Kohanemiskursuse KE II õppekava kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 16.09.2020 nr 4.1-1/30-1 Kohanemiskursuse KE II õppekava kinnitamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 13 alusel 1. Kinnitan täienduskoolituskursuse „Kohanemiskursus KE II“ õppekava (käskkirja lisana). 2. Õppekava jõustub tagasiulatuvalt 01.09.2020. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KINNITATUD direktori 16.09.2020 käskkirjaga nr 4.1-1/30-1 Lisa 1 TÄIENDUSKOOLITUSKURSUSE ÕPPEKAVA: KOHANEMISKURSUS KE II Õppekavarühm: 090-Isikuareng/personaalsed pädevused Õppe kogumaht: 1050 auditoorset tundi Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused Kursus sobib tööealisele erivajadusega inimesele, kes soovib saada õpet ja tuge: • kohanemisel uue keskkonna, õppekorralduse ja inimestega eriala valikul; • õppimise, töötamise ja muu tegevuse võimaluste täpsustamisel; • iseseisvaks eluks vajalike oskuste omandamisel ja harjutamisel; • õpioskuste kujundamisel tööoskuste omandamiseks ja/või tööle asumiseks. Õpingud on kohandatud lihtsustatud õppes põhihariduse omandanud õppijatele. Õppe alustamise tingimused: 1. Vähemalt põhiharidus või sellega võrdsustatud haridus. Kursusel võivad osaleda ka põhihariduseta inimesed, kes on ületanud koolikohustuse vanusepiiri. 2. Kursusele vastuvõtu aluseks on keskuse hindamismeeskonna otsus. Kursusel osalemiseks on vajalik: • stabiilne terviseseisund, mis võimaldab õppes osaleda; • õppes osalemiseks piisav keeleoskus; • võime orienteeruda kohas ja ajas ning iseseisvalt tuttavas ümbruses liikuda; • võime järjepidevalt keskenduda ülesannete täitmise. Kursusel ei saa osaleda inimene, kellel keskuse hindamismeeskonna hinnangul: • esinevad käitumis- või isiksushäired, mille tõttu on ta keskuse teiste klientide ja töötajate suhtes agressiivne või ohustab nende või keskuse vara, samuti kui inimene ei suuda aktsepteerida üldiselt tunnustatud käitumistavasid; • on madal pingetaluvus, mis ei võimalda õppes osalemist või kursusel osalemine võib ohustada inimese vaimset ja/või füüsilist tervist; • on võimalik leida eesmärgipärasemat rakendust väljaspool keskust. Kursuse eesmärk Kursuse eesmärgiks on: • toetada õppijat kohanemisel senisest erineva õppekorralduse, keskkonna ja uute inimestega; • toetada õppijat oma võimete ja huvide tundmaõppimisel ning endale sobiva õppimisvõimaluse, töötamise vormi ja töökoha või muu tegevusvõimaluse valikul; • kujundada õppijas õpioskusi, õpivalmidust ja tööharjumust; 2  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS • toetada õppijat igapäevaeluks ning kutseõppes või tööelus osalemiseks vajalike sotsiaalsete ja praktiliste oskuste omandamisel. Õpiväljundid 1. Õppija kasutab juhendamisel kursusel omandatud sotsiaalseid ja praktilisi oskusi (enesetutvustus; soovide ja mõtete väljendamine, suhtlemine erinevates olukordades, ajas orienteerumine, poes käimine, raha kasutamine, toiduvalmistamine, koristustööd, pesu pesemine, isiklik hügieen, arvuti kasutamine). 2. Õppija osaleb juhendamisel regulaarselt ja järjepidevalt õppe- ja töötegevustes (tegevuskohal püsimine, juhendite järgimine, koostööoskused). 3. Õppija analüüsib juhendamisel oma võimeid, oskusi ja huvisid ning on kursuse lõpuks valinud endale sobiva edasise tegevusvõimaluse (eriala õppimine või sobiva töö omandamine, töötamine avatud tööturul või kaitstud tööl). Õppesisu Mooduli nimetus Maht Õpiväljundid Sotsiaalset toimetulekut toetavad moodulid: Matemaatika (kell, raha, mõõtmine erinevate ühikutega) 100 1,2,3 Praktiline eesti keel (suhtluskeel) 70 1,2 Arvutiõpetus (tekstitöötlus, Eesti infoteenused veebis) 70 1,2,3 Kunstiõpetus (eneseväljendus läbi kunsti) 70 2,3 Loovteraapia (muusika ja loovliikumine) 30 1,3 Praktilise tegevuse ja tööõppe moodulid: Igapäevaeluoskuste treening (isiklik hügieen, teadmised 250 1,2,3 täiskasvanuelust, poes käimine, raha kasutamine, toiduvalmistamine, koristustööd, pesu pesemine ja triikimine) Puidutöö (saagimine, mõõtmine, lihvimine jne) 88 1,2,3 Keraamika 28 2,3 Abikoka töö (toidu ja töötaja isiklik hügieen suurköögis, 52 1,2,3 kasutatavad toiduained, seadmed ja töövahendid, toiduainete eeltöötlemine, toiduvalmistamine, serveerimine, koristamine, klienditeenindamine). Vajalik perearsti tervisetõend. Pagaritöö (retseptid, taigna valmistamine, seadmete 80 1,2,3 kasutamine, küpsetamine, kaalumine, kaubastamine, pakendamine, töö-, tervise- ja toiduohutus, klienditeenindus). Vajalik perearsti tervisetõend. Kangastelgedel kudumine 60 2,3 Tööharjutus töötoas (lihttöö, töö keskusest väljas) 70 1,2,3 Kehaline arendamine (õiged asendid liikumisel, töötamisel 70 2,3 ja sportimisel, füüsiliste võimete arendamine) Karjäärikujundamine (õppekäigud, CV koostamine, 12 1,2,3 võimete ja huvide hindamine) Õppekeskkond Auditoorne töö toimub integreeritud teoreetilis-praktilise kontaktõppena klassides, töökodades (pagar, puit), õppeköökides, pesulaboris, õpilaskodus ja keskusest väljas. 3  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetod ja –kriteeriumid Õpingute lõpetamiseks õppija: • on omandanud õpiväljundid täies mahus; • on osalenud õppetöös vähemalt 80 % ulatuses. Õpiväljundite hindamine toimub vastavalt keskuses kinnitatud hindamisjuhendile. Koolituse läbimisel väljastatav dokument Kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid saavutanud õppijale väljastatakse tunnistus koolituse läbimise kohta. Juhul, kui õppija ei saavutanud kõiki nõutud õpiväljundeid väljastatakse talle tõend koolitusel osalemise kohta. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus Sotsiaalset toimetulekut toetavate moodulite õpetaja omab eripedagoogilist kõrgharidust või muud pedagoogilist kõrgharidust ja eripedagoogilist täiendkoolitust ja/või omab vähemalt 5-aastast töökogemust erivajadustega inimestega. Praktilise tegevuse ja tööainete mooduli õpetaja: • omab õpetatavas valdkonnas kutse- või kõrgharidust ja • omab pedagoogilist haridust või on läbinud pedagoogilise täienduskoolituse või omab vähemalt 3-aastast töökogemust erivajadustega inimeste õpetamisel. Koolitaja andmed Kristi Moosus, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2003. aastast viipekeeletõlgina, aastast 2012 kunstiõpetajana. Lehte Meristo, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1996. aastast õpetajana. On lõpetanud 1969. a Tallinna Pedagoogilise Instituudi (Tallinna Ülikool) pedagoogika ja õpetamise metoodika erialal. On töötanud Kose Lükati Laste Sanatooriumi klassiõpetajana ning Tallinna 57. Logopeedilise Kooli haigla liitklassi klassiõpetajana. Kadri Karro, e-post [email protected] Töötab õpetajana Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 04.11.2019. a. Lõpetas Tallinna Ülikooli käsitöö ja kodunduse eriala bakalaureuseõppe 2018. a. Omandamisel on Tallinna Ülikooli kutsepedagoogika magistrikraad. Tea Vallimäe, e-post tea.vallimä[email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2011. aastast õpetajana. On lõpetanud 2004. aastal Tallinna Teeninduskooli kutseõppes pagar-kondiitri eriala. Marje Tust, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1996. aastast õpetajana. On lõpetanud 1974. a Tallinna Pedagoogiline Instituudi joonistamise-, joonestamise ja tööõpetuse erialal. Ilme Vannas, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1998. aastast õpetajana. On lõpetanud 1978. a Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonistamise-, joonestamise ja tööõpetuse erialal. Anni Arumäe, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2015. a sügisest loovliikumise juhendajana ning alates 2017. a kevadest eripedagoogina, sügisest 2019. a õppeosakonnas õpetajana. 2011. a lõpetas Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes eripedagoogika eriala ja loovteraapiate lisaeriala. Omandas 2019. a Tallinna Ülikooli eripedagoog-nõustaja magistrikraadi. 4  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Tiivi Karus, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni keskuses alates 2015. aastast kutseõpetajana. On lõpetanud 2009. a Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli kutseõppes toiduainete tehnoloogi eriala ning 2015. a Tartu Ülikooli bakalaureuseõppes kutseõpetaja eriala. Varasemalt on töötanud Tartu Kutsehariduskeskuses pagar-kondiitri eriala kutseõpetajana. Mihhail Karpenko, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2002. aastast puidutöö õpetajana. 2002. a on lõpetanud Võrumaa Kutsehariduskeskuse kutseõppes puidutöötlemise tehnoloogia eriala ning 2006. a Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes kutsepedagoogika eriala. Eve Lukk, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2014. a rehabilitatsiooniosakonna pedagoogilis-psühholoogilise talituses muusikaterapeudina (Muusikaterapeut-loovterapeut tase 7; dipl superviisor/coach). 2014. a kaitses doktoritöö muusikateraapia suunal Hamburgi Teatri ja Muusika Ülikoolis. 2002–2014 töötas muusikaterapeudina erasektoris (tervisedenduslikud muusika- ja hääleteraapia rühmateraapiad; erinevad terviseprojektid muusikateraapilise sekkumisega tavakooli noortega; vähihaigete rehabilitatsioon tugirühmades; psüühikahäirete ja nägemuspuudega noorte ja täiskasvanute rehabilitatsioon). Alates 2008. a õpetab muusikateraapia aineid õppejõuna Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudis kunstiteraapiate eriala väljaõppes ja täiendõppes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Liina Toompuu, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2015. aastast füsioterapeudina. On lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureuse õppe füsioteraapia erialal aastal 2011. Magistrikraadi omandas Ühendkuningriigis, Nottinghami Ülikoolis neurorehabilitatsiooni erialal aastal 2014. a. 5