Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise leping

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kvaliteedijuhis1 Alates 01.01.2018 hakkasid vastavalt Sotsiaalhoolekande seadusele § 3 lg 2 kehtima sotsiaalteenuse osutamisel kvaliteedipõhimõtted, millest tuleb teenuse osutamisel lähtuda. Sotsiaalteenuse osutaja peab sotsiaalteenuse osutamisel lähtuma üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine. Sotsiaalkindlustusamet on koostanud teenustepõhised kvaliteedijuhised, mis on abivahendiks ja ühtsete arusaamade kujundamise aluseks kvaliteetse teenuse pakkumisel kõigile sotsiaalteenuste korraldajatele, teenuseosutajatele ning teenuse kasutajatele. Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedijuhis lähtub eespool nimetatud kvaliteedipõhimõtetest, lisatud kriteeriumid avavad põhimõtte sisu ning kontrollmehhanismid võimaldavad kontrollida teenuse osutamise vastavust kvaliteedipõhimõtetele. Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenust osutatakse vähemalt ühel järgmistest eesmärkidest: 1) igapäevaelu valdkonnas suurendada motivatsiooni ja valmisolekut jõukohaseks osalemiseks kogukonna tegevustes, arendada kognitiivseid ja füüsilisi võimeid ning õpetada ja arendada igapäevaelu oskusi, mille tulemusena inimene elab võimalikult iseseisvalt; 2) õppimise valdkonnas pakkuda õppeprotsessis vajalikku tuge, mille tulemusel inimene omandab võimetekohase hariduse või täiendavad tööks vajalikud oskused; 3) suhtlemise ja vaba aja valdkonnas suurendada eneseteadvust, arendada eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskusi, mille tulemusel inimene osaleb võimetekohaselt ühiskonnaelus; 4) töövõime eelduste arendamise valdkonnas arendada isiku valmisolekut võimetekohasele tööle asumiseks. Kvaliteedijuhises kasutatavad lühendid: KOV – kohalik omavalitsus; TK – teenuse korraldaja; TO – teenuseosutaja; inimene mõiste all käsitletakse nii inimest kui eestkostjat; rehabilitatsiooniplaani mõiste all nii rehabilitatsiooniplaani kui tegevuskava. *Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 toetuse andmise tingimuste (TAT) „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“, punkti 2.3.3 „Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu“ raames. * Tekstis lahti seletamist vajavad mõisted on välja toodud teksti lõpus. 1 KÄTTESAADAVUS, TASKUKOHASUS JA TEENUSE OSUTAMISE KESKKOND Kriteerium Kriteeriumi sisu Kvaliteedi tagamise näitaja  Teenuse korraldaja (TK) ja teenuseosutaja (TO)  TK ja TO kodulehel on olemas pakutavate teenuste nimekiri koos kodulehel kajastatakse jooksvalt ning teenuste sisu ja sihtgruppide kirjeldusega, samuti on TO arusaadavalt teenuse pakkumise ja osutamisega kodulehel rehabilitatsioonispetsialistide nimekiri koos erialaga. seotud informatsiooni (lihtne, asjakohane ja Välja on toodud teenuste taotlemise kord, sh TO kodulehel on Kättesaadavus ja taskukohasus kergesti leitav). viide TK kodulehe vastavale rubriigile.  Informatsiooni võimalike teenuste kohta, sh  TO kodulehel on pakutavate lisateenuste3 aja- ja asjakohane teenuse kirjeldus, esitatakse inimesele tema jaoks hinnakiri. arusaadaval viisil ja vormis.  TO aadress, kontaktandmed ja teenuse osutamise kord on  Inimesele sobivama ja kvaliteetsema teenuse kättesaadavad TO kodulehel. Olemas on juhised ligipääsetavuse, leidmiseks tehakse nii teenuse koha ja sh ühistranspordi kasutamise võimaluste kohta. teenuseosutaja valikul kui ka rahastusvõimaluste  TK ja TO omab informatsiooni erinevate teenuste kohta, tutvustab (riik, KOV, omaosalus) väljaselgitamisel kogu inimesele abi saamise võimalusi ning informeerib inimest vajalike võrgustiku ulatuses omavahel eelnevalt koostööd. ja alternatiivsete teenuste võimalusest ning rahastamise viisidest,  Inimesele ja/või tema lähedasele võimaldatakse sh KOV rahastusest. juurdepääs teda puudutavale teabele, mis on  TK/TO kodulehekülg ühildub enamlevinud programmidega ja on seotud teenusele õigustatusega. vajadusel loetav nägemispuudega inimesele.  Inimest ja tema lähedasi teavitatakse teenusele  TK/TO osutab teenuseid inimesele füüsiliselt ligipääsetavas ja õigustatusest ning sobivatest teenustest ja sobivas asukohas, et tagada maksimaalne osalus kogukonnas ja ühiskonnaelus. 3 nt toitlustuskulud või SRT raames mitterahastatavad teenused 2  nõustatakse ning aidatakse vajadusel sobivama  TK haldusotsuses (suunamisotsus) kajastub otsuse kehtivusaeg teenuseosutaja valikul. ja võimalike teenuste loetelu ja maht ning otsuse sisu on  Inimest ja tema lähedasi teavitatakse teenuste inimesele selgitatud temale arusaadaval viisil. rahastuse (teenuse vajaduse tuvastamisel  TO on sõlminud inimesega soovitavalt kirjalikku taasesitamist rahastab Sotsiaalkindlustusamet2) ja teenuse võimaldava kokkuleppe teenuse osutamiseks. lisategevuse (transport, majutus) tasu kohta  TK/TO/KOV (KOV abivajava lapse puhul) on selgitanud selgel ja arusaadaval viisil. inimesele/tema lähedasele/eestkostjale arusaadaval viisil  KOV rahastuse puhul lähtutakse teenuse eest tasu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise võtmisel inimese maksevõimekusest, teda kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsust (edaspidi informeeritakse võimalustest saada toetust ja/või rehabilitatsiooniteenusele suunamise otsus) ning sellest abi teenuse eest tasumisel. tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning ta on nendest teadlik.  TK on hindamise käigus selgitanud välja inimese/lähedaste omaosaluse eest tasumise maksevõime kui tegemist on täiendavate KOV rahastatavate üksikteenustega, millele laieneb omaosaluse kohustus.  KOV abistab üksikteenuste eest tasumisel, kui inimese maksevõimekus pole piisav. 2 Sotsiaalhoolekande seadus § 56-58 https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020038 3   Teenuse planeerimisel ja osutamisel arvestatakse  Teenuse vajaduse hindamist ja teenuseid viiakse läbi võimalikult inimese ja/või tema lähedaste elukohaga. inimese tavapärast elukeskkonda (sh sotsiaalset keskkonda) ja  Tagatakse füüsiline juurdepääs teenusele. loomulikku elukorraldust arvestades.  Teenust osutatakse eesmärgi saavutamist  Vajadusel nõustatakse inimest kodukohanduse osas. toetavas füüsilises ja sotsiaalses keskkonnas.  Teenust osutatakse vajadusel inimese viibimise kohas (kool,  Inimesele tagatakse maksimaalne võimalik kodu, tervishoiuasutus, asenduskodu jne), mis aitab kaasa füüsiline ja psühholoogiline turvalisus ning ohutus. inimese iseseisvuse suurendamisele ja kaasatusele kogukonnas. Teenuse osutamise keskkond  Teenust osutatakse keskkonnas, mis aitab kaasa  Asutuse hoonesse sissepääs, üld- ja majutusruumid on inimese individuaalsete vajaduste ja eesmärkide kohandatud liikumiseks ja kasutamiseks vastavalt inimese täitmisele ning inimese võimestamisele. erivajadustele (nt vaegnägijatele trepiastmete märgistamine,  Majutusvajaduse puhul arvestatakse sobivate liikumispiiranguga inimeste jaoks kaldtee, lift, vajadusel majutustingimuste loomisel inimese invatualettruum jne). Asutuse ruumides ja/või hoones on erivajadustega. kasutatud suunaviitasid ja juhiseid orienteerumise lihtsustamiseks.  Teenuse osutamisel peavad olema tagatud vajalikud vahendid teenuse osutamiseks.  Päästeameti/Terviseameti tõendid on olemas.  Ajakohane evakuatsiooniplaan on nähtavalt paigutatud.  Töötajaid ja teenuse saajaid on neile arusaadaval viisil teavitatud tegevustest ja vastutusest evakuatsiooni/tulekahju puhul.  Tagavaraväljapääsu kasutamise võimalus on kõikidele inimestele tagatud ning teenuse sihtrühmale arusaadavalt tähistatud, neist ollakse teadlikud. 4 ISIKUKESKNE, VAJADUSPÕHINE JA TERVIKLIK LÄHENEMINE Kriteerium Kriteeriumi sisu Kvaliteedi tagamise näitaja  Teenusele asudes hinnatakse ja arvestatakse  Inimene (KOV abivajava lapse puhul kohalik omavalitsus, inimese individuaalseid eesmärke, vajadusi, esmasesse psühhoosi haigestunu puhul ravimeeskond) on tugevusi ja võimalusi. esitanud taotluse TKle teenuse saamiseks, taotlus on vastu  Teenuse planeerimisel sõnastatakse koos võetud ja registreeritud TK poolt. inimesega teenuse eesmärk, lepitakse kokku, millal  Läbi on viidud põhjalik SRT teenusevajaduse hindamine. ja kuidas soovitud eesmärgini jõuda.  TK on vajadusel nõustanud inimest vastavalt tema eesmärgipärased ja vajaduspõhised teenused  Inimese tegelikud soovid ja vajadused ning sellest toetusvajadustele ja valikutele teiste olemasolevate teenuste tulenevad teenuse eesmärgid ja tegevused või toetuste osas, mis aitavad inimese toimetulekut parandada. vormistatakse kirjalikult rehabilitatsiooniplaanis.  TK on vajadusel edastanud TO-le asjakohase inimest  Teenuse osutamisel kasutatakse inimese puudutava info (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse korral vajadustest lähtuvaid aja- ja asjakohaseid Inimesekesksed, rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemused, vajadusel ja tõenduspõhiseid meetodeid. eelneval kokkuleppel inimesega varasema  Teenuse planeerimisel ja osutamisel lähtutakse ja rehabilitatsiooniplaani vms). arvestatakse inimese tegelikke ja muutuvaid  TO on küsinud inimeselt olulist infot teenuse osutamiseks (nt vajadusi. tervislik seisund ja sellest tulenevad võimalikud piirangud).  Inimese vajaduste hindamisel ja eesmärkide  TO on arvestanud teenuse osutamisel inimese soovide ja seadmisel arvestatakse eelnevalt osutatud ja võimetega teenuse eesmärgi, tegevuste ja nende sageduse paralleelselt osutatavate teenuste ja nende osas. mõjuga.  Teenus on kujundatud vastavalt inimese individuaalsetele  Inimese vajadusi, muutusi toimetulekus ja nende vajadustele erinevates elukvaliteeti mõjutavates valdkondades: vastavust eesmärkidele jälgitakse, hinnatakse ja kognitiivsed võimed, liikumine, enese eest hoolitsemine, analüüsitakse regulaarselt. inimestega lävimine, igapäevased toimingud, osalemine  Inimese käekäik ja toimetulek teenusel on ühiskonnaelus, raskuste mõju. regulaarselt ja tegelikule olukorrale vastavalt  TK-l ja/või TO-l on püstitatud teenuse saaja individuaalsest dokumenteeritud. olukorrast ja vajadustest tulenevad teenuse eesmärgid lähtudes sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse eesmärkidest: 5  parandada inimese igapäevaelu oskusi (suurendada motivatsiooni ja valmisolekut jõukohaseks osalemiseks kogukonna tegevustes, arendada kognitiivseid ja füüsilisi võimeid ning õpetada ja arendada igapäevaelu oskusi), toetada õppimist ja ühiskonnaelus osalemist (suurendada eneseteadvust, arendada eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskusi) ning arendada isiku eeldusi tööle asumiseks.  Hindamistel ja tegevuste planeerimisel on kasutatud tõenduspõhist metoodikat.  