dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus kohtumenetluse avalikkuse eelnõule

Registrite ja Infosüsteemide Keskus · 13. september 2021
Viit
1-5/6222
Registreeritud
13. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Asutuse töö korraldamine, juhtimine ja planeerimine
Sari
1-5 Memod
Toimik
1-5-2/2021
Vastutaja
Kristine Kase (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Üldosakond)

Failid

  • 📎1-56222 13.09.2021 Väljaminev kiri.asice442 KB

Sisu (failidest)

eie Justiitsministeerium Teie nr [email protected] Meie 13.09.2021 nr 1-5/6222 Arvamus kohtumenetluse avalikkuse eelnõule Edastasite Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (edaspidiselt RIK) arvamuse avaldamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus). Eelnõus kavandatud muudatused toovad kaasa kohtute infosüsteemi (KIS), e-toimiku (ET) ja päris e- toimiku (PAET) ja e-Riigi Teataja (eRT) arendusi ning võivad tuua kaasa avaliku e-toimiku (AET) ja digitaalse kohtutoimiku (DT) arendusi. Välistatud ei ole ka täiendava infosüsteemi loomise vajadus. Eeldatavad analüüsi- ja arendusvajadused on kirjeldatud allpool. 1. Jõustumata kohtulahendite avalikustamine Vastavalt eelnõu § 1 punktile 12, eelnõu § 2 punktildele 7 ja 9 ning eelnõu § 4 punktidele 7, 12 ja 13 hakatakse avalikustama e-Riigi Teatajas jõustumata kohtulahendeid. Puudutatud Analüüsi- ja arendusvajaduse kirjeldus infosüsteem KIS, ET Jõustumata lahendite avalikustamiseks on vajalik analüüs- ja arendustöö jõustumata lahendite avalikustamise piirangu eemaldamiseks. Ilma eeltoodud tööta jõustumata lahendeid avalikustada ei ole võimalik. Arendustöö ei hõlma avalikustamise protsessi muutmist infosüsteemis ega avalikustamisel Riigi Teatajasse edastavat andmekoosseisu muutmist. 2. „Jõustumata“ märge avalikustatud kohtulahendil ja kohtulahendi olekud Seletuskirjast (lk 5, 19) nähtub, et pärast avalikku kuulutamist avalikustatud kohtulahendil peal olema märge „jõustumata“, kui lahend jõustub või tühistatakse, siis vastav märge muutub. Sama kohtuasja eri kohtuastmete lahendid on Riigi Teataja veebilehel edasikaebuste kaudu seotud. Puudutatud Analüüsi- ja arendusvajaduse kirjeldus infosüsteem eRT, PAET eRT-s peab olema näha info lahendi olekute kohta ja olekute muutumisel peab muutunud oleku info jõudma eRT-i. Hetkel on eRT-s lahendi üldandmetes kuvatud olekuna üksnes „jõustunud“ ning olekud lahendi üldandmetes ei muutu. KIS Juhul kui lahendi failist peab nähtuma info selle kohta, et avalikustatud lahend ei ole jõustunud, siis see eeldab lahendisse ühe võimalusena näiteks vastava (vesi)märke lisamist avalikustatava faili loomisel KIS-s. Kui lahendi olek muutub, siis tuleb avalikustatud „jõustumata“ märkega fail ka eRT-s asendada. Sellise märke lisamise funktsionaalsus KIS-s puudub. KIS-s puudub ka automaatse asendamise funktsionaalsus. A: Lubja 4, Tallinn 19081, Eesti, T: +372 663 6300, F: +372 646 0165, E: [email protected], I: Reg 70000310, K: 221023778606, W: www.rik.ee Võimalik on avalikustatud lahendi faili käsitsi asendamine KIS-s. KIS, ET, Juhul kui lahendiga koos soovitakse näidata eRT-s ka lahendile esitatud kaebuste PAET, eRT infot, siis see vajab analüüsi kõikide puudutatud süsteemide poolt. Välistatud ei ole eRT kasutajaliidese arendusvajadus, ning KIS, ET ja PAET arendusvajadused seoses edasikaebuste info andmise ja vastuvõtmisega. Täpne lahendus selgub analüüsi käigus. PAET, eRT Lahendite edasikaebuste alusel sidumine vajab eRT analüüsi ja tõenäoliselt ka arendustöid, kuivõrd seotud lahendeid kuvatakse lahendite üldandmete all eRT-s välja muu loogika alusel. Täpsed arendustööd ja nende maht sõltuvad konkreetsest arendustellimusest. 3. Asja lahendanud lahendist teavitamine selle avalikustamiseks Vastavalt eelnõu seletuskirjale (lk 19) kui lahend avalikustatakse pärast teatavakstegemist, siis peab olema tagatud kantselei teavitamine alates kohtulahendi tegemisest. Teine võimalus on, et pärast kohtu poolt lahendi allkirjastamist teeb kohtuistungi sekretär kohtute infosüsteemi kaudu vajalikud toimingud lahendi veebis avalikustamiseks. Sel juhul jääb kohtu kantselei avalikustamise tööprotsessist välja. Puudutatud Analüüsi- ja arendusvajaduse kirjeldus infosüsteem KIS Juhul kui kantselei teavitamine on avalikustamist vajavast lahendist vajalik, siis selleks saab ühe võimalusena olemasolevas süsteemis kasutada töövoogude funktsionaalsust. Teise võimalusena saab arendada automaatteavitused kantseleile. Teise võimaluse miinuseks on asjaolu, et kui tulevikus arendatakse kohtulahendite puhastamise ja avalikustamise optimeerimise funktsionaalsus kohtute infosüsteemis, siis protsessiliselt on mõistlik hoida puhastamise ja avalikustamise tegevus infosüsteemis lahendi registreerimise koosseisus, vastasel juhul ei pruugi protsess anda soovitud ajalist võitu. Lahendi registreerimise protsessi jagamine kohtuametnike (sekretär vs kantselei ametnik) vahel toob paratamatult kaasa katkestusi ja viivitusi lahendi registreerimise protsessis, mille tagajärjeks on tõenäoliselt kuulutatud kohtulahendi avalikustamise viibimine. Vastavalt eelnõule peaks kohtulahendi kuulutamine ja avalikustamine toimuma samaaegselt. Juhul kui lahendi registreerimisega tegeleb üks isik või tulevikus üks isik, siis teavitusi ei ole vaja. Juhul kui teavitused on loodud, siis tuleks teavitused uuesti eemaldada, mis on samuti arendustöö. Kolmanda võimalusena saaks kaaluda korralduslikke muudatusi, mille raames lahendi registreerija teeb juba täna avalikustamiseks vajalikud toimingud infosüsteemis. Sellisel juhul ei ole vaja teha töövoogu (variant 1), mis on samuti ajakulu ning ei ole vaja arendada ka automaatteavitust kantsleile, mille vajadus võib hiljem ära langeda. 4. Toimikuga tutvumise taotluse lahendamine ja tutvumise võimaldamine Eelnõu § 2 punkti 4 ja eelnõu § 4 punkti 2 kohaselt täiendatakse menetlusseadustikke, mille järgi võib menetlusväline isik õigustatud huvi korral ja kohtu nõusolekul tutvuda kohtutoimikuga. Vaja on esitada kirjalik taotlus ja kohtul on õigus nõuda taotlejalt õigustatud huvi tõendamist. Tutvumisloa andmisest keeldumine on vaidlustatav konkreetse kohtumenetluse korras. Puudutatud Analüüsi- ja arendusvajaduse kirjeldus infosüsteem KIS, ET Juhul kui esitatud kirjaliku taotluse alusel luuakse olemasolevasse kohtuasja uus menetlus või täiesti uus kohtuasi, siis on vaja võtta kasutusele uus menetluse sisuline liigituse liik (taotluse liik, kategooria ja nõude liik vms) ja anda sellele menetlusele vastavad koormuspunktid ning täiendada nende menetluste menetlejale jagamise algoritmi. Juhul kui soovitakse uut sissetuleva dokumendi liiki nt „Tutvumise taotlus“ vms, siis on vaja see samuti võtta kasutusele. AET, ET AET-st on võimalik esitada menetlusse pimesi dokumenti. Selleks peab isik teadma kohtuasja numbrit. Võib esineda vajadus analüüsida, kas pimesi esitatavate dokumentide liike tuleb AET-s täiendada. DT, AET, KIS, Juhul kui kolmas isik tohib toimikuga tutvumisel näha piiratud andmekoosseisu, ET siis selle võimaldamiseks on vaja teha arendustöid vastavas keskkonnas, kus isikule toimikuga tutvumine ette nähakse. Kui toimikuga tutvuja ei tohi näha üksikut dokumendi faili või failis olevat lehekülge, siis hetkel puudub funktsonaalsus selle osa nägemise välistamiseks digitaalsest kohtutoimikust. Juhul kui toimikuga tutvumiseks antakse isikule ajaline piirang (nt toimik on elektrooniliselt tutvumiseks avatud kuu aega), siis ka sellise piirangu loomine vajab arendustöid. Analüüsi- ja arendustööde maht sõltub tutvumiseks ettenähtud keskkonnast ja soovitud tutvumise protsessist, mille kohta praeguses etapis RIK-l detailne teave puudub. Täpsed arendustööd ja nende maht sõltuvad konkreetsest arendustellimusest. Eelnõus vajaks täpsustamist järgnev:  Kas toimikuga tutvumise taotluse alusel luuakse olemasolevasse kohtuasja (mille toimikuga tutvuda soovitakse) uus menetlus või registreeritakse uus kohtuasi, mis saab iseseisva kohtuasja numbri?  Kas tutvumise taotlust lahendav kohtulahend avalikustatakse samuti Riigi Teatajas? Kas isikuandmetega või ilma? 4. Kohtuistungite veebilehel ülekandmine Vastavalt eelnõu seletuskirjale (lk 11) saab istungite avalik ülekanne toimuda järgmistel tingimustel: ülekande tegemiseks on kohtu luba; ülekanne tehakse juhul, kui tegemist on õigusemõistmisega seotud vajadusega; istungeid saab vaadata vaid isik, kes on end vastavas keskkonnas nõuetekohaselt autentinud; istungi ülekannet ei tohi salvestada, pildistada ega järelvaadata (v.a kui kohus on teisiti otsustanud); info istungi veebiülekande toimumise kohta avaldatakse Riigi Teataja veebilehe 1 kohtuistungite nimekirjas. Puudutatud Analüüsi- ja arendusvajaduse kirjeldus infosüsteem KIS, ET Kohtuistungi loomisel ja olemasoleva kohtuistungi andmete muutmisel peab olema KIS-st võimalik siduda istungiga ka link, millelt saab näha kohtuistungi veebiülekannet. Veebiülekande lingi osas andmestik ET-s puudub. ET, PAET, Istungi andmete (korduv)kinnitamisel peab veebiülekande link jõudma eRT-i eRT, KIS istungi andmetesse või tuleb eRT-s luua eraldi nimekiri veebiülekannetest. Istungite Kuivõrd ette on nähtud isiku tuvastamine istungi veebiülekande vaatamiseks, siis vaatamise selleks on vaja luua eraldisseisev keskkond (infosüsteem koos kasutajaliidese, keskkond, ET, andmebaasi ja teenustega, mis on võimeline suhtlema ET-ga). Sellist keskkonda KIS, AET täna ei eksisteeri. Keskkonna eesmärk on pärida lingitud istungi andmed ET-st, tuvastada isik, logida isiku andmed konkreetse istungiga seotult ET andmebaasi ja võimaldada seejärel isikul veebiistungit kuulata/vaadata. Eeldatavasti peaksid istungit kuulanud isiku andmed paistma istungi andmete juurest ka kohtule kohtute infosüsteemist. Andmete tarbimiseks istungi andmete juurest on vaja teostada analüüs ja arendused kohtute infosüsteemis. Teadmata on, kas kuulajate andmed on selline kohtumenetluse andmestik, mida võib menetlusosaline näha ka avalikust e-toimikust (AET). Kui jah, siis selle võimaldamiseks on vaja analüüsi- ja arendustöid ka AET poolelt. Veebiülekande Veebiülekandele hoiatuse lisamine, et salvestamine ei lubatud eeldab arendustöid keskkond veebiülekande keskkonnas sõltuvalt sellest, millist keskkonda selleks kasutatakse. Analüüsi- ja arenduse maht sõltub konkreetsest arendustellimusest. Juhul kui kohtuistungi veebiülekande vaatamise võimaldamise osas loobutakse autentimise nõudest, siis istungite vaatamiseks veebilehel tõenäoliselt eraldi infosüsteemi vaja ei lähe. Tehniliste vahenditega on keeruline kui mitte võimatu piirata veebiistungist piltide tegemist või selle salvestamist. Tänapäeval eksisteerib mitmeid tarkvarasid, mis võimaldavad ekraanil toimuvat pildistada ja video- ning helisalvestada. Veebiistungi salvestamise asemel kohtu loal võiks seadusandja kaaluda salvestise küsimist kohtust. 5. Jõustumata lahendite avalikustamine tagasiulatuvalt Eelnõus ei ole täpsustatud, mis ajaperioodist jõustumata lahendid avalikustatakse. Kas avalikustamisele kuuluvad ka enne eelnõu jõustumist koostatud jõustumata lahendid ja mis ajaperioodist. 6. Eelnõu jõustumine Riigi Teatajas on planeeritud suured arendused tähtajaga 2022 lõpp, mistõttu lahendite avalikustamisega ja veebiülekande lingi lisamisega seotud eRT kasutajaliidese muudatused on mõistlik planeerida uude Riigi Teatajasse. Kohtute infosüsteemi arendused kohtulahendite avalikustamise protsessi optimeerimiseks ja automatiseerimiseks on planeeritud aastatesse 2022-2023. Arvestades, et üldjoontes oleks jõustumata kohtulahendeid võimalik avalikustada ka olemasolevat KIS funktsionaalsust kasutades eemaldades jõustumata lahendite avalikustamise piirangu, siis eelnõu jõustumine ei pea olema tingimata seotud kohtulahendite avalikustamise protsessi optimeerimiseks ja automatiseerimiseks planeeritud arendustööde valmimisega 2023. aastal. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mehis Sihvart direktor Koostaja: kohtute infosüsteemi talituse juhataja Merit Kõlvart ([email protected])
Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus dokumendiregister →