sh. liikmesriikide saatkonnad ja regionaalsed kontorid
o EL delegatsioonid partnerriikides (sh INTPA regionaalsed teenuspakkujad)
1.4 Projekti võtmerollid:
Projekti omanik – INTPA peadirektoraat
Tehniline lahendusepakkuja – Välisministeerium
3
TEPP portaal arendatakse välja VM poolt hangitud arendusparteri poolt ning peab vastama
Euroopa Komisjoni identiteedile ja standarditele
(https://wikis.ec.europa.eu/display/WEBGUIDE/Europa+Web+Guide,
https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/wikis/display/webtools/Webtools+documentation+-
+Homepage, ligipääs EU Login-iga. ).
INTPA peadirektoraat (koostöös DIGIT ja COMM peadirektoraatidega) toetab VM-i kogu
informatsiooniga, et loodav portaal oleks kooskõlas uue EL IT juhtimismudeliga, pidades silmas
portaali edukat juurutamist Euroopa saidil (.europe.eu).
2. Projekti töökorraldus
Projekti viiakse ellu Välisministeeriumi juhendamisel koostöös INTPA´ga. Projektimeeskonnalt
eeldatakse aktiivset ja sisulist osalust erinevate lahendusalternatiivide analüüsil ja lahenduste
pakkumisel, sh prototüübi testimisse ning lahenduse arendusprotsessis.
Käesoleva hanke eesmärgiks on ressursi soetus projekti elluviimiseks. Projekti meeskonna
eeldatav kooseis on järgmine: projektijuht, ärianalüütikud, graafiline disainer, prototüüpija,
tehniline arhitekt ja arendajad. Täpne projektimeeskond kinnitatakse pakkujaga läbirääkimiste
käigus arvestustega, et projektimeeskonnas on võimalikud asendused sobivate teiste rollidega.
Käesoleva hanke raames on läbiräägitavateks punktideks pakkumuse maksumus, meeskond/rollid,
dokumentatsiooniplaan ja detailne ajakava.
Pärast loodava tehnilise lahenduse üleandmist Euroopa Komisjonile peab pakkuja 6 kuu jooksul
osutama lahendusele tugiteenust, milleks vajalik ressurss on hinnanguliselt on ühe projektijuhi
osalemine 1 inimtunni ulatuses kuus ja ühe arendaja osalemine 7 inimtunni ulatuses kuus.
Kogu hangitav ressurss on seotud 100% TEPP arendustegevusega.
Pakkuja võib teha ettepanekuid rollide jagunemise ja mahu osas arvestusega, et tööd tehakse 2,5
kuu jooksul ja alustatakse kohe pärast lepingu sõlmimist.
Täpne projektiplaan (erinevates rollides töötavate inimeste projektiga liitumise kava) kinnitatakse
projekti osapoolte vahel tööde alguses. Hankelepingu täitmise eeldatav ajakava on järgnev:
analüüsitööde teostamise algus orienteeruvalt 4.10.2021 (sõltuvalt hanke
väljakuulutamisest ja lepingu sõlmimisest),
prototüüpimise tööde algus orienteeruvalt 4.10.2021 (sõltuvalt hanke väljakuulutamisest ja
lepingu sõlmimisest),
graafilise disaini tööde algus orienteeruvalt 4.10.2021 (sõltuvalt ärianalüüsi ja
prototüüpimise töödest)
tehnilise arhitektuuri ning arendustööde algus orienteeruvalt 11.10.2021 (sõltuvalt
ärianalüüsi, prototüüpimise ning graafilise disaini töödest)
Arenduse üleandmine ja tugiteenuse algus orienteeruvalt 15.12.2021
4
hankelepingu lõppemise tähtaeg orienteeruvalt 2022. a juuni (kuni töötundide mahu
täitumiseni).
Tööde tegemise asukoht ja töökorraldus on sätestatud käsunduslepingu projektis. Tööd tehakse
kaugtööna, töövahendid tagab pakkuja. Projekti tehniline keskkond on DG INTPA poolt hallatav
AWS platvorm.
Tööde akteerimine ja arveldamine käib 1 kord kuus (kuu alguses eelmise kuu eest), tööd peavad
olema raporteeritud igapäevaselt kokkulepitud projektijuhtimise keskkonnas.
Projekti töökeel on inglise keel ja dokumendid vormistatakse ning kohtumised viiakse läbi inglise
keeles.
TEPP lahenduse arendamiseks kasutatakse agiilset tarkvara arendusmetoodikat (näiteks Scrum).
Hankijal on eesmärk, et hangitava ressursi töö tulemusena valmib TEPP:
1. ärianalüüs (kogu funktsionaalsuse ulatuses)
2. prototüüp (tellijaga kokkulepitud funktsionaalsuse osas)
3. dokumentatsioon vastavalt dokumentatsiooniplaanile Lisas 4-3 inglise keeles
4. tarkvara sh lähtekood
Ärianalüüs jt tulemid on sisendiks arendustööde tegemisel.
3. Kompetentsinõuded
Hankija nägemusel võiksid projektimeeskonda olla kaasatud üks projektijuht, kaks ärianalüütikut,
üks prototüüpija/UX disainer, üks graafiline disainer, üks tehniline arhitekt ja neli arendajat, kes
võiksid vastata järgnevalt välja toodud kompetentsi nõuetele.
3.1 Ärianalüütiku kompetentsinõuded
Ärianalüütik:
1. Kõrgharidus vähemalt bakalaureuseõppe tasemel;
2. Töökogemus ärianalüütikuna (hõlmatud nii töö- kui käsundus- või töövõtuleping);
3. Nõuetekohaselt teostatud projektides osalemise kogemus IT-analüütikuna:
1. äri- või süsteemianalüüsi teostamine vähemalt kolmes projektis, mis on kestnud
kauem kui kuus kuud;
2. kasutusugude või user story´de kirjutamine vähemalt kolmes projektis;
4. Ärianalüütiku sisulised oskused ja kogemus:
1. Kasutaja vajaduste ja tellija soovide tuvastamine, uurimine, ilmutamine ja
kooskõlastamine;
2. Süsteeminõuete (requirements) ja kasutaja tegevuste (use case ja/või user story)
kaardistamine ja visualiseerimine;
3. Arendusprotsesside ja -metoodikate tundmine;
5
4. Skeemide, jooniste ja mudelite koostamise oskus.
5. Inglise keele oskus väga heal tasemel.
Töö tulemusena peab valmima ärianalüüs, mis vastab hankija esitatud ärianalüüsi nõuetele (vt lisa
4-1).
Rollitäitja kompetentsinõuetele vastavuse tõendamiseks ja kontrollimiseks esitatakse CV-d.
3.2 Prototüüpija/UX disaineri kompetentsinõuded
Kasutajaliidese prototüüpija/UX disainer:
1. Kõrgharidus vähemalt bakalaureuseõppe tasemel;
2. Töökogemus UX disainerina (hõlmatud nii töö- kui käsundus- ja töövõtuleping);
3. Kasutajaliidese prototüübi loomine vähemalt kolmes projektis, mis on kestnud kauem kui
kuus kuud;
4. Prototüüpija/UX disaineri sisulised oskused ja kogemus vähemalt kolmes projektis:
1. Kasutaja vajaduste ja tellija soovide tuvastamine, uurimine, ilmutamine ja
kooskõlastamine;
2. Väljapakutud lahendustest lähtuvad (kontseptsiooni põhjal) ja kasutajakogemuse
parimaid ning laialt levinud praktikaid järgides tarkvara kasutajaliidese visuaalse
prototüübi loomine.
3. Prototüübi testimine kasutajagruppidega.
5. Inglise keele oskus väga heal tasemel.
Töö tulemusena peab valmima prototüüp, mis vastab hankija esitatud prototüübi nõuetele (vt lisa
3).
Rollitäitja kompetentsinõuetele vastavuse tõendamiseks ja kontrollimiseks ning pakkumuse
hindamiseks vajalik teave esitatakse CV-s (CV vorm leitav hanke dokumentide juurest).
3.3 Graafilise disaineri kompetentsinõuded
Graafiline disainer:
1. Töökogemus graafilise disainerina (hõlmatud nii töö- kui käsundusleping);
2. Digitaalse kasutajaliidese stiiliraamatu loomine vähemalt kolmes projektis, mis on kestnud
kauem kui kuus kuud.
Töö tulemusena peab valmima stiiliraamat, mis vastab hankija esitatud prototüübi nõuetele (vt lisa
4-2).
Rollitäitja kompetentsinõuetele vastavuse tõendamiseks ja kontrollimiseks ning pakkumuse
hindamiseks vajalik teave esitatakse CV-s (CV vorm leitav hanke dokumentide juurest).
3.4 Arendaja kompetentsinõuded
6
Arendaja:
1. Vähemalt keskharidus;
2. Kogemus tarkvara arendajana (programmeerija) vähemalt kolmes projektis, mis on
kestnud kauem kui kuus kuud (hõlmatud nii töö- kui käsundusleping);
3. Inglise keele oskus heal tasemel.
Rollitäitja kompetentsinõuetele vastavuse tõendamiseks ja kontrollimiseks ning pakkumuse
hindamiseks vajalik teave esitatakse CV-s.
3.5 Tehnilise arhitekti kompetentsinõuded
Tehniline arhitekt:
1. Kõrgharidus vähemalt bakalaureuseõppe tasemel;
2. Kogemus tarkvara arhitektina;
3. Tehnilise arhitekti rolli täitmine vähemalt kolmes projektis (igas projektis vähemalt 6
inimkuud);
4. Inglise keele oskus heal tasemel.
3.6 Projektijuhi kompetentsinõuded
Projektijuht:
1. Kõrgharidus vähemalt bakalaureuseõppe tasemel;
2. Kogemus tarkvara projektijuhina;
3. Projektijuhi rolli täitmine vähemalt 3 projektis, millest üks on olnud rahvusvaheline projekt
ja mis on kestnud kauem kui kuus kuud;
4. Agiilse arenduse põhimõtete jälgimise eest vastutamine vähemalt 2 projektis, mis on
kestnud kauem kui kuus kuud.
Rollitäitja kompetentsinõuetele vastavuse tõendamiseks ja kontrollimiseks ning pakkumuse
hindamiseks vajalik teave esitatakse CV-s.
Lisad
Lisa 4-1 Nõuded ärianalüüsile
Lisa 4-2 Nõuded prototüübile, testimisele ja graafilisele disainile
Lisa 4-3 Dokumentatsiooniplaan
Lisa 4-4 Detailne inglisekeelne lähteülesanne
7
Riigihanke „Team Europe Partnerships Portal (TEPP) arendus“ (241436)
hankedokumentide juurde
KÄSUNDUSLEPING nr
Välisministeerium, (registrikoodiga 70002526) asukohaga Islandi väljak 1, 15049, Tallinn, mida esindab
………… (edaspidi Käsundiandja),
ja
....... (registrikoodiga .....) asukohaga ........, ......., mida esindab ........... (edaspidi Käsundisaaja),
keda nimetatakse eraldi Pool ja koos Pooled, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi nimetatud
Leping) alljärgnevas:
1. Lepingu sõlmimise alus ja ese ning dokumendid
1.1 Leping sõlmitakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „Team Europe
Partnerships Portal (TEPP) arendus“ (viitenumber 241436) tulemusena väljaselgitatud eduka
pakkujaga teenuse tellimiseks, vastavalt Lepingus ja nimetatu lisades toodule (edaspidi Käsund).
1.2 Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust ja Lepingu Lisadest.
