eie Justiitsministeerium Teie nr
[email protected]
Meie 13.09.2021 nr 1-5/6222
Arvamus kohtumenetluse avalikkuse eelnõule
Edastasite Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (edaspidiselt RIK) arvamuse avaldamiseks
halduskohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus).
Eelnõus kavandatud muudatused toovad kaasa kohtute infosüsteemi (KIS), e-toimiku (ET) ja päris e-
toimiku (PAET) ja e-Riigi Teataja (eRT) arendusi ning võivad tuua kaasa avaliku e-toimiku (AET) ja
digitaalse kohtutoimiku (DT) arendusi. Välistatud ei ole ka täiendava infosüsteemi loomise vajadus.
Eeldatavad analüüsi- ja arendusvajadused on kirjeldatud allpool.
1. Jõustumata kohtulahendite avalikustamine
Vastavalt eelnõu § 1 punktile 12, eelnõu § 2 punktildele 7 ja 9 ning eelnõu § 4 punktidele 7, 12 ja 13
hakatakse avalikustama e-Riigi Teatajas jõustumata kohtulahendeid.
Puudutatud Analüüsi- ja arendusvajaduse kirjeldus
infosüsteem
KIS, ET Jõustumata lahendite avalikustamiseks on vajalik analüüs- ja arendustöö
jõustumata lahendite avalikustamise piirangu eemaldamiseks. Ilma eeltoodud
tööta jõustumata lahendeid avalikustada ei ole võimalik.
Arendustöö ei hõlma avalikustamise protsessi muutmist infosüsteemis ega
avalikustamisel Riigi Teatajasse edastavat andmekoosseisu muutmist.
2. „Jõustumata“ märge avalikustatud kohtulahendil ja kohtulahendi olekud
Seletuskirjast (lk 5, 19) nähtub, et pärast avalikku kuulutamist avalikustatud kohtulahendil peal olema
märge „jõustumata“, kui lahend jõustub või tühistatakse, siis vastav märge muutub. Sama kohtuasja eri
kohtuastmete lahendid on Riigi Teataja veebilehel edasikaebuste kaudu seotud.
Puudutatud Analüüsi- ja arendusvajaduse kirjeldus
infosüsteem
eRT, PAET eRT-s peab olema näha info lahendi olekute kohta ja olekute muutumisel peab
muutunud oleku info jõudma eRT-i. Hetkel on eRT-s lahendi üldandmetes kuvatud
olekuna üksnes „jõustunud“ ning olekud lahendi üldandmetes ei muutu.
KIS Juhul kui lahendi failist peab nähtuma info selle kohta, et avalikustatud lahend ei
ole jõustunud, siis see eeldab lahendisse ühe võimalusena näiteks vastava
(vesi)märke lisamist avalikustatava faili loomisel KIS-s. Kui lahendi olek muutub,
siis tuleb avalikustatud „jõustumata“ märkega fail ka eRT-s asendada. Sellise
märke lisamise funktsionaalsus KIS-s puudub. KIS-s puudub ka automaatse
asendamise funktsionaalsus.
A: Lubja 4, Tallinn 19081, Eesti, T: +372 663 6300, F: +372 646 0165, E:
[email protected], I: Reg 70000310, K: 221023778606, W: www.rik.ee
Võimalik on avalikustatud lahendi faili käsitsi asendamine KIS-s.
KIS, ET, Juhul kui lahendiga koos soovitakse näidata eRT-s ka lahendile esitatud kaebuste
PAET, eRT infot, siis see vajab analüüsi kõikide puudutatud süsteemide poolt. Välistatud ei
ole eRT kasutajaliidese arendusvajadus, ning KIS, ET ja PAET arendusvajadused
seoses edasikaebuste info andmise ja vastuvõtmisega. Täpne lahendus selgub
analüüsi käigus.
PAET, eRT Lahendite edasikaebuste alusel sidumine vajab eRT analüüsi ja tõenäoliselt ka
arendustöid, kuivõrd seotud lahendeid kuvatakse lahendite üldandmete all eRT-s
välja muu loogika alusel.
Täpsed arendustööd ja nende maht sõltuvad konkreetsest arendustellimusest.
3. Asja lahendanud lahendist teavitamine selle avalikustamiseks
Vastavalt eelnõu seletuskirjale (lk 19) kui lahend avalikustatakse pärast teatavakstegemist, siis peab
olema tagatud kantselei teavitamine alates kohtulahendi tegemisest. Teine võimalus on, et pärast kohtu
poolt lahendi allkirjastamist teeb kohtuistungi sekretär kohtute infosüsteemi kaudu vajalikud toimingud
lahendi veebis avalikustamiseks. Sel juhul jääb kohtu kantselei avalikustamise tööprotsessist välja.
Puudutatud Analüüsi- ja arendusvajaduse kirjeldus
infosüsteem
KIS Juhul kui kantselei teavitamine on avalikustamist vajavast lahendist vajalik, siis
selleks saab ühe võimalusena olemasolevas süsteemis kasutada töövoogude
funktsionaalsust.
Teise võimalusena saab arendada automaatteavitused kantseleile. Teise
võimaluse miinuseks on asjaolu, et kui tulevikus arendatakse kohtulahendite
puhastamise ja avalikustamise optimeerimise funktsionaalsus kohtute
infosüsteemis, siis protsessiliselt on mõistlik hoida puhastamise ja avalikustamise
tegevus infosüsteemis lahendi registreerimise koosseisus, vastasel juhul ei pruugi
protsess anda soovitud ajalist võitu. Lahendi registreerimise protsessi jagamine
kohtuametnike (sekretär vs kantselei ametnik) vahel toob paratamatult kaasa
katkestusi ja viivitusi lahendi registreerimise protsessis, mille tagajärjeks on
tõenäoliselt kuulutatud kohtulahendi avalikustamise viibimine. Vastavalt eelnõule
peaks kohtulahendi kuulutamine ja avalikustamine toimuma samaaegselt. Juhul
kui lahendi registreerimisega tegeleb üks isik või tulevikus üks isik, siis teavitusi ei
ole vaja. Juhul kui teavitused on loodud, siis tuleks teavitused uuesti eemaldada,
mis on samuti arendustöö.
Kolmanda võimalusena saaks kaaluda korralduslikke muudatusi, mille raames
lahendi registreerija teeb juba täna avalikustamiseks vajalikud toimingud
infosüsteemis. Sellisel juhul ei ole vaja teha töövoogu (variant 1), mis on samuti
ajakulu ning ei ole vaja arendada ka automaatteavitust kantsleile, mille vajadus
võib hiljem ära langeda.
4. Toimikuga tutvumise taotluse lahendamine ja tutvumise võimaldamine
Eelnõu § 2 punkti 4 ja eelnõu § 4 punkti 2 kohaselt täiendatakse menetlusseadustikke, mille järgi võib
menetlusväline isik õigustatud huvi korral ja kohtu nõusolekul tutvuda kohtutoimikuga. Vaja on esitada
kirjalik taotlus ja kohtul on õigus nõuda taotlejalt õigustatud huvi tõendamist. Tutvumisloa andmisest
keeldumine on vaidlustatav konkreetse kohtumenetluse korras.
Puudutatud Analüüsi- ja arendusvajaduse kirjeldus
infosüsteem
KIS, ET Juhul kui esitatud kirjaliku taotluse alusel luuakse olemasolevasse kohtuasja uus
menetlus või täiesti uus kohtuasi, siis on vaja võtta kasutusele uus menetluse
sisuline liigituse liik (taotluse liik, kategooria ja nõude liik vms) ja anda sellele
menetlusele vastavad koormuspunktid ning täiendada nende menetluste
menetlejale jagamise algoritmi.
Juhul kui soovitakse uut sissetuleva dokumendi liiki nt „Tutvumise taotlus“ vms,
siis on vaja see samuti võtta kasutusele.
AET, ET AET-st on võimalik esitada menetlusse pimesi dokumenti. Selleks peab isik
teadma kohtuasja numbrit. Võib esineda vajadus analüüsida, kas pimesi
esitatavate dokumentide liike tuleb AET-s täiendada.
DT, AET, KIS, Juhul kui kolmas isik tohib toimikuga tutvumisel näha piiratud andmekoosseisu,
ET siis selle võimaldamiseks on vaja teha arendustöid vastavas keskkonnas, kus
isikule toimikuga tutvumine ette nähakse. Kui toimikuga tutvuja ei tohi näha
üksikut dokumendi faili või failis olevat lehekülge, siis hetkel puudub
funktsonaalsus selle osa nägemise välistamiseks digitaalsest kohtutoimikust.
Juhul kui toimikuga tutvumiseks antakse isikule ajaline piirang (nt toimik on
elektrooniliselt tutvumiseks avatud kuu aega), siis ka sellise piirangu loomine
vajab arendustöid.
Analüüsi- ja arendustööde maht sõltub tutvumiseks ettenähtud keskkonnast ja
soovitud tutvumise protsessist, mille kohta praeguses etapis RIK-l detailne teave
puudub.
Täpsed arendustööd ja nende maht sõltuvad konkreetsest arendustellimusest.
Eelnõus vajaks täpsustamist järgnev:
Kas toimikuga tutvumise taotluse alusel luuakse olemasolevasse kohtuasja (mille toimikuga
tutvuda soovitakse) uus menetlus või registreeritakse uus kohtuasi, mis saab iseseisva kohtuasja
numbri?
Kas tutvumise taotlust lahendav kohtulahend avalikustatakse samuti Riigi Teatajas? Kas
isikuandmetega või ilma?
