Kaitseliit · 6. märts 2026
Sisu (failidest)
Lisa 4.1
Lepingu üldtingimused
1. Mõisted
Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1.1. „Asutus“ – Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja
muud võimalikud hankes osalevad hankijad üksikult või ühiselt, vastavalt lepingu
eritingimustele.
1.2. „Täitja“ – lepingu pool, kes ei ole asutus.
1.3. „Tööpäev“ – kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega Eesti Vabariigi
seadustega kehtestatud riiklik püha või rahvuspüha.
2. Maksetingimused
2.1. Maksumus esitatakse eurodes, millele lisandub vajadusel Eesti Vabariigis kehtiv
käibemaks.
2.2. Asutus tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava teenuse ning kauba
eest arvel esitatud arveldusarvele 28 (kahekümne kaheksa) päeva jooksul pärast
lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte
poolt allkirjastatud vastuvõtuakt/saateleht. Asutusel on õigus keelduda arve
tasumisest, kui talle või tema poolt volitatud kaupa/teenust vastuvõtvale isikule ei
ole täitja poolt antud võimalust kaupa/osutatud teenust üle vaadata.
2.3. Asutus ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab
täitja uue arve viie tööpäeva jooksul. Asutus ei maksa viivist arvelt, mille
esitamata jätmises või valesti esitamises ei ole asutus süüdi.
2.4. Juhul, kui asutus viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda asutuselt
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga
tasumisega viivitatud päeva eest, tingimusel, et viivitusest on asutusele teada
antud 30 (kolmekümne) päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei
ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.
2.5. Tasumine loetakse teostatuks asutuse panga poolt maksekorralduse
vastuvõtmisest.
2.6. Asutus kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000
eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti
kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral
informeerib asutus tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.
3. Konfidentsiaalsus ja julgeolekunõuded
3.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud
teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks
kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek
võiks kahjustada asutuse huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet,
mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline
avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.
3.2. Täitja kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem asutuse kirjaliku
nõusolekuta asutuse konfidentsiaalset teavet. Täitja kaitseb temale lepingu
täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.
3.3. Täitja kohustub mitte kasutama asutuse kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde
kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu
1/4
täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu on asutuse omand ja kui asutus
nõuab, on täitja kohustatud talle need peale lepingu lõppemist tagastama.
3.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes
kolmandatele isikutele on keelatud.
3.5. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.
3.6. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi
valitsemisala territooriumile, kohustub täitja täitma kehtivaid julgeolekureegleid.
Sel juhul lisab asutus asjakohased reeglid lepingule. Juhul, kui täitja kasutab
nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, tuleb need eelnevalt kirjalikult kooskõlastada
asutusega ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekunõuded.
Alltöövõtjate poolt julgeolekunõuete täitmise eest vastutab neid kaasanud pool.
3.7. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh
pressiteated, asutusele viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud
asutuse sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
4. Leppetrahv
4.1. Poolel ei ole õigus nõuda leppetrahvi tasumist, kui ta ei ole teisele poolele 60
(kuuekümne) päeva jooksul pärast lepingujärgse kohustuse rikkumise avastamist
teatanud kirjalikult leppetrahvi nõudest.
4.2. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse
täitmise asendamiseks.
4.3. Lisaks leppetrahvinõudele on asutusel õigus nõuda täitjalt igasuguse lepingu
rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
4.4. Juhul, kui asutus annab kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, algab punktis 4.1
nimetatud leppetrahvi tähtaeg pärast kohustuse täitmiseks antud täiendava
tähtaja möödumist. Täiendavaks tähtajaks kohustuse täitmata jätmisel,
arvestatakse leppetrahvi alates esialgsest rikkumisest.
4.5. Leppetrahv tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul leppetrahvi nõude
esitamisest.
4.6. Asutusel on õigus arvestada asutuse poolt esitatud leppetrahvinõuete summad ja
kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust. Pooled võivad
kokku leppida muul viisil tasaarvestuse tegemises.
5. Lepingu jõustumine ja lõpetamise alused
5.1. Leping jõustub asutuse poolt allkirjastamisel, kui lepingu projekt on enne
pakkumuse esitamist tehtud kättesaadavaks täitjale ja viimane on esitanud
sellega arvestades pakkumuse riigihangete seaduse mõistes. Muul juhul jõustub
leping mõlemapoolsel allkirjastamisel.
5.2. Lepingu võib lõpetada mõlema poole kirjalikul kokkuleppel lepingus või kehtivas
seadusandluses sätestatud juhtudel.
5.3. Asutus annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja
lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks
antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.
5.4. Asutus ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega
lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab asutus täitjale
mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku
lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine
loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest.
5.5. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib asutus esitada
täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemisavalduse/taganemisavalduse. Lepingu(st)
ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt
ülesütlemisavalduse/taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st)
ülesütlemisavaldust/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja
2/4
andmisel on asutus eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul
lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb asutus lepingu üles/taganeb
asutus lepingust. Sel juhul lõpeb leping asutuse poolt lepingu täitmiseks
määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud asutusele
kohast täitmist.
5.6. Poolel on õigus raamleping ja/või hankeleping täiendava tähtajata üles öelda või
lepingust taganeda, kui täitja on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud
(oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist,
kui:
5.6.1. täitja rikub lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse
tõttu;
5.6.2. täitja on jätnud asutuse poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma
kohustused täitmata;
5.6.3. täitja edastab asutusele teate täitmisest keeldumise kohta;
5.6.4. täitja on asutusele esitanud valeteavet või võltsitud andmeid;
5.6.5. täitja rikub konfidentsiaalsuskohustust.
5.6.6. kohustuse rikkumine annab asutusele mõistliku põhjuse eeldada, et
täitja ei täida kohustust ka edaspidi;
5.6.7. raamlepingu puhul on selle oluliseks rikkumiseks ka selle alt sõlmitud
hankelepingu oluline rikkumine, samuti selle alt sõlmitud hankelepingu
või hankelepingute väheoluline rikkumine üle kolme korra;
5.6.8. täitjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva
kauba müügi või teenuste osutamisega
5.6.9. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda
neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel;
5.6.10. täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud
likvideerimisprotsess.
5.7. Asutusel on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades
sellest täitjale vähemalt üheksakümmend kalendripäeva ette.
5.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Lepingupooled on lepingu
üles ütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu
lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud
korras.
6. Vääramatu jõud
6.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud
kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida
kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes
ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks
või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks
loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe
vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut
täita.
6.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu
mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on
ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav
üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
6.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg
edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale.
6.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult
teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest.
Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata
3/4
rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise
kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt
lepingus sätestatule.
6.5. Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi
kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda,
tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.
7. Muud tingimused
7.1. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda
kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.
7.2. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses sätestatud
alustel.
7.3. Lepingu muudatused ja täiendused kehtivad juhul, kui need on vormistatud
kirjalikult mõlema poole selleks volitatud isikute poolt. Kirjaliku vorminõude
mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised.
7.4. Lepingu täitmisel poolte vahel kasutatav keel on eesti keel, v.a. juhul, kui
konkreetses lepingus on sätestatud teisiti. Lepingu raames koostatavad
dokumendid antakse asutusele üle eestikeelsetena. Asutuse nõusolekul võib
dokumente üle anda muus keeles.
7.5. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine
peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse
kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava
väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on
möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade
kättesaaduks kohalejõudmise teates märgitud kellaajal.
7.6. Lepinguga seotud teated edastatakse täitjale lepingus märgitud e-posti või
postiaadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud esimesel võimalusel
informeerima täitjat.
7.7. Lepingu üldtingimuste ja eritingimuste vastuolu korral kohaldatakse lepingu
eritingimustes sätestatud.
7.8. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste
erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel
lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus,
väljaarvatud kui lepingu eritingimustes on sätestatud teisiti.
4/4
Lisa 2.2
MIINIMUMNÕUDED KASUTUSOMADUSTELE
(HANKEOSAS 3)
1. NÕUDED TOOTELE
1.1. Üldised nõuded:
1.1.1. Serverid (edaspidi ka seadmed) ostetakse koos kohale toimetamisega
(sisaldub hinnas Eesti piires).
1.1.2. seadmed peavad töötama (Operating) vähemalt temperatuuri vahemikus +10
C kuni +35 C ja mitte kondenseeruvas (non-condensing) niiskusvahemikus
vähemalt 20 kuni 80% suhtelist õhu niiskust.
1.1.3. seadmeid peab olema võimalik hoiustada (Storage) vähemalt temperatuuri
vahemikus – 10 C kuni +60 C ja mitte kondenseeruvas (non-condensing)
niiskusvahemikus vähemalt 20 kuni 90 % suhtelist õhuniiksust.
1.1.4. Seadme BIOS-i peab kasutajapoolselt olema võimalik lisada inventari (Asset
TAG) number.
1.1.5. BIOS-i seadistusi peab olema võimalik eksportida ja importida.
1.2. Tehniline kirjeldus:
1.2.1. Etalonmudel Lenovo ThinkSystem SR250 V3
Komplekti elemendid – server koos siinidega.
Pakutavad serverid peavad vastama või olema paremad alljärgnevast
konfiguratsioonist.
Miinimumnõuded:
1.2.1.1. Kõrgus 1U;
1.2.1.2. Räkitav korpus koos siinidega;
Protsessor
1.2.1.3. Ühe Intel Xeon 6353P protsessoriga;
1.2.1.4. 8 tuuma /16 lõime protsessor, taktsagedusega (ilma kiirendamata
(Turbo speed)) vähemalt 2,7 GHz või samaväärne;
1.2.1.5. Nominaalne Thermal Design Power (TDP) 65 W;
Operatiivmälu
1.2.1.6. 128 GB DDR5 ECC
1.2.1.7. 4 x 32GB TruDDR5 5600MHz UDIMM;
1.2.1.8. Paigaldatud DIMMide korral reaalne taktsagedus ei tohi langeda alla
nimi taktsageduse;
Salvestus
1.2.1.9. Minimaalselt 8 x 2,5“ kõvakettapesa, 8x2,5“ backplane;
1.2.1.10. Kõik kõvaketta pesad peavad olema koheselt kasutatavad ega vaja
täiendusi riist- või tarkvaras;
1.2.1.11. Tarne hetkel peab olema paigaldatud vähemalt 6 x 480 GB 2,5“ SATA
1
(Read Intensive) ketast;
1.2.1.12. Kõvakettad peavad olema kuumvahetatavad;
RAID-kontroller
1.2.1.13. Lenovo ThinkSystem RAID 545-8i;
1.2.1.14. PCIe Gen4, 12 Gb7s;
Toide
1.2.1.15. 2 x 800 Titanium CRPS toiteplokk;
1.2.1.16. Hot.swap N+N
Haldus ja turvalisus
1.2.1.17. Lenovo XClarity Controller (XCC2) Platinum haldus;
1.2.1.18. TPM 2.0
1.2.1.19. Root of Trust (RoT)
Lisavarustus
1.2.1.20. Tool-less liugesiinid (rack rail kit);
1.2.1.21. VGA Filler;
1.2.1.22. Laser service indicator
Garantii ja teenused
1.2.1.23. 3 aastat garantiid;
1.2.1.24. Next Business Day (NBD) teenindus, 36 kuud;
1.2.1.25. Keep Your Drive (KYD), 36 kuud
2. NORMATIIVID
Kehtivad miinimumnõudena igale seadme versioonile (1 kuni 3) kas nimetatud või
uuemas redaktsioonis.
2.1. WEEE
(http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32002L0096:ET:HTML);
2.2. RoHS (http://ec.europa.eu/environment/waste/rohs_eee/index_en.htm);
2.3. ISO 7779:2018 " Acoustics - Measurement of airborne noise emitted by information
technology and telecommunications equipment“
2.4. EU direktiivi 2014/30/EU (https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32014L0030)
2.5. EU direktiiv 2014/35/EU (https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/en/TXT/?uri=CELEX:32014L0035)
2.6. EN 55032:2015
2.7. EN 62368-1:2014
2.8. EN 55024:2010/A1:2016
2
KÄSKKIRI 6. märts 2026 nr 0-13/26/39
Riigihanke korraldamine Lenovo serverite ostmiseks
Kaitseliidu seaduse § 13 lg 1 p 1, lg 5, , riigihangete seaduse § 14 lg 2 p 1, Kaitseliidu
keskjuhatuse 06.01.2026 otsuse nr 0-1/26/1-2 ning RKIK poolt sõlmitud raamhanke viitenumber
246012 alusel:
1. Leida minikonkursi tulemusena Lenovo serverite tarnija.
2. Moodustan riigihanke läbiviimiseks komisjoni järgmises koosseisus:
Komisjoni esimees:
Kol-ltn Taavi OTSALAINEN Kaitseliidu peastaabi side- ja infotehnoloogia osakonna ülem
(kulujuht)
Komisjoni liikmed:
Markus KEERMAN peastaabi side- ja infotehnoloogia infotehnoloogia haldus- ja
arendusjaoskonna juhataja
Valmar ALLAS peastaabi side- ja infotehnoloogia osakonna infotehnoloogia
haldus- ja arendusjaoskonna projektijuht
Mark SEMENJUK peastaabi side- ja infotehnoloogia osakonna teenuste
sektsiooni juhataja
Kaidi HIRV peastaabi üldosakonna hankespetsialist
3. Komisjoni pädevuses on teostada kõik riigihanke läbiviimiseks vajalikud otsused ja toimingud.
4. Käskkiri avaldada täitmiseks komisjoni liikmetele ning teadmiseks Kaitseliidu peastaabi
rahandusosakonna juhatajale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ilmar Tamm
Kindralmajor
Kaitseliidu ülem
Valmar Allas
Lisa 2.2
MIINIMUMNÕUDED KASUTUSOMADUSTELE
(HANKEOSAS 3)
1. NÕUDED TOOTELE
1.1. Üldised nõuded:
1.1.1. Serverid (edaspidi ka seadmed) ostetakse koos kohale toimetamisega
(sisaldub hinnas Eesti piires).
1.1.2. seadmed peavad töötama (Operating) vähemalt temperatuuri vahemikus +10
C kuni +35 C ja mitte kondenseeruvas (non-condensing) niiskusvahemikus
vähemalt 20 kuni 80% suhtelist õhu niiskust.
1.1.3. seadmeid peab olema võimalik hoiustada (Storage) vähemalt temperatuuri
vahemikus – 10 C kuni +60 C ja mitte kondenseeruvas (non-condensing)
niiskusvahemikus vähemalt 20 kuni 90 % suhtelist õhuniiksust.
1.1.4. Seadme BIOS-i peab kasutajapoolselt olema võimalik lisada inventari (Asset
TAG) number.
1.1.5. BIOS-i seadistusi peab olema võimalik eksportida ja importida.
1.2. Tehniline kirjeldus:
1.2.1. Etalonmudel Lenovo ThinkSystem SR250 V3
Komplekti elemendid – server koos siinidega.
Pakutavad serverid peavad vastama või olema paremad alljärgnevast
konfiguratsioonist.
Miinimumnõuded:
1.2.1.1. Kõrgus 1U;
1.2.1.2. Räkitav korpus koos siinidega;
Protsessor
1.2.1.3. Ühe Intel Xeon 6353P protsessoriga;
1.2.1.4. 8 tuuma /16 lõime protsessor, taktsagedusega (ilma kiirendamata
(Turbo speed)) vähemalt 2,7 GHz või samaväärne;
1.2.1.5. Nominaalne Thermal Design Power (TDP) 65 W;
Operatiivmälu
1.2.1.6. 128 GB DDR5 ECC
1.2.1.7. 4 x 32GB TruDDR5 5600MHz UDIMM;
1.2.1.8. Paigaldatud DIMMide korral reaalne taktsagedus ei tohi langeda alla
nimi taktsageduse;
Salvestus
1.2.1.9. Minimaalselt 8 x 2,5“ kõvakettapesa, 8x2,5“ backplane;
1.2.1.10. Kõik kõvaketta pesad peavad olema koheselt kasutatavad ega vaja
täiendusi riist- või tarkvaras;
1.2.1.11. Tarne hetkel peab olema paigaldatud vähemalt 6 x 480 GB 2,5“ SATA
1
(Read Intensive) ketast;
1.2.1.12. Kõvakettad peavad olema kuumvahetatavad;
RAID-kontroller
1.2.1.13. Lenovo ThinkSystem RAID 545-8i;
1.2.1.14. PCIe Gen4, 12 Gb7s;
Toide
1.2.1.15. 2 x 800 Titanium CRPS toiteplokk;
1.2.1.16. Hot.swap N+N
Haldus ja turvalisus
1.2.1.17. Lenovo XClarity Controller (XCC2) Platinum haldus;
1.2.1.18. TPM 2.0
1.2.1.19. Root of Trust (RoT)
Lisavarustus
1.2.1.20. Tool-less liugesiinid (rack rail kit);
1.2.1.21. VGA Filler;
1.2.1.22. Laser service indicator
Garantii ja teenused
1.2.1.23. 3 aastat garantiid;
1.2.1.24. Next Business Day (NBD) teenindus, 36 kuud;
1.2.1.25. Keep Your Drive (KYD), 36 kuud
2. NORMATIIVID
Kehtivad miinimumnõudena igale seadme versioonile (1 kuni 3) kas nimetatud või
uuemas redaktsioonis.
2.1. WEEE
(http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32002L0096:ET:HTML);
2.2. RoHS (http://ec.europa.eu/environment/waste/rohs_eee/index_en.htm);
2.3. ISO 7779:2018 " Acoustics - Measurement of airborne noise emitted by information
technology and telecommunications equipment“
2.4. EU direktiivi 2014/30/EU (https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32014L0030)
2.5. EU direktiiv 2014/35/EU (https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/en/TXT/?uri=CELEX:32014L0035)
2.6. EN 55032:2015
2.7. EN 62368-1:2014
2.8. EN 55024:2010/A1:2016
2
Lisa 4.1
Lepingu üldtingimused
1. Mõisted
Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1.1. „Asutus“ – Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja
muud võimalikud hankes osalevad hankijad üksikult või ühiselt, vastavalt lepingu
eritingimustele.
1.2. „Täitja“ – lepingu pool, kes ei ole asutus.
1.3. „Tööpäev“ – kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega Eesti Vabariigi
seadustega kehtestatud riiklik püha või rahvuspüha.
2. Maksetingimused
2.1. Maksumus esitatakse eurodes, millele lisandub vajadusel Eesti Vabariigis kehtiv
käibemaks.
2.2. Asutus tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava teenuse ning kauba
eest arvel esitatud arveldusarvele 28 (kahekümne kaheksa) päeva jooksul pärast
lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte
poolt allkirjastatud vastuvõtuakt/saateleht. Asutusel on õigus keelduda arve
tasumisest, kui talle või tema poolt volitatud kaupa/teenust vastuvõtvale isikule ei
ole täitja poolt antud võimalust kaupa/osutatud teenust üle vaadata.
2.3. Asutus ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab
täitja uue arve viie tööpäeva jooksul. Asutus ei maksa viivist arvelt, mille
esitamata jätmises või valesti esitamises ei ole asutus süüdi.
2.4. Juhul, kui asutus viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda asutuselt
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga
tasumisega viivitatud päeva eest, tingimusel, et viivitusest on asutusele teada
antud 30 (kolmekümne) päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei
ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.
2.5. Tasumine loetakse teostatuks asutuse panga poolt maksekorralduse
vastuvõtmisest.
2.6. Asutus kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000
eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti
kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral
informeerib asutus tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.
3. Konfidentsiaalsus ja julgeolekunõuded
3.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud
teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks
kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek
võiks kahjustada asutuse huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet,
mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline
avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.
3.2. Täitja kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem asutuse kirjaliku
nõusolekuta asutuse konfidentsiaalset teavet. Täitja kaitseb temale lepingu
täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.
3.3. Täitja kohustub mitte kasutama asutuse kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde
kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu
1/4
täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu on asutuse omand ja kui asutus
nõuab, on täitja kohustatud talle need peale lepingu lõppemist tagastama.
3.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes
kolmandatele isikutele on keelatud.
3.5. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.
3.6. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi
valitsemisala territooriumile, kohustub täitja täitma kehtivaid julgeolekureegleid.
Sel juhul lisab asutus asjakohased reeglid lepingule. Juhul, kui täitja kasutab
nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, tuleb need eelnevalt kirjalikult kooskõlastada
asutusega ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekunõuded.
Alltöövõtjate poolt julgeolekunõuete täitmise eest vastutab neid kaasanud pool.
3.7. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh
pressiteated, asutusele viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud
asutuse sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
4. Leppetrahv
4.1. Poolel ei ole õigus nõuda leppetrahvi tasumist, kui ta ei ole teisele poolele 60
(kuuekümne) päeva jooksul pärast lepingujärgse kohustuse rikkumise avastamist
teatanud kirjalikult leppetrahvi nõudest.
4.2. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse
täitmise asendamiseks.
4.3. Lisaks leppetrahvinõudele on asutusel õigus nõuda täitjalt igasuguse lepingu
rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
4.4. Juhul, kui asutus annab kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, algab punktis 4.1
nimetatud leppetrahvi tähtaeg pärast kohustuse täitmiseks antud täiendava
tähtaja möödumist. Täiendavaks tähtajaks kohustuse täitmata jätmisel,
arvestatakse leppetrahvi alates esialgsest rikkumisest.
4.5. Leppetrahv tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul leppetrahvi nõude
esitamisest.
4.6. Asutusel on õigus arvestada asutuse poolt esitatud leppetrahvinõuete summad ja
kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust. Pooled võivad
kokku leppida muul viisil tasaarvestuse tegemises.
5. Lepingu jõustumine ja lõpetamise alused
5.1. Leping jõustub asutuse poolt allkirjastamisel, kui lepingu projekt on enne
pakkumuse esitamist tehtud kättesaadavaks täitjale ja viimane on esitanud
sellega arvestades pakkumuse riigihangete seaduse mõistes. Muul juhul jõustub
leping mõlemapoolsel allkirjastamisel.
5.2. Lepingu võib lõpetada mõlema poole kirjalikul kokkuleppel lepingus või kehtivas
seadusandluses sätestatud juhtudel.
5.3. Asutus annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja
lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks
antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.
5.4. Asutus ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega
lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab asutus täitjale
mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku
lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine
loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest.
5.5. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib asutus esitada
täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemisavalduse/taganemisavalduse. Lepingu(st)
ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt
ülesütlemisavalduse/taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st)
ülesütlemisavaldust/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja
2/4
andmisel on asutus eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul
lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb asutus lepingu üles/taganeb
asutus lepingust. Sel juhul lõpeb leping asutuse poolt lepingu täitmiseks
määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud asutusele
kohast täitmist.
5.6. Poolel on õigus raamleping ja/või hankeleping täiendava tähtajata üles öelda või
lepingust taganeda, kui täitja on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud
(oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist,
kui:
5.6.1. täitja rikub lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse
tõttu;
5.6.2. täitja on jätnud asutuse poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma
kohustused täitmata;
5.6.3. täitja edastab asutusele teate täitmisest keeldumise kohta;
5.6.4. täitja on asutusele esitanud valeteavet või võltsitud andmeid;
5.6.5. täitja rikub konfidentsiaalsuskohustust.
5.6.6. kohustuse rikkumine annab asutusele mõistliku põhjuse eeldada, et
täitja ei täida kohustust ka edaspidi;
5.6.7. raamlepingu puhul on selle oluliseks rikkumiseks ka selle alt sõlmitud
hankelepingu oluline rikkumine, samuti selle alt sõlmitud hankelepingu
või hankelepingute väheoluline rikkumine üle kolme korra;
5.6.8. täitjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva
kauba müügi või teenuste osutamisega
5.6.9. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda
neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel;
5.6.10. täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud
likvideerimisprotsess.
5.7. Asutusel on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades
sellest täitjale vähemalt üheksakümmend kalendripäeva ette.
5.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Lepingupooled on lepingu
üles ütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu
lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud
korras.
6. Vääramatu jõud
6.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud
kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida
kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes
ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks
või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks
loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe
vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut
täita.
6.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu
mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on
ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav
üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
6.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg
edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale.
6.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult
teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest.
Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata
3/4
rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise
kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt
lepingus sätestatule.
6.5. Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi
kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda,
tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.
7. Muud tingimused
7.1. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda
kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.
7.2. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses sätestatud
alustel.
7.3. Lepingu muudatused ja täiendused kehtivad juhul, kui need on vormistatud
kirjalikult mõlema poole selleks volitatud isikute poolt. Kirjaliku vorminõude
mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised.
7.4. Lepingu täitmisel poolte vahel kasutatav keel on eesti keel, v.a. juhul, kui
konkreetses lepingus on sätestatud teisiti. Lepingu raames koostatavad
dokumendid antakse asutusele üle eestikeelsetena. Asutuse nõusolekul võib
dokumente üle anda muus keeles.
7.5. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine
peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse
kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava
väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on
möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade
kättesaaduks kohalejõudmise teates märgitud kellaajal.
7.6. Lepinguga seotud teated edastatakse täitjale lepingus märgitud e-posti või
postiaadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud esimesel võimalusel
informeerima täitjat.
7.7. Lepingu üldtingimuste ja eritingimuste vastuolu korral kohaldatakse lepingu
eritingimustes sätestatud.
7.8. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste
erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel
lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus,
väljaarvatud kui lepingu eritingimustes on sätestatud teisiti.
4/4