1.3 Lepingu lahutamatuteks lisadeks Lepingu sõlmimise hetkel on:
1.3.1 Lisa 1 Pakkumuse esitamise ettepanek;
1.3.2 Lisa 2 Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vorm;
1.3.3 Lisa 3 Pakkumus.
2. Töökorraldus ja personal
2.1 Käsund täidetakse pakkumuse esitamise ettepanekus märgitud kohas.
2.2 Käsundi täitmise ajaperiood .......... (8 tundi tööpäevas ja 40 tundi nädalas).
2.3 Käsund täidetakse pakkumuse esitamise ettepanekus märgitud tingimustele vastava(te) isiku(te)
poolt. Isikute andmed on toodud Lisas 3.
2.4 Käsundisaaja asendab Käsundit täitva isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast
võrdväärse kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Käsundiandjale vastuvõetava isikuga, kui:
2.4.1 Teenust osutav isik ei ole võimeline teenuse osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi
või muu temast tuleneva põhjuse tõttu;
2.4.2 Lepingus nimetatud teenust osutav isik osutub Käsundiandja põhjendatud arvamuse
kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui
tema lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab Lepingu korrektset ja
õigeaegset täitmist;
2.4.3 Isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus.
2.5 Käsundisaaja kannab kõik punktis 2.4 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad
kulud.
2.6 Käsundiandjal on õigus kontrollida, kas teenust osutavatel isikutel on kuriteo toimepanemise eest
määratud kehtiv karistus.
2.7 Teenust osutavad isikud ei tohi olla Käsundiandja töötajad või Käsundiandja töötajaga seotud
juriidiliste isikute töötajad. Seotud juriidiline isik tähendab Lepingu mõistes juriidilist isikut, mille
juhtimis- või kontrollorgani liige Käsundiandja töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10
osalusest kuulub Käsundiandja töötajale.
2.8 Teenust osutavate isikute loetelu ja kontaktandmed:
2.8.1 ..............
2.9 Käsundi nõuetekohaseks täitmiseks tuleb lähtuda Käsundiandja esindaja juhistest. Juhul, kui
käsundit täidetakse Käsundiandja asukohas tuleb järgida lisaks Käsundiandja asukohale
kehtestatud kordasid ja juhendeid, mis edastatakse kas koos pakkumuse esitamise ettepanekuga
või pärastiselt lepingu täitma asumisel. Käsundiandja esindajaks Käsundi teostamise
juhendamisel, Käsundisaajale vajaliku informatsiooni andmisel, Käsundi Lepingu tingimustele
vastavuse kontrollimisel on ................ Käsundiandja esindajaks, kellel on õigus allkirjastada
üleandmise-vastuvõtmise akte on ..........
2.10 Käsundisaaja esindajaks Käsundiga seotud teabevahetuse pidamisel, Käsundi Lepingu
üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisel jne on ...............
3. Lepingu hind ja maksmine
3.1 Lepingu hind on ........... Märgitud summad sisaldavad Käsundisaaja poolt Lepingu raames
tehtavaid kõiki kulutusi ja tasu autoriõiguste eest ning kõiki makse sh. käibemaksu. Lepingu hind
on esitatud arvestusega, et:
3.1.1 ……….tunnihinnaks on .... eurot;
3.1.2 ………tunnihinnaks on….eurot;
3.1.3
3.2 Pärast teenuse osutamist esitab Käsundisaaja Käsundiandjale tööde üleandmise-vastuvõtmise
akti (Lisa 2). Akti esitamine võidakse kokku leppida, kas igakuiselt või teenuse osutamise
ajaperioodi lõppedes. Vastav kokkulepe sisaldub pakkumuse esitamise ettepanekus.
3.3 Käsundiandjal on õigus esitada pretensioon teenuse kvaliteedile 10 tööpäeva jooksul, arvates
üleandmise-vastuvõtmise akti esitamisest ja nõuda teenuses esinenud puuduste kõrvaldamist või
alandada proportsionaalselt teenuse eest tasumisele kuuluvat summat.
3.4 Käsundiandja kohustub tasuma Käsundisaajale nõuetekohaselt teostatud töö eest arve alusel.
Arve esitatakse e-arvena masinloetaval kujul, pärast üleandmise-vastuvõtmise akti Käsundiandja
poolset allkirjastamist. Käsundiandja tasub arve 30 kalendripäeva jooksul alates arve saamisest.
3.5 Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:
3.5.1 info arve esitaja kohta;
3.5.2 info maksja kohta;
3.5.3 riigihanke viitenumber;
3.5.4 viide lepingule;
3.5.5 käibemaksukohustuslase number;
3.5.6 osutatud teenuse loetelu;
3.5.7 käibemaks;
3.5.8 kogusumma.
4. Käsundisaaja õigused ja kohustused
4.1 Käsundisaaja on kohustatud tagama, et:
4.1.1 Käsundi täitmisel arvestatakse, et lõunavaheaja ning võimalike muude vaheaegade algus
ja lõpp on ära määratud töösisekorraeeskirjas, mida tutvustatakse teenust osutavatele
isikutele tööde alustamisel Käsundiandja asukohas;
4.1.2 Käsundi täitmisel tegutsetakse Käsundiandjale lojaalselt ja Käsundi laadist tuleneva vajaliku
hoolsusega ning muudest Käsundiandja poolt kehtestatud sisekorraeeskirjadest tulenevalt;
4.1.3 viivitamatult informeeritaks Käsundiandjat selliste asjaolude ilmnemisest, mis võivad
takistada Lepingu objektiks oleva Käsundi täitmist (sealhulgas Käsundiandjalt saadud
informatsiooni, lähteandmete, dokumentide vms puudulikkusest) või ajendada
Käsundiandjat muutma Käsundi täitmiseks antud juhiseid;
4.1.4 järgitaks Käsundiandja poolt antud juhiseid. Kui Käsundisaaja soovib Käsundiandja
juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest Käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära
ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks Käsundiandjale ilmselgelt ebasoodus
tagajärg;
4.1.5 andma Käsundiandjale aru Käsundi täitmise käigust ning võimaldama Käsundiandjale igal
ajal teostada kontrolli täidetava Käsundi mahu ja kvaliteedi üle;
4.1.6 hoidma saladuses talle Lepingu täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, isikuandmeid ja
muud teavet, mille saladuses hoidmiseks on Käsundiandjal õigustatud huvi või mille
saladuses hoidmist Käsundiandja on nõudnud. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui
teabe avalikustamiseks on Käsundiandja kirjalik luba või kui teabe avalikustamise kohustus
tuleneb õigusaktidest;
4.1.7 tagastataks Lepingu lõppemisel viivitamatult Käsundiandjale Käsundi täitmiseks saadu
(dokumendid, asjad jne);
4.1.8 pärast Lepingu lõppemist antaks Käsundiandjale üleandmise-vastuvõtmise akti alusel üle
kõik Käsundisaaja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud aruanded ja andmed (nagu
joonised, spetsifikatsioonid, plaanid, arvestused, lisaandmed, materjalid jms).
4.2 Käsundisaajal on õigus:
4.2.1 teha Käsundiandjale põhjendatud ettepanekuid Käsundi paremaks täitmiseks;
4.2.2 nõuda Käsundiandjalt Käsundi täitmisega seotud juhiste andmist;
4.2.3 saada Käsundiandjalt Käsundi täitmiseks vajalikku teavet;
4.2.4 saada Lepingu kohaselt Käsundi täitmise eest tasu vastavalt Lepingus sätestatud
tingimustele ja korrale.
5. Käsundiandja õigused ja kohustused
5.1 Käsundiandja on kohustatud:
5.1.1 esitama Käsundisaajale kõik Käsundi osutamiseks vajalikud lähteandmed ja dokumendid;
5.1.2 Käsundisaaja nõudmisel esitama Käsundisaajale vajalikku lisainformatsiooni, andmeid ja
dokumente, mis on vajalikud Käsundi nõuetekohaseks täitmiseks;
5.1.3 andma viivituseta Käsundisaajale juhiseid Käsundi täitmiseks, kui Käsundisaaja neid
nõutab;
5.1.4 informeerima viivitamatult Käsundisaajat asjaolude ilmnemisest, mis võivad takistada
Lepingu objektiks oleva Käsundi täitmist;
5.1.5 maksma Käsundisaajale Lepinguga ettenähtud alustel ja korras tasu Käsundi täitmise eest.
5.2 Käsundiandjal on õigus:
5.2.1 nõuda Käsundisaajalt Lepingus sätestatud nõuetest ja Käsundi täitmise tähtaegadest
kinnipidamist;
5.2.2 anda Käsundisaajale vajadusel Käsundi täitmiseks vastavaid juhiseid;
5.2.3 kontrollida Käsundi täitmise käiku igal ajal Lepingu täitmise tähtaja jooksul ning saada
Käsundisaajalt informatsiooni Käsundi täitmise kohta;
5.2.4 teostada kontrolli ja järelevalvet Käsundisaaja poolt täidetava Käsundi üle.
6. Intellektuaalne vara
6.1 Lepingu allkirjastamisega kinnitab Käsundisaaja Käsundiandjale, et talle kuuluvad Lepingu
täitmiseks vajalikud autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on
tarvilikud Lepingu järgse töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes ei ole
kolmandatel isikutel nõudeid.
6.2 Lepingu alusel välja töötatud ja Käsundiandjale üle antud töö (teose) omandiõigus ja kõik autori
varalised õigused ning muud intellektuaalse omandi õigused lähevad vastuvõtmise akti
allkirjastamise järgselt tervikuna Käsundiandjale. Samuti annab Käsundisaaja Käsundiandjale
ainulitsentsi isiklikele autoriõigustele. Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja
ja nende kehtivuse territooriumiks on kogu maailm.
6.3 Käsundiandjal on õigus teha töös (teoses) ja selle üksikutes osades muudatusi, kohandusi, töötlusi,
teost piiramatult kopeerida, muuta, edasi anda (alllitsentse anda) ning saadud teost kasutada ja
levitada või teostada teose ja selle osade suhtes muid autori varalisi ja isiklikke õigusi.
6.4 Käsundisaaja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste
realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste
teostamist Käsundiandja poolt.
6.5 Kõik Käsundisaaja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad
Käsundiandjale. Käsundisaaja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Käsundiandjale üle.
Käsundisaaja võib jätta endale dokumentide ja andmete koopiad, kuid ilma Käsundiandja eelneva
kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada.
6.6 Lepingu täitmisel koostatud käsikirjade, tarkvara või nende osade omand, autori- ja muud õigused
kuuluvad Käsundiandjale.
6.7 Käsundiandjal on omandiõigus materiaalsetele andmekandjatele, mille vahendusel töö (teos)
Käsundiandjale edastatakse.
7. Konfidentsiaalsus
7.1 Pooled peavad lepingu täitmise käigus teineteiselt ükskõik mis vormis saadud kogu
informatsiooni, millele seda avaldanud lepingupool on osutanud kui konfidentsiaalsele või mille
konfidentsiaalsust võib mõistlikult eeldada, konfidentsiaalseks (sh intellektuaalset omandit ja
know-how) ja ei anna seda edasi kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta,
välja arvatud õigusaktides ettenähtud juhtudel.
7.2 Konfidentsiaalsed on muuhulgas poolte poolt kasutatavad töömeetodid, töös kasutatavad
protsessid, süsteemid jmt, millised neid kasutav pool on ise välja töötanud.
7.3 Konfidentsiaalsusnõue kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast seda tähtajatult.
7.4 Käsundisaaja hoidub suhetest, mis võivad kompromiteerida tema sõltumatust.
7.5 Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist käsitletakse Lepingu olulise rikkumisena ja Käsundiandja
võib, loobumata oma õigusest sellega seotud kahjude hüvitamiseks ja leppetrahvile, otsekohe
lepingu üles öelda.
8. Isikuandmed
8.1 Pooled tagavad oma tegevuses vastavuse kohalduvatele andmekaitse õigusaktidele. Pooled
täidavad kõiki lepingu täitmise kohas kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete
turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi
õigusakte.
8.2 Käsundisaaja töötleb teenuse osutamiseks vajalikus ulatuses isikuandmeid Käsundiandja
ülesandel.
8.3 Käsundisaaja kasutab teenuse osutamise käigus saadud isikuandmeid üksnes lepingus
sätestatud eesmärkide täitmiseks. Lepingu lõppemisel kohustub Käsundisaaja kustutama kõik
talle lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmed ja nimetatute koopiad, v.a juhul, kui
õigusaktidest tuleneb teisiti.
8.4 Käsundiandja võimaldab juurdepääsu isikuandmetele üksnes nendele isikutele, kellel on selleks
oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on teadlikud ning järgivad
isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse
eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib
asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb
kehtima ka pärast käesoleva lepingu lõppemist.
8.5 Käsundisaaja rakendab vajalikke organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid
isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku
hävitamise, avalikustamise jms eest.
8.6 Käsundisaajal ei ole õigust edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele ega kasutada
isikuandmete töötlemiseks omakorda volitatud töötlejaid ilma Käsundiandja eelneva kirjaliku loata.
8.7 Teenuse osutamise raames töödeldavate isikuandmetega seotud rikkumise korral teavitab
Käsundisaaja Käsundiandjat sellest viivituseta pärast seda, kui ta on rikkumisest teada saanud.
8.8 Käsundiandjal on õigus lisaks nõuda täiendava isikuandmete töötlemise lepingu sõlmimist või
esitada täiendavaid juhiseid isikuandmete töötlemisele Käsundisaaja poolt.
9. Avalikud suhted
9.1 Käsundisaaja ei tegele Lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, va Käsundiandja eelneval
kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on Käsundiandjaga eelnevalt kooskõlastatud.
10. Poolte vastutus
10.1 Lepingu see peatükk fikseerib lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel ning
poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira poole õigust kasutada muude lepingu rikkumiste
korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid
õiguskaitsevahendeid lisaks käesolevas peatükis kokkulepitule.
10.2 Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle
kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest
õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on
kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud.
10.3 Pooled vastutavad lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest
Eesti Vabariigi õigusaktides ning lepingus ettenähtud korras.
10.4 Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi:
10.4.1 Pool ei täida mis tahes lepingust tulenevat kohustust teise poole poolt lepingust tuleneva
vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul;
10.4.2 Käsundisaaja rikub personaliga seonduvaid tingimusi;
10.4.3 Käsundisaaja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, täitja
varad arestitakse või täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja
see halvenemine muudab vähetõenäoliseks lepingu nõuetekohase täitmise;
10.4.4 Pool on rikkunud intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi;
10.4.5 Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmetega seonduvaid kohustusi;
10.4.6 Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust;
10.4.7 Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi;
10.4.8 Käsundiandja on viivituses lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui
kolmkümmend (30) kalendripäeva.
10.5 Poolel on õigus nõuda lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% lepingu
hinnast iga vastava juhtumi korral.
10.6 Poolte rahaline koguvastutus on piiratud lepingu kogumaksumusega, kuid see piirang ei kehti
tahtliku rikkumise korral.
10.7 Pool peab teavitama teist poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai
teada leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Pool on kohustatud tasuma leppetrahvi
neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul arvates teiselt poolelt sellekohase nõude saamisest.
Kui poole hinnangul on leppetrahvi nõue alusetu, on pool kohustatud neljateistkümne (14)
kalendripäeva jooksul oma seisukohta kirjalikult selgitama. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta poole
õigust nõuda teiselt poolelt nõuetekohase töö või selle osa teostamist ning kahju hüvitamist või
kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
10.8 Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on tellijal õigus nõuda täitjalt lepingu
mittenõuetekohasel täitmisel, et:
10.9 täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et täitja hangiks parema teenuse osutamiseks
vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara ja teenused;
10.10 oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et täitja
teeks uue töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara või keelduda
vastuvõtmisest ning leping lõpetada;
10.11 võtta täitja pakutud töö vastu ning alandada vastavalt hinda.
10.12 Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei
vabasta lepingut rikkunud poolt lepingujärgsete kohustuste täitmisest.
11. Teadete edastamine
11.1 Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel.
Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult,
aga mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.
11.2 Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui
2 tööpäeva jooksul.
11.3 Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel
teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui:
11.3.1 teade on üle antud allkirja vastu;
11.3.2 teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on möödunud
5 (viis) kalendripäeva;
11.3.3 e-posti või telefoni teel saadud teate saamist on kinnitatud e-posti teel.
12. Lepingu kehtivus ja muutmine
12.1 Leping kehtib Lepingu nõuetekohase täitmiseni.
12.2 Käsundiandjal on õigus Leping üles öelda 30-päevase etteteatamistähtajaga. Taolisel juhul
kohustub Käsundiandja tasuma Käsundisaajale faktiliselt osutatud teenuste eest.
12.3 Pooltel on õigus Leping üles öelda erakorraliselt etteteatamistähtajata, kui ilmneb, et kõiki
asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles
öelda sooviv pool jätkaks Lepingu täitmist kuni Lepingu tähtaja möödumiseni.
12.4 Lepingut muuta sooviv Pool esitab muudatusettepaneku teisele Poolele kirjalikult. Pool on
kohustatud ettepanekule vastama 14 (neljateistkümne) tööpäeva jooksul ettepaneku
kättesaamisest.
12.5 Lepingut võib muuta ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel ja muudatused vormistatakse Lepingu
lisana. Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist Poolte poolt või Poolte poolt määratud tähtajal.
13. Vääramatu jõud
13.1 Vääramatuks jõuks on sõda, mäss, terroriakt, rahutused, loodusõnnetus, transpordi, energia
katkemine või mingi muu mõjult sama oluline ja ebatavaline, pooltest sõltumatu asjaolu.
13.2 Kumbki pool ei vastuta lepingujärgsete kohustuste mittetäitmise eest vääramatu jõu tõttu, st
tingimuste tõttu, mis on poolte mõistliku kontrolli alt väljas. Pool peab teist poolt selliste asjaolude
saabumisest ja lõppemisest koheselt informeerima. Kui vääramatu jõud kestab vähemalt 30
kalendripäeva, on mõlemal poolel õigus leping üles öelda.
14. Muud tingimused
14.1 Leping tühistab kõik pooltevahelised Lepingus ettenähtud Käsundi täitmist puudutavad varasemad
suulised ja kirjalikud kokkulepped.
14.2 Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest, peab olema esitatud
kirjalikus vormis
14.3 Käsundisaaja ei või oma lepingujärgseid õigusi ega kohustusi üle anda kolmandatele isikutele.
14.4 Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on
kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult informeerima. Käsundiandja võib edastada
arve tasumise Käsundiandjast erinevale isikule. Vastav teavitus on toodud pakkumuse esitamise
ettepanekus.
14.5 Lepingu täitmisel tekkinud erimeelsused ja vaidlused lahendavad Pooled vastastikusel mõistmisel
põhinevate läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel Harju Maakohtus.
14.6 Lepingus reguleerimata küsimustes juhinduvad Pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
14.7 Pooled on Lepingu allkirjastanud digitaalselt.
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
...............
Leping nr .......
Lisa 2
Töö üleandmise-vastuvõtmise akti vorm
Töö üleandmise-vastuvõtmise akt
Lähtudes .. (edaspidi Käsundisaaja) ja ……… (edaspidi Käsundiandja) vahel ............. sõlmitud
käsunduslepingust nr ………(edaspidi Leping):
1. Annab Käsundisaaja üle ja Käsundiandja, keda esindab ………………., võtab Käsundisaajalt vastu
Lepingu kohaselt teostatud töö:
/ töö kirjeldus, periood /
2. Käsundi täitmise eest makstakse Käsundisaajale /kuu/aasta/ ......…… (/summa/) eurot.
3. Tööde teostamiseks kulunud aeg tundides: ………………..
4. Juhul kui Käsundiandjal on pretensioone töö kvaliteedi või töö mittevastavuse kohta Lepingu
tingimustele, mida Käsundisaaja pole vastavalt Lepingus sätestatule kõrvaldanud, märgitakse
need käesolevas aktis.
Käsundiandja: Käsundisaaja:
.......
registrikood: …….. registrikood: .........
aadress: ………… aadress: ...........
telefon: ……….. telefon: .............
faks: ……...... arveldusarve: ............
e-post: ………. e-post: ................
Käsundiandja: Käsundisaaja:
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Riigihanke „Team Europe Partnerships
Portal (TEPP) arendus“ (241436)
hankedokumentide juurde
4-1. Nõuded ärianalüüsile
Ärianalüüs on metoodikate ja tööprotsesside kogum, mis hõlmab infosüsteemi või teenust
puudutavate vajaduste, sh probleemi kirjeldust, ning mille käigus selgitatakse koostöös kasutaja,
tellija, süsteemianalüütiku ja/või arendajaga ning testijaga välja süsteemi või teenuse soovitav
käitumine.
Ärianalüüsi tulemiks on arendustellimus ehk soovitava arendustöö
kirjeldus. Mõiste arendustellimus ei tähenda eraldi dokumenti, vaid kasutaja tegevuste, ärinõuete,
jooniste ja prototüübi kogumit.
Eduka ärianalüüsi eelduseks on see, et ärianalüütik juhib tellijat ja teeb kõigi osapooltega
koostööd, st suhtleb kõigi osapooltega tasandil, mis tagab, et kõigi osapoolte käest on vajalikul
määral sisend saadud ning tellimuses kajastatu kooskõlastatud; osapooled on projekti käiguga
piisaval määral kursis.
Ärianalüüsi käigus selgitab ärianalüütik koostöös UX disaineriga välja teenuse või infosüsteemi
kasutaja vajadused ja omaniku ootused teostatavale arendusele selliselt, et on võimalik hinnata
arenduste maksumust ja otsustada projektist saadava kasu põhjal arendusprojekti
käivitamine. Ärianalüütik disainib koostöös UX disaineriga tööprotsessid selliselt, et need
rakendaksid võimalikult maksimaalselt ära optimeerimisvõimalusi, automatiseerimist ja andmete
taaskasutamist. Samuti uuendatakse infoarhitektuuri, st. viisi ja loogikat, kuidas kasutajate
läbitavat tööprotsessi läbimist muuta lihtsamaks ja intuitiivsemaks, mis tänases süsteemis on
kohati ebaloogiline ja aegunud.
Ärianalüüsi ühe osana kirjeldatakse ära ka uued äriprotsessid. Protsesside kirjeldamiseks
kasutatakse Swimlane Flowchart vooskeemi tüüpi ja BPMN (detailsusastmega 25 elementi) või
analoogse keele vahendeid. BPMN keele kasutamisel tuleb lähtuda BPMN Quick Guide juhendist.
Protsesside kirjeldamisel on soovitatav lähtuda Avaliku sektori äriprotsesside protsessianalüüsi
käsiraamatust. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, koostatakse ärianalüüsi dokumentatsioon Hankija
Confulence´i keskkonnas, tähistades ärimõisted ja nõuded unikaalselt kasutades Requirement
Yogi funktsionaalsust, sh linkimist ja viitamist. Kasutajate tegevused tuleb struktureerida selliselt,
et iga äriprotsess ja/või kasutuslugu on eraldi alamlehel. Pakkuja võib esitada
muudatusettepanekuid. Ärianalüüsi lahutamatuks osaks on ideatsiooni töörühmade kohtumise
memod/protokollid.
Riigihanke „Team Europe Partnerships
Portal (TEPP) arendus“ (241436)
hankedokumentide juurde
Ärianalüüsi käigus selgitatakse välja ja kirjeldatakse vajalikud uued, täna veel puuduvad
liidestused ja funktsionaalsused tööprotsessi võimalikult sujuva ja efektiivse läbimise tagamiseks
ning kolmandatelt osapooltelt andmete dubleeriva kogumise vältimiseks.
Kasutajakogemuse analüüsi ja tööprotsesside optimeerimise tulemusena koostab UX disainer
prototüübi. Ärianalüütik lisab ärianalüüsi infosüsteemi ja selle kasutajaliideste
parendusettepanekute realiseerimiseks vajalikud ärinõuded, mis seotakse prototüübi
kasutajaliidese iga konkreetse vaatega. Ärinõuded ning erisused tuleb välja tuua vaid juhul, kui
need ei tule prototüübis üheselt välja. Lisaks tuleb ärianalüüsi lisada nende tööprotsesside läbimise
etappide ärinõuded, mida ei prototüübita (on skoobi välised), aga mille kohta uuringu ning analüüsi
faasis nõudeid tekib. Viimase eesmärk on prototüübis realiseerimata osade edaspidine kergem
realiseerimine juba teatavaks saanud nõuete alusel.
Ärianalüüsi käigus tuleb välja selgitada ISKE klassist tulenevad nõuded uuele infosüsteemile ja
selle teenustele. Nõuded tuleb analüüsi dokumendis eraldi välja tuua.
Kindlasti tuleb välja töötada lahendus ning nõudeid otsingutele, navigatsioonile, minu seadetele ja
kasutajate töölauale.
Arendustellimuse osad:
1. Lahendatava probleemi ja saavutatava eesmärgi lühikirjeldus, vastates küsimusele, miks
on muudatust vaja ja kuhu soovitakse jõuda ehk mis arenduse tulemusena muutub?
2. Ärimõisted ja nende selgitused. Kirjeldus peab olema selline, et süsteemianalüütik või
arendaja saab aru, kas ja millised andmeolemid süsteemianalüüsi või arenduse käigus tekivad.
See tähendab, et mõisteid tuleb kirjeldada loodava infosüsteemi spetsiifiliselt, st nii, et
süsteemianalüüsi ja arendamise käigus loodavad andmeolemid ja andmebaasitabelid saaksid
neil põhineda. Ärimõisted peavad olema süstematiseeritult grupeeritud.
3. Äriprotsesside lühikirjeldused ja joonised vastavalt BPMN standardile
4. Kasutuslugude kirjeldused, sh:
4.1. Kasutajate tegevuste järjekord
4.2. eeltingimused
4.3. tegevuste põhivoog:
4.3.1. samm-sammuline tegevuste kirjeldus, sh seotud tegevused
4.3.2. unikaalselt tähistatud ärireeglid
4.3.3. plaanitavad liidestused
4.3.3.1. teenus võib tähendada nii x-tee teenust kolmandate osapooltega kui ka
süsteemisisest teenust vms.
Riigihanke „Team Europe Partnerships
Portal (TEPP) arendus“ (241436)
hankedokumentide juurde
4.3.3.2. miinimumnõue - milliseid andmeid soovitakse või jagatakse, kas liidestus
on juba olemas või tuleb see luua, millised teenused on olemas või tuleb luua (nt
teenus, mis väljastab kõik teadaolevad või analüüsi käigus selgunud
põhiandmed, kes juba teenust kasutab ja kellega saab konsulteerida.
Edastatavate või päritavate andmete loetelu ei pea olema andmevälja täpsusega
kui süsteemianalüütik on olemas.
4.3.3.3. seotud vormid prototüübil, mis visualiseerivad ja aitavad kirjeldada antud
kasutuslugu/protsessi/toimingut/jms.
4.3.3.4. NB! Prototüüp, ärianalüüs, ärinõuded ja süsteemianalüüs peavad
olema vastavuses, sest omanik testib ärinõudeid ja kõige halvem praktika on
see, kui tõde on koodis või süsteemianalüüsis ja koodis.
4.3.3.5. NB! Ärinõuded tuleb ajakohastada vastavalt süsteemianalüüsile ja
omanikuga uuesti kinnitada. Sellise olukorra vältimiseks on oluline kohe alguses
süsteemianalüütikuga koostööd teha.
4.4. alternatiivvoog:
4.4.1. samm-sammuline tegevuste kirjeldus, sh seotud tegevused
4.4.2. uued/lisandunud ärireeglid ja juba olemasolevad seotud ärireeglid, kusjuures
ärireegleid ei tohi dubleerida, vaid tuleb leida sobivaim viitamise viis
4.4.3. uued seotud teenused ja juba olemasolevad teenused.
4.4.4. seotud vormid prototüübil, mis visualiseerivad ja aitavad kirjeldada antud
kasutuslugu/protsessi/toimingut/jms.
4.4.5. järeltingimused - mis peab olema saavutatud?
4.5. kirjeldatut toetav prototüüp (vähemalt low fidelity või pildid vms). Prototüüp, pildid jms.
peavad andma soovitust selge ja arusaadava ülevaate. Seda, kas pildid, kuvandid jne on
teksti sees või arendustellimuse lisad, otsustatakse koos arendaja või
süsteemianalüütikuga. Oluline on, et säiliks ülevaatlikkus ja arusaadavus.
4.6. kirjeldatut toetavad äriprotsessi joonised (äriprotsessi prototüüp), mis lähtuvad BPMN
standardist. Protsessijoonise detailsuse tase lepitakse projektis kokku.
5. Mittefunktsionaalsete nõuete kirjeldused. Välja tuleb tuua ärianalüüsi käigus selgunud ja
asjassepuutuvad järgmised mittefunktsionaased nõuded:
5.1. ISKE klass ja sellest tulenevad nõuded
5.2. SLA ja sellest tulenevad nõuded
5.3. Kasutajaliidese nõuded
5.4. Kasutajate arv ja kasutajagruppide kirjeldus ning õiguste ja rollide maatriks
5.5. Mõõdikud
5.6. Nõuded tark- ja riistvarale (kui omanik/tellija need seadnud on)
5.7. Responsiivsust puudutavad nõuded
5.8. Logimise nõuded
5.9. Säilitustähtajad
Riigihanke „Team Europe Partnerships
Portal (TEPP) arendus“ (241436)
hankedokumentide juurde
5.10. Isikuandmete töötlemisest tulenevad (eri)nõuded
5.11. Arenduse nõuded
Nõuded vormistamisele:
1. Tellimuse sisuks ei tohi olla viide õigusaktile, õigusakti sisu tuleb lahti kirjutada
kasutusloona, nõuetena vms. Viide võib olla lisaks, kuid see peab olema lahti kirjutatud
selgelt ja lühidalt.
2. Äritegevused peavad olema kirjeldatud loogilises järjekorras ja hoomatavalt (kasutuslugu
ja selle nõuded, vormid ja nende nõuded, teenused ja nende nõuded)
3. Katab ära kõik arendusega seotud kasutuslood ja nende muudatused ning vormid ja nõuded
vastavalt sellele, mis on projektis kokku lepitud (kui kesksel kohal on kasutuslood, siis
need; kui vormid, siis need)
4. Infosüsteemi seisukohast kõigi oluliste klassifikaatorite, ärimõistete, parameetrite,
kasutajate, liidestuste ja vormide/mallide loetelusid:
1. Ärimõiste on selline mõiste või nimisõna, mis infosüsteemi jaoks muutub tabeliks,
klassiks, andmeolemiks vms.
2. Kasutada tuleb õigeid ärimõisteid, termineid ei tohi segi ajada.
3. Parameetrid tasub välja tuua ainult siis, kui need on ette teada, st standardne
lahendus on olemas ja teada. Muul juhul on see eksitav.
4. Kui ärianalüüsis kirjeldatakse mingit uut, analüüsitavat/loodavat X-tee teenust, siis
selle kirjeldus peab hõlmama kõiki äriliselt/valdkondlikult olulisi andmeid (nt,
„peame saama isikukoodi, nime, eesnime ja kodakondsuse“; mitte „peame saama
ISIKUD.Nimi, ISIKUD.ID, ISIKUD.Kood, ISIKUD.SeotudKodakondsused).
5. Kasutada tuleb ainult asjakohaseid viiteid.
6. Ebavajalikku taustainfot ei lisata. Töörühmades, kirjavahetuses või muul viisil saavutatud
kokkulepped peavad olema kajastatud ärinõuetena.
7. Struktuur on selge ja arusaadav, st üles ehitatud teemade kaupa, kergesti jälgitav ja ilma
kordusteta
8. Vormistus peab olema keeleliselt korrektne ja konkreetne (loe: ränkade kirjavigadeta ja
üheselt arusaadav ning selge lauseehitusega)
9. Sisukord on korrektne ja korrastatud.
10. Koostaja(te), muutjate ja kinnitajate nimed on välja toodud koos infoga, millal vastav
tegevus tehti. Vajadusel võib lisada ka kokkuvõtte, mida muudeti või kinnitati.
11. Ärinõuded, kasutuslood, skeemid, tegevused, vormid jne on unikaalselt ja loogiliselt
nummerdatud ja võimalusel lähtutakse nii süsteemi- kui ärinõuete nummerdamisel
sarnasest loogikast.
Riigihanke „Team Europe Partnerships
Portal (TEPP) arendus“ (241436)
hankedokumentide juurde
12. Joonised, skeemid jne. on lisatud ainult siis, kui need annavad midagi juurde. Soovitava
arendustöö sisu peab olema arusaadav ja kui üks pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna, siis tuleb
sellest lähtuda.
13. Ärianalüüsi kommenteerimine - analüüs ei tohi olla kommentaarides, aga kommentaarid
peavad saama vastatud ja nendes olevad olulised ärinõuded ja muud arenduste mõjutavad
otsused jõuavad analüüsi sisse;
14. kommentaarid märgib lahendatuks/täidetuks nende tegija.
15. kommentaari lisades tuleb valida rohkem kui üks sõna, muidu seda sõna muutes
kommentaar kaob.
16. Ärianalüüs peab olema up-to-date.
17. Ärinõuded tuleb kirjeldada nii, et neid saab testimisel kasutada. Kasutusloo, tegevuste, jms
kirjeldus peab olema selline, et testija saab oma tööd teha ja nõuete realiseerimist
kontrollida.
18. Sisuliste veateadete tekstid tuleb ärianalüüsis fikseerida, tehnilised ütleb arendus.
Riigihanke „Team Europe Partnerships
Portal (TEPP) arendus“ (241436)
hankedokumentide juurde
4-2. Nõuded prototüübile, testimisele ja
graafilisele disainile
Ärianalüüsi tulemiks on arendustellimus ehk soovitava arendustöö
kirjeldus. Mõiste arendustellimus ei tähenda eraldi dokumenti, vaid kasutaja tegevuste, ärinõuete,
jooniste ja prototüübi kogumit.
Ärianalüüsi käigus selgitab UX disainer koostöös ärianalüütikuga välja teenuse või infosüsteemi
kasutaja vajadused ja omaniku ootused teostatavale arendusele. Ärianalüütik disainib koostöös UX
disaineriga tööprotsessid selliselt, et need rakendaksid võimalikult maksimaalselt ära
optimeerimisvõimalusi, automatiseerimist ja andmete taaskasutamist.
Tarkvaras vajaliku funktsionaalsuse kirjeldusest (inglisekeelne tehniline kirjeldus) ja kasutajate
vajadustest lähtuvalt luuakse tarkvara funktsionaalsust visualiseeriv, klikitav prototüüp.
Prototoüübi loomise eelduseks on läbi viidud ideatsiooni töötoad, mille arv peab olema
proportsioonis prototüübitava funktsionaalsuse mahuga. Prototüüp peab olema vajadusel
kohanduv (responsiivne) nii suurele ekraanile kui nutiseadmele. Responsiivse disaini vajadus tuleb
välja selgitada kasutajauuringu faasis tulenevalt kasutajate tööprotsesside spetsiifikast. Samuti
tuleb uuringu faasis välja selgitada, kas nutiseadmetel tuleb realiseerida tarkvara
täisfunktsionaalsus või osa funktsionaalsusest. Prototüüp demonstreerib hanke skoobis olevaid
kasutajate tööprotsessi toimingud, tugitegevusi ja ärianalüüsi käigus tööprotsessides rakendatud
optimeerimisvõtteid ning kasutajakeskset lähenemist. Prototüüp peab olema realiseeritud
andmeväljade täpsusega ja kasutaja peab saama testimisel aru, milliste andmetega kus ja millal ta
töötab. Koostatud prototüüp:
on kasutajate hinnangul võimalikult lihtne, mugav, arusaadav, juurdepääsetav;
demonstreerib kasutajate poolt laekunud tagasisides ning analüüsi käigus kirjeldatud
probleemide lahendamist;
Tööde teostaja kooskõlastab Hankijaga kujunduse ja elementide kasutusloogika, sh. kirjeldab ära
sh tüpograafia reeglid ja ikonograafia stiili koos peamiste näidistega. Töö ühe tulemusena peab
valmima kujundust selgitava dokumentatsiooni ja kujundusfailid. Selleks, et Hankija saaks endale
meelepärase visuaalse kujunduse valida teeb tööde teostaja (graafiline disainer) Hankijale
vähemalt kolm esialgset näidist kasutajaliidese elementidest. Enne esialgsete näidiste tegemist
lepitakse töörühmas kokku täpsem arv ja näidiste stiili suunad. Lõplikult välja valitud visuaalse
suuna põhjal kujundatud kasutajaliidese vaadete näidiste arv peab olema piisav, et illustreerida
kasutajaliideste erinevate elementide kasutusviisid erinevate andmemahu hulkade juures. Hankija
ei eelda stiiliraamatu rakendamist terve prototüübi ulatuses.
Riigihanke „Team Europe Partnerships
Portal (TEPP) arendus“ (241436)
hankedokumentide juurde
Pakkuja vormistab prototüübi klikitaval ja kommenteeritaval kujul, tuues välja ja põhjendades
piisava detailsuse astme. Prototüübi loomisel lähtutakse põhimõttest üldisemalt tasemelt
detailsemale.
Prototüüp antakse Hankijale üle inglise keelsena. Prototüüp antakse Hankijale üle selliselt, et selles
säiliks dünaamilisus ja funktsionaalsus. Üleantud prototüüpi peab saama paigaldada Hankija
serverisse või Hankijale kättesaadavasse keskkonda, mis võimaldab prototüüpi vaadelda ja
kasutada selliselt, et see ei too Hankija jaoks kaasa täiendavaid tasusid ega sunni hankima
lisatarkvara või selle kasutusõigust.
Prototüübi ja stiiliraamatu loomisel arvestatakse W3C WCAG2.1 AA taseme nõuetega
Samuti peab prototüüp arvestama RIKi veebilehel uig.rik.ee väljatoodud kujunduselementide
kasutamise nõuetega, mis on arendatava infosüsteemi kontekstis relevantsed.
Prototüüp luuakse prototüüpimiseks sobiva tarkvaraga (nt Axure, Figma vms), mis on klikitav,
kommeneteeritav ja testimiseks sobiv.
Kindlasti tuleb välja töötada lahendus ning nõudeid otsingutele, navigatsioonile, minu seadetele ja
kasutajate töölauale.
UX disainer testib loodud prototüübi Tellijaga ja kasutajate esindajatega. Testida tuleb igast
kasutajagrupist vähemalt kolme lõppkasutajaga ja testimisel ilmnenud puudused prototüübis tuleb
täiendada. Kasutajatestidega uuritakse prototüübi ülesehitust, lihtsust ja kasutajasõbralikkust.
Tööde teostaja kooskõlastab Hankijaga testülesanded, valideerimistingimused (mõõdikud) ja
testimisvahendid enne testimist. Tööde teostaja dokumenteerib läbiviidud testid ning testimiselt
tulnud tagasiside põhjal viib sisse põhjendatud muudatusvajadused ja ärinõuete täiendamised ning
vajadusel teostades korduvaid kasutajateste kuni lõpliku prototüübi valmimiseni.
Tööde teostaja koostab testimismetoodika kirjelduse ja testimistulemusi sisaldava
dokumentatsiooni.
Juhul kui tööde teostaja ei pea vajalikuks mingis osas välja toodud nõuete järgimist, siis
kooskõlastatakse sellised ettepanekud kirjalikult Hankijaga.
Riigihanke „Team Europe Partnerships
Portal (TEPP) arendus“ (241436)
hankedokumentide juurde
4-3 DOKUMENTATSIOONIPLAAN
I. Täitja poolt Tellijale üle antavad dokumendid
Vastavalt kokkulepitud ajakavale annab Täitja Tellijale üle digitaalsel kujul ja inglise keeles üle järgnevad
dokumendid:
1. Arenduste kirjeldus;
2. Arhitektuuri kirjeldus;
3. Seadmete ja tarkvara kasutus- ja haldusjuhendid;
4. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend;
5. Testimise tulemusena valminud dokumendid;
6. Varundus/taasteplaan;
7. Versiooni kirjeldus;
8. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel;
9. Andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis.
II. Dokumendid peavad vastama vähemalt alljärgnevatele tingimustele
1. Arenduste kirjeldus
Otstarve: Dokumendi/dokumentide eesmärgiks on anda selge ja konkreetne ülevaade süsteemi
sisust ja realiseeritud arendustest.
Sisu: Üle antavad dokumendid peavad sisaldama:
Infosüsteemi terviku kirjeldus – olemasoleva süsteemi täiendamisel
lisatud/muudetud osade kirjeldus. Tegemist on süsteemi ärisisul põhinevate
baaskomponentidega, millele toetuvad kasutaja tegevused, ekraanivormid,
kasutuslood/protsessid, teenused, jms;
Vormide (ekraanivormide) kirjeldused;
Kasutuslugude / vormide kasutamise protsesside / tegevuste kirjeldused;
Infosüsteemi teenuste kirjeldused.
Täpsed nõuded loetletud punktidele on toodud dokumendis „Nõuded süsteemianalüüsile“.
Sihtgrupp: Tellija äriprotsesse valdavad kontaktisikud - ärianalüütikud ja süsteemianalüütikud;
Täitjast sõltumatud tarkvara hooldajad, arendajad ja edasiarendajad, testijad,
arhitektid, projektijuhid.
Ajakava: Esmased kirjeldused esitatakse enne arendustööde algust.
Järgmised, vahepealsete arenduste etappide kirjeldused antakse üle hiljemalt koos
vastava vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplikud (täielikud) kirjeldused esitatakse lõppaktiga.
Riigihanke „Team Europe Partnerships
Portal (TEPP) arendus“ (241436)
hankedokumentide juurde
2. Arhitektuuri kirjeldus
Otstarve: Dokumendi eesmärgiks on kirjeldada loodava süsteemi tehnilist ülesehitust. Kirjeldatakse
rakenduse loogilist struktuuri, näidates ära selle kihtideks jagunemise. Kirjeldatakse ka
füüsilist arhitektuuri, antakse ülevaade kasutatavatest tehnoloogiatest ning vahenditest.
Sisu: Dokument peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:
topoloogia, süsteemi füüsiline arhitektuur (süsteemi komponendid
andmebaasiserver, rakendusserver, meiliserver jms):
süsteemi soovituslikud näitajad komponentide kaupa, näiteks andmesidekiirused,
andmemahud, protsessori kiirus, mälumaht, komponentide arv süsteemi osade
kaupa, kettasüsteemi jõudlus jms;
liidesed teiste süsteemidega (x-tee, meilisüsteemid) ja sõltuvused teistest
süsteemidest;
süsteemi tehnilised (sh automaatsed) protsessid ehk töövoog – komponentide
omavahelised suhtlusstsenaariumid ja koostoimimine (näiteks, mis komponent ja
millal pöördub RR teenuse poole);
kolmandate osapoolte poolt toodetud kasutatavad tarkvarad/riistvarad, mis on
vajalikud süsteemi toimimiseks;
süsteemi krüpto-, allkirjastamise, digitemebeldamise lahendused ja algoritmid.
Sihtgrupp: Arhitekt, administraator, turvaspetsialist
Ajakava: Esmane kirjeldus esitatakse enne arendustööde algust.
Täiendatud kirjeldus antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplik (täielik) kirjeldus esitatakse lõppaktiga.
3. Seadmete ja tarkvara kasutus- ja haldusjuhendid
Sisu: Kirjeldus tarkvara ja seadmete kasutamise üldisest protsessist; protsessi olulisemate
sammude kirjeldus.
Dokument on aluseks kasutajate koolitamisel.
Kasutusjuhend kirjeldab kõiki kasutajate funktsionaalsusi koos tööprotsesside
kirjeldusega ning ekraanipiltide vormis näidetega.
Haldusjuhend on mõeldud infosüsteemi haldurile ja peab olema eraldi tavakasutaja
kasutusjuhendist.
Sihtgrupp: Tarkvara kasutajad, haldurid
Ajakava: Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga.
4. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend
Otstarve: Juhend on aluseks süsteemi administreerimisele, paigaldamisele ja seadistamisele
Sisu: Juhend peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:
Riigihanke „Team Europe Partnerships
Portal (TEPP) arendus“ (241436)
hankedokumentide juurde
süsteemi parameetrite (seadistuste) kirjeldus ning nende muutmiste mõjud ja
protseduurid (näiteks .net rakenduste puhul konfiguratsiooniparameetrite
kirjeldused/selgitused ja näidisväärtused);
logimise realisatsiooni kirjeldused (kuhu ja mida, kas kasutatakse roteerimist või
katalogiseerimist jms);
rutiinsete hooldusprotseduuride kirjeldus;
paigalduspaketi koostamise protseduurid;
paigaldusprotseduurid;
süsteemi halvamist võimaldavad riskid ja nende esinemise võimalikkus.
Paigaldusjuhendis kirjeldatakse iga realiseeritud osa rakendamine (deployment) koos
spetsiifiliste seadistustega. Paigaldusprotseduurid peavad olema kirjutatud selliselt, et
RIK-i administraator suudab rakenduse paigaldada ja seadistada ilma kõrvalise abita.
Sihtgrupp: Haldur, projektijuht, administraatorid, arhitekt
Ajakava: Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga.
5. Testimise tulemusena valminud dokumendid
Otstarve: Annab detailse ülevaate teostatud arenduste testimisest ning testimise tulemustest.
Sisu: Kesksel kohal on testplaan, mis kirjeldab testimise strateegia, skoobi, vahendid,
tegevused, tulemid jne. Vastavalt kokkuleppele koostatakse testlood, mis võivad
olla laiendatud kasutuslood.
Vastavalt kokkuleppele teostatud funktsionaalsuse-, jõudluse-, koormuse-,
integratsiooni-, kasutatavuse-, turvalisuse- jm. testimise dokumendid (plaan, lood,
juhendid, puudused, puuduste kõrvaldamise info, tulemid).
Testimisel ilmnenud vead ning paranduste info (versiooniinfo, vajadusel sisu).
Testimise otstarbel loodud kood, skriptid, kasutusjuhendid.
Testimise dokumentatsioon ei pea olema üks dokument, dokumendid võib grupeerida
loogilisteks osadeks.
Täpsed nõuded on toodud dokumendis „Nõuded testimisele“.
Sihtgrupp: Tellijapoolne projektijuht, vastuvõtutestijad
Ajakava: Etapi testimise dokumendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplikud (täielikud) dokumendid esitatakse lõppaktiga.
6. Varundus/taasteplaan
Otstarve: Tagada süsteemi hävingujärgne kiire ja tõrgeteta taastamine.
Taasteplaan on aluseks süsteemi taastamisele peale suuremat hävingut.
Sisu: Taasteplaan peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisulisi nõudeid:
1. Süsteemi backup’id, varundamisele kuuluvate komponentide ja asukohtade
loetelu (nt rakenduse konfiguratsioonifailid, rakenduse failid failiserveril paiknevad
failid ja andmebaas jne), nende kirjeldused ja kasutuselevõtu protseduurid
Riigihanke „Team Europe Partnerships
Portal (TEPP) arendus“ (241436)
hankedokumentide juurde
(Näiteks: tuua kataloogi (vajadusel faili) tasemel välja list failidest, mida peab
varundama; varunduse järjekord (kui see on oluline);
2. Taastamise sammud kasutades installatsiooni juhendit ja varundatud andmeid;
3. Süsteemi komponentide asendusvõimalused, nende alternatiivkomponentide
spetsifikatsioonid. Miinimumis peab vastama küsimusele: milline riistvara/tarkvara
on sobiv arendaja arvates (tehtud nt jõudlustestid) seda süsteemi käitama.
Sihtgrupp: Administraator
Ajakava: Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust.
Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga.
7. Versiooni kirjeldus
Otstarve: Vajalik ülevaate saamiseks infosüsteemi versioonide sisust.
Sisu: Detailne info iga versiooniuuenduse kohta:
avaldamise kuupäev
versiooni number
versiooni tüüp (peamine, vaheversioon, parandus, erakorraline)
versiooni sisu - milliseid teostatud arendusi sisaldab (töökasu numbrid, näiteks
Jira taskide numbrid ja/või lingid taskile)
leitud, kuid parandamata vead
Sihtgrupp: Tellijapoolne projektijuht
Ajakava: Esitatakse koos iga üleantava versiooniga ja iga versiooni kohta.
8. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel
Otstarve: Kontrolltabel nii Täitjale kui ka Tellijale veendumaks, et arvestatud on hankes nõutud
mittefunktsionaalsete nõuetega.
Sisu: Kõik raamlepingus, lähteülesandes või tehnilises kirjelduses kirjeldatud
mittefunktsionaalsed nõuded ning täitmismärge.
Täitmismärke tegemise aluseks peab olema testimine. Vajadusel lisatakse selgitused.
Sihtgrupp: Arhitekt, administraator, turvaspetsialist
Ajakava: Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust.
Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga.
9. Andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis
Sisu: Andmekogus töödeldavate andmete koosseisu kirjeldus csv-formaadis, mis sisaldab:
vanemandmeobjekti nimetus (tabeli nimetus); andmeobjekti nimetus (veeru nimetus);
Riigihanke „Team Europe Partnerships
Portal (TEPP) arendus“ (241436)
hankedokumentide juurde
märge, kas tegemist on isikuandmetega; märge, kas tegemist on eriliigiliste
isikuandmetega; märge, kas tegemist on andmekogu põhiandmetega; märge, kas
tegemist on arhiiviväärtuslike andmetega; viide andmekogule, kust mittepõhiandmed
pärinevad; andmeobjekti semantiline kirjeldus (selgitus, mis andmeobjektiga on tegemist).
(Kõik märked formaadis jah/ei.)
Sihtgrupp: Tellija, Tellijapoolne projektijuht
Ajakava: Dokument (fail) esitatakse lõppaktiga.
Riigihanke „Team Europe Partnerships
Portal (TEPP) arendus“ (241436)
hankedokumentide juurde
„Team Europe Partnerships Portal (TEPP)“
technical description
1. Introduction ........................................................................................................................ 3
2. What is Team Europe Partnerships Portal.......................................................................... 3
3. Main Users (roles and responsibilities) .............................................................................. 4
3.1. User-selectable database of ‘Provider Fiches’, ‘Donor Fiches’ and ‘Beneficiary
Fiches’ .................................................................................................................................... 5
3.1.1. Who can apply for admission (be registered user) ................................................... 5
3.1.2. Assessment Criteria - what kind of information can be advertised on Team Europe
matchmaking portal ................................................................................................................ 5
3.2. How to ensure the quality of Team Europe ‘Providers Fiche’ and ‘Beneficiary Fiche’
5
3.3. International Cooperation (coordination and matchmaking management) ................. 7
3.4. An interactive Team Europe Providers and Donors Map – user-friendly presentation
for spotting European providers and donors .......................................................................... 8
3.5. An interactive Team Europe Providers, Donors and Beneficiary Directory with
summary of basic information in tabular form ....................................................................... 8
3.6. Matchmaking process .................................................................................................. 8
3.7. Success criteria ............................................................................................................ 9
4. Marketing, Communication and Awareness Raising to promote TE matchmaking portal
(internal and external) ................................................................................................................ 9
4.1. TEPP Project Developer and Project Owner (internal arrangements, management and
responsibilities) .................................................................................................................... 10
5. Technical description ....................................................................................................... 11
5.1. Solution Architecture ................................................................................................. 11
5.2. Annotation 1 .............................................................................................................. 12
5.3. Deployment Architecture .......................................................................................... 12
5.4. Annotation 2 .............................................................................................................. 14
5.5. Logging ...................................................................................................................... 14
5.6. Monitoring ................................................................................................................. 14
5.7. Integrations ................................................................................................................ 15
5.8. Portal statistics ........................................................................................................... 15
6. Project Roadmap .............................................................................................................. 15
2
6.1. Implementation Plan .................................................................................................. 16
6.2. Roll-out plan .............................................................................................................. 19
6.3. DevOps ...................................................................................................................... 20
1. Introduction
Presented a vision we can do as a Team Europe to support our partner countries when
affected by emergencies and in achievement of the SDGs through innovative, effective and
efficient European solutions.
We demonstrate what that vision means in practice as the EU and its Member States
(collectively and individually) scale up our European assistance as Team Europe to enhance
our contribution to global development and to strengthen our international partnerships.
Team Europe Partnerships portal TEPP will be a tool to provide a key information about
Team Europe providers’ (Who) goods and services, including technical expertise support
(What) that is accessible to our partner countries, European Delegations and Member States
Embassies and offices in the field (Where) will be publicly available through secure web portal.
TEPP will thus provide a transparent information database about European technical
expertise, reinforcing this way partner countries’ confidence that there is a wide potential in
Europe. In addition to that, this portal will promote a multi-stakeholder approach by forging
partnerships between various actors: the private sector, public sector, local authorities,
financial organisations, international organisations and partner government organisations.
Public sector promotes synergies International organisations take crucial
between governance and decisions and actions when it comes to
development. global development and implementation of
Agenda 2030.
Private sector can play a central role
in mobilising resources, creating Financial organisations are playing a
wealth, income and jobs and major role in investing in private sector
advancing innovation. projects to promote job creation and
sustainable economic growth, and to
Local Authorities are playing a major contribute to the SDGs, alongside
role in the framework of sustainable implementing agencies and development
development, namely for improving banks.
economic, social and environmental
conditions to their communities. Government organisations as partners
and beneficiaries.
Working with and through TEM portal, European providers will have greater visibility on support
provided by others, facilitating operational coordination and will optimise the use of Team
Europe’s resources and will demonstrate how Team Europe working together with various
tools can scale up assistance and policy advice in partner countries.
2. What is Team Europe Partnerships Portal
A secure matchmaking promoting web portal based on:
A. User-selectable database of ‘Provider Fiches’, ‘Donor Fiches’ and ‘Beneficiary Fiches’
accessible to registered users only;
3
B. An interactive Team Europe Providers and Donors Map as an enhanced graphic
presentation for existing European solution opportunities;
C. An interactive Team Europe Providers’ and Donors’ as well as Beneficiaries’ Directory
with summary of basic information in a tabular form.
3. Main Users (roles and responsibilities)
The key users of the portal will be European Union Delegations, Member States (their
Embassies and offices in the field) as well as our partner countries.
The main roles and high-level functions could be summarised as below:
Roles Functions
Registered Users: They can register to have access to the “Member Area"
function, by registering some basic contact information
to receive alerts on selected criteria.
Team Europe providers Team Europe providers are owners and responsible for
(public and private the registration and management (creation, update,
entities from EU Member deletion) of their application data accuracy along the
States) time. The application will include information about their
goods and services. It will be called “Providers Fiche”
Partner Countries Partner Countries may request to include information on
their local needs in “Beneficiary Fiche”.
Team Europe donors Donors may request to include information on their
(public and private needs for investment opportunities in “Donor Fiche”.
entities from EU Member
States – including their
finance institutions and
implementing agencies -
as well as the European
Investment Bank (EIB)
and the European Bank
for Reconstruction and
Development (EBRD))
INTPA services INTPA.D1 will have the lead on the Team Europe
matchmaking portal management, implementation and
communication aspects.
Non registered Users: They have access to the portal worldwide, without any
prior registration. They can only consult the publicly
accessible information (front page only).
Members States Member States may contribute to the implementation
(including MS and communication of the Team Europe matchmaking
Embassies and offices in portal and screening of goods and services, connecting
the field) and matchmaking with suitable partners for Team
Europe Initiatives.
European Delegations European Delegations may contribute to the
(including INTPA implementation and communication of the Team Europe
geographic services) matchmaking portal and screening of goods and
services, matchmaking them to partner country needs
4
and connecting with suitable partners for Team Europe
Initiatives and/or local support.
3.1. User-selectable database of ‘Provider Fiches’, ‘Donor Fiches’ and
‘Beneficiary Fiches’
3.1.1. Who can apply for admission (be registered user)
1. Any private or public legal entity incorporated or otherwise established in an EU
Member State (not individuals). Member States can be provider through various public
authorities.
2. Any public entity established in Partner Country (not individuals).
3.1.2. Assessment Criteria - what kind of information can be advertised
on Team Europe matchmaking portal
Providers will be admitted to Team Europe matchmaking portal based on four criteria:
1. proper identification of the submitting provider’s general information and its legal
status verified by Commission (DG INTPA.D1 business manager);
2. non-infringement of EU and national law verified on a best-efforts basis by
Commission (DG INTPA.D1 business manager);
3. non-use of abusive/ racially/ sexually/ religiously discriminating or otherwise
inappropriate language in ‘Provider’s ‘Donor’s’ and/or Beneficiary’s Fiche’.
Additional parameters will apply to all registered and non-registered users:
4. stated acceptance and familiarity with Team Europe matchmaking portal ‘Terms and
Conditions’ by submitting ‘Providers, Donors and/or Beneficiary Fiches’; whereas
5. other users will have to accept the ‘Disclaimer’.
Team Europe matchmaking portal ‘Terms and Conditions’ will guarantee that private sector
providers will not be contracted without tender procedures (e.g. relevant donors procurement
rules will continue applying).
In addition to that, ‘Disclaimer’ will protect Commission from being held liable for information
provided by third parties.
3.2. How to ensure the quality of Team Europe ‘Providers Fiche’ and
‘Beneficiary Fiche’
‘Providers Fiche’
A low quality fiche (i.e. one that has low chance of attracting beneficiary’s interest) cannot be
entirely prevented from the Team Europe matchmaking portal neither is it a goal of the portal,
but mechanism can be proposed by Commission (DG INTPA.D1 business manager in
collaboration with DG INTPA.02 - Political Strategy and Communication Unit) to improve the
quality.
The ‘Providers Fiche’ represents a structured summary information about the European
provider’s entity (including but not limited to):
5
Name and contact details of the provider (email address and name of the person
submitting the ‘Providers Fiche’).
Short description about provider (1500 symbols max)
Status of entity (i.e. public or private entity)
Sector (i.e. environment, health, education etc.)
Partner country where services can be provided in due time (i.e. Ethiopia, Kenia,
Myanmar, Argentina etc.)
Application period of 10 calendar days during which the ‘Providers Fiche’ does not appear on
the portal, providing Commission (DG INTPA.D1 business manager) with a first refusal right
and a chance for a light check of fiche based on the four criteria (see above section).
Simplified 5 calendar days approval procedure could be applied for all INTPA and NEAR pillar
assessed entities.
In addition to that, EU Member States for ‘Provider Fiche’ within the respective Member State’s
jurisdiction are given the right to object the application by informing Commission (DG
INPTA.D1 business manager).
‘Donor Fiche’
The ‘Donor Fiche’ represents a structured summary information about the European donor’s
entity (including but not limited to):
Name and contact details of the donor (email address and name of the person
submitting the ‘Donor Fiche’).
Short description about provider (1500 symbols max)
Status of entity (i.e. public or private entity)
Sector (i.e. environment, health, education etc.)
Partner country where services can be funded in due time (i.e. Ethiopia, Kenia,
Myanmar, Argentina etc.)
Information about specific project:
Project description, including information on project type.
Project cost
Status of project (prefeasibility, feasibility, structuring, procurement, closing)
Expected project start
Expected funding source: self-participation, other investors (public in form of grants or
financing, including EU and EIB, or private, PPP)
Application period of 10 calendar days during which the ‘Donor Fiche’ does not appear on the
portal, providing Commission (DG INTPA.D1 business manager) with a first refusal right and
a chance for a light check of fiche based on the four criteria (see above section).
Simplified 5 calendar days approval procedure could be applied for all INTPA and NEAR pillar
assessed entities.
6
In addition to that, the EU Member States for ‘Provider Fiche’ within the respective Member
State’s jurisdiction are given the right to object the application by informing Commission (DG
INPTA.D1 business manager).
To increase the attractiveness of the donor, European entities involved will be encouraged to
provide success stories of their projects already being implemented as Team Europe
initiatives.
‘Beneficiary Fiche’
A low-quality fiche (i.e. one that has low chance of attracting EU delegations and provider’s
interest) cannot be entirely prevented from the Team Europe matchmaking portal neither is it
a goal of the portal, but mechanism can be proposed by Commission (DG INTPA.D1 business
manager in collaboration with DG INTPA.02 - Political Strategy and Communication Unit) to
improve the quality.
The ‘Beneficiary Fiche’ represents a structured summary information about partner country’s
local needs (including but not limited to):
Name and contact details of the beneficiary (email address and name of the person
submitting the ‘Beneficiary Fiche’).
Short description about the partner country (1500 symbols max)
Possibility to upload any relevant information such as National Development Plan
Sector where support is needed (i.e. environment, health, education etc.)
Kind of support that is needed (i.e. PSE, technical assistance/facility, support from
private sector etc.)
Application period of 5 calendar days during which the ‘Beneficiary Fiche’ does not appear on
the portal, providing Commission (DG INTPA.D1 business manager) with a first refusal right
and a chance for a light check of fiche based on the four criteria (see above).
Sectors of intervention includes but not limited to environment, biodiversity and forests,
sustainable energy, sustainable agriculture and nutrition, science, technology,
innovation an digital, entrepreneurship, sustainable growth and jobs, sustainable
finance, sustainable business environment and investment climate, migration, irregular
migration, forced displacement, human rights, rule of law, good governance, peace and
security, human development, women, gender, youth and education.
All fiches: providers, donor and/or beneficiary fiche’ - TEPP will only be in English
language, because it targets partner countries worldwide and aims to present
structured and harmonized information to all EU Member States and EU institutions
(Headquarters and Delegations). In the future, other languages such as French,
Spanish or Portuguese can be considered, too.
TEPP will also have the feature whereby registered users could subscribe to be notified of new
‘Providers and Beneficiary Fiches’ fitting their needs.
3.3. International Cooperation (coordination and matchmaking
management)
The goal of TEPP is to collect, promote and facilitate EU public and private sector participation
in Team Europe Initiatives and scale up EU visibility worldwide.
7
3.4. An interactive Team Europe Providers and Donors Map – user-
friendly presentation for spotting European providers and donors
This will be a graphic map of Europe with user-customisable filters for providers and donors
sectors, Member States, partner country of action, and public and/or private ownership.
The Map will allow users (notably EU Delegations, entities from Member States and potential
partners – European providers and beneficiaries – partner countries) to set their own
preferences when searching for providers. Providers and donor sectors should be colour/icon-
coded in order to enhance ease-of-use.
European providers shall have the option to add map co-ordinates for their goods and services,
or be provided with selectable options among each MS's geographic regions, while European
donors shall have the option to add map co-ordinates for their projects or be provided with
selectable options among Partner Country geographical regions. Each provider and donor will
appear as a dot/icon on the map, possibly scalable according to sectors. At a later stage, an
option to highlight connecting lines, e.g. in cases of consortiums can be considered.
3.5. An interactive Team Europe Providers, Donors and Beneficiary
Directory with summary of basic information in tabular form
Similar to the Interactive Map, the Directory will provide a convenient presentation of available
providers, donors and beneficiaries however in a tabular form, customisable per user-
preferences by sector(s), Member State(s), Partner Country and public/private ownership etc.
3.6. Matchmaking process
The matchmaking is available for the information available in the closed knowledge database
Partner country reaches to TE partnerships portal and identifies needs in ‘beneficiary’
fiche = local needs.
European provider reaches to TE partnerships portal and presents their services and
good in ‘providers’ fiche = available European assistance.
Donor provider reaches to TE partnership portal and presents interest in cooperation,
available funding sources or alternatively looks for European expertise (for example to
recruit European experts).
Role of the business manager (‘matchmaking’)
TE partnership portal generates automatic emails to inform registered users about the
new information updated and the business manager will intervene only when he/she
requested to connect partner country with European providers or donors. In addition to
that, we would envisage a function allowing our partner countries to initiates a
matchmaking request in the TE partnerships portal. We would prefer to not disclose
the Europen provide and/or donor contacts and to make possibility for partner country
to generate email exchanges in the system itself. This would leave a trace and allow
the business manager to monitor matchmaking process and if need be step-in in
facilitating this process.
In the future, on an annual basis we would organise big networking events bringing all
partners to network and create partnerships, and throughout the year, we would really
on our colleagues in EUDs redirecting partner countries to TE portal and time to time
organising awareness raising/networking events in the field.
8
3.7. Success criteria
For TEPP, the ultimate success criteria are that the TEPP should attract European providers
to promote their goods and services as well as partner countries to present their local needs
and other information that would lead to successful matchmaking and implementation of
projects within procurements or other rules applicable to the European donors.
Possible KPIs:
Number of registered users
An average of 500-1000 viable providers and donors are registered in the TEPP (in the
first 6 months)
Providers and donor fiches are active (e.g. less than 15% projects deleted after the
natural attrition period)
Beneficiaries are visiting / registering / and uploading beneficiary fiche (Number of visits
on the IPP, Number of visits on the fiches)
Beneficiaries finds providers and donors (e.g. 80% fiches stay in the TEPP less than
24 months)
90% of fiches submitted and published on the portal (e.g. there are only concrete and
serious proposals in the TEPP)
Time to publish eligible fiches (from validation to publication – target max 15 days)
Number of matchmakings or projects as a result of the matchmaking.
The TEPP is made for European providers, donors, and beneficiaries. At a mid-term
period (to be counted as of January 2022, a survey on the ETE portal should be sent
to Validated/Registered users.
o The overall satisfaction should be around:
70- 80% satisfaction on the user-friendliness of the TEPP
70-80% satisfaction on the support provided
70-80% satisfaction on the financial aspects (e.g. Donors found the
solutions interesting and found financing).
When a providers, donors or beneficiary fiche is deleted, withdrawn, or if a provider, donor or
partner country leaves the TEPP, an email should be sent to collate the reason.
4. Marketing, Communication and Awareness Raising to
promote TE matchmaking portal (internal and external)
Active communication and awareness raising activities among the Team Europe actors have
crucial impact on the success off the EU wide information-sharing portal.
As the Project Owners role is key in running of the platform, consultations and coordination to
develop and decide the best model for the current initiative is required at early development
stage, some of the Project Owner’s roles, such as marketing, communication and awareness
raising activities will be externalised to the third party - ‘Project Promoter’. An external ‘Project
Promoter’ will be commissioned by the Commission (DG INTPA.D1) to promote TEPP among
the Team Europe actors (interested entities) and boost their interest in advertising their
9
information as well as solutions on the portal as “Provides Fiche”. In addition to that, the project
promoter, in close coordination with EU delegations, will promote portal among partner
countries (government organisations) and encourage them to include information on their local
needs in simplified “Beneficiary Fiche”.
In addition to that, the EU delegations will contribute to the implementation and communication
of the Team Europe matchmaking portal and screening of goods and services and
matchmaking them to partner country needs and connecting with suitable partners for Team
Europe Initiatives and/or local support.
Member States (including Member States Embassies) will contribute to the implementation
and communication of the Team Europe matchmaking portal and screening of goods and
services, connecting and matchmaking with suitable partners for Team Europe Initiatives.
4.1. TEPP Project Developer and Project Owner (internal
arrangements, management and responsibilities)
The ‘Solution Provider’ (sponsor) is the Ministry of Foreign Affairs of Estonia with ‘Project
Owner’ the Commission - DG INTPA.D1.
TEPP will be developed by a solution provider procured by the Ministry of Foreign Affairs of
Estonia at their cost. The portal complies with Commission identity and standards.
The Commission (DG INTPA in close cooperation with DG DIGIT and DGCOMM) is assisting
the Ministry of Foreign Affairs of Estonian by providing all information so portal would be
aligned with the new IT Governance Model with regard to successful portal’s deployment on
Europa site.
The developed portal is handed over to Commission (DG INTPA.D1) for hosting and
maintenance on DG DIGIT servers together with the detailed technical documentation of the
system.
Important checks before deployment:
A. Server security checks as well as benchmarks of quality codes will be done by INTPA.R5
(DevOps team).
B. While validation of all functionalities by INTPA.D1 business manager.
10
5. Technical description
The following chapter gives an overview of the proposed solution architecture, deployment
model, logging, monitoring and integration points.
5.1. Solution Architecture
Proposed architecture is a classical multi-layered architecture with a clear separation between
front-end and back-end applications. Please see the diagram below (Figure 1).
The front-end application will be a single-page Angular application optimized and minimized
during the build process in order to keep the amount of transferred data to the user at a
minimum level.
The back-end application consists of the data and service layers, whereas the service layer
will be modularized. The microservice-pattern is applied for the application.
The proposed architecture foresees the further development options such as implementation
of new services or integrations with other systems.
Figure 1. Solution Architecture
11
5.2. Annotation 1
Web is the front-end layer of the portal that logically splits into the following parts:
Public web is the part of the portal that is accessible to any non-authorised user
providing general communication/overview notice regarding the solution and login
options.
Authorised web: member states view is the part of the portal that is accessible to
authorised users only. The users are member state representatives and can see the
whole set of available solutions’ data and administer the submitted solutions.
Authorised web: solution provider view is the part of the portal that is accessible to
authorised users only. The users are solution providers and can see own submitted
applications. The users can submit new applications and follow the approval process.
API Gateway (Apache or NGINX) is the web server that routes the requests and serves static
web files.
Application layer is the back-end part of the portal that consist of multiple microservices:
Solution service is responsible for solutions listing and management and is logically
split into the following subservices:
o Search service is responsible for searching submitted solutions.
o Workflow service is responsible for the solutions’ process management:
submission, approval and verification.
o OpenData service is responsible for exporting approved solutions’ data subset
as open data.
User management service is responsible for managing user accounts of member
states’ representatives and solution providers.
Authentication service is responsible for user authentication; the same integrates
with EU Login.
Logging service is responsible for collecting, aggregating and persisting logs from all
the services of the portal.
Notification service is responsible for sending system notification and other system
interaction email notifications to portal users.
Classification service is responsible for management of various classifications
(countries, solution types, etc.).
Integration layer is the back-end part of the portal responsible for integration with EU Login.
The same can be extended to support other integration requirements.
Data layer is the back-end part of the portal responsible for the data and audit log storage.
5.3. Deployment Architecture
Proposed solution has no strong deployment constraints. It means that deployment model may
vary according to the number of servers available and has no limits on infrastructure providers,
thus it could and advised to be deployed in a private cloud environment. Two diagrams
below (Figure 2 and 3) illustrate the recommended deployment for development and staging /
production environments. For high availability reasons it is advised to have at least two nodes
in production environment. The development environment deployment model could be
12
simplified to a single node setup. It is also essential to keep stage and production environments
as similar as possible - that will help to discover possible deployment and configuration errors
before they reach the production environment.
All the services could run either in a standalone mode or inside Docker containers. For the latter,
container orchestration tools would be required, such as Fargate with ECS docker managed service
The solution is to be installed using open-source components:
Operating system: CentOS, Debian
Database: MySQL is preferred, PostgreSQL can be considered
Runtime environment: OpenJDK Java, Apache Tomcat is preferred
Web server: Apache, NGINX
Logging service: Elasticsearch and Logstash
The features and patches propagation scheme consist of the following steps:
1. A feature or patch is compliant with Definition of Done, thus is deploy-ready. The build
version is propagated to development environment for a development test.
2. Upon successful completion of a development test, the build version is propagated to
staging environment for a user acceptance testing.
3. Upon successful completion of a user acceptance testing the build version is
propagated to the production environment.
CI/CD approach will be used for the following tasks:
Compliance check of code modifications – manual process of code review will be
followed by automated pipeline that includes code compilation; running unit, integration
and automated tests; performing static code analysis; publishing new versions of the
services.
If compliance check is successful, then the latest version will be automatically deployed
to development environment for a further test.
Two nodes in production environment provides a possibility for zero downtime
deployment of the new versions.
Figure 2. Staging and production environment deployment model.
13
See additional comments from DevOps team based on example of a similar project (Single
Digital Gateway), available here: https://ec.europa.eu/isa2/news/single-digital-gateway-goes-
live-12-december_en and here: https://ec.europa.eu/growth/single-market/single-digital-
gateway_en.
Figure 3. Development environment deployment model.
5.4. Annotation 2
End User Client is a browser application on user’s device (desktop PC, laptop, tablet or
smartphone). The list of supported web browsers will be defined during the development stage,
but the widest range is assumed to be considered.
Firewall is a network security layer that controls incoming and outcoming network traffic.
Web server and load balancer serve static web content, routes requests and performs load
balancing between multiple application servers.
Application server is a runtime environment for application services listed in solution
architecture. Number of application server instances could be scaled up on demand.
Database server is a server hosting portal database and the audit log database.
Utility server is a supplementary server for hosting mail sending service and centralized
logging service.
5.5. Logging
A centralized logging system based on ELK stack (Elasticsearch, Logstash and Kibana) will
be used to collect, aggregate, search and visualize audit logs from all the services of the
deployment.
5.6. Monitoring
In addition to logging system, it is recommended to use one of an application performance
management (APM) tools available on the market, such as New Relic, Plumbr, Elastic or
AppDynamics. APM will give a comprehensive overview of the system behaviour in real-world
conditions such as bottlenecks, downtimes, error causes, user interactions, etc. It is advised
14
to use Plumbr as an AMP tool for it is simplicity and efficiency in reliance to the functional
requirements of the project.
5.7. Integrations
The following integration points are implemented:
EU Login is the integration point that is required to support unified login form used for
all the member states.
5.8. Portal statistics
TEPP will include Europa Analytics to measure visits. Europa Analytics will allow tracking,
analysing and better understanding of website audience. For the TEPP portal we could request
the following statistic:
Number of European Provides and Donors registered
Number of European Provides and Donors validated
Number of Partner Countries (beneficiaries) registered
Number of Other registered users
Number of submitted providers, donor and beneficiary fiches
Number of validated providers, donor and beneficiary fiches
Fiches by sectors and countries
Number of matchmakings processed through or with the support of TEPP
Number of objections raised by COM services or MS
Ticket evolution per month (submission, organisation data, web access, ECAS,
manual/help)
TEPP monthly page views (Cumulated starting from January 2022)
Page views in TEPP per months.
6. Project Roadmap
Diagram below illustrates overall approach for project implementation with phase gates.
POC Implementation Roll-out DevOps
•Solution •System dev •Marketing •System
description •Com. plan •Trainings maintenance
•Stakeholder •Hosting plan •On-boarding •Feature
feedback •Support plan •Support org requests
•GO/NOGO •Issue tickets
15
This report and accompanying documents deliver solution description part of POC (proof-of-
concept is treated as current roll-out of the project) and will be updated based on stakeholder
feedback. Goal of this report is to provide comprehensive materials for project sponsor to
decide on next steps.
For decision making purposes team developed high-level and indicative WBS along with effort
estimates for next phases.
6.1. Implementation Plan
Implementation project is planned to have two parallel streams:
1) IT system implementation
2) Planning and preparing awareness campaign required to successfully launch the
system.
IT implementation project is planned to run in one-week iterations. Every iteration will
implement additional set of functionalities and ends with review meeting with stakeholders to
gather their feedback. Production deployment will happen once all the functionality described
in a POC is available in the system.
Table below contains work breakdown structure and effort estimates per role in person-days
for technical implementation.
16
Sum ofSum Sum ofSum ofSum Sum ofSum Sum of
Row Labels PM of PO AN UX of DEV of QATotal
Arch
01. Preparatory tasks 5 10 10 7 29 5 1 67
Project kick-off 1 1 1 1 1 1 6
Project quality plan 5 3 8
Setting up CI/CD pipelines 3 3
Setting up development environments 3 3
Setting up STG environment 3 3
Design system set-up 2 2 6 4 14
Development practices definition 2 2
Initial architecture setup (apps, db,
2 10 12
integrations)
Preliminary analysis and design of the
system (detailed processes, statuses, 5 7 4 16
alternative flows)
02. Architectural components 11 3.1 11.35 0.35 0.35 31 10.85 68
Notification center 1.85 0.5 2 5 1.75 11.1
Workflows 2.76 0.4 8 4 1.4 16.56
Generic search engine incl. categories1.16 0.4 4 1.4 6.96
Multilanguage support 0.29 0.1 1 0.35 1.74
OpenData extraction 1.45 0.5 5 1.75 8.7
Code system (NUTS, CPV, SDG), no
1.65 0.5 1 5 1.75 9.9
import
Metadata for generic search
1.16 0.4 4 1.4 6.96
(keywords)
File storage solution 0.58 0.2 2 0.7 3.48
Communication capabilities 0.1 0.1 0.35 0.35 0.35 1 0.35 2.6
03. Member state management 6.95 1.5 3 10 15 5.25 41.7
User management (Add new user, List
1.72 0.4 0.8 2 4 1.4 10.32
all users, Manage access)
EU Login integration 2.78 0.6 1.2 4 6 2.1 16.68
Master account 0.73 0.1 0.2 2 1 0.35 4.38
Roles and privileges 1.72 0.4 0.8 2 4 1.4 10.32
04.1 Public View 2.1 0.6 1.2 0.6 6 2.1 12.6
Home view 0.35 0.1 0.2 0.1 1 0.35 2.1
17
Static pages (About, FAQ, FAQ
1.05 0.3 0.6 0.3 3 1.05 6.3
content, Support and Feedback)
Front-end frame and structure 0.7 0.2 0.4 0.2 2 0.7 4.2
04.2. Solution provider view 7.35 2.1 4.2 2.1 21 7.35 44.1
Provider registration 0.7 0.2 0.4 0.2 2 0.7 4.2
Provider log-in 0.35 0.1 0.2 0.1 1 0.35 2.1
Password management (forgot
0.7 0.2 0.4 0.2 2 0.7 4.2
password)
My Solutions dashboard 1.05 0.3 0.6 0.3 3 1.05 6.3
Profile management 1.05 0.3 0.6 0.3 3 1.05 6.3
Wizard: Solution objectives, Solution
details, Solution implementation,3.5 1 2 1 10 3.5 21
preview, update
04.4 General front-end 5.95 1.7 3.4 1.7 17 5.95 35.7
File upload component 0.35 0.1 0.2 0.1 1 0.35 2.1
Mobile view optimization 1.05 0.3 0.6 0.3 3 1.05 6.3
Responsive Map component 1.75 0.5 1 0.5 5 1.75 10.5
Search component 1.4 0.4 0.8 0.4 4 1.4 8.4
Search results and solution listing
1.4 0.4 0.8 0.4 4 1.4 8.4
component
1st line support tooling 2 1 2 5
2nd and 3rd level support agreements4 4
Disaster recovery 3 3
Expenditure plan for hosting 2 2
Hosting provider selection 3 3
Preventive monitoring set-up 1 1
Production environment set-up 2 2
Production environment sizing 3 2 5 10
Roll-out preparations 11 6 2 4 7 0
User-interface translation to French 4 2 0
Go-Live support 5 2 2 4 2 0
Training materials 2 2 5 0
SLAs and SLA reporting 2 2
Support organization set-up 3 3
Ticket management set-up 1 2 3
18
Grand Total 69.35 28 35.15 11.75 58.35 95 39.5 307.1
Awareness and communication planning workstream start the same time as IT implementation
and its main goals is to compile detailed plan how to launch and run awareness campaigns
during system roll-out phase. Below is a high-level WBS for communication planning. Effort
estimates include only coordination efforts and are given in man-days.
Marketing
WBS Project Manager specialist
Coms. Strategy 31 46
Overall marketing and communication strategy 10 10
Selection of pilot countries for initial launch 5 5
Selection of pilot EU missions for initial launch 4
On-boarding plan for every pilot mission 5 5
Key messaging and marketing asset creation 5 20
Development of marketing and communication guidelines 2 6
Local marketing 19 34
Local marketing and communication plan for pilot country 3 5
Identify local partners for communication 3 7
Selection of marketing channels 2
Marketing assets localization 3 10
On-boarding of local partners 5 5
Launch kick-off 5 5
Grand Total 50 80
6.2. Roll-out plan
For successful launch of the portal, effective awareness raising campaign for all the
stakeholders is a key. During roll-out phase the technical team makes sure that everyone has
access to the system and all the questions regarding system usage get answered.
Communication team will launch awareness raising campaign towards EU Member States and
EU missions in order to get people on-board with the idea and make sure that innovative
solutions are described in portal.
At this point, it would be very opportunistic to provide comprehensive roll-out plan as it depends
on awareness and communication plan created during implementation phase.
19
6.3. DevOps
System maintenance is planned based on DevOps principles, where dedicated team is
keeping the system at good health and implements feature requests and enhancements. At
this point we foresee that help-desk during working hours (CET time-zone) is sufficient to start
with.
Effort estimates per role per month
Help-desk DevOps
WBS L1 WBS L2 PM operator specialist
1st level support Support in English 0,1 2 0,5
Translations for other
1st level support languages 0,1 0,5
2nd level support 0,2 1
System maintenance 0,1 0,5 0,5
Enhancements 0,2 2
Total 0,7 3 4
20