Leping

RAAMLEPING nr 3.3-1/32055-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, Tallinn 15092, mida põhimääruse alusel esindab peadirektor Egon Veermäe ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi täitja), registrikood 70003566, asukoht Astangu 27, Tallinn 13519, mida põhimääruse alusel esindab direktor Kert Valdaru, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid alljärgneva raamlepingu (edaspidi raamleping): 1. RAAMLEPINGU ESE 1.1. Raamleping on sõlmitud sotsiaal-ja eriteenuste erimenetlusena korraldatud riigihankes „Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2021 Sotsiaalkindlustusametile“ (viitenumber 226199) (edaspidi riigihange). Raamleping on sõlmitud osas 4, Põhja-Eesti. 1.2. Raamlepingu esemeks on pikaajalise kaitstud töötamise teenuse osutamine (edaspidi teenus või PKT) alusdokumentides sätestatud tingimustel ja korras. Teenuse eesmärk on arendada kliendi tööoskusi, pakkuda talle töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas ning tuge ja abi tööle saamiseks avatud tööturul või suundumisel tööturuteenustele. 1.3. Teenust pakutakse kolmes etapis kahe teenuskomponendi põhiselt. Teenuskomponentideks on tööoskuste kujundamine ja sotsiaalsete oskuste kujundamine. Teenuse sihtgruppide kirjeldus, teenuse etappide kirjeldus ja teenuse etappide kestus on esitatud raamlepingu Lisas 2 (Tehniline kirjeldus) ja Lisas 6 (Täitja pakkumus). 1.4. Raamlepingut rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, toetuse andmise tingimused (TAT) „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, alategevus “Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine”. SFOS kood: 2014- 2020.3.01.001.01.15-0005. 1.5. Raamlepingu lahutamatuteks osadeks on: 1.5.1. riigihanke alusdokumendid koos kõikide lisadega (sh riigihanke tehniline kirjeldus, mis on allkirjastamisel lisatud käesolevale lepingule); 1.5.2. raamlepingu lisad (loetelu esitatud lepingu peatükis 13); 1.5.3. täitja pakkumus; 1.5.4. poolte vahelised kirjalikud teated; 1.5.5. raamlepingu muudatused, mis allkirjastatakse pärast raamlepingu sõlmimist; 1.5.6. andmetöötluse leping. 1.6. Raamlepingu tingimuste täpsustamiseks sõlmivad pooled samaaegselt raamlepinguga hankelepingu (Lisa 1), milles lepivad kokku muuhulgas järgmised tingimused: 1.6.1. hankelepingu periood; 1.6.2. hanke osad, milles täitja teenuseid osutab; 1.6.3. hanke osa teenuste maksimaalne rahaline maht, mis hõlmab kõiki vastavas hanke osas sõlmitud raamlepinguid ja nende alusel sõlmitavaid hankelepinguid; 1.6.4. kliendikohtade arv hanke osas; 1.6.5. täitjale eraldatud kliendikohtade arv hanke osas; 1.6.6. teenuse raames pakutavate tööde loetelu koos töö tellijatega, kelle kaudu toimub töö turustamine ja teenuse osutamise asukoht/ asukohad; 1.6.7. klienditööd vahetult tegevate spetsialistide nimekiri sihtgrupi põhiselt;  1.6.8. teenuse maksumus täiskalendrikuus ühe kliendi kohta teenuse I etapis, igas hanke osas, milles täitja teenuseid osutab; 1.6.9. teenuse maksumus täiskalendrikuus ühe kliendi kohta teenuse II etapis, igas hanke osas, milles täitja teenuseid osutab; 1.6.10. teenuse tunnitasu teenuse III etapis, igas hanke osas, milles täitja teenuseid osutab; 1.6.11. poolte kontaktisikud ja kontaktandmed ning lepingu allkirjastaja andmed. 1.7. Raamlepingu tingimused loetakse üldtingimusteks, mis kohalduvad kõikidele hanke- lepingutele, mis täitjaga raamlepingu alusel sõlmitakse. Hankelepingud loetakse eritingimusteks, millega täpsustatakse raamlepinguid kui üldtingimusi. 1.8. Pooled on teadlikud, et sõltuvalt riigihanke tulemustest sõlmitakse hanke igas osas üks või enam raamlepingut. Ühe raamlepingu sõlmimine, muutmine või lõpetamine ei mõjuta teiste isikutega sõlmitud raamlepingute tingimusi ega kehtivust. 1.9. Pooled on teadlikud, et tellija varasemate hangete tulemusena sõlmitud hankelepingute alusel on teenusele suunatud kliente nii teenuse I, II kui ka III etappi ning need kliendid võivad saada teenust ka käesoleva raamlepingu alusel, raamlepingus sätestatud tingimustel ja korras. 1.10. Raamlepingu täitmisel on poolte vaheliseks suhtlus- ja töökeeleks, sealhulgas kirjavahetuses ja dokumentide koostamise keeleks eesti keel. 2. RAAMLEPINGU TÄHTAEG JA MAKSIMAALNE RAHALINE MAHT 2.1. Raamleping kehtib alates selle sõlmimisest. Täitjal peab olema valmidus osutada teenuseid alates kuupäevast, mil poolte vahel on sõlmitud raamleping ja punktis 1.6 kirjeldatud hankeleping. 2.2. Raamleping kehtib niikaua, kuni täitub mistahes alljärgnevatest tingimustest, sõltuvalt sellest, milline tingimus saabub (täitub) kõige varem: 2.2.1. saabub raamlepingu täitmise tähtaeg 31.12.2021.a; 2.2.2. täitub raamlepingu punktis 2.4.1. sätestatud teenuste maksimaalne rahaline maht (kõikide raamlepingute ja hankelepingute osas kokku); 2.2.3. esineb muu raamlepingus sätestatud raamlepingu lõppemise alus. 2.3. Juhul, kui täitub raamlepingu punktis 2.5. sätestatud hanke osa maksimaalne rahaline maht, lõpeb raamleping üksnes juhul, kui täitjaga sõlmitud hankeleping sisaldas teenuste osutamist üksnes selles hanke osas või nendes osades, mille osas maksimaalne rahaline maht täitus. Kui raamlepingu alusel sõlmitud hankeleping sisaldas teenuste osutamist samaaegselt mitmes hanke osas, lõpeb hankeleping teenuste osutamisel selles hanke osas, mille osas täitus maksimaalne rahaline maht, kuid raamleping jätkub kuni raamlepingu punktis 2.2. kirjeldatud asjaolude esinemiseni. 2.4. Kõikide riigihanke tulemusena sõlmitavate raamlepingute alusel tellija tehtavate väljamaksete eeldatav kogumaksumus on 2 597 400 eurot, mis hõlmab järgnevat: 2.4.1. teenuste eest makstav eeldatav ja ühtlasi maksimaalne rahaline maht, hõlmates teenuse kõiki etappe ning kõiki hankeosi, summas kuni 2 597 400 eurot, millele lisandub käibemaks vastavalt õigusaktidele; 2.4.2. teenuse I etapis välja makstavad stipendiumid ning sõidu- ja majutustoetused, mida ei loeta tasuks osutatud teenuste eest, eeldatav summa kokku kuni 115 440 (ükssada viisteist tuhat nelisada nelikümmend) eurot (käibemaksuta). Stipendiume ning sõidu- ja majutustoetusi makstakse raamlepingu peatükis 5 sätestatud korras. 2.5. Tellijal ei ole kohustust tellida teenuseid maksimaalses rahalises mahus (kokku ega hanke osade lõikes). Tegelikult tellitavate teenuste rahaline maht igas hanke osas sõltub reaalselt teenust saanud klientide arvust, teenusel osaletud ajast ja teenuste maksumusest. Sellest tulenevalt võib hanke osade suhtes sõlmitavate raamlepingute teenuste maht kui ka osutatud teenuste tegelik rahaline maht kujuneda väiksemaks kui raamlepingu punktis 2.4 märgitud teenuste maksimaalne rahaline maht. 3. TEENUSEGA SEOTUD AJAMÄÄRANGUD Teenusele suunamine ja teenuse kestus 3.1. Teenuse I etapi kestus on kuni 4 (neli) kuud. Klient, kes suundub pikaajalise kaitstud töö teenusele sama teenuseosutaja juurde, kelle juures ta on saanud erihoolekandeteenuseid viimase 6 kuu jooksul, suunatakse kohe teenuse II etappi; Klient on kohustatud ilmuma teenusele 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul alates teenusele suunamise perioodi algusest. Klientide teenusele suunamine I etappi toimub järgmiselt: 3.1.1. kliendid, kes olid 31.12.2020.a. seisuga teenuse I etapis teenusel riigihanke 201532 alusel (sõltumata sellest, millise teenuseosutaja juures klient teenusel viibis), suunatakse tellija poolt teenusele esimesel võimalusel ning klient ei pea selleks täiendavat taotlust esitama. Selliste klientide I etapi kestus määratakse suunamise otsuses selliselt, et teenuse I etapp lõpeb kalendrikuu viimase kuupäevaga ning ühtlasi ei ületa kokku 4 (nelja) kalendrikuud, arvestades I etapi summaarset kestust nii riigihanke 201532 kui ka käesoleva raamlepingu alusel. Erandina võidakse suunata teenuse I etappi täiendavalt kuni kaheks kuuks neid kliente, kes siirduvad käesoleva hanke raames teenusele teise teenuseosutaja juurde. 3.1.2. raamlepingu sõlmimise kuust alates suunatakse uued kliendid teenusele esimesel võimalusel. Selliste klientide I etapi kestus määratakse suunamise otsuses selliselt, et teenuse I etapp lõpeb kalendrikuu viimase kuupäevaga ning ühtlasi ei ületa kokku 4 (nelja) kalendrikuud. Uueks kliendiks ei loeta klienti, kes oli teenusel 31.12.2020.a. seisuga sõltumata sellest, millise teenuseosutaja juures klient teenusel viibis; 3.1.3. alates raamlepingu sõlmimisele järgnevast kuust suunatakse uued kliendid teenusele alates järgneva kalendrikuu 1. kuupäevast ning teenuse kestus on 4 (neli) kuud; 3.1.4. juhul, kui klient on jõudnud teenuse II etappi, on kliendil õigus põhjendatud vajadusel, kliendi avalduse alusel pöörduda II etapist tagasi I etappi, üks kord teenusel viibimise perioodil tingimusel, et teenuse I etapp lõpeb kalendrikuu viimase kuupäevaga ning ühtlasi ei ületa kokku 6 (kuus) kalendrikuud, arvestades I etapi summaarset kestust nii riigihanke 201532 kui ka käesoleva raamlepingu alusel. Juhul, kui I etappi tagasipöördumise korral oleks I etapi summaarne kestus pikem eelmärgitust, puudub kliendil õigus I etappi tagasi pöörduda. 3.2. Teenuse II etapi kestus on kuni kolm aastat. Klientide teenusele suunamine II etappi toimub järgmiselt: 3.2.1. kui klient on valmis suunduma teenuse II etappi (sh juhul, kui klient on selleks valmis enne I etapi lõpptähtaega), esitab täitja tellijale sellekohase ettepaneku koos hinnanguga kliendi töösuutlikkuse ja tööoskuste kohta hiljemalt jooksva kuu 20.kuupäevaks. Otsuse I etapi pikendamise, kliendi II etappi suunamise või teenuse osutamise lõpetamise kohta teeb Sotsiaalkindlustusamet, lähtudes seejuures täitja põhjendatud hinnangust kliendi töösuutlikkusele, arengupotentsiaali ja töötamiseks valmisoleku kohta. 3.2.2. klient, kes oli 31.12.2020.a. seisuga teenuse II etapis teenusel riigihanke 201532 alusel (sõltumata sellest, millise teenuseosutaja juures klient teenusel viibis), suunatakse tellija poolt teenusele esimesel võimalusel ning klient ei pea selleks täiendavat taotlust esitama; 3.2.3. klient, kes oli 31.12.2020.a. seisuga I etapis ja kes ühtlasi oli 31.12.2020.a. seisuga I etapis olnud teenusel 4 kuud või rohkem, loetakse I etapi läbinuks ja suunatakse edasi teenuse II etappi ning klient ei pea selleks täiendavat taotlust esitama. Otsuse kliendi II etappi suunamise kohta teeb Sotsiaalkindlustusamet lähtudes teenuseosutaja hinnangust, milles ilmneb kliendi sobivus ja suutlikkus teenuse II etapis töötamiseks.  3.2.4. juhul, kui klient on jõudnud teenuse III etappi, on kliendil õigus põhjendatud vajaduse korral avalduse alusel pöörduda III etapist tagasi II etappi ja seda üks kord teenusel viibimise perioodil. 3.3. Teenuse III etapi kestus on kuni 1 (üks) aasta. Kliendi teenusele suunamine III etappi toimub järgmiselt: 3.3.1. Kliendi, kes on suundunud avatud tööturule (sõlminud tööandjaga töölepingu või võlaõigusliku lepingu avatud tööturul töötamiseks), suunab tellija teenuse II etapist teenuse III etappi täitja kirjaliku teate alusel. Kliendi teenusel olek II etapis lõpeb kliendi teate esitamise kuupäeva seisuga (teatel kuupäeva puudumisel teate esitamise seisuga) või selle kuupäeva seisuga, mil täitja sai teada kliendi suundumisest avatud tööturule. 3.4. Sõltumata raamlepingu punktides 3.1. - 3.3. teenuse etappide kestuse osas sätestatust, ei ületa teenuse etappide kestus käesoleva raamlepingu alusel ühelgi juhul raamlepingu tähtaega (31.12.2021.a). Kliendiga sõlmitavad lepingud ja teenusel viibimise tõendamine 3.5. Teenusel oleku ajaks sõlmitakse klientidega esimesel võimalusel pärast kliendi asumist teenuse vastavasse etappi, järgmised lepingud ning lähtuvalt järgmistest nõuetest: 3.5.1. teenuse I etapis – täitja ja kliendi vahel sõlmitakse vabatahtliku töö leping, mis peab muuhulgas sisaldama järgmist informatsiooni: vabatahtliku töö tegemise asukoht, töö sisu ja kirjeldus, minimaalne töömaht kalendrikuus, teenuselt eemal viibimise tingimused, stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuste maksmise tingimused ja kord ning info raamlepingu punktis 3.9. kirjeldatud piirangute kohta, samuti muu informatsioon, mida täitja peab vajalikuks reguleerida. Täitja järgib töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte; 3.5.2. teenuse II etapis – täitja ja kliendi vahel sõlmitakse tööleping või võlaõiguslik teenuse osutamise leping, sõltuvalt töö mahust ja iseloomust, arvestades raamlepingu punktis 3.9. piiranguid. Töölepingu sõlmimisel tagab täitja töölepingut ja töösuhet reguleerivate õigusaktide täitmise, sh maksma töötasu vähemalt Vabariigi Valitsuse sätestatud töötasu alammäära alusel ja võimaldama kliendile puhkust vähemalt 35 (kolmkümmend viis) kalendripäeva kooskõlas õigusaktidega. Teenuse osutamise lepingu sõlmimise korral lepitakse teenuse osutamise täpsemad tingimused kokku täitja ja kliendi vahel. 3.5.3. teenuse III etapis – klient suundub avatud tööturule ja sõlmib tööandjaga töölepingu või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu, sõltuvalt töö iseloomust ja mahust. Täitja osutab kliendile III etapis teenuseid raamlepingus ja selle lisades sätestatud korras; 3.5.4. Kliendiga sõlmitavate lepingute tingimused ja sisu selgitatakse kliendile suuliselt üle nii, et klient on oma kohustustest ja õigustest teadlik. 3.6. Vajadusel peab täitja tegema kande töötamise registrisse, õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras. 3.7. Juhul, kui kliendile on määratud kohtu poolt eestkostja (st kliendi teovõimet on piiratud), peab seaduses sätestatud juhtudel olema lepingu sõlmimiseks eestkostja nõusolek või heakskiit. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle on eestkostja määratud. Piiratud teovõimega isikutega lepingute sõlmimisel ja täitmisel tuleb vajadusel arvestada TsÜS § 11 sätestatuga. 3.8. Täitja tõendab kliendi teenusel viibimist kliendi ja klienditööd vahetult tegeva spetsialisti allkirjaga osavõtulehel. Osavõtuleht allkirjastatakse mõlema osapoole poolt iga tööpäeva lõpus. Teenuselt eemaloleku põhjuste (nt haigus, puhkus vm) kohta täiendavate dokumentide esitamine tellijale ei ole nõutav, kuid vajadusel küsib selle täitja. Teenuse III  etapis märgitakse osavõtulehele osutatud teenuse maht tundides. Osavõtulehed peavad vastama raamlepingu Lisas 3 ja raamlepingu punktis 7.4. sätestatule. 3.9. Kliendiga sõlmitava lepingu tingimuste määratlemisel peab täitja arvestama asjaoluga, et: 3.9.1. klient ei või teenuse I etapis ega II etapis töötada töölepingu alusel ega osutada teenust võlaõigusliku lepingu alusel (välja arvatud II etapis ajutist töösuhet kajastav leping, mis on sõlmitud kuni kolmeks tööpäevaks tööga tutvumise eesmärgil (nn proovipäev)); 3.9.2. sõlmitava lepingu tähtaeg ei tohi ületada raamlepingu tähtaega (31.12.2021.a.), v.a juhul, kui täitja jätkab klientidega sõlmitud lepinguid pärast raamlepingu lõppemist ja täidab lepingutest tulenevad tingimused tellija poolse rahastuseta. Teenuse minimaalne ajamaht. Lubatud eemalolekud 3.10. Teenuse minimaalne ajamaht on järgmine: 3.10.1. teenuse I etapis – 20 (kakskümmend) tundi kuus, seejuures peab klient osalema teenusel vähemalt 10 päeval (alla kahe tunni ehk 120 minuti töö harjutamist või töötamist ühes päevas ei lähe tööpäevana arvesse). Minimaalne ajamaht I etapis loetakse täidetuks üksnes juhul, kui samaaegselt on täidetud nii minimaalne tundide kui kalendripäevade arv; 3.10.2. teenuse II etapis – 40 (nelikümmend) tundi kalendrikuus; 3.10.3. teenuse III etapis – minimaalne ajaline maht puudub, kuid III etapis on kokku maksimaalselt 720 (seitsesada kakskümmend) tundi ühe kliendi kohta. 