Kohanemiskursuse KA õppekava kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 14.09.2020 nr 4.1-1/27-1 Kohanemiskursuse KA õppekava kinnitamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 13 alusel 1. Kinnitan täienduskoolituse „Kohanemiskursus KA“ õppekava (käskkirja lisana). 2. Õppekava jõustub tagasiulatuvalt 01.09.2020. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KINNITATUD direktori 14.09.2020 käskkirjaga nr 4.1-1/27-1 Lisa 1 TÄIENDUSKOOLITUSKURSUSE ÕPPEKAVA: KOHANEMISKURSUS KA Õppekavarühm: 090-isikuareng/personaalsed pädevused Õppe kogumaht: 1040 auditoorset tundi Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused Kursus sobib tööealisele erivajadusega inimesele, kes soovib saada õpet ja tuge: • kohanemisel uue keskkonna, õppekorralduse ja inimestega; • iseseisvaks eluks vajalike sotsiaalsete ja praktiliste oskuste omandamisel ja harjutamisel • erialavalikul; • õppimise, töötamise ja muu tegevuse võimaluste täpsustamisel; • õpioskuste kujundamisel tööoskuste omandamiseks ja/või tööle asumiseks. Kursus sobib põhikooli riikliku õppekava alusel põhihariduse omandanud õppijatele. Õppe alustamise tingimused: 1. Vähemalt põhiharidus või sellega võrdsustatud haridus. Kursusel võivad osaleda ka põhihariduseta inimesed, kes on ületanud koolikohustuse vanusepiiri. 2. Kursusele vastuvõtu aluseks on keskuse hindamismeeskonna otsus. Kursusel osalemiseks on vajalik: • stabiilne terviseseisund, mis võimaldab õppes osaleda; • õppes osalemiseks piisav keeleoskus; • võime orienteeruda ja iseseisvalt tuttavas ümbruses liikuda; • võime järjepidevalt keskenduda ülesannete täitmisele Kursusel ei saa osaleda inimene, kellel keskuse hindamismeeskonna hinnangul: • esinevad käitumis- või isiksushäired, mille tõttu on ta enda, keskuse teiste klientide ja töötajate suhtes agressiivne või ohustab nende ja keskuse vara, samuti kui inimene ei suuda aktsepteerida üldiselt tunnustatud käitumistavasid; • on madal pingetaluvus, mis ei võimalda õppes osalemist või kursusel osalemine võib ohustada inimese vaimset ja/või füüsilist tervist; • on võimalik leida eesmärgipärasemat rakendust väljaspool keskust. 2  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Kursuse eesmärk Kursuse eesmärgiks on: • toetada õppijat kohanemisel senisest erineva õppekorralduse, keskkonna ja uute inimestega; • toetada õppijat oma võimete ja huvide tundmaõppimisel ning endale sobiva õppimisvõimaluse, töötamise vormi ja töökoha või muu tegevusvõimaluse valikul; • kujundada õppijas õpioskusi, õpivalmidust ja tööharjumust; • toetada õppijat igapäevaeluks ning kutseõppes või tööelus osalemiseks vajalike sotsiaalsete ja praktiliste oskuste omandamisel. Õpiväljundid 1. Õppija kasutab juhendamisel kursusel omandatud sotsiaalseid ja praktilisi oskusi (enesetutvustus; soovide ja mõtete väljendamine, suhtlemine erinevates olukordades, ajas orienteerumine, poes käimine, raha kasutamine, toiduvalmistamine, koristustööd, pesu pesemine, isiklik hügieen, arvuti kasutamine). 2. Õppija osaleb juhendamisel regulaarselt ja järjepidevalt õppe- ja töötegevustes (tegevuskohal püsimine, juhendite järgimine, koostööoskused). 3. Õppija analüüsib juhendamisel oma võimeid, oskusi ja huvisid ning on kursuse lõpuks valinud endale sobiva edasise tegevusvõimaluse (eriala omandamine, töö või muu tegevus). Õppesisu Mooduli nimetus Maht Õpiväljundid Sotsiaalset toimetulekut toetavad moodulid: Praktiline eesti keel (suhtluskeel) 70 1,2 Matemaatika (praktiline igapäevaelus kasutatav 70 1,2,3 matemaatika- raha, mõõtmine) Draama (eluliste olukordade läbimäng) 20 1,2 Sotsiaalsed oskused 30 1,2 Loovtegevused (loovuse arendamine, 70 1,2 kehatunnetus, eneseväljendus) Praktilise tegevuse ja tööõppe moodulid: Igapäevaeluoskuste treening (poes käimine, raha 250 1,2,3 kasutamine, toiduvalmistamine, koristustööd, pesu pesemine, isiklik hügieen, teadmised täiskasvanuelust) Arvutitöö (kontoritöö tarkvara, veebisirvimine ja – 156 1,2,3 suhtlus, fototöötlus) Kangastelgedel kudumine 60 1,2,3 Kunstiõpetus (eneseväljendus läbi kunsti) 70 1,2 Puidutöö (saagimine, mõõtmine, lihvimine jne) 28 1,2,3 Abikoka ja pagaritöö (taigna valmistamine, ahju 62 1,2,3 kasutamine, küpsetamine, kaalumine, lihtsamad igapäevased toidud) Tööharjutus 70 1,2,3 Kehaline arendamine (õiged asendid liikumisel, 70 1,2,3 töötamisel ja sportimisel, füüsiliste võimete arendamine) Karjäärikujundamine (õppekäigud, CV koostamine, 14 1,2,3 võimete ja huvide hindamine) Õppekeskkond Auditoorne töö toimub integreeritud teoreetilis-praktilise kontaktõppena klassides, pagari- ja puidutöökojas, õppeköögis, pesulaboris, õpilaskodus ja võimalusel keskusest väljaspool. 