4. Kohtuistungite veebilehel ülekandmine
Vastavalt eelnõu seletuskirjale (lk 11) saab istungite avalik ülekanne toimuda järgmistel tingimustel:
ülekande tegemiseks on kohtu luba; ülekanne tehakse juhul, kui tegemist on õigusemõistmisega seotud
vajadusega; istungeid saab vaadata vaid isik, kes on end vastavas keskkonnas nõuetekohaselt
autentinud; istungi ülekannet ei tohi salvestada, pildistada ega järelvaadata (v.a kui kohus on teisiti
otsustanud); info istungi veebiülekande toimumise kohta avaldatakse Riigi Teataja veebilehe 1
kohtuistungite nimekirjas.
Puudutatud Analüüsi- ja arendusvajaduse kirjeldus
infosüsteem
KIS, ET Kohtuistungi loomisel ja olemasoleva kohtuistungi andmete muutmisel peab
olema KIS-st võimalik siduda istungiga ka link, millelt saab näha kohtuistungi
veebiülekannet. Veebiülekande lingi osas andmestik ET-s puudub.
ET, PAET, Istungi andmete (korduv)kinnitamisel peab veebiülekande link jõudma eRT-i
eRT, KIS istungi andmetesse või tuleb eRT-s luua eraldi nimekiri veebiülekannetest.
Istungite Kuivõrd ette on nähtud isiku tuvastamine istungi veebiülekande vaatamiseks, siis
vaatamise selleks on vaja luua eraldisseisev keskkond (infosüsteem koos kasutajaliidese,
keskkond, ET, andmebaasi ja teenustega, mis on võimeline suhtlema ET-ga). Sellist keskkonda
KIS, AET täna ei eksisteeri. Keskkonna eesmärk on pärida lingitud istungi andmed ET-st,
tuvastada isik, logida isiku andmed konkreetse istungiga seotult ET andmebaasi
ja võimaldada seejärel isikul veebiistungit kuulata/vaadata. Eeldatavasti peaksid
istungit kuulanud isiku andmed paistma istungi andmete juurest ka kohtule
kohtute infosüsteemist. Andmete tarbimiseks istungi andmete juurest on vaja
teostada analüüs ja arendused kohtute infosüsteemis.
Teadmata on, kas kuulajate andmed on selline kohtumenetluse andmestik, mida
võib menetlusosaline näha ka avalikust e-toimikust (AET). Kui jah, siis selle
võimaldamiseks on vaja analüüsi- ja arendustöid ka AET poolelt.
Veebiülekande Veebiülekandele hoiatuse lisamine, et salvestamine ei lubatud eeldab arendustöid
keskkond veebiülekande keskkonnas sõltuvalt sellest, millist keskkonda selleks kasutatakse.
Analüüsi- ja arenduse maht sõltub konkreetsest arendustellimusest. Juhul kui kohtuistungi veebiülekande
vaatamise võimaldamise osas loobutakse autentimise nõudest, siis istungite vaatamiseks veebilehel
tõenäoliselt eraldi infosüsteemi vaja ei lähe.
Tehniliste vahenditega on keeruline kui mitte võimatu piirata veebiistungist piltide tegemist või selle
salvestamist. Tänapäeval eksisteerib mitmeid tarkvarasid, mis võimaldavad ekraanil toimuvat pildistada ja
video- ning helisalvestada. Veebiistungi salvestamise asemel kohtu loal võiks seadusandja kaaluda
salvestise küsimist kohtust.
5. Jõustumata lahendite avalikustamine tagasiulatuvalt
Eelnõus ei ole täpsustatud, mis ajaperioodist jõustumata lahendid avalikustatakse. Kas avalikustamisele
kuuluvad ka enne eelnõu jõustumist koostatud jõustumata lahendid ja mis ajaperioodist.
6. Eelnõu jõustumine
Riigi Teatajas on planeeritud suured arendused tähtajaga 2022 lõpp, mistõttu lahendite avalikustamisega
ja veebiülekande lingi lisamisega seotud eRT kasutajaliidese muudatused on mõistlik planeerida uude
Riigi Teatajasse. Kohtute infosüsteemi arendused kohtulahendite avalikustamise protsessi
optimeerimiseks ja automatiseerimiseks on planeeritud aastatesse 2022-2023. Arvestades, et üldjoontes
oleks jõustumata kohtulahendeid võimalik avalikustada ka olemasolevat KIS funktsionaalsust kasutades
eemaldades jõustumata lahendite avalikustamise piirangu, siis eelnõu jõustumine ei pea olema tingimata
seotud kohtulahendite avalikustamise protsessi optimeerimiseks ja automatiseerimiseks planeeritud
arendustööde valmimisega 2023. aastal.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mehis Sihvart
direktor
Koostaja: kohtute infosüsteemi talituse juhataja Merit Kõlvart (
[email protected])