3.11. Juhul, kui klient viibib ühe kalendrikuu jooksul teenuselt eemal ning eemalolekud summaarselt ei ületa raamlepingu punktis 3.12. nimetatud kalendripäevade arvu vastava etapi osas, on teenuse minimaalseks ajaliseks mahuks vastaval kalendrikuul proportsionaalne ajamaht, mis ümardatakse ülespoole täisarvuni (I etapi korral peab proportsionaalne ajamaht olema täidetud nii tundide kui kalendripäevade osas samaaegselt). Näiteks, kui klient viibib teenuselt eemal 1-10.kuupäeval (st 10 päeva), siis proportsionaalne ajamaht 31-päevase kalendrikuu korral leitakse järgmiselt: I etapis - „20 tundi x (21/31 kp)“ = 14 tundi ja samaaegselt „10 kp x (21/31 kp)“ = 7 kalendripäeva. II etapis - „40 tundi x (21/31 kp)“ = 27 tundi. 3.12. Kliendil on õigus põhjendatud vajadusel teenuselt eemal viibida teenuse etappide lõikes järgmiselt (järgnevalt nimetatud kalendripäevade hulka ei arvestata riiklikke ega rahvuspühasid): 3.12.1. 60 (kuuskümmend) kalendripäeva teenuse I etapis kokku. Nimetatud sätet kohaldatakse ühetaoliselt kõikidele raamlepingu punktis 3.1. nimetatud klientidele, sealhulgas 31.12.2020.a. seisuga teenuse I etapis olnud klientidele sõltumata sellest, kas, millises ulatuses ja millisel põhjusel olid need kliendid teenuselt eemal 2020. aasta jooksul; 3.12.2. 125 (ükssada kakskümmend viis) kalendripäeva (milles sisaldub mh ka 35 kalendripäeva puhkust), iga 365-päevase ajavahemiku kohta. Nimetatud sätet kohaldatakse ühetaoliselt kõikidele raamlepingu punktis 3.2. nimetatud klientidele, sealhulgas 31.12.2020.a. seisuga teenuse II etapis olnud klientidele sõltumata sellest, kas, millises ulatuses ja millisel põhjusel olid need kliendid teenuselt eemal 2020. aasta jooksul. Teenuselt lahkumine ja teenuse osutamise piirangud 3.13. Kliendil on õigus omal soovil teenuselt lahkuda mistahes ajal mistahes teenuse etapis, esitades täitjale sellekohase kirjaliku avalduse. Klient loetakse sel juhul teenuselt lahkunuks kliendi avaldusel märgitud kuupäeva seisuga, avaldusel kuupäeva puudumisel avalduse esitamise kuupäeva seisuga. 3.14. Täitja teavitab tellijat koheselt, kui esinevad järgmised asjaolud: 3.14.1. klient ei ole ilmunud teenusele raamlepingu punktis 3.1. sätestatud tähtaja (7 kalendripäeva) jooksul; 3.14.2. klient lahkub teenuselt omal soovil; 3.14.3. klient viibib küll teenusel, kuid ei täida teenuse I etapis minimaalset ajamahtu vähemalt 3 (kolm) kalendrikuud järjest või proportsionaalset ajamahtu vähemalt 2 (kaks) kalendrikuud järjest; 3.14.4. klient viibib küll teenusel, kuid ei täida teenuse II etapis minimaalset ajamahtu vähemalt 3 (kolm) kalendrikuud järjest või proportsionaalset ajamahtu vähemalt 2 (kaks) kalendrikuud järjest; 3.14.5. teenuse I etapis ületab kliendi teenuselt eemal viibimine raamlepingu punktis 3.12.1 nimetatud kalendripäevade arvu; 3.14.6. teenuse II etapis ületab kliendi teenuselt eemal viibimine raamlepingu punktis 3.12.2 nimetatud kalendripäevade arvu; 3.14.7. raamlepingu punkti 7.1. või 7.2. alusel täitja poolt antud hinnangu kohaselt ei võimalda kliendi töösuutlikkus osaleda kaitstud töö teenusel või liikuda teenuse järgmisse etappi. 3.15. Raamlepingu punktis 3.14 sätestatud asjaolude esinemisel arvab tellija kliendi teenuselt välja ja kohaldab kliendile üheaastase teenuse piirangut. Tellija võib nimetatud üheaastast piirangut kliendi suhtes mitte kohaldada, kui kliendi teenuselt eemal viibimiseks või lahkumiseks oli mõjuv põhjus. 3.16. Pärast teenuse piirangu lõppemist on kliendil õigus asuda uuesti teenusele I etappi ning teenusel oleku arvestamine ja muud ajalised määrangud algavad algusest peale, sõltumata sellest, kas teenuse piirangut kohaldati riigihangete 192679, 193805 ja 201532 või käesoleva raamlepingu alusel ja sõltumata sellest, kas piirangu kehtestamise ajal oli klient teenuse I või II etapis. 4. TEENUSTE EEST TASU ARVESTAMISE TINGIMUSED 4.1. Teenuse I ja II etapis tasutakse teenuste eest pearaha põhimõttel. Pearaha täismääraks loetakse teenuse osutamise tasu ühes täiskalendrikuus teenusel oleva ühe kliendi kohta teenuskomponentide alusel. Teenuse pearaha koosneb kahest komponendist: tööoskuste kujundamise komponendist ja sotsiaalsete oskuste kujundamise komponendist ning tasu arvestamine toimub teenuskomponendi põhiselt. Kaitstud töö teenuse põhikomponent on töökomponent, mis moodustab 80% teenuse osutamise mahust ja ühtlasi ka pearahast. 20% teenuse osutamise mahust hõlmab isiku sotsiaalsete oskuste kujundamine ehk sotsiaalkomponent. Selgituseks, need kliendid, kes saavad juba erihoolekandeteenuse raames sotsiaalset toetust, ei vaja seda enam kaitstud töö teenuse raames. Tulenevalt Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisest1 või sellele samaväärsest2 juhisest osutada teenuseid vajaduspõhiselt, on erihoolekandeteenuseid saavate klientide puhul kaitstud töö teenuse osutamise maht sotsiaalkomponendi võrra väiksem. Sellest tulenevalt tasustatakse nende klientide tööoskuste juhendamise eest täitja pakkumuses esitatud vastava etapi pearaha maksumusest 80% ulatuses. Täpsemalt on erihoolekandeteenuste tegevused loetletud sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvides 87 lg 2; 94; 97 lg 3 ja 100 lg 2 p 1. 4.2. Teenuse III etapis tasutakse teenuse eest tunnitasuna vastavalt tegelikule ajakulule, kuid maksimaalselt 720 (seitsmesaja kahekümne) tunni eest III etapis oleva ühe kliendi kohta. 1 Kättesaadav:https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kvaliteet-ja- jarelevalve/kvaliteedijuhised#Eesti%20sotsiaalteenuste%20kvaliteedijuhis 2 Muu sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis, mille aluseks on väljatöötamisel olnud Euroopa vabatahtlik sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik, Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik ja järgitud on sotsiaalhoolekandeseaduses toodud kvaliteedipõhimõtteid 4.3. Pearaha täismäär I ja II etapis ning tunnitasu III etapis lepitakse kokku poolte vahel sõlmitavas hankelepingus, vastavalt täitja pakkumuses esitatud maksumusele. Teenuse maksumusele lisandub käibemaks õigusaktidega ettenähtud korras. 4.4. Pearaha ja teenuse tunnitasu teenuse III etapis sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, maksusid ja makseid (välja arvatud käibemaks, mis lisandub vastavalt õigusaktidele), sealhulgas ruumide rent, sisustus, ruumide kohandamine, teenuseid osutavate spetsialistide tasu koos maksudega, teenuse osutamisega seotud muud maksud, raamlepingu täitmisega seotud mistahes personali kulu, klientidele töölepingu alusel makstavad tasud, tööriistad ja -seadmed, töö tegemiseks kasutatavad materjalid ja tooraine, teenuse osutamisega seotud transport, pangaülekannete tasud jm. Selguse mõttes, käesolevas punktis on tegemist näitliku (st mitteammendava) kulude loeteluga. 4.5. Pearaha arvestus teenuse I ja II etapis on järgmine: 4.5.1. Pearaha makstakse täismääras juhul, kui: a) teenuse I etapis klient täidab raamlepingu punktis 3.10.1 kirjeldatud teenuse minimaalse ajamahu ja saab kaitstud töö teenust raamlepingu punktis 4.1 kirjeldatud mõlema teenuskomponendi põhiselt; b) teenuse II etapis klient täidab raamlepingu punktis 3.10.2. kirjeldatud teenuse minimaalse ajamahu ja saab kaitstud töö teenust raamlepingu punktis 4.1 kirjeldatud mõlema teenuskomponendi põhiselt. 4.5.2. Pearaha makstakse 95% täismäärast juhul, kui: a) klient on viibinud I etapis teenuselt eemal nii, et I etapi summaarne eemalolek ei ületa raamlepingu punktis 3.12.1. nimetatud kalendripäevade arvu ja samaaegselt klient täidab raamlepingu punktis 3.11 kirjeldatud proportsionaalse ajamahu; b) klient on viibinud I etapis teenuselt eemal kogu kalendrikuu jooksul nii, et I etapi summaarne eemalolek ei ületa raamlepingu punktis 3.12.1. nimetatud kalendripäevade arvu; c) klient on viibinud II etapis teenuselt eemal nii, et II etapi summaarne eemalolek ei ületa raamlepingu punktis 3.12.2. nimetatud kalendripäevade arvu ja samaaegselt klient täidab raamlepingu punktis 3.11 kirjeldatud proportsionaalse ajamahu; d) klient on viibinud II etapis teenuselt eemal kogu kalendrikuu jooksul nii, et II etapi summaarne eemalolek ei ületa raamlepingu punktis 3.12.2. nimetatud kalendripäevade arvu. 4.5.3. muudel juhtudel (sh juhul, kui klient ei ole ilmunud teenusele raamlepingu punktis 3.1. sätestatud tähtaja jooksul) I ja II etapis täitjale pearaha ei maksta. 4.5.4. Töötundide väikseimaks arvestusühikuks on 30 minutit. 4.6. Pearaha arvestus klientidele, kes olid 31.12.2020.a. seisuga teenusel I või II etapis riigihanke 201532 alusel ning jätkavad teenuse samas etapis käesoleva raamlepingu alusel, on järgmine: 4.6.1. kui klient täidab raamlepingu sõlmimise kuul vähemalt raamlepingu punktis 3.11 kirjeldatud vastava etapi proportsionaalse ajamahu, makstakse raamlepingu sõlmimise kalendrikuu eest pearaha täismääras; 4.6.2. alates raamlepingu sõlmimisele järgnevast kuust kohaldatakse raamlepingu punktis 4.5. sätestatut. 4.7. Raamlepingu punktis 4.5. sätestatud pearaha arvestust kohaldatakse ka juhul, kui klient lahkub teenuselt omal soovil (sh kui klient lahkub teenuselt muul kuupäeval, kui kalendri- kuu viimasel kuupäeval). 4.8. Teenuse III etapi eest tasutakse vastavalt tegelikult osutatud teenuste ajalisele mahule, kuid siiski mitte rohkem kui 720 (seitsesada kakskümmend) tundi ühe kliendi eest teenuse III etapis. 4.9. Tellija ei taga teenuse osutamise perioodil kõikide täitjale eraldatud kliendikohtade täitumist kuna teenusele asuval kliendil on õigus valida talle sobivaim teenuse osutaja, kuid  teeb teavitustööd kohalikes omavalitsustes ja teiste partnerite hulgas kaitstud töö teenuse potentsiaalsete klientide leidmiseks. 5. STIPENDIUM. SÕIDU- JA MAJUTUSTOETUS Stipendiumi arvestamine ja maksmine 5.1. Teenuse I etapis arvestab tellija klientidele stipendiumi 2021 kalendriaasta riigieelarve seaduses sätestatud päevamääras. Juhul, kui riigieelarve seadusega suurendatakse stipendiumi päevamäära, arvestatakse stipendiumi vastavalt riigieelarve seaduses sätestatud päevamäärale ning selle kohta raamlepingu muudatust ei sõlmita. 5.2. Teenuse II ja III etapis stipendiume ei arvestata ega maksta. Teenuse I etapis on stipendiumi maksmise tingimuseks, et klient I etapis ei tööta töölepingu alusel ega osuta teenust mistahes võlaõigusliku lepingu alusel (v.a täitjaga sõlmitud vabatahtliku töö leping) mistahes isikute juures. 5.3. Vastavalt tulumaksuseaduse § 19 lg 5 ei maksustata tulumaksuga stipendiume, mille maksmine on sätestatud seaduses või mida makstakse riigieelarvest. 5.4. Stipendiumi arvestus algab teenusele saabumise esimesest päevast, st päevast, mil klient kokku lepitult täitjaga ilmub teenuse osutamise asukohta ja viibib teenusel vähemalt kaks tundi päevas. Stipendiumi makstakse kogu I etapis viibimise aja jooksul. 5.5. Stipendiumi arvestatakse teenusel osaletud iga tööpäeva eest stipendiumi päevamäära alusel, tingimusel, et klient on viibinud teenusel vähemalt kaks tundi päevas. 5.6. Stipendiumi ei arvestata ega maksta nende päevade eest, mil klient teenusel ei viibi, sõltumata teenusel mitteviibimise põhjusest. 5.7. Stipendiumi maksmise aluseks on osavõtuleht (raamlepingu Lisa 3), mis peab vastama raamlepingu punktis 7.4 nõutule. 5.8. Klientidele arvestatud stipendiumid kannab tellija täitjale üle samaaegselt vastava kalendrikuu eest teenuste eest makstava tasuga, kooskõlas raamlepingus sätestatuga. Täitja kohustub stipendiumid klientidele välja maksma vastavalt kliendi ja täitja vahel sõlmitud lepingule. Täitjal ei ole õigust stipendiume suurendada ega vähendada ega lisada nendele mistahes vahendustasusid, sh kannab täitja stipendiumi väljamaksmisega kaasnevad pangaülekannete kulud. 5.9. Stipendiumi ja sõidutoetuse hüvitab täitja klientidele ka siis, kui klient on osalenud I etapi raames tööharjutamisel, kuid täitja tegevuse või tegevusetuse tõttu osutuvad tööpäevad abikõlbmatuteks ega kuulu tellija poolt tasustamisele. Täitjal puudub sellisel juhul nõudeõigus tellija või rahastaja suhtes. Sõidu- ja majutustoetuse arvestamine ja maksmine 5.10. Teenuse I etapis arvestab tellija klientidele vajadusel sõidu- ja majutustoetust 2021 kalendriaasta riigieelarve seaduses sätestatud päevamääras. Juhul, kui riigieelarve seadusega suurendatakse sõidu- ja majutustoetuse määra, arvestatakse sõidu- ja majutustoetus vastavalt riigieelarve seaduses sätestatud määrale. 5.11. Teenuse II ja III etapis sõidu- ja majutustoetust ei arvestata ega maksta. Teenuse I etapis on sõidu- ja majutustoetuse maksmise tingimuseks, et klient I etapis ei tööta töölepingu alusel ega osuta teenust mistahes võlaõigusliku lepingu alusel mistahes isikute juures (v.a täitjaga sõlmitud vabatahtliku töö leping). 5.12. Vastavalt tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 3¹ ei maksustata tulumaksuga Euroopa Liidu struktuuritoetusest töötule makstavat sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse tähenduses. 5.13. Sõidu- ja majutustoetust arvestatakse teenusel osaletud iga päeva eest, tingimusel, et klient on viibinud teenusel vähemalt 2 tundi päevas. Toetuse arvestamise aluseks on kliendi elukoha ja teenuse toimumise koha vahemaa ning toetuse kilomeetri määr, kuid mitte rohkem, kui toetuse ülemmäär päevas. Toetus arvestatakse isiku elukohast teenuse  toimumise asukoha lühima kahekordse vahemaa alusel, seejuures vahemaad alla 500 meetri ei arvestata. 5.14. Sõidu- ja majutustoetuse maksmise aluseks on osavõtuleht (raamlepingu Lisa 3), mis peab vastama raamlepingu punktis 7.4 nõutule. 5.15. Klientidele arvestatud sõidu- ja majutustoetused kannab tellija täitjale üle samaaegselt vastava kalendrikuu eest teenuste eest makstava tasuga, kooskõlas raamlepingus sätestatuga. Täitja kohustub sõidu- ja majutustoetused klientidele edasi maksma 7 (seitsme) tööpäeva jooksul toetuste laekumisest arvates. Täitjal ei ole õigust sõidu- ja majutustoetusi suurendada ega vähendada ega lisada nendele mistahes vahendustasusid, sh kannab täitja toetuste väljamaksmisega kaasnevad pangaülekannete kulud. 6. NÕUDED TEENUSTE OSUTAMISELE 6.1. Täitja kohustub: 6.1.1. osutama teenust vastavalt raamlepingus ja selle lisades ning hankelepingus kokku lepitud tingimustele ning lähtuma sealjuures Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisest3 või sellele samaväärsest4 juhisest; 6.1.2. tagama raamlepingu ja hankelepingu täitmisel andmekaitse üldmääruse nõudeid, andmetöötluse lepingut ning tagama lepingu täitmisel kooskõla isikuandmete kaitse seadusega, järgides sealjuures mh andmekaitse inspektsiooni juhiseid ning tagama, et täitjal on olemas kõik intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud raamlepingu ja hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks; 6.1.3. kasutama teenuste osutamisel üksnes neid spetsialiste, kes on nimeliselt kokku lepitud raamlepingu alusel sõlmitavas hankelepingus. Täitja on kohustatud teavitama tellijat esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui lõpeb õigussuhe (tööleping, võlaõiguslik leping vm) täitja ja nimetatud spetsialisti vahel. Juhul, kui pärast spetsialistiga õigussuhte lõppemist ei vasta spetsialistide arv tehnilise kirjelduse punktis 8.3 nõutule, on täitja kohustatud tagama nõuetekohase arvu spetsialistide olemasolu 60 (kuuekümne) päeva jooksul. Nimetatud nõude mittetäitmisel on tellijal õigus ühepoolselt vähendada täitja kliendikohtade arvu hanke osas ning suunata klient/ kliendid teenusele teise täitja juurde, teatades sellest täitjale 10 (kümme) kalendripäeva ette; 6.1.4. mitte asendama täitja pakkumuses esitatud ja hankelepingus nimeliselt kokku lepitud spetsialiste (sätestatakse nimeliselt hankelepingus), välja arvatud üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et nimetatud isik(ud) asendatakse vähemalt samaväärse kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikuga, keda oli kirjeldatud riigihanke alusdokumentides ning keda täitja pakkus vahetult teenust osutama. Täitja tõendab asendatud isiku vastavust tellijale riigihanke alusdokumentides sätestatud viisil; 6.1.5. klienditööd vahetult tegevad spetsialistid peavad orienteeruma eesti keelses inforuumis ning suhtlema klientidega teenuse osutamise keeles vaba suhtluspädevuse tasemel, ladusalt ja arusaadaval viisil, sh grammatiliselt õigesti ning osalejate jaoks arusaadavalt; 6.1.6. klienditööd vahetult tegevad spetsialistid peavad oskama kõiki tema poolt läbi viidavaid tegevusi ellu viia ja käsitleda vaba suhtluspädevuse tasemel, st korrektses (sh grammatiliselt õiges) teenuse läbiviimise kõne- ja kirjakeeles nii, et see on osalejatele arusaadav; 3 Kättesaadav: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Kvaliteet/eesti_sotsiaalteenuste_kvaliteedijuhis.pdf 4 Muu sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis, mille aluseks on väljatöötamisel olnud Euroopa vabatahtlik sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik, Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik ja järgitud on sotsiaalhoolekandeseaduses toodud kvaliteedipõhimõtteid  6.1.7. järgima teenuse osutamisel teavitusreegleid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. Teavituse ja tähistamise tingimuste mittetäitmisel on teenuse osutamise kulud abikõlbmatud ja tellijal on õigus teenuse eest tasutud vahendid täitjalt tagasi nõuda ulatuses, mis vastab finantskorrektsiooni otsuses esitatud tagasinõude summale; 6.1.8. tagama, et teenuse osutamise koht, ruumid ja kliendi kaitstud töökoht vastavad töökeskkonnale esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuetele ning olema kaitstud töö teenuse sihtgrupile ligipääsetavad. Täpsemad nõuded teenuse osutamise kohale ja ruumidele on sätestatud raamlepingu Lisas 2 (Tehniline kirjeldus); 6.1.9. maksma klientidele välja stipendiumid ning sõidu- ja majutustoetused kooskõlas raamlepinguga; 6.1.10. esitama tellijale nõuetekohaselt ja tähtaegselt raamlepingus ja hankelepingus kokku lepitud aruanded, arved ja muud dokumendid; 6.1.11. käsitlema konfidentsiaalsena lepingute täitmisel temale teatavaks saanud informatsiooni tellija ja tema tegevuse kohta, samuti lepingute täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tulemine võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalse teabe müümist, pakkumist või levitamist täitja, tema töötajate või mõne muu isiku täitjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist, mis annab tellijale õiguse lepingu erakorraliselt ja ette teatamata üles öelda. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 6.2. Täitjal on õigus: 6.2.1. osaleda tellija poolt korraldatud teenusega seotud seminaridel ja infopäevadel; 6.2.2. saada tasu üksnes raam- ja hankelepingu tingimustel osutatud teenuste eest; 6.2.3. pöörduda tellija poole juhiste saamiseks, kui see on vajalik raamlepingu ja hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks; 6.2.4. teha tellijale ettepanekuid raamlepingu ja/või hankelepingu muutmiseks, muuhulgas selleks, et: a) muuta teenuse osutamise asukohta või lisada täiendavaid asukohti. Sellisel juhul peab teenuse osutamise uus asukoht vastama kõikidele riigihanke hankedokumentides, raamlepingus ja selle lisades sätestatud nõuetele; b) asendada või lisada teenust osutavaid spetsialiste. Sellisel juhul rakendatakse raamlepingu punktides 6.1.5 ja 6.1.6. sätestatut; c) pakkuda klientidele töid ja tegevusi, mida ei olnud täitja pakkumuses algselt nimetatud; d) võtta teenusele kliente ka nendest sihtgruppidest, keda ei olnud täitja pakkumuses algselt nimetatud, kui täitja omab nõuetekohast klienditöö spetsialisti. Käesolevas alapunktis nimetatud muudatuste teostamiseks esitab täitja tellijale vastavasisulise põhjendatud taotluse koos kõikide vajalike dokumentidega. Tellija vaatab esitatud dokumendid läbi 7 (seitsme) tööpäeva jooksul ja annab nõusoleku lepingu muutmiseks või keeldub sellest. Tellijal on õigus keelduda hankelepingu muutmisest, kui teenuse osutamise asukoht või klienditööd vahetult tegev spetsialist ei vasta esitatud nõuetele. Tellija nõustumise korral sõlmivad pooled kokkuleppe hankelepingu muutmiseks. 6.3. Tellija kohustub: 6.3.1. maksma teenuse eest kokkulepitud tasu; 6.3.2. kontrollima teenuse eest esitatud arvete ja dokumentatsiooni vastavust raamlepingus sätestatud tähtaja jooksul. 6.4. Tellijal on õigus: 6.4.1. suunata teenusele kliente kõikidest sihtgruppidest (psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue ja/või klient, kes on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse), keda pakkuja on nimetanud pakkumuses, sõltumata sellest, millise arvu kliendikohti on pakkuja enda pakkumuses vastava sihtgrupi osas välja toonud. Selguse mõttes, kui täitja on pakkumuses esitanud taotletava kliendikohtade arvu sihtgruppide lõikes, käsitleb tellija sihtgruppide lõikes esitatud kliendikohtade soovi informatiivsena ning ei ole sellega seotud. Täitja ei eralda täitjale rohkem kliendikohti, kui hankelepingus kokku lepitud kliendikohtade koguarv, välja arvatud vabade kliendikohtade jaotamisel raamlepingu täitmise käigus, kooskõlas raamlepingu peatükiga 9. 6.4.2. kontrollida klienditööd vahetult tegevate spetsialistide kvalifikatsiooni kogu raamlepingu perioodil ning nõuda teenuseid osutavate isikute nõuetele vastavuse tõendamist ja vastavate dokumentide esitamist; nõuetele mittevastavuse korral spetsialisti eemaldamist teenuse osutamiselt ning asendamist nõuetele vastava spetsialistiga; 6.4.3. kaasata teenuse osutamise hindamiseks eksperte; 6.4.4. avaldada Sotsiaalkindlustusameti kodulehel infot teenuse raames kõikides hanke osades teenuseosutajate poolt pakutavatest töötamise võimalustest koos tööandjatest partnerite nimetamisega; 6.4.5. teostada kohapealset kontrolli täitja juures süsteemselt, regulaarselt ja sellest ette teatamata, et hinnata kas teenus vastab oma sisus ja kvaliteedis klientide vajadustele, tehnilisele kirjeldusele (sh. teenuse osutamise ruumide sisutus, seadmed ja vahendid), tellija antud juhistele, struktuuritoetuste andmise reeglitele, pakkumusele ja lepingule; 6.4.6. teha täitja üle järelevalvet (sh järelevalve käigus taotleda lepingu täitmisega seotud originaaldokumentide esitamist) ja vajadusel ettepanekuid raamlepingu ja hankelepingu täitmise kohta; 6.4.7. nõuda teenuse osutamisel puuduste viivitamatut kõrvaldamist; 6.4.8. algatada raamlepingu ja/või hankelepingu muutmine, kui objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik teenuse eduka elluviimise tagamiseks; 6.4.9. leping erakorraliselt etteteatamistähtajata üles öelda vastavalt raamlepingule. 7. TEENUSTE DOKUMENTEERIMINE. MAKSETINGIMUSED 7.1. Täitja koostab kliendi I etappi sisenemisel hiljemalt 30 päeva jooksul koos kliendiga tegevusplaani (hinnangu näidis on raamlepingu Lisas 5), milles on seatud teenuse osutamise eesmärk ja selle saavutamiseks vajalikud tegevused. Tegevusplaani alusel toimub igapäevane kliendile teenuse osutamine. Tellijal on õigus nõuda tegevusplaani esitamist. 7.2. Täitja koostab ja esitab tellijale iga kliendi kohta tema teenuse I etapi lõppemise kuu 20. kuupäevaks PKT teenusele sisenemise hinnangu (hinnangu näidis on raamlepingu Lisas 5), milles kirjeldab kliendi töösuutlikkust ja seda, kuidas klient on täitnud tegevusplaanis ette nähtud teenuse osutamise eesmärgi ning annab hinnangu selle kohta, kas kliendi töösuutlikkus ja töövõime on piisavad kliendi liikumiseks teenuse II etappi. Kliendi liikumisel II etappi koostab täitja kliendile tegevuskava esimeseks poolaastaks. 7.3. II ja III etapi klientide kohta koostab ja esitab täitja tellijale hinnangu kliendi töösuutlikkuse, töövõime, arengu ja teenusevajaduse kohta vähemalt üks kord poolaastas. Samuti esitab täitja tellijale teenuse II ja III etapist lahkunud klientide kohta lõpphinnangu ja esitab selle täitjale teenuselt lahkumisele järgneva kuu jooksul (hinnangu näidis on raamlepingu Lisas 5). 7.4. Täitja koostab ja esitab tellijale igakuiselt osavõtulehed (raamlepingu Lisa 3), mis peavad sisaldama vähemalt järgmiseid andmeid: 7.4.1. kliendi nimi ja elukoht,  7.4.2. teenuse etapp, milles klient arvestusperioodi jooksul viibis, 7.4.3. teenuse osutamise asukoht, 7.4.4. teenusel osaletud tundide arv ja töövaldkond iga teenusel osaletud päeva kohta, 7.4.5. klienti juhendanud spetsialisti(de) nimi, 7.4.6. raamlepingu punkti 3.12 alusel teenusel eemal viibitud perioodid, 7.4.7. kliendi ja klienti juhendanud spetsialisti allkiri iga teenusel viibitud päeva kohta ja raamlepingu punkti 3.12 alusel teenuselt eemal viibitud perioodide kohta; 7.4.8. kliendi kinnitus selle kohta, kas ta on / ei ole arvestusperioodi jooksul töötanud mistahes õiguslikus vormis või on / ei ole suundunud avatud tööturule; 7.4.9. kliendi kinnitus selle kohta, kas arvestusperioodil on/ ei ole kliendi töövõimet ümber hinnatud või on / ei ole ümberhindamise tulemusena hinnatud töövõime ümber osaliseks töövõimeks; 7.4.10. kliendi kinnitus selle kohta, kas ta saab / ei saa arvestusperioodi jooksul mõnda erihoolekande teenust; 7.5. Tasu maksmise eelduseks teenuse erinevates etappides on: 7.5.1. I etapis – nõuetekohaselt esitatud hinnangud ja kuupõhised osavõtulehed ja töötamise registrisse tehtud kanne vabatahtliku töötamise kohta; 7.5.2. II etapis – nõuetekohaselt esitatud hinnangud, kuupõhised osavõtulehed ja töötamise registrisse tehtud kanne töötamise kohta ja/või esitatud töötamist tõendavad dokumendid; 7.5.3. III etapis – nõuetekohaselt esitatud hinnangud ja tunnipõhised osavõtulehed ja töötamise registrisse tehtud kanne töötamise kohta ja/või esitatud töötamist tõendavad dokumendid. 7.6. Tasu maksmise aluseks on arve(d) koos arve lisaks oleva aruandega ja nõuetekohased osavõtulehed, mis tuleb esitada igale kalendrikuule järgneva kalendrikuu 7. (seitsmendaks) kuupäevaks digitaalselt allkirjastatuna ja krüpteerituna raamlepingu punktis 11.1 näidatud e-posti aadressile. Arvel peab olema eraldi välja toodud tasu osutatud teenuste eest, klientidele arvestatud stipendiumid ning klientidele arvestatud sõidu- ja majutustoetused. 7.7. Tellija kontrollib esitatud dokumentide vastavust 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul. Juhul, kui tellija tuvastab andmete kontrollimisel ja võrdlemisel erinevusi või puudusi, taotleb tellija täitjalt täiendavaid andmeid ning täitja on kohustatud vastama 3 (kolme) tööpäeva jooksul. 7.8. Tellijal tekib täitjale tasu maksmise kohustus alles pärast seda, kui tellija on kätte saanud kõik nõuetekohased dokumendid ja andmed, mida tellija on täitjalt nõudnud ja/või mis vastavalt raamlepingule ja hankelepingule peavad olema täitjale esitatud. 7.9. Tasu osutatud teenuste eest, klientidele makstavad stipendiumid ning sõidu- ja majutustoetused maksab tellija täitjale täitja poolt raamlepinguga kooskõlas olevate ja korrektselt esitatud arvete alusel (näidisarve on raamlepingu Lisas 4). Arvel peavad eraldi olema näidatud tasu osutatud teenuste eest, klientidele arvestatud stipendiumid ning klientidele arvestatud sõidu- ja majutustoetused. 7.10. Tellija tasub esitatud arved 20 (kahekümne) päeva jooksul pärast seda, kui tellija on saanud arve (koos arve lisaga) ja tellijale on nõuetekohaselt esitatud kõik raamlepingus nõutud dokumendid, sh parandatud on kõik dokumentides ja andmetes esinenud erinevused ja puudused. Lepingujärgse viimase arve tasumiseks peavad tellijale olema esitatud kõik raamlepingus ja hankelepingus nõutud dokumendid koos parandustega järgneva kalendrikuu jooksul peale raamlepingu lõppemist (so. hiljemalt 31.01.2022). 7.11. Tellija tasub täitjale ainult nendele klientidele osutatud teenuste eest, kelle on teenusele suunanud Sotsiaalkindlustusamet. 7.12. Täitja kohustub säilitama raamlepingu ja hankelepingu täitmisega seotud dokumente kuni 31.12.2030.a. 8. POOLTE VASTUTUS JA VÄÄRAMATU JÕUD 8.1. Pooled vastutavad oma raamlepingust ja hankelepingust tulenevate kohustuste igasuguse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Teenuse osutamist tingimusel, mis ei ole tellijaga eelnevalt vastavalt raamlepingule kooskõlastatud, käsitletakse lepingu rikkumisena ja selle eest ei tasuta. 8.2. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 8.3. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 8.4. Punktis 8.2. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga Covid- 19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 8.5. Kui raamleping ja hankeleping on sõlmitud riigihankes esitatud ühispakkumuse alusel, vastutavad raamlepingu ja hankelepingu täitjad lepingute täitmise eest solidaarselt. 8.6. Juhul, kui tellija viivitab rahaliste kohustuste täitmisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt viivist iga viivitatud kalendripäeva eest kuni 0,05 (null koma null viis) % tasumata arvel toodud summalt. 8.7. Raamlepingus või hankelepingus toodud tähtaegade mittejärgmisel täitja poolt on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi iga kohustuse osalise või täieliku täitmisega viivitatud kalendripäeva eest kuni 0,05 (null koma null viis) % raamlepingu punktis 2.5 vastava hanke osa maksimaalsest maksumusest. 8.8. Raamlepingus või hankelepingus toodud muude nõuete rikkumisel (sh mittevastavused, nõuded või muud tingimused, mida täitja peab teenuse osutamisel järgima tulenevalt tehnilisest kirjeldusest või pakkumusest) on tellijal õigus nõuda igakordse rikkumise eest kuni 10 (kümme) % leppetrahvi raamlepingu punktis 2.5 vastava hanke osa maksimaalsest maksumusest. 8.9. Konfidentsiaalsuskohustuse, andmetöötluse lepingu või eriliigiliste isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest on tellijal tähtajatult õigus nõuda igakordse (sh samalaadse) rikkumise eest kuni 10 (kümme) % leppetrahvi raamlepingu punktis 2.5 vastava hanke osa maksimaalsest maksumusest ning leping erakorraliselt üles öelda. 8.10. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul mittevastavusest või rikkumisest teadasaamisest arvates. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja rikkumine ning määratakse võimalusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui täitja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel ühepoolselt vähendada tasutavat summat leppetrahvi summa võrra, teavitades sellest täitjat ette. Leppetrahv tuleb tasuda 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul nõude esitamisest arvates. 8.11. Tellijal õigus mitte suunata täitja juurde teenusele uusi kliente kuni rikkumise kõrvaldamiseni. 8.12. Lepingus sätestatud leppetrahvid ja viivised on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta tellija õigust nõuda täitjalt täiendavalt ka kohustuste täitmist ja/või kahju hüvitamist. Kui raamlepingu või hankelepingu rikkumine täitja poolt toob kaasa kulude mitteabikõlblikkuse, on täitjal kohustus tekkinud kulud kogu finantskorrektsiooni ulatuses tellijale hüvitada vastava nõude saamisel. 8.13. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 8.14. Leppetrahvi määramisel juhindub tellija rikkumise proportsionaalsusest ning mitteabikõlblike kulude tekkimisel Vabariigi Valitsuse määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest  hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ §-st 21 ja muudest sätetest. 9. RAAMLEPINGU MUUTMINE JA ÜLESÜTLEMINE 9.1. Täitja ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule. 9.2. Lepingu muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel, kui raamlepingus ei ole sätestatud teisiti. Kõik lepingu muudatused sõlmitakse kirjalikult, mis jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. 9.3. Juhul, kui raamlepingu täitmise ajal muudetakse raamlepingu punktis 1.4. viidatud toetuse andmise tingimusi selliselt, et teenuse I etapi kestus on pikem, kui 6 (kuus) kuud, on pooltel õigus kokku leppida raamlepingu tingimuste muutmises selliselt, et on lubatud pikendada teenuse I etapi kestust kooskõlas toetuse andmise tingimustega. Sellisel juhul lepitakse täpsemad tingimused kokku raamlepingu muudatusena arvestades muuhulgas, et teenuse I etapi kestuse pikenemisega ei suurene raamlepingu alusel hankelepingus kokku lepitud teenuse etappide maksumused. 