Edastamine

EELNÕU 6.03.2024 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (trahviühiku suurendamine) § 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi üks kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kaheksa eurot.ˮ; 2) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule karistusena määratava või mõistetava rahatrahvi suuruse arvutamisel võetakse aluseks pool rahatrahvi määrast, mis on sätestatud käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses väärteo eest maksimaalse karistusena, välja arvatud juhul, kui noorema kui kaheksateistaastase isiku karistamine on seaduses eraldi sätestatud.ˮ; 3) paragrahvi 72 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja sõna „kolmˮ. § 2. Liikluskindlustuse seaduse muutmine Liikluskindlustuse seaduse § 811 lõikes 2 asendatakse arv „80“ arvuga „160“. § 3. Liiklusseaduse muutmine Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 262 punktis 1 asendatakse arv „5” arvuga „7”; 2) paragrahvi 262 punktis 2 asendatakse arv „20“ arvuga „40“; 3) paragrahvi 262 punktides 3 ja 4 asendatakse arv „40“ arvuga „80“; 4) paragrahvi 262 punktides 6 ja 7 asendatakse arv „80“ arvuga „160“; 5) paragrahvi 2621 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „80“ arvuga „160“; 6) paragrahvi 2621 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „40“ arvuga „80“; 7) paragrahvi 2621 lõike 2 punktis 3 asendatakse arv „20“ arvuga „40“; 8) paragrahvi § 2621 lõike 2 punktis 4 asendatakse arv „5“ arvuga „7“. § 4. Tubakaseaduse muutmine Tubakaseaduse § 501 lõikes 2 asendatakse arv „20“ arvuga „40“. 1 § 5. Tuleohutuse seaduse muutmine Tuleohutuse seaduse § 561 lõikes 2 asendatakse arv „40“ arvuga „80“. § 6. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 541 lõikes 4 asendatakse arv „300“ arvuga „420ˮ; 2) paragrahvi 548 lõikes 4 asendatakse arv „100“ arvuga „160“; 3) seadustikku täiendatakse §-ga 2126 järgmises sõnastuses: „§ 2126. Rahatrahvi suuruse arvutamise erisused Karistusseadustiku § 47 lõikes 1 sätestatud rahatrahvi arvutamise aluseks olevat kaheksa euro suurust trahviühikut ei kohaldata enne 1. jaanuari 2025 alustatud väärteomenetlustes.“. § 7. Ühistranspordiseaduse muutmine Ühistranspordiseaduse § 85 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „10 trahviühikutˮ tekstiosaga „5 trahviühikutˮ. § 8. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………… 2024. a __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2024. a 2  Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku tõstmine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb riigi eelarvestrateegia 2024–2027 rakendamisest,1 mis näeb ette trahvide kahekordse tõstmise. Rahatrahv on üks väärteo toimepanemise eest ette nähtud karistustest. Eelnõuga muudetakse karistusseadustikus (edaspidi KarS) sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurust ja tõstetakse see kahekordseks ehk neljalt eurolt kaheksale eurole. Selleks, et muuta rahatrahvi suuruse arvutamine paindlikumaks, kaotatakse ära piirang, mille kohaselt on väärteo eest võimalik määrata rahatrahvi minimaalselt kolm trahviühikut ehk kehtiva määra kohaselt 12 eurot. Muudatuse tulemusena saab määrata väärteo toimepanemise eest rahatrahviks edaspidi ka ühe trahviühiku suuruse summa ehk kaheksa eurot. Muudatus kergitab väärteo eest kohaldatava maksimaalse trahvisumma senise 1200 euro asemel 2400 euroni, kuid alaealiste kohtlemiseks luuakse siiski erand ja nendele määratavate rahatrahvide arvutamisel tuleb lähtuda poolest seaduses sätestatud rahatrahvi suurusest. Kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, siis alaealisele on sama rikkumise eest võimalik määrata vaid kuni 150 trahviühiku suurune rahatrahv. Rahatrahvi suurendamise tõttu muudetakse ka väärteomenetluse seadustikku (edaspidi VTMS). Lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi arvutamise aluseks olevaks summaks sätestatakse liiklusseaduses (edaspidi ka LS) senise viie euro asemel seitse eurot. Selle muudatuse tõttu suurendatakse ka kirjalikus hoiatamismenetluses lubatavat maksimaalset hoiatustrahvi VTMS-is ligikaudu 1,4 korda ehk 300 eurolt 420 eurole. Muudatusega taastatakse ühtlasi nõue ja põhimõte, mille kohaselt ei saa kirjalikus hoiatamismenetluses kiiruseületamise eest makstava rahatrahvi suuruse arvutamisel kasutatav määr olla suurem kui trahviühik. Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahv tõuseb 160 eurole. Hoiatus- ja mõjutustrahvi või selle arvutamise aluseks olevat määra muudetakse viies eriseaduses: liiklusseaduses, liikluskindlustuse seaduses, tubakaseaduses, tuleohutuse seaduses ja ühistranspordiseaduses. Ühistranspordis piletita sõidu eest määratavat karistust soovitakse muuta minimaalselt ja selleks piiratakse ühistranspordiseaduses (edaspidi ka ÜTS) ettenähtud rahatrahvi suurus viie trahviühikuga. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]). 1 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/riigi-eelarvestrateegia 1 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud mõne muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuses heakskiidetud riigi eelarvestrateegiaga. Riigi eelarvestrateegia 2024–20272 punkti 3.2 kohaselt on uue valitsuskoalitsiooni üks eesmärk vähendada eelarvepuudujääki, mille saavutamiseks on juba vastu võetud mitu maksumuudatust, mis sisalduvad eelarvestrateegia aluseks olevas majandusprognoosis. Siiski sisaldab ka eelarvestrateegia mitut eelarvepositsiooni parandavat tulumeedet, nagu näiteks mootorsõidukimaksu, magustatud jookide maksu ja riigikaitsemaksu kehtestamine, keskkonnatasude, trahvide ja riigilõivude tõstmine. Eelarvestrateegia lk 170 tuuakse välja, et valitsus on kokku leppinud ka taastuvenergiatasu reformis, mis suurendab tulusid alates 2025. aastast. Samuti plaanitakse tõsta riigilõive (peamiselt Transpordiameti toimingutelt) ja teekasutustasu ning kahekordistada trahvimäärasid. Eelarvestrateegia (lk 180) kohaselt suurenevad mittemaksulised tulud võrreldes majandusprognoosiga valitsuse eelarvemeetmete toel kõigil aastatel 100 170 miljoni euro võrra. Tulusid suurendab peamiselt keskkonnatasude tõstmine. Samuti suurenevad omanikutulud, trahvitulud ja riigilõivud. Järgmise aasta mittemaksuliste tulude maht ulatub 2024. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt 2,7 miljardi euroni. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse karistusseadustiku redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 40; liikluskindlustuse seaduse redaktsiooni RT I, 07.03.2023, 35; liiklusseaduse redaktsiooni RT I, 22.12.2023, 4; tubakaseaduse redaktsiooni RT I, 07.03.2023, 19; tuleohutuse seaduse redaktsiooni RT I, 16.12.2022, 20; väärteomenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 127 ning ühistranspordiseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 104. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS § 104 p 14), sest muudetakse väärteomenetluse seadustikku. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Trahviühiku suurendamine 1.01.2015 jõustus mahukas seadusemuudatuste pakett,3 mida tuntakse lühidalt ka karistusõiguse revisjoni nime all. Eelnõu kandis Riigikogus numbrit 554 SE ja selle seletuskirja sissejuhatuse4 kohaselt oli revisjoni põhieesmärk kuriteo- ja väärteokoosseisude võimaliku kattuvuse ja piiritlemise käsitlemine, väärteovastutuse ja haldussunni mõistliku vahekorra kontrollimine ning ülemäärase karistatavuse kõrvaldamine. KarS muudatustega tõsteti kuritegude eest ette nähtud rahalise karistuse miinimumpäevamäära 3,2 eurolt 10 eurole. Kõnesoleva eelnõuga viiakse kuriteo ja väärteo eest füüsilisele isikule ettenähtud miinimumpäevamäär ja trahviühik omavahel paremini kooskõlla. 2 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/riigi-eelarvestrateegia 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014001. 4 http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78433b29-8b2f-4281-a582- 0efb9631e2ad/Karistusseadustiku%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20 muutmise%20seadus/ 2 Karistusega väljendatakse riigi hukkamõistu teatud tegudele. Riigil on nii karistusmäära kehtestamisel seadusandlikus protsessis kui konkreetsele isikule karistuse mõistmisel kohustus järgida õiguskorra kaitsmise huve. Karistus, sh isikule väärteo eest mõistetav rahatrahv, peab olema nii suur, et sellel on nii eri- kui ka üldpreventiivne mõju ehk see peab muutma nii süüdlase enda kui ka kogu ühiskonna hoiakut. Seega tuleb ka rahalise mõjuga karistusmäärasid (nt rahaline karistus ja rahatrahv) pidevalt üle vaadata, et need elukalliduse tõusu jms tegurite tõttu aja jooksul ei devalveeruks. Riigil on kohustus nii tulud kui ka kulud, mis konkreetse eelarveaasta jooksul tekivad, selleks eelarveaastaks arvesse võtta. Seega on ka trahvide laekumisel oma roll riigieelarve tulude kujunemisel. Muudatusega loodetakse siiski ka õiguskuulekuse suurenemist. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab karistuse mõistmisel võtma lähtepunktiks sanktsiooni keskmise määra. Rahatrahvi maksimaalsed määrad kehtestab seadusandja, millest rakendaja saab siis arvutada keskmise määra. Seaduses sätestatud karistusmäära tõstmine annab menetlejale parema võimaluse raskematele süütegudele reageerida. Trahviühiku suurendamine ei viita siiski üheselt kriminaalpoliitika karmistamisele, kuna trahv on üks võimalik väärteomenetluse tulemus teiste seas. Nii võeti nt 18.02.2015 Riigikogus vastu VTMS-i muudatus,5 mis jõustus 29.03.2015 ja mis lubab vähetähtsa teo puhul jätta menetluse alustamata ning piirduda suulise hoiatamisega. Sama muudatusega täpsustati võimalust lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel, kui isiku süü pole suur ning menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Menetluse lõpetamise eelduseks võib olla ka tekitatud kahjude heastamine või hüvitamine või sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse määramine. Alaealiste väärteo toimepanijate puhul on mittekaristuslike alternatiividena endiselt võimalik kasutada alaealise mõjutusvahendi määramist KarS § 87 alusel. Teatud väärtegude puhul saab karistuslike alternatiividena rakendada aresti ja selle asemel üldkasuliku töö määramist ning sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. 01.01.2015 jõustunud seadusemuudatustega (karistusõiguse revisjon) vähendati oluliselt väärteokoosseisude hulka Eesti seadustes. Lähtudes põhimõttest, et vähem tähtsate rikkumiste puhul tuleb eelistada karistusõigusväliseid vahendeid ning kuna VTMS-is on loodud ka võimalus menetlus sellisel juhul alustamata jätta, saabki väita, et karistatavaks jäävad üksnes sellised teod, kus riikliku hukkamõistu väljendamine karistuse määramisega on vajalik. Seega on põhjendatud ka nende rikkumiste eest ettenähtud trahvi suurendamine, säilitades siiski vajaliku paindlikkuse juhtumi asjaolude arvestamiseks (nt lähtumine madalamast trahvimäärast alaealiste puhul). Eelnõuga tehakse ettepanek tõsta trahviühik kahekordseks ehk neljalt eurolt kaheksale eurole. Kui võtta aluseks töötasu alammäär, siis nii miinimumsissetulek kui ka keskmine palk on alates 2002. aastast oluliselt tõusnud, trahviühiku suurus on jäänud aga samaks. Et tagada üldist õigusrahu, ei ole praktikas peetud vajalikuks trahviühiku sama sagedast tõstmist, kui seda on tehtud töötasu alammäära puhul. Väärteomenetluse läbiviimine nõuab eelarvelisi vahendeid. Võrreldes 2001 aastaga on oluliselt tõusnud kulud menetlusele ja menetlejatele (kohtuväline menetleja, kohus). On mõistlik, et neid nõutakse sisse inimestelt, kelle õigusvastane käitumine neid kulutusi põhjustavad. Trahviühikute süsteem kehtib Eestis alates 1. oktoobrist 2001, algselt vastas ühele trahviühikule 60 krooni, eurole ülemineku järel 4 eurot. 1. jaanuaril 2001. a kehtestati tunnipalga alammääraks 9 krooni 40 senti ja kuupalga alammääraks täistööajaga töötamise korral 1600 krooni. See oli aluseks ka trahviühiku suuruse kehtestamisel, milleks ei otsustatud määrata mitte 53 krooni (1600 : 30 = 53,3), vaid 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015001 3 varuga 60 krooni, et ei peaks kohe hakkama trahviühiku suurust muutma, kui miinimumpalk muutub. 1. jaanuaril 2002. a kehtestati tunnipalga alammääraks 10 krooni 95 senti ja kuupalga alammääraks täistööajaga töötamise korral 1850 krooni, st et juba 2002. a oli see varem varuga valitud trahviühik ületatud ning trahviühikut oleks tulnud tõsta vähemalt 70 kroonile (1850 : 30 = 61,6). 1. jaanuarist 2011, kui Eestis võeti kasutusele euro, jäi töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral tunnis 1,80 eurot ja kuus 290 eurot. 1. jaanuarist 2024 on tunnitasu alammäär 4,86 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Töötasu alammäära ja trahviühiku suuruse võrdlus 2001–2024 Aasta Töötasu alammäär täistööajaga töötamise Trahviühiku suurus korral 2001 1600 krooni 60 krooni 2002 1850 krooni 60 krooni 2003 2160 krooni 60 krooni 2004 2480 krooni 60 krooni 2005 2690 krooni 60 krooni 2006 3000 krooni 60 krooni 2007 3600 krooni 60 krooni 2008 4350 krooni 60 krooni 2009 4350 krooni 60 krooni 2010 4350 krooni 60 krooni 2011 278 eurot (4350 krooni) 60 krooni 2012 290 eurot (4537,51 krooni) 4 eurot (62,59 krooni) 2013 320 eurot (5006,91 krooni) 4 eurot (62,59 krooni) 2014 355 eurot (5554,54 krooni) 4 eurot (62,59 krooni) 2015 390 eurot (6102,17 krooni) 4 eurot (62,59 krooni) 2016 430 eurot (6728,04 krooni) 4 eurot (62,59 krooni) 2017 470 eurot (7353,90 kroon)i 4 eurot (62,59 krooni) 2018 500 eurot (7823,30 krooni) 4 eurot (62,59 krooni) 2019 540 eurot ( 8449,16 krooni) 4 eurot (62,59 krooni) 2020 584 eurot (9137,61 krooni) 4 eurot (62,59 krooni) 2022 654 eurot (10 232,88 krooni) 4 eurot (62,59 krooni) 2023 725 eurot ( 11 343,79 krooni) 4 eurot (62,59 krooni) 2024 820 eurot (12 830,21 krooni) 4 eurot (62,59 krooni) Pärast KarS-i jõustumist 1.09.2002 oli kuritegude eest ette nähtud rahalise karistuse miinimumpäevamäär 50 krooni ja väärtegude eest ette nähtud rahatrahvi ühik 10 krooni võrra suurem ehk 60 krooni. Kuigi ülaltoodust nähtuvalt on töötasu alammäära tõstetud rohkem kui 20 korral, on trahviühiku suurus jäänud samaks. 2024. a on töötasu alammäär 820 eurot6. Kui arvutada see ümber kroonidesse, oleks see 12 830,21 krooni. Lähtudes 2002. a aluseks võetud põhimõtetest, võiks trahviühiku suurus pelgalt aritmeetilise tehte alusel olla praegu minimaalselt 427,66 krooni ehk 27 eurot. Rahatrahvid määratakse kehtiva õiguse kohaselt vahemikus 3 kuni 300 trahviühikut (s.o 12– 1200 eurot). Enamik karistusi määratakse väärteomenetluses liiklusrikkumiste eest. 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/109122023005 4 Enim registreeritud väärteod 2023. a* Liiklusseaduse § 227 Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse 30998 ületamine Liiklusseaduse § 242 Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete 12270 muu rikkumine Karistusseadustiku § Varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise 8235 218 õiguse vastu Ühistranspordiseaduse § 6478 85 Piletita sõit ja taksosõidutasu maksmisest keeldumine Liiklusseaduse § 207 Tehnonõuetele ja erisüsteemi tehnonõuetele 5646 vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, autorongi, masinrongi või trammi juhtimine Liiklusseaduse § 221 Juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale 4629 sõitmine foori keelava tule ajal Liiklusseaduse § 224 Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi 4147 juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades * LS ja KarS: PPA andmed 25.01.2024; ÜTS: JuM andmed 23.02.2024 Trahviühikut suurendades tuleb arvestada sellega, et karistuse määramisel on kohtuvälisele menetlejale ja kohtule antud üsna suur kaalutlusruum. Nt kui trahvimäär konkreetse väärteo eest on kuni 100 trahviühikut, siis ei tähenda trahviühiku kahekordseks tõstmine automaatselt seda, et nt praegu mõistetav 20 trahviühiku ehk 80 euro suurune rahatrahv on ka pärast trahviühiku suurendamist 20 trahviühikut ehk uue määraga juba 160 eurot. Pigem võib eeldada, et hakatakse kohaldama väiksemat arvu trahviühikuid, kuna karistust mõistes peetakse silmas ka lõplikku summat. Selle näite puhul võib siis juhtuda, et väärteo eest ei mõisteta edaspidi karistuseks mitte 20 trahviühiku suurust rahatrahvi, vaid nt 12 trahviühiku suurune rahatrahv ehk 96 eurot. KarS § 56 lõike 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohus peab karistust mõistes ja kohtuväline menetleja peab karistust määrates arvestama kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Senine kogemus näitab, et trahve ja rahalisi kohustusi suurendades ei tohiks arvestada nende laekumise protsenti, mis kehtib praeguse määra puhul puhul, kuna laekuvate summade maht tavaliselt mingiks perioodiks väheneb. Trahvide tõstmine tekitab ilmselt enim probleeme sotsiaalselt tõrjutud ning majanduslikult raskemas seisus gruppides, nagu näiteks paljud sõltlased, kelle puhul ei kasutata praeguses menetluspraktikas trahvide asemel piisavalt teisi alternatiive või pole sobivad alternatiivid, näiteks sotsiaalprogrammid, kättesaadavad. Viimase küsimusega tuleb riigil lähiajal põhjalikumalt tegeleda. Eeltoodud põhjustel tuleb vähendada ka senist miinimumtrahvi. Kui kehtiva trahviühiku puhul, milleks on neli eurot, on minimaalne trahv kolm trahviühikut ehk 3 × 4 = 12 eurot, siis trahviühikut oluliselt suurendades võib väiksemate rikkumiste eest määratav 24 euro suurune miinimumkaristus olla liiga suur. 5 Kokkuvõttes tuleb trahviühikut suurendades arvestada ka kuriteo eest mõistetava rahalise karistuse miinimumpäevamäära, mis peab avaldama trahviühiku suurendamisega sarnast mõju kogutava trahviraha näol. Liigse surve avaldamine rahaliste kohustuste puhul võib siiski esile kutsuda soovimatuid tagajärgi nii menetluskoormuse suurenemise kui ka täitmata nõuete näol. See omakorda võib kaasa tuua arestide ja üldkasuliku töö määramiste arvu kasvu, mis tähendab riigile lisakulu. 2.2. Alaealiste erikohtlemine Trahviühiku kaheksa euroni suurendamise negatiivset mõju võiks kompenseerida trahvimise uute alternatiivide kasutamine teatud haavatavate gruppide puhul. See võimaldaks muuta süsteemi ka reaalselt paindlikumaks. Alaealiste puhul tuleks tulevikus kaaluda trahvi kasutamist vaid juhul, kui alaealisel on iseseisev sissetulek või menetlejal on alust arvata, et trahv on käitumise mõjutamiseks parim vahend. Sellest tulenevalt tuleb leida alternatiivseid mõjutusvahendeid. Kuritegude eest mõistetava rahalise karistuse kohta on KarS §-s 44 sätestatud, et rahalist karistust ei mõisteta nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut. Kui teo toimepanemise ajal nooremal kui kaheksateistaastasel isikul on iseseisev sissetulek, võib alaealisele kuriteo eest mõistetav maksimaalne rahaline karistus olla pool täiskasvanule samaväärse teo eest ettenähtud karistusest. Kehtivas õiguses ei tehta väärteo eest rahatrahvi määrates vahet alaealise ja täiskasvanu vahel. Riigikohus on oma 19. juuni 2003. a lahendis nr 3-1-1-57-037 sedastanud, et iseseisva sissetulekuta alaealisele rahatrahvi kohaldamisel ei ole erinevalt kuritegudest ette nähtud piirangut. Riigikohus ei nõustunud linnakohtu seisukohaga, et ka väärtegude korral võiks lähtuda KarS §-s 44 sätestatust ning välistada rahatrahvi mõistmise nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel puudub iseseisev sissetulek. Alaealise puhul on iseseisva sissetuleku omamine enamasti välistatud, sest töölepingu seaduse (TLS) § 7 lõike 1 kohaselt ei tohi tööandja töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud paragrahvi 7 lõikes 4 sätestatud juhtudel. See on täiesti arusaadav piirang, sest alaealine peab siiski täitma koolikohustust ning õppimise eest tasu maksma ei pea. TLS § 7 lõige 4 lubab tööandjal 13– 14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda sellisele tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). Eeltoodust tulenevalt tähendab alaealisele rahatrahvi mõistmine üldjuhul seda, et selle summa tasuvad tema vanemad, v.a juhul, kui alaealisel on oma sissetulek. Kui alaealisele mõistetud rahatrahv on väike, võib suurema tõenäosusega eeldada, et ta tasub selle ise (nt taskurahast vms), samal ajal kui suur trahv jääb eeldatavasti alaealise vanemate kanda. Karistustundlikuma sihtrühmana võib välja tuua ka pensionärid, kellele võib senisest suurema rahatrahvi tasumine üle jõu käia. Oluline on siiski rõhutada, et pensioni puhul on rahatrahvi täitmise kohta täitemenetluse seadustikus (edaspidi TMS) ette nähtud kitsendused. Siinkohal võib välja tuua ka Riigikohtu 7. juuni 2007. a lahendi 3-2-1-68-07, mis olukorda ilmekalt kirjeldab ja milles juhitakse tähelepanu pensionäri sissetuleku arestimise piirangutele. Riigikohus on viidatud lahendis 3-2-1-68-078 sedastanud järgmist: „13. Vastavalt TMS § 131 lg 1 punktile 10 ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib riikliku 7 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222468202. 8 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-68-07. 6 pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse RPKS § 47 lg 2 kohaselt pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast. Tulenevalt sama paragrahvi 3. lõikest võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Seega sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus riiklikust pensionist kinnipidamise maksimaalmäära. Kolleegium leiab, et lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale.“. 2.3. Trahviühiku suurendamise kõrval rahatrahvi süüdlase tegeliku sissetuleku põhise arvutamise võimaluse kaalumine Kõnesoleva eelnõu ettevalmistamisel analüüsiti võimalust seada väärteo eest määratavate trahvide suurus sõltuvusse väärteo sooritanu sissetulekust, varalisest seisust ja ülalpeetavate arvust ning leiti, et see küsimus väärib ja vajab täiendavat ja põhjalikumat hindamist. Nii võib kaaluda tegeliku sissetuleku alusel rahatrahvi määramise võimalust näiteks liiklussüütegude puhul, eristades neist omakorda ohtlikumad. Kõigi väärtegude puhul tegeliku sissetuleku põhisele rahatrahvi arvutamise süsteemile üleminek ei pruugi anda loodetud tulemusi, pigem võib see oluliselt raskendada keskmist sissetulekut teenivate isikute olukorda võrreldes kehtiva korraga (vt näiteid allpool). Liiklussüütegudele keskendumine tähendaks ka seda, et vajalikke infosüsteeme peavad üheskoos arendama PPA ja MTA, kelle tehniline võimekus on juba praegu suurem kui teistel kohtuvälistel menetlejatel. Arvestades selle eelnõu kiireloomulisust, ei ole selliste muudatuste tegemine praegu siiski võimalik, kuna eeldab laiemat õiguslikku analüüsi, samuti infotehnoloogiliste lahenduste hindamist ning elluviimist. Kuritegude ja väärtegude eest ettenähtud rahatrahvi käsitati erinevalt juba 1992. a kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK) ja haldusõiguserikkumiste seadustiku9 (edaspidi HÕS) kehtivuse ajal. Nii nägi KrK § 28 ette, et kuriteo eest mõistetav rahatrahv on rahaline sissenõue, mille kohus võib mõista kuni kolmesaja päevamäärani. Trahvi päevamäära tuli arvutada süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel pärast maksude mahaarvamist, võttes arvesse tema perekondlikku ja majanduslikku seisundit. Samas aga nägi KrK rakendusseaduse § 17 lõige 2 ette, et kuni rahatrahvi päevamäära arvutamise korra kehtestamiseni loetakse rahatrahvi päevamääraks riiklikult fikseeritud sotsiaalse elatusmiinimumi alusel arvutatav keskmine päevasissetulek.10 1996. a seadusemuudatustega11 muudeti § 17 lõiget 2 ning sätestati, et kuni rahatrahvi päevamäära arvutamise korra kehtestamiseni lähtutakse rahatrahvi määramisel päevapalgast ning et päevapalga arvutamise aluseks on kuriteo toimepanemise ajal kehtiv Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumpalga) suurus, kusjuures päevapalga suurus koodeksi järgi määratakse kindlaks kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, murdosa arvestamata. HÕS-is jäädi ka 1996. aastal KrK-st erineva regulatsiooni juurde. HÕS § 21 nägi ette, et rahatrahv määratakse haldusõiguserikkumise eest ettenähtud sanktsioonis toodud 9 HÕS hõlmas kõiki haldusõigusrikkumisi erinevalt praegusest õigusest, kus väärtegusid käsitletakse kas KarS-is või eri haruseadustes. 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/30603 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/31197 7 päevapalga määra ulatuses ning et päevapalga arvutamise aluseks on haldusõiguserikkumise ajal kehtiv Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär, kusjuures päevapalga suurus määratakse kindlaks kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, murdosa arvestamata. Lähtudes väärteo toimepanemise asjaoludest, on väärtegusid võimalik menetleda lühi-, kiir- või üldmenetluse korras. Lühi- ja kiirmenetluse kohaldamise eesmärk on menetleda asju kiiresti. Kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged (nt lahtise turvavööga sõitmine), on kohtuvälisel menetlejal võimalik kohe määrata rikkujale rahatrahv. Süüdlase tegeliku sissetuleku alusel rahatrahvi arvutamine on aga tegevus, mis ei saa toimuda kiiresti. Kuna kuritegude puhul on tegeliku sissetuleku põhjal päevamäära arvutamise kord välja töötatud, siis saaks seda vajaduse korral kasutada eeskujuna ka väärteomenetluses. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 32 lõike 2 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 13.08.2002. a määrus nr 264 „Keskmise päevasissetuleku arvutamise, keskmisest päevasissetulekust mahaarvamiste tegemise, elatustaseme väljaselgitamise ning keskmise päevasissetuleku arvutamiseks ja elatustaseme väljaselgitamiseks vajalike andmete väljanõudmise, esitamise ja vormistamise kord.“12 Kõige lihtsam on teha isiku aastanetosissetulek kindlaks tema tuludeklaratsioonis esitatud andmete põhjal tema suhtes menetluse alustamise aastale eelnenud aasta kohta, kui need andmed on Maksu- ja Tolliametist kättesaadavad. Kui aga andmed tulu kohta ei ole Maksu- ja Tolliametist süüdlase tuludeklaratsiooni põhjal kättesaadavad, tuleb isiku aastanetosissetulek kindlaks teha isikule menetluse alustamise aastale eelnenud aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete põhjal. Päevasissetulek on üks neljasajandik süüdistatava aastanetosissetulekust. Päevasissetulekut vähendatakse: 1) 10 protsendi võrra süüdistatava iga alaealise ülalpeetava kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 30 protsenti; 2) kuni 20 protsendi võrra, kui süüdistatav tõendab, et tal on võlad, mis oluliselt vähendavad tema maksevõimet; 3) 3,20 euro võrra elamiseks hädavajalike kulude katmiseks. Elamiseks hädavajalike kulude katmise summat võib selgitada järgmiselt. Sotsiaalhoolekandeseaduse (edaspidi SHS) § 131 sätestab toimetulekutoetuse. Paragrahvi 131 lõike 2 kohaselt on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Lõike 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist. 2024. aasta riigieelarve seaduse13 § 2 (seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine) lõike 6 punkti 2 kohaselt on üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot kuus. Lähtudes sellest, et isiku toimetulekupiir ühes kuus on 200 eurot, saab selle põhjal välja arvutada, et ühe päeva toimetulekupiiriks on sel juhul ümardatult 6,70 eurot (200 eurot jagatud 30-ga). Kehtiva seaduse (KarS § 47) sõnastuse kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada väärteo eest rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Kuriteo eest mõistetav maksimaalne rahaline karistus on viissada päevamäära (KarS § 44). Kui võtta aluseks ainult 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/121052013008 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023019 8 miinimumpäevamäär (kuritegu) ning miinimumtrahviühik (väärtegu), siis oleks maksimaalne rahaline karistus kuritegude puhul, kui isiku tegelikku sissetulekut ei suudeta välja selgitada, 5000 eurot (10 × 500) ning maksimaalne rahatrahv väärtegude puhul praegu kehtiva trahviühiku suurust (neli eurot) arvestades 1200 eurot (4 × 300). Rahalise karistuse ning rahatrahvi miinimum- ja maksimummäära erisused peaksid alles jääma. Kui muuta alam- ja ülemmäärad ühesuguseks, ei oleks enam vahet, kas tegemist on väärteo või kuriteoga, ning see ei oleks õige. Rahatrahvi minimaalne suurus hakkab eelnõus kavandatu kohaselt olema üks trahviühik ehk kaheksa eurot (kehtivas õiguses 12 eurot). Kuritegude puhul on minimaalne rahalise karistuse suurus kolmkümmend päevamäära ehk 300 eurot (30 × 10). Kui süüdimõistetu või süüdlase tegelik keskmine päevasissetulek on suurem, siis on loomulikult suuremad ka vastavad maksimaalsed karistused. Samas tuleks erinevad ülemmäärad siiski alles jätta, et väärtegudel oleksid kergemad karistused kui kuritegudel. 300 trahviühikut tuleks maksimumina alles jätta täiesti pragmaatilistel põhjustel: sel juhul ei ole vaja eriseaduste vastutuse peatükke uuesti üle vaadata ning iga konkreetset koosseisu rahatrahvi võimaliku suuruse tõttu muuta. Isikule rahatrahvina kohaldatav väärteokaristus süüdlase tegeliku sissetuleku alusel võiks kujuneda järgmiselt. Nt otsustab kohtuväline menetleja (politseinik) karistada 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga keskmist palka saavat mootorsõidukijuhti, kes pani toime liiklusväärteo. Statistikaameti veebilehel olevate andmete kohaselt oli 2023. a III kvartali keskmine brutokuupalk 1812 eurot,14 mis teeb isiku netosissetulekuks 1439,27 eurot15. Lihtsuse mõttes võtame näites aluseks 1439 euro suuruse summa ja seega saab süüdlase aastanetosissetuleku põhjal väärteomenetluse alustamisele vahetult eelnenud aastal (12 × 1439 = 17 268 eurot) arvutada välja süüdlase keskmise päevasissetuleku (17 268 : 400 = 43,17). Kui süüdlasel on nt üks alaealine ülalpeetav, vähendatakse saadud keskmist päevasissetulekut kümme protsenti alaealise ülalpeetava kohta (43,17 – [43,17 × 0,1] = 38,90). Saadud tulemusest lahutatakse veel elamiseks hädavajalike kulude summa (38,90 – 3.20 = 35,70.). Nii saadaksegi päevamäära suurus, mille korrutamisel trahviühikute arvuga saadakse süüdlase tasutav tegelik rahatrahvisumma (35,70 × 100 = 1820) 3570 eurot. Kehtiva õiguse kohaselt, mis ei näe ette rahatrahvi suuruse arvutamist süüdlase sissetuleku alusel, oleks keskmist palka saava isiku karistus 100 trahviühiku puhul 400 eurot (4 × 100), trahviühiku suurendamisel eelnõus pakutud määral aga 800 eurot (8 × 100). Seega juhul kui arvutada trahvi suurust isiku sissetuleku alusel, tõstaks see oluliselt mitte ainult suurema sissetulekuga isikute trahve, vaid ka väiksema ja keskmise sissetulekuga isikute trahve: võrreldes kehtiva trahvimääraga oleks tõus koguni enam kui kaheksakordne. Teise näite võib tuua piletita sõidu kohta. Ühistranspordiseaduse § 85 kohaselt on sõiduõigust tõendava dokumendita sõit bussis, trammis, trollibussis või reisirongis karistatav rahatrahviga kuni 10 trahviühikut ehk 40 eurot. Kohtuväline menetleja otsustab eespoolses näites toodud keskmist palka saavat ja ühte alaealist last kasvatavat süüdlast karistada keskmise rahatrahviga, mis on viis trahviühikut. Karistus oleks sel juhul 178 eurot (35,70 × 5). Kehtiva õiguse kohaselt, mis ei näe ette rahatrahvi arvutamist tegeliku sissetuleku põhjal, oleks keskmist palka saava isiku karistus viie trahviühiku puhul 20 eurot (4 × 5), trahviühiku suurendamisel eelnõus pakutud määrani aga 40 eurot (8 × 5). Süüdlase keskmine päevasissetulek on saadud pärast vähendamisi. On avaldatud arvamust, et eeskujuliku e-riigina ei tohiks Maksu- ja Tolliametis deklareeritud sissetulekute andmete 14 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu 15 https://palgakalkulaator.com/ 9 kättesaadavus olla ületamatuks IT-probleemiks. Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad kohtuvälised menetlejad saavad vajalikke andmeid MTA-st ja rahvastikuregistrist infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu. X-teega liitumise kord ja X-tee kasutamine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määruse nr 106 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ 3. peatükis.16 Siin tuleb aga arvestada kõigi kohtuväliste menetlejatega, mitte ainult Politsei- ja Piirivalveametiga, kelle tehniline varustatus on teistest vaieldamatult parim. Ülejäänud kohtuväliste menetlejate puhul jääb kehtima nõue, mille kohaselt menetleja esitab kirjalikult või elektrooniliselt järelepärimise süüdlase sissetuleku kohta MTA-le, tööandjale, muule isikule või asutusele. Kui kohtuvälised menetlejad ei ole liitunud X-tee süsteemiga või neil puudub selleks võimalus, siis tuleb neil pöörduda MTA ja rahvastikuregistri poole kirjalikult või elektrooniliselt ning neile päringutele vastamine võib MTA-le ja rahvastikuregistrile kaasa tuua täiendava töökoormuse. Teistele menetlejatele PPA-ga sarnase infotehnoloogilise võimekuse loomine eeldab mahukaid ja kulukaid arendusi. Rahatrahvi suuruse arvutamine sissetuleku alusel teeniks eelkõige õigluse põhimõtte järgimise eesmärki– kuivõrd isikute sissetulekud on erinevad, on nt 100 trahviühiku suuruse (praegu 400 eurot, eelnõu kohaselt 800 eurot) trahvi mõju väikese ja suure sissetulekuga isikutele selgelt erinev. Ülaltoodud näidetest aga nähtub, et sellise muudatuse tegemine mõjutaks oluliselt ka keskmise ja väikese sissetulekuga isikute rahatrahvide suurust, tõstes need praegusega võrreldes enam kui kaheksakordseks. Selline muudatus ei oleks aga põhjendatud ning ei kannaks ka viidatud õigluse eesmärki. Et rahatrahvi suuruse arvutamist isiku sissetuleku alusel üldse kaaluda, tuleb põhjalikult analüüsida ja vajaduse korral muuta senist keskmise päevasissetuleku arvutamise süsteemi. Samuti tuleks põhjalikumalt hinnata, milliste konkreetsete süütegude eest kehtestatavad karistused peaksid olema erinevad. Arvestada tuleb ka sellega, et liialt paljude muutujate arvestamine rahatrahvi suuruse üle otsustamisel (KarS-i üldosast tulenevad piirid, haruseaduses konkreetse rikkumise eest ettenähtud karistusmäärad, sissetuleku tegur jne) võib kaasa tuua hoopis teist tüüpi ebavõrdsuse ning seada kahtluse alla õigusselguse põhimõtte järgimise. Rikkumise toimepanija peab ka ise olema võimeline hindama, milline karistus teda konkreetse rikkumise eest võib oodata. Vajalikuks võib osutuda ka kõikide väärtegusid ette nägevate haruseaduste ülevaatamine (suurusjärgus 150 seadust) ja väärtegude sanktsioonisüsteemi muutmine. Sissetulekutest sõltuva rahatrahvi kehtestamisel tuleb arvestada ka selle võimalikku majanduslikku mõju maksusüsteemile. Olukorras, kus osa isikuid varjab oma sissetulekuid, võib muudatustega kaasnev ebaõiglus seisneda just selles, et sellised isikud saavad väiksema trahvi. Kuritegude puhul on ette nähtud võimalus tuvastada isiku sissetulekud, kui on alust eeldada, et ametlikult deklareeritu ei vasta tema tegelikule elatustasemele, kuid väärteomenetlusele kui eeldatavasti väiksema rikkumise eest ette nähtud kiirele menetlusele ei oleks sellise täiendava toimingu lisamine mõistlik. Nii võib aga selline trahvisüsteem teatud isikuid hoopis rohkem motiveerida oma sissetulekuid varjama. Kuna tegemist on kiireloomulise eelnõuga, siis tuginedes HÕNTE § 1 lõike 2 punktile 1, ei eelnenud eelnõu koostamisele väljatöötamiskavatsust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 näeb ette KarS-i muutmise. 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019017 10 Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse KarS § 47 lõiget 1. KarS §-s 47 on sätestatud väärteo eest kohaldatava rahatrahvi arvutamise alused. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada väärteo eest rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Muudatusega alandatakse rahatrahvi minimaalne määr ühele trahviühikule senise kolme asemel ning suurendatakse trahviühikut neljalt eurolt kaheksale eurole. Kui kehtiva õiguse kohaselt on minimaalne rahatrahv 12 eurot, siis trahviühiku suurendamisel hakkaks minimaalne rahatrahv olema 24 eurot. Sellises suuruses rahatrahv võib aga olla rikkumise sisust ja süüdlase isikust lähtudes põhjendamatu. Seetõttu tehakse eelnõus ettepanek alandada minimaalset rahatrahvi määra kolmelt trahviühikult ühele trahviühikule. Minimaalse rahatrahvi vähendamine võimaldab menetlejal karistuse määramisel paremini arvesse võtta mh konkreetse rikkuja varalist seisundit (nt alaealine või muu vähekindlustatud isik). Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KarS § 47 lõikega 11. Kehtivas õiguses ei tehta vahet väärteo eest alaealisele ja täiskasvanule määratava rahatrahvi vahel. Muudatusega sätestatakse, et teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule karistusena määratava või mõistetava rahatrahvi suuruse arvutamisel tuleb aluseks võtta pool rahatrahvi määrast, mis on karistusseadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud väärteo eest maksimaalse karistusena, välja arvatud juhul, kui noorema kui kaheksateistaastase isiku karistamine on seaduses eraldi sätestatud. Erisuse loomisel kaaluti KarS §-s 47 sama moodi nagu KarS § 44 lõikes 5 konkreetse ülemmäära kehtestamist, mille kohaselt võib alaealisele mõista või määrata rahatrahvi kuni 150 trahviühikut, mis on pool täiskasvanule ettenähtud rahatrahvist (300 trahviühikut). See lahendus ei pruugi aga reaalselt alaealise erikohtlemist kaasa tuua. Kui sätestada KarS §-s 47 piiranguks 150 trahviühikut, mis on pool maksimaalsest trahviühikute arvust (300 trahviühikut), siis ei ole välistatud võimalus määrata alaealisele suur rahatrahv nende väärtegude puhul, mille eest on eriseaduses ette nähtud maksimaalse karistusena vähem kui 150 trahviühikut. Näiteks võib tuua liiklusseaduse § 239: § 239. Turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmine Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi või sõitja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Toodud näite kohaselt on karistuse mõistmisel ette nähtud ühesuguse suurusega maksimaalne rahatrahvi määr 50 trahviühikut, sõltumata sellest, kas rikkuja on alaealine või täiskavanu. Eelnõu eesmärk on tagada, et alaealiste karistused ei karmistuks võrreldes kehtiva seaduse järgi määratuga. Eelnõuga soovitakse saavutada olukord, kus alaealiste puhul ei võeta maksimaalseks sanktsiooniks eeltoodud näites mitte 50 trahviühikut, nagu eriseaduses on ette nähtud, vaid 25 trahviühikut. Konkreetse rikkumise eest karistuse mõistmisel võetakse karistuse mõistmise põhimõtteid arvestades omakorda aluseks pool ettenähtud sanktsioonimäärast (eeltoodud näites alaealise isiku puhul 12,5 trahviühikut) ning saadud ühikute arvu suurendatakse või vähendatakse vastavalt kergendavatele või raskendavatele asjaoludele. Kui eriseaduses on kehtestatud eraldi norm alaealise karistamiseks, nt alkoholiseaduse §-s 71 (alkohoolse joogi tarbimine alaealise poolt), siis sel juhul võetakse karistuse suuruse arvutamisel aluseks sanktsioonis ettenähtud määr (kümme trahviühikut). Siin on alaealise erikohtlemine juba määratud seadusega, see norm ei ole mõeldud käsitamiseks universaalsena, st et seda ei või kohaldada nii täiskasvanutele kui ka alaealistele. Allpool on välja toodud Politsei- ja Piirivalveameti kui kõige suurema kohtuvälise menetleja andmed levinumate väärtegude eest minimaalse (12 eurot) ja maksimaalse rahatrahvi (1200 eurot) määramise kohta (arvestamata edasikaebamisi) väärteo registreerimise aja järgi. Rahatrahv 12 eurot (3 trahviühikut) 11  2023 määratud minimaalsed rahatrahvid Trahvisumma/rikkumine Rikkumiste arv Kokku määratud trahve summas 12 256 € …neist AS § 71 105 …neist KarS § 218 lg. 1 60 …neist KarS § 25'1 - § 218 lg. 1 41 …neist TubS § 47 18 …neist KarS § 25 lg. 2 - § 218 lg. 1 7 …neist LS § 259 lg. 1 5 …neist NPALS § 15'1 lg. 1 5 …neist KarS § 262 lg. 1 5 …neist KOKS § 66'3 4 …neist ÜTS § 85 lg. 3 2 …neist KarS § 25 lg. 1 - § 218 lg. 1 1 …neist KarS § 275 lg. 1 1 …neist RiPS § 17'1 lg. 1 1 …neist KarS § 266 lg. 1 1 PPA andmed veebruar 2024 Rahatrahv 1200 eurot (300 trahviühikut) 2023 määratud maksimaalsed rahatrahvid Trahvisumma/rikkumine Rikkumiste arv Kokku määratud trahve summas 32 1200 € …neist LS § 201 lg. 2 17 …neist LS § 224 lg. 2 13 …neist LS § 227 lg. 4 2 PPA andmed veebruar 2024 Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse KarS § 72. KarS § 72 reguleerib rahatrahvi asendamist aresti või üldkasuliku tööga. Lõike 2 kohaselt arvestatakse juhul, kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. Eelnõu § 1 punktiga 1 (KarS § 47 muutmine) kavandatava muudatuse kohaselt hakkab minimaalne rahatrahv olema senise kolme trahviühiku asemel üks trahviühik. Seetõttu tuleb muuta ka KarS § 72 ning kolmest trahviühikust loobuda. Eelnõu §-ga 2 muudetakse liikluskindlustuse seaduse § 811. VTMS § 548 lubab väärteomenetluse alustamisel kohaldada kohtuvälisel menetlejal seaduses sätestatud juhtudel lühimenetlust ja määrata väärteo tunnustega teo toime pannud isikule mõjutustrahvi. Paragrahvi 548 lõike 4 kohaselt on mõjutustrahvi maksimaalmäär 100 eurot (eelnõus tõstetakse see 160 eurole). Mõjutustrahvi määr väärteo eest kehtestatakse 12 seadusega. Üheks selliseks seaduseks on ka liikluskindlustuse seadus, mille § 811 näeb ette lühimenetluses kohaldatava mõjutustrahvi määra. Hetkel on see määr 80 eurot, mis muudatuse tulemusena tõstetakse 160 eurole. Mõjutustrahvi suuruse arvutamise alustest räägitakse seletuskirjas põhjalikumalt tagapool eelnõu § 7 ehk VTMS muudatuste juures. Eelnõu §-ga 3 muudetakse liiklusseadust Punktiga 1 muudetakse LS § 262 punkti 1. VTMS § 541 lubab kohtuvälisel menetlejal määrata seaduses sätestatud juhtudel mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo eest mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale kirjalikus hoiatamismenetluses hoiatustrahvi. Paragrahvi 541 lõike 4 kohaselt on hoiatustrahvi maksimaalmäär 300 eurot, hoiatustrahvi määrad konkreetsete väärtegude eest kehtestatakse liiklusseaduses. LS § 262 näebki ette konkreetsete rikkumiste eest määratava hoiatustrahvi määrad. Paragrahvi punkti 1 kohaselt määratakse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral hoiatustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud sõidukiirust ületatud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 5. Praeguse eelnõuga nähakse ette üldine rahatrahvide tõus, seega on põhjendatud ka hoiatamismenetluses ettenähtud hoiatustrahvide piirmäärade ülevaatamine ja korrigeerimine. Viimati tehti seda 2021. a, mil aastaid kehtinud kolm eurot asendati viie euroga17. Liikluses valitseva suhtumise parandamiseks on õigustatud ka kirjalikus hoiatamismenetluses kiiruseületamise eest määratava hoiatustrahvi suurendamine teatud ulatuses. Kuni 2021. a tehtud muudatusteni olid trahviühiku suurus (neli eurot) ning kirjalikus hoiatamismenetluses kiiruseületamise eest karistuse määramise aluseks olev kolme euro suurune summa omavahel kooskõlas. Hoiatamismenetluses kasutatav ühik oli ühe euro võrra väiksem kui trahviühik. 