dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
KäskkiriAvalik

Kohanemiskursuse KP õppekava kinnitamine

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus · 14. september 2020
Viit
4.1-1/28-1
Registreeritud
14. september 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
4.1 Õppetöö korraldamine
Sari
4.1-1 Õppekäskkirjad
Toimik
4.1-1/2020
Vastutaja
Helen Sinilaid

Failid

  • 📎4.1-128-1 14.09.2020 Käskkiri.bdoc368 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI Tallinn 14.09.2020 nr 4.1-1/28-1 Kohanemiskursuse KP õppekava kinnitamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 13 alusel 1. Kinnitan täienduskoolituse „Kohanemiskursus KP“ õppekava (käskkirja lisana). 2. Õppekava jõustub tagasiulatuvalt 01.09.2020. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KINNITATUD direktori 14.09.2020 käskkirjaga nr 4.1-1/28-1 Lisa 1 ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKSUS Õppekava rühm o 090-isikuareng/personaalsed pädevused o 814-koduteenindus o 811-Majutamine ja toitlustamine x 543-Materjalitöötlus (puu, paber, plast, klaas) Täienduskoolituse PUIDUSUUNALINE KOHANEMISKURSUS õppekava nimetus Kinnitamine AKRK direktori käskkiri Õppekava maht Õpe kestab 1 aasta. (aasta/õppenädalad/ Õppe kogumaht on 1100 akadeemilist tundi, millest 1070 EKAP): akadeemilist tundi on auditoorne integreeritud teoreetilis-praktiline kontaktõpe ning 130 akadeemilist tundi praktika. Õppekava Õpingute läbimisel õppija: õpiväljundid: 1) väärtustab elukestvat õppimist, valitud kutset ja eriala, saab aru töömaailma toimimisest ja enda jõukohasest panusest ühiskonda; 2) on avatud koostööle ja osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil; 3) analüüsib juhendamisel oma võimeid, oskusi ja huvisid, on õpingute lõpuks leidnud sobiva rakendumise võimaluse edasise õppimise või töötamise kaudu; 4) suhtub vastutustundlikult ümbritsevasse keskkonda, käitub säästlikult kodus ja töökeskkonnas, järgib töö- ja keskkonnaohutuse ning töötervishoiu nõudeid; 5) on motiveeritud tegema puidukäitlemisel võimalikult iseseisvalt või juhendamisel lihtsamaid korduvaid töid tuttavates tingimustes. Õppekava Statsionaarne õppevorm rakendamine x koolipõhine o töökohapõhine Sihtrühma kirjeldus ja õppe alustamise tingimused Kursus sobib tööealisele erivajadusega inimesele, kes tunneb huvi puidutöötlemise vastu ja soovib saada õpet ja tuge:  kohanemisel uue keskkonna, õppekorralduse ja inimestega;  erialaste baasoskuste arendamisel puidutöötlemise valdkonnas;  eriala õppimise, töötamise ja muu tegevuse võimaluste täpsustamisel; 2 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS  iseseisvaks eluks vajalike sotsiaalsete ja praktiliste oskuste omandamisel ja harjutamisel;  õpioskuste kujundamisel tööoskuste omandamiseks ja/või tööle asumiseks. Kursus sobib nii põhikooli riikliku õppekava alusel kui ka lihtsustatud õppes põhihariduse omandanud õppijatele. Õppe alustamise tingimused: 1. Haridusnõudeta. Õppima võivad asuda ka põhihariduseta isikud, kes on ületanud koolikohustuse vanusepiiri ning kelle tervislik seisund võimaldab saavutada nõutud õpiväljundid. 2. Kursusele vastuvõtu aluseks on keskuse hindamismeeskonna otsus. Kursusel osalemiseks on vajalik:  stabiilne terviseseisund, mis võimaldab õppes osaleda;  õppes osalemiseks piisav keeleoskus;  võime orienteeruda ja iseseisvalt tuttavas ümbruses liikuda;  võime järjepidevalt keskenduda ülesannete täitmisele. Kursusel ei saa osaleda inimene, kellel keskuse hindamismeeskonna hinnangul:  esinevad käitumis- või isiksushäired, mille tõttu on ta keskuse teiste klientide ja töötajate suhtes agressiivne või ohustab nende või keskuse vara, samuti kui inimene ei suuda aktsepteerida üldiselt tunnustatud käitumistavasid;  on madal pingetaluvus, mis ei võimalda õppes osalemist või kursusel osalemine võib ohustada inimese vaimset ja/või füüsilist tervist;  on võimalik leida eesmärgipärasemat rakendust väljaspool keskust. Nõuded õpingute lõpetamiseks Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud täiskasvanukoolituse õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi/miinimumi tasemel. Õpingute läbimisel väljastatav dokument Kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid saavutanud õppijale väljastatakse tunnistus koolituse läbimise kohta. Juhul, kui õppija ei saavutanud kõiki nõutud õpiväljundeid väljastatakse talle tõend koolitusel osalemise kohta. Põhiõpingud 1100 tundi, millest praktika 130 tundi. Õppekava struktuur Põhiõpingute moodulid: 1. Puidutöötlus alased alusteadmised ( 60 tundi) Õpiväljundid Õppija 1. omab ülevaadet õppekavast, õppekorraldusest ja tööturul erialal nõutavatest kompetentsidest; 2. valdab puidu käsitsi- ja masintöötlemises enamkasutatavaid termineid; 3. omab ülevaadet puidu ehitusest, põhilistest riketest(oksad, lõhed) ja puidu põhilistest füüsikalistest omadustest (kaal, värvus) materjalina ning eristab näidist kasutades enamkasutatavaid puiduliike; 4. tunneb ja teisendab põhilisi mõõtühikuid (SI süsteemi pikkus, pindala ja kaalumõõtühikuid), ning sooritab juhendamisel puidutöötlemises ettetulevaid põhilisi mõõtmisi ja märkimisi kasutades sobivaid mõõteriistu (nurgik, mõõdulint, joonlaud ja diginihikut), vajadusel oskab abi küsida; 5. arvestab juhendmaterjalide toel abitööprotsessides käideldavate materjalide koguseid; 3 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 6. mõistab keskkonnakaitse, töötervishoiu ja tööohutusnõuete olulisust puidutööstuse ettevõtetes sealjulgas enda vastutust ja kohustusi töökeskkonna toimimisel. 2. Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas (10 tundi) Õpiväljundid Õppija 1. osaleb juhendamisel oma sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning piiranguid arvestava tegevusplaani koostamises; 2. saab iseseisvalt või juhendamisel aru töömaailma toimimisest ning oma õigustest ja kohustustest töötajana; 3. saab iseseisvalt või juhendamisel aru enesearendamise vajadusest ja oma vastutusest tööalase karjääri kujundamisel. 3. Puittoodete valmistamine käsitsitööna (180 tundi) Õpiväljundid Õppija 1. omab ülevaadet puidu lõiketöötlemisel kasutatavatest käsitsitöö vahenditest, nende otstarbest ja hooldamisest ning ohutusnõuetest; 2. tunneb põhilisi teritusvahendeid(terituskäi, -tahk), nende otstarvet ja kasutamise iseärasusi ning oskab neid kasutada; 3. omab ülevaadet puhastooriku detailiks töötlemise tehnoloogilistest võimalustest käsitsi töötlusel; 4. osaleb puidu lõiketöötlemise abitööprotsessides ja viib juhendamisel läbi lihtsamaid operatsioone väiksematel puidutöötluspinkidel; 5. omab ülevaadet käsitöötoodete koostetööde põhimõtetest, kasutatavatest koostevahenditest ja -seadmetest, osaleb koostetööde abitööprotsessides ning paneb juhendamisel kokku lihtsamaid koostusid; 6. järgib töökoha ettevalmistamisel ja töötamisel töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid, vajadusel abi küsides; 7. omab ülevaadet käsitööna valmivate toodete viimistlusviisidest ning nende puhul kasutatavatest põhilistest viimistlusmaterjalidest ja töövahenditest, teab tööohutuse ja keskkonnakaitse nõudeid, kannab juhendamisel käsitsi pinnale viimistluskatet; 8. hindab koos juhendajaga enda tegevust puidu käsitsi töötlusel. 