KÄSKKIRI
Tallinn 14.09.2020 nr 4.1-1/28-1
Kohanemiskursuse KP õppekava
kinnitamine
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 13 alusel
1. Kinnitan täienduskoolituse „Kohanemiskursus KP“ õppekava (käskkirja lisana).
2. Õppekava jõustub tagasiulatuvalt 01.09.2020.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kert Valdaru
direktor
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
KINNITATUD
direktori 14.09.2020
käskkirjaga nr 4.1-1/28-1
Lisa 1
ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKSUS
Õppekava rühm o 090-isikuareng/personaalsed pädevused
o 814-koduteenindus
o 811-Majutamine ja toitlustamine
x 543-Materjalitöötlus (puu, paber, plast, klaas)
Täienduskoolituse
PUIDUSUUNALINE KOHANEMISKURSUS
õppekava nimetus
Kinnitamine AKRK direktori käskkiri
Õppekava maht Õpe kestab 1 aasta.
(aasta/õppenädalad/ Õppe kogumaht on 1100 akadeemilist tundi, millest 1070
EKAP): akadeemilist tundi on auditoorne integreeritud teoreetilis-praktiline
kontaktõpe ning 130 akadeemilist tundi praktika.
Õppekava Õpingute läbimisel õppija:
õpiväljundid: 1) väärtustab elukestvat õppimist, valitud kutset ja eriala, saab
aru töömaailma toimimisest ja enda jõukohasest panusest
ühiskonda;
2) on avatud koostööle ja osaleb meeskonnatöös, arendab
sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub
vastastikust suhtlemist toetaval viisil;
3) analüüsib juhendamisel oma võimeid, oskusi ja huvisid, on
õpingute lõpuks leidnud sobiva rakendumise võimaluse
edasise õppimise või töötamise kaudu;
4) suhtub vastutustundlikult ümbritsevasse keskkonda, käitub
säästlikult kodus ja töökeskkonnas, järgib töö- ja
keskkonnaohutuse ning töötervishoiu nõudeid;
5) on motiveeritud tegema puidukäitlemisel võimalikult
iseseisvalt või juhendamisel lihtsamaid korduvaid töid
tuttavates tingimustes.
Õppekava Statsionaarne õppevorm
rakendamine x koolipõhine
o töökohapõhine
Sihtrühma kirjeldus ja õppe alustamise tingimused
Kursus sobib tööealisele erivajadusega inimesele, kes tunneb huvi puidutöötlemise vastu ja
soovib saada õpet ja tuge:
kohanemisel uue keskkonna, õppekorralduse ja inimestega;
erialaste baasoskuste arendamisel puidutöötlemise valdkonnas;
eriala õppimise, töötamise ja muu tegevuse võimaluste täpsustamisel;
2
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
iseseisvaks eluks vajalike sotsiaalsete ja praktiliste oskuste omandamisel ja
harjutamisel;
õpioskuste kujundamisel tööoskuste omandamiseks ja/või tööle asumiseks.
Kursus sobib nii põhikooli riikliku õppekava alusel kui ka lihtsustatud õppes põhihariduse
omandanud õppijatele.
Õppe alustamise tingimused:
1. Haridusnõudeta. Õppima võivad asuda ka põhihariduseta isikud, kes on ületanud
koolikohustuse vanusepiiri ning kelle tervislik seisund võimaldab saavutada nõutud
õpiväljundid.
2. Kursusele vastuvõtu aluseks on keskuse hindamismeeskonna otsus.
Kursusel osalemiseks on vajalik:
stabiilne terviseseisund, mis võimaldab õppes osaleda;
õppes osalemiseks piisav keeleoskus;
võime orienteeruda ja iseseisvalt tuttavas ümbruses liikuda;
võime järjepidevalt keskenduda ülesannete täitmisele.
Kursusel ei saa osaleda inimene, kellel keskuse hindamismeeskonna hinnangul:
esinevad käitumis- või isiksushäired, mille tõttu on ta keskuse teiste klientide ja
töötajate suhtes agressiivne või ohustab nende või keskuse vara, samuti kui inimene
ei suuda aktsepteerida üldiselt tunnustatud käitumistavasid;
on madal pingetaluvus, mis ei võimalda õppes osalemist või kursusel osalemine võib
ohustada inimese vaimset ja/või füüsilist tervist;
on võimalik leida eesmärgipärasemat rakendust väljaspool keskust.
Nõuded õpingute lõpetamiseks
Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud täiskasvanukoolituse õppekava
õpiväljundid vähemalt lävendi/miinimumi tasemel.
Õpingute läbimisel väljastatav dokument
Kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid saavutanud õppijale väljastatakse tunnistus
koolituse läbimise kohta. Juhul, kui õppija ei saavutanud kõiki nõutud õpiväljundeid
väljastatakse talle tõend koolitusel osalemise kohta.
Põhiõpingud 1100 tundi, millest praktika 130 tundi.
Õppekava struktuur Põhiõpingute moodulid:
1. Puidutöötlus alased alusteadmised ( 60 tundi)
Õpiväljundid
Õppija
1. omab ülevaadet õppekavast, õppekorraldusest ja tööturul erialal nõutavatest
kompetentsidest;
2. valdab puidu käsitsi- ja masintöötlemises enamkasutatavaid termineid;
3. omab ülevaadet puidu ehitusest, põhilistest riketest(oksad, lõhed) ja puidu põhilistest
füüsikalistest omadustest (kaal, värvus) materjalina ning eristab näidist kasutades
enamkasutatavaid puiduliike;
4. tunneb ja teisendab põhilisi mõõtühikuid (SI süsteemi pikkus, pindala ja
kaalumõõtühikuid), ning sooritab juhendamisel puidutöötlemises ettetulevaid põhilisi
mõõtmisi ja märkimisi kasutades sobivaid mõõteriistu (nurgik, mõõdulint, joonlaud ja
diginihikut), vajadusel oskab abi küsida;
5. arvestab juhendmaterjalide toel abitööprotsessides käideldavate materjalide koguseid;
3
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
6. mõistab keskkonnakaitse, töötervishoiu ja tööohutusnõuete olulisust puidutööstuse
ettevõtetes sealjulgas enda vastutust ja kohustusi töökeskkonna toimimisel.
2. Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas (10 tundi)
Õpiväljundid
Õppija
1. osaleb juhendamisel oma sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning piiranguid arvestava
tegevusplaani koostamises;
2. saab iseseisvalt või juhendamisel aru töömaailma toimimisest ning oma õigustest ja
kohustustest töötajana;
3. saab iseseisvalt või juhendamisel aru enesearendamise vajadusest ja oma vastutusest
tööalase karjääri kujundamisel.
3. Puittoodete valmistamine käsitsitööna (180 tundi)
Õpiväljundid
Õppija
1. omab ülevaadet puidu lõiketöötlemisel kasutatavatest käsitsitöö vahenditest, nende
otstarbest ja hooldamisest ning ohutusnõuetest;
2. tunneb põhilisi teritusvahendeid(terituskäi, -tahk), nende otstarvet ja kasutamise
iseärasusi ning oskab neid kasutada;
3. omab ülevaadet puhastooriku detailiks töötlemise tehnoloogilistest võimalustest käsitsi
töötlusel;
4. osaleb puidu lõiketöötlemise abitööprotsessides ja viib juhendamisel läbi lihtsamaid
operatsioone väiksematel puidutöötluspinkidel;
5. omab ülevaadet käsitöötoodete koostetööde põhimõtetest, kasutatavatest
koostevahenditest ja -seadmetest, osaleb koostetööde abitööprotsessides ning paneb
juhendamisel kokku lihtsamaid koostusid;
6. järgib töökoha ettevalmistamisel ja töötamisel töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid,
vajadusel abi küsides;
7. omab ülevaadet käsitööna valmivate toodete viimistlusviisidest ning nende puhul
kasutatavatest põhilistest viimistlusmaterjalidest ja töövahenditest, teab tööohutuse ja
keskkonnakaitse nõudeid, kannab juhendamisel käsitsi pinnale viimistluskatet;
8. hindab koos juhendajaga enda tegevust puidu käsitsi töötlusel.
4. Puidutöötlemine (300 tundi)
Õpiväljundid
Õppija
1. omab ülevaadet puidu lõiketöötlemisel kasutatavatest masinatöö vahenditest, nende
otstarbest ja hooldamisest ning ohutusnõuetest;
2. omab ülevaadet puhastooriku detailiks töötlemise tehnoloogilistest võimalustest
masintöötluses, osaleb puidu lõiketöötlemise abitööprotsessides ja viib juhendamisel
läbi lihtsamaid operatsioone puidutöötluspinkidel;
3. omab ettekujutust materjali lahtilõikamisel ja puhastoorikute valmistamisel
kasutatavatest pinkidest (sae- ja höövelpingid) ja neil kasutatavatest abivahenditest,
teab tööohutusnõudeid pinkidel töötamisel;
4. osaleb puhastoorikute valmistamisel abitööprotsessides ning viib juhendamisel ning
juhendite (näiteks töökava, lihtne tööjoonise, tehnoloogiakaardi) vahendusel läbi
operatsioone puhastoorikute valmistamisel käsitöövahenditega ning saag- ja
höövelpinkidel;
4
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
5. omab ülevaadet koostetööde põhimõtetest, kasutatavatest koostevahenditest ja -
seadmetest, osaleb koostetööde abitööprotsessides ning paneb juhendamisel kokku
lihtsamaid koostusid;
6. omab ülevaadet viimistlusviisidest ning nende puhul kasutatavatest
viimistlusmaterjalidest ja töövahenditest, teab tööohutuse ja keskkonnakaitse nõudeid,
osaleb viimistlustööde abitööprotsessides ja kannab juhendamisel pinnale käsitsi
viimistluskatet;
7. viib läbi puitmaterjalide, -toorikute ja -toodetega seotud abitööprotsesse;
8. korraldab juhendamisel oma vahetu töökoha pingi või seadme juures;
9. töötab juhendamisel meeskonnaliikmena ohutult järgides töötervishoiu ja
tööohutusnõudeid;
10. hindab koos juhendajaga enda tegevust puidutöötlemisel.
5. Praktika (130 tundi)
Õpiväljundid
Õppija
1. järgib osalisel juhendamisel praktikaettevõtte töökorraldust ja sisekorraeeskirju;
2. oskab planeerida oma tööd ja tööl käimist, vajadusel abi küsides;
3. töötab kogenud töötaja juhendamisel erinevates enda võimetele sobivates puidutöötlus
protsessides;
4. mõistab oma rolli meeskonna liikmena ühiste eesmärkide saavutamisel;
5. töötab organiseeritult, järgides etteantud juhiseid, protseduure ning töö- ja
keskkonnaohutusnõudeid.
6. Arvutiõpetus (60 tundi)
Õpiväljund
Õppija
1. kasutab juhendamisel arvutit erialastes töös ja igapäevases elus lähtudes
internetiturvalisuse põhimõtetest;
2. kasutab juhendamisel enamlevinud it-tehnikat ja kontoritöö tarkvara ning teostab
failihaldust;
3. kasutab internetti turvaliselt ning teadlikult info leidmiseks;
4. järgib head suhtlustava elektroonilises keskkonnas (netikett);
5. kasutab pilveteenuseid dokumentide säilitamiseks ning edastamiseks.
7. Eesti keel (60 tundi)
Õpiväljund
Õppija
1. suhtleb endale tuttavas keskkonnas;
2. käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil (hindamiskriteeriumid: väljendab ennast
tavapärastes suhtlemissituatsioonides arusaadavalt; järgib tavapärastes
suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid);
3. mõistab lihtsat teksti sh erialast teksti (tööjuhendeid, õppematerjale); eristab
kõnekeelsete terminite seast sobimatuid vorme ja kirjutab õpitud keelendite piires
õigesti, kasutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning loetavat käekirja;
5
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
4. vaatleb olukordi ja sündmusi ning kirjeldab neid küsimuste, pildi, pildiseeria,
märksõnade või kava toel väljendab ennast teistele arusaadavalt ja selgelt;
5. omab hoiakut erialaterminite õigeks kasutamiseks, otsides vajadusel abi.
8. Erialane matemaatika (60 tundi)
Õpiväljund
Õppija
1. kasutab otstarbekalt matemaatilist sõnavara ja rakendab juhendamisel matemaatika
alaseid teadmisi lihtsamate erialaste arvutusülesannete lahendamisel(määrab sobivad
mõõtühikud; liidab, lahutab, korrutab ja jagab vajadusel abi küsides);
2. oskab erialastes tegevustes(sh ka praktilistes ülesannetes) mõõta ja teisendada
mõõtühikuid (pikkus, laius, kõrgus, paksus, läbimõõt, millimeetri täpsusega)vajadusel
abi küsides;
3. arvestab ja planeerib aega erinevate tegevuste tegemisel;
4. arvutab juhendamisel ostukorvi hinda ja võrdleb seda oma võimalustega, vajadusel
ostukorvi ümber planeerides; tunneb ja kasutab kalkulaatorit keerulisemate ülesannete
lahendamisel;
5. mõistab matemaatika vajalikkust valitud erialal, väärtustab õiget sõnavara ning arvutus
lahenduse valiku kasutamist ning arendab neid oskusi sihipäraselt.
9. Üldkehaline ettevalmistus (60 tundi)
Õpiväljund
Õppija
1. mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele ja töövõimele ning saab aru
regulaarse liikumisharrastuse vajalikkusest;
2. tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis uusi liikumisoskusi õppima ja
liikumist iseseisvalt harrastama;
3. täidab juhendamisel liikudes ja sportides ohutus- ja hügieeninõudeid;
4. teeb kaaslastega koostööd, järgib kokku lepitud reegleid või võistlusmäärusi ja mõistab
ausa mängu olemust;
5. kasutab juhendamisel igapäevaselt puidutöös vajaminevaid ergonoomilisi
kehaasendeid ja liigutusi.
10. Igapäevaelu oskuste treening (90 tundi)
Õpiväljund
Õppija
1. planeerib ja teeb koduseid igapäevategevusi võimalikult iseseisvalt,
keskkonnateadlikult ja turvaliselt;
2. teeb igapäevaelus vahet tervislikel ja ebatervislikel otsustel;
3. tunneb paremini oma sisemist võimekust ja kasutab seda teadlikumalt igapäevaelus.
11. Kunstiõpetus (60 tundi)
Õpiväljund
Õppija
1. kasutab juhendamisel erinevates loov- ja käelistes tegevustes peenmotoorikat ja
kujundusoskusi;
6
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
2. tunneb puidutööga seotud vormi, -värvi,- ja kujundamise põhialuseid ja kasutab neid
juhendamisel puittoodete valmistamiseks;
3. omab läbi juhendatud loovate tegevuste paremat keskendumisvõimet ja oskusi oma
emotsioonidega toime tulla.
12. Nädala arutelu (30 tundi)
Õpiväljund
Õppija
1. hindab ennast ja oma tegevuse tulemusi osalisel juhendamisel;
2. mõistab eneseväljendusoskuse tähtsust;
3. teab, et areng ja oma võimete realiseerimine eeldab pingutust;
4. on osalisel juhendamisel ennast juhtiv iseseisvates tegevustes ja meeskonna liikmena;
5. teadvustab oma tegevuste kasulikkust ja vajalikkust;
6. planeerib toetaval juhendamisel oma eesmärke ja tegevusi.
Õppekava kontaktisik
ees- ja perenimi: Tarmo Kalmann
ametikoht: Õppesuuna juht
telefon: 687 7278
e-post:
[email protected]
Märkused
Rakenduskava on kättesaadav Astangu avalik (V:) > Õppeosakond > ÕPPEKAVAD >
UUENDATUD ÕPPEKAVAD sügis 2020.
Koolitajad ja nende kvalifikatsioon
Armand Danilson, e-post
[email protected]
Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2010. aastast puidutöö õpetaja- ja
rühmajuhendajana. 2015. a on omandanud Tallinna Ülikoolis kutsestandardile vastava
kutseõpetaja kvalifikatsiooni (Kutseõpetaja tase 5).
Kristi Moosus, e-post:
[email protected]
Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2003. aastast viipekeeletõlgina,
aastast 2012 kunstiõpetajana.
Lehte Meristo, e-post:
[email protected]
Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1996. aastast õpetajana.
1969. a lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi (Tallinna Ülikool) klassiõpetaja, pedagoogika
ja õpetamise metoodika eriala. On töötanud Kose Lükati Laste Sanatooriumi klassiõpetajana
ning Tallinna 57. Logopeedilise Kooli haigla liitklassi klassiõpetajana.
Kristjan Traks, e-post:
[email protected]
Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2012. aastast õpetaja ning 2015.
aastast kutseõpetajana. On lõpetanud 2009. a Tallinna Polütehnikumi eriala „Arvutid ja
arvutivõrgud“ ning 2015. a Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes kutsepedagoogika eriala.
Birgit Ulrich, e-post:
[email protected]
Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2007. a tööhõivespetsialistina. 2007.
a on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Seminari rakendusliku kõrghariduse õppes sotsiaaltöö
eriala.
Mihhail Karpenko, e-post:
[email protected]
Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2002. aastast puidutöö õpetajana.
2002. a on lõpetanud Võrumaa Kutsehariduskeskuse kutseõppes puidutöötlemise
tehnoloogia eriala ning 2006. a Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes kutsepedagoogika eriala.
7