2021. a seadusemuudatus muutis seda tasakaalu ning hoiatamismenetluses kasutatav kolmest eurost viieks euroks muudetud arvestusühik ületas trahviühiku suuruse. Käesoleva eelnõuga taastatakse õiglane vahekord. Kui trahviühiku suuruseks hakkab olema kaheksa eurot, siis kirjalikus hoiatamismenetluses kasutatav arvestusühik jääb ühe euro võrra väiksemaks ehk on seitse eurot. Kui kehtiva õiguse kohaselt on nt suurima lubatud kiiruse ületamine ühe kilomeetri võrra karistatav viie euro suuruse hoiatustrahviga, siis muudatuse jõustumise järel hakkaks see trahv olema seitse eurot, st trahv suureneb kahe euro võrra ühe kilomeetri kohta. Kui lubatud kiirust ületatakse nt kuni 60 km/h, oleks hoiatustrahv selle eest 420 eurot (7 × 60) senise 300 euro (5 × 60) asemel ehk trahv suureneks 120 euro võrra. Üle 60 km/h kiiruseületamised on juba sellised rikkumised, mille puhul hoiatamismenetlust kohaldada ei saa ja kohtuvälisel menetlejal tuleb rakendada üldmenetlust. Tegelikult on politsei ja Siseministeerium sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt kohaldatakse üldmenetlust juba nende rikkumiste puhul, kus lubatud sõidukiirust on ületatud 50 km/h või rohkem. See tähendab, et automaatse kiirusjärelevalve käigus tuvastatud rikkumisi, mille puhul on ületatud lubatud sõidukiirust 50 km/h ja rohkem, hoiatamismenetluses enam ei menetleta. Seadus võimaldab sellist paindlikkust. Transpordiameti veebilehel18 oleva teabe kohaselt on kiiruskaamera sekkumiskünnis kiirus, millest alates tehakse sõidukist foto ning saadetakse juhile hoiatustrahv. Sekkumiskünnis 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/122122021001 18 https://www.transpordiamet.ee/kiiruskaamerad#andmete-edastamine-j 13 sisaldab nii kiiruskaamera laiendmääramatust kui ka kokkuleppelist sõidukijuhile lubatud eksimust. Rikkumisi hakatakse menetlema alates järgmistest kiirustest: 50 km/h alas: 53 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 57 km/h); 70 km/h alas: 73 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 77 km/h); 90 km/h alas: 93 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 97 km/h); 100 km/h alas: 103 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 108 km/h); 110 km/h alas: 113 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 118 km/h). Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel on toodud ka näide selle kohta, mis kiirusest alates kaamera rikkumise tuvastab19. 90 km/h alas on kaamerad seadistatud fikseerima kiiruspiirangu rikkumisi alates 97 km/h. Sellest kiirusest arvatakse maha kaamerate mõõtemääramatus 4 km/h, mistõttu määratakse esimene hoiatustrahv sõidukiiruse ületamise eest 3 km/h. Iga lubatud sõidukiirust ületatud kilomeetri kohta tuleb tasuda viis eurot, seega on minimaalseks hoiatustrahvi summaks 15 eurot. Eelnõus väljapakutud muudatuse kohaselt hakkaks seega minimaalne hoiatustrahv senise 15 euro asemel olema 21 eurot ehk kuus eurot enam. Veebilehel on välja toodud kõigile rikkujatele väga oluline asjaolu, millest võib olla ei ole seni avalikkust piisavalt teavitatud. Kui lubatud sõidukiirust ületatakse 50 km/h ja rohkem, siis suunatakse rikkumine üldmenetlusse. Üldmenetluse tulemusel tehtud trahviotsus on karistusõigusliku jõuga. Eelnõu § 3 punktidega 2–4 tõstetakse LS § 262 punktides 3, 4, 6, 7 ettenähtud hoiatustrahvide määrasid trahviühiku muutmise tõttu. Muudatustega järgitakse juba varasemate seadusemuudatustega omaks võetud põhimõtet, mille kohaselt on kirjalikus hoiatamismenetluses ja lühimenetluses määratavad trahvid sama suured, et karistus (rahatrahv) ja mõjutusvahend (mõjutustrahv ja hoiatustrahv) oleksid oma suuruse poolest üksteisest selgelt eristatavad. Selle tulemusena tõstetakse LS-i § 262 punktides 3 ja 4 sätestatud hoiatustrahv 40 eurolt 80 eurole. Tegemist on hoiatustrahviga, mis määratakse: 1) sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes või ristmikul seismisega teiste liiklejate võimaliku takistamise või ühissõidukiraja lubamatu kasutamise eest viisil, mis on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust; 2) keelava fooritule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest. LS § 262 punktides 6 ja 7 sätestatud hoiatustrahv tõstetakse 80 eurolt 160 eurole. Tegemist on hoiatustrahviga, mis määratakse: 1) tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest; 2) liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustuskohustusega hõlmatud sellise sõiduki liikluses kasutamise eest, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Muudatusega säilib senine seos ja kindlaks määratud vahekord väärteomenetluses määratavate maksimumkaristuste ning lühimenetluses ja kirjalikus hoiatamismenetluses määratavate trahvide vahel. Lühimenetluses või kirjalikus hoiatamismenetluses määratav trahv peaks üldjuhul olema väärteokaristuste maksimummäärast viis korda väiksem. Kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatava rahatrahvi suurust ei saa kohtus vaidlustada vastavalt VTMS § 114 lõikele 2. Seda põhjusel, et hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. 19 https://www.politsei.ee/et/juhend/kiiruskaamerad/korduma-kippuvad-kusimused 14 Maksimaalne karistusena määratav rahatrahv, mille suurust on võimalik ka kohtus vaidlustada, hakkab eelnõus kavandatu kohaselt olema 2400 eurot ehk rohkem kui viis korda suurem kui maksimaalne hoiatustrahv 420 eurot. Karistuste puhul peab olema isikule tagatud ka võimalus trahvisumma kohtus vaidlustada. Hoiatustrahvi suurus on sätestatud seadusega, seega on igal liiklejal võimalik selle suurusega arvestada, jälgides oma mootorsõiduki näidikupaneeli, korrigeerida vastavalt sõidukiirust ning mõelda seaduskuulekale käitumisele. Eelnõu § 3 punktidega 5–7 muudetakse LS § 2621 lõike 2 punktides 1–3 ettenähtud mõjutustrahvi määrasid trahviühiku muutmise tõttu. Tegemist on lühimenetluses kohaldatava mõjutustrahviga, mis määratakse järgmiste LS §- de alusel:  LS § 203 – kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine;  LS § 206 – nõutavalt kauguselt mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine;  LS § 207 lõige 1 – tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, juhtimine, kui seda ei ole toime pandud bussiga, üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautoga või bussist või üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautost koosneva autorongiga, või trammi juhtimine;  LS § 221 lõige 1 – juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine;  LS § 222 lõige 1 – mootorsõiduki- või trammijuhi poolt reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmine, samuti reguleerimata ülekäiguraja ees naaberreal peatunud sõidukist möödumine;  LS § 227 lõige 1 – mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kuni 20 kilomeetrit tunnis;  LS § 230 lõige 1 – mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumine;  LS § 231 lõige 1 – mootorsõiduki juhi poolt vastassuunavööndis sõitmine, välja arvatud juhul, kui see on liiklusnõuetes lubatud;  LS § 232 – mootorsõiduki- või trammijuhi poolt raudteeülesõidukoha ületamise nõuete rikkumine;  LS § 239 – turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine sõidukijuhi või sõitja poolt;  LS § 2391 – motokiivri kasutamise nõuete rikkumine sõidukijuhi või sõitja poolt;  LS § 241 lõiked 1 ja 2 – sõiduki parkimine selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes ja sõiduki parkimine selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust;  LS § 242 lõige 1 – mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub liiklusseaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221– 224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis;  LS § 259 lõige 1 – jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumine, kui puudub liiklusseaduse §-s 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis (sellele kooseisule ei kohaldata lühimenetlust LS-i §-s 69 sätestatu rikkumise korral);  LS § 2618 – veoauto juhtimine teekasutustasu tasumata;  LS § 2619 – veoauto juhtimine väiksemas määras tasutud teekasutustasuga. 15 Muudatusega säilib senine seos ja kindlaks määratud vahekord väärteomenetluses määratavate maksimumkaristuste ning lühimenetluses või kirjalikus hoiatamismenetluses määratavate trahvide vahel. Lühimenetluses või kirjalikus hoiatamismenetluses määratav trahv peaks üldjuhul olema väärteokaristuste maksimummäärast viis korda väiksem. Eelnõu § 3 punktiga 8 asendatakse LS § 2621 lõike 2 punktis 4 arv „5“ arvuga „7“. LS § 227 lõikes 1 ettenähtud rikkumise, s.o suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h, kohaldatakse lühimenetlust LS § 2621 lõike 2 punkti 4 kohaselt. Kui kehtiva õiguse kohaselt on nt suurima lubatud kiiruse ületamine 1 km/h karistatav viie euro suuruse mõjutustrahviga, siis muudatuse jõustumise järel oleks see trahv seitse eurot, st mõjutustrahv suureneb kahe euro võrra ühe lubatud sõidukiirust ületatud kilomeetri kohta. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h oleks mõjutustrahv 140 eurot (7 × 20). Kui lühimenetlust ei kohaldata (rakendatakse kiir- või üldmenetlust), on maksimaalne rahatrahv 240 eurot (8 × 30) Eelnõu §-ga 4 muudetakse tubakaseadust VTMS § 548 lubab väärteomenetluse alustamisel kohaldada kohtuvälisel menetlejal seaduses sätestatud juhtudel lühimenetlust ja määrata väärteo tunnustega teo toimepannud isikule mõjutustrahvi. Paragrahvi 548 lõike 4 kohaselt on mõjutustrahvi maksimaalmäär 100 eurot (eelnõus tõstetakse see 160 eurole). Mõjutustrahvi määr väärteo eest kehtestatakse seadusega. Üheks selliseks seaduseks on ka tubakaseadus, mille § 501 lõige 2 näeb ette lühimenetluses kohaldatava mõjutustrahvi määra. Hetkel on see 20 eurot, mis muudatuse tulemusena tõstetakse 40 eurole. Eelnõu §-ga 5 muudetakse tuleohutuse seadust VTMS § 548 lubab väärteomenetluse alustamisel kohaldada kohtuvälisel menetlejal seaduses sätestatud juhtudel lühimenetlust ja määrata väärteo tunnustega teo toimepannud isikule mõjutustrahvi. Paragrahvi 548 lõike 4 kohaselt on mõjutustrahvi maksimaalmäär 100 eurot (eelnõus tõstetakse see 160 eurole). Mõjutustrahvi määr väärteo eest kehtestatakse seadusega. Üheks selliseks seaduseks on ka tuleohutuse seadus, mille § 561 lõige 2 näeb ette lühimenetluses kohaldatava mõjutustrahvi määra. Hetkel on see 40 eurot, mis muudatuse tulemusena tõstetakse 80 eurole. Eelnõu §-ga 6 muudetakse väärteomenetluse seadustikku Eelnõu § 6 punkti 1 kohaselt asendatakse VTMS § 541 lõikes 4 arv „300“ arvuga „420“. Tegemist on kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatava hoiatustrahvi maksimaalse määra muutmisega. Eelnõuga tehakse ettepanek tõsta liiklusseaduses lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi ja mõjutustrahvi arvutamiseks kasutatav summa viielt eurolt seitsmele eurole. Kirjalikku hoiatamismenetlust kohaldatakse rikkumiste puhul, kus lubatud sõidukiirust on ületatud kuni 60 km/h. Kui lubatud sõidukiirust ületatakse 61 km/h ja rohkem, kohaldatakse üldmenetlust.Vajadus tõsta hoiatustrahvi maksimaalmäära tuleneb sellest, et kui lubatud sõidukiirust ületatakse kuni 60 km/h, oleks hoiatustrahv selle eest 420 eurot (7 × 60). Käesoleva eelnõuga nähakse ette üldine rahatrahvide piirmäärade tõus, seega on põhjendatud ka hoiatamismenetluses ettenähtud hoiatustrahvide määrade ülevaatamine. Eelnõu §-ga 3 (LS § 262 p 1 muutmine) kavandatakse suurendada kiiruseületamise eest 16 ettenähtud hoiatustrahve, sest lubatud sõidukiiruse ületamine on politsei järjepidevast tegevusest hoolimata kahjuks endiselt väga levinud rikkumine. Kui kehtiva õiguse kohaselt on nt suurima lubatud kiiruse ületamine 1 km/h karistatav viie euro suuruse hoiatustrahviga, siis muudatuse jõustumise järel seitsme eurose hoiatustrahviga. Kui nt lubatud kiirust ületatakse kuni 60 km/h, oleks hoiatustrahv selle eest 420 eurot (7 × 60). Kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatavaid hoiatustrahvi määrasid tõsteti 1. märtsil 2022.a jõustunud seadusemuudatusega20. Eelnõu 457SE esimesel lugemisel Riigikogus21 20.10.2021 kinnitas eelnõu algatanud siseminister, et liiklusohutust püütakse tagada ka seadusemuudatusteta. Kuigi automaatse kiiruskaameraga tuvastatud rikkumise puhul võib kirjalikku hoiatamismenetlust kohaldada siis, kui sõidukiirust on ületatud kuni 60 kilomeetrit tunnis, on politseiga kokku lepitud, et edaspidi kohaldatakse kiir- või üldmenetlust nende rikkumiste puhul, kus lubatud sõidukiirust on ületatud vähemalt 50 kilomeetrit tunnis või rohkem. See tähendab, et automaatse kiirusjärelevalve käigus tuvastatud rikkumisi, mille puhul on ületatud lubatud sõidukiirust 50 km/h ja rohkem, hoiatamismenetluses enam ei menetleta. Seadus võimaldab sellist paindlikkust. Kokkuleppe tulemusena ongi politsei menetlenud rohkem kui ühe aasta jooksul automaatse kiirusjärelevalve käigus tuvastatud kiiruseületamisi 50 km/h ja rohkem üldmenetluse korras. Kuna liiklusohutus on endiselt probleem, tuleks tõsiselt kaaluda selle künnise langetamist 50 km/h allapoole ning hakata menetlema automaatse kiirusjärelevalve käigus tuvastatud kiiruseületamisi 40 km/h ja rohkem. See aitab kindlasti paremini liiklusohutust tagada. Automaatse järelevalve käigus registreeriti 2023. aastal kokku veidi üle 260 000 kiiruse ületamise, s.o 15% vähem kui aasta varem22. 1.03.2022 jõustunud liiklusseaduse muudatusega sätestati lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratava hoiatustrahvi või mõjutustrahvi arvutamise aluseks olevaks summaks senise kolme euro asemel viis eurot, st 66% tõusu. Lähtudes sellest muudatusest, suurendati omakorda VTMS-is maksimaalse hoiatustrahvi ehk automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga määratava trahvi määra 190 eurolt 300 eurole ja mõjutustrahvi maksimaalmäära 80 eurolt 100 eurole. Nüüd tõstetakse seda trahvimäära veel 40%, mis tähendab vähem kui kahe aastaga rohkem kui topelt tõusu. Seda ei saa ilmselgelt pidada väikeseks tõusuks. Eelnõu § 6 punkti 2 kohaselt asendatakse VTMS § 548 lõikes 4 arv „100“ arvuga „160“ 1. jaanuarist 2019 on kasutusel lühimenetlus. Lühimenetluses lähtutakse lubatud sõidukiiruse ületamise eest23 määratava mõjutustrahvi arvutamisel sama suurest summast kui kirjalikus hoiatamismenetluses – viis eurot. Seaduseelnõu 457SE seletuskirjas24 tuuakse välja, et lühimenetluse väljatöötamisel seati eesmärgiks, et trahvimäärad oleksid lühimenetluses ja kirjalikus hoiatamismenetluses võrreldaval ja samal tasemel, kuna sisult on rikkumiste iseloom ja tehiolud sarnased. Väärteomenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 580SE25 seletuskirjas on esitatud järgmised mõjutustrahvi suuruse kujunemise alused. 20 https://www.riigiteataja.ee/akt/122122021001 21 https://stenogrammid.riigikogu.ee/202110201400#PKP-291780 22 https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Liiklusaasta%202023_2.pdf 23 Lühimenetlust kasutatakse ainult LS § 227 lg 1 sätestatud rikkumise korral, st lubatud sõidukiiruse ületamise korral kuni 20 km/h. 24 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/05d1bfba-e7e3-4bcc-bb66- bf5c2bbf44d4/vaarteomenetluse-seadustiku-liiklusseaduse-ja-maksukorralduse-seaduse-muutmise-seadus 25 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5317c28d-8916-4ed8-9bc1-ac3c19534878 17 Määratavad trahvisummad on väiksemad – lühimenetluses kohaldatavad mõjutustrahvid peaksid olema võrreldes muud liiki väärteomenetluses (v.a kirjalik hoiatamismenetlus) määratavate trahvidega väiksemad ja seega isikule vähem koormavad. Eelnõu koostamisel võeti eesmärgiks vähendada trahvisummasid väärtegude eest määratavate trahviühikute maksimumist viis korda ja viimastel aastatel määratud trahvide keskmisest võimaluse korral ühe kuuendiku võrra. Eesmärk on kompenseerida proportsionaalselt asjaolu, et lühimenetluses tehakse teatud mööndusi tõendamiskohustuses ja isiku menetlusõigustes. Lisaks tagavad väiksemad trahvisummad võimalike vaidluste arvu olulise vähenemise, sest enamiku vaidlustest moodustavad trahvi vähendamise nõuded. 7.06.2021 jõustusid seadusemuudatused26, mis võimaldavad kiiruseületajate puhul, kes on ületanud kiirust kuni 20 kilomeetrit tunnis, kasutada mõjutusmeetmena 45-minutilist rahunemispeatust. Politsei ei ole kahjuks seda võimalust siiamaani aktiivselt kasutanud. VTMS § 3 lõige 1 näeb ette kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamise ka riigi, kohaliku omavalitsuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku suhtes. Seega mõjutab hoiatustrahvi määra tõus otseselt ka neid isikuid. Eelnõu § 6 punktiga 3 täiendatakse VTMS-i rakendussättega ehk §-ga 2126, mis sätestab, et KarS § 47 lõikes 1 sätestatud rahatrahvi arvutamise aluseks olevat kaheksa trahviühiku suurust määra ei kohaldata enne 1. jaanuari 2025 alustatud väärteomenetluste suhtes. Rakendussäte on vajalik seetõttu, et vältida võimalikke vaidlusi sätete kohaldamise üle n-ö üleminekuasjades. Seega tuleb kõik enne trahviühiku neljalt eurolt kaheksale eurole tõstmise seadusemuudatuse jõustumist 1. jaanuaril 2025. a alustatud väärteomenetlused kohtuvälisel menetlejal viia lõpuni menetluse alustamisel kehtinud trahviühiku suurust arvestades. Rakendussäte kinnitab KarS § 5 lõikes 3 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt ei ole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu. Eelnõu §-ga 7 muudetakse ühistranspordiseadust ÜTS § 85 lõike 1 kohaselt võib kehtiva piletita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis karistada rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. Muudatusega soovitakse alandada sanktsioonis ettenähtud maksimaalset trahviühikut kümnelt viiele. Kehtiva õiguse kohaselt on võimalik piletita sõidu eest karistada kuni 40 euro suuruse rahatrahviga. Trahviühiku suurendamisel neljalt eurolt kaheksale eurole kerkib maksimaalne rahatrahv 80 eurole. Võrreldes liiklusrikkumistega, mis moodustavad enamiku kõigist registreeritud väärtegudest, ei ole piletita sõit oma olemuselt ühiskonnaohtlik, mistõttu ei ole karistuste oluline karmistamine põhjendatud. Muudatuse kohaselt ei muutuks maksimaalne rahatrahv piletita sõidu eest eespool nimetatud transpordivahendites ning selle suuruseks jääb endiselt 40 eurot. Ühistransporditeenuse kasutamine ning selle eest tasumine on oma olemuselt eelkõige lepinguline suhe vedaja ja sõitja vahel ning seetõttu on üldse küsitav, miks tuleb selle lepingulise suhte täitmist tagada riigipoolse sunniga. Kuigi sellisest sanktsioonist loobuda ei soovita, ei ole sellise rikkumise eest ettenähtud karistuse karmistamine mingil juhul põhjendatud. Seaduse § 85 lõige 2 näeb ette kuni 50 trahviühiku suuruse rahatrahvi piletita sõidu eest mere- või siseveetranspordi liinilaeval või õhusõidukis, lõige 3 aga sama suure karistuse taksosõidu eest tasu maksmisest keeldumise eest. Need karistused jäävad muutmata ning seaduseelnõu jõustumisel suureneb ka nende rikkumiste eest määratav maksimaalne karistus 200 eurolt 400 eurole. 26 https://www.riigiteataja.ee/akt/128052021011 18 Eelnõu § 8 näeb ette seaduse jõustumise 1. jaanuaril 2025. KarS § 5 lõike 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Karistusi, mis põhinevad suuremal trahviühikul, milleks on senise nelja euro asemel kaheksa eurot, saab hakata määrama või mõistma nendele isikutele, kes panevad teo toime 1. jaanuaril 2025 või pärast seda. Kui isik on teo toime pannud 31. detsembril 2024, st enne seadusemuudatuse jõustumist, kohaldatakse tema karistamisel neljaeurost trahviühikut. Isiku olukorda leevendab ka muudatus, millega võimaldatakse pärast seaduse jõustumist määrata karistuseks minimaalse rahatrahvina ühe trahviühiku suurune summa senise kolme trahviühiku suuruse summa asemel. Muudatus avaldaks mõju vaid nende menetluste puhul, mis on seaduse jõustumise hetkel pooleli, st karistamise otsus ei ole jõustunud. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Väärteokaristusi näevad ette ligi 150 eriseadust. 20 enim registreeritud väärtegu 2023 a olid Rikkumiste Rikkumine arv LS § 227. lg. 2. 15864 LS § 227. lg. 1. 13464 LS § 242. lg. 1. 12125 KarS § 218. lg. 1. 8796 LS § 207. lg. 1. 5396 LS § 221. lg. 1. 4613 LS § 223. lg. 1. 2713 LS § 239. 2628 LS § 224. lg. 2. 2484 NPALS § 15 '1. lg. 1. 2290 LS § 201. lg. 1. 1817 LKind § 81. 1720 LS § 224. lg. 1. 1660 LS § 227. lg. 3. 1490 LS § 238. 1310 LS § 259. lg. 1. 1277 19 AS § 71. 1158 LS § 261 '8. 1100 LS § 261 '2. lg. 1. 986 LS § 201. lg. 2. 922 PPA andmed veebruar 2024 Alates seaduse jõustumisest tuleb rahatrahve määrates hakata ka vahet tegema täiskasvanutel ja alaealistel. VTMS § 10 lõike 21 kohaselt võib kohtuvälise menetleja juht anda kohtuvälise menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks kohtuvälise menetleja menetluspädevuse valdkonnas üldiseid juhiseid. Neid andes tuleb kindlasti silmas pidada seda, et menetlejal peab olema võimalik karistust määrates arvestada konkreetse sündmuse ja isikuga. See kohustus tuleneb KarS §-st 56, mille kohaselt peab kohtuväline menetleja arvestama kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on ette näinud vahemikud, mille alusel rahatrahve määratakse, kuid konkreetne karistus konkreetse teo eest tuleb siiski määrata kõiki asjaolusid kaaludes. Alaealiste puhul tuleb arvestada, et enamasti puudub neil iseseisev sissetulek ning vanematel pole kohustust laste eest nende karistust kanda ja neile määratud rahatrahve tasuda. Alaealiste puhul tuleb menetlejatel senisest enam kaaluda trahvide kõrval muude karistuse alternatiivide arendamist ja kasutamist. VTMS § 56 lubab kohtuvälisel menetlejal kohaldada kiirmenetlust. Karistuseks saab määrata kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Trahviühiku suurendamine toob kaasa selle, et kohtuväline menetleja võib väärteo toimepanijale kohapeal määrata kuni 1600 euro suuruse rahatrahvi. Kehtiva õiguse kohaselt on see summa 800 eurot. Kui trahvisummad muutuvad liiga suureks, võib eeldada järgmist. Kohtuvälise menetleja poolse kohapealse vahetult rikkumise järgse kiirmenetluse kohaldamisega on menetlusalune isik vähem nõus ning seetõttu peab kohtuväline menetleja kohaldama ressursikulukamat üldmenetlust. Üldmenetluses tehtud otsuseid võidakse aga omakorda vaidlustada ja kaevata senisest enam edasi kohtusse ning sellele kulub omakorda veel nii kohtuvälise menetleja kui ka kohtu ressursse. Määratud rahatrahvidest senisest suurem osa võib jääda õigel ajal tasumata, kuna suuremate trahvide puhul on rohkem neid, kes ei suuda vastavat summat seaduses ette nähtud 45 päeva jooksul tasuda. See tähendab kas nõude edastamist kohtutäiturile (mis tähendab omakorda kulu) või hilisemat karistuse asendamist (millega samuti kaasneb kulu nii menetluse kui ka täitmise mõttes). Sundtäitmisele suunatud trahvide arv ja nõutav summa Sundtäitmisele saadetud nõuete arv Sundtäitmisele suunatud trahvisummad 2023 14 987 2 038 850 € 2022 17 467 2 263 340 € 2021 16 747 1 865 453 € Trahvisummad on ümardatud täisarvudeni 20 PPA andmed veebruar 2024 Kui kogu rahatrahvi määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. VTMS § 211 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Kõige suurem osa kohtuvälistest menetlejatest kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse. Politsei- ja Piirivalveameti määratud rahatrahvide arv 2023 on eri liiki menetlustes olnud järgmine: Rahatrahvide arv, kogusumma ja keskmine summa menetlusliikide lõikes 2023. aastal Keskmine rahatrahvide Menetlusliik Määratud trahvid Rahatrahvide summa summa Kirjalik hoiatamismenetlus* 174 135 6 174 625 € 35 € Lühimenetlus 41 386 2 281 848 € 55 € Kiirmenetlus 26 919 5 212 522 € 194 € Üldmenetlus 8 934 3 186 560 € 357 € Kokku 251 374 16 855 555 € 67 € *Kirjalik hoiatamismenetlus= kiiruskaamerad Trahvisummad on ümardatud täisarvudeni PPA andmed veebruar 2024 Väärteo trahviühiku tõstmine neljalt eurolt kaheksale eurole suurendab füüsilisele isikule mõistetavat rahatrahvi kaks korda. Muudatus ei mõjuta eriseadustes sätestatud juriidiliste isikute karistusi. Juriidilisele isikule konkreetse süüteo eest määratava rahatrahvi ülempiir on kehtestatud vastava süüteokoosseisu juures KarS-i eriosas või eriseaduses. Juriidilistele isikutele mõistetavate või määratavate rahatrahvide vahemikku suurendati KarS-i üldosas 1.01.2015 jõustunud karistusõiguse revisjoniga 100 kuni 400 000 euroni, samuti tõsteti mitmes eriseaduses sätestatud juriidiliste isikute karistusmäärasid. Käesoleva eelnõuga juriidiliste isikute karistusi täiendavalt üle ei vaadata ega muudeta. Sellest tulenevalt võib teatud haruseaduste puhul tekkida eelnõu seadusena vastuvõtmisel ja jõustumisel üksikutel juhtudel olukord, kus füüsilisele isikule saab mõista suurema rahatrahvi kui juriidilisele isikule (seda küll eelkõige juhul, kui juriidilise isiku seadusjärgne 21 karistusmäär on alla 2400 euro ning füüsilisele isikule mõistetakse karistus sanktsiooni ülemmäära lähedases määras). Raskemate rikkumiste eest juriidilistele isikutele ette nähtud väärteokaristusi siiski karmistati juba karistusõiguse revisjoni käigus. 1.11.2023 jõustunud seadusemuudatustega27 sätestati võimalus näha KarS eriosa või muu seadusega ette rahatrahvi kohaldamine erineval alusel ja suuruses, võttes arvesse reguleeritava valdkonna eripära. Seetõttu ei tohiks praktikas füüsiliste ja juriidiliste isikute karistuste proportsionaalsusega suuremaid probleeme tekkida. Kuivõrd väärteokaristusi näevad ette ligi 150 eriseadust, mis karistusõiguse revisjoni käigus üle vaadati (muudatused jõustusid 1.01.2015), ei ole sama suures mahus analüüsi ettevõtmine selle eelnõu menetluse käigus võimalik ega mõistlik. Süsteemsete muudatuste tegemise eelduseks on siiski eraldi tervikliku analüüsi tegemine, kuid kuna tegemist on enam kui 100 seadusega, võtaks selline analüüs palju aega. Ministeeriumid, kelle haldusala seadustes ette nähtud väärtegude menetlemisel tekivad probleemid juriidiliste isikute karistusmääradega, võiksid kaaluda vastavate muudatusettepanekute esitamist töö käigus, st et kui neil tekib vajadus muuta mõnd haruseadust, siis võiksid nad koos sellega üle vaadata ka juriidilise isiku karistusmäärad ja vajaduse korral neid karmistada. Eelnõuga kavandatakse suurendada trahviühikut, sh kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatavat hoiatustrahvi. Trahviühiku suurendamine neljalt eurolt kaheksale avaldab mõju ka VTMS §-des 43 ja 88 sätestatule, kuna menetleja kutsel ilmumata jätmise eest või väärteoasja arutamisel korra tagamiseks määratav rahatrahv kerkib trahviühiku suurendamise tulemusena samuti. VTMS § 43 lõike 1 kohaselt võib kohus kutse kätte saanud menetlusalust isikut, kelle ilmumise kohustuslikkus oli kutses märgitud, või kutse kätte saanud tunnistajat karistada ilmumata jätmise eest rahatrahviga kuni 30 trahviühiku ulatuses. VTMS § 88 kohaselt võib kohtunik väärteoasja arutamist segavale või takistavale korrarikkujale määrata rahatrahvi kuni 30 trahviühiku ulatuses. Kui praegu on see trahv maksimaalselt 120 eurot, siis seadusemuudatuse jõustudes hakkaks see olema 240 eurot. Trahviühiku suurendamine mõjutab ka karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 18, mis reguleerib registrist andmete väljastamist. Igaühel on õigus saada registrist andmeid, kui seadus ei sätesta teisiti. KarRS § 18 lõike 1 punkti 1 kohaselt väljastatakse registri andmeid registriteatena, milleks on registri väljavõte. KarRS § 18 lõike 3 kohaselt ei märgita registri väljavõttes füüsilise isiku kohta andmeid väärteo eest mõistetud karistuse kohta, kui isikule on mõistetud karistusena rahatrahv suurusega alla 50 trahviühiku, välja arvatud juhul, kui füüsiline isik on korduvalt toime pannud väärteo või kui lisaks rahatrahvile on isikule mõistetud lisakaristus. Seega kui praegu ei märgita registri väljavõttes andmeid kuni 200 euro suuruse rahatrahvi kohta (4 × 50), siis tulevikus hakkab see kehtima kuni 400 euro suuruse (8 × 50) rahatrahvi kohta. Kavandatav muudatus I: trahviühiku suurendamine Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju o Mõju sihtrühm I: väärtegude toimepanijad RIK-st saadud andmete kohaselt: 2023. aastal mõisteti 33 804 isikule uus väärteo karistus, samas mõjutustrahve mõisteti 41 968 isikule. Rahaliselt jaotuvad summad 2023.a 10.6 mln vs 2.4 mln. 27 https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023001 22 2022. aastal mõisteti 34 564 isikule uus väärteo karistus, samas mõjutustrahve mõisteti 39 995 isikule. Rahaliselt jaotuvad summad 2022.a 9.4 mln vs 2.2 mln. 2021. aastal mõisteti 33 521 isikule uus väärteo karistus, samas mõjutustrahve mõisteti 38 877 isikule. Rahaliselt jaotuvad summad 2021.a 8.46 mln vs 1.8 mln. o Avalduv mõju. Eeldatav positiivne mõju on see, et isikud käituvad ühiskonnas seaduskuulekamalt ja hoiduvad väärtegude toimepanemisest, kuna rikkumise eest määratav karistus avaldab otsest survet isiku toimetulekule ja tema rahalistele vahenditele. Mõju hakkab nähtavalt avalduma tõenäoliselt alles 2026. a, sest alates seaduse jõustumisest kulub teatud aeg, kuni ühiskond teadvustab enda jaoks karmimad karistused ja suuremad rahatrahvid. Muudatusega kaasneb ebasoovitav risk, et suuremat rahatrahvi ei suudeta tasuda, mistõttu väheneb trahvide laekumine ja seega ei saavutata karistusega siiski soovitud eesmärki. Kui süüdlased jätavad karistusena mõistetud rahatrahvi tasumata ja isikutel puudub ka vara, mille arvelt nõuet täita, siis tuleb nende suhtes kohaldada vastavalt KarS §-le 72 asendusaresti. Asendusaresti saab küll asendada süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, kuid juhul, kui isik üldkasuliku tööga ei nõustu või nõustub, aga ettenähtud üldkasuliku töö tunde ära ei tee, tuleb mõistetud asendusarest täitmisele pöörata. See suurendab kinnipidamisasutuste (arestimaja, vangla) töökoormust ja toob kaasa täiendavaid kulusid. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on oluline, kui arvestada sihtgrupina menetlusaluseid isikud. Muudatus puudutab enamikku väärteo toimepanijatest. o Mõju sihtrühm II: kohtuvälised menetlejad, kes viivad läbi väärteomenetlust o Avalduv mõju. Kuna rahatrahvide määrad tõusevad, siis panevad isikud toime vähem rikkumisi ja nii on kohtuvälistel menetlejatel võimalik rohkem tähelepanu pöörata üldisele korrakaitsele ja ennetusele. Selle tulemusena paraneb kogu ühiskonna heaolu. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on ebaoluline. Mõju esinemise sagedus on väike, kohtuvälised menetlejad on omandanud väärteomenetluse õiglase läbiviimise vilumuse. Mõju valdkond II: majanduslik mõju o Mõju sihtrühm I: väärtegude toimepanijad o Avalduv mõju. Kui isikute õiguskuulekus ei parane, vaid jääb samale tasemele või väheneb, tähendab muudatus seda, et kõrgemad rahatrahvid toovad riigieelarvesse rohkem vahendeid. Muudatusega kaasneb ebasoovitav risk, et suuremat rahatrahvi ei suudeta tasuda. Kui süüdlased jätavad karistusena mõistetud rahatrahvi tasumata ja isikutel puudub ka vara, mille arvelt nõuet täita, siis tuleb nende suhtes kohaldada vastavalt KarS §-le 72 asendusaresti. Asendusaresti saab küll asendada süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, kuid juhul, kui isik üldkasuliku tööga ei nõustu või nõustub, aga ettenähtud üldkasuliku töö tunde ära ei tee, tuleb mõistetud asendusarest täitmisele pöörata. Kui isik viibib arestimajas, ei tee ta tööd ja tema majanduslik toimetulek halveneb. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on oluline. Kui riigi majanduslik olukord tervikuna on keeruline ja isikute sissetulekud on väikesed, siis võib suureneda isikute hulk, kes on karistatud väärteo toimepanemise eest, kuid võimetud karistust täitma. Lähtudes eeldusest, et kohtuväline menetleja kohaldab karistusi mõistlikult, ja tuginedes KarS §-s 56 sätestatud põhimõtetele, siis on majanduslik mõju väike. 23 o Mõju sihtrühm II: kohtuvälised menetlejad, kes viivad läbi väärteomenetlust, kontrollivad karistuste täitmist ja saadavad lahendeid täitmiseks kohtutäituritele o Avalduv mõju. Kuna rahatrahvide määrad tõusevad, siis panevad isikud toime vähem rikkumisi ja nii on kohtuvälistel menetlejatel võimalik rohkem tähelepanu pöörata üldisele korrakaitsele ja ennetusele. Selle tulemusena paraneb kogu ühiskonna heaolu. Praegu on võimalik kohaldada karistusena rahatrahvi kõige rohkem 1200 eurot. Rahatrahvi määra tõstmine võimaldab senisest veelgi paremini leida igale väärteo toimepanijale sobivaima karistuse, arvestades KarS §-s 56 sätestatud põhimõtteid. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on ebaoluline, sest isikud peavad käituma seaduskuulekalt ning juhul, kui seaduse nõudeid rikutakse, tuleb selle eest ka vastutust kanda. Kohtuväline menetleja on see, kellele on pandud kohustus reeglite täitmist jälgida ning rikkumise eest ka selle toimepanijat karistada. Mõju valdkond III: mõju riigiasutustele o Mõju sihtrühm I: kohtuvälised menetlejad o Avalduv mõju. Kiirmenetluses, kus karistus määratakse isikule kohapeal ning puudub võimalus vastulause esitamiseks, hakatakse otsuseid rohkem kohtusse edasi kaebama. Selle eesmärk on vähendada määratud rahatrahvi suurust. Edasikaebamine toob kaasa koormuse kohtuvälisele menetlejale, sest ta peab osalema kohtuistungil. Ebasoovitav risk on võimalik korruptsioonioht. Kui kohtuväline menetleja saab hakata kiirmenetluses määrama rikkujale kohapeal väärteo toimepanemise järel kuni 1600 euro suurust rahatrahvi, võib kohtuväline menetleja mõjutada süüdlast toime panema ebaseaduslikku tegu ning teha ettepaneku tasuda mitteametlikult summa, mis on oluliselt väiksem kui ähvardav rahatrahv. Kehtiva õiguse kohaselt on nt kiirmenetluses kohaldatav rahatrahv kuni 800 eurot. Tulevikus hakkab aga maksimaalne rahatrahv (1600 eurot) ületama keskmist netosissetulekut. Statistikaameti veebilehel olevate andmete kohaselt oli 2023. a III kvartali keskmine brutokuupalk 1812 eurot,28 mis teeb isiku netosissetulekuks 1439,27 eurot.29 Korruptsioonirisk on olemas ka kehtivas õiguses, kuid väiksem. Tegemist ei saa olla riski märkimisväärse suurenemisega, kuid täiesti välistada seda selle muudatuse puhul ei saa. Vastumeetmeks on kohtuvälise menetleja ametnikele motiveeriva töötasu maksmine. o Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline. Kõiki karistusi maakohtusse edasi ei kaevata. Korruptsiooniriski silmas pidades tuleb lähtuda eeldusest, et kohtuvälised menetlejad käituvad seaduskuulekalt ning teavad, et juhul kui nad rikuvad seaduse nõudeid, peavad nad selle eest ka vastutust kandma. Kohtuväline menetleja on see, kellele on pandud kohustus reeglite täitmist jälgida ning rikkumise eest ka selle toimepanijat karistada. o Mõju sihtrühm II: maakohtud o Avalduv mõju. Kiirmenetluses tehtud otsuseid, mille puhul ei ole menetlusalusel isikul erinevalt üldmenetlusest aega pikemaks järelemõtlemiseks ning viitteist päeva vastulause esitamiseks, võidakse hakata rohkem vaidlustama ning kohtusse edasi kaebama. Ka üldmenetluse otsuseid võidakse vaidlustada. Eesmärk on vähendada kohtuvälise menetleja 28 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk 29 https://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator 24 määratud rahatrahvi suurust. Edasikaebamine toob maakohtutele kaasa töökoormuse suurenemise. Kohtutel tuleb lahendada senisest rohkem väärteoasju. o Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline. Valdavat osa kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvidest ei vaidlustata ning maakohtusse edasi ei kaevata. 2023.a saabus maakohtusse 798, 2022. a 870 ning 2021. a 926 kaebust kohtuvälise menetleja otsuse peale30 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Võimalikud kulud Kulutused on seotud infosüsteemide arendustega trahviühiku suuruse muutumise tõttu. Erinevalt kehtivast korrast tuleb muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise järel hakata eristama alaealisi ja täiskasvanud menetlusaluseid isikuid. Alaealisele rahatrahvi määrates või mõistes tuleb arvestada poolega sellest rahatrahvimäärast, mis on eriseaduses ette nähtud täiskasvanud isikule. Eelarvelisi kulusid võib kaasneda ka nende väärteomenetlustega, mida viiakse läbi suuremale trahviühikule ülemineku perioodil. Näiteks kehtib teo toimepanemise ajal neljaeurone trahviühik, otsuse tegemise ajaks on aga seadusemuudatus jõustunud ning kehtib juba kaheksaeurone trahviühik. Kahe erineva ühiku korraga kuvamine vajab eelnõu kooskõlastusringil kohtuväliste menetlejate seisukohta, kas selleks vajalikud IT- arendused on märkimisväärse kuluga või mitte. Tõenäoliselt puudutab muudatus ka e-toimiku süsteeme. Võimalikud tulud Karistusena määratavate rahatrahvide laekumisel on paratamatult roll riigieelarve tulude kujunemisel, sest rahatrahvid määrab riik ja need laekuvad riigieelarvesse. Kui rahatrahvi määrab valla- või linnavalitsus, siis laekub rahatrahv kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Tuleb aga siiski arvestada, et trahviühiku suurendamisel on eelkõige isikute õiguskuulekust parandav mõju. See tähendab, et vaatamata trahviühiku suurendamisele riigieelarvesse igal aastal laekuvad trahvisummad siiski samas proportsioonis ei kasva. Kui väärteomenetluses rahatrahvi määramise aluseks olev trahviühik suureneb, võib eeldada, et isikud annavad sellest endale üheselt aru, muudavad oma käitumisharjumusi ning panevad toime senisest vähem väärtegusid. Sellele vaatamata ei ole oodata, et väärtegude toimepanemine täielikult lakkaks, mistõttu seadusemuudatusest oodatakse ka riigieelarve tulude suurenemist. 2024. a riigieelarve seaduse31 kohaselt on trahvide ja muude varaliste karistustena 2024. a kavandatud eelarvesse laekuma 21 481 000 eurot. 2023. a riigieelarve seaduse32 kohaselt oli trahvide ja muude varaliste karistustena kavandatud eelarvesse laekuma 19 961 000 eurot, 2022. a riigieelarve seaduse33 kohaselt 18 402 000 eurot, 2021. a riigieelarve seaduse34 kohaselt 15 911 000 eurot, 2020. a riigieelarve seaduse35 kohaselt 15 850 000 eurot; 2019. a riigieelarve seaduse36 kohaselt 18 768 000 eurot. 30 https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiZTkxMDE4NTQtMWY0Ny00NTdkLTg0YTYtMzhkYzQ3ZGNhZ ThiIiwidCI6IjRmYjQ2MmUyLWE2MzktNGJlNC1iM2U1LTM2ZWM1MTg0M2M5MSIsImMiOjl9 31 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023019 32 https://www.riigiteataja.ee/akt/108122023006 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/116122021024 34 https://www.riigiteataja.ee/akt/117122020011 35 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019021 36 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122018045 25 Lähtudes eeldusest, et toimepandavate väärtegude arv jääb samaks, aga juhul, kui väärtegu siiski toime pannakse, karistatakse sellise teo eest suurema rahatrahviga, võib prognoosida rahatrahvidest laekuvate summade teatavat suurenemist. Kogutavad trahvisummad sõltuvad rikkumiste tuvastamisest ning seega ka otseselt politsei ja teiste kohtuväliste menetlejate järelevalveressursidest. Kuivõrd väärtegude puhul on karistuse alternatiive vähem kui kuritegude puhul, on trahviühiku suurendamisel väärteotrahvide suurenemisele olulisem mõju kui minimaalse päevamäära tõstmisel kuriteo eest mõistetavate rahaliste karistuste suurenemisele. Arvestades aga eeltoodud põhjendusi (eelkõige asjaolu, et rahatrahvi suuruse üle otsustamisel on menetlejal küllalt suur kaalutlusruum), on konkreetset summat välja tuua keeruline. Kui lähtuda asjaolust, et rahalise karistuse päevamäära sama suure tõusuga kaasnes rahaliste karistuste 13% suurenemine, saab ka väärtegude puhul lähtuda trahvisummade vähemalt 10% keskmisest suurenemisest. Hinnanguliselt võib prognoosida rahatrahvide laekumise suurenemist umbes 10–30%, mis ainuüksi PPA määratud trahvide laekumist arvestades teeb kokku 1,1–3,3 miljonit eurot. Tegemist on siiski väga esialgse hinnanguga ehk lõplik summa võib kujuneda nii suuremaks kui ka väiksemaks. Arvestada tuleb ka eespool väljatoodud riskiga, et rahatrahvide suurendamine võib negatiivselt mõjutada nende laekumist (st määratav trahvisumma küll suureneb, kuid isikud ei ole suutelised seda maksma). Valdav osa hoiatustrahvidest määratakse summas 15–30 eurot (ületatud kiirus 3–6 km/h). 2023. aastal määrati automaatse järelevalve käigus tuvastatud liiklusrikkumiste eest 174 135 hoiatustrahvi kogusummas 6 174 625 eurot. 2023. aastal määrati lubatud sõidukiiruse ületamise eest mõjutustrahv 41 386 korral kogusummas 2 281 848 eurot. 8. Rakendusaktid Eelnõuga ei kaasne rakendusaktide muutmise vajadust. 9. Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025. a. See annab kõigile piisavalt aega uute karistusmäärade teadvustamiseks ning oma käitumise parandamiseks. Õiguskuuleka käitumisega on võimalik väga lihtsalt suuremast rahatrahvist hoiduda. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kõigile ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Riigikohtule, ringkonna- ja maakohtutele, prokuratuurile, Eesti Advokatuurile, õiguskantslerile, Riigikontrollile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ning Finantsinspektsioonile. 26  Ministeeriumid Meie 06.03.2024 nr 8-1/2396-1 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu. Dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis EIS ning palume need kooskõlastada või nende kohta märkused esitada hiljemalt 21.märtsiks 2024. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Lisaadressaadid: Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Õiguskantsleri Kantselei Tartu Ülikooli õigusteaduskond Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Riigikontroll Eesti Linnade ja Valdade Liit Finantsinspektsioon Registrite- ja Infosüsteemide Keskus Einar Hillep 51992448 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Saatja: KM Info </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=9A9688E933C241FFB4CC3363EBAEC7C6-KM INFO> Saaja: KV Kantselei, Kaitseressursside Amet Teema: Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (trahviühiku suurendamine) ​Tere Edastame teile teadmiseks Kaitseministeeriumi 06.03.2024 14:03 dokumendi nr 5-7/24/32 "Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (trahviühiku suurendamine)". Lugupidamisega Kaitseministeerium [email protected] ​​​​ EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/24-0230 - Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (trahviühiku suurendamine) Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kaitseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikohus; Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 21.03.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e1b1c5a3-a414-46eb-bf1c-fcee55c0f77c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e1b1c5a3-a414-46eb-bf1c-fcee55c0f77c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main