Arvamuse avaldamine

Ministeeriumid Riigikantselei Meie 23.02.2024 nr 8-1/1981-1 Justiitsministri 13. novembri 2013. aasta määruse nr 36 „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Justiitsministri 13. novembri 2013. aasta määruse nr 36 „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“ muutmise eelnõu. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 7 tööpäeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister /*Lisaadressaadid: Vandetõlkide Koda MTÜ Dussan Tõlkebüroo Maire-Liis Rohtma Edda Teder Kerli Valk Meelis Leesik Ene Joon Pille Lindpere Helena Kivi Urmas Pail Moonika Peling Sigrid Väär Siret Laasner Maris Järve Erik Tomberg Mariliis Soomäe Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Merje Vesmes Jelizaveta Tammerik Sofia Maškova Irina Slugina Rotislav Tsikalski Natalia Mäekivi Jekaterina Tšernõšova Žanna Kutšerova Jelena Velman-Omelina Raimo Kont Andres Aavik Natalja Maslennikova Natalja Põlkina Galina Tkacheva Anžela Strelczyk Ülle Kasemaa Ksenia Mikultšik Jekaterina Rjabuhha Lilia Chykalska Eesti Keele Instituut Mari Peetris 620 8167 [email protected]  MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 13. novembri 2013. a määruse nr 36 „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“ muutmine Määrus kehtestatakse vandetõlgi seaduse § 14 lõike 3 alusel. § 1. Justiitsministri 13.novembri 2013. a määruse nr 36 „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“ muutmine Justiitsministri 13. novembri 2013. a määruses nr 36 „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) muu õigusakti tõlkimist ja toimetamist tellija ja vandetõlgi kokkuleppe alusel.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses: „§ 11. Tõlkevärava kasutamine (1) Tõlkeväravasse koondatakse tõlketööde määramise ja täitmise andmed ning tõlketööks vajalikud keeletehnoloogilised vahendid. (2) Tõlkeväravat kasutatakse tõlketöö määramisel, täitmisel ja vastuvõtmisel.“; 3) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tõlketöö tellija määrab vandetõlgile Tõlkevärava kaudu tõlketöö, edastab tõlkimist vajava teksti ning märgib juurde tõlke esitamise tähtpäeva ja muud vajalikud andmed.“; 4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Välislepingu tõlkimisel võib tõlketöö tellija kooskõlastatult välislepingut tõlkiva vandetõlgiga anda erialast terminoloogiat sisaldava välislepingu lisa tõlkida eriala asjatundjale.“; 5) paragrahvi 5 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tõlkeväravas tõlketööd täites tagab vandetõlk, et loodud tõlkemälu jõuab selleks ettenähtud andmebaasi.“; 6) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Vandetõlk kajastab tõlkimise või toimetamise käigus kasutusele võetud uued ja muudetud terminid terminite andmebaasis andmebaasi pidaja juhiste kohaselt, talletades mõistekirje või muutes seda.“; 7) paragrahvi 5 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Eesti Keele Instituut haldab vandetõlkide poolt Tõlkeväravas talletatud tõlkemälude ja terminite andmebaasi lisatud terminite andmebaase ning tagab nende kasutamise Tõlkeväravas.“; 8) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vandetõlk esitab tõlke tellija juhiste kohaselt ja määratud tähtpäevaks, autentides end Tõlkeväravas või allkirjastades tõlke digitaalselt.“; 9) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ühe sõna tasumäär lähtekeele alusel on: 1) 0,12 eurot seaduse ja välislepingu tervikteksti tõlkimise eest minimaalse tõlketöö tasumääraga 15 eurot; 2) 0,08 eurot olemasoleva seaduse ja välislepingu tõlke toimetamise eest minimaalse tõlketöö tasumääraga 10 eurot; 3) 0,14 eurot seaduse muudatuste tõlkimise ja nende tervikteksti lisamise eest minimaalse tõlketöö tasumääraga 17,50 eurot.“: 11) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Terminitöö tasumäär on: 1) 3 eurot uue mõistekirje terminite andmebaasi lisamise eest; 2) 1,5 eurot mõistekirje terminite andmebaasis muutmise eest.“; 12) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 sätestatud tasumäärad ei sisalda käibemaksu.“ 13) paragrahvi 8 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 14) määrust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. Üleminek Tõlkevärava kasutamisele (1) Välislepingute tõlketöö määramisel, täitmisel ja vastuvõtmisel ei kasutata Tõlkeväravat enne, kui see on vastava valdkonna ministeeriumis ja Riigikantseleis juurutatud. Tõlkevärav võetakse sel otstarbel kasutusele hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuaril. (2) Enne käesoleva määruse jõustumist määratud tõlketööle ja väljaspool Tõlkeväravat täidetavale tõlketööle rakendatakse varem kehtinud ühe standardlehekülje tasumäärasid: 1) 20 eurot seaduse ja välislepingu tervikteksti tõlkimise eest; 2) 10 eurot seaduse ja välislepingu olemasoleva tõlke toimetamise eest; 3) 22 eurot seaduse muudatuste tõlkimise ja nende tervikteksti lisamise eest.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2024. aasta 1. mail. Kalle Laanet Justiitsminister  Justiitsministri 13. novembri 2013. a määruse nr 36 „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse justiitsministri 2013. aasta 13. novembri määruses nr 36 „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“ (edaspidi määrus) vandetõlkide tõlketöö korraldust, tasumäärasid ja mahuarvestust. Vandetõlkidele sätestatakse Tõlkevärava kasutamise kohustus, mille tulemusel muutuvad nende tõlketöö määramise ja täitmise korraldus ning kasutatavad tõlketehnoloogilised vahendid. Lisandub terminitöö kohustus. Eelnõu eesmärk on sätestada määruse muudatused, millega luuakse eeldused Tõlkevärava kasutuselevõtmiseks Riigi Teatajas avaldatavate seaduste ja välislepingute tõlkimisel vandetõlkide poolt. 2019. aastal valmis Justiitsministeeriumi juhtimisel keskse tõlkekeskkonna kontseptsioon1 ning 2021. aasta juuniks keskse tõlkemooduli ärianalüüs ja prototüüp,2 mis said Vabariigi Valitsuse heakskiidu. Projekti eesmärk oli koondada ühele platvormile seni väljaarendatud keeletehnoloogilised lahendused ja tõlketööriistad, et võimaldada avalikul sektoril tulevikus tõhusamalt ja kvaliteetsemalt tõlkida. Kontseptsiooni ja prototüübi alusel valmib 2024. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldamisel ja Eesti Keele Instituudi juhtimisel keskse tõlkekeskkonna Tõlkevärava arendustööde esimene etapp. Esimeses etapis koondatakse Tõlkeväravasse tõlkekorralduslikud ja keeletehnoloogilised võimalused tõlketööde määramiseks, täitmiseks ja vastuvõtmiseks ning tasu arvestamiseks. Samuti koondatakse Tõlkeväravasse tõlkemälud, sh seaduste tõlkimisel loodud tõlkemälud, masintõlkevahendite kasutamise võimalused ning liidestatakse tõlketermineid sisaldav Ekilexi sõnastiku- ja terminibaasisüsteem (edaspidi Ekilex). Tõlkevärav toetab ka muudatuste tõlkimist olemasolevasse õigusakti tõlke tervikteksti ja tõlke vormindamist Riigi Teatajas avaldamiseks vajalikus XML-vormingus. Määrus on kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. mail. 1.2. Ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna Riigi Teataja talituse juhataja Jüri Heinla ([email protected]) ja sama talituse nõunik Mari Peetris ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Merike Koppel ([email protected]). 1.3.Märkused Eelnõuga muudetakse justiitsministri 2013. aasta 13. novembri määruse nr 36 „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“ sõnastust avaldamismärkega RT I, 23.12.2013, 8. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1 Justiitsministeerium. Ettepanekud ühtse tõlkemälu ja automaattõlke loomiseks. https://www.just.ee/media/4735/download 2 Justiitsministeerium. Keskse tõlkekeskkonna ärianalüüsi ja prototüübi tulemused. https://www.just.ee/media/504/download Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse määruse § 1 lõiget 2 punktiga 4, mille kohaselt reguleeritakse määrusega lisaks seadusele ja välislepingule ka muu õigusakti tõlkimist ja toimetamist, kui tellija ja vandetõlk on sõlminud vastavasisulise kokkuleppe. Riigi Teataja seaduse § 6 lõige 2 sätestab vandetõlgi pädevusena seaduse ja välislepingu tõlkimise. Vandetõlgi seaduse § 5 lõige 2 sätestab vandetõlgi avaliku ülesandena seaduse ja välislepingu tõlkimise. Määrus on seni sätestanud üksnes seaduse ja välislepingu vandetõlgipoolse tõlkimise. Ülejäänud õigusaktide tõlkimine ei ole vandetõlgi avalik ülesanne. Riigi Teataja seaduse § 6 lõike 4 kohaselt on muude Riigi Teatajas avaldatavate õigusaktide tõlkimise korraldamine valdkonna eest vastutava ministeeriumi pädevuses. Kuna Riigi Teatajas avaldatava muu õigusakti tõlkimine ja toimetamine ei ole vandetõlgi avalik ülesanne, siis tõlgib ja toimetab vandetõlk seda kokkuleppe alusel. Mõistlik on ka muu õigusakti tõlkimise ja toimetamise korral rakendada määrust, mis võimaldab kasutada Tõlkeväravasse koondatud korralduslikke ja tõlketehnoloogilisi vahendeid ning tagab tõlke kvaliteedi ja tõlkimise tõhususe. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määrust uue §-ga 11, milles sätestatakse Tõlkevärava olemus ning kohustus kasutada seda tõlketööde määramisel, täitmisel ja vastuvõtmisel. Tõlkevärava kasutamise kohustus tagab tõlkekorraldajale ehk tellijale ja vandetõlgile Tõlkeväravas loodud tõhusad ning tõlkekvaliteeti tagavad korraldus- ja tõlkimisvõimalused. Tõlkevärav võimaldab ka säilitada tõlkimisel õigusakti tekst Riigi Teatajas avaldamiseks vajalikus XML-vormingus, seda ka juhul, kui tegemist ei ole seaduse XML-struktuuriga ja õigusakt ei ole paragrahvisüsteemis. Tõlkeabitarkvara loeb failist välja need tekstiosad, mida ei ole veel tõlgitud, ja juhatab tõlkeabiprogrammis tõlkija nende segmentideni, mis vajavad tõlkimist, peites faili ülesehituslikud struktuurimärgendid. Sellega muutub tõlkekorraldus tõhusamaks, sest pärast tõlke valmimist langeb ära vajadus faile vajalikku vormingusse tagasi konverteerida. Eelnõu § 1 punktis 3 sätestatakse määruse § 4 lõike 3 muudatus, millega jäetakse välja tellija kohustus määrata tõlketöö e-kirja teel ja sätestatakse tõlketöö määramine Tõlkeväravas. Muud vajalikud andmed, mis lisatakse tõlketööle, on näiteks tõlke esitamise tähtpäev, abimaterjalid, teave arve esitamiseks, täiendavad juhised. Kuna Tõlkevärav võimaldab tõlketöö määramist, määratakse tõlketöö e-kirja saatmise asemel edaspidi Tõlkevärava kaudu. Selleks peab vandetõlk liituma Tõlkeväravaga, mille tarbeks loob tõlkekorraldaja ehk tellija esindaja vandetõlgile Tõlkeväravas isikliku konto. Eelnõu § 1 punktis 4 sätestatakse määruse § 4 täiendamine lõikega 61, mis võimaldab välislepingu tehnilise lisa tõlkimise teha tellijal kooskõlastatult vandetõlgiga ülesandeks mõnele asjatundjale, kes võib lisas kasutatud terminoloogiat vandetõlgist paremini tunda. Sellised erialast terminoloogiat sisaldavad lisad on näiteks mitmel välislepingul. Näitena võib tuua ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo määruse lisad või spordis dopingu kasutamise vastase rahvusvahelise konventsiooni lisad, mis sisaldavad rohkelt asjaomase valdkonna terminoloogiat. Otstarbekas on lasta sellised lisad tõlkida näiteks vastava valdkonna ametnikel. Kas vandetõlk peab sel viisil tõlgitud lisad üle vaatama, jääb valdkonna eest vastutava ministeeriumi ja välislepingu tõlke põhiteksti tõlkimise eest vastutava vandetõlgi ühisotsustada. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse määruse § 5 lõiget 5, täpsustades, et Tõlkeväravas tõlketööd tehes tagab vandetõlk, et tõlkemälu jõuab selleks ettenähtud andmebaasi. Ka seni oli 2 (9) vandetõlkidel kohustus lisada tõlkemälu andmebaasi, kuid nii tõlkemälu loomiseks kui ka talletamiseks puudusid kesksed tehnoloogilised vahendid. Tõlkemälu on fail või andmebaas, mis talletab varem tõlgitud segmente. Segmentideks on laused ja lausesarnased ühikud, näiteks pealkirjad või loeteluelemendid. Tõlkemälu talletab lähteteksti ja sellele vastava tõlke vastepaarides. Tõlkemälu kasutatakse tavaliselt tõlkeabiprogrammides, kus on lisaks tõlkemälule ka tekstitöötlusprogramm, terminisõnastikud ning sageli võimalus kasutada masintõlget. Programm jaotab tõlgitava teksti segmentideks, seejärel otsib kattuvusi nende segmentide ja varem tõlkemällu salvestatud tõlgitud vastepaaride vahel. Tõlkija võib pakutuga nõustuda, asendada selle uue tõlkega või pakutut muuta, et see lähtetekstiga sobituks. Viimasel kahel juhul talletub uus või muudetud tõlge mällu. Tõlkeväravas on loodud võimalus luua tõlgitud tekstist tõlkemälu ja salvestada see andmebaasi. Tõlkemälu talletamine võimaldab seda edaspidi tõlkimisel kasutada. Seetõttu on vandetõlk kohustatud tõlkima muudatused tõlkemälu abil juba olemasolevas tõlke terviktekstis. Tõlkeväravas on võimalik tõlkida üksnes need tekstiosad, mida on muudetud, kasutades masintõlget ja senist tõlkemälu. Vandetõlgid võisid seni kasutada mitmesuguseid tõlkeabitööriistu, mis seda võimalust pakuvad, kuid varem ei olnud keskse tõlkeabitööriista kasutusvõimalust. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse §-i 5 uue lõikega 51, milles sätestatakse vandetõlgile uus kohustus kanda tõlkimise või toimetamise käigus kasutusele võetud uued või muudetud tõlketerminid Ekilexi. Terminitöö on õigusaktide tõlkimise ja toimetamise osa. Õigustekstide tõlkimisel on ühtse terminoloogia ja selle järjepidev trafaretne kasutamine oluline, et tagada tõlgete üheselt mõistetavus. Seetõttu on oluline, et kõik õigusterminid oleksid kättesaadavad ja et neid kasutataks üldjuhul kõikide õigusaktide tõlkimisel. Kuna Ekilexi täiendamine on detsentraliseeritud, st kasutajad peavad ise sinna termineid lisama või olemasolevaid terminikirjeid uuendama, on just vandetõlkide osa selle ülesande täitmisel tõlkekvaliteedi tagamise eesmärgil suur, sest nemad on esmased terminiloojad. Mõistekirje koosneb lähtekeele terminist, sihtkeele terminist, allikaviidetest, näiteks viitest õigusaktile, kus seda terminit kasutatakse, määratlusest ehk definitsioonist ja väärtusolekust, milleks võib olla vaikimisi „eelistatud“, „endine“, „väldi“ jm. Uue mõistekirje sisestamiseks tuleb esmalt luua kirje allika kohta, kus termin sisaldub või mille kaudu on see käibele tulnud (st allikakirje). Seejärel tuleb lisada eestikeelse ja kasutusele võetud võõrkeelse termini paar ja need loodud allikakirjega siduda. Võimaluse korral tuleb mõlemas keeles terminitele lisada juurde säte, kus on termini kasutus kontekstist näha. Seejärel tuleb lisada täiendavad võõrkeelsed terminid ja määrata neile väärtusolek, näiteks tuleb lisada, kas tegemist on endise või välditava terminiga või mõnes muus kontekstis lubatava sünonüümiga. Samuti tuleb mõistekirje juurde lisada lisateavet, mis näiteks juhendab tõlkijat terminivaste valimisel, kui tegemist on keerulisema mõistega, või sisaldab selle eksperdi nime, kellega terminiküsimuses konsulteeriti. Kui on vaja mõistekirjet täiendada, tuleb samuti alustada allikakirjest, kuid üldjuhul on siis läbitavaid samme vähem ja tegemist on pigem endiste või välditavate terminite ja lubatavate sünonüümide lisamisega. Vastavad juhendid ja nõuded leiab Ekilexi kasutusjuhendist. Vajaduse korral annab sõnastiku pidaja, s.o Eesti Keele Instituut lisajuhiseid. Terminitöö tasustamine sätestatakse lisaks senisele tõlkimise ja toimetamise tasustamisele määruse § 8 uues lõikes 11, mis lisatakse määrusele eelnõu § 1 punktiga 11. 3 (9) Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 5 lõiget 6, sätestades, et vandetõlkide töös kasutatavaid tõlkemälusid ja termineid hoitakse edaspidi Eesti Keele Instituudi andmebaasides. Seni oli see ülesanne Registrite ja Infosüsteemide Keskusel, kes aga seda ei täitnud, kuna terminite andmebaas anti Eesti Keele Instituudi valdusse, mis oli üks Ekilexi loomise alus. Samuti ei olnud tõlkemälud keskselt koondatud, kuna selleks ei olnud tehnilisi võimalusi ja vandetõlgid kasutasid tõlkimiseks erinevaid tõlkeabiprogramme, mida ei olnud tehnoloogiliselt võimalik kesksete andmebaasidega ühendada. Edaspidi toimub tõlkimine Tõlkevärava abil ühtses tehnoloogilises ahelas koos tõlkemälude talletamise ja säilitamisega ning nende edaspidise ühise kasutamisega. Tõlkemälude ja terminite ühiskasutus võimaldab tõlkimisel aega ja raha kokku hoida, välistades vajaduse juba tõlgitud lauseid või nende osi uuesti tõlkida või terminitele tähendusi otsida. Samuti tagab ühiskasutus edaspidi avaliku sektori tõlgete ühtluse ja kvaliteedi, mis kandub üle ka erasektorisse, ning toetab eesti keeletehnoloogia arengut. Automaatika ja keeletehnoloogia pakutavaid eeliseid arvestades seadusi väljaspool Tõlkeväravat edaspidi ei tõlgita. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse määruse § 6 lõiget 1, võrdsustades digitaalselt allkirjastatud tõlke esitamise tõlkeülesande täitmisega Tõlkeväravas. Kuna vandetõlk on oma isikut Tõlkeväravasse riigi autentimisteenuse kaudu sisenemisel tõendanud, ei ole vaja tõlketööd digiallkirjastada. Samas säilitatakse võimalus tõlketöö digiallkirjastada, kui tõlketöö Tõlkevärava kaudu tellijale esitamisel peaks tekkima tehnilisi tõrkeid või tõlketöö täidetakse üleminekuperioodil väljaspool Tõlkeväravat. Eelnõu § 1 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks määruse § 6 lõige 2, mis näeb ette tõlketöö esitamise üksnes e-postiga. Edaspidi esitatakse tõlketöö Tõlkeväravas või kui tõlketöö täidetakse väljaspool Tõlkeväravat, siis saavad tellija ja vandetõlk ise omavahel kokku leppida, milliseid elektroonilisi kanaleid tõlketöö esitamiseks kasutada. Määruse kehtestamise ajal oli e-posti kasutamine otstarbekas, kuna tagas tõlketöö esitamise elektroonilises vormis ja muid võimalusi elektrooniliseks esitamiseks ei olnud. Eelnõu § 1 punktiga 10 kehtestatakse määruse § 8 lõige 1 uues sõnastuses, muutes tasumäärad sõnapõhiseks. Koos sõnapõhiste tasumääradega sätestatakse ka minimaalsed tasumäärad, millest väiksemat tasu ühe tõlketöö eest ei maksta. Seni olid minimaalsed tasumäärad sätestatud sama §-i lõikes 4, mis tunnistatakse eelnõu § 1 punktiga 13 kehtetuks. Tõlketöö tasumäär ei hõlma selle tõlketööga seoses tehtud terminitöö tasumäära, vaid võib sellele lisanduda. Seni oli uue tervikteksti tõlkimise tasu arvestamise alus tõlke sihtkeele standardlehekülg ja muudatuste tõlkimise alus lähtekeele standardlehekülg, mis mõlemad on 1800 tähemärki koos tühikutega. Edaspidi arvestatakse tõlketöö mahtu üksnes lähtekeele alusel. Uue mahuarvestuse aluseks on sõna ja üks tõlke lähtekeele standardlehekülg on 250 sõna. Tõlkeabitarkvarad ei arvesta tähemärkide arvu koos tühikutega ja üldiselt on ülemaailmsel tõlkekorraldusturul üle mindud sõnapõhisele arvestusele. Samuti ei võimalda tõlkeabitarkvara arvestada sihtkeelselt tekstilt saadavat säästu. See tähendab, et kordusi ja tõlkemälust tulenevat kasu ehk varem tõlgitud sarnaseid lauseid automaatselt ei arvestata, vaid analüüsitakse üksnes lähteteksti. Lähteteksti all mõistetakse teksti, mis edastatakse vandetõlgile tööfailina Tõlkevärava kaudu, ja seega on lähtekeel töösse saadetud failis kasutatav keel. Kuna tõlkeabitööriistad arvestavad mahtu üksnes lähtekeele põhjal, tuleb automaatfunktsioonide kasutamiseks minna üle lähtekeelepõhisele mahuarvestusele ja kaotada seejuures tõlgitud teksti mahu käsitsi arvestamine. Sõnapõhise arvestuse puhul ei ole tavaks arvestada tõlgitud teksti suuremat mahtu ega maksta tasu tõlgitud teksti alusel nagu seni. 4 (9) Eesti Tõlkebüroode Liit on seisukohal, et „kui tõlkemahtu arvestatakse tähemärkide järgi, arvestatakse tõlketöö hinda valmistõlke eeldatava mahu põhjal. Eesti keelest teise keelde tõlkides laieneb tekst enamasti umbes 20 protsenti ja lõppmahu saamiseks tuleb teksti algmaht 1,2-ga korrutada. Kui mahtu arvestatakse sõnade põhjal, siis laienemist ei arvestata“.3 Uued tasumäärad on võrreldes seniste tasumääradega lähtekeele alusel järgmised: 1) tervikteksti tõlkimise puhul 0,12 eurot sõna eest, mis võrdub 30 euroga lehekülje eest, seni 20 eurot lehekülje eest sihtkeele alusel; 2) toimetamise puhul 0,08 eurot sõna eest, mis võrdub 20 euroga lehekülje eest, seni 10 eurot lehekülje eest algse tõlketeksti alusel ja 3) muudatuste tõlkimise ja tervikteksti lisamise puhul 0,14 eurot sõna eest, mis võrdub 35 euroga lehekülje eest, seni 22 eurot lehekülje eest lähtekeele alusel. Sätestatava miinimumtasu aluseks on ümberarvestatult 125 sõna. Seega tervikteksti tõlkimise minimaalne tasumäär on 15 eurot, olemasoleva tõlke toimetamise puhul 10 eurot ning muudatuste tõlkimise ja tervikteksti lisamise puhul 17,50 eurot. Vandetõlkide tasumäärasid ei ole muudetud alates määruse jõustumisest 2014. aastal. Võrreldes teiste avalik-õiguslike ametitega on vandetõlkide tasu püsinud muutumatuna. Patendivolinike tasu ja advokaaditasud ei ole õigusaktiga sätestatud ja lepitakse kokku kliendiga, seega on neil võimalik tasumäär kokku leppida vastavalt võimalustele ja turuolukorrale. Kohtutäiturite ja notarite tasusid on selles ajavahemikus korduvalt üle vaadatud ning pankrotihaldurite tasud vaadati üle 2021. aastal. 22 euro ostujõud oli 2014. aastal sama mis 33 euro ostujõud 2023. aastal. Tarbijahinnaindeks tõusis alates 2014. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta oktoobrini 49,8%.4 Senised tasumäärad on seda arvestades maha jäänud, kuigi tavatõlketuru hinnad on vandetõlgiteenuse hindadest endiselt madalamad, jäädes keskmiselt vahemikku 16–17 eurot lehekülje eest. Vandetõlkidele kohalduvad kõrgemad tasumäärad on määruse eelnõu 2013. aasta seletuskirjas5 kajastatud ja need ei ole muutunud. Vandetõlk täidab avalikku ülesannet ja tal ei ole võimalik selle täitmiseks kokkuleppeid sõlmida. Vandetõlk on kohustatud seadusi ja välislepinguid tõlkima ja vandetõlgi tehtud tõlge peab vastama rangetele kvaliteedinõuetele. Riigi Teatajas avaldatud seadusetõlkeid loetakse kõikjal maailmas ja need peavad olema võimalikult kvaliteetsed. Praegu on Euroopas vandetõlkide tasumäär Justiitsministeeriumile teadaolevalt keskmiselt 50–60 eurot lehekülje eest. Samuti kirjutatakse määrusega ette kasutatavate töövahendite, eelkõige Tõlkevärava kasutamise kohustus. Tasumäärade tõstmise üks põhjus on vandetõlkidele avaliku ülesande täitmisel sätestatav uus kohustus kasutada keeleabitööriistu. Hinnangute järgi tõlkekulud tellija jaoks ei suurene,6 pigem on näha aina suuremat säästu tulevikus tänu täienevatele tõlkemäludele ja pidevalt arenevale masintõlkele. 3 Eesti Tõlkebüroode Liit. Mida silmas pidada tõlke tellimisel. https://www.etbl.ee/mida-silmas-pidada-tolke- tellimisel/ 4 Statistikaamet. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 5 Eelnõude infosüsteem. Vandetõlgile Riigi Teatajas avaldatavate tõlgete määramise ja täitmise kord ning tasumäärad. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/61c652fe-cbc9-4b1d-bf7c- 52ccb67e0833#b1uOsbpD 6 Kui võtta näitena ohvriabi seaduse ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse viimatised muudatused, siis seniste tasumäärade ja töökorralduse juures kujunes esimesena nimetatud seaduse muudatuste tõlkimise hinnaks 748 eurot ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muudatuste tõlkimise hinnaks 1110 eurot. Sõnapõhise mahuarvestuse 5 (9) Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse määruse § 8 lõikega 11, sätestades terminitöö tasumäärad mõistekirjete alusel. Terminitöö tasumäär põhineb Justiitsministeeriumi poolt 2023. aastal korraldatud terminitöö väikehangetel, mille pakkumustes oli kirje loomise hind keskmiselt 1,5– 2 eurot. Terminitöö tasumäärad on diferentseeritud, kuna mõistekirje lisamine on mahukam töö kui juba olemasoleva mõistekirje täiendamine. Terminitöö sisu, millest tuleneb ka töö maht, on kirjeldatud eelnõu § 1 punktis 6. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse määruse § 8 lõiget 2, lisades käibemaksu mittesisaldavate tasumäärade loetellu terminitöö tasumäära. Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse määruse § 8 lõiked 3 ja 4 kehtetuks. Lõikes 3 on sätestatud standardlehekülje tähemärkide arv ning sihtkeele ja lähtekeele aluseks võtmine vastavalt tervikteksti või muudatuste tõlkimisel. Kuna tõlketasu arvutamisel tähemärgipõhisest arvestusest edaspidi enam ei lähtuta ning tasumäärasid lähte- ja sihtkeele järgi ei eristata, ei ole lõike 3 regulatsioon enam vajalik. Sõnapõhisele mahuarvestusele ülemineku põhjendused on esitatud eelnõu § 1 punktiga 10 muudetava määruse § 8 lõikes 1. Lõikes 4 sätestatud minimaalsed tasumäärad on nüüd sätestatud määruse § 8 lõikes 1, mistõttu ei ole see säte enam vajalik. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse määrust §-ga 81, mis on üleminekusäte. Lisatava §-i 81 lõige 1 võimaldab teha erandi välislepingute tõlketööde määramisel, kuni vastav ministeerium Tõlkeväravaga liitub, kuid mitte kauem kui 2027. aasta 1. jaanuarini. Välislepingute tõlkimist korraldavad asjaomased ministeeriumid ning määruses sätestatud uued tasumäärad ja regulatsioon laienevad välislepingute tõlkimisele niipea, kui ministeeriumid Tõlkeväravaga liituvad. Ministeeriumite kaasamine on Eesti Keele Instituudi korraldada ja see on Tõlkevärava projekti üks etapp. Lõikes 2 sätestatakse, et varem kehtinud tasumäärasid rakendatakse juhul, kui tõlketöö on määratud enne uute tasumäärade jõustumist või kui tõlketöö täidetakse väljaspool Tõlkeväravat. Õigusselguse huvides sätestatakse lõikes 2 ka endised tasumäärad. Need sätted võimaldavad järkjärgulist üleminekut Tõlkevärava kasutamisele. Tõlkevärava kasutamisele seaduste tõlkimisel on kavandatud üle minna kohe pärast määruse jõustumist. Selle tarbeks loob tõlkekorraldaja vandetõlgile konto ja juhendab vandetõlki puhul oleks nende tõlkimise hind lähtekeele alusel olnud märgatavalt madalam, vastavalt 533,44 eurot ja 746,24 eurot. Uue tasumäära alusel oleks nende tõlkimise hind vastavalt 800,16 eurot ja 1119,36 eurot. Siinkohal ei ole arvestatud tõlkeabitarkvara pakutavat säästu, vaid keskendutud sõnapõhisele arvestusele ülemineku näitlikustamisele. Järgmises näites on kaasatud arvutusse tõlkeabitarkvara pakutav võimalik sääst. Kui võtta näitena äriseadustiku viimased suuremad muudatused, siis seniste tasumääradega maksis 54,8 lehekülje muudatuste tõlkimine 1205,60 eurot. Võttes aluseks Tõlkevärava kui avaliku veebisaidi tõlkeabitööriista aluseks oleva tarkvara vaikeväärtused, selgub, et nimetatud tekstis kordub üle 2000 sõna ning 12 446 sõna asemel tuleb tasuda 7686 kaalutud sõna eest. Korrutades selle uue tasumääraga, saaksime uute hindadega Tõlkeväravat kasutades äriseadustiku muudatuste tõlkimise kuluks 1076,04 eurot. Seega oleks muudatuste tõlkimine uusi nutikaid Tõlkevärava võimalusi ja uusi sätestatavaid hindu kasutades esitatud näite puhul ja prognooside kohaselt kokkuvõttes 11% soodsam ning tõlgitavate sõnade hulga 38% vähenemisega märgatavalt kiirem. 6 (9) tõlketöö ülesande täitmise algul. Seejuures peab arvestama vandetõlkide valmisolekut ja tööde mahtu, mistõttu jäetakse võimalus uuele korrale sujuvalt üle minna. Tõlkevärav on oma olemuselt kohandatav ja aja jooksul muudetav iga asutuse vajadusi arvestades. Tõlkeväravaga liitumist koordineerib Eesti Keele Instituut ja kasutajakoolitusi pakub Tõlkevärava arendaja ning keskkonna kasutusjuhendid on põhjalikud ja kasutajasõbralikud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse mõju ministeeriumitele Tõlkevärav võimaldab asutustel säästa tõlkimisel raha ja aega, parandada tekstide ühtlust ja kvaliteeti, hoida kokku tõlkekorralduslike tarkvaralitsentside hankimise pealt, säilitada teavet tõlketellimuste ajaloo ja kulude kohta ning koondada tõlkestatistikat. Arvestades ka avalikus sektoris täheldatavat tõlketööde mahu järjepidevat suurenemist, on tõlkeabitarkvara ja keeletehnoloogia kasutuselevõtt ilmselgelt vajalik. See on vajadus, mille rahuldamisel on erasektor ammu ette jõudnud. Asutustel ei ole mõjuvat põhjust tõlkeabitehnoloogiaid nende pakutava ressursisäästu ja kvaliteedi parandamise juures mitte kasutada. Seaduste ja välislepingute tõlkimise kulu katab asjaomane ministeerium. Seega tuleb selgitada, kas ja kuidas vandetõlkide tasumäärade muutmine mõjutab ministeeriumite eelarvet. Riigi Teataja korraldab RTS § 6 alusel seaduste ja erandkorras muude õigusaktide tõlkimist. Aastatel 2018–2022 oli eesti-inglise seadusetõlgete kogumaksumus keskmiselt ligikaudu 30 000 eurot aastas. Ministeeriumite ingliskeelsetele seadusetõlgetele kulunud summa erineb, jäädes seni lähtudes mahust vahemikku 200–8200 eurot aastas. Tasumäärade muutumise korral suureneks keskmine aastane seaduste tõlkimise kulu 56% ja lisakulu oleks seega kõigi ministeeriumite peale kokku 17 000 eurot, kui tõlkeabitööriistade kasutamine ei tooks kaasa säästu. Tõlkevärava tõlkeabitööriista pakutav sääst on teiste keelte põhjal keskmiselt 40%, mõnes valdkonnas isegi kuni 80%. Seega mahub võimalik lisakulu laias laastus tõlkeabitööriista võimaldatavate säästuprotsentide vahemikku ega koorma ministeeriumite tõlke-eelarveid. Samas ei ole eesti keeletehnoloogia kasutamisel seni konkreetset säästuprotsenti teaduslikult välja selgitatud. Küll aga on välja uuritud, et tänu masintõlke ja tõlkemälude kasutuselevõtule suureneb töötempo 15–20%.7 Pidades siiski silmas tõlketööde mahu ülemaailmset järkjärgulist, kuid pidevat suurenemist, on keeletehnoloogia kasutuselevõtmine möödapääsmatu ja tulevikus kindlasti säästu võimaldav areng. Tõlkevärava tõlkeabitööriistad võimaldavad liigseid kordustõlgete kulusid kärpida, parandades ühtlasi tõlgete kvaliteeti. Prognoositavat mõju eelarvetele ei ole, aja jooksul võib prognooside kohaselt säästa. Ministeeriumid peavad arvestama oma tõlke-eelarves sellega, millises mahus on kavas eelarveaastal seadusi vastu võtta. Uute suuremahuliste seaduste tõlkekulu võib mõnel 7 K. Saak. Tõlkemälu ja masintõlke vastete mõju kognitiivsele koormusele tõlkimisprotsessis. Magistritöö. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cc531f3c-61b5-4c3b-847c-2b9e4066b87d/content 7 (9) eelarveaastal olla suurem. Määruse mõju vandetõlkidele Eestis on 109 vandetõlki. Seadusi tõlgivad 33 vandetõlki. Uute terviktekstide tõlkimise tasu kindlaksmääramisel sihtkeelepõhiselt arvestuselt lähtekeelepõhisele arvestusele üleminekuga kaasnev mõju võib esmalt tunduda suur, kuid uute terviktekstide osa tõlgitavate seaduste hulgas on väga väike. Enamasti on siiski tegu muudatuste tõlkimisega, millele on kehtestatud suurem tasumäär. Tõlgitavat teksti jääb korduste arvelt üha vähemaks ja tõlkimine muutub lihtsamaks. Samuti võimaldab tõlkeabiprogramm tõlkida otse tervikteksti, mis tähendab, et langeb ära vajadus tõlgitud muudatused käsitsi tervikteksti lisada, nagu seda on seni tehtud. Seega aitavad tõlkemälud ja masintõlge säästa aega käsitsi tehtava töö pealt. Tõlkevärava tõlkekorraldusmoodul esitab vandetõlgile kogu vajaliku teabe arvestuse pidamiseks ja arvete esitamiseks, ilma et oleks vaja e-postkastis tellitud töid sirvida ja nende täitmist või tähtpäevi kontrollida. Vandetõlgi tootlikkus tõuseb ja seega olulist mõju tuludele näha ei ole. Samuti on terminitöö uue ülesandena tasustatav. Terminitöö mahtu on raske prognoosida. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega seoses ei ole kavandatud lisakulusid, eelarvemõju on analüüsitud eespool. 2023. aasta oktoobris esitles projektimeeskond vandetõlkide konverentsil Tõlkeväravat ja määruse muutmise kavatsust. Seadusi tõlkivatele vandetõlkidele korraldati Tõlkevärava koolitus, mille salvestus on veebis järelvaadatav. Kui vaja, korraldatakse lisateabepäevi. Tõlkevärava projekt näeb ette ministeeriumite tõlkekorraldajate kaasamise. Tõlkevärava kasutajakoolituste eest kannab hoolt Tõlkevärava arendaja. Koostöös Eesti Keele Instituudi ja Välisministeeriumiga on kavas ametiülesande korras korraldada ministeeriumite tõlkekorraldajate teabepäev. Tõlkeväravale pääseb ligi veebibrauseri kaudu, mistõttu ei ole vaja paigaldada lisatarkvara või tellida täiendavaid asutusesiseseid IT-arendusi. Kogu avaliku sektori tõlkekulu on umbes üle kahe miljoni euro aastas. Eeldades, et Tõlkeväravat hakkab kasutama kogu avalik sektor, on Justiitsministeeriumi tellitud analüüsihanke tasuvusarvutuste järgi (vt 2 ülalpool) võimalik tõlkekuludelt säästa umbes 1,3 miljonit eurot aastas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2024. aasta 1. mail. Eeltöö määruse jõustumiseks on tehtud ja tehnoloogilised eeldused loodud: seadustest on eesti-inglise, eesti-vene ja eesti-ukraina tõlkemälud koostatud ning õigusterminite sõnastikud Ekilexis loodud ja Tõlkeväravaga liidestatud. Pärast määruse jõustumist on võimalik Tõlkevärava kasutamisele järk-järgult üle minna. 8 (9) 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Kuna õigusakte ja välislepinguid tõlgitakse kõikide ministeeriumite valitsemisalas, saadetakse eelnõu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele ja Riigikantseleile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Keele Instituudile, seadusi tõlkivatele vandetõlkidele ja MTÜ-le Vandetõlkide Koda. 9 (9) Saatja: KM Info </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=9A9688E933C241FFB4CC3363EBAEC7C6-KM INFO> Saaja: Kaitseressursside Amet Teema: Justiitsministri 13. novembri 2013. a määruse nr 36 „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“ muutmine ​Tere Edastame teile arvamuse avaldamiseks Kaitseministeeriumi 23.02.2024 09:45 dokumendi nr 5-7/24/29 "Justiitsministri 13. novembri 2013. a määruse nr 36 „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“ muutmine". Tähtaeg 01.03.2024 Lugupidamisega Kaitseministeerium [email protected] ​​​​ EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/24-0181 - Justiitsministri 13. novembri 2013. a määruse nr 36 „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.03.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a4474ede-af74-45ba-bbdf-7d9b97d7bc11 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a4474ede-af74-45ba-bbdf-7d9b97d7bc11?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main