Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Siseministeerium Kaitseministeerium Meie 03.03.2026 nr 8-1/1615-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: eelnõu, eelnõu seletuskiri ja seletuskirja lisa Lisaadressaadid: Kaitseväe Peastaap Kaitsepolitseiamet Transpordiamet Eesti Lennuakadeemia Sisekaitseakadeemia Lennuliiklusteeninduse AS AS Eesti Varude Keskus Eesti Energia AS Elektrilevi OÜ Elering AS Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Mart Laas [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  03.03.2026 Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega laiendatakse elektroonilise side seaduses (ESS) isikute ringi, kes võivad raadiosidet piirata. Samuti täpsustatakse, millistes olukordades on võimalik raadiosidet piirata. Praegu kehtiv regulatsioon ei vasta enam väljakujunenud julgeolekuolukorrale, kuna elutähtsa teenuse osutaja ei tohi raadioside piiramist rakendada. Samuti ei ole võimalik raadiosidet piirata väljaõppe või teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Võrreldes seni kehtinud korraga ei pane seaduse eelnõuga kavandatavad muudatused osapooltele uusi kohustusi, mistõttu halduskoormus ei muutu. Eelnõukohase seadusega antakse raadioside piiramiseks juurde õigusi, mis vastavad paremini tänaseks väljakujunenud julgeolekuolukorrale. Lisaks muudetakse eelnõukohase seadusega riigilõivuseaduse (RLS) sätet, mille kohaselt on raadioside piiramiseks vajaliku sagedusloa taotlemine vabastatud riigilõivust. See muudatus on vajalik, kuna eelnõuga laiendatakse nende isikute ringi ja eesmärke, kes ja mis eesmärgil saavad raadiosidet piirata. Eelnõuga kaasneb valdavalt positiivse mõju riigi julgeolekule, elutähtsate teenuste toimepidevusele ning droonitõrje ja sellega seotud väljaõppe ning arendustegevuse võimaldamisele. Eelnõuga ei kaasne uusi kohustusi ettevõtetele, kodanikele ega mittetulundusühingutele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse juhataja asetäitja Mart Laas ([email protected]) ja peaspetsialist Liisi Moks ([email protected]) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sagedushalduse talituse juhataja Erko Kulu ([email protected]) ja ekspert Endrik Kriisa ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõukohase seadusega muudetakse elektroonilise side seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2025, 18 ja riigilõivuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 18.12.2025, 13. Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 1 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on laiendada raadioside piiramise õigust, et tagada kriitilise taristu kaitse ning võimaldada väljaõpet ja tehnoloogia arendamist muutunud julgeolekuolukorras. Raadioside piiramist (segamist) reguleerib Eestis ESS-i § 115, mille kohaselt tohib raadiosidet piiravat seadet kasutada üksnes avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks Kaitsevägi, vangla ning sisejulgeolekut tagav asutus. Raadiosidet piirava seadme kasutamiseks peab selle omanik taotlema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt (edaspidi TTJA) sagedusloa. Justiits- ja Digiministeerium küsis 2025. aasta kevadel asjaosaliste arvamust, kas raadioside piiramise õigusega isikute ringi ning piiramise aluseid oleks vaja laiendada. Samuti küsisime tagasisidet praeguse sagedusloa menetlemise protseduuri ja menetluse kestuse kohta. Arvamust küsiti Siseministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuselt, Transpordiametilt, Kaitseväe peastaabilt, Kaitseliidult, Politsei- ja Piirivalveametilt, Kaitsepolitseiametilt, Telia Eesti AS-ilt, Elisa Eesti AS-ilt, Tele2 Eesti AS-ilt, Levira Eesti AS-ilt, Riigiside Sihtasutuselt, AS-ilt Eesti Varude Keskus, OÜ-lt VKG Energia, Elering AS-ilt, Enefit Power OÜ-lt, Elektrilevi OÜ-lt, Imatra Elekter AS-ilt, AS-ilt Jetoil, AS-ilt Alexela, Neste Eesti AS-ilt, Circle K Eesti AS-ilt, AS-ilt Olerex, AS-ilt Tallinna Lennujaam, AS-ilt Tallinna Sadam, Lennuliiklusteeninduse AS-ilt, Sisekaitseakadeemialt, Eesti Lennuakadeemialt ja Kaitseväe Akadeemialt. Tagasisidet andsid Siseministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseväe peastaap, Transpordiamet, Kaitsepolitseiamet, Eesti Lennuakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Lennuliiklusteeninduse AS, AS Eesti Varude Keskus, Eesti Energia AS, Elektrilevi OÜ, Elering AS, Elisa Eesti AS ja Telia Eesti AS. Julgeolekuolukorrast lähtuvalt on tekkinud vajadus laiendada mehitamata õhusõidukite tõrjeks kasutatavate raadiosidet piiravate seadmete kasutusõigust teatavatele elutähtsa teenuse osutajatele ja riigi enamusosalusega äriühingutele, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad, kuid võivad riigi jaoks osutada siiski olulisi teenuseid (näiteks väiksemad sadamad või lennuväljad), et tagada riigi jaoks kriitilise taristu kaitse. Näiteks on eesmärk luua võimalused kaitsta elektrialajaamasid, gaasipaigaldisi või kütuste ladustamiseks kasutatavaid objekte. Samuti on oluline tõhustada mehitamata õhusõidukite tõrjumiseks vajalikku väljaõpet. Selles näevad endal selget rolli ja vajadust raadioside piiramise õiguse järele Lennuakadeemia, Sisekaitseakadeemia ja Kaitseväe Akadeemia. Eestis on mitu ettevõtet, kes arendavad ja ehitavad mehitamata õhusõidukeid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on äärmiselt oluline, et sellistel ettevõtjatel oleks võimalus oma tooteid katsetada, sh juhtudel, kui raadioside ei toimi. Selleks on vaja luua õiguslikud eeldused raadioside piiramiseks katsetamise eesmärgil. Vastasel juhul ei oleks võimalik Eestis tegutsevatel tootjatel oma toodete kvaliteeti hinnata ja nad ei suudaks konkureerida teistes riikides tegutsevate tootjatega. Metroserdi rakendusuuringute keskus arendab praegu aktiivselt mehitamata õhusõidukite tehnoloogiat. Ühe võimaliku arengusuunana nähakse muu hulgas katsekeskkonna loomist (polügoon), kus saaks pakkuda tootjatele võimalust katsetada mehitamata õhusõidukeid olukorras, kus raadioside on häiritud. 2 Oluline on rõhutada, et raadioside piiramine mehitamata õhusõidukite tõrjumise eesmärgil peab toimuma kooskõlas kehtiva lennundusseaduse § 41 lõikega 1. See tähendab, et kui näiteks elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi ETO) soovib kaitsta mõnda kriitilist objekti, siis tuleb selle objekti ümbruses kehtestada lennukeelutsoon mehitamata õhusõidukitele vastavalt lennundusseaduses sätestatule. HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei koostatud enne seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust. Eelnõu on kiireloomuline väljakujunenud julgeolekuolukorra tõttu. Eelnõuga antakse laiemad võimalused raadioside piiramiseks, mis on väga oluline näiteks elutähtsa teenuse osutamiseks vajalike objektide kaitseks (näiteks elektri- või gaasipaigaldised). Samuti luuakse võimalus Eesti kaitsetööstuse arendamiseks näiteks mehitamata õhusõidukite valdkonnas, kuna neile tootjatele antakse võimalus oma toodangu katsetamiseks olukordades, kus mehitamata õhusõidukite juhtimiseks vajalik raadioside ei toimi. Eestis toodetakse muu hulgas ka raadioside piiramiseks vajalikke seadmeid. Eelnõu loob võimalused toodetud seadmete katsetamiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse elektroonilise side seadust. Punktiga 1 täiendatakse § 12 lõikega 5, mille kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja või riigi enamusosalusega äriühing riiklikult olulise objekti kaitseks sagedusloa taotlemisel taotlusele lisama vastava elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse (edaspidi ETKA) või valdkonda korraldava ministeeriumi kinnituse raadioside piiramise vajaduse kohta vastaval objektil. Selline täiendus on vajalik, et vältida raadioside piiramise õiguse liiga laialdast ja põhjendamatut kasutamist. Seda, kas elutähtsa teenuse osutamiseks vajaliku objekti kaitseks on vaja rakendada ühe kaitsemeetmena ka raadioside piiramist, peaks kõige paremini suutma hinnata ETKA või valdkonda korraldav ministeerium. TTJA-l sagedusloa andjana on olemas kompetents välja töötada tehnilised tingimused, mille kohaselt tohib objektil raadiosidet piirata, et selle mõju oleks väljaspool objekti minimaalne, aga ta ei hinda objekti olulisust. Punkt 2 on redaktsiooniline muudatus, mis on tingitud § 14 lõike 1 täiendamisest uue punktiga 11. Punktiga 3 täiendatakse § 14 lõiget 1 punktiga 11, millega sätestatakse uus sagedusloa andmise keeldumise alus. Kuna riigi enamusosalusega äriühing või ETO peab eelnõu § 1 punkti 7 (ESS-i § 115 lõige 12) kohaselt raadioside piiramiseks vajaliku sagedusloa taotlemiseks küsima ETKA või valdkonda koordineeriva ministeeriumi käest kooskõlastuse, kas plaan luua mingi tema valduses oleva objekti kaitseks selle ümber raadioside piiramise võimekus on üldse põhjendatud ja mõistlik, siis on vaja sätestada ka alus, et vastava kooskõlastuse puudumisel on TTJA-l õigus sagedusluba mitte väljastada. 3 Punktiga 4 täiendatakse § 14 lõikega 5. Vastava lõike lisamine on vajalik, kuna see sätestab, milliseid sagedusloa andmisest keeldumise aluseid ei ole võimalik arvestada raadioside piiramiseks vajaliku sagedusloa andmisel. Näiteks on sellised juhtumid vaba raadiosageduskanali puudumine või oht raadiohäirete tekkimiseks, kuna raadioside piiramise eesmärk ongi raadiohäirete tekitamine kasutuses oleval raadiokanalil. Punktiga 5 täiendatakse § 211 lõikega 5, mille kohaselt võib TTJA kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal anda või muuta raadioside piiramise sagedusluba ilma §-s 115 sätestatud menetluskorda järgimata, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks. Sellise erandi sätestamine on vajalik, kuna kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib olla olukordi, kus vajalik sagedusluba tuleb väljastada oluliselt kiiremini, kui sagedusloa väljastamise kord seda tavatingimustel võimaldaks. Punktiga 6 muudetakse § 115 lõiget 1, kus sätestatakse juhud, kellel ja mille korral on lubatud raadiosidet piirata. Seni kehtiva korra kohaselt on võimalik raadiosidet piirata vaid avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks. Vastav õigus on olemas Kaitseväel, vanglal ja sisejulgeolekut tagaval asutusel. Praeguseks väljakujunenud julgeolekuolukorras ei ole need alused ja isikute ring enam piisavad. Raadioside piiramise vajadused on väga erinevad, seda võidakse rakendada mõne isiku kaitseks (riigipea visiit), pommikahtluse korral või ka juba konkreetse pommi kahjutuks tegemine. Seega võib olla vajadus raadioside piiramiseks nii ennetuseks, kahtluse korral kui ka tõrjumiseks. Suur ohutegur on mehitamata õhusõidukid ja nende tõrjumine. Üks võimalus neid tõrjuda on häirida sidekanaleid, mida nad kasutavad, ehk mõjutada raadiosidet piirava seadmega, mille tulemusel on võimalik mehitamata õhusõiduk maandada enne sihtmärgini jõudmist. Lisaks on väga oluline harjutada raadioside piiramist ja mehitamata õhusõidukite tõrjumist väljaõppe eesmärgil, milleks praegune regulatsioon tegelikult õigust ei anna. Eelnõu annaks raadioside piiramise õiguse lisaks Kaitseväele, Kaitseliidule ja vanglale ka julgeolekuasutusele (Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet), Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, elutähtsa teenuse osutajale ja õppeasutusele, mis tegutseb siseturvalisuse, riigikaitse või lennunduse valdkonnas. Selliste õppeasutustena peetakse silmas Sisekaitseakadeemiat, Lennuakadeemiat ja Kaitseväe Akadeemiat. Samuti luuakse võimalus raadioside piiramiseks teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Eestis kasvab mehitamata õhusõidukite tööstus, kuid tooteid on vaja katsetada ka olukordades, kus nende juhtimiseks vajalik raadioside ei toimi. Kehtiv õigus sellist võimalust ette ei näe. See võib omakorda tekitada olukorra, kus tootjad lahkuvad Eestist riikidesse, kus sellised võimalused on neile loodud. Mehitamata õhusõidukite tootjatele ei nähta ette otsest õigust taotleda raadioside piiramise sagedusluba. Toodete katsetamiseks on neil võimalik kasutada loodavaid polügoone, kuhu Kaitsevägi, Kaitseliit või Sisekaitseakadeemia on raadiosidet piiravad seadmed paigaldanud. Tööstus saab katsetada vastavatel polügoonidel kokkuleppel selle omanikuga. Lisaks on üks oluline mehitamata õhusõidukite katsetamise võimaluste pakkuja Metroserdi rakendusuuringute keskus, kes saaks samuti võimaluse oma polügoonil luua võimaluse raadioside piiramiseks. Raadioside piiramise õigusest on huvitatud näiteks energiaettevõtted, kelle elutähtsa teenuse toimepidevusele võivad droonid suur oht olla. Näiteks kui mehitamata õhusõiduk purustab mõne elektri- või gaasipaigaldise, võib see halvemal juhul jätta elektri ja soojata kõik Eesti elanikud. Sõltuvalt kahju iseloomust võib paigaldise taastamiseks kuluda aastaid ning kümneid 4 miljoneid eurosid. Kuna elektrist sõltuvad paljud muud elutähtsad teenused, toob elektrikatkestus kaasa tugevaid häireid ka teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses, näiteks sideteenustes. Sidekatkestused hakkavad omakorda mõjutama järgmiseid elutähtsaid teenuseid ja käivitub ahelreaktsioon, mis mõjutab kogu elanikkonna igapäevaelu väga laias ulatuses. Kuna Eestis valmistatakse muu hulgas ka raadioside piiramiseks vajalikke seadmeid, siis on äärmiselt oluline, et ka need ettevõtted saaksid oma seadmeid katsetada. Selliste ettevõtete puhul ei ole mõistlik, et nad hakkaksid igaüks endale sobilikku katsekeskkonda avatud ruumis looma. Nendel juhtudel saaksid ettevõtted katsetada raadioside piiramiseks mõeldud seadmeid teiste isikute loodud sobilikus keskkonnas. Seda oleks võimalik teha näiteks Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi polügoonidel. Punktiga 7 täiendatakse § 115 lõigetega 11 ja 12. Lõige 11 defineerib raadioside piiramise mõiste. Lõikes 12 sätestatakse, et kui raadioside piiramiseks taotleb sagedusluba ETO või riigi enamusosalusega äriühing, siis peaks ta enne küsima ETKA-lt või valdkonda korraldavalt ministeeriumilt kinnituse, kas konkreetse objekti kaitseks on vaja luua raadioside piiramise võimekus. Selline nõue on põhjendatud, kuna elutähtsa teenuse osutajaid on palju ning riiklikult olulisi objekte veelgi rohkem, seega oleks vaja objektiivset hinnangut, kas ühe või teise objekti jaoks on raadioside piiramise võimekuse loomine põhjendatud. TTJA on küll sagedusloa väljastaja, kuid tal puudub pädevus hinnata vastavate objektide olulisust. Objektiivset hinnangut on kõige pädevam andma ETKA või valdkonda korraldav ministeerium. Sellise nn filtri kasutamine enne sagedusloa andmist aitab vältida raadioside piiramise liiga laialdast ja põhjendamatut kasutamist. Punktiga 8 muudetakse § 115 lõikes 2 olevat volitusnormi, mille kohaselt kehtestab täpsema raadioside piiramise tingimused ja korra Vabariigi Valitsus. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 115 lõige 3, kuna puudub vajadus majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. aasta määrusele nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“1. Määrus kordab paljuski ESS-is sätestatut ning sellise kordamise järele puudub vajadus. Vajalikud sätted viiakse üle käesoleva eelnõu punktis 8 nimetatud uude volitusnormi. Eelnõu §-ga 2 muudetakse riigilõivuseadust. Eelnõuga muudetakse RLS-i § 31 lõike 2 punkti 7, mille kohaselt on raadioside piiramise õigust omav isik raadioside piiramisel vabastatud riigilõivust. Kehtiva RLS-i kohaselt on riigilõivust vabastatud raadioside piiramise õigust omav isik raadioside piiramisel avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks. Eelnõu annab edaspidi õiguse raadiosidet piirata ka ETO-dele elutähtsate teenuste toimepidevuse tõstmiseks, teatavatele õppeasutustele väljaõppeks ning teadus- ja arendustegevuseks. Nimetatud eesmärgid aitavad suurendada riigi elutähtsate teenuste toimepidevust, loovad eeldused arendada tõhusamaid tehnoloogiaid mehitamata õhusõidukite tõrjumiseks ning vajalike tehniliste oskustega inimeste väljaõpetamiseks. Eeltoodu põhjal on mõistlik mitte kehtestada riigilõivu, kui taotletakse sagedusluba raadiosidet piiravate vajalike seadmete kasutamiseks. 4. Eelnõu terminoloogia 1 Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele. 5 Eelnõus kasutatakse ESS-i terminoloogiat. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõul on positiivne mõju riigi julgeoleku ja elutähtsate teenuste toimepidevuse suurendamisele. Muid valdkondi eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta. Eelnõu rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalset ega demograafilist mõju ning eelnõu ei avalda mõju elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule. Praegu on õigus raadiosidet piirata Kaitseväel, vanglal ja sisejulgeolekut tagaval asutusel avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. Ukraina sõja õppetunnid näitavad selgelt, et elutähtsate teenuste osutamiseks kasutatavaid objekte rünnatakse mehitamata õhusõidukitega. Sellised objektid võivad olla näiteks elektrialajaamad, kütusehoidlad jne. Raadioside piiramine on üks meede, mida saab kasutada oluliste objektide kaitseks mehitamata õhusõidukite vastu, kuna raadioside puudumisel on võimalik seade alla kukutada või objektist mööda juhtida. See meede ei taga objektide jaoks sajaprotsendilist kaitset, kuna mehitamata õhusõidukid võivad sihtmärgile ka lukustuda või töötada sellistel sagedustel, mille segamiseks raadiosidet piiravad seadmed ei ole ette nähtud, kuid sellest hoolimata aitab raadiosidet piiravate seadmete kasutamine mehitamata õhusõidukitest tingitud ohtusid maandada. Lisaks reaalse ohu tõrjumisele on väga oluline, et mehitamata õhusõiduki tõrjet oleks võimalik praktiliselt käsitleda õppeasutustes, kes tegelevad näiteks siseturvalisuse, riigikaitse või lennunduse valdkonnas. Need asutused on näiteks Sisekaitseakadeemia, Lennuakadeemia ja Kaitseväe Akadeemia. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik raadiosidet väljaõppe eesmärgil piirata. Eestis tegutseb mitu ettevõtet, kes toodavad mehitamata õhusõidukeid ja kelle toodang vajaks katsetamist ka sellistes olukordades, kus raadioside ei toimi. Selleks on vaja raadioside piiramisega luua katsetamiseks piirkonnad, kus mehitamata õhusõidukite juhtimiseks vajalik raadioside puudub. Praktikas tähendab see õppepolügoone, kus on võimalik raadioside piirata selliselt, et see tavapärast igapäevaelu ei häiriks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik raadiosidet piirata teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Oluline on rõhutada, et eelnõuga ei panda kellelegi kohustust hakata raadiosidet piirama, vaid antakse selleks õigus. Eelnõul on positiivne mõju Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi haldusalale, kuna see annab võimaluse raadioside piiramise kasutamiseks ka väljaõppe otstarbel. Positiivne mõju on ka ETO-dele, teadus- ja arendustegevusega tegelevatele ettevõtetele ning õppeasutustele, mis tegelevad siseturvalisuse, riigikaitse või lennunduse valdkonnas. Kehtiva õiguse kohaselt neil raadioside piiramise õigust ei ole. 6 Eelnõu peamisteks sihtrühmadeks on eelpool nimetatud asutused ja ettevõtted, kelle tegevus on seotud riigi julgeoleku või avaliku korra tagamisega, riigi jaoks elutähtsate teenuste osutamisega ning institutsioonid ja asutused, kes tegelevad mehitamata sõidukite (õhk, vesi, maismaa) kasutamise väljaõppe või nende tehnoloogiate arendamisega. Hinnanguliselt peaks vastavate ettevõtete ja asutuste hulk jääma alla 30. Raadioside piiramine mõjutab selle mõjupiirkonnas viibijate jaoks sideteenuste kättesaadavust, kuid seda vähesel määral. Oluline on rõhutada, et raadioside piiramist rakendatakse üksnes vahetu ohu tõrjumise hetkel ning raadioside piiramist võimaldavad seadmed ei tööta alaliselt. Ohu tõrjumisest saadav kasu kaalub üle võimaliku kahju, mida võib kaasa tuua mobiilside lühiajaline häirimine. Juhul, kui edaspidi lennutatakse ilma eelneva kooskõlastuseta mehitamata õhusõidukeid lennukeelualas, kus on kasutuses ka raadiosidet piiravad seadmed, siis tähendab see seda, et eksisteerib oht, kus mehitamata õhusõiduki omanik jääb oma varast ilma, kuna see võib maandamisel puruneda. Väljaõppe ning teadus- ja arendustegevuse raames raadioside piiramine ei mõjuta igapäevast mobiilside kasutamist, kuna nimetatud eesmärkidel toimub raadioside piiramine selleks ettevalmistatud aladel, näiteks polügoonidel. Eelnõu soodustab kaitsetööstuse arengut, mis omakorda tähendab Eesti riigile laekuvat lisamaksutulu. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamine ei too riigile kaasa otseseid kulusid. TTJA töökoormus tõuseb vähesel määral, kuna suureneb sagedusloa taotlemise õigust omavate isikute ring, ning ametile lisandub kooskõlastuse läbiviimise kohustus ministeeriumitega piiravate tingimuste ajakohasena hoidmise jaoks. 8. Rakendusaktid ESS-is tehtavate muudatuste jõustumisel tunnistatakse kehtetuks majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. aasta määruse nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“ (RT I, 02.12.2015, 7; kättesaadav Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/102122015007) volitusnorm. ESS-is tehtavate muudatuse jõustumisel: 1) tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. aasta määrus nr 301 „Raadioside piiramise kord“ (RT I, 29.12.2024, 14; kättesaadav Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122024014); 2) kehtestatakse uus Vabariigi Valituse määrus „Raadioside piiramise tingimused ja kord“. Antud määrus asendab eelmises punktis kehtetuks tunnistatud määrust. Uues määruses sätestatakse täpsemad tingimused ja kord raadioside piiramisele, arvestades antud eelnõus tehtud ESS-i muudatustega. Määrusega täpsustatakse raadioside piiramise üldiseid tehnilisi tingimusi (näiteks piiramise ajaline kestus, keeld segada raadiosagedusi väljaspool sagedusloaga kehtestatud tingimusi jne). Lisaks määratletakse põhimõtted, kuidas ja millal toimub TTJA ja avalikkuse teavitamine piiramise faktist ning kuidas toimub piirkondade 7 määratlemine asutuste poolt, kus raadioside piiramist rakendada ei tohi (näiteks lennuväljade ümbrus). Määruse kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa). 9. Seaduse jõustumine Kuna eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kellelegi kaasa kohustusi vaid sellega antakse õigus raadioside piiramist võimaldavate seadmete kasutamiseks, kui selleks nähakse vajadust, siis jõustuvad muudatused üldkorras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväe peastaabile, Transpordiametile, Kaitsepolitseiametile, Eesti Lennuakadeemiale, Sisekaitseakadeemiale, Lennuliiklusteeninduse AS-ile, AS-ile Eesti Varude Keskus, Eesti Energia AS-ile, Elektrilevi OÜ-le, Elering AS-ile ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …….. 2026 (allkirjastatud digitaalselt) 8  EELNÕU 03.03.2026 Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui sagedusluba taotletakse käesoleva seaduse § 115 lõike 1 punkti 3 alusel, tuleb taotlusele lisada sama paragrahvi lõikes 12 nimetatud kooskõlastus.“; 2) paragrahvi 14 lõike 1 punktid 9 ja 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) raadiosageduste kasutamine jääb rahvusvahelise koordinatsiooni käigus kooskõlastamata, 10) riigilõiv on tasumata või“; 3) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) puudub käesoleva seaduse § 115 lõikes 12 nimetatud kooskõlastus.“; 4) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–9 nimetatud keeldumise aluseid ei arvestata raadioside piiramiseks vajaliku sagedusloa andmise korral.“; 5) paragrahvi 211 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal anda või muuta raadioside piiramise sagedusluba ilma käesoleva seaduse §-s 115 sätestatud menetluskorda järgimata, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks.“; 6) paragrahvi 115 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raadiosidet on lubatud piirata: 1) Kaitseväe, Kaitseliidu, julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti, vangla ning Päästeameti poolt avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks nii ohu ennetamisel, tõrjumisel kui ka korrarikkumise kõrvaldamiseks või väljaõppe eesmärgil; 2) siseturvalisuse, riigikaitse või lennunduse valdkonnas tegutseva õppeasutuse ning teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 12 nimetatud asutuse poolt väljaõppe või teadus- ja arendustegevuse eesmärgil; 3) riigi enamusosalusega äriühingul või elutähtsa teenuse osutajal riiklikult olulise objekti kaitseks või väljaõppeks; 4) teadus- ja arendustegevuse eesmärgil kolmandatel isikutel käesoleva lõike punktides 1 ja 2 väljastatud sageduslubade alusel ja ettevalmistatud keskkonnas.“; 7) paragrahvi 115 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: 1 „(11) Raadioside piiramine on raadioside osaline või täielik takistamine raadiotehniliste vahenditega sagedusloa alusel. (12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul sagedusloa taotlemiseks peab taotlejal olema elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse või valdkonda korraldava ministeeriumi kooskõlastus.“; 8) paragrahvi 115 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud raadioside piiramise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“: 9) paragrahvi 115 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 31 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) raadioside piiramise õigust omav isik raadioside piiramisel;“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn … ……………2026 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2026 2  Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Rakendusakti kavand Vabariigi Valitsuse määruse „Raadioside piiramise tingimused ja kord“ eelnõu Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 115 lõike 4 alusel. § 1. Raadioside piiramine (1) Raadiosidet võib piirata sagedusloa alusel sagedusloal kehtestatud tingimuste kohaselt kas ajutiselt või alaliselt. (2) Raadioside piiramisel on keelatud tekitada raadiohäireid väljaspool sagedusloaga määratud geograafilist piirkonda või sagedusala. (3) Raadioside piiramise ajaline kestus peab olema minimaalne, mis tagab raadioside piiramise eesmärgi täitmise. (4) Raadiosaateseadme kiirgus ja ribavälised kiirgused peavad vastama Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union, ITU) raadioside sektori soovituses SM.328 ja SM.1541 esitatud nõuetele. § 2. Raadioside piiramine Kaitseväe, Kaitseliidu, julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti, vangla ning Päästeameti poolt (1) Kaitsevägi, Kaitseliit, julgeolekuasutus ning Politsei- ja Piirivalveamet võivad raadiosidet piirata: 1) avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks; 2) väljaõppeks selleks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealadel. (2) Vangla võib raadiosidet piirata: 1) avaliku korra või julgeoleku tagamiseks vangla territooriumil; 2) väljaõppeks selleks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealadel või vangla territooriumil. (3) Päästeamet võib raadiosidet piirata: 1) päästesündmuse lahendamisel selle toimumise piirkonnas; 2) väljaõppeks selleks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealadel. § 3. Raadioside piiramine väljaõppe või teadus- ja arendustegevuse eesmärgil (1) Siseturvalisuse, riigikaitse või lennundusvaldkonnas tegutsev õppeasutus ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 12 nimetatud asutus võib raadiosidet piirata väljaõppe või teadus- ja arendustegevuse eesmärgil, mis on suunatud avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamiseks. (2) Lõikes 1 nimetatud asutus võib raadiosidet piirata selleks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealadel. 1 § 4. Raadioside piiramine riigi enamusosalusega äriühingu või elutähtsa teenuse osutaja poolt (1) Elutähtsa teenuse osutaja võib raadiosidet piirata elutähtsa teenuse osutamiseks vajaliku objekti kaitseks või väljaõppeks selle territooriumil. (2) Elutähtsa teenuse osutaja esitab vastava elutähtsa teenuse toimepidavust korraldavale asutusele (edaspidi ETKA) kooskõlastamiseks objekti, mille territooriumil soovitakse raadiosidet piiravat raadiotehnilist vahendit kasutada. (3) ETKA hindab objekti olulisust riigi toimimiseks vajaliku kriitilise taristu kontekstis ja kooskõlastab taotluse või jätab selle kooskõlastamata. (4) Riigi enamusosalusega äriühing võib raadiosidet piirata enda tegevuseks olulise objekti kaitseks või väljaõppeks vastava objekti territooriumil. (5) Riigi enamusosalusega äriühing esitab oma tegevust korraldavale ministeeriumile kooskõlastamiseks objekti, mille territooriumil soovitakse raadiosidet piiravat raadiotehnilist vahendit kasutada. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ministeerium hindab objekti olulisust riigi toimimiseks vajaliku kriitilise taristu kontekstis ja kooskõlastab taotluse või jätab selle kooskõlastamata. (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab menetlusse positiivse kooskõlastuse saanud objektide sagedusloataotlused. § 5. Raadioside piiramine teadus- ja arendustegevuse eesmärgil kolmandate isikute poolt (1) Kolmandad isikud võivad raadiosidet piirata teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. (2) Lõikes 1 nimetatud isik saab raadiosidet piirata elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt väljastatud sageduslubade alusel ja tingimustel ning sagedusloa omaniku nõusolekul. (3) Lõikes 1 nimetatud isik esitab sagedusloa omanikule: 1) sooviavalduse raadioside piiramiseks teadus- ja arendustegevuse eesmärgil; 2) info raadioside piiramise aja ja koha kohta; 3) info raadiosidet piirava tehnilise vahendi kirjelduse, sealhulgas piiratavate raadiosageduste ning kiirgusvõimsuse kohta. (4) Sagedusloa omanik võib lubada teadus- ja arendustegevuse läbiviijal raadiosidet piirata selleks ettevalmistatud harjutus- ja väljaõppealadel. (5) Sagedusloa omanik võib vajaduse korral teha raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi kontrollmõõtmise. (6) Raadioside piiramise korral sagedusloa tingimustest kinnipidamise eest vastutab sagedusloa omanik. § 6. Raadioside piiramisest teavitamine 2 (1) Raadioside piiramiseks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealadel peab nähtaval kohal olema selgitav teave selle kohta, et piirkonnas võib esineda raadiosidehäireid või raadioside kasutamine on piiratud. (2) Teabe raadioside piiramise piirkonna, kasutatava vahendi, eeldatava kestuse ja piiratavate raadiosageduste kohta peab raadioside piiramise õigust omav isik edastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile enne raadioside piiramist, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhtudel. (3) Kui enne ootamatu sündmuse toimumist ei ole võimalik esitada teavet raadioside piiramise kohta või kui julgeoleku kaalutlustest lähtuvalt ei ole teabe esitamine otstarbekas, siis teavitab raadioside piiramise õigust omav isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit raadioside piiramise piirkonnast, raadioside piiramise kestusest ja piiratud raadiosagedustest peale raadioside piiramise lõppu ühe tööpäeva jooksul. § 7. Piirangute seadmine raadioside piiramisele (1) Raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi kasutusele võtmiseks ja kasutamiseks võivad põhjendatult lisada piiravaid tingimusi alljärgnevad ministeeriumid: 1) Justiits- ja Digiministeerium; 2) Kaitseministeerium; 3) Kliimaministeerium; 4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 5) Siseministeerium. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet küsib lõikes 1 nimetatud ministeeriumide käest objektide loetelu koos nendele lisatud piiravate tingimustega, mille kohta on asjaomasel ministeeriumil piiravaid tingimusi raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi kasutamiseks. (3) Lõikes 2 nimetatud objektide loetelu koos piiravate tingimustega värskendatakse minimaalselt kord kahe aasta jooksul. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvestab sagedusloa andmisel lõikes 2 toodud objektide ja piiravate tingimustega. (5) Vajaduse korral teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi kontrollmõõtmise. § 8. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. aasta määrus nr 301 „Raadioside piiramise kord“ tunnistatakse kehtetuks. 3