Tallinna Tehnikaülikooli ettepanekud halduslepingusse 2026-2029

Minister Kristina Kallas 09.05.2025 nr 9.3-1/25/2086 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected], [email protected] 05.06.2025 nr 11-1/686-2 Tallinna Tehnikaülikooli ettepanekud halduslepingusse 2026-2029 Austatud minister Kristina Kallas Käesolevaga on esitame Tallinna Tehnikaülikooli esmased ettepanekud, ootused ja seisukohad uue perioodi halduslepingute koostamise protsessi sisendiks. Õppetegevus • Vastutusvaldkondi ei soovi avada ega ümber jagada, kuid selle algatamise korral oleme valmis tegema vastavad ettepanekud. • Ootame selgemat nägemust ingliskeelse õppe pakkumise osas. Kui ingliskeelsete õppekavade pakkumine on riigi jätkusuutlikkuse huvides (oli varasemalt üks tulemusnäitajatest), siis ootame riigi tuge nii ingliskeelse õppe andmise osas kui ka selle turundamisel välisriikides. • Pooldame riiklikku tulemusstipendiumi maksmise jätkamist või vajaduspõhiste stipendiumide suurendamist lähtuvalt üldisest majandlikust toimetulekust. • Kehtiva halduslepingu punkt 3.2.2.: „ülikool pöörab õppekavade arendamisel ja õpetamisel läbivalt tähelepanu üld- ja tulevikupädevuste, sealhulgas digipädevuse ja ettevõtlikkuse arendamisele ning üliõpilaste tagasisidele“ on olulise tähtsusega, kuna 2028. aastaks tuleb ülikoolidel uued pädevused õppekavadesse sisse viia. • Ootame riigilt toetust kõrgharidusõpet toetavate infosüsteemide arendamisel sh EHISe arendamist kõrghariduse andmete arhiveerijaks ja kättesaadavaks infosüsteemiks kõigile osapooltele. • Riiklik hariduspoliitika peaks toetama rakenduskõrgkoolide keskendumist rakenduskõrgharidusele, tagades nende lõpetajate sujuva ülemineku magistriõpesse ülikoolides st rakenduskõrgkoolid ei peaks avama ise magistriõppe õppekavu. • Punkt 3.2.8: „ülikool osaleb Euroopa Ülikoolide võrgustikes“ on oluline säilitada, kuna on strateegilise rahvusvahelise koostöö üheks peamiseks aluseks. • Punkt 4.10: „ministeerium kohustub toetama täiendavalt struktuuritoetuste vahenditest doktorikoole, tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna õppe arendamist, IKT haridust, digioskuste ja roheoskuste õppe arendamist ning Ida-Virumaa piirkonna TA-tegevuse ning õppimisvõimaluste mitmekesistamist“ on vajalik säilitada eelkõige juhuks, kui ELi vahendite kasutamist plaanitakse suunata kaitsetööstuse arendamisele. TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 Tel 620 2002 19086 Tallinn E-post [email protected] Rg-kood 74000323 www.taltech.ee  2 • Halduslepingus võiks olla markeeritud jätkusuutliku rahastuse vajalikkus. • Selgitatud võiks olla ootused täiend- ja ümberõppe rollile kraadiõppest väljakukkumise tasandamisel. • Selgitatud võiks olla ootused koostööle üldhariduskoolidega. • Regionaalse õppe pakkumise ootused võiksid olla selgelt defineeritud ning nende täitmine tagatud vastava toetava mehhanismi abil. • Tehnikaülikoolil on jätkuvalt kasvuambitsioon inseneeria ja IT valdkondade tudengite vastuvõtus. • Punkti 3.3.4.1: „ülikool teeb tehnikaerialade õpetamisel tihedamat koostöö EMÜ-ga“ vajalikkus vajaks uuesti mõtestamist. Teadustegevus • Üldised tähelepanu vajavad arengusuunad: järelkasv, tehnika- ja IT teaduste sihtfinantseerimine, doktorantide rahastatud kohtade arvu suurendamine, administratiiv- ja halduskoormuse vähendamine. • Võiks ühildada teaduse (tegevus)toetuse aruande halduslepingu aruandlusega. • Professuuride viitamine võiks toimuda vastavalt ülikooli senati otsusele, mitte loeteluna. • Tehnikateaduste sihttoetus ja sihtkapital (nende omavaheline suhe TalTechi strateegia tasandil) – võiks sisaldada ka professuuride toetamist - täiendav punkt (eelis)arendamiseks. • Doktoriõppe õppekohtade miinimumarvu suurendamine - võiks arvestada ka keskmise katkestamistega 15-20% ja suurendada õppekohti arvestades TalTechi tulemuslikkust võrreldes teiste suuremate ülikoolidega eelkõige tehnikavaldkondades ja interdistsiplinaarsetes valdkondades (kas eraldiseisvana või osana tehnika sihttoetusest). • Punkt 3.1.6.1 võiks olla nimetatud ainult ülikoolivälised partnerid, mitte loetelu. Tõlgendame ka õppekohti, mis on loodud koostöös teiste osapooltega, mitte ainult kolmepoolsete lepingute alusel. Tulemusnäitajad Paralleelselt on käimas kõrghariduse plokkrahastuse arutelud, mille tulemusena on halduslepingu lisaks olevate tulemusnäitajate tulevik lahtine ning vääriks terviklikku käsitlust. Sellest lähtuvalt vajaks selgust ka kõigi plokkrahastuse tulemusnäitajate kokkuleppe alused. Kas selleks jääb/saab haldusleping või midagi muud? Tulemusnäitajatel peaks olema ka selge seos tööturu vajadustega sh tuleviku vaates. Järgnevad kommentaarid lähtuvad kehtivatest tulemusnäitajatest ning seni aset leidnud aruteludest hetkel toimiva rahastusmudeli kontekstis. Tulemusrahastamisel arvesse võetavate tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tulemusrahastamise arvestamise alused ning doktoriõppe tulemustasu määr ja arvutamise kord–Riigi Teataja 2022-2025 lepingus Ettepanekud 2026-2029 lepingusse Õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanud Mõõdikut võiks kohendada. N: alustada nom+1 üliõpilaste osakaal kõigist kõrgkooli arvestamist õppuritest, kes endiselt õpivad alates vastuvõetud üliõpilastest (näitaja osakaal 2. õppeaastal (3. semestriga). tulemusrahastuse arvestamisel 35%) Alternatiivne mõõdik: Vastutusvaldkonna lõpetajate arv, kes saavad 6 kuud peale lõpetamist vähemalt mediaan töötasu Kõrgharidustaseme õppe järgmisel astmel Alles jätta. edasi õppivate üliõpilaste või tööhõives osalevate lõpetanute osakaal kõrgkooli  3 kõigist kõrgharidustaseme õppe lõpetanutest (20%) Kõrgkooli haridusalasest tegevusest saadava Alles jätta. tulu suhe kõrgkooli määratud tegevustoetusesse (20%) Kõrgkooliga halduslepingus kokku lepitud Alles jätta. kõrgkooli vastutusvaldkonda vastuvõetud üliõpilaste osakaal kõigist kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest (15%) Välisriigis õppinud või praktika sooritanud Mõõdik võiks arvestada ka teisi mobiilsusvorme (N: üliõpilaste osakaal kõrgkooli kõigist virtuaalne mobiilsus, suve- talvekoolid), mis üliõpilastest (10%) toetavad enam ka nominaalajaga lõpetamist, kuid täidavad eesmärki rahvusvahelise kogemuse saamiseks. Doktoriõppe tulemustasu suurus arvutatakse Võiks tagasi tuua. kõrgkoolis kaitstud doktorikraadide arvu korrutamisel doktoriõppe tulemustasu määraga. Täiendavad ettepanekud • Iga-aastaste rahastuslepete eri eesmärkide aruannete esitamise kuupäevad võiksid uuel perioodil kattuda. Praegu on vaja iga aruanne esitada aasta algul erinevaks kuupäevaks. • Regionaalne esindatus väärib strateegilist tähelepanu, sarnaselt tänasele rahvusteaduste prioriteedile. Piirkondliku rolli ja mõju hindamine. Regionaalsete arenduskoostööde ja partnerite arv. Panus kohaliku tööjõu, innovatsiooni ja teenuste arendamisse. Toetab tasakaalustatud regionaalpoliitikat. • Suunata teadustegevus suurema mõju poole. Teadustulemuste mitmekihiline hindamine. Kvartiilide kõrval arvestada rakenduslikkust ja sotsiaalset mõju. Toetab TAIE eesmärki teaduse sidustamiseks ühiskonnaga. • Rahvusvahelistumise sisu ja mõju hindamine. Rahvusvahelise koostöö sisu ja õppekavade rahvusvahelistumine. Arvulisest mobiilsusest sisulisele integratsioonile. Toetab ingliskeelsete õppekavade kvaliteeti ja koostöökeskkonda. • Taristu ja digivõimekuse kasutus ja tajutud tulu. Taristu ja teenuste kasutajakesksus ja rahulolu. Investeeringute mõju kasutajatele ja protsesside tõhususele. Vältida võiks "kulutuste" arvestamist kui iseenesest eesmärki. • Elukestva õppe strateegiline integreerimine. Täiendõppe KPI-d eraldi plokina? Osalemise arv, tööalane rakendatus, õppijate rahulolu. Sidus OSKA vajaduste ja tööandjate ootustega. • Koostöö ülikoolide üleselt ja teadusasutustega. Koostööpõhiste projektide ja õppekavade arv. Hindamine mitte ainult eraldi, vaid võrgustikuna. Toetab sünergiat ja aitab vältida dubleerimist sektoris. • “Kõrgkooli haridusalasest tegevusest saadava tulu suhe kõrgkooli määratud tegevustoetusesse” mõõdik võiks arvestada ülikooli väljas saadud tuludega, mis ülikool kaasab ülikooli läbi arengufondide ja sihtkapitali, mis on suunatud õppetegevuse toetamiseks(tudengite stipendiumid ja muud õppetööga seotud toetused) • Teadus- ja õppetaristu arendamiseks ja olemasoleva konkurentsivõimelisena hoidmine vajab pikaajalist investeeringu osa mis võiks olla osa pikaajalisest tegevustoetusest.  4 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Land rektor [email protected], 620 2003