TO hindab teenuse eesmärkide saavutamist lähtudes sotsiaalse rehabilitatsiooni valdkondadest (elamine, õppimine, suhtlemine ja vaba aeg, töövõime eelduste arendamine/ töötamine).  Teenusevajaduse hindamise tulemused, teenuse eesmärgid ja eesmärkide saavutamine on fikseeritud kirjalikult.  Rehabilitatsiooniplaan lähtub SMART eesmärkidest ja inimene on kaasatud eesmärkide sõnastamisel. Eesmärkide saavutamist hinnatakse teenuse lõppedes.  TO on jaganud inimesele arusaadaval viisil rehabilitatsiooni teenuse kohta vajalikku informatsiooni: on tutvustanud teenuse osutamise protseduuri (sh kliendi rolli teenusel); teenuse osutamiseks kuluvaid ressursse (sh meeskonda ja erinevate spetsialistide rolle, rahalisi vahendeid, majutusvõimalusi jm).  Inimesele antav kirjalik ja suuline info on selge, kättesaadav ja vastab sihtgrupile (vaegnägijad, vaegkuuljad jm).  Läbiviidavad tegevused vastavad rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud eesmärkidele.  TO on inimesega kokku leppinud eesmärkide hindamise sageduse (mitte vähem kui üks kord poole aasta jooksul), mida järgitakse ning vajadusel korrigeeritakse rehabilitatsiooniplaani eesmärkide ja sekkumiste täpsustamiseks. 6   Vajadusel hinnatakse inimese abivahendi vajadust ja nõustatakse inimest abivahendi hankimisel.  Teenuste osutamisel tuginetakse terviklikule  Inimest käsitletakse kui tervikut, lähtudes Terviklik lähenemine, sujuv lähenemisele, tagades sujuv teenuste korraldus, rehabilitatsioonivaldkonnas seatud eesmärkidest (nt õpetada ja teenuste korraldus ja milles arvestatakse nii inimese füüsilisi, arendada igapäevaelu oskusi, suurendada võimetekohast võrgustikutöö intellektuaalseid ja sotsiaalseid vajadusi, ootusi ühiskonnaelus osalemist, toetada võimetekohase hariduse ning võimalusi. omandamist ja arendada eeldusi töötamise  Teenuse planeerimisel ja osutamisel arvestatakse ettevalmistamiseks). inimese elukeskkonna ja lähikondsetega.  TO on välja töötanud kodukorra, mis reguleerib teenuse  Teenuste planeerimisel ja osutamisel arvestatakse osutamisega seotud tegevusi, inimese õigusi ja kohustusi. eelnevalt osutatud ja paralleelselt osutatavate  TO on arvestanud teenuste osutamisel inimese vajaduste ja teenuste ja nende mõjuga, st inimesele pakutakse elukeskkonnaga (nt teenuse osutamine kliendi igapäevaelu 7  vajalikke teenuseid koostöös teiste TO-dega ja keskkonnas, tegevusterapeudi kodukohanduse soovitused välditakse teenuste dubleerimist. vm).  Teenuse planeerimisel ja osutamisel arvestatakse  TO-l on olemas ülevaade inimesele eelnevalt ja paralleelselt kogukonnapõhisusega, kasutatakse võrgustiku osutatavatest teenustest ning seda arvestatakse ressursse ja võimalusi inimese toimetuleku rehabilitatsiooniplaani koostamisel. parandamiseks.  TO on teavitanud TK-d juhul, kui tema hinnangul osutatav  Koostöös inimese enda, tema lähedase ja teiste teenus ei vasta inimese vajadustele (nt täiendav abivajadus teenuseosutajatega korraldatakse vajadusel ühelt jms). teenuselt teisele üleminek või teenuselt väljumine,  TO on taganud teenuse järjepideva osutamise ja sujuva st inimese vajadusest lähtuvalt tehakse koostööd teenuse korralduse (sh inimese elukoha muutumisel) kuni teiste teenuseosutajate, võrgustikupartnerite ja teenuse lõpuni või teenusevajaduse äralangemiseni. inimese lähikondsetega.  Abi osutamisel tuleb rakendada võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid.  Vajadusel on loodud toimiv koostöö ja infovahetus KOV-ga.  TO on määratlenud oma võrgustikuliikmed ja koostööpartnerid ning teeb vajadusel nendega koostööd inimesele tervikliku abi tagamiseks, sh vältimaks teenuste dubleerimist ja inimese seostamiseks teiste vajalike teenustega, näiteks haridus- või meditsiinisüsteemist, tagades isikuandmete õiguspärase töötlemise.  Raskete juhtumite arutelule, mis väljuvad rehabilitatsiooniteenuse raamest, on kaasatud erinevad erialaspetsialistid (nt pere-/eriarst, politsei vm).  TO on valmistanud inimese ette teenuselt väljumiseks, sh teise teenuse saamiseks või iseseisvaks eluks. TO on soovitanud inimesele teisi vajalikke tegevusi ja teenuseid peale teenuselt väljumist. 8 TEENUSE VÕIMESTAV ISELOOM, KAASAMINE JA INIMESE ÕIGUSED Kriteerium Kriteeriumi sisu Kvaliteedi tagamise näitaja  Inimest informeeritakse ja ta on  Inimesele on selgitatud teenuse osutamise lepingust tulenevaid õigusi ja teadlik oma õigustest, võimalustest, kohustusi talle arusaadaval viisil ning ta on nendest teadlik. kohustustest ja vastutusest teenuse  Inimene on teadlik oma abivajadusest ja osaleb aktiivselt kasutamise eesmärkide saavutamisel. rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatavate eesmärkide ja tegevuste sõnastamisel.  Toetatakse inimese iseseisvuse ja  Inimest on nõustatud tema valikute ja otsuste langetamisel lähtudes vastutusvõime arengut. inimese huvidest, vajadustest ja isiklikest arengueesmärkidest.  Inimest julgustatakse välja tooma ja  TO abistab ja toetab inimest säilitama või parandama tema edaspidist sõnastama oma reaalseid vajadusi. sooritusvõimet vastavalt realistlikult ajastatud perioodile, sh aitab kaasa  Inimest toetatakse püstitatud inimese tahte püsimisele teenusel viibimise ajal ja ka teenuse lõppedes eesmärkide elluviimisel. (nt suunates inimesele vajadusel jätkuteenusele, KOV sotsiaaltöötaja Inimese võimestamine  Inimesele antakse tema arengu kohta juurde vm). regulaarselt motiveerivat tagasisidet.  Inimene osaleb aktiivselt rehabilitatsiooniteenusel, rakendab saadud teadmisi ja oskusi igapäevases elus.  Spetsialistid annavad inimesele teenuste käigus regulaarselt motiveerivat tagasisidet. Inimest on julgustatud täitma tema võimetele vastavaid ja arengut soodustavaid igapäevaülesandeid ja saavutama oma eesmärke.  Inimesele on vajadusel kättesaadav info kogukonnas läbiviidavate ürituste, huvitegevuste ja/-või osutatavate teenuste kohta.  TO on inimest toetanud avalike teenuste kasutamisel kogukonnas ning selleks kontaktide ja võimaluste loomisel.  TO on vajadusel toetanud inimese osalemist huvikaitse, tugi- või huvigrupis (nt sotsiaaltöötaja teavitab inimest vastava grupi olemasolust ja kontaktidest).  TO on vajadusel tutvustanud oma tegevusi ning andnud teavet osutavate teenuste kohta inimese lähedastele ja võrgustikule.TO on 9  inimesele arusaadaval viisil edastanud info rehabilitatsiooniplaani täitmise kohta ja selgitatud seda. Lähedasi ja võrgustikku on teavitatud inimese nõusoleku korral.  Inimest kaasatakse inimese isiklike  TO on kaasanud inimest tema isiklike eesmärkide ja vajaduste eesmärkide ja vajaduste määratlemisse ja temaga seotud otsuste vastuvõtmisesse (sh inimest määratlemisse. puudutavate dokumentide koostamisse) ning arvestab inimese ettepanekutega (laste SRT puhul kaasates sealhulgas ka last eakohasel  Inimest, vajadusel tema lähedasi ja viisil ja fikseerides ka lapse arvamuse). teisi seotud huvigruppe kaasatakse  Kaasamine TO on jaganud inimesele arusaadavas vormis infot teenuste sisu ja teenuse planeerimisse, arendamisse isiklike teenuste eesmärkide kohta. ning teenuse tulemuslikkuse  TO on inimest ja huvigruppe teavitanud, kuidas on võimalik teenuse hindamisse. arendamises kaasa rääkida.  Huvigruppe, sh sõltumatuid  TO on toetanud inimest oma arvamuste ja vaadete avaldamisel, organisatsioone kaasatakse teenuse teenuste kujundamisel ja planeerimisel. arendamisse ja teenuse tulemuslikkuse hindamisse. 10   Teenust osutatakse viisil, mis tagab inimõiguste  TO-l on olemas isikuandmete töötlemise kord, töötajad on austamise ja järgimise. teadlikud isikuandmete kaitse põhimõtetest.  Inimesele tagatakse teenuseosutamisega seotud  TO on töötajatega sõlmitud lepingutes fikseerinud isikuandmete kaitse (sh eraelulised ja eriliigilised konfidentsiaalsuskohustuse, milles on sätestatud nii suuline, isikuandmed). kirjalik kui elektrooniline suhtlus ning töötajad on teadlikud enda  Inimesele tagatakse teenuste osutamisel poolt teenuse saajasse puutuva suhtes konfidentsiaalsuse hoidmise kohustusest. privaatsus ja turvalisus.  TO tagab õiguspärase andmete töötlemise, sh teenuse  Inimest koheldakse võrdväärse partnerina. osutamisega seotud teabe ning dokumentide kogumise ja  Inimesele tagatakse juurdepääs teda puudutavale säilitamise. teenuse osutamisega seotud infole.  TO on oma asutuses määranud andmekaitse eest vastutava  Inimesele ja tema lähedasele tagatakse võimalus isiku. anda teenuse kohta tagasisidet, esitada kaebus ja  TO on aktsepteerinud teenuste osutamisel inimese õigust Inimese õigused teha ettepanekuid inimese jaoks arusaadaval viisil. eraelule, isiklikule suhtlusele ja füüsilisele privaatsusele. Kaebustega tegelemise kord on selge ja lihtne ning  Inimesele on tagatud juurdepääs teenuse osutamisega seotud tagab kaebuste registreerimise ning operatiivse ja infole lähtudes tema individuaalsetest vajadustest tuleneva objektiivse kaebuste lahendamise. eripäraga (nt nägemislangus).  Inimese privaatsus ja väärikus on tagatud.  TO soodustab viisakat, sõbralikku ja üksteise väärikust austavat suhtlust.  TO on kirjeldanud põhimõtted verbaalse, füüsilise, seksuaalse ja vaimse väärkohtlemise vältimiseks ja tegutsemisjuhised väärkohtlemise ilmingute esinemisel (nii töötajate kui teenusekasutajate vahelistes suhetes).  TO jagab vajadusel infot võimaluste kohta ja toetab inimest osalemisel ühiskondlikes organisatsioonides (nt puuetega inimeste organisatsioonides või poliitiliste, religioossete ja sotsiaalsete organisatsioonides).  TO-l on olemas teenuse kohta kaebuste esitamise kord. 11   Inimesel lähedastel on õigus teha ettepanekuid ja esitada kaebusi teenuse osutamise kohta ning tagatud on kaebuste objektiivne lahendamine. TULEMUSTELE ORIENTEERITUS Kriteerium Kriteeriumi sisu Kvaliteedi tagamise näitaja  TO saavutab rehabilitatsiooni protsessi raames  TO on kasutanud sihtgrupi vajadustele vastavaid aja- ja koostöös inimesega püstitatud eesmärgid. asjakohaseid metoodikaid, et hinnata toimunud muutusi ja tegevuste vastavust eesmärkidele. Tulemuste ja mõju hindamine  Teenuse osutamise vahetut tulemuslikkust ja mõju hinnatakse regulaarselt seatud eesmärkide  TO on kaasanud inimese teenuse tulemuslikkuse hinnangu alusel. koostamisse ning kokkuvõte on edastatud inimese soovil ja  Inimene ja tema lähedased annavad teenusele ja nõusolekul ka tema lähedasele. teenuse kvaliteedile tagasisidet ning neil on  TO on vajadusel regulaarsete hindamiste tulemusel muutnud rehabilitatsiooniplaani eesmärke ja vajalikke tegevusi. võimalus teha ettepanekuid teenuse  TO viib vastavalt vajadusele läbi vahehindamisi (mitte vähem kui parendamiseks. üks kord poole aasta jooksul) rehabilitatsiooniplaanis nimetatud  Hindamistulemusi ja tagasisidet analüüsitakse tegevuste täitmise ja eesmärkide saavutamise kohta. Vajadusel koos inimesega ja vajadusel viiakse sisse täiendatakse rehabilitatsiooniplaani vastavalt inimese muutunud muutusi ja parendusi teenuse tegevustesse ja vajadustele ja eesmärkidele. Tulemused on kirjalikult fikseeritud teenuse osutamisse. ning neid tutvustatakse inimesele. TÖÖTAJATE PÄDEVUS JA EETIKA Kriteerium Kriteeriumi sisu Kvaliteedi tagamise näitaja 12   Töötajaid teavitatakse organisatsiooni põhiväärtustest.  