9.4. Lepingu korralise ülesütlemise õigus on ainult tellijal. Tellijal on õigus raamleping ja/või hankeleping mõjuval põhjusel (eelkõige, kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele) ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 60 (kuuskümmend) kalendripäeva. Koos raamlepingu lõppemisega loetakse lõppenuks ka selle alusel täitjaga sõlmitud hankeleping(ud), kui tellija ülesütlemisteates ei ole sätestatud teisiti. Tellijal on õigus leping ette teatamata ühepoolselt lõpetada, kui: 9.4.1. täitja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 9.4.2. täitjal on maksuvõlg riigihangete seaduse tähenduses ning täitja ei ole maksuvõlga likvideerinud mõistliku aja jooksul pärast tellija vastavasisulist teadet; 9.4.3. täitja ei ole määranud andmekaitsespetsialisti ja registreerinud teda Andmekaitse Inspektsioonis. 9.5. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest täitjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 9.6. Tellijal on õigus raamleping ja hankeleping(ud) üles öelda, kui täitja ei ole ettenähtud tähtajaks tasunud leppetrahvi. 10. RAAMLEPINGU ALUSEL VABADE KLIENDIKOHTADE JAOTAMINE 10.1. Juhul, kui hanke osas taotleti kliendikohti kokku vähem, kui maksimaalne kliendikohtade arv või ei olnud kliendikohti võimalik jaotada hanke osas ette nähtud maksimaalses kliendikohtade arvus (nt nõuetele vastavate spetsialistide puudumise tõttu), siis on võimalik hanke osas jaotamata jäänud kliendikohad raamlepingu täitmise ajal ära jaotada sama hanke osa piires, seejuures on tellijal õigus suunata kliente teenusele ka nendest sihtgruppidest, keda ei olnud täitja pakkumuses (raamlepingu Lisa 6) algselt näidatud, kui täitja nõustub teenusele võtma kliente ka nendest sihtgruppidest. 10.2. Vabade kliendikohtade jaotamiseks pöördub tellija esmalt selle täitja poole, kelle pakkumus vastava hanke osa pingereas oli esimesel kohal ja teeb pakkumuse täiendavate kliendikohtade saamiseks. 10.3. Täitja peab vastama tellija pöördumisele 5 (viie) tööpäeva jooksul ja vajadusel esitama sama tähtaja jooksul spetsialistide vastavust tõendavad dokumendid juhul, kui täiendava kliendikoha lisandumisega oleks klienditööd vahetult tegevate spetsialistide arv väiksem, kui nõutud tehnilise kirjelduse punktis 8.4. 10.4. Tellija kontrollib pakkuja esitatud dokumentide vastavust 5 (viie) tööpäeva jooksul ning dokumentide nõuetele vastavuse korral valmistab ette hankelepingu muudatuse, millega muudetakse kliendikohtade arvu ja vajadusel ka klienditööd vahetult tegevate spetsialistide nimekirja. 10.5. Tellija esitab pakkumuse vaba kliendikoha eraldamiseks pingereas järgmise pakkumuse esitanud täitjale juhul, kui pingereas eelmisel kohal olnud pakkumuse esitanud täitja: 10.5.1. teatab, et ei soovi vaba kliendikohta saada; 10.5.2. ei vasta tellija taotlusele raamlepingu punktis 10.3. sätestatud tähtaja jooksul või ei esita sama tähtaja jooksul dokumente; 10.5.3. vahetult klienditööd tegevate spetsialistide arv ei vasta tehnilise kirjelduse punktis 8.4 nõutule ja/või nende kvalifikatsioon ei vasta või ei ole spetsialistide vastavuse kohta esitatud nõutud dokumente. Muus osas kohaldatakse vaba kliendikoha eraldamisel raamlepingu punktides 10.3 kuni 10.5 sätestatut. 10.6. Selguse mõttes, raamlepingu peatükis 10 kirjeldatud põhimõtteid rakendades on võimalik ja lubatud, et täitjale jaotatakse rohkem kliendikohti, kui oli algselt näidatud täitja pakkumuses, st raamlepingu täitmise ajal ei ole pooled piiratud täitja pakkumuses näidatud kliendikohtade arvuga, kui see on kooskõlas käesolevas peatükis kirjeldatud põhimõtetega. Peatükis 10 kirjeldatud viisil kliendikohtade jaotamisel ei jaotata ühelgi juhul siiski rohkem kohti, kui oli maksimaalne kliendikohtade arv vastavas hanke osas, arvestades kõiki vastava hanke osas sõlmitud lepinguid ja jaotatud kliendikohti. 11. TEADETE ESITAMINE 11.1. Kui raamlepingus on ette nähtud täitja kohustus esitada tellijale teated, andmed või mistahes dokumendid, tuleb kõik sellised teated, andmed ja dokumendid edastada e-posti teel, aadressil [email protected]. Juhul, kui tellija taotleb täitjalt originaal- dokumentide esitamist, tuleb need esitada posti teel aadressil Lai 14, Pärnu (Sotsiaal- kindlustusameti Pärnu büroo). 11.2. Tellija kontaktisikud on: 11.2.1. lepinguga seotud küsimustes: projektijuht Helle Villem, e-post: [email protected], telefon 5300 1509; 11.2.2. korralduslikes küsimustes: koordinaator Kerli Kaljur, e-post [email protected], telefon: 5356 8170; koordinaator Katrin Tiideberg, e-post [email protected], telefon 5382 8841. 11.3. Täitja kontaktisikud on: 11.3.1. lepinguga seotud küsimustes: direktor Kert Valdaru, e-post: [email protected], telefon 687 7214 ja 5196 3066; 1.1.1. korralduslikes küsimustes: kaitstud töö talituse juht Margus Koolme, e-post: [email protected], telefon 687 7282 ja 530 74353. 1.2. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud raamlepingu peatükis 11 märgitud kontaktandmetel. 1.3. Teated, millel on õiguslikud tagajärjed (ennekõike lepingut muutva või lõpetava iseloomuga teated) peavad olema esitatud kirjalikus vormis ning adresseeritud raamlepingu peatükis 14 märgitud kontaktandmetel. 1.4. Pool teavitab viivitamatult teist poolt kontaktandmete muutumisest e-kirjaga. Kontaktisik loetakse muudetuks alates e-kirja saatmise hetkest. Nimetatud teade lisatakse raamlepingu juurde ning seda ei käsitleta raamlepingu muutmisena. 2. LÕPPSÄTTED 2.1. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 2.2. Lepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest, samuti headest tavadest niivõrd, kui see ei ole vastuolus lepingu muude tingimustega. 2.3. Lepinguga seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mitte- saavutamisel lahendatakse vaidlus õigusaktides ettenähtud korras. 2.4. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 2.5. Leping allkirjastatakse digitaalselt. 3. RAAMLEPINGU LISAD 13.1. Lisa 1 – Hankeleping 13.2. Lisa 2 - Riigihanke tehniline kirjeldus 13.3. Lisa 3 – Osavõtuleht 13.4. Lisa 4 – Arve näidis koos aruandega teenuse osutamise kohta 13.5. Lisa 5 – Hinnanguvorm (hinnang koos tegevusplaaniga) 13.6. Lisa 6 – Täitja esitatud pakkumus 13.7. Lisa 7 – Andmetöötluse leping Raamlepingu lisaks olevad vormid on näidisvormid, tellijal on õigus ühepoolselt täiendada vorme raamlepingu täitmise käigus. Näidisvormide muutmiseks raamlepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. 4. POOLTE REKVISIIDID Tellija: Täitja: Sotsiaalkindlustusamet Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Astangu 27, 13519 Tallinn Registrikood: 70001975 Registrikood: 70003566 (Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt) Egon Veermäe Kert Valdaru Peadirektor Direktor  HANKELEPING nr 3.3-1/32055-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092, mida põhimääruse alusel esindab peadirektor Egon Veermäe ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi täitja), registrikood 70003566, asukoht Astangu 27, Tallinn 13519, mida põhimääruse alusel esindab direktor Kert Valdaru edaspidi eraldi nimetatud pool ning koos nimetatud pooled, sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi hankeleping) alljärgnevas: 1.1. Hankeleping sõlmitakse sotsiaal-ja eriteenuste erimenetlusena korraldatud riigihanke „Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2021“ (viitenumber 226199) tulemusena täitjaga sõlmitud raamlepingu alusel. Hankeleping on sõlmitud raamlepingus kokku lepitud tingimuste täpsustamiseks. Hankelepinguga reguleerimata osas kohaldatakse raamlepingus ja selle lisades sätestatut. 1.2. Täitja osutab raamlepingus kokku lepitud teenuseid järgmistes hankeosades mille suhtes sõlmitud raamlepingute ja nende alusel kõikide täitjatega sõlmitud või sõlmitavate hankelepingute maksimaalsed rahalised mahud osutatavatele teenustele (hõlmamata I etapis makstavaid stipendiume ning sõidu- ja majutustoetusi) kokku on järgmised: 1.2.1. Hankeosa 4, Harjumaa – maksimaalselt 103 896 eurot; Tellija ei võta endale kohustust tellida teenuseid käesolevas punktis märgitud summade ulatuses täitjalt ega teistelt täitjatelt samas hankeosas. Hankeleping on sõlmitud juhuks, kui täitjalt tellitavate teenuste maksumus osutub punktis 1.2. nimetatud summaga võrdseks või sellest suuremaks. 1.3. Hankelepingu esemeks on täitja poolt osutatav kaitstud töö teenus, mille eest täitjale teenuse I ja II etapis makstava pearaha täismäärad on toodud hankelepingu lisas 1. Teenuste maksumusele lisandub käibemaks. Pearaha teenuse I ja II etapis makstakse vastavalt raamlepingus kokku lepitud tingimustele. 1.4. Teenuse III etapis makstakse täitjale teenuse eest tunnitasu, mille suurus on toodud hankelepingu lisas 1. Teenuse maksumusele lisandub käibemaks. Tunnitasu teenuse III etapis makstakse vastavalt raamlepingus kokku lepitud tingimustele. 1.5. Hankelepingus kokku lepitud teenuse maksumused on lõplikud ning raamlepingu ja hankelepingu täitmise käigus ei ole lubatud neid suurendada. 1.6. Teenuse osutamiseks täitjale eraldatud kliendikohtade arv on toodud hankelepingu lisas 1. 1.7. Riigihankes vastavaks tunnistatud ja ühtlasi täitja poolt hankelepingu täitmisel vahetult klienditööd tegevate spetsialistide nimekiri on sätestatud hankelepingu lisas 1. 1.8. Hankelepingu täitmisel lähtuvad pooled raamlepingus ja hankelepingus sätestatud tingimustest (kaasa arvatud raamlepingu lisaks olevast tehnilisest kirjeldusest). Hankelepingu tingimused on eritingimusteks ning raamlepingu tingimused üldtingimusteks. Raamlepingu ja hankelepingu vastuolude korral kohaldatakse hankelepingu tingimusi. 1.9. Tellija volitatud esindajaks hankelepingu täitmisega seotud küsimustes on projektijuht Helle Villem, e-post: [email protected], telefon 5300  1509. 1.10. Täitja volitatud esindajaks hankelepingu täitmisega seotud küsimustes on: kaitstud töö talituse juht Margus Koolme, e-post: [email protected], telefon 5307 4353 ja 687 7282. 1.11. Hankeleping jõustub allakirjutamisest poolte esindajate poolt ja kehtib kuni hankelepingust tulenevate õiguste ja kohustuste täitmiseni või kuni raamlepingu lõppemiseni. 1.12. Hankelepingul on selle sõlmimisel järgmised lisad: Lisa 1 – Andmed teenuse kohta; Lisa 2 – Koostööpartnerid Tellija: Täitja: Sotsiaalkindlustusamet Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Astangu 27, 13519 Tallinn Registrikood: 70001975 Registrikood: 70003566 (Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt) Egon Veermäe Kert Valdaru Peadirektor Direktor  Tehniline kirjeldus Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2021 (viitenumber 226199) Tellija: Sotsiaalkindlustusamet 1. Taustainfo Eestis käivitunud töövõimereformi raames arendatakse mitmesuguseid teenuseid vähenenud töövõimega inimestele. Pikaajaline kaitstud töötamise teenus (edaspidi PKT teenus) pakub võimalust tööelus osalemiseks neile vähenenud töövõimega inimestele, kes ei ole suutelised töötama avatud tööturu tingimustes. PKT teenust pakutakse erivajadusega inimesele selle jaoks spetsiaalselt loodud töökohtades sobivas keskkonnas teenuseosutaja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul, kus on tagatud kliendile vajalikul määral psühhosotsiaalne tugi ja tööjuhendamine. Erinevalt Töötukassa poolt pakutavast lühiajalisest kaitstud töötamise teenusest ei ole pikaajalise kaitstud töötamise teenuse esmaseks eesmärgiks erivajadusega inimese jõudmine avatud tööturule, vaid tema arendamine stabiilses ja toetavas keskkonnas ning jõukohase võimaluse pakkumine tööelus osalemiseks. Kaitstud töö teenus võimaldab inimesel olla aktiivne hoolimata tema erivajadusest, aitab kaasa paremale ühiskonda integreerumisele ning suurendab sotsiaalset kaasatust. Aastatel 2015-2021 arendatakse PKT teenust Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest finantseeritava projekti „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“ raames, mis on toetuse andmise tingimuste (TAT) „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ üheks alategevuseks (prioriteetne suund „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“). PKT teenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Teenuse arendamisel on eesmärgiks käivitada pikaajalise kaitstud töö keskused üle Eesti, kõigis maakondades. 2015. aasta lõpus viis Sotsiaalkindlustusamet läbi riigihanke „Kaitstud töö teenuse ostmine“ (viitenumber 166113) PKT teenuseosutajate leidmiseks, teenuse osutamisega alustati 2016. aastal. Teenuseosutajate leidmiseks 2017. aastaks viis Sotsiaalkindlustusamet 2016. aasta sügisel läbi riigihanke „Kaitstud töö teenuse tellimine“ (viitenumber 178990), mille tulemusel jagati üle Eesti maakondades pakkujate vahel 549 kliendikohta ning 2017. aasta kevadel täiendavalt riigihanke „Kaitstud töö teenuse tellimine (2017)“, millega jagati pakkujate vahel veel 95 kliendikohta. 2018. aastaks leidis Sotsiaalkindlustusamet PKT teenuse osutajad riigihangetega 192679 ja 193805, üle Eesti jagati maakondades pakkujate vahel 672 kliendikohta. Teenuseosutajate leidmiseks 2019.-2020. aastaks viis Sotsiaalkindlustusamet läbi riigihanke (viitenumber 201532), mille tulemusena jagati pakkujate vahel 679 kliendikohta. Käesolev riigihange viiakse läbi PKT teenuseosutajate leidmiseks 2021. aastaks. Sotsiaalkindlustusamet soovib leida teenuseosutajaid Eesti kõikidesse maakondadesse, mis hanke läbiviimisel on jaotatud neljaks piirkonnaks. Piirkondade lõikes on maksimaalne PKT kliendikohtade arv ette antud, kuid iga teenuseosutaja näitab oma pakkumuses ära piirkonna või piirkonnad, kus ta teenust osutada soovib ja enda poolt soovitud kliendikohtade arvu igas piirkonnas. Sotsiaalkindlustusamet ei taga teenuse osutamise perioodil kõigi teenusekohtade täitumist, kuid teeb omapoolselt teavitustööd kohalikes omavalitsustes jt partnerite hulgas potentsiaalsete PKT teenuse klientide leidmiseks. Pikaajaline kaitstud töö teenus ei ole erihoolekandeteenus Sotsiaalhoolekande seaduse mõistes ja selle osutamiseks ei pea pakkujal olema sellesisulist tegevusluba. 2. Teenuse eesmärk PKT teenuse eesmärgiks on pakkuda vähenenud töövõimega inimestele jõukohast töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud keskkonnas, samuti vajadusel tuge suundumisel tööturuteenustele või tööle avatud tööturul. Kaitstud tingimustes töötamisel saavad suuremat tuge vajavad inimesed omandada tööalaseid oskusi nende vajadusi arvestavas keskkonnas ja jõukohases töötempos, seejuures tagatakse neile vajalikus ulatuses juhendamine ja abi. 3. Teenuse sihtgrupp 3.1. PKT teenuse sihtgrupiks on vähenenud töövõimega tööealised isikud, kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 3.1.1. isik on tööealine (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioni eani). 3.1.2. isikul on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel; 3.1.3. isikul on kas raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue või on ta läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse; 3.1.4. isik on võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt 10 tundi nädalas I etapi lõpuks. 3.2. PKT teenusel olev isik ei tohi samaaegselt saada: - töötamise toetamise teenust (Sotsiaalkindlustusametist); - lühiajalise kaitstud töö teenust (Töötukassast). 3.3. PKT teenuse I etapis, II etapis või II jätkuetapis olevad kliendid ei tohi samaaegselt töötada töölepingu alusel või osutada teenust võlaõigusliku lepingu alusel mistahes isikute juures (v.a teenuseosutajaga sõlmitud vabatahtliku töö leping I etapis ning II etapis ja II jätkuetapis teenuseosutajaga sõlmitud töösuhet reguleeriv leping, mis vastab tehtava töö iseloomule). 4. Teenuse sisu lühikirjeldus 4.1. PKT teenuse osutamine toimub kolmes etapis: 4.1.1. Teenuse I etapp – isiku töösuutlikkuse hindamine ning tööoskuste kujundamine. PKT I etapis hindab teenuseosutaja kliendi töösuutlikkust ning selgitab välja kliendile sobivad tööd, mida isik kaitstud tingimustes teha saaks, toimub tööharjumuse kujundamine ning tööoskuste õpetamine ja harjutamine; 4.1.2. Teenuse II etapp – isik töötab kaitstud tingimustes, seejuures on talle teenuseosutaja poolt tagatud vajalikus ulatuses juhendamine ja toetus; 4.1.3. Teenuse III etapp – isik töötab avatud tööturul, teenuseosutaja toetab kaitstud töökohast avatud tööturule siirdunud isikut nii tööle asumisel kui kuni 1 aasta jooksul, et säilitada isiku töövõimekus ning toetada tema töötamist avatud tööturu tingimustes. Teenuseosutaja tugi kliendile väheneb ajas järk-järgult. 4.2. PKT teenust osutatakse ja teenuse eest tasu arvestamine toimub teenuse I ja II etapis pearaha põhimõttel ning kahe teenuskomponendi põhiselt. Kaitstud töö teenuse põhikomponent on töökomponent ehk isiku tööoskuste kujundamine, mis moodustab 80% teenuse osutamise mahust ja ühtlasi ka pearahast. 20% teenuse osutamise mahust hõlmab isiku sotsiaalsete oskuste kujundamine ehk on sotsiaalkomponent. Selgituseks, need kliendid, kes saavad juba erihoolekandeteenuse raames sotsiaalset toetust, ei vaja seda enam kaitstud töö teenuse raames ja seetõttu ei rahastata teenusepakkujale erihoolekande teenust saava kliendi eest sotsiaalse komponendi osa, kuna see on juba kaetud erihoolekande teenusega. Täpsemalt on erihoolekandeteenuste tegevused loetletud sotsiaalhoolekande seaduses § 87 lg 2; § 94; § 97 lg 3; § 100 lg 2 p 1. NB! Kuna PKT teenuse tellimiseks on korraldatud riigihange, on sellest tulenevalt etappide kestused tehniliselt siiski piiratud sõlmitavate lepingute lõpptähtajaga (31.12.2021.a.). See siiski ei piira sisuliselt klientide PKT teenusel viibimist, eeldusel et PKT teenus mingil kujul ja rahastamisel jätkub ka edaspidi ning kliendi jaoks leidub sobiv PKT teenuseosutaja ja teenuse asukoht. 5. PKT teenuse I etapp 5.1. PKT teenuse I etapi eesmärgiks on teha kindaks kliendi suutlikkus töötada teenuse II etapis ja hinnata kliendi potentsiaali liikuda edasi teenuse III etappi. Teenuseosutaja hindab kliendi töösuutlikkust ning selgitab välja kliendile sobivad tööd, toimub tööharjumuse kujundamine ning tööoskuste õpetamine ja harjutamine. Teenuseosutaja hindab kliendi arengut erinevate tööde lõikes. 5.2. I etapi tegevused hõlmavad: 1) Töökomponendina: - kliendi töösuutlikkuse hindamist; - kliendile sobivate tööde väljaselgitamist (sh pakkumuses esitatud eri tööde proovimine); - kliendile sobiva töökorralduse läbimõtlemist ja sobitamist; - kliendi erivajadusest tulenevat töökoha ja töötingimuste hindamist; - kliendi tööharjumuse kujundamist; - tööoskuste ja –võtete õpetamist ja tööde harjutamist; 2) Sotsiaalse komponendina: - kliendi juhendamist ja toetamist sotsiaalsete jm probleemide lahendamisel; - kliendi sotsiaalse võrgustiku tugevdamist; - vajadusel muid tegevusi, mis soodustavad kliendi osalemist tööelus ja PKT teenusel (nt vajadusel kliendi edaspidise töötamise vm tegevusega seotud küsimuste lahendamist, sh tööturuteenustele suundumise korraldamist jmt). 5.3. Teenuse I etapi kestus on kuni 4 kuud, erandjuhtudel (näiteks elukoha või teenuseosutaja vahetuse tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel) võidakse I etapi kestust pikendada veel kuni 2 kuud. Kokku võib klient viibida teenuse I etapis kuni 6 kuud. Klient võib I etapist liikuda järgmisse etappi ka varem, kuid mitte enne 30 päeva möödumist I etapi algusest. Otsuse I etapi pikendamise, kliendi II etappi suunamise või teenuse osutamise lõpetamise kohta teeb Sotsiaalkindlustusamet, lähtudes seejuures teenuseosutaja põhjendatud hinnangust kliendi töösuutlikkuse, arengupotentsiaali ja töötamiseks valmisoleku kohta. 5.4. PKT teenuse I etapis sõlmitakse teenuseosutaja ja kliendi vahel vabatahtliku töö leping, mis peab vastama vähemalt raamlepingus toodud tingimustele. Vajaduse korral tehakse kanne töötamise registrisse. 5.5. Kliendile makstakse I etapis stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust. Sotsiaalkindlustusamet maksab stipendiumi ja sõidutoetuse kliendile teenuseosutaja kaudu, kes on kohustatud need kliendile välja maksma. Täpsemalt on stipendiumide ning sõidu- ja majutustoetuste suurus ja maksmise tingimused kirjeldatud raamlepingus. 5.6. Klientide teenusele suunamine toimub I etapis kalendrikuu põhiselt, st alates 1. kuupäevast. Erandiks on kliendid, kes olid I etapis teenusel 31.12.2020.a. seisuga, kuid keda ei ole pärast nimetatud kuupäeva uuesti teenusele suunatud. Nende klientide teenusele võtmine toimub raamlepingus sätestatud korras. 5.7. Hiljemalt PKT teenuse I etapi lõpuks annab teenuseosutaja hinnangu kliendi töösuutlikkusele proovitud tööde põhjal. Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse kliendi II etappi suunamise teenuseosutaja põhjendatud hinnangust lähtuvalt. I etapi lõpuks peaks järgmisse etappi suunduv klient olema suuteline tegema eesmärgipärast tööd vähemalt 40 tundi kuus (keskmiselt 10 tundi  nädalas). Isik ei pea kohe teenuse I etappi asudes suutma selles mahus tööd teha, vaid tema suutlikkus tööd teha areneb I etapi jooksul järk-järgult. Samas peab klient I etapis siiski täitma minimaalse teenuse ajamahu 20 tundi kuus, seejuures osaledes teenusel vähemalt 10 päeval. Tööpäevana arvestatakse vähemalt 2 tundi töötamist. Täpsemad nõuded I etapi korralduse kohta (sh minimaalne ajamaht, eemalolekud teenuselt, teenuselt välja arvamine) on reguleeritud raamlepingus. 5.8. Teenuseosutajale makstakse iga kliendi teenusel viibimise eest I etapis pearaha. Pearaha makstakse kuu- ja komponendipõhiselt, st täiskuu eest ja vastavalt juhendamismahule. Juhul kui klient ei täida minimaalset töömahtu (v.a. juhul kui klient oli haige, puhkusel või puudus muul põhjusel, mis on märgitud osavõtulehele), siis teenuseosutajale pearaha ei maksta. Juhul kui klient ei täitnud kalendrikuus minimaalset töömahtu, kuid ta puudus põhjendatult ja siiski täitis proportsionaalselt minimaalse ajamahu, makstakse teenuseosutajale pearahast 95%. Täpsed pearaha maksmise tingimused on kirjeldatud raamlepingus. 6. PKT teenuse II etapp 6.1. PKT teenuse II etapp jaguneb põhiperioodiks, mis kestab kuni 3 aastat ja jätkuperioodiks, mis on tähtajatu. Peale põhiperioodi lõppu suundub klient teenuse III etappi, lahkub teenuselt või jätkab töötamist teenuseosutaja juures kaitstud tingimustel. 6.2. PKT teenuse II etapi põhiperioodi eesmärgiks on kujundada kliendil töö tegemise käigus tööharjumus, arendada sobilike tööde tegemiseks tarvilikke oskusi ja leida sobilik töö tööandja juures. Klient töötab kaitstud tingimustes vähemalt 40 tundi kuus, seejuures on talle teenuseosutaja poolt tagatud vajalikus ulatuses juhendamine ja toetus. II etapi tegevuste hulka loetakse ka tegevused, mis eelnevad ja on vajalikud töökoha saamiseks nagu tööandjatega vestlused ja uue tööga tutvumispäevad, milles klient vajab teenuseosutaja abi ja toetust. 6.2.1. PKT teenuse II etapi põhiperioodi tegevused hõlmavad teenuseosutaja poolt: 1) Töökomponendina: - kliendile kaitstud tingimustes töö tagamist; - kliendi jaoks sobiva töökorralduse läbimõtlemist ja vajadusel töökeskkonna kohandamist, kliendi erivajadusest tulenevat töökoha ja töötingimuste hindamist; - kliendi pidevat juhendamist töötamisel PKT tingimustes eesmärgiga parandada tööoskusi, arendada töövõimet, luua tööharjumus; - kliendile sobiva töö otsimine, juhul kui klient on valmis liikuma avatud tööturule. Kliendi toetamine kandideerimisel ja tööandjatega suhtlemisel. Toetamine sobivale töökohale kandideerimiseks vajalike dokumentide koostamisel (sh CV, motivatsioonikiri vm), abistamine töövestlustel ja tööandja juures töökohaga tutvumisel. 2) Sotsiaalse komponendina: - kliendi juhendamist, motiveerimist ja toetamist sotsiaalsete jm probleemide lahendamisel, - kliendi sotsiaalse võrgustiku tugevdamist; - muid tegevusi, mis soodustavad kliendi osalemist tööelus ja PKT teenusel. 6.2.2. Teenuse II etapi põhiperioodi kestus on kuni kolm aastat või kuni PKT teenuse vajadus mingil põhjusel ära langeb. Teenuseosutaja esitab regulaarselt hinnangud kliendi tööoskuste ja sotsiaalsete oskuste kohta ning loetleb üles erinevad tööd ja töötingimused, mis on kliendile töötamiseks sobilikud. Sotsiaalkindlustusamet jälgib kliendi arengut teenusel. Nendel klientidel, kes ei ole II etapi põhiperioodi lõppedes avatud tööturul tööle asunud, on võimalik jätkata PKT teenuseosutaja juures töötamist kaitstud tingimustes jätkuetapis.  6.3. II etapi jätkuperioodi eesmärk on kliendi töötamine kaitstud tingimustes teenuseosutaja juures. 6.3.1. II etapi jätkuperioodi tegevused hõlmavad teenuseosutaja poolt: 1) Töökomponendina: - kliendile kaitstud tingimustes töö tagamist; - kliendi pidevat juhendamist töötamisel PKT tingimustes eesmärgiga säilitada tööoskusi - juhul kui klient on valmis liikuma avatud tööturule, kliendi toetamine kandideerimisel ja tööandjatega suhtlemisel, abistamine töövestlustel ja tööandja juures töökohaga tutvumisel. 2) Sotsiaalse komponendina: - kliendi toetamist sotsiaalsete jm probleemide lahendamisel, - muud tegevused, mis soodustavad kliendi osalemist tööelus ja PKT teenusel. 6.3.2. Teenuse II etapi jätkuperiood ei ole ajaliselt piiratud – see tähendab, et klient võib PKT teenuse II etapis jätkuperioodis olla tähtajatult seni, kuni tal PKT teenuse vajadus mingil põhjusel ära langeb. 6.4. PKT teenuse II etapis on teenuseosutajal kliendiga sõlmitud töö tegemiseks töösuhet reguleeriv leping, mis vastab tehtava töö iseloomule ning õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras tehakse töötamise registrisse vastav kanne. Sõlmitavad lepingud peavad vastama raamlepingus sätestatud nõuetele. 6.5. PKT teenuse II etapis peab teenuseosutaja tagama kliendile kaitstud tingimustes töö igaks kliendi tööpäevaks. 6.6. PKT teenuse II etapis ei maksta klientidele stipendiumi ega sõidu- ja majutustoetust. 6.7. Klientide teenusele võtmine toimub II etapis kalendrikuu põhiselt, st alates 1. kuupäevast. Erandiks on kliendid, kes olid II etapis teenusel 31.12.2020.a. seisuga, kuid keda ei ole pärast nimetatud kuupäeva uuesti teenusele suunatud. Nende klientide teenusele võtmine toimub raamlepingus sätestatud korras. 6.8. PKT teenuse II etapis peab klient tegema eesmärgipärast tööd vähemalt 40 tundi kuus. Täpsemad nõuded II etapi korralduse kohta (sh nõutav ajamaht, eemalolekud teenuselt, teenuselt välja arvamine) on reguleeritud raamlepingus. 6.9. Teenuseosutajale makstakse iga kliendi teenusel viibimise eest II etapis pearaha vastavalt teenuskomponentidele. Juhul kui klient ei täida minimaalset töömahtu (v.a. juhul kui klient oli haige, puhkusel või puudus muul põhjusel, mis on märgitud osavõtulehele), siis teenuseosutajale pearaha ei maksta. Juhul kui klient ei täitnud kalendrikuus minimaalset töömahtu, kuid ta puudus põhjendatult ja siiski täitis proportsionaalselt minimaalse ajamahu, makstakse teenuseosutajale pearahast 95%. Täpsed pearaha maksmise tingimused on kirjeldatud raamlepingus. 6.10. Tegevusi, mida erihoolekande kliendid teevad oma eluruumides erihoolekandeteenuse raames, ei loeta töö tegemiseks kaitstud töö teenuse II etapi raames. Töötegevusteks ei loeta igapäevaseid kodukeskkonna tegevusi, nt hoone ja territooriumi koristamine, puude toomine, kütmine, abitööd köögis, pesu pesemine jmt. Sotsiaalhoolekande seaduses loetletud erihoole- kandeteenustel pakutavad töised tegevused ei liigitu töötegevusteks PKT II etapis, küll aga loetakse PKT I etapis isiku tööoskuse kujundamiseks ja hindamiseks sobilike tegevuste hulka. 7. PKT teenuse III etapp 7.1. PKT III etappi suunatakse kliendid, kes on võimelised ja soovivad siirduda avatud tööturule. 7.2. III etapi eesmärgiks on kaitstud töökohast avatud tööturule siirdunud kliendi toetamine teenuseosutaja poolt, nii tööle asumisel ja töötamisel kuni 1 aasta jooksul, et säilitada kliendi töötamine ja töövõimekus avatud tööturu tingimustes. III etapi tegevuste hulka loetakse teenuseosutaja toetavad tegevused, mis on tarvilikud uue töökoha leidmiseks, kui klient peaks kaotama etapi jooksul oma senise töökoha.  7.3. PKT teenuse III etapi tegevused hõlmavad järgmist: - kliendi toetamine ja juhendamine tööandja tööjuhistest lähtuvalt, kliendi nõustamine töötamise ajal; - tööandjate nõustamine tema juures töötava kliendi erivajadustest lähtuvalt tööülesannete ja/või töökeskkonna kohandamisel; - kliendi ja tööandjaga regulaarselt ühenduse hoidmine, et ennetada töökohal raskuste tekkimist. Tekkinud probleemidele lahenduste leidmine; - kliendi juhendamine, nõustamine, motiveerimine ja toetamine sotsiaalsete jm probleemide lahendamisel, kliendi sotsiaalse võrgustiku jõustamine ja tugevdamine; - kliendi tööotsingute nõustamine ja juhendamine, juhul kui klient kaotab III etapis töökoha. Teenuseosutaja toetab klienti uue töö otsingul, kandideerimisel ja tööandjatega suhtlemisel. Sobiva töökoha leidmiseks avatud tööturul nõustab klienti ja toetab teda kandideerimiseks vajalike dokumentide koostamisel (sh CV, motivatsioonikiri, avaldus), tööintervjuuks ettevalmistumisel, tööle kandideerimisel ja tööga tutvumisel; - muud tegevused, mis soodustavad kliendi osalemist tööelus ja PKT teenusel (nt vajadusel kliendi edaspidise töötamise vm tegevusega seotud küsimuste lahendamine – teenuse jätkumise taotlemine, tööturuteenustele suundumise korraldamine jm). 7.4. Klient töötab avatud tööturul ja tal on tööandjaga sõlmitud töö tegemiseks leping, mille liik sõltub töö iseloomust (tööleping, käsundusleping, töövõtuleping) ning õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras tehakse töötamise registrisse vastav kanne. 7.5. PKT teenuse III etapi klientidele ei maksta stipendiumi ega sõidu- ja majutustoetust. 7.6. Teenuse III etapi kestus on kuni 12 kuud, klienti toetava teenuse maht III etapis on maksimaalselt 720 tundi. Klient saab PKT III etapis olla teenuse mahu täitumiseni, aga mitte kauem kui 12 kuud. III etapis töötab klient avatud tööturul, teenuseosutaja toetab teda ja aitab seeläbi kliendil avatud tööturul püsida. Teenuseosutaja tugi kliendile väheneb ajas järk-järgult. Täpsemad nõuded III etapi korralduse kohta on reguleeritud raamlepingus. 7.7. III etapis tasutakse teenuseosutajale teenuse eest tunnitasu kliendi kohta vastavalt tegelikult osutatud teenuste ajalisele mahule (1 tund = 60 min). Teenuseosutajale III etapi tunnitasu maksmise täpsed tingimused on kirjeldatud raamlepingus. 8. PKT teenuse üldine korraldus 8.1. PKT teenuse osutamisel on oluline klientide eripäraga arvestamine, teenuse kasutajamugavus ning töö (sh tööaja) paindlikkus klientide jaoks. 8.2. PKT teenuse osutamisel lähtutakse Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisest1 või sellele samaväärsest2 juhisest. Juhise järgi on kõige olulisemad kvaliteedipõhimõtted: - isikukesksus - teenuse võimestav iseloom - tulemustele orienteeritus - vajaduspõhine lähenemine - terviklik lähenemine - isiku õiguste kaitse - kaasamine - töötaja pädevus ja eetika - organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine. 1 Kättesaadav: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/sotsiaalteenuste-kvaliteedijuhis-aitab- kaasa-paremate-teenuste-arendamisele 2 Muu sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis, mille aluseks on väljatöötamisel olnud Euroopa vabatahtlik sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik, Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik ja järgitud on sotsiaalhoolekandeseaduses toodud kvaliteedipõhimõtteid  8.3. Klientidele pakutavate tööde nimekiri peab olema mitmekesine. Teenuseosutaja peab aastaringselt tagama I etapis tööproovimise ja tööharjutamise ning II etapis kaitstud tingimustes tööd vähemalt kolmes erinevas töövaldkonnas ehk sisult erinevates töölõikudes. Tööde mitmekesisus peab võimaldama töötamist sise- ja välistingimustes, võimaldama füüsiliselt aktiivseid ja passiivseid töötegevusi ning võimaldama tegevusi grupis ja individuaalselt. Nägemispuudega isikutele pakutavate tööde loetelu võib tulenevalt isikute tegutsemispiirangute iseloomust olla vähem mitmekesine, kuid mitte alla kolme erineva töö valdkonna. Teenuseosutaja kirjeldab pakkumuses, millistes valdkondades ta sihtgrupi klientidele I etapis tööproovimist ja tööharjutamist pakub ja millistes valdkondades ta klientidele II etapis töö tegemist võimaldab. Teenuseosutaja esitab pakkumuses ka I ja II etapi teenuse osutamise ruumide sisustuse, seadmete ja vahendite kirjelduse. Teenuseosutaja loetleb oma pakkumuses üles kõik koostööpartnerid ja tööandjad, kelle tellimusi kliendid täitma hakkavad. Sealjuures täpsustatakse, kas tööde teostamine on pidev või hooajaline. Teenuseosutaja on kohustatud PKT klientidele kõiki neid töövaldkondi ka reaalselt pakkuma, mida ta on pakkumuses loetlenud. Poolte kokkuleppel võib töövaldkondade nimekirja vastavalt klientide vajadustele teenuse osutamise perioodil muuta või täiendada. 8.4. Kliente juhendavaid spetsialiste peab olema töötegemise asukohas piisaval hulgal, minimaalselt üks juhendaja 7 (seitsme) teenuse saaja kohta. Teenusepakkujal on õigus otsustada, millisel hulgal tegevusjuhendajaid erinevate töötegevuse juurde kaasata, et igale kliendile oleks tagatud piisav tugi ja juhendamine ning arvestades töökorralduses klientide erinevate vajadustega. Vähemalt 1 kliente juhendav spetsialist omab kõrgharidust sotsiaaltöös või selle siduserialadel (psühholoogia, pedagoogika, eripedagoogika, tegevusteraapia jmt) ja oskab hinnata klientide terviseseisundi eripäradest tulenevat töösuutlikust ja toetusvajadust ning sellest lähtuvalt planeerida tegevusi eesmärgi saavutamiseks nii, et teenuse osutamine toimuks Eesti sotsiaal- teenuste kvaliteedijuhisest3 või sellele samaväärsest4 juhisest kvaliteedipõhimõtete kohaselt. Iga sihtgrupi tööjuhendamiseks on vastava sihtgrupiga töötamise kogemusega juhendajad. Klientide ja juhendajate suhtarv võib erandjuhul töötaja lahkumise, haigestumise või puhkuse korral ajutiselt muutuda Sotsiaalkindlustusametiga eelneva kokkuleppe alusel, kuid mitte kauem kui 60 kalendripäeva. Kliente juhendavad spetsialistid peavad vastama alusdokumentides esitatud vastavusnõuetele. Kliendile peab olema teenusel viibimisel tagatud juhendaja pidev kättesaadavus. 8.5. Teenuseosutaja peab regulaarselt hindama iga PKT teenusel viibiva kliendi käekäiku ja arengut ning koostama kirjaliku hinnangu kliendi arengu kohta erinevate proovitud tööde lõikes koos edasise tegevusplaaniga. Teenuseosutaja poolt koostatud hinnang kliendi kohta sisaldab ülevaadet kliendi toimetulekust, tema tugevustest ja nõrkustest ning suutlikkusest jätkata teenusel. Juhul kui kliendile on jõukohane liikumine PKT teenuselt mõnele muule teenusele, märgib teenuseosutaja selle hinnangusse. Tegevusplaan kirjeldab kliendile teenuse osutamise eesmärki ja selle saavutamiseks vajalikke tegevusi ning nende tegevuste ajalist mahtu. Tegevusplaan võetakse kliendile igapäevase teenuse osutamise aluseks. Hinnanguvormi näidis on esitatud riigihanke alusdokumentides. Hinnangud klientide kohta tuleb esitada: - I etapi lõpetamisel ning siirdumisel järgmisse etappi, hinnang koos edasise tegevusplaaniga; - I etapi pikendamise taotlemisel (vt p.5.3) koos I etapi tegevusplaaniga; 3 Kättesaadav: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/sotsiaalteenuste-kvaliteedijuhis-aitab- kaasa-paremate-teenuste-arendamisele 4 Muu sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis, mille aluseks on väljatöötamisel olnud Euroopa vabatahtlik sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik, Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik ja järgitud on sotsiaalhoolekandeseaduses toodud kvaliteedipõhimõtteid  - II etapi jooksul iga kuue kuu järel (st regulaarselt kaks korda aastas), arvates II etapi algusest koos edasise tegevusplaaniga; - II etapi põhiperioodi või jätkuperioodi lõpetamisel ning siirdumisel järgmisse etappi koos edasise tegevusplaaniga; - III etapis kuus kuud pärast III etapi algust (st üks kord poolaastas) koos edasise tegevusplaaniga; - kliendi lahkumisel teenuselt (sh juhul, kui klient on käinud Töötukassas töövõime hindamisel ning tema töövõime on hinnatud osaliseks, mistõttu ei kuulu ta enam PKT teenuse sihtgruppi). Kui klient lahkub teenuselt, esitatakse ainult hinnang koos teenuse lõpetamise kuupäevaga, muudel juhtudel esitatakse hinnang koos edasise tegevusplaaniga (teenuse osutamise tegevuste kohta järgmisel kuuel kuul). 8.6. PKT teenusele asumine, teenuselt lahkumine, etappides liikumine. Klientide asumine teenusele, teenuselt lahkumine ja teenuse etappides liikumine on kirjeldatud raamlepingus. Kaitstud töö teenusele suunab kliente ja teenuse katkestab/lõpetab ennetähtaegselt Sotsiaalkindlustusamet. Üldjoontes on korraldus järgmine: 8.6.1. PKT teenusele asumiseks esitab isik või tema eestkostja Sotsiaalkindlustusametile vastava taotluse, kuhu mh märgib ka oma eelistuse teenuseosutaja ja teenuse osutamise asukoha osas. Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultant hindab isiku kõrvalabi ja toetuse vajadust, valmisolekut töötamiseks ning otsustab, kas sobivaks abimeetmeks on pikaajalise kaitstud töö teenus. Teenuse vajaduse puhul abistab teenuste konsultant sobiva teenuseosutaja valikul ja vaba teenuskoha olemasolul suunab inimese teenusele (seejuures lähtub Sotsiaalkindlustusameti esindaja võimalusel teenust taotleva isiku soovidest teenuse osas, juhul kui eelistatud teenusepakkuja juures ja/või teenuse osutamise asukohas on vabu teenuskohti. Kui isiku poolt soovitud piirkonnas või sobiva teenuseosutaja juures pole hetkel vabu teenusekohti, pannakse isik PKT teenuse järjekorda. 8.6.2. Kliendile PKT teenuse lõpetamise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet kas kliendi avalduse alusel, teenuseosutaja põhjendatud hinnangust lähtuvalt või Sotsiaalkindlustusameti algatusel. PKT teenuselt lahkunud kliendi suhtes võidakse rakendada 1-aastast teenusele naasmise piirangut. Pärast ühe aasta möödumist võib klient soovi korral uuesti PKT teenusele tulla. Kliendi tagasitulemisel teenusele peale ühe aastast eemal viibimist algab PKT teenuse arvestus otsast peale. Selliselt saab klient PKT teenusele tagasi tulla ainult ühel korral. Kui kliendi teenuselt lahkumiseks oli mõjuv põhjus, võib Sotsiaalkindlustusamet teenusele saamise piiranguid kliendi suhtes mitte kohaldada. 8.6.3. Põhjendatud vajaduse korral võib PKT klient liikuda II etapist tagasi I etappi, samuti III etapist tagasi II etappi, ühel korral mõlema etapi kohta. III etapist ei saa tagasi liikuda I etappi. 8.7. Teenuseosutaja poolt tehtav klienditöö peab olema korrektselt dokumenteeritud, dokumendid Sotsiaalkindlustusametile õigeaegselt esitatud. Samuti peab olema tagatud dokumentide säilitamine nõutud viisil. Täpne aruandlus ja vormid, dokumentide esitamise tähtajad ning dokumentide säilitamise nõuded on raamlepingus ja selle lisades. 8.8. Kliendil on õigus omal soovil teenuselt lahkuda mistahes ajal mistahes teenuse etapis, esitades Tellijale sellekohase kirjaliku avalduse. Klient loetakse sel juhul teenuselt lahkunuks kliendi avaldusel märgitud kuupäeva seisuga, avaldusel kuupäeva puudumisel avalduse esitamise kuupäeva seisuga. Täpsemad tingimused toodud raamlepingus ja selle lisades. 9. Nõuded ruumidele, PKT teenuse osutamise kohale 9.1. Üldised nõuded. Tööruumides peab olema tagatud piisav õhuvahetus, küllaldane loomulik ja kunstlik valgustus, kanalisatsioon ja võimalus tualeti kasutamiseks. Teenuse osutamise ruumid tuleb hoida puhtad. PKT teenust ei tohi osutada kodustes tingimustes.  9.2. Töökeskkonnale esitatavad nõuded. Teenuseosutaja peab teenuse osutamisel täitma töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid ja tagama klientide ohutuse. Teenuse osutamise koht, ruumid ja kliendi kaitstud töökoht peavad vastama töökeskkonnale esitatavatele nõuetele. Kui PKT teenuseosutaja, kellel on II etapis kliendiga sõlmitud kaitstud tingimustes töö tegemiseks leping, suunab kliendi tööle koostööpartneri ruumidesse, tagab PKT teenuseosutaja, et koostööpartneri ruumid vastavad töökeskkonnale esitatavatele töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuetele. 9.3. Ligipääsetavus. PKT teenuse osutamise asukoht peab olema PKT teenuse sihtrühmale ligipääsetav. Kui teenuse osutamise koht ei asu ühistranspordiga ligipääsetavas kohas, siis korraldab klientidele transpordi teenuse osutamise kohta ja tagasi teenuseosutaja ja vastavad kulud peavad sisalduma teenuse maksumuses. Kui kliendi kaitstud töökoht II etapis ei asu teenuse osutamise kohana nimetatud aadressil ning töökohale puudub ühistranspordiga ligipääs, siis korraldab transpordi töökohta ja tagasi teenuseosutaja ning vastavad kulud peavad sisalduma teenuse maksumuses. Teenuseosutaja peab vajadusel olema valmis tagama liikumispuudega isikutele juurdepääsu teenuse osutamise ruumidesse (sh tualett jm ruumid). Teenuseosutaja peab nimetatud kulu arvestama pakkumuse maksumuse sisse. 9.4. ESF teavitusnõuded. PKT teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad olema ESF vahenditest rahastatavatele tegevustele esitatavate teavitusnõuete kohaselt tähistatud, lähtudes Vabariigi Valitsuse määrusest „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. 10. Kliendikohtade arv piirkondade lõikes ja vabade kliendikohtade jaotamine 10.1. Planeeritav PKT kliendikohtade arv 2021. aastaks on 700 inimest, mis hõlmab nii uusi kliente kui neid, kes olid teenusel eelmistel aastatel ning jätkavad teenusel ka 2021. aastal. PKT teenuse kliendikohtade arv teenuse kõikide etappide (I, II ja III) peale kokku on 2021. aastal piirkondade lõikes järgmine: Hanke osa Piirkond Maakond Max kliendikohtade arv 1. Ida-Eesti Ida-Virumaa 160 Lääne-Virumaa Jõgevamaa 2. Lõuna-Eesti Tartumaa 190 Põlvamaa Võrumaa Valgamaa 3. Lääne-Eesti Hiiumaa 140 Läänemaa Pärnumaa Saaremaa Viljandimaa 4. Põhja-Eesti Harjumaa 210 Järvamaa Raplamaa Kokku 700  10.2 Tellija sõlmib hanke iga osas ühe või mitu raamlepingut. 10.3 Pakkuja peab igas hanke osas taotlema vähemalt 5 (viit) kliendikohta. Väiksemas arvus kliendikohtade taotlemisel loetakse pakkumus mittevastavaks ja lükatakse tagasi. 10.4 Raamlepingu sõlmimisega samaaegselt sõlmitakse poolte vahel hankeleping (riigihanke alusdokumentide lisa). Hankelepingu lisaks on andmed, mille täitja esitas pakkumuse koosseisus Vormil 1. 10.5 Pärast raamlepingu ja hankelepingu sõlmimist on Tellijal õigus teenusele suunata kliente kõikidest sihtgruppidest (psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue ja/või klient, kes on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse), keda pakkuja on nimetanud Vormil 1, sõltumata nende klientide arvust ja sõltumata sellest, millise arvu kliendikohti on pakkuja välja toonud Vormil 1 vastava sihtgrupi osas. Selguse mõttes, Tellija käsitleb sihtgruppide lõikes esitatud kliendikohtade arvu informatiivsena ning ei ole sellega seotud, kuid ei eralda täitjale rohkem kliendikohti, kui hankelepingus kokku lepitud kliendikohtade koguarv, välja arvatud vabade kliendikohtade jaotamisel raamlepingu täitmise käigus. 11. Vabade kliendikohtade jaotamine 11.1 Juhul, kui hanke osas taotleti kliendikohti kokku vähem, kui maksimaalne kliendikohtade arv või ei olnud kliendikohti võimalik jaotada piirkonnas ette nähtud maksimaalses kliendikohtade arvus (nt nõuetele vastavate spetsialistide puudumise tõttu), siis on võimalik piirkonnas jaotamata jäänud kliendikohad raamlepingu täitmise ajal ära jaotada sama piirkonna piires. Tellijal on õigus suunata kliente teenusele ka nendest sihtgruppidest, keda ei olnud täitja pakkumuses (Vormil 1) algselt näidatud, kui täitja nõustub teenusele võtma kliente ka teisest sihtgrupist, omades sealjuures sihtgrupile vastava töökogemusega juhendajat. 11.2 Vabade kliendikohtade jaotamiseks pöördub Tellija esmalt selle pakkuja poole, kelle pakkumus vastava maakonna pingereas oli esimesel kohal ja teeb pakkumuse täiendavate kliendikohtade saamiseks. 11.3 Pakkuja peab vastama Tellija pöördumisele 5 (viie) tööpäeva jooksul ja vajadusel esitama sama tähtaja jooksul klienditööd tegeva spetsialisti dokumendid juhul, kui täiendava kliendikoha lisandumisega oleks klienditööd vahetult tegevate spetsialistide arv väiksem, kui nõutud punktis 8.4. 11.4 Tellija kontrollib pakkuja esitatud dokumentide vastavust 5 (viie) tööpäeva jooksul ja dokumentide nõuetele vastavuse korral valmistab ette hankelepingu muudatuse, millega muudetakse kliendikohtade arvu ja vajadusel ka klienditööd vahetult tegevate spetsialistide nimekirja. 11.5 Tellija esitab pakkumuse vaba kliendikoha eraldamiseks pingereas järgmise pakkumuse esitanud pakkujale juhul, kui pingereas eelmisel kohal olnud pakkumuse esitanud pakkuja: 11.5.1 teatab, et ei soovi vaba kliendikohta saada; 11.5.2 ei vasta Tellija taotlusele punktis 11.3 sätestatud tähtaja jooksul või ei esita sama tähtaja jooksul dokumente; 11.5.3 vahetult klienditööd tegevate spetsialistide arv ei vasta punktis 8.4 nõutule või nende kvalifikatsioon ei vasta nõutule või ei ole spetsialistide vastavuse kohta esitatud nõutud dokumente. Muus osas kohaldatakse vaba kliendikoha eraldamisel punktides 11.3 kuni 11.5 sätestatut. 11.6 Selguse mõttes, punktis 11 kirjeldatud põhimõtteid rakendades on võimalik ja lubatud, et konkreetsele pakkujale jaotatakse rohkem kliendikohti, kui oli algselt näidatud pakkuja pakkumuses, st raamlepingu täitmise ajal ei ole pooled piiratud pakkuja pakkumuses näidatud kliendikohtade arvuga, kui see on kooskõlas viidatud punktides kirjeldatud põhimõtetega. Eeltoodud viisil kliendikohtade jaotamisel ei jaotata ühelgi juhul siiski rohkem kohti, kui oli maksimaalne kliendikohtade arv vastavas piirkonnas, arvestades kõiki vastava maakonna osas sõlmitud lepinguid ja jaotatud kliendikohti. 12. Teenuse maksimaalne rahaline maht piirkondade lõikes 12.1. Teenuse maksimaalne rahaline maht summas kuni 2 597 400 eurot (ilma km) jaguneb hanke osade lõikes järgmiselt (summad ilma km): Hanke osa Piirkond Maakond Max rahaline maht 1. Ida-Eesti Ida-Virumaa 593 690 eurot Lääne-Virumaa Jõgevamaa 2. Lõuna-Eesti Tartumaa 705 010 eurot Põlvamaa Võrumaa Valgamaa 3. Lääne-Eesti Hiiumaa 519 480 eurot Läänemaa Pärnumaa Saaremaa Viljandimaa 4. Põhja-Eesti Harjumaa 779 220 eurot Järvamaa Raplamaa Kokku 2 597 400 eurot Tellijal ei ole kohustust tellida teenuseid raamlepingu maksimaalses rahalises mahus. Tegelikult tellitavate teenuste rahaline maht igas maakonnas sõltub klientide arvust, teenusel osaletud ajast ja teenuste maksumusest. Sellest tulenevalt võib hanke osade suhtes sõlmitavate lepingute kui ka lepingute täitmise tegelik maht kujuneda väiksemaks kui käesolevas punktis märgitud maksimaalne rahaline maht. 12.2. Teenuse eest I ja II etapis tasutakse nn pearaha põhimõttel (pearaha = ühe täiskalendrikuu teenustasu teenusel osaleva ühe kliendi eest vastavalt teenuskomponentidest). Pearaha täismäär ja ühtlasi maksimaalne määr (sisaldab mõlemat teenuskomponenti ilma km) on kõikides maakondades järgmine: teenuse I etapis – eeldatavalt 305 (kolmsada viis) eurot kalendrikuus; II etapi põhiperioodis – eeldatavalt 400 (nelisada) eurot kalendrikuus; II etapi jätkuperioodis - eeldatavalt 285 (kakssada kaheksakümmend viis) eurot kalendrikuus; III etapis tasutakse tunnitasu alusel, eeldatavalt 10 (kümme) eurot tunnis (tund = 60 min). Teenuste tegelikud maksumused (nii pearaha kui tunnitasu), esitatakse pakkumuses. Teenuste eest tasutakse vastavalt pakkumuses esitatud maksumustele.  