dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
KäskkiriAvalik

Kohanemiskursuse KT õppekava kinnitamine

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus · 14. september 2020
Viit
4.1-1/23-1
Registreeritud
14. september 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
4.1 Õppetöö korraldamine
Sari
4.1-1 Õppekäskkirjad
Toimik
4.1-1/2020
Vastutaja
Helen Sinilaid

Failid

  • 📎4.1-123-1 14.09.2020 Käskkiri.bdoc449 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI Tallinn 14.09.2020 nr 4.1-1/23-1 Kohanemiskursuse KT õppekava kinnitamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 13 alusel 1. Kinnitan täienduskoolituse „Kohanemiskursus KT“ õppekava (käskkirja lisana). 2. Õppekava jõustub tagasiulatuvalt 01.09.2020. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KINNITATUD direktori 14.09.2020 käskkirjaga nr 4.1-1/23-1 Lisa 1 ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS Õppekava rühm X 090-isikuareng/personaalsed pädevused o 814-koduteenindus o 811-Majutamine ja toitlustamine o 543-Materjalitöötlus (puu, paber, plast, klaas) Täienduskoolituse KOHANEMISKURSUS KT õppekava nimetus Kinnitamine AKRK direktori käskkiri Õppekava maht Õppekava maht 1057 h (aasta/õppenädalad): Õpe kestab 1aasta/35 õppenädalat Õppekava Õpingute läbimisel õppija: õpiväljundid: 1. väärtustab elukestvat õppimist, saab aru töömaailma toimimisest ja enda jõukohasest panusest ühiskonda; 2. analüüsib juhendamisel oma võimeid, oskusi ja huvisid, on õpingute lõpuks leidnud sobiva rakendumise võimaluse edasise õppimise või töötamise kaudu; 3. on avatud koostööle ja osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil; 4. suhtub vastutustundlikult ümbritsevasse keskkonda, käitub säästlikult kodus ja töökeskkonnas, järgib töö- ja keskkonnaohutuse ning töötervishoiu nõudeid; 5. on motiveeritud tegema võimalikult iseseisvalt või juhendamisel lihtsamaid korduvaid töid tuttavates tingimustes. Õppekava Statsionaarne õppevorm rakendamine X koolipõhine o töökohapõhine Sihtrühma kirjeldus ja õppe alustamise tingimused Kursus sobib tööealisele erivajadusega inimesele, kes soovib saada õpet ja tuge:  kohanemisel uue keskkonna, õppekorralduse ja inimestega;  erialavalikul;  õppimise, töötamise ja muu tegevuse võimaluste täpsustamisel;  iseseisvaks eluks vajalike sotsiaalsete ja praktiliste oskuste omandamisel ja harjutamisel;  õpioskuste kujundamisel tööoskuste omandamiseks ja/või tööle asumiseks. Õpingud on kohandatud toimetuleku ja lihtsustatud õppes põhihariduse omandanud õppijatele. 2 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Õppe alustamise tingimused: 1. vähemalt põhiharidus või sellega võrdsustatud haridus. Kursusel võivad osaleda ka põhihariduseta inimesed, kes on ületanud koolikohustuse vanusepiiri; 2. kursusele vastuvõtu aluseks on keskuse hindamismeeskonna otsus. Kursusel osalemiseks on vajalik:  stabiilne terviseseisund, mis võimaldab õppes osaleda;  õppes osalemiseks piisav eesti keele oskus;  võime orienteeruda ja iseseisvalt tuttavas ümbruses liikuda;  võime järjepidevalt keskenduda ülesannete täitmisele. Kursusel ei saa osaleda inimene, kellel keskuse hindamismeeskonna hinnangul:  esinevad käitumis- või isiksushäired, mille tõttu on ta keskuse teiste klientide ja töötajate suhtes agressiivne või ohustab nende või keskuse vara, samuti kui inimene ei suuda aktsepteerida üldiselt tunnustatud käitumistavasid;  on madal pingetaluvus, mis ei võimalda õppes osalemist või kursusel osalemine võib ohustada inimese vaimset ja/või füüsilist tervist;  on võimalik leida eesmärgipärasemat rakendust väljaspool keskust. Nõuded õpingute lõpetamiseks Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õppija on omandanud täiskasvanukoolituse õppekava õpiväljundid täies mahus. Õpingute läbimisel väljastatav dokument Kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid saavutanud õppijale väljastatakse tunnistus koolituse läbimise kohta. Juhul, kui õppija ei saavutanud kõiki nõutud õpiväljundeid, väljastatakse talle tõend koolitusel osalemise kohta. Õppekava struktuur (moodulite nimetus, maht ja õpiväljundid): Moodul 1. Matemaatika (maht 100 tundi) Õpiväljund: Õppija kasutab juhendamisel lihtsamaid matemaatilisi oskusi igapäevaelu otsuste tegemisel lähtudes säästlikkuse ja ratsionaalsuse põhimõtetest. Moodul 2. Praktiline eesti keel (maht 70 tundi) Õpiväljundid: Õppija 1. arvestab juhendamisel hea suhtlemise tavasid igapäevases tavapärases vestluses; 2. mõistab sõna mõju keerulistes situatsioonides, proovib juhendamisel konflikte ennetada või leevendada sõbraliku suhtlemise kaudu; 3. tutvustab ennast võimetekohaselt suhtluspartnerile arvestades aega ja kohta. Moodul 3. Arvutiõpetus (maht 30 tundi) Õpiväljund: Õppija kasutab juhendamisel lihtsamaid arvutialaseid oskusi õppetöös ja igapäevases elus lähtudes internetiturvalisuse põhimõtetest. Moodul 4. Igapäevaoskuste treening (maht 390 tundi) Õpiväljundid: Õppija 1. planeerib ja teeb koduseid igapäevategevusi võimalikult iseseisvalt, keskkonnateadlikult ja turvaliselt; 2. kasutab juhendamisel täiskasvanule kohaseid hoiakuid ja eeloskusi endale sobiva eriala valimiseks, töö tegemiseks või muuks aktiivseks ühiskonda rakendumiseks. 