Töötajad on teadlikud organisatsiooni väärtustest ja  Töötajaid teavitatakse operatiivselt asjakohastest järgivad neid igapäevatöös. õigusaktide muudatustest ja nad teavad  TO on kõigi osutatavate teenuste sisu töötajatele regulatsioonidest tulenevaid nõudeid, enda ja teiste tutvustanud, selgitanud töökorraldust ja seda töötajate rolli, ülesandeid ja vastutust ning töötajad reguleerivaid dokumente. teavad, millistes küsimustes, kelle poole pöörduda.  Töötajaid on teavitatud ja nad on teadlikud  Tagatakse töötajate tööks vajaminevad pädevused ja töökorraldusega seotud õigusaktides kehtestatud oskused ning töötajate arengu- ja koolitusvajadusi nõuetest ja oma vastutusest. hinnatakse regulaarselt, sealjuures luuakse tingimused  TO on vastavalt töölepingu seadusele välja töötanud ja toetatakse töötajate professionaalset arengut. ametijuhendid, mida on töötajatele tutvustatud ja  Teenust osutatakse meeskonnatöö põhimõtteid selgitatud. Töötajate ametijuhendid vastavad tegelikele järgides. tööülesannetele, need vaadatakse regulaarselt üle ja vajadusel täiendatakse. Töötajate pädevus  Juhul kui TOl on valmidus tegevusse kaasata  praktikante, asendusteenistujaid ja/või vabatahtlikke, on tal olemas praktikantide, vabatahtlike ja asendusteenistujate kaasamise juhend.  TO juures töötavad vastavate oskuste ja teadmistega kvalifitseeritud töötajad.  TO on kaardistanud töötajate koolitusvajadused ja koostanud koolitusplaani ning organiseerib oma töötajatele asjakohased täiendkoolitused vastavalt koolitusplaanile ja tekkinud vajadusele, et tagada ajakohaste meetodite kasutamine teenuse osutamisel.  TO on vajadusel välja töötanud probleemide ja raskete kliendijuhtumite lahendamise korra (detailsus vastab teenuse spetsiifikale) ja korraldanud töötajate tööjuhendamise ning abi raskete juhtumite lahendamisel, samuti nende järgselt.  TO korraldab meeskonnatööd, et kõigil teenuseid osutavatel spetsialistidel oleks vajalik teave inimesele 13  paralleelselt osutatavate erinevate teenuste ja nende mõju kohta.  TO tagab klienditööd tegevatele spetsialistidele vajaliku nõustamise (kovisoon, supervisioon vm).  TO on korraldanud regulaarseid koosolekuid töötajatele info ja kogemuste jagamiseks.  TO on välja töötanud töötajate motiveerimise ja tunnustamise korra.  TO on läbi viinud töötajatega arenguvestlusi ja on tagasisidestanud töötajate tööülesannete täitmist.  TO on kaasanud töötajaid teenuse planeerimisse ja arendamisse.  TO teavitab oma töötajaid ja töötajad on teadlikud ja  TK ja TO järgivad igapäevatöös eetikanorme, mis Töötajate järgivad sotsiaalala töötaja eetikakoodeksi4 põhimõtteid. juhinduvad sotsiaalala töötaja eetikakoodeksist ning eetika meditsiinitöötajad lisaks arsti5 või õe6 eetikakoodeksist.  Töötajad on teavitatud ja nad järgivad kokkulepitud eetikanorme. 4 https://www.eswa.ee/wp-content/uploads/2016/11/Eetikakoodeks_Avaldatud-ST.pdf 5 https://arstideliit.ee/web/uus-arstieetika-koodeks 6 https://ttk.ee/public/Eestikeelne_oe_eetikakoodeks.pdf 14 ORGANISATSIOONI HEA TÖÖKORRALDUS JA KVALITEETNE JUHTIMINE Kriteerium Kriteeriumi sisu Kvaliteedi tagamise näitaja  TK ja TO tegevused lähtuvad õigusaktidest ja  TO lähtub oma tegevuses kehtivast seadusandlusest, Eesti kvaliteedinõuetest sotsiaaltöö kvaliteedijuhisest ning Sotsiaalse rehabilitatsiooni  Organisatsioonil on sõnastatud selge missioon, kvaliteedijuhisest. visioon ja väärtused, mis on teenuse pakkumise  Töötajad on teadlikud organisatsiooni missioonist, visioonist ja ja eesmärkide seadmise aluseks. väärtustest.  Organisatsioonil on selge strateegia/arengukava  TO on välja töötanud organisatsiooni strateegia/arengukava, ja TO tegevus on eesmärgistatud. milles on seatud eesmärgid ja määratletud tulemusnäitajad ja on  TO määratleb tulemusnäitajad, mis aitavad oma tööd planeerides arvestanud piirkondlike eripäradega. hinnata püsitatud eesmärkide saavutamist.  Töötajad on kaasatud nii strateegiliste kui töökorralduslike  TO tegevuste tulemusi, sh inimeste ja lähedaste dokumentide väljatöötamisse. rahulolu teenusega, hinnatakse ja analüüsitakse  Arengukava vaadatakse regulaarselt üle ja vajadusel viiakse regulaarselt (sisehindamine) ning lähtuvalt sellest sisse muudatused. Juhtimine viiakse sisse parendused.  TO rakendab juhtimissüsteemi, mis aitab edendada  Tagasiside kokkuvõtted ja rahulolu uuringute kvaliteedikultuuri. tulemused tehakse kättesaadavaks inimesele,  TO kasutab oma töötajate juhendamisel meeskonnatöö tema lähedasele ja teistele seotud juhtimise põhimõtteid. huvigruppidele.  TO on ära kirjeldanud tööprotsessid ja neid töötajatele  Organisatsioonis tegeletakse süstemaatiliselt selgitanud. Samuti on TO selgelt määratlenud töötajate rolli, kvaliteedi edendamisega ja kvaliteediteadlikkuse vastutuse ja töökohustused ning tagab, et kõik töötajad on tõstmisega ning rakendatakse parimaid praktikaid teadlikud oma panusest ja vastutusest kvaliteetse teenuse olles kursis valdkonna uuendustega. osutamisse.  Rakendatakse aja- ja asjakohaseid praktikaid  TO on hinnanud regulaarselt organisatsiooni töökorraldust ja ning teenuste kujundamisel arvestatakse tuleviku analüüsinud hindamise tulemusi. vajadustega.  TO on regulaarselt läbi viinud rahuloluuuringud töötajate ja  Infot organisatsiooni toimimise kohta jagatakse klientide seas (vastavalt töökeskkonna ja teenuse spetsiifikale), arusaadaval viisil. analüüsinud tulemusi (vähemalt kord aastas), viinud vajadusel 15  sisse parendustegevusi ning avalikustanud tagasisideküsitluste tulemused üldistatud kujul kodulehel.  TO on osalenud ja vajadusel korraldanud ise kohtumisi ja ümarlaudu koostööpartnerite ja huvigruppide (nt puudespetsiifilised ühendused jt) esindajatega teenuse parendamiseks.  TO on jaganud vajadusel teenust puudutavat infot koostööpartneritega (nt Töötukassa, KOV jt).  TO on kursis oma valdkonna muutustega ja on arvestanud teenuste kujundamisel tuleviku vajadustega.  TO on osalenud erinevates teenust arendavates projektides ja/või algatanud neid ise.  TO tagab õiguspärase andmete töötlemise.  TO teeb koostööd erinevate erialaorganisatsioonidega (ühingud, liidud jm).  Inimese toimikud, sh kõik paberkandjal ja elektroonilised isikuandmeid sisaldavad dokumendid, on turvaliselt hoiustatud.  TO on teostanud põhjendatud vajadusel (nt laste sihtgrupi puhul) töötajate kohta päringu karistusregistris ja korduspäringud vähemalt üks kord aastas.  TO on teavitanud inimest ja vajadusel tema lähedast ning TKd, kui teenuse osutamises toimuvad olulised muudatused.  Tagatakse töökeskkonna vastavus töökeskkonna  TO on ära hinnanud töökeskkonna, sh töökeskkonna Töötingimused, organisatsiooni nõuetele ja osutatava teenuse eesmärgile. riskitegurid, ning vajaduse ilmnedes on võtnud tarvitusele töökeskkond  Töötajatele tagatakse füüsiline ja vaimne meetmed töökeskkonna parandamiseks. turvalisus teenuseosutamise eripärast lähtudes.  TO on taganud töötajatele turvalise töökeskkonna  Töötajatele tagatakse vajalikud töövahendid ja (tuleohutusalane, isikukaitse- ja esmaabikoolitus, vajadusel ruumid ning vajalik välja- ja täiendõpe paanikanupu olemasolu, selgelt tähistatud ja takistustest vabad tööülesannete täitmiseks. tagavaraväljapääsud jm). 16  Töökeskkonnaga seotud riske hinnatakse ja  Välja on töötatud kriisiolukorras käitumise kord ja töötajaid on maandatakse regulaarselt. sellest teavitatud ning teadlikud, kuidas käituda kriisiolukorras.  Teenusel olevate inimestega seotud riskid, ennetusmeetmed (ohumärkide plaan) ja nende maandamiseks suunatud tegevused on kirjeldatud ning meeskonnatöö põhimõtteid rakendades kõigi inimesega tegelevate töötajateni viidud.  TO on vaimse tervise hoidmise ja läbipõlemise vältimiseks kavandanud asjakohased ennetavad tegevused, nt koolitused, meeskonnatöö üritused, supervisioon vm.  TO on taganud oma töötajatele kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalikud töövahendid, vajadusel isikukaitsevahendid ja vaktsineerimise nakkushaiguste vastu.  TO on hinnanud regulaarselt töötajate töötingimusi ja vajadusel viib hindamise tulemusena sisse töökeskkonnas töötingimusi parendavad muudatused. 17 Mõisted Eesmärk − tulevikuseisund, mida soovitakse saavutada; sotsiaalse rehabilitatsiooni kvaliteedijuhise kontekstis on eesmärk teenuse saaja keskne suund, kuhu soovitakse jõuda planeeritavate tegevuste abil.. Hea eesmärk on sõnastatud positiivselt ja tulemus on inimese enda jaoks piisavalt motiveeriv, et ta tahaks selle nimel pingutada. Mõõdetavat eesmärki sõnastades on abiks SMART eesmärgi reeglid: Spetsiifiline – eesmärk on otseselt seotud olukorraga, mida soovitakse muuta ja tulemusele suunatud Mõõdetav – eesmärgi saavutamist kirjeldab konkreetne indikaator Ajastatud – eesmärgi saavutamiseks on seatud kindel tähtaeg Realistlik – eesmärk on olukorda arvestades saavutatav Täpne – eesmärk on täpselt sõnastatud. Elukvaliteet − heaolu tähendab inimeste jaoks nende olukorda sotsiaalses, majanduslikus, psühholoogilises, vaimses, tervislikus ja ühiskondlikus mõttes7. Maailma Terviseorganisatsiooni WHO antud määratluses 1993 on elukvaliteet inimese subjektiivne 8 hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega. WHO elukvaliteedi mudel koosneb näitajatest, mis koonduvad selliste valdkondade alla nagu tervis, rahanduslik seisund, haridus, perekond, osavõtt ühiskonnaelust, elamistingimused, ümbritsev keskkond, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja sisustamine jne. Ka Eestis käsitletakse inimese elukvaliteedi määratlemisel üldistatuna järgmisi aspekte:  füüsiline ja vaimne heaolu (tervis, iseseisvus);  eneseteadlikkus/enesemääratlus ja õigused;  sotsiaalne kaasatus;  emotsionaalne heaolu ja inimeste vahelised suhted;  isiklik areng;  materiaalne heaolu. Kõik Eestis pakutavad sotsiaalteenused on lähtuvalt oma eesmärgist ja sisust alati suunatud inimese elukvaliteedi tõstmisele/säilitamisele mõnes nimetatud valdkonnas. Huvigrupid – inimeste/organisatsioonide ring, kes on üksteisega seotud ning kellest sõltub organisatsiooni või inimese eesmärkide saavutamine. Sisemised huvigrupid on nt personal ja teenust kasutavad inimesed. Välised huvigrupid on erinevad osapooled, kes on teenuse osutamisega seotud või selle osutamisel olulised (sh lähedased, partnerid, rahastajad, tarnijad jms). Oluline on, et teenuseosutaja on defineerinud enda jaoks vajalikud huvigrupid. Huvigruppide kaasamine – kaasamine tööprotsessis tähendab huvigruppide informeerimist, nendega konsulteerimist, arvamuste ära kuulamist, tagasiside andmist jm. Kaasamine otsuste tegemisse loob võimaluse saada paremaid tulemusi ja vältida vigu. Parem võib siin tähendada 7 OECD- Organization for Economic Co-operation and Development ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon 8 WHO World Health Organization ehk Maailma Terviseorganisatsioon 18 erinevaid asju: informeeritumat, paremini prognoositud mõjudega, oludega enim arvestavat, efektiivsemat, paremini mõistetavat ja enam toetatud, kiiremini ellu rakendatavat otsust9. Inimene – teenuse kasutaja, kes vahetult kasutab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (dokumendis on inimese mõistega mõeldud ka eestkostjad, kui see on asjakohane). Juhtumikorraldus – juhtumikorralduse peamine põhimõte on, et juhtumiga tegeleb algusest lõpuni üks isik, tegeledes inimese vajadusega terviklikult ja korraldades ja kooskõlastades sekkumisi valdkondade üleselt. Kaasamine – otsuste tegemine nendega, keda need otsused mõjutavad ning neid arvestades. Kogukond – mingis piirkonnas elav ning sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimrühm. Kogukonnapõhisus – Põhineb ühtse geograafilise asukoha, ühise mõtteviisi või sarnaste huvidega inimeste tegutsemisel. Kvaliteet – Eesti standardis on defineeritud kvaliteedi mõiste järgnevalt: kvaliteet on olemi karakteristikute (eristavate tunnuste) kogum, mis võimaldab rahuldada kindlaksmääratud ja eeldatavaid vajadusi. Kvaliteet on omaduste kogum ja tähendab neid omadusi, mis vastavad kliendi vajadustele ja toovad seeläbi kaasa kliendirahulolu. Kvaliteet tähendab vigade puudumist - vead, mis puudutavad töö ümbertegemist või läbikukkumist, klientide rahulolematust, kliendikaebusi jne. Kvaliteet peab olema suunatud kliendi vajadustele, nii praegustele kui ka tulevastele. Osalemine – millegi teistega koos tegemine. Osalemine on kaasamise oluline tingimus ja koostisosa. Eristatakse nelja tüüpi osalemist: kaasteadlik, kaasamõtlev, kaasarääkiv ja kaasotsustav, kus iga aste tähendab järjest suuremat osalemist, ning nelja osalemise printsiipi (Herz, 1985): sõnaõigus, koosotsustamine, jagatud vastutus ja autonoomia. Sõltumatu organisatsioon – organisatsioon, kelle tegevus ei ole seotud osutatava teenuse rahastamise, korraldamise ega järelevalvega, kuid kelle tegevuseks on ühiskonnas üldiselt inimõiguste eest seismine, kvaliteedi tagamine, inimesekesksete teenuste arendamine (nt Eesti Kvaliteediühing, Inimõiguste Keskus, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Disainikeskus). Teenuse korraldaja – teenuse korraldajaks võib olla riik või kohalik omavalitsus, kes vastutab teatud piirkonnas sotsiaalteenuse kättesaadavuse, korralduse ning kvaliteedi eest. Teenuseosutaja − inimesele vahetult teenuseid osutav juriidiline või füüsiline isik. Teenuse rahastaja - teenuseosutaja tegevust rahastav või inimesele teenuse maksumust hüvitav juriidiline isik. Riiklike sotsiaalteenuste puhul võib selleks olla Sotsiaalkindlustusamet, kohaliku omavalitsuse teenuste puhul on selleks kohaliku omavalitsuse üksus. Teenuse rahastajateks võivad olla ka nt kindlustusseltsid, tööandjad, Töötukassa jt. Teenuste tulemuslikkus − teenuse osutamise vahetud tulemused ja mõju, mis väljendub inimese elukvaliteedi muutuses. Individuaalsel tasandil on vahetuks tulemuseks inimese eesmärkidega seotud indikaatorite täitmine. Kollektiivsed tulemused on erinevate teenuse 9 Kaasamise käsiraamat ametnikele ja vabaühendustele, Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit 2009. www.osale.ee 19 kasutajate poolt saadud tulemusi ja elukvaliteedi mõju iseloomustavad statistilised koondnäitajad. Tegevused − eesmärkide saavutamiseks läbiviidavad sekkumised (nt kunstiteraapia, vajaduste hindamine, CV koostamine vms). Tulemuslikkuse näitajad − indikaatorid, mida kasutatakse, et tulemustest või teenuse mõjust elukvaliteedile, aru saada - spetsiifilised, jälgitavad, mõõdetavad omadused, tegevused või seisundid, mis näitavad kas oodatud muutus on toimunud. Võimestamine − inimese tervist toetava füüsilise, kultuurilise ja sotsiaalse keskkonna loomine eesmärgiga saavutada üksikisikute, sotsiaalsete rühmade ning kogukondade paremad elamis- ja toimetulekuoskused. Võimestamine on sotsiaalne protsess, mille käigus mõjutatakse inimesi (üksikisikuid või gruppe) psühholoogiliselt eesmärgiga kujundada nende hoiakuid ja käitumist nii, et toimuksid positiivsed muutused eluga toimetulekul ning saavutamaks kontroll oma elu üle. Võimestamine taotleb inimeste heaolu ja eluga rahulolu saavutamist ning eeldab võimestajalt asjakohaste teadmiste ja oskuste olemasolu. Mõjutusvahendid võivad olla näiteks võimestatava teadmiste ja oskuste suurendamine, motivatsiooni ja potentsiaali otsimine või toetussüsteemi loomine. Võrgustikutöö – inimese ja tema keskkonna vastastikuse mõju arvestamine; inimese probleemide ja nende lahendusvõimaluste otsimine tema enda keskkonnas, kus igal võrgustiku liikmel on vastastikune mõju nii inimesele kui ka teda ümbritsevale keskkonnale; spetsialistide koostöö nii inimese sotsiaalse võrgustikuga kui ka ametnike võrgustikus. Võrgustikutöö eesmärgiks on inimesele sobivama ja efektiivsema abi osutamine. 20  ESF SEIREANKEET TEGEVUSE ALGUSES Meede: 3.1 Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine 2.1 Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks Projekt: Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0-15-aastastele lastele Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine tööealistele Tegevus: Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine lastele Rehabilitatsiooniotsuse number: Tegevuse algus: Osaleja andmed: Eesnimi: Perekonnanimi: Isikukood: Elukoha omavalitsusüksus: Kodutu või eluasemeturult tõrjutud osaleja (teha "x", kui kohaldub) Telefoninumber: E-post: Tööhõive staatus tegevusega liitumisel (tee enda kohta käivasse lahtrisse "x"): Töötav, sh FIE - hõivatuks loetakse vähemalt 16-aastaseid isikuid, kes käivad tööl, teenides sealjuures palka, kasu või hüvesid perele, või neid, kes ei tööta aktiivselt, kellel aga on töökoht või ettevõte, millest nad on ajutiselt eemal (näiteks haiguse, puhkuse, kollektiivse töötüli ja hariduse omandamise või koolituse tõttu). Töötu (kuni 12 kuud) - töötuks loetakse isikut, 1) kellel ei ole tööd, kuid kes oleks valmis töötama ning kes otsib aktiivselt tööd; 2) töötuna registreeritud isikud. Pikaajaline töötu (üle 12 kuu) - pikaajaline töötu on töötu, kes ei ole olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega 12 kuud, 16-24-aastaste töötute puhul 6 kuud enne programmiga liitumist. Mitteaktiivne - loetakse isikud, kes ei ole hetkel aktiivse tööjõu osad (ei ole hõivatud ega töötud (sh õppurid, ajateenistujad, vanemapuhkusel olijad, terviseseisundist tulenevalt töövõimetud jne)). Osalemine hariduses ja/või koolitusel (sh tasemeõppes (alus-, kutse-, kõrgharidus), huvihariduses, tööpraktikal, kursustel, seminaridel, konverentsidel, eratundides viimase 4 nädala jooksul) tegevusega liitumisel (tee enda kohta käivasse lahtrisse "x"): Jah Ei Kinnitan andmete õigsust: (allkiri)  ESF SEIREANKEET TEGEVUSE LÕPUS Meede: 3.1 Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine 2.1 Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks Projekt: Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0-15-aastastele lastele Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine tööealistele Tegevus: Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine lastele Rehabilitatsiooniotsuse number: Tegevuse lõpp: Osaleja andmed: Eesnimi: Perekonnanimi: Isikukood: Elukoha omavalitsusüksus: Kodutu või eluasemeturult tõrjutud osaleja (teha "x", kui kohaldub) Telefoninumber: E-post: Tööhõive staatus tegevuse lõpetamisel (tee enda kohta käivasse lahtrisse "x"): Töötav, sh FIE - hõivatuks loetakse vähemalt 16-aastaseid isikuid, kes käivad tööl, teenides sealjuures palka, kasu või hüvesid perele, või neid, kes ei tööta aktiivselt, kellel aga on töökoht või ettevõte, millest nad on ajutiselt eemal (näiteks haiguse, puhkuse, kollektiivse töötüli ja hariduse omandamise või koolituse tõttu). Töötu (kuni 12 kuud) - töötuks loetakse isikut, 1) kellel ei ole tööd, kuid kes oleks valmis töötama ning kes otsib aktiivselt tööd; 2) töötuna registreeritud isikud. Pikaajaline töötu (üle 12 kuu) - pikaajaline töötu on töötu, kes ei ole olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega 12 kuud, 16-24-aastaste töötute puhul 6 kuud enne programmiga liitumist. Mitteaktiivne - loetakse isikud, kes ei ole hetkel aktiivse tööjõu osad (ei ole hõivatud ega töötud (sh õppurid, ajateenistujad, vanemapuhkusel olijad, terviseseisundist tulenevalt töövõimetud jne)). Osalemine hariduses ja/või koolitusel (sh tasemeõppes (alus-, kutse-, kõrgharidus), huvihariduses, tööpraktikal, kursustel, seminaridel, konverentsidel, eratundides viimase 4 nädala jooksul) tegevuse lõpetamisel (tee enda kohta käivasse lahtrisse "x"): Jah Ei Kinnitan andmete õigsust: (allkiri)  Euroopa Sotsiaalfondi struktuuritoetuse meetme 2.1 „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ ja meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ raames toetuse andmise tingimuste (TAT) „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele” seirest keeldumise AVALDUS Mina, ......................................................................, isikukood ..............................................., keeldun avaldamast andmeid oma elukoha, kontaktide ning tööhõives ja hariduses osalemise kohta. .......................................................... (kuupäev) .......................................................... (nimi) .......................................................... (allkiri)  Lisa 5. Koondaruande juhendmaterjal LEPINGUPUNKTI 4.5 SELGITAV JUHENDMATERJAL 1. KOONDARUANDE- JA KOONDARVE ÜLDISED NÕUDED NÕUE REEGEL NÄIDE 1. Koondaruande täitmine Koondaruanne on täna kasutusel olevate SKA lepingupartner täidab koondaruandes isikupõhiste üksikaruannete koond. Kõik väljad eelmisel kalendrikuul iga teenusel olnud üksikud isikupõhised aruanded kantakse iga inimese ja talle osutatud teenuste kohta. kuu lõikes SKA lepingupartneri poolt ühte Koondaruanne jookseb ülevalt alla (iga uus koondaruandesse. Koondaruandele järgneb inimene lisatakse järgnevale alla), et üks koondarve terve kuu kohta ning ei pea Sotsiaalkindlustusametil oleks võimalik esitama iga üksiku aruande kohta eraldi andmete töötlemine ja filtreerimine. üksikut arvet. 2. Sotsiaalse SKA lepingupartner näeb inimese otsuse SKA on teinud sotsiaalse rehabilitatsiooni rehabilitatsiooni teenuse numbri järgi otsuse kehtivuse (teenuse teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi eest tasu maksmise osutamise perioodi algust ja lõppu) poolt ülevõtmise otsuse kehtivusega 01.01.19- kohustuse riigi poolt kuupäeva MISP2 süsteemist ja otsuselt. 31.12.21. SKA tasub osutatud teenuste eest ülevõtmise otsuse kehtivus Lepingupartneri infosüsteem jälgib, et kogu otsuse kehtivuse perioodil. Kui lepingupartner teenuse osutamise perioodil oleks inimesel on osutanud teenuseid pärast otsuse kehtivuse kehtiv otsus. lõppu, siis nende teenuste eest SKA ei tasu. 3. Limiitide ja piirmäärade SKA lepingupartner saab inimese teenuse Otsuse väljastamisel on kuni 16 aastase lapse jälgimine osutamise alglimiidid otsuse väljastamise kalendriaasta teenuste limiit 2580€. SKA seisuga MISP2 süsteemist või inimese lepingupartner osutab perioodil 01.07-31.07 otsuselt. Edasine limiitide ja piirmäärade inimesele teenuseid summas 250€. Limiidi jääk jälgimine toimib SKA lepingupartneril enda seisuga 31.07 on 2330€. infosüsteemis. 4. Rehabilitatsiooniplaani Juhul kui teenust osutatakse Inimesele koostati rehabilitatsiooniplaan kehtivus rehabilitatsiooniplaani alusel näeb SKA 01.07.2018, mille kehtivus oli 2a. Plaani lepingupartner inimese kehtivuse ajal on lepingupartneril õigus selle rehabilitatsiooniplaani kehtivust MISP2 alusel inimesele teenuseid osutada ning SKA-l süsteemis. Lepingupartneri infosüsteem on kohustus nende eest tasuda. Alates jälgib, et kogu teenuse osutamise perioodil 02.07.2020 ei tohi inimesele enam teenuseid oleks inimesel kehtiv rehabilitatsiooniplaan, osutada, kuna plaani kehtivus on lõppenud. mille alusel teenuseid osutada. Kui inimene vajab teenuseid edasi, tuleb koostada uus rehabilitatsiooniplaan ning teenuste osutamist saab jätkata pärast uue rehabilitatsiooniplaani kinnitamist SKA poolt. Kui lepingupartner on osutanud teenuseid pärast rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppu, siis nende teenuste eest SKA ei tasu. 5. Koondaruande Koondaruanne esitatakse avatud Exceli Hetkel ei ole infosüsteemide vahel edastamise failivorming failivormingus järgides antud juhendis andmevahetust ja partneri infosüsteemi kehtestatud nõudeid. SKA poolt on välja väljund võetakse SKA poolt vastu e-posti teel. töötatud koondaruande vorm, mis on SKA lepingupartneritele näidiseks. SKA  lepingupartnerid peavad esitama koondaruande avatud Exceli failivorminguna. 6. Koondaruande esitamise Koondaruannet saab esitada üks kord kuus. sagedus 7. Koondaruande esitamise Lepingupartner esitab hiljemalt järgmise kuu Esitamiseks on kaks võimalust; tähtaeg 7 kuupäevaks SKA-le digitaalselt 1.SKA lepingupartner edastab digitaalselt allkirjastatult koondaruande eelmisel allkirjastatud koondaruande e-postiga kalendrikuul osutatud teenuste kohta. aadressile [email protected] 2. SKA lepingupartner edastab koondaruande dokumendivahetuskeskuse (DVK) kaudu SKA- le. 8. Koondaruande Koondaruande lisadokumentideks on lisadokumentide esitamise rehabilitatsiooniplaan, rehabilitatsiooniplaani tähtajad D-osa ja ESF ankeedid. Kõik lisadokumendid peavad olema esitatud hiljemalt aruande esitamise tähtajaks. 1. Allkirjastatud rehabilitatsiooniplaan esitatakse soovituslikult SKA-le esimesel võimalusel kui rehabilitatsiooniplaan on valmis saanud. 2. Teenuse tulemuslikkuse mõju hinnangu esitamist vt järgmine nõue 3. Allkirjastatud ESF seireankeedid esitatakse SKA-le, kui ESF sihtrühma kuuluv isik siseneb ja väljub SRT-lt või esitatakse SKA-le isiku seirest keeldumise avaldus. 8.1 Teenuse Lepingupartner esitab teenuse lõppemisel Inimese teenused lõppevad 15.10 koos otsuse tulemuslikkuse mõju teenuse tulemuslikkuse mõju hinnangu (D- kehtivuse lõpuga ning lepingupartnerile on hinnangu (D-osa) osa) esimesel võimalusel kui selge teenuse jätkamise vajadus. esitamine lepingupartnerile saab selgeks asjaolu, et Lepingupartner kirjeldab teenuse jätkamise inimene vajab teenuste jätkamist. See tagab vajadust D-osas ning esitab dokumendi kiirema uue suunamisotsuse väljastamise esimesel võimalusel. Kui lepingupartner esitab SKA poolt ning kiirema teenuste jätkumise D-osa koos koondaruandega hiljemalt 07.11, inimesele. Kui inimesele teenuse osutamine siis seni ei saa SKA inimesele väljastada uut lõpeb, siis koondaruandes asuva inimese suunamisotsust ning inimesele ei saa kuni uue isikupõhises aruandes valitakse (teenus) suunamisotsuse väljastamiseni teenuseid klassifikaator EI jätku. osutada. 8.2. ESF sihtrühma ESFi sihtrühma kuuluvate inimeste puhul Lepingupartneri juurde tuleb teenusele 15- dokumentide esitamine saadab lepingupartner SKAle ESFi ankeedid. aastane laps, kellel on tuvastatud sügav Lepingupartner kontrollib, kas inimene liikumispuue. Laps kuulub ESF sihtrühma kuni kuulub ESF sihtrühma. Selleks kontrollib suunamisotsuse kehtivuse lõpuni ning tema lepingupartner inimese vanust, kohta tuleb lepingupartneril täita ESF suunamisotsuselt puude raskusastet, liiki seireankeedid ja need SKAle saata. ning osalise (sh puuduva) töövõime olemasolu. Kui inimene kuulub ESF Lepingupartneri juurde tuleb teenusele 47- sihtrühma, siis täidab lepingupartner ESF aastane inimene, kellel on tuvastatud keskmine algusankeedi teenusele sisenedes ja ESF puue ja osaline töövõime. Inimene kuulub ESF lõpuankeedi teenuse lõppedes. sihtrühma ning tema kohta tuleb lepingupartneril täita ESF seireankeedid ja need SKAle saata. Lepingupartneri juurde tuleb teenusele 75- aastane inimene, kellel on tuvastatud raske  puue. Inimene ei kuulu ESF sihtrühma ja tema kohta ESF seireankeeti ei täideta. 9. Teenuste koodid, Koondaruandes kajastatakse neid teenuseid, Näide: inimene käis oktoobris 1 kord teenuste nimetused ja teenuste koode ja teenuste hindasid, mis on füsioterapeudi grupiteenusel kestvusega 0,5 teenuste hinnad kehtestatud sotsiaalkaitseministri määruses tundi. Füsioterapeudi grupiteenuse 1 tunni koondaruandes nr 66 § 4 ja sama määruse lisaga 1. hind on 9,57€. 0,5 tunni hind on 4,79€ (9,57€ : 2 = 4,785€, mille ümardame Vajadusel kasutatakse ümardamist vastavalt ümardamisreeglite järgi ülesse poole 4,79€). matemaatika reeglitele. Alates 01.07.2021 muutuvad teenuste hinnad ja uued teenuste hinnad on kaks kohta peale koma paarisarvuna. 10. Ühe teenuse korra Teenustele, kus on kehtestatud konkreetne 1 Inimesele osutatava füsioteraapia ajaline kestus tunni hind, on inimesele osutatava ühe individuaalteenuse ühe teenuskorra kestus teenuskorra ajaliseks sammuks 0,25 tundi (15 saab olla 0,25 tundi (15 minutit), 0.5 tundi (30 minutit) minutit), 0,75 tundi (45 minutit), 1 tund (60 minutit) jne 0,25 tunnise sammuga. 11. Teenuse - Koondaruandes kajastatakse teenust 1001 Kui rehabilitatsiooni plaani koostatakse mitme rehabilitatsioonivajaduse siis, kui rehabilitatsiooniplaan on valmis ja kuu jooksul, kajastatakse koondaruandes hindamine ja esitatud SKA-le. teenus 1001 siis kui rehabilitatsiooniplaan on rehabilitatsiooni valminud ja SKA-le esitatud. Nt: planeerimine (1001) rehabilitatsiooniplaani asuti koostama kajastamine koodaruandes 18.05.2020 ja rehabilitatsiooniplaan sai valmis 17.06.2020, siis juunikuu koondaruandes kajastatakse teenus 1001. Juunikuu koondaruanne esitatakse SKA-le hiljemalt 07.07.2020. Hiljemalt selleks ajaks (s.o 07.07.2020) tuleb ka rehabilitatsiooniplaan SKA-le esitada. 12. Teenuse osutamise Koondaruandes kajastatud eelmisel kuul 1. Inimene sai füsioterapeudi teenuseid ajavahemik teenusel olnud inimeste ja osutatud teenuste perioodil 01.07-11.07 ja on sama koondaruandes loetelu ning teenuste osutamise ajavahemik teenusepakkuja juures saanud ka varem kuu täpsusega juhul kui teenus on alanud teenuseid. Koondaruandesse märgitakse varem ja jätkub ka hiljem. Juhul kui teenuse osutamise ajavahemikuks 01.07-31.07. teenusega on antud kuul alustatud või lõpetatud, siis on see kuupäevaliselt 2. Kui inimene siseneb esmakordselt teenusele kajastatud. SKA lepingupartneri poole kuu keskel, nt teenuse saamise periood on 15.07-27.07, siis märgitakse koondaruandesse teenuse osutamise ajavahemikuks 15.07-31.07. 3. Kui inimese teenused lõppevad kuu keskel (nt 15.07) ja esitatakse teenuse tulemuslikkuse hinnang, siis märgitakse koondaruandesse teenuse osutamise ajavahemikuks 01.07-15.07. 4. Kui inimesele osutatakse majutusteenust, siis märgitakse koondaruandesse teenuse osutamise ajavahemik kuu täpsusega. Nt inimene viibis majutusteenusel 25.07-30.07, siis märgitakse koondaruandesse teenuse osutamise ajavahemikuks 01.07-31.07. 13. Esitatud Koondaruandes kajastatud eelmisel kuul SKA lepingupartner täidab igakuuliselt koondaruandest välja teenusel olnud inimeste ja osutatud teenuste ANDMESTIKU sotsiaalse rehabilitatsiooni jäänud teenused loetelu on lõplik ning järgnevatel teenuse raames inimesele osutatavate kuudel/aastatel tagasiulatuvalt teenuseid teenuste kohta (andmeväljad): teenuse lisada ei saa. Samuti ei tohi kajastada osutamise kuupäev, teenuse kood, teenuse eelpoolnimetud teenuseid (s.t möödunud nimetus, teenuse maht, teenuse sisu kirjeldus; koondaruande perioodi) uue kuu teenuse osutaja nimi; teenuse osutaja eriala). koondaruandes. Andmestiku pealt täidetakse isikupõhine aruanne, mis on koondaruande üks osa. Põhjendatud juhtudel (infosüsteemi rike) kui andmestikus on teenus(-ed) kajastatud ja Kui esitatakse parandusaruanne ja selgub, et andmed on jäänud koostatavast isiku aastalimiit või teenuse piirmäär sellega koondaruandest välja, saab eraldi esitada ületatakse, siis SKA ei võta sellisel juhul parandusaruande. Parandusaruandele tuleb teenuse eest tasu maksmise kohustust üle ja juurde lisada isiku andmestiku koopia, kust parandusaruanne ei jõua arve maksmiseni, teenus/sed välja jäid ja selgitus, mis kuni korrektse koondaruande saabumiseni. põhjustel teenus/sed koondaruandest välja jäid. 14. Esitatud Kui koondaruande kontrollimise käigus Kui spetsialist leiab aruandes vigu, siis koondaruandes on vead ilmnevad isiku või isikute aruannetes vead, teenuseosutaja saadab parandatud siis kogu koondaruande menetlus jääb koondaruande ning paneb faili nimeks: seisma. SKA menetleja annab e-posti teel SRT TO nimi_koondaruanne_10.20_1 vigadest teada SKA lepingupartnerile. SKA Kui ikka vigane, siis järgmine lepingupartneril tuleb vead parandada ja SRT TO nimi_koondaruanne_10.20_2 esitada uuesti parandatud koondaruanne. jne.... vastavalt sellele, kuni aruanne saab korda. 15. Esitatud koondaruanne 1. SKA lepingupartner esitab SKA-le Vastavalt koondaruande faili nimele ja hiljem esitatud koondaruande faili nimega SRT TO saadetakse koondarve, mis nimetatakse koondarve omavahel nimi_koondaruanne_10.20. vastavalt koondaruande faili nimele ehk SRT seostamine 2. SKA lepingupartner esitab SKA-le pärast TO nimi_koondaruanne_kuu.aasta (eelnevate koondaruande kontrolli, ja vastava teate näidete järgi kui kolmas esitatud saamist, koondarve FITEK-sse. Arvel teenuse koondaruanne on õige, tuleb SKA-le nimetuse alla märgib lepingupartner sama koondarve faili nimega: faili nime nagu on saadetud koondaruandel. SRT TO nimi_koondaruanne_10.20_2). 16. Koondarve esitamine ja 1. Kui koondaruanne on kontrollinud ja kõik NB! Koondaruande puhul on faili pealkiri väga SKA juhised seoses on korrektne, annab SKA spetsialist e-posti oluline ja see peab olema hiljem koondarvel koondarvega teel SKA lepingupartnerile teada, et võib teenuse nimetuse real oleva nimega täpselt esitada koondarve. samasugune – et saaksime koondaruande ja – 2. SKA spetsialist annab e-kirjas juurde arve hiljem ka omavahel siduda. järgneva info koondarve osas; Pealkiri on: 2.1 Koondarvel teenuse nimetuse alla palun SRT TO nimi_koondaruanne_10.20 ja lisada koondaruande faili nimi: SRT TO_ koondarvel peab teenuse nimetuse real koondaruanne_kuu.aasta kajastuma täpselt see sama faili nimi. 2.2 Koondarve sisus peab kajastuma sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse eest osutatav kogusumma (täpse summa lisab SKA spetsialist e-kirja) 2.3 Koondarve sisus peab kajastuma SRT inimeste arv (täpse arvu lisab SKA spetsialist teile e-kirja) 3. Koondarvele tuleb lisada kindlasti arve number. Arve number peab olema numbriline.  2. ELEKTROONILISES KESKKONNAS ETTEVALMISTATUD KOONDARUANDE NÕUDED VEERG ANDME- KOHUS- SISU NÄIDE TÜÜP TUSLIK Teenuseosutaja TEKST Jah Teenuse osutaja, kellega SKA on sõlminud OÜ Ole abiks sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise lepingu. Registrikood NUMBER Jah Teenuse osutaja äriregistrikood. 123456789 Aruande koostaja TEKST Jah Koondaruande koostaja nimi. Vajalik kontakt Mati Maasikas nimi selleks, et vajadusel koondaruande vigade osas suhelda. Allkirjastatud Jah Teenuseosutaja ja SKA vaheline elektrooniline ID kaart, Mobiil ID, SmartID digitaalselt andmeliidestus puudub. Koondaruande koostaja /DVK digiallkirjastab koondaruande ja esitab e-posti teel SKA-le või esitab dokumendivahetuskeskuse (DVK) kaudu. E-mail TEKST Jah Koondaruande koostaja e-posti aadress. Vajalik [email protected] kontakt selleks, et vajadusel koondaruande vigade osas suhelda. Telefon NUMBER Jah Koondaruande koostaja telefoni number. Vajalik 51234567 kontakt selleks, et vajadusel koondaruande vigade osas suhelda. RE/ESF KLASSIFIK TO* EI Peale koondaruande esitamist lisab SKA avatud Rippmenüü valikud ülevalt AATOR TÄIDA Exceli failiformingule juurde teenusel olevatele alla poole: RE laps; RE 16+; isikutele RE või ESF tunnuse. SKA kontrollib enne ESF laps; ESF 16+. Vaata lisamist kas ESF õigustatud isiku osas on olemas koondaruande Exceli vajalikud ESF ankeedid. koondaruande vormi. Otsuse number TEKST JA Jah Teenusel oleva isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni K00052029 NUMBER teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsuse number. Teenuse kood KLASSIFIK Jah Kõigil sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames 2013 (logopeedi AATOR osutatavatel teenustel on oma kood ja teenuse individuaalteenus). nimetus. Teenuse nimetus KLASSIFIK Jah Kõigil sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames Logopeedi AATOR osutatavatel teenustel on oma teenuse nimi ja individuaalteenus. kood. Teenuse osutamise KUUPÄEV Jah Teenuse osutamise ajavahemik on 1 kuu. Vt teenuse osutamise ajavahemik Sisestatakse teenuste lõikes teenuse osutamise koondaruande ja algus kuupäev ja lõpp kuupäev. koondarve üldised nõuded p12. Teenuse maht TEKST Jah (1 tund = 60 min või 1 ööpäev =24 tundi). 1,50 (tundi)/ 5 ööpäeva tundides/ööpäevades Sisestatakse teenuste lõikes tundide arv. Teenuse ööpäevaringne majutus ja teenuse ööpäevaringne majutus alla 16-a. isiku esindajale sisestatakse ööpäevade arv. Teenuse 1 tunni / KLASSIFIK Jah Kõigil sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames 1ööpäeva hind AATOR osutatavatel teenustel on kehtestatud konkreetne 1 tunni hind. Teenuse 1 tunni hind on esitatud 2 kohta peale koma (nt 26,97). Teenuse ööpäevaringne majutus ja teenuse ööpäevaringne majutus alla 16-a. isiku esindajale on kehtestatud 1 ööpäevas hind. Teenuse 1 tunni hind on esitatud 2 kohta peale koma. Teenuse hind kokku NUMBER Jah Ühe kuu jooksul osutatud teenuse maht Psühholoogi tundides/ööpäevades x teenuse 1 tunni / individuaalteenus 3,5 tundi 1ööpäeva hind = teenuse hind kokku kuus. x teenuse hind 1tunni hind Teenuse hind on esitatud 2 kohta peale koma. 26,97€ = teenuse hind kokku kuus 94,40€. Jätkub JAH/EI KLASSIFIK Jah Kui teenuse osutamine jätkub siis valitakse JAH. Kui JAH. Vaata koondaruande AATOR teenuseosutamine lõpeb siis valitakse EI. Exceli failivormingu näidist. Teenuseosutaja esitab pärast teenuse osutamise lõpetamist teenuse tulemuslikkuse mõju hinnangu  (D-osa) andmed Sotsiaalkindlustusametile hiljemalt koos viimase arvega. Kokku SRT teenuse NUMBER Jah Ühe kuu jooksul isikule osutatud erinevate Psühholoogi summa teenuste hinnad kokku sumeeritakse ja saadakse individuaalteenuse teenuse ühes kuus teenuse summa kokku. Teenuse summa hind kokku kuus 94,40€ + on esitatud 2 komakohaga. Füsioterapeudi individuaalteenuse hind kokku ühes kuus 107,76€ + Sotsiaaltöötaja individuaalteenuse hind ühes kuus kokku 49,42€ = Teenuse summa kokku kuus 251,58€. SRT teenusesaajad NUMBER Jah Kui teenuseosutaja on oma ühe kuu teenust SRT teenusesaajad : 28. (koondaruande tulem saanud inimesed kõik ära sisestanud Vaata koondaruande Exceli mitu inimest oli koondaruandesse, siis kuvab teisele lehele failivormingu näidist teenusel) automaatselt valemistega koondaruande, mitu inimest on sisestatud Summa kokku NUMBER Jah Kui teenuseosutaja on oma ühe kuu kliendid kõik Summa kokku: 7044,24€. (koondaruande tulem ära sisestanud koondaruandesse, siis teisele lehele Vaata koondaruande Exceli kogusumma kokku) kuvab automaatselt valemitega koondaruandel, failivormingu näidist mis on kogu teenuste summa kokku. Teenuste summa kokku on esitatud 2 kohta peale koma. Koondaruande tulem TO* EI Kui SKA spetsialist on lisanud juurde, kellega on 1.RE Lapsed: 1234,12€ SKA spetsialistile: RE TÄIDA tegu, kas siis RE lapsed, RE Täisealised, ESF Lapsed 2.RE Täisealised: 1234,12€ Lapsed summad või ESF Täisealised, siis Excel arvutab erinevad 3.ESF Lapsed: 1234,12€ kokku, RE Täisealised summad automaatsel kokku teisele lehele. Lapsed 4.ESF Täisealised: 1234,12€ summa kokku, ESF majutus kokku kuvab Excel juurde ka alla 16 5.Lapsed majutus: 1234,12€ Lapseed summa aastase esindaja majutuskulud. Antud väljad ei ole 6.Täisealised majutus: kokku, ESF nähtavad teenuseosutajale, on nähtavad ainult SKA 1234,12€ Täisealised summa spetsialistile. kokku, Lapsed majutus kokku ja Täisealised majutus kokku TO* - TEENUSEOSUTAJA 3. KOONDARUANDE EXCELI FAILIVORMINGU NÄIDIS Näidis on olemas Sotsiaalkindlustusameti kodulehel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusosutajale alalehel.  SOTSIAALSE REHABILITATSIOONI TEENUSE EEST TASU MAKSMISE KOHUSTUSE RIIGI POOLT ÜLEVÕTMISE LEPING NR 11.1-2/1180-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikoodiga 70001975, asukohaga Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn (edaspidi tellija), mida esindab volituse alusel erihoolekande ja rehabilitatsiooni talitusejuhataja Helen Tähtvere ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, registrikoodiga 70003566, asukohaga Astangu tn 27, Haabersti linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 13519 (edaspidi täitja), mida esindab juhatuse liige Kert Valdaru, keda koos nimetatakse poolteks või eraldi pooleks, sõlmisid sotsiaalhoolekande seaduse §-st 65 lähtudes käesoleva lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Lepinguga võtab tellija õigustatud isikult üle sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 56 lg 3 nimetatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (edaspidi teenus) eest tasu maksmise kohustuse SHS §-s 56 nimetatud tingimustel. 1.2. Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel lähtuvad pooled tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest. 1.3. Lepingus kasutatakse mõisteid rehabilitatsiooni valdkonda reguleerivate õigusaktide tähenduses. 1.4. Perioodil 1.01.2019 kuni 31.12.2022 rahastatakse tööealiste inimeste ja 0– 15-aastaste laste1 (edaspidi ESF sihtrühm) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kulu Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) struktuuritoetuste meetme 2.1 „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ ja meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ raames toetuse andmise tingimuste (TAT) „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele“ vahenditest. 1.5. Leping sõlmitakse täitjale väljastatud tegevusloa alusel. 2. POOLTE KOHUSTUSED 2.1. Täitjal on kohustus: 2.1.1. osutada teenust vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud nõuetele; 2.1.2. lähtuda teenuse osutamisel kvaliteedipõhimõtetest, mis on kirjeldatud sotsiaalse rehabilitatsiooni kvaliteedijuhises (lisa 1); 2.1.3. osutada täitja poolt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid igale isikule, kes on tema poole pöördunud tellija poolt väljastatud tasu maksmise kohustuse isikult ülevõtmise otsuse (edaspidi otsus) alusel; 1 ESF sihtrühm: Keskmise ja raske puudega tööealised isikud. Vähenenud töövõimega (sh puuduva töövõimega) isikud: kes on tööealised (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani); kellel ei ole tuvastatud sügav puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses; kes ei ole jäänud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegsele vanaduspensionile; kes ei saa päästeteenistuse seaduse §-s 19 sätestatud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust ning kellele ei osutata tööalase rehabilitatsiooni teenust. 0–15-aastased lapsed, kellele on määratud: raske nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue), vaimupuue; sügav kuulmispuue, liikumispuue, liitpuue, nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue), vaimupuue, muu. 2.1.4. kasutada teenuse osutamisel sotsiaalhoolekande portaali; 2.1.5. esitada 5 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest tellija kontaktisikule andmed isiku kohta, kes on sotsiaalhoolekande portaali haldur. Täitjal on kohustus tagada jooksvalt kasutajate andmete uuendamine, sh kasutaja õiguste lõpetamine töötaja töölt lahkumisel, vastavalt tegelikule olukorrale; 2.1.6. registreerida sotsiaalhoolekande portaalis teenuse osutamise alustamise kuupäev 3 tööpäeva jooksul arvates punktis 2.1.7 nimetatud kokkuleppe sõlmimisest; 2.1.7. sõlmida õigustatud isikuga (edaspidi isik) soovitavalt kirjalik kokkulepe teenuse saamiseks ja osutamiseks; 2.1.8. anda isikule teenuse saamiseks vajalikku informatsiooni, sh tutvustada teenuse osutamise protseduuri, teenuse käigus koostatavaid dokumente, isiku õigusi ja kaebuste esitamise korda. Isikul on õigus tutvuda kõigi teenuse käigus koostatud dokumentidega; 2.1.9. tühistada teenusele registreerimine vahetult pärast isikult kokkuleppe lõpetamise soovist teada saamist, juhul kui isik ei ole täitja juures veel ühtegi teenust kasutanud; 2.1.10. kui teenust osutatakse ESF sihtrühma kuuluvale isikule, jälgida ja täita teenuse osutamisel teavitusreegleid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“; 2.1.11. osutada SHS § 59 lõige 1 punkt 9-s sätestatud õigustatud isikule teenust eelisjärjekorras; 2.1.12. võtta punktis 2.1.11-s nimetatud isiku puhul kahe tööpäeva jooksul alates SHS § 63 lõige 5 alusel tellija poolt täitjale edastatud ravimeeskonna hinnangu ja tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsuse saamisest ühendust isiku ravimeeskonnaga; 2.1.13. viia statsionaarravil viibiva punktis 2.1.11 nimetatud isiku puhul vähemalt esimene teenuse osutamine läbi raviasutuses, kus isik viibib; 2.1.14. esitada hiljemalt koos esimese aruandega tellijale allkirjastatud ja krüpteeritud või läbi dokumendivahetuskeskkonna (edaspidi DVK) saadetud rehabilitatsiooniplaan, juhul kui esitatakse arve rehabilitatsiooniplaani koostamise eest; 2.1.15. edastada allkirjastatud rehabilitatsiooniplaan isikule; 2.1.16. esitada hiljemalt koos esimese aruandega tellijale allkirjastatud ja krüpteeritud või läbi DVK saadetud tegevuskava, juhul kui SHS § 59 lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isiku puhul on tegevuskava teenuse osutamise aluseks; 2.1.17. koguda ESF sihtrühma puhul seire jaoks isikult andmeid tööhõives ja hariduses osalemise kohta teenusega alustamisel ja lõpetamisel vastavalt lepingu lisa 2 või 3 vormil. Juhul, kui isik keeldub seire jaoks andmete avaldamisest, täidab ta sellekohase keeldumise avalduse lepingu lisa 4 vormil. Täidetud ja allkirjastatud seireankeedi või keeldumise avalduse koopia edastab täitja tellijale krüpteeritult või saadab läbi DVK hiljemalt koos aruandega; 2.1.18. hinnata teenuse osutamise lõpetamisel isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajadust ning esitada tellijale allkirjastatult ja krüpteeritult või läbi DVK saadetud rehabilitatsiooniplaani D-osa hiljemalt koos viimase aruandega; 2.1.19. kõrvaldada tellija poolt e-kirjaga teavitatud puudused täitja dokumentatsioonis, kui dokumendid ei vastanud sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruses nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku  omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ ja lepingus toodud nõuetele ning esitada tellijale parandustega dokumendid, uus arve ja vajadusel kreeditarve 7 tööpäeva jooksul; 2.1.20. juhul, kui isik soovib mõjuval põhjusel otsuse kehtivuse ajal vahetada teenuseosutajat, suunata isik tellija poole avalduse esitamiseks. Täitja kohustub esitama tellijale 10 tööpäeva jooksul tellijalt isiku teenuseosutaja vahetuse teavituse saamisest rehabilitatsiooniplaani D-osa ja viimase arve osutatud teenuste kohta; 2.1.21. tagada, et teenuse osutamise ajal ja tellija vastaval nõudmisel kinnitaks kõik teenust osutanud spetsialistid või teenuse eest vastutav isik või täitja oma allkirjaga andmestikus märgitud teenuse osutamist; 2.1.22. tagada, et arved esitataks ainult nõuetekohaselt osutatud teenuste eest; 2.1.23. tagada teenuseosutaja tööajal juurdepääs tellija poolt teostatava lepingu täitmise kontrolli toimingute tegemiseks vajalikule dokumentatsioonile ja ruumidesse; 2.1.24. säilitada ESF sihtrühma kuuluvate isikute puhul kulu abikõlblikkust tõendavaid seireankeete ja andmestikke kuni 2028. aasta lõpuni; 2.1.25. teavitada tellijat viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada lepingu täitmist; 2.1.26. sõlmida rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistidega lepingud ja registreerida rehabilitatsioonimeeskonnas töötamine töötamise registris. Töötamise registri andmed peavad kattuma majandustegevuse registri spetsialistide nimekirjaga; 2.1.27. vastata tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud järelepärimistele lepingu täitmise kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 5 tööpäeva jooksul arvates tellija poolt järelepärimise saatmisest; 2.1.28. avaldada oma veebilehel õiget ja kaasajastatud informatsiooni osutatavate teenuste kohta; 2.1.29. tagada info kättesaadavus osutatavate teenuste kohta täitja poolt avaldatud kontakttelefonil ning määratud ajal. Kui aega ei ole määratud, peab kättesaadavus olema tagatud tööpäeva jooksul kell 8.00–17.00; 2.1.30. tagada isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduse, Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja avaliku teabe seaduse nõuete täitmine; 2.1.31. teavitada tellijat viivitamatult teenuse osutamise lõpetamisest või pankrotimenetluse algatamisest. 2.2. Tellijal on kohustus: 2.2.1. anda täitjale enda valduses olevat teenuse osutamiseks vajalikku informatsiooni, sh eriliigilisi isikuandmeid; 2.2.2. luua 5 tööpäeva jooksul täitjalt sotsiaalhoolekande portaali halduri andmete saamisest täitjale konto sotsiaalhoolekande portaali kasutamiseks; 2.2.3. dokumentide mittevastavuse tuvastamisel teavitada täitjat hiljemalt 7 tööpäeva jooksul paranduste tegemiseks; 2.2.4. edastada täitjale tema taotluse alusel isiku rehabilitatsiooniplaani ärakiri ja/või rehabilitatsioonivajaduse hindamise küsimustik 5 tööpäeva jooksul alates küsimisest. 3. POOLTE ÕIGUSED 3.1. Täitjal on õigus: 3.1.1. saada tellijalt tema poolt osutatud teenuste kohta vajalikku informatsiooni, sh eriliigilisi isikuandmeid; 3.1.2. keelduda isikuga teenuse osutamises kokku leppimisest, kui:  3.1.2.1. täitja on tellijat informeerinud, et ei soovi lepingut jätkata või soovib selle ennetähtaegselt lõpetada, ning lepingu lõppemiseni jäänud aja jooksul ei ole võimalik isikule vajalikus mahus teenust osutada; 3.1.2.2. täitja ei osuta tegevusloa kohaselt teenuseid sellele õigustatud isikute sihtgrupile, kuhu isik otsuse kohaselt kuulub; 3.1.3. saada otsuse alusel teenust saavale isikule nõuetekohaselt osutatud teenuste eest tasu. 3.2. Tellijal on õigus: 3.2.1. kontrollida täitja lepingust ja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist, muu hulgas teostada kohapealset kontrolli täitja juures, kontrollida kõiki andmeid, seireankeete ja andmestikke tagasiulatuvalt 3 aastat pärast lepingu lõppemist, ESF sihtrühma kuuluvate isikute puhul kuni aasta 2028 lõpuni; 3.2.2. nõuda täitjalt avastatud puuduste viivitamatut kõrvaldamist; 3.2.3. anda lepingu täitmiseks juhiseid. 4. ARVETE ESITAMINE JA TASUMINE 4.1. Täitjal on kohustus esitada tellijale digitaalselt allkirjastatud isikupõhine aruandlus igakuiselt eelmisel kalendrikuul osutatud teenuste kohta hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks. 4.2. Täitjal on kohustus esitada tellijale 5 tööpäeva jooksul pärast tellija poolt saadetud kinnitust aruandluse korrektsuse kohta e-arve, mis vastab raamatupidamise seaduses kehtestatud nõuetele. 4.3. Tellija tasub täitjale isiku teenuse- ja majutuskulud 14 kalendripäeva jooksul pärast nõuetele vastavate dokumentide saamist. Isiku saatja majutuskulud tasub tellija täitjale SHS § 60 lg-s 1 toodud tingimustel. 4.4. Täitjal on õigus nõuda tellijalt nõuetekohase arve tasumisega viivitamisel viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest. 4.5. Perioodi juuli 2021 kuni oktoober 2021 jooksul kohustub täitja võtma kasutusele lisa 5-s kirjeldatud nõuete kohase aruandevormi ja esitama edaspidi tellijale elektroonilises keskkonnas ettevalmistatud isikupõhise koondaruande. Pärast tellija poolt saadetud kinnitust aruandluse korrektsuse kohta, esitab täitja tellijale 5 tööpäeva jooksul koondarve, mis vastab raamatupidamise seaduses kehtestatud nõuetele. Tellija tasub täitjale esitatud koondarve eest üks kord kalendrikuus. 4.6. Juhul, kui täitja poolt esitatud arve ületab ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes kalendriaastas või osutatud teenus ei vasta õigusaktides kehtestatud ja lepingus kirjeldatud nõuetele, krediteerib täitja tellija nõudmisel tellijale esitatud arve. 5. LEPINGU MUUTMINE, LÕPETAMINE JA ÜLESÜTLEMINE 5.1. Lepingu tingimusi võib muuta poolte kokkuleppel või muul seadusest või lepingust tuleneval alusel. Ühe poole ettepanek vaadatakse teise poole poolt läbi 1 kuu jooksul arvates ettepanekust teada saamisest. Lepingutingimuste muutmiseks sõlmitakse kirjalik kokkulepe, millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad, ning see lisatakse lepingule. Kokkulepe jõustub allkirjastamise momendist, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Lepingu tingimuste ühepoolsel muutmisel teatatakse sellest teisele poolele kirjalikus vormis teatega. 5.2. Juhul, kui mõni lepingu punkt muutub õigusaktidest tulenevate muudatuste tõttu õigusaktidega vastuolus olevaks, kohaldatakse lepingule õigusaktis sätestatut. Sellise lepingu punkti kehtetus ei mõjuta ülejäänud lepingu kehtivust. 5.3. Tellija on õigus muuta lepingu täitmise käigus lepingu lisasid 2-4 ja 6. 5.4. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub poolte kokkuleppel.  5.5. Lepingu lõpetamisel korraldavad tellija ja täitja koostöös isikutega nende teenuse osutamise jätkumise teise teenuseosutaja juures. 5.6. Juhul, kui üks pooltest on rikkunud lepingut olulisel määral või korduvalt, on teisel poolel õigus leping ühepoolselt üles öelda, teatades sellest teisele poolele kirjalikult vähemalt 1 kuu ette. Olulise lepingurikkumise mõiste sisustamisel lähtutakse võlaõigusseaduse § 116 lg-st 2. 5.7. Tellijal on õigus leping ilma etteteatamiseta ühepoolselt üles öelda: 5.7.1. kui täitja on esitanud teadlikult ebaõigeid andmeid; 5.7.2. kui täitja ei ole 6 kuu jooksul ühelegi inimesele teenuseid osutanud; 5.7.3. täitja tegevuse lõpetamisel, tema suhtes pankroti väljakuulutamisel, rehabilitatsiooniteenuse tegevusloa lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel. 6. POOLTE VASTUTUS 6.1. Pooled vastutavad lepinguga enesele võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest lepinguga ja õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses. 6.2. Tellijal on õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% (kümme protsenti) rikkumise tuvastamisele eelnenud 12 kuu sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse tehingute summast, kui täitja ei täida lepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt. Leppetrahv peab olema tasakaalus lepingu rikkumisega. Leppetrahv on täitja kohustuse täitmisele sundimiseks. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kahju hüvitamist. 6.3. Tellijal on õigus tagasi nõuda kõik täitja poolt tellijale esitatud arvete alusel tasutud summad, mille puhul ilmneb pärast arve tasumist, et: 6.3.1. isikule täitja poolt teenust ei osutatud või osutati seda arvel kirjas olevaga võrreldes väiksemas ulatuses; 6.3.2. isiku õigustatus suunamisotsuse alusel teenust saada oli lõppenud. 6.4. Kui lepingu rikkumine täitja poolt toob ESF sihtrühma puhul kaasa kulude mitteabikõlblikkuse, võib tellija nõuda täitjalt tagasi kulud kogu finantskorrektsiooni ulatuses. Mitteabikõlblike kulude tekkimisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 143) §-st 21 ja muudest sätetest. 6.5. Leppetrahv tuleb tasuda 21 tööpäeva jooksul nõude esitamisest arvates. 6.6. Tellijal on õigus lepingu punktides 6.2, 6.3 ja 6.4 nimetatud nõude summa tasaarvestada järgmiste perioodide maksetega. 7. VÄÄRAMATU JÕUD 7.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg-s 2 nimetatud ja muid asjaolusid, mida pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna. 7.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel asuma lepingut täitma. 8. TEADETE EDASTAMINE JA VOLITATUD ESINDAJAD 8.1. Teadete edastamine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.  8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kätte saaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 tööpäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. 8.4. Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1. tellija kontaktisik lepingu täitmisel on Eva Liina Kliiman, tel 53590352, e-post [email protected] või teda asendav isik. 8.4.1.1. digitaalselt allkirjastatud aruandlus ja krüpteeritud info tuleb täitjal edastada e-posti aadressile [email protected] (valida Sotsiaalkindlustusamet Rehabilitatsioon). 8.4.2. täitja kontaktisik lepingu täitmisel on Kadri Joost, tel 6877215, e-post [email protected]. 8.4.2.1. täitja kontaktisik lepinguga kaasnevate arvete ja aruandlusega seotud küsimustes on Aivi Sobak, tel 6877272 e-post [email protected]. 9. MUUD TINGIMUSED 9.1. Pooled vastutavad lepinguga enesele võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest lepinguga ja õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses. 9.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandale isikule ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta. 9.3. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. 9.4. Kõik lepingu muudatused jõustuvad nende allkirjastamisest mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 9.5. Leping loetakse sõlmituks mõlema poole poolt allkirjastamisest. Leping jõustub 01.01.2021 ja kehtib kuni 31.12.2023. 10. LEPINGU LISAD 10.1. Lepingul on allkirjastamise hetkel järgmised lisad: 10.1.1. Lisa 1 – sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kvaliteedijuhis; 10.1.2. Lisa 2 – ESF algusankeet; 10.1.3. Lisa 3 – ESF lõpuankeet; 10.1.4. Lisa 4 – ESF seirest keeldumise avaldus; 10.1.5. Lisa 5 – koondaruande juhendmaterjal; 10.1.6. Lisa 6 – isikuandmete töötlemise leping. 11. POOLTE ALLKIRJAD Tellija Täitja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Helen Tähtvere Kert Valdaru erihoolekande ja rehabilitatsiooni direktor talitusejuhataja  Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise lepingu nr 11.1-2/1180-1 lisa 6 ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE LEPING Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi Volitaja), registrikood 70001975, asukohaga Paldiski mnt 80, Tallinn 15092, mida esindab volituse alusel erihoolekande ja rehabilitatsiooni talitusejuhataja Helen Tähtvere ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, registrikood 70003566, asukohaga Astangu tn 27, Haabersti linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 13519 (edaspidi Volitatud Töötleja), mida esindab põhikirja alusel Kert Valdaru, on sõlminud käesoleva isikuandmete töötlemise lepingu (edaspidi Leping), mis on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise lepingu nr 11.1- 2/1180-1 (edaspidi Põhileping) lahutamatuks osaks. 1. Lepingu ese ja eesmärk 1.1. Lepingu esemeks on Volitaja ja Volitatud Töötleja vaheliste isikuandmete töötlemise tingimuste sätestamine. 1.2. Volitatud Töötleja töötleb isikuandmeid seoses Põhilepingu täitmisega. 1.3. Põhilepingu alusel isikuandmete töötlemine Volitatud Töötleja poolt toimub Põhilepingus nimetatud õigustatud isikute (edaspidi klient) ulatuses. 2. Töödeldavad isikuandmed ja nende töötlemise tingimused 2.1 Volitatud Töötlejale saavad Põhilepingu alla kuuluvate tööde teostamise käigus teatavaks klientide isikuandmed, seal hulgas eriliiki isikuandmed. 2.2 Klientide isikuandmete hulka kuuluvad kõik Sotsiaalkindlustusameti käsutuses olevad sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse hindamiseks vajalikud andmed, milleks on muuhulgas andmed inimese tervise, puude ja töövõime kohta ja muud andmed, mis on vajalikud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks. 2.3 Volitatud Töötleja võib isikuandmeid töödelda ainult õigustatud vajadusest lähtuvalt seoses Põhilepingu täitmisega. Töötlemine peab toimuma minimaalses mahus ja jääma konkreetse töötaja ametialase pädevuse piiridesse. 2.4 Volitatud Töötleja ei tohi ilma mõjuva põhjuseta töödelda isikuandmeid, kui isikuandmete töötlemiseks puudub punktis 2.3 nimetatud õigustatud vajadusest lähtuv seos Põhilepingu täitmisega. Mõjuva põhjuse esinemisel, mis ei ole Volitaja algatatud või punktis 2.3 kirjeldatud õigustatud vajadusega seotud, kohustub Volitatud Töötleja kooskõlastama isikuandmete täiendava töötlemise vajaduse Volitajaga ning saama konkreetse töötlemistoimingu tegemiseks Volitaja poolsed kirjalikud juhised. 2.5 Põhilepingu täitmise raames teatavaks saanud isikuandmete mistahes viisil (nii kirjalik kui suuline) teatavakstegemine konkreetse töö ja lepingu täitmisega mitteseotud isikutele on keelatud. 2.6 Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete piisava turvalisuse, sealhulgas kaitse lubamatu või ebaseadusliku töötlemise ja juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades selleks vajalikke tehnilisi või korralduslike meetmeid ning tegutsedes isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate andmesubjektide õiguste alusel. 3 Volitatud Töötleja kohustused 3.1 Volitatud Töötleja on kohustatud: 3.1.1 tagama lepingueelsete läbirääkimiste ja Põhilepingu täitmise käigus Volitajalt ükskõik mis vormis saadud teabe, sh isikuandmed, konfidentsiaalsuse. Volitatud Töötlejal on keelatud edastada või võimaldada sellele teabele juurdepääsu kolmandatelele isikutele ilma Volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 3.1.2 tagama, et punktis 2.2 nimetatud isikuandmeid ei edastata väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumi ilma Volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 3.1.3 kasutama ja töötlema punktis 2.2 nimetatud isikuandmeid üksnes Põhilepingu täitmiseks ja Volitaja dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui Volitatud Töötleja on kohustatud teavet töötlema Volitatud Töötleja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab kirjalikult taasesitatavas vormis Volitatud Töötleja Volitajat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist; 3.1.4 võimaldama juurdepääsu punktis 2.2 nimetatud isikuandmetele ainult nendele töötajatele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagama, et need töötajad tunnevad ja järgivad isikuandmete töötlemise alaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse; 3.1.5 rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis 2.2 nimetatud isikuandmete kaitseks: 3.1.5.1 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; 3.1.5.2 ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.1.5.3 ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; 3.1.5.4 tagama, et andmetöötlussüsteemi olemasolul oleks igal kasutajal juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; 3.1.5.5 tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; 3.1.5.6 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; 3.1.6 teavitama Volitajat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast Lepingu punktis 3.1.4. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest viivitamata, kuid hiljemalt kahekümne nelja tunni jooksul alates rikkumise avastamisest; 3.1.7 teavitama Volitajat Lepingu punktides 3.1.5.1.- 3.1.5.6. turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata, kuid mitte hiljem kui kakskümmend neli tundi pärast sellest teada saamist. Juhul, kui rikkumisest teadasaamine langeb nädalavahetusele või riiklikule pühale, kohustub Volitatud Töötleja Volitajat kirjalikult teavitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui nelikümmend kaheksa tundi pärast rikkumisest teada saamist. Kirjeldatud teates tuleb vähemalt: 3.1.7.1 kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; 3.1.7.2 teatada andmekaitsespetsialisti või mõne teise täiendavat teavet andva kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 3.1.7.3 soovitada meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks; 3.1.7.4 kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi;  3.1.7.5 kirjeldada Volitatud Töötleja poolt pakutud või võetud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumisega tegelemiseks; 3.1.7.6 esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Volitaja saaks täita kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks. 3.1.8 lõpetama punktides 3.1.6. või 3.1.7. nimetatud rikkumise ning kohaldama meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks; 3.1.9 kustutama Põhilepingu lõppemisel kõik punktis 2.2 nimetatud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest või Põhilepingust tuleneb teisiti; 3.1.10 tegema Volitajale kättesaadavaks kogu teabe, mida Volitaja peab vajalikuks Lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks; 3.1.11 Võimaldama Volitajal ja Volitaja poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustama nendesse. 4 Lõppsätted 4.1 Volitatud Töötleja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma Lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut. 4.2 Konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima ka pärast Lepingu lõppemist. 4.3 Konfidentsiaalsuse nõue ei laiene teabe avaldamisele Volitatud Töötleja audiitorile ja advokaadile. 4.4 Leping on kehtiv Volitaja ja Volitatud Töötaja poolt allkirjastamisest kuni Põhilepingu lõppemiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. Volitaja Volitatud Töötleja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Helen Tähtvere Kert Valdaru