3  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetod ja -kriteeriumid Õpingute lõpetamiseks õppija: • on omandanud õpiväljundid täies mahus; • on osalenud õppetöös vähemalt 80 % ulatuses. Õpiväljundite hindamine toimub vastavalt keskuses kinnitatud hindamisjuhendile. Koolituse läbimisel väljastatav dokument Kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid saavutanud õppijale väljastatakse tunnistus koolituse läbimise kohta. Juhul, kui õppija ei saavutanud kõiki nõutud õpiväljundeid, väljastatakse talle tõend koolitusel osalemise kohta. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus Sotsiaalset toimetulekut toetavate moodulite õpetaja omab eripedagoogilist kõrgharidust või muud pedagoogilist kõrgharidust ja eripedagoogilist täiendkoolitust ja/või omab vähemalt 5 aastast töökogemust erivajadustega inimestega. Praktilise tegevuse ja tööainete mooduli õpetaja: • omab õpetatavas valdkonnas kutse- või kõrgharidust ja • omab pedagoogilist haridust või on läbinud pedagoogilise täienduskoolituse või omab vähemalt 3-aastast töökogemust erivajadustega inimeste õpetamisel. Koolitaja andmed Liisbet Tern, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2007. aastast õpetajana, 2007. a on lõpetanud Tallinna Ülikooli eripedagoog-nõustaja eriala, kõrgharidus võrdsustatud magistrikraadiga. Raido Sirvi, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2011. aastast õpetajana. Lõpetanud 2009. a Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses kutseõppes arvutiteeninduse eriala ning 2013. a Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes kutsepedagoogika eriala. Omandas 2018. a Tallinna Ülikoolis magistrikraadi. Kristi Moosus, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2003. aastast viipekeeletõlgina, aastast 2012 kunstiõpetajana. Marje Tust, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1996. aastast õpetajana. On lõpetanud 1974. a Tallinna Pedagoogiline Instituudi joonistamise-, joonestamise ja tööõpetuse erialal. Tiivi Karus, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni keskuses alates 2015. aastast kutseõpetajana. On lõpetanud 2009. a Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli kutseõppes toiduainete tehnoloogi eriala ning 2015.a Tartu Ülikooli bakalaureuseõppes kutseõpetaja eriala. Varasemalt on töötanud Tartu Kutsehariduskeskuses pagar-kondiitri eriala kutseõpetajana. Harry Gustavson, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2005. aastast õpetajana. 1966. a on lõpetanud Eesti Teatriühingu Õppestuudio nukunäitleja eriala, 1972. a Tartu Ülikooli inglise keele õpetaja filoloogi eriala, võrdsustatud kõrgharidus magistrikraadiga. On töötanud aastatel 1965– 2001 Nukuteatris näitlejana, direktori asetäitjana ning hiljem Padise Põhikoolis ja Audentese Lastekoolis õpetajana. 4  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Anni Arumäe, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2015. a sügisest loovliikumise juhendajana ning alates 2017. a kevadest eripedagoogina, alates 2019 õppeosakonnas õpetajana. 2011. a on lõpetanud Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes eripedagoogika eriala ja loovteraapiate lisaeriala. Omandas 2019. a Tallinna Ülikooli eripedagoog-nõustaja magistrikraadi. Eve Lukk, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2014. a rehabilitatsiooniosakonna pedagoogilis-psühholoogilise talituses muusikaterapeudina. 2014. a on lõpetanud Hamburgi Teatri ja Muusika Ülikooli doktoriõppes muusikateraapia eriala. 2002–2014 on töötanud muusikaterapeudina erasektoris (terviseedenduslikud muusika- ja hääleteraapia rühmateraapiad; erinevad terviseprojektid tavakooli noortega; vähihaigete rehabilitatsioon tugirühmades; psüühikahäirete ja nägemuspuudega noorte ja täiskasvanute rehabilitatsioon) ning aastatel 2008– 2015 muusikateraapia lektorina Tallinna Ülikooli kunstide instituudi kunstiteraapiate osakonnas. Richard Leht, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses huvijuhina alates 13.08.2018. a. Haridus: Rocca al Mare Kool – üldkeskharidus lõpetatud 2012. Omandamisel Tallinna Ülikooli psühholoogia bakalaureus. Armand Danilson, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2010. aastast puidutöö õpetaja- ja rühmajuhendajana. 2015. a on omandanud Tallinna Ülikoolis kutsestandardile vastava kutseõpetaja kvalifikatsiooni (Kutseõpetaja tase 5). 5