3 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Moodul 5. Puidutöö (maht 44 tundi) Õpiväljundid: Õppija 1. tunneb juhendamisel puidutöö tööriistu ja -vahendeid ning teeb lihtsamaid pisiparandusi; 2. teeb jõukohaselt lihtsamat puidutööd arvestades ohutusnõudeid. Moodul 6. Kangastelgedel kudumine (maht 168 tundi) Õpiväljundid: Õppija 1. mõistab juhendamisel säästlikku mõtteviisi tekstiilmaterjalide taaskasutamisel ja kootud toodete kasutamist igapäevaelus; 2. koob juhendamisel kangastelgedel arvestades töötulemuse kvaliteeti. Moodul 7. Kunst ja keraamika (maht 110 tundi) Õpiväljundid: Õppija 1. väljendab juhendamisel ennast ja tasakaalustab oma emotsioone läbi kunstitööde; 2. teeb juhendamisel savitööd ja saab aru keraamiliste esemete kasutamisest igapäevaelus. Moodul 8. Kehaline arendamine (maht 70 tundi) Õpiväljundid: Õppija 1. saab aru kehalise aktiivsuse olulisusest hea enesetunde, tervise ja töövõime säilitamisel; 2. valib juhendamisel enda tervislikule seisundile sobivad sportlikud tegevused. Moodul 9. Loovtegevused (maht 70 tundi) Õpiväljundid: Õppija 1. väljendab ennast juhendamisel loovtegevuste kaudu, õpib ennast tundma ja oma emotsioone tasakaalustama; 2. teeb kaaslastega koostööd. Moodul 10. Karjääri kujundamine (maht 5 tundi) Õpiväljund: Õppija leiab juhendamisel endale sobiva võimaluse rakendumiseks töötegevuses või õpingutes. Õppekava kontaktisik ees- ja perenimi: Kaire Lattik ametikoht: Õppesuuna juht telefon: 687 7242 e-post: [email protected] Märkused Rakenduskava on kättesaadav Astangu avalik (V:) > Õppeosakond > ÕPPEKAVAD > UUENDATUD ÕPPEKAVAD sügis 2020. Koolitajad ja nende kvalifikatsioon Kaire Lattik, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1996. aastast eripedagoogina ning on sotsiaalset toimetulekut toetava õppe õppesuunajuht. 1992. a on lõpetanud Tartu Ülikooli eripedagoogika eriala. Varasemalt on töötanud Tartu Tamme Gümnaasiumis logopeedina. 4 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Raido Sirvi, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2011. aastast õpetajana. Lõpetanud 2009. a Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses kutseõppes arvutiteeninduse eriala ning 2013. a Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes kutsepedagoogika eriala. Omandas 2018. a Tallinna Ülikoolis magistrikraadi. Kristi Moosus, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2003.aastast viipekeeletõlgina, aastast 2012 kunstiõpetajana. Ilme Vannas, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1998. aastast õpetajana. On lõpetanud 1978. a Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonistamise-, joonestamise ja tööõpetuse erialal. Mihhail Karpenko, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2002. aastast puidutöö õpetajana. 2002. a on lõpetanud Võrumaa Kutsehariduskeskuse kutseõppes puidutöötlemise tehnoloogia eriala ning 2006. a Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes kutsepedagoogika eriala. Marje Tust, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õpetajana alates 1996. aastast. On lõpetanud 1974. a Tallinna Pedagoogiline Instituudi joonistamise-, joonestamise ja tööõpetuse erialal. Eve Lukk, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2014. a rehabilitatsiooniosakonna pedagoogilis-psühholoogilise talituses muusikaterapeudina. 2014. a on lõpetanud Hamburgi Teatri ja Muusika Ülikooli doktoriõppes muusikateraapia eriala. 2002–2014 on töötanud muusikaterapeudina erasektoris (terviseedenduslikud muusika- ja hääleteraapia rühmateraapiad; erinevad terviseprojektid tavakooli noortega; vähihaigete rehabilitatsioon tugirühmades; psüühikahäirete ja nägemuspuudega noorte ja täiskasvanute rehabilitatsioon) ning aastatel 2008–2015 muusikateraapia lektorina Tallinna Ülikooli kunstide instituudi kunstiteraapiate osakonnas. Anni Arumäe, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2015. a sügisest loovliikumise juhendajana ning alates 2017. a kevadest eripedagoogina, sügisest 2019 õppeosakonnas õpetajana. 2011. a on lõpetanud Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes eripedagoogika eriala ja loovteraapiate lisaeriala. Omandas 2019. a Tallinna Ülikooli eripedagoog-nõustaja magistrikraadi. Piret Tiits, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2007. a. Haridus: Tartu Ülikool, magister, liikumis- ja sporditeadused. Teine magistrikraad Tartu Ülikool, liikumisravi erialal. 5
Allikas: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel