Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise kord

KÄSKKIRI Tallinn 09.10.2020 nr 1-3/22 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise kord Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Keskus) õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise kord (edaspidi kord) kehtestatakse Keskuse põhimääruse § 8 lg 2 p 5 alusel 1. Reguleerimisala 1.1. Keskuse õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise kord laieneb kohanemis-, tööõppekursuste ja kutseõppe erialade õppijate tegevuskavade loomisele ja elluviimisele. 2. Mõisted 2.1. Õppija – klient, kes on kinnitatud õppijate nimekirja Keskuse direktori käskkirjaga õppijate registris või Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktori käskkirjaga EHISes. 2.2. Rühmajuhendaja (edaspidi ka RJ) – võtmetöötaja, kes vastutab õppija teenuste koordineerimise ja sujuvuse ning õppija Keskusest lahkumisel juhtumi üleandmise eest. Täpsem ülesannete kirjeldus toodud välja Lisas 1. 2.3. Meeskond – põhimeeskonna moodustab rühmajuhendaja, kutseõpetaja, sotsiaaltöötaja ja tööhõivespetsialist. Vajadusel kaasab rühmajuhendaja teisi spetsialiste nii Keskusest kui väljastpoolt. 2.4. Rühmajuhendajate koordinaator – Keskuse töötaja, kes koordineerib elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise rakendamist ja tegevuskavade täitmist, sh nii sisulist kui ka tehnilist laadi küsimuste lahendamist. Täpsem ülesannete kirjeldus toodud välja Lisas 2. 2.5. Elukvaliteet – õppija jaoks olulised elu aspektid (isiklik areng, iseseisvus, füüsiline ja vaimne heaolu, sotsiaalsed suhted, kaasatus, enesemääratlus, materiaalne heaolu), millest sõltub tema isiklik heaolu. 2.6. Tegevuskava – õppija võimetekohast arengut ja elukvaliteedi paranemist toetav alusdokument, mis kajastab õppija eesmärke, tegevusi, tulemusi ning erinevate osapoolte vastutust. 2.7. Eesmärk – õppija poolt välja toodud ja mõõdetavalt sõnastatud oodatav muutus, mida ta mõnes elukvaliteedi valdkonnas soovib saavutada. 2.8. Astangu infosüsteem (AIS) – Keskuse infosüsteem, kus asub elektroonne õppija toimik ning lisadokumendid (sh tegevuskava, meeskonnatööde protokollid jne). AISi kasutamist tegevuskavade loomisel ja elluviimisel reguleerib vastav AISi juhend. 3. Tegevuskava loomise protsess 3.1. Igale õppijale luuakse koostöös õppijaga tegevuskava, et pakkuda tema eesmärkidele vastavaid vajaduspõhiseid tegevusi ja teenuseid, mis aitavad kaasa elukvaliteedi tõusule või säilitamisele. 3.2. Eesmärke, tegevusi ja nende tulemusi (vahe- ja lõpptulemusi) lisab tegevuskavasse rühmajuhendaja, eesmärgiga omada õppijaga seonduvast terviklikku ülevaadet. 3.2.1. Spetsialistid ja õpetajad sisestavad vahetulemused detsembri viimaseks tööpäevaks ja lõpptulemused aprilli viimaseks tööpäevaks AISi õppija toimikusse. 3.3. Tegevuskavasse lisatud tegevused peavad vastutajaga olema eelnevalt läbi räägitud. 3.4. Eelnevalt kokkulepitud tegevuste elluviimine toimub koostöös õppija, rühmajuhendaja ja tegevuse eest vastutajaga. 3.5. Individuaalse õppekava loomiseks või varasemate õpingute arvestamiseks pöördub rühmajuhendaja õppekorralduse spetsialisti poole. Õppekorralduse spetsialist kaasab vajalikud meeskonnaliikmed dokumentide vormistamise protsessi. 3.6. Õppijale tegevuskava loomisel ning selle elluviimisel lähtutakse allpool kirjeldatud tööprotsessist: I ÕPPIJAGA TUTTAVAKS SAAMINE Aeg Tegevus Vastutaja Dokument August Õppija eelinfoga tutvumine AISis RJ Õppija toimik AISis August/ Õppija tundmaõppimine, et olla teadlik õppija Kõik õppijaga Vajadusel september erivajadustest ja selgitada välja unistusi, soove, tegelevad töömärkmed arvamusi* töötajad (paberil, AISis) *(dokumentidega tutvumine, õppe- ja tööprotsessis, mõtestamised lähtudes elukvaliteedi domeenidest erinevates tundides, õpilaskodus, tutvumislaagris, rühmaüritustel, iganädalastes rühmajuhendaja tundides, vaatlused, hindamised jms). II EESMÄRKIDE SEADMINE JA TEGEVUSKAVA LOOMINE Aeg Tegevus Vastutaja Dokument Oktoobri RJ koondab valitud viisil* õppijaga seotud RJ, Märkmed, sh AIS algus töötajatelt info õppija tugevate külgede ja toe- ja õppijaga Toimingud teenuste vajaduse kohta, mida töötaja peab tegelevad Meeskonnatöö oluliseks välja tuua. töötajad protokollid Kokkuvõte Oktoobri RJ vestlus õppijaga (vajadusel koos lähedase ja/või RJ, Märkmed algus teise spetsialistiga) – õppija unistuste, soovide, õppija Tegevuskava AISis eesmärkide ja tegevuste esmaseks läbiarutamiseks. Oktoobri Õppijale vormistatud esialgse või esimesel kursusel RJ, Tegevuskava AISis keskpaik koostatud tegevuskava läbiarutamine õppija ning õppija Märkmed lähivõrgustikuga, olulisuse hindamine (jätkuva tegevuskava korral juba kirjeldatud eesmärkide ja tegevuste jätkamine, lõpetamine või uute leidmine). 31. Tegevuskava on vormistatud RJ Tegevuskava AISis oktoober või kliendikettal Novembri Tegevuskava jagamine õppijale, temaga koos läbi RJ, õppija Tegevuskava AISis algus vaatamine, olemasolul lähedastega ja tegevuskava või kliendikettal ja vastutajatega. paberkandjal Teavitav e-kiri * Meeskonnatöö, suuline suhtlemine, kirjalik tagasiside küsimine, tööalase või sotsiaalse rehabilitatsiooni tegevuskava loomisel osalemine jms. 2 III TEGEVUSKAVA ELLUVIIMINE Aeg Tegevus Vastutaja Dokument Oktoober Iga õppijaga tegelev töötaja jälgib regulaarselt oma RJ, Tegevuskava AISis kuni juuni tegevuse elluviimist ning dokumenteerib olulisemad vastutajad või kliendikettal tulemused AIS-is spetsialisti tagasiside vormi. tegevus- Spetsialisti kokkuvõte Rühmajuhendaja kirjutab tegevuskavasse kavas AISis õppijapoolse hinnangu õppetööle, teenustele ja nende tulemustele. Oktoober Uute eesmärkide või tegevuste lisandumisel (sh RJ, Tegevuskava kuni teiste spetsialistide ettepanekul) täiendab RJ muu (uus eesmärk, uus õppeaasta tegevuskava jooksvalt. spetsialist tegevus) lõpp Detsembri Iga õppijaga tegelev töötaja dokumenteerib Iga tegevuse AIS – Õppetöö viimane olulisemad tulemused AISis spetsialisti tagasiside vastutaja moodul, õppija toimik, tööpäev vormi. õppija arengu hindamine Jaanuar, Tegevuskava elluviimise vahehindamine ehk RJ, Tegevuskava veebruar tegevuste tulemustele kirjaliku hinnangu andmine õppija, (kõik tegevused, kas (edusammud, takistused, edasised tegevused). vastutajad on muutusi, uusi RJ vaatab koos õppijaga, vajadusel lähedastega eesmärke). NB! Hinnang peab tegevuste tulemused üle ja täpsustab edasise olema õppija tegevuse sh õppija soovid peale õppeaasta või seisukohast lähtuv ja teenuse lõppu. selgitav! Vajadusel spetsialistide ja vastutajate (vastutaja, sotsiaaltöötaja jne) kaasamine. 31. jaanuar Vahehindamiste tulemused on tegevuskavasse RJ, õppija Tegevuskava AISis kantud või kliendikettal Tegevuskavas peab veebruari lõpuks olema selgelt eraldi tegevusena näha, milline on õppija rakendumise eesmärk peale õppeaasta lõppu. Veebruar, Tööhõivespetsialist kutsub kokku meeskonnatöö, et RJ, Tegevuskava märts täpsustada õppija rakendumisvõimalused peale tööhõive- (tulemuste õppeaasta lõppu*. spetsialist, vahehindamine, RJ alustab üleminekuplaani koostamisega. õpetajad, tegevuse või eesmärgi lisamine). Rühma RJ täiendab õppijaga tegevuskava spetsialistid vastavalt meeskonnatöös kokkulepitule. * Üheaastastel kursustel ja mitmeaastase kursuse viimasel õppeaastal. IV TEGEVUSKAVA ELLUVIIMISE KOKKUVÕTTED Aeg Tegevus Vastutaja Dokument Aprilli Iga õppijaga tegelev töötaja dokumenteerib Iga tegevuse AIS – Õppetöö viimane olulisemad tulemused AISis spetsialisti tagasiside vastutaja moodul, õppija toimik, tööpäev vormi. õppija arengu hindamine Mai–juuni Tegevuskava on lõpetatud 2 nädalat enne RJ, õppija Meeskonnatöö õppetöö lõppu. protokoll (lisada AIS Toimingud alla) RJ vestleb õppijaga (vajadusel koos lähedase Märkmed E-mail ja/või teise spetsialistiga), et läbi arutada tegevuste Tegevuskava AISis tulemused ja hinnata eesmärkide saavutatust ning või kliendikettal elukvaliteedis toimunud muutusi (sh numbriline (tulemuste hinnang eesmärgiga seotud hetkeolukorrale). hindamine, varem RJ hindab koos õppijaga tegevuste lõpp-tulemusi ja sisestatud tulemuste dokumenteerib need tegevuskavas koos täiendamine; soovitustega edaspidiseks. Sisestab numbrilised numbrilised õppija hinnangud hetkeolukorra kohta. hinnangud olukorrale) 3  * Üheaastast kursuste või mitmeaastase kursuse lõppemisel sisestab tegevuskavasse lõpu kuupäeva ja üldkokkuvõtte koos edasiste soovitustega. Juuni– Toetab õppija üleminekut tööturule, iseseisvale RJ, Tegevuskava november elule ning sisestab vastavad tegevuste tulemused. spetsialist (kokkuvõte ja soovitused lahter) 30. Vestleb enda poolt toetatud majast lahkunud Tööhõive- AIS Tööhõive november õppijaga ja sisestab hetkeseisu tööturul, spetsialist moodul (kliendi aktiivsed tegevused ja teenused. rakendumine) * Meeskonnatöö, suuline suhtlemine, kirjalik tagasiside küsimine jms. 3.7. Töötaja saab üldjuhul kokkulepitud perioodil lisas kirjeldatud rühmajuhendaja ülesannete täitmise eest täiendavat töötasu vastavalt rühma õppijate arvule (alus keskuse töötasu juhend). 3.8. Õppijale tegevuskava loomise ning elluviimise tööprotsessi (tegevuskava koostamine, vahehindamised, tegevuskava lõpphindamine) tähtaegadest mitte kinnipidamise korral arvestatakse rühmajuhendaja kuutöötasust maha 50%. Töötasu taastub tööülesande täitmisele järgneval kuul. 4. Meeskonnatööde ja vestluste kokkukutsumine 4.1. Meeskonnatöö võib kokku kutsuda RJ, iga õppijaga töötav õpetaja või muu spetsialist, et arutleda õppija arengu toetamiseks ja tema elukvaliteedi tõstmiseks olulisi küsimusi. 4.2. Meeskonnatöö kokku kutsunud Keskuse töötaja kaasab arutletava teema osas olulist rolli omavad töötajad, igal juhul õppija RJ. 4.3. Meeskonnatöö efektiivse ettevalmistamise, läbiviimise ja protokollimise eest vastutab selle kokku kutsunud Keskuse töötaja. 4.4. Vestlused õppijaga toimuvad vastavalt vajadusele tegevuskava loomise, elluviimise ja tulemuste hindamise protsessis. 4.5. RJ kaasab vestlustele alati ka õppija lähedase, kui lähedasel on oluline roll õppija elukorralduses ja arengu toetamisel ning kui õppija on lähedase kaasamisega nõus. 4.6. Lähedase kaasamine tegevuskava loomisel, elluviimisel ja tulemuste hindamisel on kohustuslik, kui õppija on alaealine või eestkostel. 4.7. RJ võib vestlusele kaasata teise spetsialisti, kui see toetab õppijat või võimaldab õppijat ja/või tema lähedasi paremini nõustada. 5. Üleminekuplaani koostamine 5.1. Üleminekuplaanide koostamist koordineerib õppeosakonna juhataja, kirjeldades RJ jaoks vastavad juhised ning aluspõhimõtted. 5.2. Iga õppijaga tööd teinud spetsialist sisestab rühmajuhendaja palvel üleminekuplaani jaoks õppija tegevuste ja arengukirjelduse ning annab soovitused edaspidiseks. 5.3.1. Üleminekuplaan koostatakse igale Keskusest lahkuvale (sh õppetöö katkestavale) õppijale meeskonnatööna, kus osaleb õppija arengut toetanud spetsialistide meeskond (kutseõpetaja, sotsiaaltöötaja, tööhõivespetsialist jm meeskonnaliige). Üleminekuplaan koostatakse ka õppijale, kes lõpetamise järgselt jätkab Keskuses kaitstud töö teenusel. 5.4. Enne üleminekuplaani vormistamist räägib RJ selle sisu õppijaga läbi. RJ skaneerib õppija poolt allkirjastatud üleminekuplaani ning salvestab selle AISi õppetöö moodulis õppija toimiku kausta. 5.5. Rühmajuhendaja fikseerib AISis õppetöö moodulis tegevuskava lahtris „Kokkuvõte ja soovitused“ Keskusest lahkumise täpsemad asjaolud ning kokkulepped lähivõrgustikuga. 4 6. Tegevuskavade ja üleminekuplaanide säilitamine ja juurdepääs 6.1. Õppija tegevuskava, meeskonnatööde protokollid ning muud õppija tegevuskava elluviimisel loodud dokumendid säilitatakse AISis. 6.2. Juurdepääs dokumentidele toimub vastavalt Keskuses kehtestatud korrale. 7. Rakendusätted 7.1. Tunnistan kehtetuks direktori 06.09.2018 kinnitatud käskkirja nr 1-3/43 „Õppija tegevuskava loomise ja elluviimise kord“. 7.2. Käesolev kord jõustub alates 19.10.2020. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor LISAD: Lisa 1 Rühmajuhendaja tööülesanded Lisa 2 Rühmajuhendajate koordinaatori tööülesanded Lisa 3 Õpilaskodu töötaja tööülesanded Lisa 4 Tööhõivespetsialisti tööülesanded Lisa 5 Tugimeeskonna ülesanded 5  KINNITATUD direktori 09.10.2020 käskkirjaga nr 1-3/22 Lisa 1 RÜHMAJUHENDAJA TÖÖÜLESANDED Rühma õppijate teenuste sujuvuse koordineerimine. 1. Otsene töö õppijaga 1) Õppija tundmaõppimine, usaldusliku suhte loomine. Õppija unistuste ja eesmärkide, soovide ja vajaduste väljaselgitamine. 2) Õppija toetamine tegevuskava loomisel ja elluviimisel (tegevuskava elluviimise regulaarne jälgimine, vajadusel muudatuste algatamine, tulemuste hindamine). 3) Õppijale info vahendamine Keskuses toimuvast (üritused, õppijate infokiri, Keskuse töö, õpilasesindus, tunniplaan ja muu õppekorraldus jne). 4) Rühma sisekliima, suhete, reeglite, motivatsiooni, vastutuse, õppija enesehinnangu jms kujundamine. Iganädalane töö soovitavalt nädala arutelu vormis, rühmaüritused, väljasõidud. 5) Õppija toetamine teiste spetsialistide juurde pöördumisel ja teenuste taotlemisel (nt sotsiaaltöötaja, psühholoog, rehabilitatsiooni koordinaator vms) või selle korraldamisel, suhtlemisel ameti- ja meditsiiniasutustega ning muul asjaajamisel Keskuses. 6) Sotsiaalse või tööalase rehabilitatsiooni teenuse raames tegevuskava koostamisel osalemine ja õppija toetamine tegevuskava koostamisel (Keskuses). 7) Õpilasesinduse liikmete toetamine koosolekuteks valmistumisel ja rühmaga info jagamisel. 8) Rühma ettevalmistamine õppetöövälistest üritustest osavõtuks, osalemine õppetöövälistel üritustel koos oma rühmaga. 2. Võrgustikutöö 1) Võrgustikutöö on koostöö vanemate ja/või teiste lähedastega ja/või teiste ametiasutuste esindajatega, kes õppija käekäigus osalevad (nt eestkostja kui selleks on kohalik omavalitsus või kohaliku omavalitsuse lastekaitseametnik või sotsiaaltöötaja). Võrgustikutöö eesmärk on informeerimine Keskuses toimuvast ja kaasamine aruteludesse, otsuste tegemisse, kui õppija sõltub vanematest ja/või vanematel on oluline roll õppija elukorralduses. 2) Meeskonnatöö ja vestluse kokkukutsumine õppija tegevuskava loomiseks, vajadusel muudatuste tegemiseks, tulemuste hindamiseks ning muude oluliste küsimuste arutamiseks. 3) Koostöö õppekorralduse spetsialisti ja õpetajatega õppetööga a seoses (sh individuaalse õppekava koostamine, varasemate õpingutulemuste arvestamine, õppijate tunnustamine). 4) Kõikide kliendiga töötavate spetsialistide teavitamine õppija eesmärkidest (läbi tegevuskava või vajadusel eraldi meeskonnatöö/individuaalse suhtlemise kaudu) ja õppijat puudutavatest olulistest sündmustest, muudatustest. Kogu meeskond peab 6  olema kursis õppija eripärade ja vajadustega ning lähtuma oma töös kokkulepitud eesmärkidest panustades nendesse läbi oma töö. 5) Õppekorralduse spetsialisti, tööhõivespetsialisti, õpilaskodus elava õppija puhul õpilaskodu töötajate ja teiste õppijaga tööd tegevate spetsialistide teavitamine õppija liitumisest õpperühma ja õppija õppetöölt lahkumisest (sh nendest, kes õppetööle õppeaasta alguses ei ilmu). 6) Kõigi võtmeisikute (nende spetsialistide ring sõltub õppija eesmärkidest ja vajadustest) hinnangute koondamine enne tegevuskava koostamist ning tulemuste hindamist. 7) Õppija toetamine ametiasutuste, meditsiiniasutuste külastamisel, kui kliendi lähivõrgustik seda teha ei saa. Vajadusel sõlmib rühmajuhendaja õppija toetamiseks kokkulepped mõne teise spetsialistiga, kes konkreetse õppijaga kokku puutub. 8) Õppija arvamuse ja ettepanekute vahendamine õpetajatele ja teistele spetsialistidele, juhtkonnale. 9) Õppija Keskusest lahkumisel, ja vajaduse olemasolul, tema seostamine järgnevate teenuste ja vajaliku toega (KOV, lähedased, rehabilitatsiooniteenus vms). 10) Õppija suunamine abivajaduse korral sotsiaaltöötaja poole tööalase või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste taotlemiseks. RJ on teadlik tegevuskava koostamisest (infot jagab teenuste koordinaator) ning osaleb selles vajadusel. 3. Töö dokumentidega 1) Õppija toimik AISis – vajalike dokumentide olemasolu (meeskonnatööde protokollid jne) ja ajakohase informatsiooni tagamine. 2) Õppija tegevuskava – koostamine, elluviimise jälgimine, tulemuste hindamine (kõik koos kliendiga) vastavalt kirjeldatud tegevuskava loomise protsessile. 3) Õppija õppetöö tulemuste jälgimine õppetööpäevikutes (kutseõppel õppija puhul infosüsteemis Tahvel) ja vahetu suhtlemine nii õpetajate kui õppekorralduse spetsialistiga õppija positiivsete õpitulemuste saavutamise nimel. 4) Üleminekuplaani koostamine kursuse katkestajatele ja lõpetajatele, kaasates selleks õppijaga tegelenud spetsialiste, kes annavad omapoolseid edasisi soovitusi. 5) Kohanemis- ja tööõppekursuse puhul – rühma õppetöö päeviku täitmine vastavalt juhendile, õiendi vormistamine lõputunnistuse juurde. Õppetööd jätkavale õppijale uue õppeaasta alguse ja uue kursuse infomaterjali vormistamine. 6) Kutseõpperühma puhul – õppeinfosüsteemi Tahvel kasutamine, õpitulemuste jälgimine, õppetoetuse ja sõiduhüvitise taotluse vormistamine koostöös kliendiga, õpilaspileti vormistamine koostöös õppekorralduse spetsialistiga, vajadusel individuaalse õppekava koostamine. 7) Õppija toetamine sotsiaaltöötajaga suhtlemisel erinevate avalduste täitmiseks (sh ekspertiisitaotlused, isikliku abistaja ja transporditeenuse taotlused), kui õppija seda vajab. 8) Õpperühma kaust paberkandjal – lisanduvate originaaldokumentide (nt arstitõend, tervisetõend) säilitamine paberkandjal kaustas, mida hoiustatakse teenuste konsultandi juures lukustatud kapis. 7  KINNITATUD direktori 09.10.2020 käskkirjaga nr 1-3/22 Lisa 2 RÜHMAJUHENDAJATE KOORDINAATORI TÖÖÜLESANDED Rühmajuhendajate koordinaator koordineerib õppijate tegevuskavade loomisel ja elluviimisel elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise rakendamist Keskuses. 1. Rühmajuhendajate töö toetamine 1) Rühmajuhendajate töö planeerimine ja juhtimine ning toetamine elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise kasutamisel, tegevuskavade loomisel ja elluviimisel. 2) Õppijate tegevuskava loomise ja elluviimise korra täitmise jälgimine ning rühmajuhendajatele, rehabilitatsioonispetsialistidele, õpilaskodu töötajatele, tööhõivespetsialistidele vajadusel meeldetuletuste, kirjalike (lisa)juhendite koostamine ning edastamine. 3) Vajadusel individuaalne nõustamine korra täitmise, elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise elluviimiseks. 4) Rühmajuhendajate koolitusvajaduse välja selgitamine ning vastavalt vajadusele kogemuskohtumiste, info- ja koolituspäevade korraldamine. Koolituste korraldamine toimub koostöös personalijuhiga. 5) Tegevuskava täitmiseks Astangu Infosüsteemis (AIS) vastutajatega juhendi („Õppijate tegevuskava loomise ja elluviimise kord“) loomine ning järelevalve teostamine korra täitmise üle rühmajuhendajate poolt. 2. Kommunikeerimine 1) Rollide ja töökorralduse arusaadav kommunikatsioon rühmajuhendajatele, tegevuskava loomise ja elluviimisega seotud spetsialistidele ja Keskuse personalile. Tähtaegade meelde tuletamine tegevuskavade loomise ja elluviimise protsessis osalejatele. 2) Teadlikkuse tõstmine elukvaliteedipõhisest lähenemisest, selle rakendamisest Keskuses läbi infotundide, koolituste korraldamise ja juhendite, memode loomise rühmajuhendajatele, tööhõivespetsialistidele, õpilaskodu töötajatele ja teistele lähenemise rakendamisega seotud töötajatele. 3) Lähenemise tutvustamine õppijatele ja lähedastele (nt läbi õppijate esinduse, infokirjad, lähedaste vestlusring vms). 3. Arendustöö 1) Põhimõtete, korralduslike aspektide läbimõtlemine ja rollide (rühmajuhendaja, rehabilitatsioonispetsialist, õpilaskodu töötaja, tööhõivespetsialist) kirjeldamine. 2) Tegevuskavade loomise ja rakendamise protsessi (sh AISi kasutamine) ja rollide iga- aastane ülevaatamine ja vajadusel korrigeerimine 8 3) Elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise süsteemi arendamine. Protsessi elluviimise tulemuste analüüsimine. Kitsaskohtade esinemise korral Keskuses läbi arutamine ning arendusettepanekute edastamine juhtkonnale. 4) Koostöös rühmajuhendajatega sobivate tegevuskava vormide osas lahenduse leidmine õppijatele edastamiseks. Vastavate näidiste kättesaadavaks tegemine. 9  KINNITATUD direktori 09.10.2020 käskkirjaga nr 1-3/22 Lisa 3 ÕPILASKODU TÖÖTAJA TÖÖÜLESANDED Õpilaskodus elamisega seotud teemade koordineerimine õppija vajadustest lähtuvalt. 1. Otsene töö kliendiga 1) Õppija igapäevaelu toetamine iseseisva toimetuleku soodustamiseks (hügieen, koristamine, toiduvalmistamine, pesupesemine, poes käimine, riietumine, vaba aja kasutamine jne) ning vajadusel abistamine. 2) Kokkulepitud tegevuste vahe- ja lõpptulemuste hindamine koos kliendiga (kui õpilaskodu töötaja on tegevuskavas mõne tegevuse eest vastutava töötajana kirjas). 3) Vajadusel õpilaskodus elava õppija toetamine ühistranspordi piletite (sh Tallinna ja Harjumaa ühiskaart) soetamisel. 4) Lähedase abi puudumisel õpilaskodus elava õppija toetamine oma elukohast Keskusesse ja tagasi liikumisel (saatmine bussijaama vms). 5) Rahaplaneerimise oskuste arendamine (muu hulgas meeldetuletus õpilaskodu majutustasu maksmise tähtaja saabumisest). 6) Vajaduse korral ravimite manustamisele suunamine, vastavalt arsti ettekirjutusele ja kokkulepetele lähedastega. 7) Ülevaate omamine õppija asukohast (majast väljas, huvialaringis, tundides). 8) Õpilaskodu reeglite ja majutuslepingu tingimuste rikkumisel õppijaga vestlemine, vajadusel meeskonnatöö kokkukutsumine ning mõjutusvahendi määramine (sh vajadusel esildise tegemine rehabilitatsiooniosakonna juhile direktori käskkirja vormistamiseks). 9) Rühmajuhendaja palvel (vähemalt 2 tööpäeva ette) ja võimalusel õpilaskodus elava õppija toetamine ja transportimine meditsiini- ja ametiasutusse õpilaskodu töötajale sobival ajal. Tingimusel, et õpilaskodu töötajal on arsti (nt psühhiaatri) külastamiseks vajaminev informatsioon (rühmajuhendajalt). 10) Otsuse langetamine õppetöövälisel ajal õpilaskodus viibimise osas, mis on tehtud koostöös rühmajuhendajaga. 11) Õppija toetamine ja juhendamine erinevate õpilaskodus elamisega seotud avalduste täitmisel (praktikaperioodiks õpilaskodu tasust vabastamise avaldus, raha ja pangakaardi seifis hoiustamise avaldus, majutuslepingu lõpetamise avaldus jne). 2. Võrgustikutöö 1) Koostöö rühmajuhendajaga õppijaga seotud küsimustes (sh teavitamine õpilaskodus elava õppijaga seotud olulisest sündmustest, tekkinud teenusevajadusest). 2) Koostöö Keskuse spetsialistidega. Vajadusel meeskonnatöö kokkukutsumine. 3) Koostöö lähivõrgustikuga õpilaskodus elava õppija tervisliku seisundi osas, nt ravimite võtmisele suunamine, õpilaskodu majutuslepingu, majutustasu ja õpilaskodu reeglitega seoses, transpordiküsimuste (keskus-kodu) lahendamisel, lähedase õpilaskodus majutumise soovi korral jne. 10 3. Töö dokumentidega 1) Majutuslepingu või selle muudatuse (sh lõpetamise) allkirjastamiseks ettevalmistamine. 2) Õppija tegevuskava, kokkulepitud eesmärkide ja vastutusvaldkondadega tutvumine. 3) Tööhõivespetsialisti teavitusel praktikale või haiglasse suunduva kliendiga õpilaskodu tasust vabastamise avalduse täitmine koos õppijaga (allkirjastab õppija või olemasolul eestkostja). 4) Juhtumikirjelduse võtmine õppijalt, kui juhtum leidis aset õpilaskodus, rühmajuhendaja informeerimine juhtumist e-maili teel hiljemalt tööpäeva jooksul. 5) Rühmajuhendaja palvel õppija sotsiaalse toimetuleku hindamine (hügieen, toiduvalmistamine, koristamine) ja omapoolse hinnangu edastamine rühmajuhendajale õppija toetamiseks vajalike eesmärkide ja tegevuste osas. 6) Raha ja pangakaardi seifis hoiustamise avalduste võtmine. 7) Õpilaskodus elavale õppijale rohelise kaardi kasutamise õpetamine, tagamine, et roheline kaart on aktiveeritud ning seal on piisavalt raha (võimalusel teeb seda lähivõrgustiku liige). 8) Õppijat puudutavate oluliste märkuste tegemine päevaraamatusse (kaitstud parooliga). 9) Kokkulepitud tegevuste vahe- ja lõpptulemuste dokumenteerimine õppija tegevuskavas (kui õpilaskodu töötaja on mõne eesmärgiga seoses vastutav). 10) Õpilaskodu korralduslike tabelite täitmine (nt pesupesijate arvestus, tubadesse paigutamise tabel). 11  KINNITATUD direktori 09.10.2020 käskkirjaga nr 1-3/22 Lisa 4 TÖÖHÕIVESPETSIALISTI TÖÖÜLESANDED Tööhõivealaste teenuste vajaduse väljaselgitamine, kättesaadavuse tagamine ja tugi õppija kutserehabilitatsioonialaste eesmärkide saavutamisel vastavalt õppekavale. 1. Otsene klienditöö 1) Õppija tundmaõppimine ning usaldusliku suhte loomine. Õppija tööalaste unistuste, soovide ja eesmärkide ja võimekuse väljaselgitamine (Jobpicsi või Hamet testi vajalikkuse märkamine ja testide läbiviimise organiseerimine). 2) Õppija toetamine tööhõivealaselt (karjääritundide läbiviimine; individuaalne töö; tugi sobiva töö- ja praktikabaasi leidmisel ning sinna kandideerimisel; tugi intervjuudel; toetamine praktika- ja töökohal; toetamine praktikal osalemisel või töötamiseks vajalike dokumentide vormistamisel; tööandja, Töötukassaga suhtlemisel; tööturuteenuste taotlemisel; ettevõtete külastamine; praktika- ja töölepingute sõlmimisel; üleminekuplaani töö- ja praktikaalase osa täitmine koostöös õppijaga). 3) Õppija toetamine praktikabaasi või töökohale jõudmisel (teekonna tutvustamine, selgeks õppimine, transpordi korraldamine koostöös teiste õppijaga seotud spetsialistidega). 4) Õppija toetamine tema individuaalse tegevuskava loomisel ja elluviimisel läbi tööhõive tugiteenuste (õppija tegevuskava töö- ja praktikaalaste tegevuste elluviimise regulaarne jälgimine, vajadusel muudatuste algatamine). 5) Õppijaga kõigepealt 6 kuud ja seejärel 1 aasta pärast lõpetamist kontakti võtmine õppija rakendumisalase info koondamiseks. 2. Võrgustikutöö 1) Koostöö tööandjatega/ettevõtetega. Töö ja töökoha hindamine õppija võimetest ja oskustest lähtuvalt, proovipäevade ja praktikaga seonduvad kokkulepped; ettevõttekülastuste organiseerimine ja nendel osalemine koos õppijatega; õppijatelt praktika- ja töökogemuse tagasiside koondamine ning praktikakohast või tööandjalt saadud tagasiside edastamine ; tööandja/praktikabaasi ettevalmistamine õppija tööle või praktikale võtmiseks lähtuvalt õppija erivajadusest; tööandja toetamine külastuse, telefonivestluse või e-posti vahendusel; tööandja nõustamine riiklikest tööturuteenustest, toetustest ja asjakohastest õigusaktidest, vajadusel osapoolte kokku viimine; tööandja informeerimine töö ja töökoha kohandamise võimalikkusest õppija erivajadusest lähtuvalt; tööandja toetamine, kui Keskuse õppija osaleb töö- ja praktikaintervjuudel ning kandideerib tööle. 2) Koostöö õppija lähedastega, Töötukassaga, kohalike omavalitsuse üksustega jm ametkondadega tööhõivealaste küsimuste lahendamisel. 3) Koostöö spetsialistidega, kes puutuvad õppijaga tööülesannete käigus kokku. 12  Meeskonnatööde kokkukutsumine (sh märtsikuine meeskonnatöö, kus selgitatakse välja õppija tegevus pärast keskuse lõpetamist). 4) Koostöö keskusest lahkunud õppijaga. Keskuse lõpetaja saab tööhõivealast tugiteenust kuni 1 aasta jooksul ning Keskusesse tagasipöördunud õppija saab tööhõivespetsialisti tugiteenust (Keskuses õppinul on õigus saada tööhõive tugiteenust 3 aasta jooksul juhul, kui ta on kaotanud töö kuni pool aastat tagasi alates Keskusesse pöördumisest). 3. Dokumenditöö 1) Praktikadokumentide vormistamine ja säilitamine dokumendihaldussüsteemis DELTA. 2) Praktikate toimumise info edastamine 1 nädal enne praktika algust õppekorralduse spetsialistile, rühmajuhendajale, õpilaskodus elava õppija puhul õpilaskodu töötajale ja kutseõpetajale. 3) Õppija tegevuskava – vajalike tööhõive alaste tugiteenuste, eesmärkide ja tegevuste lisamine, elluviimise jälgimine, tulemuste hindamine koostöös õppija ja rühmajuhendajaga. 4) Lõpetanute tagasiside küsimustik – tööhõivespetsialist suhtleb oktoobrikuu jooksul sama aasta kevadel lõpetanud õppijatega ja aasta tagasi lõpetanud õppijatega, et saada õppijate rakendumisega seotud tagasisidet. 5) Üleminekuplaani/kutserehabilitatsioonisoovituse töö- ja praktikaalase osa täitmine, elulookirjelduse ja motivatsioonikirja koostamine õppijaga koostöös. 6) Info koondamine õppija rakendumise kohta kõigepealt 6 kuud ja seejärel 1 aasta pärast lõpetamist. 7) Praktikalepingud on nõuetekohaselt sõlmitud ja muud praktikadokumendid nõuetekohaselt täidetud ning arhiveeritud. 8) Töö ja praktikaga seotud tegevused on kantud AISis õppija toimikus tööhõive mooduli alla. 13  KINNITATUD direktori 09.10.2020 käskkirjaga nr 1-3/22 Lisa 5 TUGIMEESKONNA TÖÖÜLESANDED Tugimeeskonna liige on spetsialist (psühholoog, sotsiaaltöötaja, eripedagoog, muusikaterapeut, kunstiterapeut, tegevusterapeut, füsioterapeut, kogemusnõustaja), kes pakub õppijale toetavat, tööalast või sotsiaalset rehabilitatsiooniteenust. 1. Otsene töö õppijaga 1) Õppija tundmaõppimine, usaldusliku suhte loomine. 2) Õppija rehabilitatsioonivajaduse väljaselgitamine. 3) Õppija toetamine eesmärkide seadistamisel. 4) Õppija toetamine tegevuskava koostamisel. 5) Õppijaga tegevuskavas kokkulepitud tegevuste ellu viimine. 6) Õppija tegevuste, teraapiate dokumenteerimine (spetsialisti hinnangu koostamine). 2. Võrgustikutöö 1) Osalemine rehabilitatsiooniteenuse vajaduse väljaselgitamisel ja tegevuskava koostamisel. 2) Koostöö rühmajuhendajaga õppija eesmärkide vahetulemuste hindamisel oma vastutusalas. 3) Koostöö vanemate/teiste lähedastega, kui õppija sõltub vanematest ja/või vanematel on oluline roll õppija elukorralduses. 4) Lähtuma tegevuskavas kokkulepitud eesmärkidest ja panustades nende ellu viimisesse ning vajadusel osalema või ise kokku kutsuma meeskonnatööd. 5) Vajadusel, ja rühmajuhendajaga kokkuleppel, toetama õppijat ametiasutuste, meditsiiniasutuste külastamisel, kui kliendi lähivõrgustik seda teha ei saa. Vajalike taotluste täitmise organiseerimine (transporditeenus, asenduskodu noorte taotlused raha saamiseks, isikliku abistaja teenus jne). 6) Õppija arvamuse ja ettepanekute vahendamine rühmajuhendajale ja vajadusel teistele spetsialistidele. 7) Õppija Keskusest lahkumisel, ja vajaduse olemasolul, tema seostamine järgnevate teenuste ja vajaliku toega (KOV, lähedased, rehabilitatsiooniteenus vms). 3. Töö dokumentidega 1) Õppija toimik AISis – vajalike dokumentide ja hinnangute olemasolu (meeskonnatööde protokollid, vahehindamised, soovitused jne) ja ajakohase informatsiooni tagamine. 2) Õppija tegevuskava – vahehinnangute, kokkuvõtte ja soovituste sisestamine oma vastustusalasse vastavalt kirjeldatud tegevuskava loomise protsessile. 3) Õppija toetamine erinevate avalduste täitmisel (sh ekspertiisitaotlused, isikliku abistaja ja transporditeenuse taotlused), kui õppija seda vajab. 4) Õpperühma kaust paberkandjal – lisanduvate originaaldokumentide (nt arstitõend) säilitamine paberkandjal kaustas, mida hoiustatakse teenuste konsultandi juures lukustatud kapis. 14