Raamlepingu Lisa 3. Osavõtulehe vorm 2021 PKT OSAVÕTULEHT Teenuseosutaja (asutus): ____________________________________________________________________ Kliendi ees- ja perekonnanimi: _______________________________________________________________ Kliendi elukoha aadress: ____________________________________________________________________ Klienti juhendava spetsialisti nimi: ____________________________________________________________ Teenuse osutamise koha aadress: _____________________________________________________________ Etapp, kus klient viibib: _____________________________________ Klient saab erihoolekandeteenust (Täpsustada iga kuu, märkida JAH / EI) ________________________ III etapis kliendi tööandja nimi: _______________________________________________________________ KUUPÄEV TÖÖ KIRJELDUS TUNNID JUHENDAJA ALLKIRI KLIENDI ALLKIRI E T K N R KOKKU E T K N R KOKKU TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“  E T K N R KOKKU E T K N R KOKKU E T K N R KOKKU KUUS TUNNID KOKKU Kinnitan, et ma PKT teenuse I ja II etapis viibides ei käi mujal tööl. Kinnitan, et minu töövõime ei ole ümber hinnatud osaliseks töövõimeks. Allkirjastaja nimi juhul kui allkirjastaja on kliendi seaduslik esindaja Märkused: _________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________________ * Kliendi elukohana tuleb märkida kliendi tegeliku elukoha aadress korteri, maja või talu täpsusega. * PKT teenuse osutamise koha aadressi andmed tuleb märkida maja täpsusega. * Töötatud aeg märkida 30 minuti täpsusega. * Kliendi tööpäevana arvestatakse päeva, mil klient on töötanud vähemalt kaks tundi (1 h = 60 minutit). TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“  Arve esitaja: Nimi Arve esitaja: Nimi Aadress Aadress Registrikood Registrikood Telefon Telefon Makse saaja: Arvelduskonto Makse saaja: Arvelduskonto Viitenumber Viitenumber Nimi Nimi Arve saaja: Sotsiaalkindlustusamet ARVE nr. Paldiski mn 80 Arve saaja: Sotsiaalkindlustusamet ARVE nr. 15092 Tallinn Arve kuupäev: 31.01.2021 Paldiski mn 80 Kontaktisik: Helle Villem 15092 Tallinn Arve kuupäev: 31.01.2021 Kontaktisik: Helle Villem Teenuse osutamise periood: Jaanuar Teenuse osutamise periood: Jaanuar Ühiku hind Summa Pikaajalise kaitstud töötamise teenus Ühik Kogus (KM-ta) (KM-ta) Käibemaks Ühiku hind Summa Pearaha: I etapp (100%) isik 1 305,00 € 305,00 € 20,00% Pikaajalise kaitstud töötamise teenus Ühik Kogus (KM-ta) (KM-ta) Pearaha: I etapp (95%) isik 289,75 € - € 20,00% Pearaha: I etapp (100%) isik 1 305,00 € 305,00 € Pearaha: I etapp EHK (100%) isik 244,00 € - € 20,00% Pearaha: I etapp (95%) isik 289,75 € - € Pearaha: I etapp EHK (95%) isik 231,80 € - € 20,00% Pearaha: I etapp EHK (100%) isik 244,00 € - € Pearaha: II etapp (100%) isik 400,00 € - € 20,00% Pearaha: I etapp EHK (95%) isik 231,80 € - € Pearaha: II etapp (95%) isik 380,00 € - € 20,00% Pearaha: II etapp (100%) isik 400,00 € - € Pearaha: II eapp EHK (100%) isik 1 320,00 € 320,00 € 20,00% Pearaha: II etapp (95%) isik 380,00 € - € Pearaha: II eapp EHK (95%) isik 304,00 € - € 20,00% Pearaha: II etapp jätk (100%) isik 285,00 € - € 20,00% Pearaha: II eapp EHK (100%) isik 1 320,00 € 320,00 € Pearaha: II etapp jätk (95%) isik 270,50 € - € 20,00% Pearaha: II eapp EHK (95%) isik 304,00 € - € Pearaha: II etapp jätk EHK (100%) isik 228,00 € - € 20,00% Pearaha: II etapp jätk (100%) isik 285,00 € - € Pearaha: II etapp jätk EHK (95%) isik 216,60 € - € 20,00% Pearaha: II etapp jätk (95%) isik 270,50 € - € Teenuse tasu III etapis tund 7,50 € - € 20,00% Pearaha: II etapp jätk EHK (100%) isik 228,00 € - € Stipendiumid päev 14 3,84 € 48,72 € Pearaha: II etapp jätk EHK (95%) isik 216,60 € - € Sõidu- ja majutustoetused km 0,10 € - € Teenuse tasu III etapis tund 7,50 € - € KOKKU: 673,72 € Stipendiumid päev 14 3,84 € 48,72 € Käibemaks: 125,00 € Sõidu- ja majutustoetused km 0,10 € - € KOKKU KOKKU: 673,72 € (käibemaksuga) 798,72 € Summa sõnadega: Kuussada seitsekümmend kolm eurot Summa sõnadega: Seitsesada üheksakümmend kaheksa eurot seitsekümmend kaks senti seitsekümmend kaks senti Lisa: aruanne teenuse osutamise kohta Lisa: aruanne teenuse osutamise kohta Arve koostaja: Arve koostaja:  PIKAAJALISE KAITSTUD TÖÖ TEENUSE ARUANNE Arve number, mille juurde aruanne kuulub: Kuu, mille eest arve esitatakse: Jaanuar Kalendripäevade arv: 31 Teenuseosutaja nimi: vajadusel detailsemalt (nt maakond, üksus) Etappide maksumused (KM-ta): I etapp 305 € I etapp EHK klient 244,00 € II etapp 400 € II etapp EHK klient 320,00 € II jätkuetapp 285 € II jätkuetapp EHK klient 228,00 € III etapp 7,50 € Täita, kui klient lahkub teenuselt. Täita I etapi Täita III etapi klientide Samuti vajadusel klientide Täita I ja II etapi klientide kohta kohta lepingu sõlmimise kohta I etapp II etapp III etapp Kliendi teenuselt Mitmel Puudutud Arvestus- III etapis III etapis lahkumise Vahemaa päeval käis Mitu tundi kalendri- perioodil kliendile kliendile päevale kliendi klient klient töötas / päevi puudutud osutatud osutatud järgnevate/eelne elukoha ja Pearaha Pearaha Etappi kaitstud töö oli kaitstud töö (kuul, mille kalendri- teenuse- teenuse- vate teenuse Pearaha Pearaha Pearaha Pearaha summa II summa II Tunnitasu Jrk Kliendi ees- ja Kliendi sisenemise Kehtiv suunamisperiood teenusel kuu teenusel kuu eest arve päevad tundide arv tundide kalendripäevade asukoha summa I summa I summa II summa II etapi jätku- jätku etapi summa III nr perekonnanimi isikukood Etapp kuupäev antud etapis jooksul jooksul kokku esi-tatakse) kokku arvestuskuul arv kokku arv antud kuul vahel (km) etapp EHK klient Stipendium Sõidutoetus etapp EHK klient kliendil EHK kliendil etapis KOKKU 1 Mari Maasikas I 01.01.2021 01.01.2021-31.12.2021 14 28 305,00 € - 48,72 € 0,00 € - - - - - 353,72 € 2 Jüri Juurikas II EHK 01.01.2021 01.01.2021-31.12.2021 17 40 28 - - - - - 320,00 € - - - 320,00 € 3 - - - - - - - - - 0,00 € 4 - - - - - - - - - 0,00 € 5 - - - - - - - - - 0,00 € 6 - - - - - - - - - 0,00 € 7 - - - - - - - - - 0,00 € 8 - - - - - - - - - 0,00 € 9 - - - - - - - - - 0,00 € 10 - - - - - - - - - 0,00 € 11 - - - - - - - - - 0,00 € KOKKU SUMMA (KM-ta) 305,00 € 0,00 € 48,72 € 0,00 € 0,00 € 320,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 673,72 €  Raamlepingu Lisa 5. PKT hinnangu vorm 2021 PKT HINNANGU VORM Juhised hinnanguvormi täitmiseks:  30 päeva möödumisel kliendi sisenemisest PKT teenusele täitke osa C: tegevusplaan I etapiks.  I etapi lõppemisel täitke osa A: PKT teenusele sisenemise hinnang.  Muudel juhtudel (kui koostate korduvhinnangut) täitke osa B: PKT teenuse korduvhinnang.  Juhul kui klient jätkab PKT teenusel, täitke lisaks ka osa C: tegevusplaan järgmise perioodi jaoks.  Juhul kui klient ei jätka PKT teenusel, täitke lisaks ka osa D: andmed kliendi lahkumisel teenuselt. 1.ÜLDANDMED Kliendi ees- ja perekonnanimi Sünniaeg Elukoht Kliendi haridus Kliendi töökogemus, varasemad tegevused Teenuseosutaja (asutus) Etapp, kus klient viibib Suunamisperiood Hinnangu koostamise Järgmise hinnangu kuupäev koostamise aeg: Sisenemishinnang Korduvhinnang (Jah/ei) (Jah/ei) 2. OSA A: PKT teenusele sisenemise hinnang Üldfüüsiline võimekus: (Liikumine - liikumise iseärasused; piirangud liikumisel; Füüsiline vastupidavus; Füüsilisest terviseseisundist tulenevad piirangud töötamisel jmt) Käeline tegevus: (peenmotoorika; jämemotoorika; käte jõudlus ja osavus jmt) Suhtlemine, s.h. nägemine, kuulmine, kõnelemine: (häired ja alternatiivse kommunikatsiooni vajadus, abivahendid; teise inimese kõne mõistmine; eneseväljendus; emotsionaalne stabiilsus; reageerimine tagasisidele, TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“ motiveerimisele, kriitikale jmt) Enesehooldus/toimetulek: (kõrvalabi vajadus igapäeva- ja tööelus. Liiklemine, lugemine, kirjutamine, arvutamine, kella tundmine, kokkulepetest kinnipidamine jmt tööelus vajalikud oskused) Õppimine ja tegevuste elluviimine: (õppimisvõime; õpiprotsessi kulg; juhendamise, kontrolli ja kõrvalabi vajadus; tähelepanu ja keskendumine; sobivad ja mittesobivad tegevused) Muutustega kohanemine ja ohu tajumine: (toimetulek uute olukordadega ja uue keskkonnaga; ohu ja oma võimete hindamine; riskikäitumise esinemine; abi küsimine ja vastuvõtmine; vaimsest tervisest tulenevad piirangud töötamisel) Kas klient teenib välja VV kehtestatud töötasu alammäära (st vähemalt tunnitasu miinimumi)? ☐ Ei ☐ Iseseisvalt ☐ Juhendamise abil OTSUS ☐ Klient jätkab PKT teenusel.................etapis ☐ Kliendile ei sobi PKT teenus, sest ................................................................................ ☐ Kliendile ei sobi PKT teenus antud teenuseosutaja juures, sest ................................. ☐ Klient suundub muule teenusele (Töötukassasse vm) ☐ Muu....................................................................................... 3. OSA B: PKT teenuse korduvhinnang (vahehinnang, lõpphinnang) (Kirjeldada muutusi sisenemishinnangus märgitud kategooriates, kirjutada juurde vahehinnangu kuupäev) Inimestevaheline lävimine ja suhted: (lähtudes töökeskkonnas ja kollektiivis suhtlemisel) Õppimine ja tegevuste elluviimine: (Kuidas allub juhendamisele, mõistab ja parandab eksimusi. Kontrolli ja kõrvalabi vajadus; keskendumine; sobivad ja meeldivad tegevused. Juhendamise vajadus: sõnaline, kirjalik, manuaalne.) TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“ Töökäitumine: (Kokkulepetest, töö- ja puhkeaegadest kinnipidamine, motivatsioon, ülesannete täitmine, hoolsus) Konkreetseid tööülesandeid puudutav: (lahti kirjutada erinevate töötegevustega toimetulek nt puidutöö, pakendamine, koristustöö jne. ning juhendamisvajadus tööde juures) Kas klient teenib välja VV kehtestatud töötasu alammäära (st vähemalt tunnitasu miinimumi)? ☐ Iseseisvalt ☐ Juhendamise abil ☐ Ei Kui vastasite „Ei“, siis täpsustage, kui suures osas (%) doteeritakse makstavat töötasu PKT pearahast? .............................................................................................. OTSUS ☐ Klient jätkab PKT teenusel.....................etapis ☐ Kliendile ei sobi PKT teenus, sest .......................................................................... ☐ Kliendile ei sobi PKT teenus antud teenuseosutaja juures, sest ............................ ☐ Klient suundub muule teenusele (Töötukassasse vm) ☐ Klient suundub tööle avatud tööturule ☐ Muu....................................................................................................... 3. OSA C: Tegevusplaan ESIMESES ETAPIS (Teenuseosutaja poolt pakutavatest tegevustest osavõtmise käigus selgub kliendi suutlikkus töötamaks teenuse II etapis ja edasine potentsiaal avatud tööturul töötamiseks) Eesmärgid: Tegevused eesmärgi saavutamiseks: TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“ TEISES ETAPIS (Kolme aasta jooksul kujuneb töötegevuste käigus kliendi tööharjumus, arenevad sobilike tööde tegemiseks tarvilikud oskused ja leitakse sobilik töö avatud tööturul tööandja juures) Eesmärgid: (arendada tööoskusi sobilike tööülesannetega toime tulekuks, tööturul väljundi leidmine jmt) Tegevused eesmärgi saavutamiseks: TEISES JÄTKUETAPIS (õpitud tööoskuste säilitamine ja töötamine kaitstud tingimustes teenuseosutaja juures.) Eesmärgid: Tegevused eesmärgi saavutamiseks: KOLMANDAS ETAPIS (kaitstud töökohast avatud tööturule siirdunud kliendi ja tema tööandja toetamine) Eesmärgid: Tegevused eesmärgi saavutamiseks: 4. OSA D: Kliendi teenuselt lahkumise ankeet Isik otsib tööd __ jah __ ei Osaleja on asunud õppima, õpib tasemeõppes, osaleb huvihariduses, kursustel, osaleb tööpraktikal, seminaridel, konverentsidel, võtab eratunde __ jah __ ei väljaspool tavapärast haridussüsteemi kuni 4 nädala jooksul TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“  Isik sai kvalifikatsiooni __ jah __ ei Ettepanek PKT teenuse lõpetamiseks (teenusel viibimise viimane kuupäev) Hinnangu koostaja nimi: Ametinimetus: (digitaalselt allkirjastatud) Kuupäev: Kuupäeva sisestamiseks klõpsake siin. TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“  „Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2021“ (viitenumber 226199) Vorm 1 – Andmed teenuste kohta NB! Vorm 1 esitada hanke iga osa (piirkonna) kohta eraldi. Kui pakkuja soovib PKT teenust osutada samas hanke osas mitmes eri maakonnas, esitada Vorm 1 iga maakonna kohta eraldi! (st Vorm 1 tuleb esitada kõigi maakondade kohta eraldi, kus pakkuja teenust osutada soovib) 1. ÜLDANDMED: Pakkuja (kõik ühispakkujad) Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Registrikood 70003566 Aadress Astangu 27, Tallinn 13519, Harju maakond. Kert Valdaru Allkirjaõiguslik esindaja (nimi, [email protected] kontaktandmed) +372 687 7214 +372 5196 3066 Margus Koolme Lepingu täitmisel kontaktisik [email protected] (nimi, kontaktandmed) +372 530 74353 +372 687 7282 2. ANDMED TEENUSE KOHTA: Hanke osa (piirkonna) nimetus Nimetus Maakond Harjumaa – Põhja Eesti Pakkuja on valmis osutama teenust järgmistele 1. Psüühikahäire - Jah sihtgruppidele (jah/ei) 2. Nägemishäire - Ei Taotletav kliendikohtade arv piirkonnas (kõik Põhja-Eesti, Harjumaa – 28 klienti sihtgrupid kokku; minimaalselt 5 kliendikohta) Lisada andmed ka maakonna kohta: maakond ja seal taotletav kliendikohtade arv Märkus: lepingu sõlmimisel märgitakse siia pakkumusele tegelikult eraldatud kliendikohtade arv! Klienditööd vahetult osutavad spetsialistid, loetleda Margus Koolme nimeliselt: Koidu Moor Urmas Elmik Anu Eesmaa 3. TEENUSE I ETAPP (andmed täita teenuse osutamise erinevate asukohtade lõikes): Teenuse osutamise Astangu 27, Tallinn Astangu 27, Tallinn Astangu 27, Tallinn asukoha aadress PKT klientidele Puidutöö – puidust Käsitöö – viltimine, Lihttöö – pakkimine, pakutavate tööde loetelu esemete tootmine õmblemine, tikkimine, siltide, tihendite, koos nende väikeseeriana nii masin, keraamika. hinnasiltide lühikirjeldusega kui ka käsitööna paigaldamine, voltimine, kleepimine. Ruumide sisustus, Enamkasutatavad Õmblusmasinad, sh Lauad töökohtadega. töövahendid, seadmed jm puutööseadmed – overlock ja naha Kuumaliimipüstolid, ressursid ketasaag, lintsaag riht- ja õmblusmasin. Töölauad märgimasin, käärid ja paksushöövel, juurdelõikuseks ja käsitöö muud abivahendid. puurpingid, lihvpingid, tegemiseks. Käärid, Ruumid on tisleripingid, värvi ja nõelad, presslõikur, ventileeritud ja kuivamiskamber. triikmasin. valgustatud vastavalt Vajalikud Ruumid on ventileeritud ja nõuetele käsitöövahendid, valgustatud vastavalt abivahendid ja rakised. nõuetele. Enamkasutatavad materjalid mänd, kask, tamm puit, vineer jne. Ruumid on ventileeritud ja valgustatud vastavalt nõuetele. Töötajad saavad tööriided. Kui pakkujal on vastavas piirkonnas rohkem teenuse osutamise kohti, võib tabelit jätkata, lisades täiendavaid ridu või veerge 4. TEENUSE II ETAPP (põhietapp ja jätkuetapp) (andmed täita teenuse osutamise erinevate asukohtade lõikes): Teenuse osutamise Astangu 27, Tallinn Astangu 27, Tallinn Astangu 27, Tallinn asukoha aadress PKT klientidele Puidutöö – puidust Käsitöö – viltimine, Lihttöö – pakkimine, pakutavate tööde loetelu esemete tootmine õmblemine, tikkimine, siltide, tihendite, koos nende väikeseeriana nii masin, keraamika. hinnasiltide lühikirjeldusega kui ka käsitööna paigaldamine, voltimine, kleepimine. Ruumide sisustus, Enamkasutatavad Õmblusmasinad, sh Lauad töökohtadega. töövahendid, seadmed jm puutööseadmed – overlock ja naha Kuumaliimipüstolid, ressursid ketasaag, lintsaag riht- ja õmblusmasin. Töölauad märgimasin, käärid ja paksushöövel, juurdelõikuseks ja muud abivahendid. puurpingid, lihvpingid, käsitöö tegemiseks. Ruumid on ventileeritud tisleripingid, värvi ja Käärid, nõelad, ja valgustatud vastavalt  kuivamiskamber. presslõikur, triikmasin. nõuetele Vajalikud Ruumid on ventileeritud käsitöövahendid, ja valgustatud vastavalt abivahendid ja rakised. nõuetele. Enamkasutatavad materjalid mänd, kask, tamm puit, vineer jne. Ruumid on ventileeritud ja valgustatud vastavalt nõuetele. Töötajad saavad tööriided. Kui pakkujal on vastavas piirkonnas rohkem teenuse osutamise kohti, võib tabelit jätkata, lisades täiendavaid ridu või veerge Kinnitame, et: 1. meil on olemas kõik intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud raamlepingu ja hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. (allkirjastatud) Allkirjastaja ametinimetus: Direktor Allkirjastaja nimi: Kert Valdaru  ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa kehtivale hankelepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, Tallinn 15092, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Egon Veermäe ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi: volitatud töötleja), registrikood 70003566, asukoht Astangu 27, Tallinn 13519, mida põhimääruse alusel esindab direktor Kert Valdaru vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: klient). 1. Lepingu eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad raamlepingu või selle alusel sõlmitud hankelepingu (edaspidi: leping) täitmisel (edaspidi: teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule kliendi isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (679/2016) (edaspidi: GDPR). 1.2. Isikuandmed, mida teenuse osutamisel töödeldakse, isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud lepingus ja selle lisades. Vajadusel täpsustatakse juhiseid lepingu täitmise käigus. 1.3. Pooled nõustuvad järgima pädeva jurisdiktsiooni ja Euroopa Liidu kehtestatud õigusakte, regulatsioone, ametlikke määrusi ja juhendeid ning vajadusel viima sisse parandusi käesolevasse lisasse, et toimida kooskõlas eelmainitud õigusaktide ja regulatsioonidega. 1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa sätetest. 2. Definitsioonid 2.1. Lähtuvalt käesoleva lisa eesmärkidest ja kooskõlas GDPR-iga on kasutusel järgmised väljendid: 2.1.1. „Asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed“ tähendavad selliseid protsesse ja protseduure, mis tehnoloogilist arengut ning rakendamise maksumust ja isikuandmeid arvesse võttes tagavad turvalisuse taseme vastavalt isikuandmete võimalikust volitusteta või ebaseaduslikust töötlemisest või juhuslikust kaotsiminekust või hävitamisest või kahjustamisest tulenevale kahju suurusele. 2.1.2. „Andmekaitse seadused“ on GDPR ja Eesti Vabariigis kehtivad muud isikuandmete töötlemist reguleerivad õigusaktid ning nende rakendusaktid või täiendavad aktid koos nende paranduste, muudatuste või asendustega, mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt. 2.1.3. „töötlemine” – igasugune toiming või toimingute jada, mida teostatakse isikuandmete või isikuandmete hulkadega kas automatiseeritud või automatiseerimata kujul, nagu näiteks kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, avalikustamine edastamise, avaldamise või mis tahes muul viisil kättesaadavaks tegemise teel, liitmine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine. 2.1.4. „isikuandmed” – ükskõik milline informatsioon, mis on seotud tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga (edaspidi: andmesubjektiga). Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda on võimalik kaudselt või otseselt tuvastada, viidates väärtustele nagu nimi, isikukood, asukoha andmed; internetipõhistele väärtustele või ühele või enamale väärtusele, mis on seotud antud isiku füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse identiteediga;  2.1.5. „isikuandmetega seotud rikkumine” – turvarikkumine, mis põhjustab edastatavate, säilitatavate või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävimise, kadumise, muutmise, loata avalikustamise või kättesaadavuse. 3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub: 3.1.1. töötlema kliendi isikuandmeid vastavalt andmekaitse seadustele ja lepingule (edaspidi: kliendiandmed) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks; 3.1.2. tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud asjassepuutuvad nõusolekud isikuandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide teavitamisele nende andmete töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja kirjete koostamise ja nende kättesaadavuse eest vastutavale töötlejale. Klient vastutab volitatud töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest; 3.1.3. mitte tegema ega tegemata jätma midagi sellist, mille tulemusel vastutav töötleja võiks rikkuda andmekaitse seadustest tulenevaid oma mis tahes kohustusi seoses sõlmitud lepingutega; 3.1.4. töötlema isikuandmeid vastutava töötleja juhiste alusel, sealhulgas mitte edastama isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohalduva õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud; 3.1.5. võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitse seaduste või määruste vahel ja sellisel juhul võib volitatud töötleja koheselt keelduda vastutava töötleja juhendit täitmast; 3.1.6. hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama andmeid, mis tahes muu kui käesolevas lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad nende olemasolul, volitatud töötleja töötajad vm, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus saadud isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus; 3.1.7. võtma kasutusele kõik GDPR artiklis 32 nõutud meetmed isikuandmete töötlemisel; 3.1.8. rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks GDPRis toodud nõuetele ja sealjuures on vajadusel tagatud andmesubjekti nõusolek; 3.1.9. esitama vastutava töötleja nõudmisel vastutavale töötlejale ülevaatamiseks koopiad teiste volitatud töötlejatega sõlmitud lepingutest nende olemasolul, kusjuures nendest lepingutest võib eemaldada sellise konfidentsiaalse äriteabe, mis ei ole käesoleva lepingu nõuete osas oluline; 3.1.10. tarvitusele võtma asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed lepingu alusel toimuva isikuandmete töötlemise loata või ebaseadusliku töötlemise, juhusliku kaotamise või hävitamise või kahjustumise vältimiseks; 3.1.11. tegema vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldama vastutaval töötlejal või tema poolt valitud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustama sellese. Pooled lepivad auditi kuupäevas ja muudes üksikasjades eelnevalt kokku. Audit viiakse läbi selliselt, et see ei häiriks volitatud töötleja kohustuste täitmist vastutava töötleja või kolmandate isikute ees. 3.1.12. Volitatud Töötleja võib kliendi andmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja). Volitatud töötleja vastutab teise  volitatud töötleja tegevuse eest samuti nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt GDPR artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed (ja mitte vähem ranged). Volitatud töötleja ei kaasa teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja eelneva kirjaliku loata. Kui vastutav töötleja on andud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab käesoleva lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid. 3.1.13. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata GDPR tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muuhulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.1.14. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32-36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.1.15. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. 4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Volitatud töötleja ja teised volitatud töötlejad ei tohi töödelda isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta. 4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas kliendiandmete edastamises või töötlemises. 5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta, kuid hiljemalt 24 tunni jooksul alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja selle olemasolul saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Vastutava töötleja nõudmisel peab volitatud töötleja ilma põhjendamatu viivituseta edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni. Määral, mil volitatud töötlejale on vastav informatsioon kättesaadav, peab teade kirjeldama vähemalt järgmist: 5.2.1. toimunud isikuandmetega seotud rikkumise laad, eeldatav kuupäev ja kellaaeg; 5.2.2. volitatud töötleja andmekaitseametniku või teise asjakohase kontaktisiku nimi ja kontaktandmed, kellelt saab täiendavat informatsiooni; 5.2.3. asjaomaste andmesubjektide kategooriaid ja ligikaudset arv ning isikuandmete asjaomaste kirjete liik ja ligikaudne arv; 5.2.4. isikuandmetega seotud rikkumise tõenäolised tagajärjed, ja 5.2.5. meetmeid, mida volitatud töötleja rikkumise lahendamiseks on tarvitusele võtnud või võtab, et vältida isikuandmetega seotud rikkumisi tulevikus, ja vajaduse korral ka meetmeid, mille abil leevendada rikkumise võimalikke negatiivseid mõjusid. 5.3. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed. 5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.  5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutustele vajaliku teavitustöö eest. 6. Muud sätted 6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik kliendi andmed või andma need üle vastutava töötleja poolt määratud isikule või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist. 6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt nende olemasolul. 6.3. Kui GDPR-i või käesoleva lisa rikkumine põhjustab andmesubjektile materiaalset või mittemateriaalset kahju, vastutab volitatud töötleja tekitatud kahju eest ainult ulatuses, mille osas volitatud töötleja ei ole täitnud GDPR-i või käesoleva lisa poolt selgesõnaliselt sätestatud kohustusi. 6.4. Mõlemad pooled on kohustatud hüvitama ainult selle osa tekkinud kahjudest ja haldustrahvidest, mis on kooskõlas järelevalveasutuse poolt või kohtuotsusega määratud vastava osapoole vastutusega tekitatud kahju eest. Muus osas määratleb poolte vastutuse nendevaheline leping. 6.5. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 6.6. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni kehtib pooltevaheline leping või pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega. 6.7. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, sh konfidentsiaalsuskohustus jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse. Vastutav töötleja Volitatud töötleja Sotsiaalkindlustusamet Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Astangu 27, 13519 Tallinn Registrikood: 70001975 Registrikood: 70003566 (Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt) Egon Veermäe Kert Valdaru Peadirektor Direktor  „Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2021“ (viitenumber 226199) Vorm 1 – Andmed teenuste kohta 1. ÜLDANDMED: Teenuse pakkuja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Registrikood 70003566 Astangu 27, Tallinn 13519, Harju maakond. Aadress Kert Valdaru Allkirjaõiguslik esindaja (nimi, [email protected] kontaktandmed) +372 687 7214; +372 5196 3066 Margus Koolme Lepingu täitmisel kontaktisik [email protected] (nimi, kontaktandmed) +372 530 74353; +372 687 72824 2. ANDMED TEENUSE KOHTA: Hanke osa (piirkonna) nimetus 4, Põhja-Eesti Maakond Harjumaa Pakkuja on valmis osutama teenust järgmistele 1. Psüühikahäire - Jah sihtgruppidele (jah/ei) 2. Nägemishäire - Ei Kliendikohtade arv piirkonnas: 28 Kliendikohtade arv maakonnas: Harjumaa – 28 klienti Teenuse I etapi maksumus (pearaha suurus 295 eurot/kuus kalendrikuus ühe kliendi kohta, ilma km) Teenuse II põhietapi maksumus (pearaha suurus 390 eurot/kuus kalendrikuus ühe kliendi kohta, ilma km) Teenuse II jätkuetapi maksumus (pearaha suurus 280 eurot/kuus kalendrikuus ühe kliendi kohta, ilma km) Teenuse III etapi maksumus (teenuse tunnitasu, 8,5 eurot/tunnis ilma km) Klienditööd vahetult osutavad spetsialistid, loetleda Margus Koolme nimeliselt: Koidu Moor Urmas Elmik Anu Eesmaa 3. TEENUSE I ETAPP (andmed täita teenuse osutamise erinevate asukohtade lõikes): Teenuse osutamise Astangu 27, Tallinn Astangu 27, Tallinn Astangu 27, Tallinn asukoha aadress PKT klientidele Puidutöö – puidust Käsitöö – viltimine, Lihttöö – pakkimine, pakutavate tööde loetelu esemete tootmine õmblemine, tikkimine, siltide, tihendite, koos nende väikeseeriana nii masin, keraamika. hinnasiltide lühikirjeldusega kui ka käsitööna paigaldamine, voltimine, kleepimine. Ruumide sisustus, Enamkasutatavad Õmblusmasinad, sh Lauad töökohtadega. töövahendid, seadmed jm puutööseadmed – overlock ja naha Kuumaliimipüstolid, ressursid ketasaag, lintsaag riht- ja õmblusmasin. Töölauad märgimasin, käärid ja paksushöövel, juurdelõikuseks ja käsitöö muud abivahendid. puurpingid, lihvpingid, tegemiseks. Käärid, Ruumid on tisleripingid, värvi ja nõelad, presslõikur, ventileeritud ja kuivamiskamber. triikmasin. valgustatud vastavalt Vajalikud Ruumid on ventileeritud ja nõuetele käsitöövahendid, valgustatud vastavalt abivahendid ja rakised. nõuetele. Enamkasutatavad materjalid mänd, kask, tamm puit, vineer jne. Ruumid on ventileeritud ja valgustatud vastavalt nõuetele. Töötajad saavad tööriided. Kui pakkujal on vastavas piirkonnas rohkem teenuse osutamise kohti, võib tabelit jätkata, lisades täiendavaid ridu või veerge 4. TEENUSE II ETAPP (põhietapp ja jätkuetapp) (andmed täita teenuse osutamise erinevate asukohtade lõikes): Teenuse osutamise Astangu 27, Tallinn Astangu 27, Tallinn Astangu 27, Tallinn asukoha aadress PKT klientidele Puidutöö – puidust Käsitöö – viltimine, Lihttöö – pakkimine, pakutavate tööde loetelu esemete tootmine õmblemine, tikkimine, siltide, tihendite, koos nende väikeseeriana nii masin, keraamika. hinnasiltide lühikirjeldusega kui ka käsitööna paigaldamine, voltimine, kleepimine. Ruumide sisustus, Enamkasutatavad Õmblusmasinad, sh Lauad töökohtadega. töövahendid, seadmed jm puutööseadmed – overlock ja naha Kuumaliimipüstolid, ressursid ketasaag, lintsaag riht- ja õmblusmasin. Töölauad märgimasin, käärid ja paksushöövel, juurdelõikuseks ja muud abivahendid. puurpingid, lihvpingid, käsitöö tegemiseks. Ruumid on ventileeritud tisleripingid, värvi ja Käärid, nõelad, ja valgustatud vastavalt kuivamiskamber. presslõikur, triikmasin. nõuetele Vajalikud Ruumid on ventileeritud käsitöövahendid, ja valgustatud vastavalt abivahendid ja rakised. nõuetele. Enamkasutatavad materjalid mänd, kask, tamm puit, vineer jne. Ruumid on ventileeritud ja valgustatud vastavalt nõuetele. Töötajad saavad tööriided. Kui pakkujal on vastavas piirkonnas rohkem teenuse osutamise kohti, võib tabelit jätkata, lisades täiendavaid ridu või veerge Kinnitame, et: 1. meil on olemas kõik intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud raamlepingu ja hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. (digitaalselt allkirjastatud) Allkirjastaja ametinimetus: Direktor Allkirjastaja nimi: Kert Valdaru  Vorm 2 – Andmed koostööpartnerite kohta „Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2021“ (viitenumber 226199) Pakkuja/Teenuseosutaja nimi: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keksus Hanke piirkond ja maakond/maakonnad: Põhja-Eesti, Harjumaa Tööde teostamise periood Töövaldkond Koostööpartner, kes töö Kokkuleppe eest tasub ja kelle (Kevad/suvi/sügis/ sõlmimise tellimusel tööd tehakse talv/aastaringselt) kuupäev Puidutöö Novapinus OÜ kevad, suvi 12.02.2019 Käsitöö Uneruno OÜ aastaringselt 01.01.2019 Käsitöö OÜ Despal SJ aastaringselt 13.02.2019 Käsitöö SHT-Baltic OÜ aastaringselt 25.05.2020 Käsitöö Mondo Crafts OÜ aastaringselt 19.02.2019 Puidutöö Villermann OÜ sügis, talv 18.02.2019 Puidutöö Neiser Group AS aastaringselt 23.04.2019 Puidutöö Aatrium Sisustuskaubamaja aastaringselt 12.02.2019 AS Lihttöö Agapics AS (endine Paletti aastaringselt 04.04.2019 Eesti AS) Lihttöö Greiner Packaging AS aastaringselt 25.11.2019 Lihttöö GOBIND-OSTA GROUP OÜ aastaringselt 31.01.2019 Lihttöö AS Glamox aastaringselt 23.01.2020 Puidutöö Ehe ja Ehtne Käsitöö OÜ aastaringselt 05.07.2019 Puidutöö Ehedalt Puidune OÜ aastaringselt 01.07.2019