4. Puidutöötlemine (300 tundi) Õpiväljundid Õppija 1. omab ülevaadet puidu lõiketöötlemisel kasutatavatest masinatöö vahenditest, nende otstarbest ja hooldamisest ning ohutusnõuetest; 2. omab ülevaadet puhastooriku detailiks töötlemise tehnoloogilistest võimalustest masintöötluses, osaleb puidu lõiketöötlemise abitööprotsessides ja viib juhendamisel läbi lihtsamaid operatsioone puidutöötluspinkidel; 3. omab ettekujutust materjali lahtilõikamisel ja puhastoorikute valmistamisel kasutatavatest pinkidest (sae- ja höövelpingid) ja neil kasutatavatest abivahenditest, teab tööohutusnõudeid pinkidel töötamisel; 4. osaleb puhastoorikute valmistamisel abitööprotsessides ning viib juhendamisel ning juhendite (näiteks töökava, lihtne tööjoonise, tehnoloogiakaardi) vahendusel läbi operatsioone puhastoorikute valmistamisel käsitöövahenditega ning saag- ja höövelpinkidel; 4 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 5. omab ülevaadet koostetööde põhimõtetest, kasutatavatest koostevahenditest ja - seadmetest, osaleb koostetööde abitööprotsessides ning paneb juhendamisel kokku lihtsamaid koostusid; 6. omab ülevaadet viimistlusviisidest ning nende puhul kasutatavatest viimistlusmaterjalidest ja töövahenditest, teab tööohutuse ja keskkonnakaitse nõudeid, osaleb viimistlustööde abitööprotsessides ja kannab juhendamisel pinnale käsitsi viimistluskatet; 7. viib läbi puitmaterjalide, -toorikute ja -toodetega seotud abitööprotsesse; 8. korraldab juhendamisel oma vahetu töökoha pingi või seadme juures; 9. töötab juhendamisel meeskonnaliikmena ohutult järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid; 10. hindab koos juhendajaga enda tegevust puidutöötlemisel. 5. Praktika (130 tundi) Õpiväljundid Õppija 1. järgib osalisel juhendamisel praktikaettevõtte töökorraldust ja sisekorraeeskirju; 2. oskab planeerida oma tööd ja tööl käimist, vajadusel abi küsides; 3. töötab kogenud töötaja juhendamisel erinevates enda võimetele sobivates puidutöötlus protsessides; 4. mõistab oma rolli meeskonna liikmena ühiste eesmärkide saavutamisel; 5. töötab organiseeritult, järgides etteantud juhiseid, protseduure ning töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. 6. Arvutiõpetus (60 tundi) Õpiväljund Õppija 1. kasutab juhendamisel arvutit erialastes töös ja igapäevases elus lähtudes internetiturvalisuse põhimõtetest; 2. kasutab juhendamisel enamlevinud it-tehnikat ja kontoritöö tarkvara ning teostab failihaldust; 3. kasutab internetti turvaliselt ning teadlikult info leidmiseks; 4. järgib head suhtlustava elektroonilises keskkonnas (netikett); 5. kasutab pilveteenuseid dokumentide säilitamiseks ning edastamiseks. 7. Eesti keel (60 tundi) Õpiväljund Õppija 1. suhtleb endale tuttavas keskkonnas; 2. käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil (hindamiskriteeriumid: väljendab ennast tavapärastes suhtlemissituatsioonides arusaadavalt; järgib tavapärastes suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid); 3. mõistab lihtsat teksti sh erialast teksti (tööjuhendeid, õppematerjale); eristab kõnekeelsete terminite seast sobimatuid vorme ja kirjutab õpitud keelendite piires õigesti, kasutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning loetavat käekirja; 5 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 4. vaatleb olukordi ja sündmusi ning kirjeldab neid küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnade või kava toel väljendab ennast teistele arusaadavalt ja selgelt; 5. omab hoiakut erialaterminite õigeks kasutamiseks, otsides vajadusel abi. 8. Erialane matemaatika (60 tundi) Õpiväljund Õppija 1. kasutab otstarbekalt matemaatilist sõnavara ja rakendab juhendamisel matemaatika alaseid teadmisi lihtsamate erialaste arvutusülesannete lahendamisel(määrab sobivad mõõtühikud; liidab, lahutab, korrutab ja jagab vajadusel abi küsides); 2. oskab erialastes tegevustes(sh ka praktilistes ülesannetes) mõõta ja teisendada mõõtühikuid (pikkus, laius, kõrgus, paksus, läbimõõt, millimeetri täpsusega)vajadusel abi küsides; 3. arvestab ja planeerib aega erinevate tegevuste tegemisel; 4. arvutab juhendamisel ostukorvi hinda ja võrdleb seda oma võimalustega, vajadusel ostukorvi ümber planeerides; tunneb ja kasutab kalkulaatorit keerulisemate ülesannete lahendamisel; 5. mõistab matemaatika vajalikkust valitud erialal, väärtustab õiget sõnavara ning arvutus lahenduse valiku kasutamist ning arendab neid oskusi sihipäraselt. 9. Üldkehaline ettevalmistus (60 tundi) Õpiväljund Õppija 1. mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele ja töövõimele ning saab aru regulaarse liikumisharrastuse vajalikkusest; 2. tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis uusi liikumisoskusi õppima ja liikumist iseseisvalt harrastama; 3. täidab juhendamisel liikudes ja sportides ohutus- ja hügieeninõudeid; 4. teeb kaaslastega koostööd, järgib kokku lepitud reegleid või võistlusmäärusi ja mõistab ausa mängu olemust; 5. kasutab juhendamisel igapäevaselt puidutöös vajaminevaid ergonoomilisi kehaasendeid ja liigutusi. 10. Igapäevaelu oskuste treening (90 tundi) Õpiväljund Õppija 1. planeerib ja teeb koduseid igapäevategevusi võimalikult iseseisvalt, keskkonnateadlikult ja turvaliselt; 2. teeb igapäevaelus vahet tervislikel ja ebatervislikel otsustel; 3. tunneb paremini oma sisemist võimekust ja kasutab seda teadlikumalt igapäevaelus. 11. Kunstiõpetus (60 tundi) Õpiväljund Õppija 1. kasutab juhendamisel erinevates loov- ja käelistes tegevustes peenmotoorikat ja kujundusoskusi; 6 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 2. tunneb puidutööga seotud vormi, -värvi,- ja kujundamise põhialuseid ja kasutab neid juhendamisel puittoodete valmistamiseks; 3. omab läbi juhendatud loovate tegevuste paremat keskendumisvõimet ja oskusi oma emotsioonidega toime tulla. 12. Nädala arutelu (30 tundi) Õpiväljund Õppija 1. hindab ennast ja oma tegevuse tulemusi osalisel juhendamisel; 2. mõistab eneseväljendusoskuse tähtsust; 3. teab, et areng ja oma võimete realiseerimine eeldab pingutust; 4. on osalisel juhendamisel ennast juhtiv iseseisvates tegevustes ja meeskonna liikmena; 5. teadvustab oma tegevuste kasulikkust ja vajalikkust; 6. planeerib toetaval juhendamisel oma eesmärke ja tegevusi. Õppekava kontaktisik ees- ja perenimi: Tarmo Kalmann ametikoht: Õppesuuna juht telefon: 687 7278 e-post: [email protected] Märkused Rakenduskava on kättesaadav Astangu avalik (V:) > Õppeosakond > ÕPPEKAVAD > UUENDATUD ÕPPEKAVAD sügis 2020. Koolitajad ja nende kvalifikatsioon Armand Danilson, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2010. aastast puidutöö õpetaja- ja rühmajuhendajana. 2015. a on omandanud Tallinna Ülikoolis kutsestandardile vastava kutseõpetaja kvalifikatsiooni (Kutseõpetaja tase 5). Kristi Moosus, e-post: [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2003. aastast viipekeeletõlgina, aastast 2012 kunstiõpetajana. Lehte Meristo, e-post: [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1996. aastast õpetajana. 1969. a lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi (Tallinna Ülikool) klassiõpetaja, pedagoogika ja õpetamise metoodika eriala. On töötanud Kose Lükati Laste Sanatooriumi klassiõpetajana ning Tallinna 57. Logopeedilise Kooli haigla liitklassi klassiõpetajana. Kristjan Traks, e-post: [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2012. aastast õpetaja ning 2015. aastast kutseõpetajana. On lõpetanud 2009. a Tallinna Polütehnikumi eriala „Arvutid ja arvutivõrgud“ ning 2015. a Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes kutsepedagoogika eriala. Birgit Ulrich, e-post: [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2007. a tööhõivespetsialistina. 2007. a on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Seminari rakendusliku kõrghariduse õppes sotsiaaltöö eriala. Mihhail Karpenko, e-post: [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2002. aastast puidutöö õpetajana. 2002. a on lõpetanud Võrumaa Kutsehariduskeskuse kutseõppes puidutöötlemise tehnoloogia eriala ning 2006. a Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes kutsepedagoogika eriala. 7
Allikas: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel