dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Väljaminev kiriAvalik

RLS eelnõu arvamus

Registrite ja Infosüsteemide Keskus · 15. september 2021
Viit
1-5/7339
Registreeritud
15. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Asutuse töö korraldamine, juhtimine ja planeerimine
Sari
1-5 Memod
Toimik
1-5-2/2021
Vastutaja
Merle Sirje Tael (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Üldosakond)

Failid

  • 📎1-57339 15.09.2021 Väljaminev kiri.asice488 KB

Sisu (failidest)

eie Teie 31.08.2021 nr 1-5/7339 Justiitsministeerium [email protected] Meie 15.09.2021 nr 1-5/7339 Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu arvamus Edastasite Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (edaspidi RIK) riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu arvamuse andmiseks. Kavandatav eelnõu toob kaasa muudatusi kohtute infosüsteemis (KIS), maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemis (MKMKIS) ja avalikus e-toimikus (AET). Muudatuste sisu ja seotud süsteem on kirjeldatud allpool. 1. Seaduse eelnõu § 1 p-ga 1 muudetakse RLS § 59 lõiget 6 ning maksekäsu kiirmenetluse riigilõivu summa muutub 45 eurolt 65 eurole. Eelnõu § 2 p-ga 19 muudetakse TsMS 481 lõiget 22 ning suurendatakse maksekäsu kiirmenetluse piirmäära 6400 eurolt 8000 eurole. Seoses riigilõivu summa muutmise ning maksekäsu kiirmenetluse piirmäära suurendamisega on infosüsteemides vajalikud järgnevad analüüsi- ja arendusvajadused: Puudutatud Analüüsi- ja arendusvajaduse kirjeldus infosüsteem AET Muutmist vajavad avalduse esitamise rahalised piirangud. Muutmist vajavad vahetekstid ja abitekstid ning riigilõivu summa suurus avalduse esitamisel. Makserekvisiitides on vaja summa muuta. MKMKIS Muutmist vajavad maksekäsu nõude rahalised piirangud, samuti automaatkontrollide muutmise vajadus, kus kontrollitakse põhinõude ja kõrvalnõude suhtarvu. Arendustöö maht ja sisu sõltub arendustellimuse sisust. 2. Seaduse eelnõu § 2 p-dega 2-6; 9-11; 15-16 ning § 3 p-dega 1-6 kavandatakse kautsjon asendada riigilõivuga tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Kautsjoni asendamisel riigilõivuga tuleb infosüsteemides teostada järgmised muudatused: Puudutatud Analüüsi- ja arendusvajaduse kirjeldus infosüsteem KIS Kaaluda tuleb menetluskulu nõude liikide kasutamise piiramist järgmiste nõude liikide osas (nt mitte lubada luua sellist liiki nõudeid peale seaduse muudatust jõustunud dokumentide külge): - Kaja kautsjon - Menetluse taastamise kautsjon A: Lubja 4, Tallinn 19081, Eesti, T: +372 663 6300, F: +372 646 0165, E: [email protected], I: Reg 70000310, K: 221023778606, W: www.rik.ee - Tähtaja ennistamise kautsjon - Kassatsioonikautsjon Kaaluda tuleb menetluskulu liigi kautsjon alaliikide kasutamise välistatust peale seaduse jõustumist tekkinud menetluskulude osas (sh, kulu peab olema võimalik luua enne seaduse jõustumist tasutud kautsjoni kohta): - Kaja kautsjon - Menetluse taastamise kautsjon - Tähtaja ennistamise kautsjon - Kassatsioonikautsjon Kuivõrd menetluskulu loomisel ei märgita kulu tekkimise kuupäeva, siis täna ei ole võimalik kulu ajaliselt paigutada seaduse muutuse jõustumise eelsesse ajaperioodi ja kulude liikide valikuid vastavalt kuupäevale eristada. Alternatiivselt võib jätta ka menetluskulu nõude liigid ja menetluskulu kulu liigid seaduse jõustumisel süsteemi alles ning teha muudatused ajaliselt siis, kui kautsjoni nõuete ja kulude tagantjärele loomise järele enam kohtute infosüsteemis vajadust ei ole. Riigilõivu nõuet ja kulu ei ole vaja luua, kuivõrd see on juba täna infosüsteemis kasutusel. Enne seaduse jõustumist tasutud kautsjoneid peab olema võimalik tagastada. Arendustöö vajalikkus ja sisu sõltub arendustellimuse sisust. MKMKIS Rahaliste nõuete juures tuleb kaaluda nõude liigi „kautsjon“ kasutamise piiramist peale seaduse jõustumist. Tagantjärele peab olema võimalik nõuet liigiga „kautsjon“ luua. Alternatiivselt võib jätta ka menetluskulu nõude liigid seaduse jõustumisel süsteemi alles ning teha muudatused ajaliselt siis, kui kautsjoni nõuete tagantjärele loomise järele enam MKMKIS-s vajadust ei ole. Riigilõivu nõuet ei ole vaja luua, kuivõrd see on juba täna infosüsteemis kasutusel. Arendustöö vajalikkus ja sisu sõltub arendustellimuse sisust. AET Eemaldada kohtukulu liikide alt „kautsjon“ (sh kautsjoni erinevad liigid). Kohtukulu liiki „riigilõiv“ ei ole vaja luua, kuivõrd see on juba täna infosüsteemis kasutusel. Kautsjoni liigi kaotamisega tuleb analüüsida ka kohustiste osa. Enne seaduse muudatuste jõustumist loodud kohustised liigiga „kautsjon“ peavad tõenäoliselt säilima ja nende tasumine peab olema võimaldatud. Arendustöö sisu sõltub arendustellimuse sisust. 3. Eelnõu § 2 p-ga 12 täiendatakse TsMS § 3111 lõiget 51. Sätte kohaselt loetakse äriühingule saadetud menetlusdokument kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronposti aadressil saatmisest. Seoses kättetoimetamisega on infosüsteemis vajalik järgnev analüüsi- ja arendusvajadus: Puudutatud Analüüsi- ja arendusvajaduse kirjeldus infosüsteem KIS Menetlusdokumentide e-postile edastamiseks ja kättetoimetamiseks kasutatakse infosüsteemis saadetiste funktsionaalsust. Olemasolev funktsionaalsus võimaldab kasutajal koostada saadetis ja märkida see viie tööpäeva möödudes kättetoimetatuks. Juhul kui soovitakse kättetoimetamise märke automaatset tekkimist infosüsteemis, siis tegemist on arendustööga, mille raames on vaja lisada täiendav saadetise edastamise viis (või edastamise viisi alaliik) ja kättetoimetamise info liik. Arendustöö vajalikkus ja sisu sõltub arendustellimuse sisust. 4. Eelnõu § 2 p-ga 20 muudetakse TsMS § 484 lõike 2 punkti 6. Muudatuse järgselt on ka maksekäsu osakonnal võimalik kontrollida kohtualluvust enne asja hagimenetlusse üleandmisel. Seetõttu ei ole võlgnikule saadetavas makseettepanekus võimalik märkida konkreetset kohtualluvust, kuna ka enne asja hagimenetlusse andmist võib maksekäsu osakond anda asja lahendamiseks üle avalduses märgitust erinevale kohtule, tuginedes näiteks avaldaja hilisemale taotlusele asi üle anda mõnele muule kohtule, osalised taotlevad asja üleandmist mõnele muule kohtule või maksekäsu osakonna ametniku hinnangul on võlgnikuga kõige rohkem seotud mõni muu kohus. Seoses kohtualluvusega on infosüsteemides vajalik järgnev analüüsi- ja arendusvajadus: Puudutatud Analüüsi- ja arendusvajaduse kirjeldus infosüsteem MKMKIS Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemis on kasutajal täna võimalik valida kohus, kuhu hagimenetlusse hagiavaldus saadetakse. Seega otseselt arendustöid muudatusega seoses teostada ei ole vaja. Analüüsi ja muutmist vajab makseettepaneku vorm (avalduses märgitud kohtu andmete genereerime makseettepanekusse). Arendustöö sisu sõltub arendustellimuse sisust. AET Vaja analüüsida, kas ja kuidas on vaja muuta maksekäsu kiiremenetluse avalduse vormi seoses kohtualluvusega. Arendustöö vajalikkus sõltub arendustellimuse sisust. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mehis Sihvart Direktor Koostajad: Avaliku teabe talituse ärianalüütik Teele Nässi ([email protected]), kohtute infosüsteemide talituse juhataja Merit Kõlvart ([email protected]), õiguskaitse infosüsteemide osakonna juhataja Hillary Viita ([email protected])
Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel