KORRALDUS 20.08.2020 nr 2-4/677
Tallinn
3. Majandusteaduskond
Personalijuhtimine HAPM10/18
35. Martin Rakov 201508HAPM
Hendrik Voll
DEKAANI KORRALDUS
Tallinn 19.09.2024 nr 1-24/231
Lõputööde kaitsmiskomisjonide ja lõpueksami
komisjoni moodustamine
majandusteaduskonnas
Tuginedes Tallinna Tehnikaülikooli senati 17.05.2022 määruse nr 4 „Õppekorralduse eeskiri“ § 24
lõikele 1, moodustan majandusteaduskonnas 2024/2025. õppeaastaks lõputööde kaitsmiskomisjonid ja
lõpueksami komisjoni järgmiselt:
1. Avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni magistritööde kaitsmiskomisjon:
1.1 Külli Taro, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadmussiirde juht, komisjoni esimees;
1.2 Erkki Karo, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi täisprofessor tenuuris, komisjoni
aseesimees;
1.3 Tiina Randma-Liiv, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi täisprofessor tenuuris;
1.4 Ringa Raudla, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi täisprofessor tenuuris;
1.5 Anu Masso, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi täisprofessor tenuuris;
1.6 Külli Sarapuu, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi kaasprofessor;
1.7 Veiko Lember, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi täisprofessor tenuuris;
1.8 Margit Kirs, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadur;
1.9 Jaanus Müür, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadur;
1.10 Leno Saarniit, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi lektor;
1.11 Johanna Vallistu, avaliku halduse eriala doktorant;
1.12 Steven Nõmmik, ärindus, majandus ja valitsemise õppekava doktorant-nooremteadur;
1.13 Marc Kristerson, ärindus, majandus ja valitsemise õppekava doktorant-nooremteadur.
Kaitsmiskomisjoni sekretäri ülesandeid täidab instituudi sekretär Piret Kähr.
2. Tehnoloogia valitsemine ja kestlik areng magistritööde kaitsmiskomisjon:
2.1 Egert Juuse, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadur, komisjoni esimees;
2.2 Erkki Karo, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi täisprofessor tenuuris, komisjoni
aseesimees;
2.3 Anu Masso, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi täisprofessor tenuuris;
2.4 Vasileios Kostakis, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi täisprofessor tenuuris;
2.5 Veiko Lember, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi täisprofessor tenuuris;
2.6 Margit Kirs, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadur;
2.7 Amirouche Moktefi, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi vanemlektor;
2.8 Christos Giotitsas, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadur;
2.9 Peeter Vihma, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi järeldoktor-teadur;
2.10 Jaanus Müür, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadur.
Kaitsmiskomisjoni sekretäri ülesandeid täidab instituudi sekretär Piret Kähr.
2
3. Avaliku halduse ja riigiteaduse bakalaureusetööde ja bakalaureuseeksami kaitsmiskomisjon:
3.1 Leno Saarniit, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi lektor, komisjoni esimees;
3.2 Erkki Karo, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemiseinstituudi täisprofessor tenuuris, komisjoni
aseesimees;
3.3 Tiina Randma-Liiv, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi täisprofessor tenuuris;
3.4 Ringa Raudla, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi täisprofessor tenuuris;
3.5 Veiko Lember, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi täisprofessor tenuuris;
3.6 Külli Sarapuu, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi kaasprofessor;
3.7 Külli Taro, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadmussiirde juht;
3.8 Margit Kirs, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadur;
3.9 Egert Juuse, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadur;
3.10 Jaanus Müür, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadur;
3.11 Steven Nõmmik, ärindus, majandus ja valitsemise õppekava doktorant-nooremteadur.
Kaitsmiskomisjoni sekretäri ülesandeid täidab instituudi sekretär Piret Kähr.
4. Avaliku sektori innovatsioon ja e-valitsemise magistritööde kaitsmiskomisjon:
4.1 Veiko Lember, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi täisprofessor tenuuris, komisjoni
esimees;
4.2 Egert Juuse, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadur, komisjoni aseesimees;
4.3 Wolfgang Drechsler, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi täisprofessor tenuuris;
4.4 Vasileios Kostakis, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi täisprofessor tenuuris;
4.5 Anu Masso, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi täisprofessor tenuuris;
4.6 Peeter Vihma, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi järeldoktor-teadur;
4.7 Ralf-Martin Soe, Targa linna tippkeskuse nooremprofessor;
4.8 Amirouche Moktefi, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi vanemlektor;
4.9 Steven Van de Walle, avaliku halduse professor (KU Leuven);
4.10 Joep Crompvoets, avaliku halduse instituudi dotsent (KU Leuven);
4.11 Jörg Becker, infosüsteemide ja infohalduse professor (Münster);
4.12 Tobias Brandt, digitaalse innovatsiooni ja avaliku sektori professor (Münster);
4.13 Michael Räckers, PostDoc (Münster);
4.14 Bettina Distel, PostDoc (Münster);
4.15 Hendrik Scholta, PostDoc (Münster);
4.16 Lena Clever, PostDoc (Münster).
Kaitsmiskomisjoni sekretäri ülesandeid täidab instituudi sekretär Piret Kähr.
5. Rakendusliku majandusteaduse bakalaureusetööde kaitsmiskomisjon:
5.1 Marit Rebane, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor, komisjoni esimees;
5.2 Signe Rosenberg, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor, komisjoni aseesimees;
5.3 Jelena Matina, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor, komisjoni aseesimees;
5.4 Kirsti Rumma, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor;
5.5 Heili Hein, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor;
5.6 Avo Org, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor;
5.7 Kaja Lutsoja, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor;
5.8 Natalia Levenko, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor;
5.9 Ants Aasma, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsent;
5.10 Ako Sauga, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsent;
5.11 Miina Hõbenael, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorant-nooremteadur;
5.12 Vladislav Fjodorov, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorant-nooremteadur.
Kaitsmiskomisjoni sekretäri ülesandeid täidab Hedi Radtšenko.
6. Majandusanalüüsi magistritööde kaitsmiskomisjon:
6.1 Heili Hein-Sula, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor, komisjoni esimees;
6.2 Merike Kukk, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemteadur, komisjoni aseesimees;
6.3 Kadri Männasoo, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi täisprofessor tenuuris;
6.4 Tairi Rõõm, Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja, majandusanalüüsi ja rahanduse
instituudi kaasatud professor;
6.5 Peeter Luikmel, Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja, majandusanalüüsi
ja rahanduse instituudi lektor;
6.6 Aaro Hazak, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor;
3
6.7 Natalia Levenko, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor.
Kaitsmiskomisjoni sekretäri ülesandeid täidab Kristiina Pullerits.
7. Ärirahanduse bakalaureusetööde kaitsmiskomisjon:
7.1 Kristjan Liivamägi, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor, komisjoni esimees;
7.2 Kalle Ahi, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor, komisjoni aseesimees;
7.3 Triinu Tapver, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor, komisjoni aseesimees;
7.4 Karin Jõeveer, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsent;
7.5 Ilzija Ahmet, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor;
7.6 Ako Sauga, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsent;
7.7 Simona Ferraro, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor;
7.8 Indrek Kaldoja, eAgronom finantsjuht;
7.9 Tõnn Talpsepp, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi kaasprofessor;
7.10 Pavlo Illiashenko, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor;
Kaitsmiskomisjoni sekretäri ülesandeid täidab Kristiina Pullerits.
8. Ärirahanduse magistritööde kaitsmiskomisjon:
8.1 Laivi Laidroo, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi kaasprofessor, komisjoni esimees;
8.2 Karin Jõeveer, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsent, komisjoni aseesimees;
8.3 Kristjan Liivamägi, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor;
8.4 Kalle Ahi, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor;
8.5 Janek Uiboupin, Hüpoteeklaen AS projektijuht;
8.6 Endriko Võrklaev, SEB Varahalduse fondijuht;
8.7 Kaido Kepp, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor;
8.8 Triinu Tapver, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor;
8.9 Tõnn Talpsepp, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi kaasprofessor;
Kaitsmiskomisjoni sekretäri ülesandeid täidab Hedi Radtšenko.
9. Juhtimise, ettevõtluse ja logistika bakalaureusetööde kaitsmiskomisjon:
9.1 Juhan Teder, ärikorralduse instituudi ettevõtluse ja rahvusvahelise äri valdkonna dotsent, komisjoni
esimees;
9.2 Merle Küttim, ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna
nooremprofessor, komisjoni aseesimees;
9.3 Tarvo Niine, ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna dotsent,
komisjoni aseesimees;
9.4 Sirje Ustav, ärikorralduse instituudi ettevõtluse ja rahvusvahelise äri valdkonna vanemlektor;
9.5 Jelena Hartšenko, ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna lektor;
9.6 Liis Ojamäe, ärikorralduse instituudi turunduse valdkonna dotsent;
9.7 Algis Perens, ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna lektor;
9.8 Virve Siirde, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna lektor;
9.9 Tarmo Koppel, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna lektor;
9.10 Tarmo Tuisk, ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna projekti
spetsialist;
9.11 Margit Kull, ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimiste valdkonna doktorant-
nooremteadur;
9.12 Ekaterina Demiankova, ärikorralduse instituudi ettevõtluse ja rahvusvahelise äri valdkonna
doktorant-nooremteadur;
9.13 Sirle Truuts, ärikorralduse instituudi ettevõtluse ja rahvusvahelise äri valdkonna lektor;
9.14 Mihhail Kirejev, ärikorralduse instituudi tööstusdoktorant;
9.15 Rauno Raju, Tehnikakõrgkooli lektor;
9.16 Kristi Unt, endine Omniva logistika- ja kullervõrgu juht;
9.17 Karl Eric Schneider, Unifiedpost Group;
9.18 Maarja Jüriöö, Prisma Peremarket AS regioonijuht;
9.19 Jaanis Väinaste, PostPlus Group BV transpordijuht.
Kaitsmiskomisjoni sekretäri ülesandeid täidab Sirje Soop.
10. Turunduse bakalaureusetööde kaitsmiskomisjon:
10.1 Oliver Parts, ärikorralduse instituudi turunduse valdkonna dotsent, komisjoni esimees;
10.2 René Arvola, ärikorralduse instituudi turunduse valdkonna vanemlektor, komisjoni aseesimees;
4
10.3 Algis Perens, ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna lektor;
10.4 Kristel Kaljund, ärikorralduse instituudi turunduse valdkonna lektor;
10.5 Rein Riisalu, ärikorralduse instituudi turunduse valdkonna lektor;
10.6 Kristo Krumm, ärikorralduse instituudi turunduse valdkonna lektor;
10.7 Agnes Makk, ärikorralduse instituudi turunduse valdkonna lektor;
10.8 Huma Ittefaq, ärikorralduse instituudi turunduse valdkonna doktorant-nooremteadur;
10.9 Ekaterina Demiankova, ärikorralduse instituudi ettevõtluse ja rahvusvahelise äri valdkonna
doktorant-nooremteadur;
10.10 Merle Küttim, ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna
nooremprofessor;
10.11 Laura Kullerkupp, ärikorralduse instituudi turunduse valdkonna lektor;
10.12 Martin Toding, ärikorralduse instituudi ettevõtluse ja rahvusvahelise äri valdkonna lektor;
10.13 Helen Vaikma, tööstusdoktorant;
10.14 Marja-Liisa Laast-Laas, Luvala OÜ ettevõtja ja turundusspetsialist;
10.15 Mikk Meerents, Tallinna Spordiselts Kalev MTÜ Kergejõustikukooli direktor;
10.16 Kadri Raig, Kahvliga.ee OÜ turunduskonsultant.
Kaitsmiskomisjoni sekretäri ülesandeid täidab Sirje Soop.
11. Majandusarvestuse bakalaureusetööde kaitsmiskomisjon:
11.1 Natalie Aleksandra Gurvitš-Suits, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna dotsent,
komisjoni esimees;
11.2 Paavo Siimann, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna vanemlektor;
11.3 Tarmo Kadak, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna dotsent;
11.4 Kaidi Kallaste, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna lektor;
11.5 Monika Nikitina-Kalamäe, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna lektor;
11.6 Vaiva Kiaupaite-Grušniene, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna vanemlektor;
11.7 Dmitri Zdobnõh, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna lektor;
11.8 Ester Vahtre, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna lektor;
11.9 Kristiina Pikand, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna lektor;
11.10 Tarvo Niine, ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna dotsent;
11.11 Aet Toots, ärikorralduse instituudi külalislektor;
11.12 Emilia Startseva, Docura OÜ juhataja.
Kaitsmiskomisjoni sekretäri ülesandeid täidab Piret Puskar.
12. Juhtimise ja ettevõtluse magistritööde kaitsmiskomisjon:
12.1 Merle Ojasoo, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna dotsent, komisjoni
esimees;
12.2 Marge Sassi, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna vanemlektor, komisjoni
aseesimees;
12.3 Karin Reinhold, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna kaasprofessor;
12.4 Wolfgang Dieter Gerstlberger, ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise
valdkonna professor;
12.5 Aki Harima, ärikorralduse instituudi ettevõtluse ja rahvusvahelise äri valdkonna professor;
12.6 Mike Franz Wahl, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna kaasprofessor;
12.7 Marina Järvis, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna nooremprofessor;
12.8 Tarvo Niine, ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna dotsent;
12.9 Maris Zernand-Vilson , ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna vanemlektor;
12.10 Virve Siirde, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna lektor;
12.11 Ulrika Hurt, ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna lektor;
12.12 Liis Ojamäe, ärikorralduse instituudi turunduse valdkonna dotsent;
12.13 Sirje Ustav, ärikorralduse instituudi ettevõtluse ja rahvusvahelise äri valdkonna vanemlektor;
12.14 Helery Tasane, ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna
järeldoktor-teadur;
12.15 Basel Hammoda, ärikorralduse instituudi ettevõtluse ja rahvusvahelise äri valdkonna doktorant-
nooremteadur;
12.16 Roger Allas, ettevõtja;
12.17 Kaarel Krinal, külalislektor, Metaprint AS kvaliteedijuht;
12.18 Janek Popell, Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing;
5
12.19 Olle Tischler, ettevõtja, VoiceCom OÜ tegevjuht.
Kaitsmiskomisjoni sekretäri ülesandeid täidab Pia Riips.
13. Ettevõtliku juhtimise (MBA) õppekava magistritööde kaitsmiskomisjon:
13.1 Mike Wahl, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna kaasprofessor, komisjoni
esimees;
13.2 Martin Toding, ärikorralduse instituudi ettevõtluse ja rahvusvahelise äri valdkonna lektor, komisjoni
aseesimees;
13.3 Daria Podmetina, ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna teadur;
13.4 Mari-Klara Stein, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna professor;
13.5 Mari Avarmaa, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna vanemlektor;
13.6 Wolfgang Gerstlberger, ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna
professor;
13.7 Marge Sassi, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna vanemlektor;
13.8 Katarina Ilves-Võtti, Swedbanki hüvitiste süsteemi analüütik;
13.9 Kristjan Jasinski, külalislektor ja Stebby Chief Revenue Officer;
13.10 Meelis Lang, külalislektor, Helmes AS infotehnoloogia juht;
13.11 Ulla Ilisson, valdkondlik ekspert, Meliva AS ärikliendi valdkonna juht;
13.12 Helen Aavisto, Lexplast OÜ müügijuht.
Kaitsmiskomisjoni sekretäri ülesandeid täidab Pia Riips.
14. Turunduse magistritööde kaitsmiskomisjon:
14.1 Iivi Riivits-Arkonsuo, ärikorralduse instituudi turunduse valdkonna kaasprofessor, komisjoni
esimees;
14.2 René Arvola, ärikorralduse instituudi turunduse valdkonna vanemlektor, komisjoni aseesimees;
14.3 Katrin Paadam, ärikorralduse instituudi teadur ja emeriitprofessor;
14.4 Eliis Salm, ärikorralduse instituudi turunduse valdkonna doktorant-nooremteadur;
14.5 Aditi Sarkar Sengupta, ärikorralduse instituudi turunduse valdkonna nooremprofessor;
14.6 Katrin Arvola, ärikorralduse instituudi ettevõtluse ja rahvusvahelise äri valdkonna lektor;
14.7 Jana Kukk, ärikorralduse instituudi turunduse valdkonna vanemlektor;
14.8 Anne Muldme, ärikorralduse instituudi turunduse valdkonna lektor;
14.9 Marianne Kallaste, ärikorralduse instituudi ettevõtluse ja rahvusvahelise äri valdkonna lektor;
14.10 Jelena Hartšenko, ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna lektor;
14.11 Annika Oja, külalislektor ja Orkla Eesti turundusjuht;
14.12 Kristjan Jasinski, külalislektor ja Stebby Chief Revenue Officer;
14.13 Kaarel Oja, Quantitas asutaja ja juht.
Kaitsmiskomisjoni sekretäri ülesandeid täidab Tairi Tuulik.
15. Majandusarvestuse magistritööde kaitsmiskomisjon:
15.1 Tarmo Kadak, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna dotsent, komisjoni esimees;
15.2 Natalie Aleksandra Gurvitš-Suits, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna dotsent,
komisjoni aseesimees;
15.3 Mari Avarmaa, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna vanemlektor;
15.4 Paavo Siimann, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna vanemlektor;
15.5 Kaidi Kallaste, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna lektor;
15.6 Vaiva Kiaupaite-Grušniene, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna vanemlektor;
15.7 Monika Nikitina-Kalamäe, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna lektor;
15.8 Ester Vahtre, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna lektor;
15.9 Kristiina Pikand, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna lektor;
15.10 Dmitri Zdobnõh, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna lektor;
15.11 Margus Tinits, audiitor, koolitaja;
15.12 Anu Allikvee, AR Tähelend juhataja ja pearaamatupidaja;
15.13 Emilia Startseva, Docura OÜ juhataja;
15.14 Marlen Tamm, Eesti Energia finantsjuht;
15.15 Jiri Strouhal, ärikorralduse instituudi majandusarvestuse valdkonna külalisprofessor.
Kaitsmiskomisjoni sekretäri ülesandeid täidab Piret Puskar.
6
16. Personalijuhtimise, töö- ja organisatsiooni-psühholoogia magistritööde kaitsmiskomisjon:
16.1 Liina Randmann, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna vanemlektor,
komisjoni esimees;
16.2 Maris Zernand-Vilson, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna vanemlektor;
komisjoni aseesimees;
16.3 Tiiu Kamdron, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna lektor;
16.4 Aive Pevkur, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna vanemlektor;
16.5 Mari-Klara Stein, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna professor;
16.6 Marii Haak, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna lektor;
16.7 Marianne Kallaste, ärikorralduse instituudi ettevõtluse ja rahvusvahelise äri valdkonna lektor;
16.8 Velli Parts, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna lektor;
16.9 Karin Reinhold, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna kaasprofessor;
16.10 Maarit Vabrit-Raadla, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna lektor;
16.11 Virve Siirde, ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna lektor;
16.12 Airi Noppel, ärikorralduse instituudi ettevõtluse ja rahvusvahelise äri valdkonna doktorant-
nooremteadur;
16.13 Mailis Neppo, ärikorralduse instituudi külalislektor ja Delfi Meedia personalijuht;
16.14 Pia Pedanik, Tallinna Tervishoiukõrgkooli lektor, Meeletervis OÜ juht;
16.15 Taimi Elenurm, külalislektor;
16.16 Ly Kivikas, ärikorralduse instituudi külalislektor;
16.17 Veiko Valkiainen, ärikorralduse instituudi külalislektor.
Kaitsmiskomisjoni sekretäri ülesandeid täidab Sirje Vilba.
17. Peaeriala EL ja rahvusvaheline õigus ning rahvusvahelised suhted bakalaureusetööde
kaitsmiskomisjon:
17.1 Tanel Kerikmäe, õiguse instituudi professor, komisjoni esimees;
17.2 Thomas Hoffmann, õiguse instituudi kaasprofessor, komisjoni aseesimees;
17.3 Evhen Tsybulenko, õiguse instituudi vanemlektor;
17.4 Katrin Nyman-Metcalf, õiguse instituudi kaasatud professor;
17.5 Ondrej Hamulak, õiguse instituudi kaasatud professor;
17.6 Kaido Künnapas, õiguse instituudi vanemlektor;
17.7 Kristi Joamets, õiguse instituudi vanemlektor;
17.8 Pawan Dutt, õiguse instituudi vanemlektor;
17.9 Agnes Kasper, õiguse instituudi vanemlektor;
17.10 Peeter Müürsepp, õiguse instituudi dotsent;
17.11 Holger Mölder, õiguse instituudi dotsent;
17.12 Maria Claudia Solarte Vasquez, õiguse instituudi vanemlektor;
17.13 David Ramiro Troitino, õiguse instituudi vanemlektor;
17.14 Archil Chochia, õiguse instituudi teadur;
17.15 Sandra Särav, õiguse instituudi lektor;
17.16 Aleksi Oskar Johannes Kajander, õiguse instituudi doktorant-nooremteadur;
17.17 Javad Keypour, õiguse instituudi lektor;
17.18 Anni Säär, õiguse instituudi külalislektor;
17.19 Melita Sogomonjan, õiguse instituudi külalislektor;
17.20 Saban Ibrahim Göksal, doktorant;
17.21 Kärt Salumaa, doktorant;
17.22 Janika Aben, õiguse instituudi külalislektor.
Kaitsmiskomisjoni sekretäri ülesandeid täidab Kaja Kattel või Jelena Sõrmus.
18. Peaeriala EL ja rahvusvaheline õigus, tehnoloogiaõigus, äriõigus magistritööde kaitsmiskomisjon:
18.1 Tanel Kerikmäe, õiguse instituudi professor, komisjoni esimees;
18.2 Thomas Hoffmann, õiguse instituudi kaasprofessor, komisjoni aseesimees;
18.3 Evhen Tsybulenko, õiguse instituudi vanemlektor;
18.4 Katrin Nyman-Metcalf, õiguse instituudi kaasatud professor;
18.5 Ondrej Hamulak, õiguse instituudi kaasatud professor;
18.6 Kaido Künnapas, õiguse instituudi vanemlektor;
18.7 Kristi Joamets, õiguse instituudi vanemlektor;
18.8 Pawan Dutt, õiguse instituudi vanemlektor;
7
18.9 Agnes Kasper, õiguse instituudi vanemlektor;
18.10 Maria Claudia Solarte Vasquez, õiguse instituudi vanemlektor;
18.11 Sandra Särav, õiguse instituudi lektor;
18.12 Aleksi Oskar Johannes Kajander, õiguse instituudi doktorant-nooremteadur;
18.13 Archil Chochia, õiguse instituudi teadur;
18.14 Anni Säär, õiguse instituudi külalislektor;
18.15 Saban Ibrahim Göksal, doktorant;
18.16 Kärt Salumaa, doktorant;
18.17 Melita Sogomonjan, õiguse instituudi külalislektor;
18.18 Janika Aben, õiguse instituudi külalislektor.
Kaitsmiskomisjoni sekretäri ülesandeid täidab Kaja Kattel või Jelena Sõrmus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mari Avarmaa
dekaan
ÕPPEKULUDE HÜVITAMISE LEPING nr M240085
Tallinna Tehnikaülikool, mida esindab volikirja alusel Dekaan Mari Avarmaa (edaspidi
ülikool) ja Martin Rakov (edaspidi üliõpilane),(ülikool ja üliõpilane eraldi pool ja koos
pooled), sõlmisid käesoleva õppekulude hüvitamise lepingu (edaspidi lepingu eri- ja
üldtingimused koos leping) alljärgnevatel tingimustel:
I. LEPINGU ERITINGIMUSED
1. Lepingu ese
1.1 Lepingu ese on üliõpilasele ülikooli poolt kõrgharidusseaduse ja Tallinna
Tehnikaülikooli seadusega kooskõlas osutatav tasemeõppe teenus ja selle osutamise
tingimused alljärgnevalt:
1.1.1 kõrgharidusaste: magistriõpe;
1.1.2 teaduskond: majandusteaduskond;
1.1.3 õppekava: personalijuhtimine.
1.2 Lepingu sõlmimisel ja täitmisel juhindutakse ülikooli kehtestatud õppekorralduse
tingimustest, õppekulude (õppeteenustasude) hüvitamise tasumääradest üliõpilastele ja
eksternidele ning lepingust.
1.3 Lepingu sõlmimisel on ühe ainepunkti (edaspidi EAP) tasu 50 (viiskümmend ) eurot.
1.4 Poolte andmed:
Tallinna Tehnikaülikool Üliõpilane
Ehitajate tee 5 Nimi: Martin Rakov
19086 Tallinn Isikukood: 38107180282
Registrikood: 74000323 aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna
EE201010052037382001 linnaosa, J. Poska tn 21-2, Kesklinna linnaosa,
AS SEB Pank Tallinn, Harju maakond, 10150, EST
[email protected] [email protected]
6203535 56485343
1.5 Lepingu üldtingimused on kinnitatud rektori 26.06.2019 käskkirjaga nr 1-8/29.
II. LEPINGU ÜLDTINGIMUSED
2. Üldsätted
2.1 Üliõpilase nominaalne õppeaeg vastab üldjuhul õppekava nominaalkestusele, mis on
õppekavas määratud õppeaeg õppeaastates. Ühe õppeaasta maht kõrgharidustaseme
õppes on 60 EAP-d.
2.2 Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekavas ettenähtud
õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti (45 EAP-d õppeaastas).
2.3 Osakoormusega õppes täidab üliõpilane, v.a doktorant, iga õppeaasta lõpuks
õppekavas ettenähtud õppe mahust kumulatiivselt 50 kuni 75 protsenti (30 kuni 44 EAP-d
õppeaastas).
2.4 Alates teisest õppeaastast viiakse üliõpilane täiskoormusega õppest üle osakoormusega
õppesse või vastupidi, lähtudes sellest, kui suures mahus on ta igal õppeaastal kumulatiivselt
õppekava täitnud.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1 Ülikool kohustub:
3.1.1 võimaldama üliõpilasel täita lepingu punktis 1.1.3 nimetatud õppekava, eeldusel, et
õppekulud on hüvitatud, v.a juhul, kui üliõpilasele on määratud ülikooli sihtstipendium,
see on kehtiv ja ta on semestri lõpuks kumulatiivselt täitnud kogu nõutava õppe mahu;
3.1.2 täitma kõrgharidusseadusest, Tallinna Tehnikaülikooli seadusest, õppekorralduse
eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi;
3.1.3 sisestama õppeinfosüsteemi (edaspidi ÕIS) üliõpilase õpinguid puudutava info.
3.2 Ülikoolil on õigus:
3.2.1 teha õppekavasse muudatusi õigusaktides sätestatud korras;
3.2.2 nõuda üliõpilaselt õppekulude tähtaegset hüvitamist (õppeteenustasu maksmist)
täies ulatuses ja õppeteenustasu maksmisega viivitamisel viivist 0,06 protsenti päevas
viivitatud summalt iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest;
3.2.3 muuta ühepoolselt õppeteenustasu suurust enne iga õppeaasta algust vastavalt
kõrgharidusseadusele, kusjuures juba õppima asunud üliõpilase õppekulude hüvitamise
määra võib ülikool suurendada eelmise õppeaastaga võrreldes kuni 10 protsenti;
3.2.4 kehtestada õppekorralduse alused kõrgharidusstandardist lähtudes;
3.2.5 eksmatrikuleerida üliõpilane juhul, kui üliõpilane ei ole hüvitanud õppekulusid või
muudel õppekorralduse eeskirjas sätestatud juhtudel (sh osakoormuse nõude täitmata
jätmine, akadeemilise tava rikkumine jmt);
3.2.6 loovutada lepingust tulenev võlanõue üliõpilase vastu täielikult või osaliselt
kolmandale isikule.
3.3 Üliõpilane kohustub:
3.3.1 täitma lepingu punktis 1.1.3 nimetatud õppekava;
3.3.2 kasutama õppimiseks loodud võimalusi, sh õppevara, vastutustundlikult;
3.3.3 tasuma õppeteenuse eest üks kord semestris vastavalt deklareeritud õppeainete mahule ja
ülikooli kehtestatud tasumääradele, v.a juhul, kui üliõpilasele on määratud ülikooli
sihtstipendium, see on kehtiv ja ta on semestri lõpuks kumulatiivselt täitnud kogu nõutava
õppe mahu;
3.3.4 järgima kõrgharidusseadusest, õppekorralduse eeskirjast ja teistest ülikoolisisestest
õigusaktidest tulenevaid kohustusi;
3.3.5 jälgima ÕIS-i ja uuendama oma kontaktandmeid ÕIS-is koheselt pärast nende
muutumist.
3.4 Üliõpilasel on õigus:
3.4.1 õppimiseks vajalikele tingimustele, sh turvalisele ja õpitulemuste saavutamist toetavale
õpikeskkonnale;
3.4.2 saada õppekava täitmiseks vajalikku teavet;
3.4.3 saada õpi- ja karjäärinõustamist;
3.4.4 anda tagasisidet õppekorraldusele ja vaidlustada õppekorraldusega seonduvaid otsuseid;
3.4.5 valida esindajaid ja olla valitud üliõpilaste esindusorganitesse;
3.4.6 saada igal õppeaastal õppetööst vähemalt kaks kuud puhkust;
3.4.7 saada akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks
aastat, aja- või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse
kolmeaastaseks saamiseni.
4. Viisa või tähtajalise elamisloa alusel õppiva üliõpilase täiendavad kohustused
4.1 Viisa või tähtajalise elamisloa (välismaalaste seaduse tähenduses) alusel õppiv
üliõpilane kohustub ise täielikult ja tähtaegselt tasuma:
4.1.1 Eestis viibimise ja elamise kulud, sealhulgas tagama enda majutamise, toitlustamise ja
haigusest või vigastusest tingitud ravikulude ja muude toimetuleku kulude katmise;
4.1.2 Eestist lahkumise kulud, sh väljasõidukohustuse sundtäitmise, kinnipidamiskeskuse või
politsei arestimaja kinnipidamiskulud;
4.1.3 välismaalaste seaduses sätestatud menetluses osalemise kulud, sh tõendite esitamise eest.
4.2 Juhul, kui ülikool on kutsujana välismaalaste seaduse tähenduses kohustatud kandma
lepingu punktis 4.1 nimetatud üliõpilasega seonduvad kulud, kohustub üliõpilane need
ülikooli esitatud nõude alusel täielikult ja tähtaegselt tasuma.
5. Õppeteenustasu
5.1 Õppeteenustasu (õppekulude hüvitamine) koosneb üliõpilase poolt deklareeritud EAP-de
mahust ja ülikooli kehtestatud EAP-de tasumäära korrutisest või õppekava semestritasust.
5.2 Õppeteenustasu suurus lepingu sõlmimisel on sätestatud lepingu punktis 1.3. Ülikoolil on
õigus muuta ühepoolselt õppeteenustasu suurust üks kord õppeaastas, avalikustades
tasumäärad vähemalt 4 (neli) kuud enne õppeaasta algust ülikooli veebilehel.
5.3 Üliõpilane on kohustatud tasuma õppeteenustasu ülikooli poolt esitatud arve alusel 10
(kümne) kalendripäeva jooksul arve esitamisest.
5.4 Juhul, kui leping lõpeb üliõpilase eksmatrikuleerimise tõttu, on üliõpilane kohustatud
tasuma õppeteenustasu täies ulatuses kogu semestri deklareeritud õppeainete eest.
5.5 Juhul, kui ülikool ütleb lepingu üles ülikoolist tulenevatel põhjustel, tagastatakse
üliõpilase poolt makstud õppeteenustasu deklareeritud õppeainete mahus, mis on lepingu
ülesütlemise hetkeks sooritamata.
6. Lepingu sõlmimine, kehtivus ja lõppemine
6.1 Leping sõlmitakse ülikooli immatrikuleeritud isikuga, kes on ÕIS-i sisse logides
identifitseeritud.
6.2 Leping sõlmitakse üliõpilasele ülikooli poolt ÕIS-is lepingutingimuste (siduva
tahteavalduse ehk pakkumuse) esitamisega. Üliõpilane nõustub, et lepingutingimused on talle
esitatud selgel ja arusaadaval viisil. Pärast lepingutingimustega tutvumist üliõpilane kas
kinnitab (siduv tahteavaldus ehk nõustumus) või ei kinnita lepingutingimustega nõustumist.
6.3 Leping ülikooli ja üliõpilase vahel loetakse sõlmituks lepingutingimuste kohta
üliõpilase poolt kinnituse "Nõustun õppekulude hüvitamise lepingu tingimustega"
andmisega. Kinnitus antakse üliõpilase poolt elektroonselt pärast lepingutingimustega
tutvumist, neist arusaamist ja tingimustega nõustumist.
6.4 Pooled saavad aru ja nõustuvad, et on piisavalt selge, et poolte vahel on saavutatud kokkulepe
lepingu sõlmimiseks ja et leping on sõlmitud käesolevatel tingimustel.
6.5 Leping jõustub lepingu punktis 6.3 nimetatud kinnituse andmisega ja kehtib kuni
üliõpilase eksmatrikuleerimiseni seoses õppekava täitmisega või juhul kui üliõpilane
vahetab õppekava, õppekava vahetamiseni.
6.6 Üliõpilasel on õigus leping korraliselt üles öelda õppekorralduse eeskirjas
eksmatrikuleerimise aluse esinemisel. Eksmatrikuleerimisavaldust loetakse ühtlasi lepingu
ülesütlemise avalduseks.
6.7 Ülikoolil on õigus leping korraliselt üles öelda õppekorralduse eeskirjas
eksmatrikuleerimise aluse esinemisel. Eksmatrikuleerimist loetakse ühtlasi lepingu
ülesütlemiseks, v.a juhul kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppekava täitmisega.
6.8 Lepingu ülesütlemisest teatatakse teisele poolele kirjalikus vormis.
6.9 Pooltel ei ole õigust lepingust taganeda.
6.10 Lepingut võib igal ajal lõpetada poolte kirjalikul kokkuleppel.
6.11 Lepingu lõppemisel mistahes põhjusel kohaldatakse ka peale lepingu lõppemist neid
sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu
lõppemist.
7. Lõppsätted
7.1 Leping on poolte vahel sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab
lepingut sõlminud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.
7.2 Lepingut võib muuta üksnes poolte vahelisel kirjalikul kokkuleppel.
7.3 Pooled lepivad kokku, et ametlik infovahetus (teated, akadeemiline puhkus jmt) edastatakse
üliõpilase ÕIS-i kontole ja taltech.ee või ttu.ee e-posti aadressile ning loetakse, et saadetu on
üliõpilasele kätte toimetatud ning tal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda, kui
saatmisest on möödunud kolm (3) tööpäeva.
7.4 Kinnituse "Nõustun õppekulude hüvitamise lepingu tingimustega" andmisega nõustub
üliõpilane, et ta on teadlik, et ülikooli õigusaktid on leitavad ülikooli veebilehelt ja avalikust
dokumendiregistrist.
7.5 Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhindutakse Eesti Vabariigi ja ülikooli
õigusaktidest.
7.6 Lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi seadustes sätestatud korras Harju
Maakohtus.
7.7 Leping on koostatud Eesti õiguse alusel.
Tallinna Tehnikaülikool Üliõpilane
Kinnitatud üliõpilase poolt 08.09.2024
KORRALDUS
Tallinn kuupäev digiallkirjas nr 2-4/983
Eksmatrikuleerimine majandusteaduskonnas
Tuginedes Õppekorralduse eeskirja § 32 lõige 1 punktile 2 eksmatrikuleerin järgmise
üliõpilase:
Martin Rakov 201508HAPM
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Voll
õppeprorektor
OTSUS
Tallinn 12.12.2023 nr 50
Õppekulude hüvitamise määr ja tasu määrad I ja II astme
tasemeõppe üliõpilastele ja eksternidele 2024/2025. õppeaastaks
Tuginedes Tallina Tehnikaülikooli põhikirja § 9 punktile 8
senat OTSUSTAB:
1. Kinnitada õppekulude hüvitamise määr ja tasu määrad I ja II astme tasemeõppe üliõpilastele ja
eksternidele 2024/2025. õppeaastaks (lisatud).
2. Otsus jõustub allakirjutamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Land
rektor Paula Petriina Ahonen-Rumm
senati sekretär
KINNITATUD
Tallinna Tehnikaülikooli senati 12.12.2023
otsusega nr 50
Õppekulude hüvitamise määr ja tasu määrad I ja II astme tasemeõppe üliõpilastele ja eksternidele
2024/2025. õppeaastaks
1. Üliõpilased, kes õpivad ingliskeelsetel õppekavadel täiskoormusega, sh akadeemilisel puhkusel
õppimise ajal, maksavad nominaalsel õppeajal semestritasu jooksva semestri eest sõltumata
deklareeritud ainepunktide arvust:
Teaduskond Õppe 2019/2020. 2022/2023. 2023/2024 alates
kava õppeaastast õppeaastal õppeaastal 2024/2025.
kuni immatrikuleer immatrikuleer õppeaastast
2021/2022. itud itud immatrikuleer
õppeaastani üliõpilastele üliõpilaste itud
immatrikuleer semestritasu semestritasu üliõpilaste
itud eurodes eurodes semestritasu
üliõpilastele eurodes
semestritasu
eurodes
1.1 Majandusteaduskond
1.1.1 TVTB, 1700 1900 2100 TVTB 2350
HAJB, HAJB 2100
TVTM TVTM 2350
1.1.2 HAJM 1500 1650 1800 1800
1.1.3 HAG 1250 1400 1550 1700
M
1.1.4 MAE nominaalse nominaalse nominaalse 3500
M õppeaja õppeaja õppeaja
esimesel esimesel esimesel
kolmel kolmel kolmel
semestril 2750 semestril 3000 semestril 3000
eurot ning eurot ning eurot ning
järgnevatel järgnevatel järgnevatel
semestritel semestritel semestritel
1650 eurot 1650 eurot 1650 eurot
1.2 Inseneriteaduskond
1800 2000 2200 2500
1.2.1
EAH - - 3000 3000
M
1.3 Infotehnoloogia
3000 3000 3000 3000
teaduskond
1.4 Loodusteaduskond
1800 2000 - -
1.5 EMERA
- - 3000 3000
Üliõpilased väljastpoolt Euroopa Liitu maksavad enne immatrikuleerimist kahe semestri tasu.
2. Semestritasu ei kohaldata ingliskeelsetel õppekavadel täiskoormusega õppivatele üliõpilastele, kes
on:
2.1 Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud või Eesti alalised elanikud, kes õpivad inseneriteaduskonnas,
infotehnoloogia teaduskonnas, loodusteaduskonnas või EMERA-s.
2.2 Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi
kodanikud, kes on immatrikuleeritud inseneri-, infotehnoloogia või loodusteaduskonda 2022/2023.
õppeaastal.
3. Juhul, kui punktis 2.1 või 2.2 nimetatud üliõpilane on enne 2024/2025. õppeaastat õpingud
katkestanud ja ta asub uuesti õppima 2024/2025. õppeaastal, hüvitab ta õppekulud Tallinna
2
Tehnikaülikooli I ja II astme tasemeõppe üliõpilaste vastuvõtueeskirja §-st 4 tulenevalt kogu õppekava
ulatuses punktis 1. sätestatud määras.
4. Alates 2019/2020. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastele, kes õpivad ingliskeelsetel
õppekavadel osakoormusega, sh akadeemilisel puhkusel õppimise ajal, samuti nominaalsel õppeajal
semestritasu tasunud üliõpilastele pärast nende nominaalse õppeaja lõppemist, on ainepunkti
tasumäär:
Teaduskond Õppek 2019/2020. 2022/2023. 2023/2024. Alates
ava õppeaastast õppeaastal õppeaastal 2024/2025.
kuni immatrikuleer immatrikule õppeaastast
2021/2022. itud eritud immatrikuleerit
(k.a.) üliõpilastele üliõpilaste ud üliõpilaste
õppeaastani ainepunkti ainepunkti ainepunkti
immatrikuleer tasumäär tasumäär tasumäär
itud eurodes eurodes eurodes
üliõpilastele
ainepunkti
tasumäär
eurodes
4.1 Majandusteaduskond
60 70 80 90
4.1.1
MAEM 100 100 100 100
4.2 Inseneriteaduskond
60 70 80 90
4.2.1 EAHM - - 100 100
4.3 Loodusteaduskond
60 70 80 90
4.4 Infotehnoloogia
100 100 100 100
teaduskond
4.5 EMERA
- - 100 100
5. Üliõpilastele, kes õpivad eestikeelsetel õppekavadel osakoormusega, või kes õpivad tasulises õppes,
sh akadeemilisel puhkusel õppimise ajal on õppeaine 1 EAP tasumäär eurodes:
Teaduskond Tasumäär
5.1 Inseneriteaduskonna õppekavad (v.a rakenduskõrgharidusõppesse enne 50
2017/18 õ.a. immatrikuleeritud üliõpilased)
Rakenduskõrgharidusõppesse enne 2017/18 õ.a. immatrikuleeritud 49
üliõpilased
5.2 Majandusteaduskonna õppekavad (v.a avaliku sektori innovatsiooni ja e- 50
1
valitsemise õppekava )
5.3 Infotehnoloogia teaduskonna õppekavad 50
5.4 Loodusteaduskonna õppekavad 50
5.5 Eesti Mereakadeemia õppekavad 50
6. Üliõpilastele, kes on immatrikuleeritud kuni 2018/ 2019 õppeaastani ja õpivad ingliskeelsetel
õppekavadel osakoormusega või kes on kaotanud sihtstipendiumi õiguse, sh õpingute jätkamisel pärast
õppe nominaalaega, või kes õpivad tasulises õppes, sh akadeemilisel puhkusel õppimise ajal, on
õppeaine 1 EAP tasumäär eurodes:
Teaduskond Tasumäär
6.1 Inseneriteaduskonna õppekavad 60
6.2 Majandusteaduskonna õppekavad 60
6.3 Infotehnoloogia teaduskonna õppekavad:
Alates 2017/18 õ.a. immatrikuleeritud üliõpilased 100
1 Rahvusvahelisel ühisõppekaval avaliku sektori innovatsioon ja e-valitsemine toimub õppekulude hüvitamine ning
ülikoolidevaheline arveldamine õppetasude osas vastavalt partnerülikoolide vahel sõlmitud konsortsiumilepingule ning EL-i
komisjoni ja konsortsiumi vahel sõlmitud Erasmus Mundus lepingule.
3
Enne 2017/18 õ.a. immatrikuleeritud üliõpilased
(v.a. küberturbe tehnoloogiad2 ) 603
6.4 Loodusteaduskonna õppekavad 60
6.5 Eesti Mereakadeemia õppekavad -
7. Lõputöö ja -eksami EAP tasumäär üliõpilasele ja eksternile on 50% vastava teaduskonna õppekava
EAP tasumäärast (v.a ühisõppekaval avaliku sektori innovatsioon ja e-valitsemine):
7.1 üliõpilase lõputöö või lõpueksami tasu arvutatakse tema immatrikuleerimise aastale kehtiva vastava
õppekava tasumäära alusel;
7.2 eksterni lõputöö või lõpueksami tasu arvutatakse tema lõputöö kaitsmise või -eksami sooritamise
semestril kehtiva vastava õppekava osakoormusega õppele kehtestatud tasumäära alusel4;
7.3 semestritasuga õppekavadel arvestatakse lõputöö ja -eksami tasu nominaalsel õppeajal semestritasu
hulka.
8. Üliõpilased, kes õpivad täiskoormusega ja tasuta eesti- või ingliskeelsel õppekaval, sh
sihtstipendiumiga ja punktis 2. nimetatud üliõpilased, aga kes ei ole semestri lõpuks kumulatiivselt
täitnud kogu nõutava õppe mahtu, hüvitavad õppekulud täitmata jäänud ainepunktide eest
tasumääraga 1 EAP 44 eurot, v.a lõputöö/lõpueksami ainepunktide eest.
9. Eestikeelsele õppekavale tasuta õppesse alates 1.08.2024 immatrikuleeritud täiskoormusega õppiv
üliõpilane, kes katkestab õpingud pärast 70 kalendripäeva möödumist semestri algusest, on kohustatud
hüvitama vastaval semestril deklareeritud ja katkestamise päeva seisuga sooritamata õppeainete
ainepunktid tasumääraga 1 EAP 44 eurot. Õpingute katkestamise päevaks loetakse üliõpilase poolt
avalduse esitamise päeva ÕIS-is omal soovil eksmatrikuleerimiseks.
10. Ingliskeelsele õppekavale tasuta õppesse või sihtstipendiumiga õppesse alates 1.08.2024
immatrikuleeritud täiskoormusega õppiv üliõpilane, kes katkestab õpingud pärast semestri õpingukava
esitamise lõpptähtaega, on kohustatud hüvitama vastaval semestril deklareeritud ja katkestamise päeva
seisuga sooritamata õppeainete ainepunktid tasumääraga 1 EAP 44 eurot. Õpingute katkestamise
päevaks loetakse üliõpilase poolt avalduse esitamise päeva ÕIS-is omal soovil eksmatrikuleerimiseks.
11. Käesolevas otsuses sätestatud tasumäärasid (õppekulude hüvitamise määra) ei kohaldata Ukraina
kodakondsusega välisüliõpilastele , kui nad on immatrikuleeritud 2022/2023. õppeaastal või varem.
Nimetatud üliõpilased õpivad kõikidel õppekavadel tasuta.
2 Õppekaval küberturbe tehnoloogiad õppivad üliõpilased maksavad semestritasu 1200 eurot sõltumata deklareeritud
ainepunktide arvust.
3 Kehtib ainult osakoormusega õppes.
4 Õppekaval Ettevõtlik juhtimine MBA eksternina õpinguid lõpetava isiku lõputöö EAP tasumäära arvutamisel lähtutakse
määrast 83 eurot EAP kohta.
OTSUS
Tallinn 16.06.2020 nr 17
senat OTSUSTAB:
1.
(lisatud)
2. allkirjastamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aaviksoo
rektor Paula Petriina Ahonen-Rumm
senati
KINNITATUD
senati 16.06.2020
otsusega nr 17
1.
-
2.
-eksam)
Eesti- Ingliskeelsed
keelsed
kuni 2019/2020.
2.1 44 60
2.2
49 60
- 50 60/552
1
)
2.3 44 1003
2.4 44 60
2.5 44 -
3.
4
deklareeritud ainepunk
3.1 majandusteaduskonnas:
3.1.1 eurot;
3.1.2 00 eurot;
3.1.3 eurot;
3.1.4 aja esimesel kolmel semestril 2750 eurot ning nendele
0 eurot.
3.2 inseneriteaduskonnas 1800 eurot;
3.3 infotehnoloogia teaduskonnas 3000 eurot ja
3.4 loodusteaduskonnas 1800 eurot.
4.
EAP kohta inseneri-, majandus-5 ja eurot ja
1
-
-i
Komisjoni ja konsortsiu
2
valitsemine ja digitaalsed muutused.
3
ainepunktide arvust.
4P
elanikud, ning neile on inseneriteaduskonnas, infotehno
5
deklareeritud ainepunktide arvust.
2
5.
-
-
Enne 2017/2018.
5.1
41
44
5.2
45
49
riigiteadused, halduskorraldus)
Avalik haldus ja riigiteadused; halduskorraldus 45
50
5.3 44
5.4 44
5.5 44
6.
-
Enne 2017/2018.
6.1
55
6.2
60
digitaalsed muutused)
Tehnoloogia valitsemine ja digitaalsed muutused 47
6.3 557
tehnoloogiad6)
6.4 55
7.
7.1
immatrikuleeritud
7.2
bakalaureuse-
7.3 d
8.
semestris ku
9.
10. -
10.1 -
innovatsioon ja e-
6
ainepunktide arvust.
7
3
-
-eksami eest tasu semestritasu hulka ning selle eest eraldi maksma ei pea. Juhul, kui ekstern
-
8
11.
11.1 elavatele isikutele on
100 eurot.
12.
12.1 -
kavakohaselt
-d.
e maht on 30 EAP-d semestris ning ainepunkte arvestatakse
semestrite kohta kumulatiivselt.
12.2
12.3 vitamise lepingust ja eksternile
10 ( )
12.4
12.5 Kui punktis 12.3
12.6 lt
13.
8
Tõnu Pihelgas
From: Martin Rakov <
[email protected]>
Sent: neljapäev, 19. detsember 2024 19:15
To: Iris Laak
Subject: Re: eksmatrikuleerimisest
Tere Iris,
Tänan vastuse eest.
No päris nii see siiski ei ole, aga ma pole ilmselt teiega mõtet sellel teemal teie aega kulutada.
Kuna te olete mind kogu aeg ähvardanud inkassoga, siis kahjuks ma seda mainekahju endale lubada
ei saa. Maksan arve ära ja püüan avalduse halduskohtusse esitada selle aasta jooksul.
Kena jõuluaega ja ärge tööga üle pingutage! pühad ikkagi ees.
Terv.
m.rakov
Kontakt Iris Laak (<
[email protected]>) kirjutas kuupäeval N, 19. detsember 2024 kell 19:06:
Tere, Martin!
Vastuseks Teie 19.12.2024 e-kirjale informeerime Teid, et Moodle kursusele registreerivad üliõpilased ennast ise.
Juhime ka Teie tähelepanu kõrgharidusseaduse (KHaS) § 16 lg 6 sissejuhatavale lauseosale, mille kohaselt kohaldub
seaduses toodud loetelu tasu nõudmisele (õppekulude hüvitamisele) kogu õppekava ulatuses. Nii loetleb lg 6
juhud, mil ülikoolil on tasuta kõrghariduse üldpõhimõttest erinevalt õigus üliõpilaselt nõuda tasu (õppekulude
hüvitamist) kogu õpingute ulatuses.
KHaS § 16 lõike 6 punkti 1 kohaselt võib üliõpilaselt nõuda õppekulude hüvitamist kogu õppekava ulatuses, kui ta ei
ole täitnud täiskoormuse nõudeid, mistõttu langeb õppima osakoormusesse.
Tasu nõudmise aluseks võivad olla ka ülikooli finantskaalutlused, ülikooli efektiivse funktsioneerimise vajadus ning
ülikooli autonoomia.
Ka KHaS § 40 lg 1 sätestab, et ülikool võib saada muuhulgas ka tulu õppekulude hüvitamisest ning muid tulusid.
Lisaks eeltoodule, kui isik lahkub ülikoolist õpinguid lõpetamata omal algatusel, on tegu isiku teadliku
tegevusega ning seda olenemata lahkumise põhjusest. Enda eksmatrikuleerimise soovi esitades pidite Te
olema teadvustanud ka sellise otsuse tagajärgi. Tegu ei saanud olla üllatusega, vaid teadliku otsuse
tegemisele järgneva ettenähtava tagajärjega.
Selgitame Teile veelkord, et ülikoolile on KHaS § 16 lõikga 6 antud õigus otsustada , st otsustuskaalutlust, kas
kohaldada või mitte kaalutlusnormis sisalduvat õiguslikku tagajärge. Vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli
seaduse § 5 lõigetele 1 ja 3 on ülikooli akadeemiline otsustuskogu senat, kes vastutab ülikooli õppe- ning
teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi, samuti kehtestab muuhulgas õppetööd
puudutavad üldised eeskirjad. Kuna ÕKE on kehtestanud senat ja senat on ÕKE § 12 lg 1 punkti 3 alusel
otsustanud, et üliõpilane kohustub hüvitama õppekulud vastavalt senati poolt kehtestatud tasumääradele,
kui ta on õpingute jooksul kaotanud täiskoormusega õppe õiguse ja õpib osakoormusega õppes, siis
tulenevalt sellest senati otsustusest on ülikooli kaalutlusruum Teie taotluse menetlemisel redutseeritud
nullini.
Seega kuulub Teile esitatud arve tasumisele vastavalt kehtivatele õigusnormidele, millised oleme Teile välja
toonud juba oma varasemates Teile adresseeritud vastustes.
1
Heade soovidega
Iris Laak
Dekanaadi juhataja
Majandusteaduskond
From: Martin Rakov <
[email protected]>
Sent: Thursday, December 19, 2024 3:09 PM
To: Iris Laak <
[email protected]>
Subject: Re: eksmatrikuleerimisest
Tere taas,
Eeldan, et te pole oma seisukohta muutnud arve osas?
Maas on veel üks reha, olen kindel, et teil on sellele hea vastus.
Nimelt. Lisaks muudele põhjendustele, kirjutate, et olete teinud minu tõttu kulutusi. Tõsi, olen
palunud need välja tuua, kuid te pole seni seda teinud. Aga...
Te pole ju mind nö ainele Moodlis sellele registreerinud. Ilma selleta ei saa ma ju teoreetilises
õppetöös osaleda. Seega olete te rikkunud oma ainsat kohustust minu ees - võimaldada õppimist.
Veelgi enam, et pole mind isegi sellest nõudest teavitanud. Kuna te pole mind Moodlis
registreerinud, siis ei olnud te minu õppetöös osalemisega isegi arvestanud, seega polnud te minule
ka mingeid kulutusi teinud.
Äkki on ikkagi võimalik teil veelkord küsimuse peale mõelda ja jõuaksime kokkuleppele.
Lugupidavalt
martin rakov
Kontakt Martin Rakov (<
[email protected]>) kirjutas kuupäeval E, 2. detsember 2024 kell
17:08:
Tere Ines,
Soovin esmalt tänada teid koostöö ja aja eest, mida olete pühendanud sellele küsimusele. Usun, et
teie vastused on tehtud vaid headest soovidest, ning hindan teie pingutusi probleemi
lahendamisel. Kuna mul on hetkel piiratud internetiühendus, siis koostan teile põhjaliku õigusliku
vastuse neljapäevaks või reedeks. Tahaksin rõhutada, et arve aluseks olev teenus on tühistatud,
kuna teenust pole mulle pakutud. Te väidate, et "Õppekulude hüvitamise üldine eesmärk on
kompenseerida ülikoolile aine (sh ka lõputöö) õigel ajal sooritamata jätmise korral tekkinud
lisakulu." Palun täpsustage, millised lisakulud on ülikoolile tekkinud minu teenuse saamata jätmise
tõttu. Teie väide ei ole minu hinnangul põhjendatud, kuna ma ei ole teenust saanud ning ülikoolile
ei ole tekkinud mingeid lisakulusid.
Oluline on samuti märkida, et see nn leping ei olnud mulle kättesaadav. Sain selle alles pärast e-
kirja teel, kui olin seda küsinud. See dokument ei ole allkirjastatud ning selline SMS-laenu stiilis
dokument, millest ei saa taganeda, mida ei saa teie sõnul muuta ega mingeid muid kokkuleppeid
sõlmida, on vastuolus heade kommetega. Samuti on see koostatud halvas usus, kuna teie poolne
dokument seab esikohale vaid teie õigused, jättes mulle ainult kohustused.
2
Suheldes kolme ülikooli töötajaga antud teemal, on kaks neist mind inkassoga ähvardanud, olles
teadlikud, et see võib kahjustada minu tuleviku finantsseisundit. Selline suhtumine ei ole kindlasti
heauskne.
Tahan veelkord rõhutada, et jah, õpilane on kohustatud maksma teenuse eest, kuid mina ei ole
saanud ühtegi teenust, samuti ei ole ülikoolile tekkinud mingeid kulusid minu tõttu. Ei ole võimalik
tavalisel, keskmisel inimesel loogiliselt teadvustada - nagu te kirjutate - , et tuleb maksta teenuse
eest, mida ei ole kasutatud. Olen tegutsenud heas usus, andes teile eelnevalt teada, et teenust ei
saa seekord kasutada.
Kuna tegemist on avalik-õigusliku asutusega, on teil täielik kaalutlusõigus, kuid ka piirangud, mida
tuleb järgida. Ei saa tugineda ainult ühele paragrahvile ja lahendada probleemi niimoodi, et see viib
mind inkassosse. See ei ole absoluutselt proportsionaalne ja on selgelt ebaõiglane.
Miks te olete vastu igasugusele kokkuleppele? Kogu aeg räägite, et õppejõudude puudus on
probleem, olemasolev koormus on suur ja et olete vastu minu tasuta panusele. Miks?
Lugupidavalt
martin rakov
Kontakt Iris Laak (<
[email protected]>) kirjutas kuupäeval E, 2. detsember 2024 kell 13:53:
Täname Teid kahe viimase e-kirja eest!
Veelkord, Teile esitatud arve on õiguspärane ja tühistamiseks puudub ülikoolil õiguslik alus. Juhime Teie
tähelepanu ÕKE § 1 lõikele 2, mille kohaselt ÕKE on üldkorraldus, mille järgimine on kohustuslik kõigile õppetöö
osalistele. Eeskirja eesmärk on tagada õppurite võrdne kohtlemine ja õppetöö korraldamise läbipaistvus.
ÕKE § 10 lg 2 alusel ei nõuta õppekulude hüvitamist üksnes üliõpilaselt, kes õpib eestikeelse õppekava
alusel täiskoormusega, aga ei ole semestri lõpuks kumulatiivselt täitnud kogu nõutava õppe mahtu, kui
üliõpilane jätkab õpinguid sama õppekava järgi ja on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja
või keskmise, raske või sügava puudega või osaliselt või täielikult töövõime kaotanud isik. Nimetatud
üliõpilane jätkab tasuta õppimist ka osakoormusega õppesse langemisel kuni osakoormuse nõue on täidetud ja
eeltoodud tingimus kehtib.
HMS § 4 lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse
eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
Seega näeb ÕKE õppekulude hüvitamisest vabastamise ette üksnes § 10 lõikest 2 tulenevatel juhtudel, muudel
juhtudel õppekulude hüvitamisest vabastamiseks ülikoolil kaalutlusruum puudub.
Vastaval ÕKE § 16 lõikele 1on õpingukava ÕIS-is üliõpilase poolt eelseisvaks semestriks deklareeritud loend
õppeainetest, sooritatavast lõpueksamist /kaitstavast lõputööst, mida ta kohustub sooritama või kaitsma.
Vastavalt ÕKE § 13 lõike 7 alusel on üliõpilase avalduse alusel ja dekaani nõusolekul pikendatakse õppekulude
hüvitamise kohta esitatud arve tasumise tähtaega kuni kolm kalendrikuud, aga mitte kauem kui akadeemilises
kalendris näidatud vastava semestri kontaktõppe lõpptähtajani.
Teid eksmatrikuleeriti 19.11.2024 omal soovil ja Te ei ole enam üliõpilane. ÕKE § 13 lõiget 7 kohaldatakse
aga üliõpilasele. See, et ülikool menetleb Teie avaldust arve tasumistähtaja pikendamiseks, on ülikooli poolt Teile
vastutulek, mida ülikool ei ole kohustatud sugugi tegema.
Õppekulude hüvitamise üldine eesmärk on kompenseerida ülikoolile aine (sh ka lõputöö) õigel ajal sooritamata
jätmise korral tekkinud lisakulu. KHaS seletuskirja kohaselt on õppekulude tasumise eesmärk lkompenseerida
kõrgkoolile tehtav põhjendatud lisakulu, mis tekib siis, kui üliõpilane planeeritud ainet ei soorita. Sellised
põhjendatud lisakulud saavad olla nt õppevahendite kulu, õppejõudude täiendavatest ülesannetest tekkivad
3
kulud ning ka kulud, mis on seotud ülikooli valmisolekus, et üliõpilane täidab oma õpingukava deklareeritud
ulatuses, kuid see ei toimu. Seega ei ole Teil alust viidata siin võlaõigusseaduse alusetule rikastumisele.
ÕKE § 16 lõikest 1 ja õppekulude hüvitamise lepingu punktist 3.3.3 tulenevalt, mis sätestab, et üliõpilane on
kohustatud tasuma õppeteenuse eest üks kord semestris vastavalt deklareeritud õppeainete mahule ja
ülikooli kehtestatud tasumääradele, pidanuks Te selgelt teadvustama, et Teil on kohustus õppekulud hüvitada
deklareeritud ainepunktide eest.
29.11.2024 saadetud e-kirjas dekanaadi juhatajale olete Te ka ise väitnud, et Teile esitatud arve on õiguspärane.
Lisaks eeltoodule väidate, et õppekulude hüvitamise lepingut võib igal ajal lõpetada poolte kirjalikul kokkuleppel.
Samas jätate tähelepanuta, et nimetatud lepingu punkt 6.7 sätestab, et ülikoolil on õigus leping korraliselt üles
öelda õppekorralduse eeskirjas eksmatrikuleerimise aluse esinemisel. Eksmatrikuleerimist loetakse ühtlasi
lepingu ülesütlemiseks, v.a juhul kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppekava täitmisega. Seega, kuna
Teid eksmatrikuleeriti 19.11.2024 ÕKE § 32 lõike 3 alusel (st omal soovil), siis on õppekulude hüvitamise leping
seoses ülikooli poolt lepingu ülesütlemisega lõppenud 19.11.2024 ja poolte kokkulepet ei saa sõlmida, kui leping
enam ei kehti.
Heade soovidega,
Iris Laak
Dekanaadi juhataja/Head of Dean´s Office
Majandusteaduskond/School of Business and Governance
Tel 620 3535
[email protected]
https://taltech.ee/majandus
From: Martin Rakov <
[email protected]>
Sent: Friday, November 29, 2024 5:06 PM
To: Iris Laak <
[email protected]>
Subject: Re: eksmatrikuleerimisest
Tere taas,
Vabandan, unustasin lisada.
Teie vaide tingimuste muutmatuse koha on vale.
Niioelda leping satestab, et "Lepingut võib igal ajal lõpetada poolte kirjalikul kokkuleppel." Seega
saab teenuse mitte osutamise alusel ka lepingu normaalselt lopetada.
Lugupidavalt
martin rakov
Kontakt Martin Rakov (<
[email protected]>) kirjutas kuupäeval R, 29. november 2024 kell
14:54:
4
Tere!
Suur tanu vastuse eest.
Kahjuks teie vastus ei pade. Kuskil pole kirjas, et arveid ei saa tyhistada vms. Samuti on
haldusasutusel laialdane diskreditsioonioigus. Te ei saa tugineda ainult teile kasulikule sattele,
oigusakte tuleb vaadata kogumis.Lisaks toimub vastavalt volaoiguseadusele alusetu
rikastumine. Ma ei saa aru, miks te nii vaenulikult opilastesse suhtute, on see ainult mina voi ongi
see yldine trend?
Koostan oma oigusliku vastulause teiele jargmise nadala lopuks.
Seniks palun juba esitatud avaldust arve tasumistahtaja pikendamiseks menetleda. Esitatud
avaldus on igati tsiviiloiguse ja haldusoigusele vastav.
Kena nadalaloppu soovides,
m.rakov
Kontakt Iris Laak (<
[email protected]>) kirjutas kuupäeval R, 29. november 2024 kell 14:29:
Tere veelkord!
Teile esitatud arve on õiguspärane, mis on koostatud vastavalt senati poolt kehtestatud
õppekorralduse eeskirja ja senati otsuste vastavatele sätetele, nii nagu Teile juba ka selgitasime.
Nendest senati poolt kehtestatud õigusaktide vastavatest sätetest ei ole ülikoolil õigus kõrvale kalduda
(st ülikool ei saa siin kohaldada kaalutlusõigust ega midagi muuta).
Õppekorralduse eeskirja (ÕKE) § 16 lõike 4 kohaselt tuleb lõputöö semestri alguses õpingukavas
deklareerida. Teie olete selle kohaselt oma lõputöö deklareerinud. Deklareerimine tähendab, et olete
võtnud kohustuse selle täitmiseks, ja kuigi Teid eksmatrikuleeriti omal soovil 19.11.2024, ei muuda
see Teile 01.10.2024 esitatud arvet kehtetuks.
Lisaks tuleneb kõrgharidusseaduse § 15 lõike 3 punktist 1, et üliõpilasena oli Teil kohustus täita oma
õppekava, mida Te ei teinud. Vastavalt ÕKE § 12 lõikele 2 toimub tasulises õppes õppivate üliõpilaste
puhul õppekulude hüvitamine semestriks deklareeritud ainepunktide alusel. Ülikoolil puudub õigus
neid reegleid muuta või teha erandeid.
Kui Te arvet ettenähtud tähtajaks ei tasu, on ülikoolil õigus nõue loovutada kolmandale osapoolele või
alustada selle sissenõudmist kohtu kaudu.
Loodan, et see selgitus aitab Teil olukorda mõista ja tegutseda vastavalt.
Heade soovidega,
Iris Laak
Dekanaadi juhataja/Head of Dean´s Office
Majandusteaduskond/School of Business and Governance
Tel 620 3535
[email protected]
https://taltech.ee/majandus
5
From: Martin Rakov <
[email protected]>
Sent: Friday, November 29, 2024 2:44 PM
To: Iris Laak <
[email protected]>
Cc: Taimi Niine <
[email protected]>
Subject: Re: eksmatrikuleerimisest
Tere, Iris!
Suur tänu kirja eest.
Mäletan oma õigusõpingutest professor Naritsat. Ta ütles, et kõige hullem jurist on see, kes kohe
põhiseadusega vehkima hakkab. Ma ei soovi paragrahvidega paugutama hakata, sest olen
kindel, et suudame lahenduse leida ka ilma süvajuriidilisse analüüsi laskumata.
Tõsi, arve on tõest esitatud vastavalt korrale. Kuid nüüd arve alus ära langenud. No kuidas see
kaitsmine siis välja näeb, kui ma olen juba eksmatrikuleeritud?
Ma palun erandkorras vastutulekut. Äkki jõuame kokkuleppele, et makstud tasu - 600
eurot - jääb nö kehtima 2025 aasta lõpuni. Et kui selleks hetkeks ei kaitse, siis raha kaob.
Selline lähenemine ei maksaks ülikoolile midagi ja raha saaks kätte ning mul jääks võimalus
lõpetamiseks järgmise perioodi jooksul.
Samuti pakkusin välja võimaluse, et võiksin panustada teaduskonna töösse mingil moel, et
kompenseerida sellist vastutulekut.
Lugupidavalt
martin rakov
6
Kontakt Iris Laak (<
[email protected]>) kirjutas kuupäeval R, 29. november 2024 kell 14:27:
Tere, Martin!
Minuni jõudis Teie avaldus. Annan teada, et vastavalt:
ÕKE § 12 lg 1 punkt 3 ja § 12
(1) Üliõpilane kohustub hüvitama õppekulud vastavalt senati poolt kehtestatud tasumääradele kui ta:
/.../
3) on õpingute jooksul kaotanud täiskoormusega õppe õiguse ja õpib osakoormusega õppes.
Senati 12.12.2023 otsuse nr 50 "Õppekulude hüvitamise määr ja tasu määrad I ja II astme tasemeõppe
üliõpilaste ja eksternide 2024/2025. õppeaastal" punktid 7. ja 7.1 sätestavad, et: 7. Lõputöö ja -eksami EAP
tasumäär üliõpilasele ja eksternile on 50% vastava teaduskonna õppekava EAP tasumäärast (v.a
ühisõppekaval avaliku sektori innovatsioon ja e-valitsemine):
7.1 üliõpilase lõputöö või lõpueksami tasu arvutatakse tema immatrikuleerimise aastale kehtiva vastava
õppekava tasumäära alusel.Teie immaatrikuleerimise aastal (2023/2024) oli vastava õppekava tasumäär
vastavalt 15.11.2022 senati otsuse nr 29 punktile 5.2 50 eurot 1 EAP.
Eeltoodust tulenevalt on Teile esitatud arve õiguspärane:
24 täitmata ainepunkti X (50-st eurost 50%=25 eurot)= 600 eurot.
Sellest tulenevalt, kui soovite arve tasumistähtaega pikendada, saatke palun mulle sellekohane
digitaalselt allkirjastatud avaldus.
Heade soovidega
Iris Laak
Dekanaadi juhataja/Head of Dean´s Office
Majandusteaduskond/School of Business and Governance
Tel 620 3535
[email protected]
https://taltech.ee/majandus
7
From: Martin Rakov <
[email protected]>
Sent: Thursday, November 28, 2024 12:06 PM
To: Taimi Niine <
[email protected]>
Subject: Re: eksmatrikuleerimisest
Tere
Avaldus juurde lisatud.
Lugupidavalt
martin rakov
Kontakt Taimi Niine (<
[email protected]>) kirjutas kuupäeval E, 25. november 2024 kell
21:00:
Tere,
Saadan teile avalduse aluse õppemaksu maksetähtaja pikendamiseks lähtudes ÕKst §13 (7).
Üliõpilase avalduse alusel ja dekaani nõusolekul pikendatakse õppekulude hüvitamise kohta esitatud arve
tasumise tähtaega kuni kolm kalendrikuud, aga mitte kauem kui akadeemilises kalendris näidatud vastava
semestri kontaktõppe lõpptähtajani.
Arve tasumise lõpptähtaeg on sügissemestri kontaktõppe lõpptähtaeg ehk 21. detsember 2024. Palun
saatke täidetud ja digiallkirjastatud avaldus mulle tagasi.
Teile oktoobris 2024 esitatud arve ja selle tasumine lähtub ÕKEst § 12 lõige (1) punkt 3
§ 12. Õppekulude hüvitamine tasulises õppes õppivatel üliõpilastel
1. Üliõpilane kohustub hüvitama õppekulud vastavalt senati poolt kehtestatud tasumääradele kui ta:
…
3) on õpingute jooksul kaotanud täiskoormusega õppe õiguse ja õpib osakoormusega õppes.
Minu pädevuses ei ole sõlmida üliõpilastega kokkuleppeid, mis puudutavad õppetöösse panustamist. Selles
osas võite konsulteerida soovi korral programmijuhi Liina Randmanniga,
Samuti ei ole võimalik teile lubada, et makstud summa kehtiks 2025 aasta detsembrini. Praegu on tasumisel
tasulisele üliõpilasele väljastatud lõputöö arve. Sügissemestril oleks aga tegemist eksternilepinguga seotud
arvega.
Parimate soovidega,
Taimi Niine
Õppekonsultant
8
Majandusteaduskond
Tallinna Tehnikaülikool
Tel: +372 620 2646
[email protected]
From: Martin Rakov <
[email protected]>
Sent: Sunday, November 24, 2024 1:18 PM
To: Taimi Niine <
[email protected]>
Subject: Re: eksmatrikuleerimisest
Tere
Alustuseks palun pikendada vastavalt ÕKEs toodud võimalusele arve tähtaega 3 kuu võtta, et
vältida inkassosse sattumist käesoleva küsimuse lahendamiseni.
Enne, kui sisusse süüvida, sooviksin rõhutada, et eesmärgiks on magistriõpe lõpetada, kuid
pean tunnistama, et 600 eurot on suur summa, et seda nö kaotada.
Asjast sisuliselt. Olles tutvunud ÕKEga, siis sellest mina ei loe välja keeldu arveid ja
deklaratsioone tühistada. Deklaratsioone on muudetud enne ja ilmselt
muudetakse/tühistatakse ka edaspidi. Samuti sooviksin rõhutada, et lõputöö deklareerimine
ei ole võrreldav auditoorse aine deklareerimisega. Lõputöö on iseseisev töö ning ülikoolile ei
teki mingit kahju selle deklaratsiooni tühistamisega, ainele registreerumine seevastu võib
kaasa tuua kulud õppejõule, ruumidele jms, mis on seotud õpilaste arvuga nt.
Ma mõistan, et olukord pole hetkel kiita, kuid sooviksin välja pakkuda kokkuleppe, juhuks kui
te siiski leiate, et deklaratsiooni ja arve tühistamine ei ole teile sobiv lahendaus.
Võiksime jõuda kokkleppele, et lõputöö eest tasutud summa kehtib kuni 2025 aasta detsembri
kaitsmisperioodini. Samuti võiksin panustada nt õppeassistendina mõne
majandusteaduskonna aine praktikumi/seminari juhendamisesse vms.
Lugupidavalt
martin rakov
Kontakt Taimi Niine (<
[email protected]>) kirjutas kuupäeval T, 19. november 2024 kell
14:35:
Ma ei saa seda teha. Kui te kunagi tulete tagasi eksternina lõpetama, siis tuleb kõigepealt teha leping. Seda
tehakse ÕISis ja teie peate selle aktsepteerima, koos lepinguga tekib ÕISi ka uus arve. Mul ei ole mingit
soovi teile meelehärmi ja pahameelt tekitada, aga nii õppekorralduseeskiri ette näeb ja ÕIS
programmeeritud on.
Tervitades
Taimi Niine
9
From: Martin Rakov <
[email protected]>
Sent: Tuesday, November 19, 2024 2:14 PM
To: Taimi Niine <
[email protected]>
Subject: Re: eksmatrikuleerimisest
Tere
Kas oleks voimalik jatta see summa ettemaksuks, st et raha kaduma ei laheks?
Lugupidavalt
martin rakov
Kontakt Taimi Niine (<
[email protected]>) kirjutas kuupäeval T, 19. november 2024 kell
12:27:
Tere.
Rääkisin teie murest majandusteaduskonna dekanaadi juhatajaga Iris Laagiga ja vastus oli negatiivne. Teie
arvet ei saa krediteerida, kuna selleks ei ole põhjust. Arve on väljastatud lähtudes deklaratsioonist.
Mul on kahju, aga õppekorralduseeskiri näeb nii ette.
Tervitades
Taimi Niine
From: Martin Rakov <
[email protected]>
Sent: Monday, November 18, 2024 3:07 PM
To: Taimi Niine <
[email protected]>
Subject: Re: eksmatrikuleerimisest
Tere taas
Tänan alltoodu eest, eks ühel päeval saab see töö ka tehtud.
Rääkisin raamatupidajaga ja ta suunas dekanaati, kellega peaks arve tühistamise osas
suhtlema. Kellega peaksin sellel teema ühendust võtma?
Lugupidavalt
martin rakov
Kontakt Taimi Niine (<
[email protected]>) kirjutas kuupäeval E, 18. november 2024 kell
13:48:
Teie kartus on täiesti asjakohane. Raha ei jää alles. Maksta tuleb aga ikkagi, sest arve on väljastatud.
Praegu on siis asjad nii, et kõigepealt peaksite tasuma arve, raamatupidamine järgib seda ja hakkab teile
kindlasti meeldetuletusi saatma ja mingil hetkel annab selle Inkassosse.
Kirjutage oma tööd edasi ja siis kui ükskord kaitsmisvalmis on, (vahet pole kas kevadel, järgmisel
õppeaastal) teete eksternilepingu, aga sellega kaasneb uus arve. Seega ei tasu seda lepingut mitte liiga
vara sõlmida, sest leping kehtib ainult ühe semestri. Ja lepingu sõlmimise ajaks peaksite olema 99,99%
kindel, et töö samal semestril kaitsmiseni jõuab.
Ärge siis alla andke ja ikka võiduka lõpuni.
Tervitades
Taimi Niine
10
From: Martin Rakov <
[email protected]>
Sent: Monday, November 18, 2024 1:41 PM
To: Taimi Niine <
[email protected]>
Subject: Re: eksmatrikuleerimisest
Tere!
Tänan kirja eest. Kartsingi, et kirjutate! Piinlikkusest.
Lõpetada kavatsen kindlasti, sest nii palju vaeva on juba ära nähtud - ained kõik tehtud.
Magistritöö kirjutamisega olen alustanud, aga kindlasti detsembriks valmis ei jõua.
Avalduse esitasin selle pärast, et arvasin, et kui raha ära maksan ja lõpetamiseni ei jõua,
siis läheb raha nö raisku ja järgmine kord pean jälle maksma.
Kui see raha nö alles jääb, siis äkki saab kevadesse selle nö üle kanda. Ma ei taha midagi
lubada jälle, aga ega kevadest kaugemale seda enam lükata ei saa.
Tervitades,
martin rakov
Kontakt Taimi Niine (<
[email protected]>) kirjutas kuupäeval E, 18. november 2024 kell
11:16:
Tere.
Olete 16.11 esitanud ÕISi omal soovil eksmatrikuleerimise avalduse ja märkinud
põhjuseks, et puuduvad finantsilised vahendid. Muidugi on see väga tõsine ja keeruline
probleem. Aga pean teid informeerima, et eksmatrikuleerimine ei vabasta teid arve
tasumisest.
Mis seisus teie lõputöö on? Kas te arvate, et te ikkagi sooviksite seda kunagi kaitsta
eksternina? See võimalus on olemas ja võite seda teha kui mitte järgmisel kevadel siis
kunagi hiljem.
Parimate soovidega,
Taimi Niine
Õppekonsultant
Majandusteaduskond
Tallinna Tehnikaülikool
Tel: +372 620 2646
[email protected]
11
Tallinna Tehnikaülikool
Majandusteaduskond
MMP5560 Magistriseminar
Laiendatud ainekava
Sügis 2024
Õppeaine eesmärgid: Õppeaine eesmärgid:
- luua üliõpilastele võimalused teadmiste ja oskuste omandamiseks akadeemilise
uuringu läbiviimiseks ja magistritöö edukaks koostamiseks;
- luua võimalused teadusliku diskussiooni praktiseerimiseks;
- parendada tudengite esinemis- ning argumenteerimisoskust ja kriitilisust
teaduslikus diskursuses.
Õpiväljundid: Kursuse edukalt läbinud üliõpilane:
- omab ülevaadet olulisematest teadustööle esitatavatest aspektidest;
- hindab adekvaatselt erinevate teaduslike meetodite kasutatavust erinevate
uurimisküsimuste lahendamisel;
- on võimeline kaitsma oma seisukohti nii kirjalikult kui suuliselt ning seisma vastu
kriitikale;
- formuleerib selgesõnaliselt ja kitsalt uurimisküsimuse, magistritöö eesmärgi,
uurimisteema aktuaalsuse, kasutatava metoodika ning lõputöö teoreetiliseks
raamistikuks oleva osa sisu.
Kursuse lõpus üliõpilane esitab oma teaduslikest huvidest lähtuvalt koostatud
laiendatud lõputöö kavandi ning esitab teemale vastava teoreetilise kokkuvõtte
läbiviidud olemasolevate teaduslike uuringute näol
Õppeaine sisu Teadusliku uurimistöö olemus. Rakenduslik uurimus. Uurimistöö käik ja
lühikirjeldus (teemad): uurimisprotsess. Teadustöö etapid. Kirjutamine uurimisprotsessi osana. Teadustöö
struktuur. Uurimisprobleemi püstitamine ja uurimuse kavandamine,
uurimisstrateegiad. Töö allikatega, uurimustöö eetika, plagiaat, vormistamise
nõuded. Kirjaliku töö struktuur; sisukord ja teemajaotused. Autorlus teaduses.
Teaduskirjanduse valimise alused. Algallikate viitamine ja tsiteerimine Uurimiskava.
Uurimismeetodid. Andmed ja andmete kogumine. Kvalitatiivsed uurimismeetodid.
Kvantitatiivsed uurimismeetodid. Kombineeritud uurimismeetodid. Uurimismeetodi
valik sõltuvalt uurimisprobleemi püstitusest. Andmete analüüs ja analüüsimeetodid.
Järelduste tegemine. Kirjaliku töö struktuur; sisukord ja teemajaotused. Keelekasutus
akadeemilistes uuringutes. Autorlus teaduses. Teaduslikule tööle esitatavad eetilised
nõuded.
Õppeaine keel: Eesti
EAP-d: 6 EAP
Üliõpilased: See on kohustuslik õppeaine personalijuhtimise õppekava üliõpilastele.
Erivajadused: Erivajadustega üliõpilastel on võimalik õppeaines osaleda. Palun informeerige kohe
õppeaine alguses õppejõudu erivajadustest, mis võivad mõjutada teie osalemist
õppetegevuses või hindamistegevuses.
Registreerumine: Õppeainet läbida soovivad õppurid peavad deklareerima õppeaine ÕIS-is vastavalt
akadeemilises kalendris määratud tähtaegadele.
Eeldusained ja/või -
nõutavad eelteadmised:
1
Vajalikud ressursid: MS Office programmid. Üliõpilasena tasuta installeerimise võimaluse saamiseks
vaadake juhist https://wiki.ttu.ee/it/et/doc/office
Õppejõud: Tiiu Kamdron, PhD,
[email protected]
Velli Parts, MSc,
[email protected]
Õppejõuga kontakti Eelistatud kontakteerumise viis: email, vastatakse 2 tööpäeva jooksul.
saamine:
Kontaktõppe ajagraafik: Vt detailne ajakava
Õppeprotsessi kirjeldus: Õppeprotsess koosneb loengutest ning harjutustundidest, kus kinnistatakse
loengutes antud teadmisi.
Õppeaine e-tugi: Õppeainega seotud materjalid on kättesaadavad e-õppe keskkonnas Moodle
õppeaine nimetuse alt: MMP5560 Magistriseminar
https://moodle.taltech.ee/course/view.php?id=30293 Õppurid saavad ise end kursusele
registreerida kasutades salasõna, mis antakse esimeses kontakttunnis. Kui teil ei ole
veel Moodle’i kontot, siis looge see täites vormi lehel
https://moodle.hitsa.ee/login/signup.php
Õppekirjandus: Õunapuu, L. (2014). Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteadustes.
Tartu Ülikool. E-õpik.
Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: infotrükk.
Lagerspetz, M. (2021). Ühiskonna uurimise meetodid. Sissejuhatus ja väljajuhatus.
TLÜ Kirjastus.
Alasuutari, P., Brickman, L. & Brannen, J. (2009). Sage Handbook of Social Research
Methods. London: Sage.
Charmaz, K. (2006) Constructing Grounded Theory. London: SAGE.
Crano, W. D.; Brewer, M. B.; Lac, A. (2015). Principles and methods of social research.
New York and London: Routledge.
Ghauri, P., & GrØnhaug, K. (2002/2004). Äriuuringute meetodid: praktilisi
näpunäiteid. Tallinn: Külim.
Creswell, J.W. (2009). Research Design: Qualitative, Quantitative, and Mixed
Methods Approaches. 3rd ed. Sage.
Fairclough, N. (2003). Analysing Discourse. Textual Analysis for Social research. New
York: Routledge.
Patten, M. & Newhart, M. (2017). Understanding research methods. 10th ed. New
York: Routledge.
Richie, J.; Lewis, J. (ed.) (2003.) Qualitative Research Practice. A Guide for Social
Science Students and Researchers. London: SAGE.
Tooding, L.-M. (2007). Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes. Tartu:
Tartu Ülikooli Kirjastus
Wallman, N. (2016). Social research methods. 2nd ed. London: SAGE Publications Ltd.
Yin, R.K. (2003). Case Study Research: Design and Methods. London: SAGE.
Jooksev hindamine: Õigeaegne koduste tööde esitamine Moodle’ kursusel.
Jooksva hindamisega 2 kodutööd, mis kujutavad endast põhiosas magistritöö laiendatud kava osiseid, tuleb
seotud esitada õigeaegselt. Hinnatakse:
hindamiskriteeriumid: 1. kodutöö (lõputöö projekt) puhul:
2
- probleemi püsituse ja eesmärgi ning uurimisküsimuste (hüpoteeside) selgust ja
vastastikust kooskõla ning sobivust teema uurimisel, kasutatud teadusallikate
teemale vastavust ning arvu
- erialase kirjanduseotsimisestrateegia asjatundlikkust ning sobivust teema ja
uurimisküsimustega
2. kodutöö (töö mudel) puhul:
- kavandatud mudeli põhjalikkust ja asjatundlikkust, uurimisstrateegia sobilikkust
NB! Arvestuse saamiseks aines on vajalik esitada kõik
tööd!!!
Lõplik arvestus saadakse aines laiendatud kavandi kaitsmise alusel.
Arvestus: Arvestuse saamiseks tuleb esitada magistritöö laiendatud kavand (10-12 lehekülge),
mis sisaldab järgnevaid koostisosi:
- töö teema
- probleemi püstitus
- uurimishüpoteesid või küsimused
- ülevaade teemakohasest teoreetilisest kirjandusest
- ülevaade meetodist
- valimi koostamine
- andmete töötlemise alused
Arvestuse Hinnatakse kursuse sisust arusaamist magistritöö laiendatud kava põhjal ning viimase
hindamiskriteeriumid: sisu vastavust kursuse käigus käsitletud teemadele. Iga üliõpilane peab esitama
kursuse lõpus oma magistritöö laiendatud kavandi ning retsenseerima 2 magistritöö
kavandit.
„Arvestatud“:
– on võimeline määratlema teadustööle esitatavad nõuded ning orienteeruma
teaduslikes meetodites.
- on võimeline kaitsma oma seisukohti nii kirjalikult kui suuliselt ning seisma vastu
kriitikale.
- mõistab töö teoreetilise ning empiirilise osa rolli teaduslikus töös ning suudab
erinevaid andmebaase kasutades leida asjakohased ning kaasaegseid teoreetilisi
allikaid.
- on suuteline kaardistama oma uurimisalasest huvist lähtuvalt magistritöö
laiendatud kavandi.
- sõnastab selgelt ja üheselt mõistetavalt uurimisküsimused, lõputöö eesmärgi,
põhjendab uurimisteema aktuaalsust, kasutatavaid meetodeid ning annab ülevaate
teoreetilisest kirjandusest ning allikate põhiseisukohtadest.
Lõpphinne: Iga üliõpilane peab esitama oma magistritöö laiendatud kavandi ja seda kaitsma.
Hinnatakse eelnevalt toodud kriteeriumide alusel.
Akadeemilised tavad: Tallinna Tehnikaülikooli õppurina on teil kohustus järgida õppetöös ülikooli
akadeemilisi tavasid. Eeldatakse, et töö, mille te esitate oma nime all, on teie enda
tehtud. Plagiaat ning spikerdamine ei ole aktsepteeritavad. Kui leiab kinnitust, et te
olete sellist tegevust harrastanud, siis sellele järgneb konkreetse töö/eksami hinne
“0” ning esitatakse esildis teaduskonna „Akadeemiliste tavade ja vääritu käitumise
menetlemise komisjonile“. Sõltuvalt komisjoni ettepanekust, võib see tuua kaasa
dekaani noomituse või, väga olulise rikkumise korral, ülikoolist eksmatrikuleerimise.
3
Detailne ajakava ning teemad
Semestri plaan on esialgne ning võib muutuda seoses kohtumiste tühistamise, materjalide muutmise ja muu
osas.
7. september. T. Kamdron
Magistritöö olemus ja selle koostamist ning kaitsmist reguleerivad juhendid majandusteaduskonnas.
Teaduslik mõtlemine, teadusliku uurimistöö olemus. Teadustöö põhimõisted (probleem, uurimisküsimus,
hüpotees, uurimisülesanne jne). Uurimistöö etapid. Teema ja juhendaja valik. Magistriseminari ülesehitus.
Teadusallikate leidmine.
21. september. Loeng. T. Kamdron
Eetilised probleemid lõputöö kirjutamisel. Probleemiasetus. Uurimisstrateegiad.
5.oktoober. V.Parts
Lõputöö projekti koostamine.
1. kodutöö: Lõputöö projekt – tähtaeg 31.10.24
19. oktoober. T. Kamdron
Teooria osa ülesehitus. Uurimismudeli koostamine.
2. november. V. Parts.
Valimi moodustamine ja andmete kogumise meetodid kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uuringutes.
16. november. M. Neppo
Tekstiloome.
2. Kodutöö: Lõputöö mudel – tähtaeg 11.11.24
2. detsember. V. Parts
Kvantitatiivsete andmete analüüs (kirjeldav statistika, tunnuste vaheliste seoste analüüsi ja andmete
taandamise meetodid).
14. detsember. T. Kamdron. Laiendatud kavade esitamise tähtaeg!
Kavade analüüs.
Üles laadida Moodle’i kursusele oma töö laiendatud kava – 13.12.24
4
Lp Tristan Ploom Teie 20.05.2025 nr 3-25-122
Tallinna Halduskohus
E-post:
[email protected]
Pärnu mnt. 7 Meie 17.06.2025 nr 11-7/841-1
15082 Tallinn
Eesti Vabariik
Vastus kaebusele (haldusasi nr 3-25-122)
Tallinna Tehnikaülikool (TalTech või vastustaja) vastab käesolevaga Martin Rakovi kaebusele TalTechi
otsuse nr OIS2403443 tühistamiseks ning selle tagasitäitmiseks kohustamises vastavalt 20.05.2025
Tallinna Halduskohut kohtumäärusele.
Kaebaja : Martin Rakov (edaspidi kaebaja)
isikukood: 38107180282
elukoht: J. Poska 21-2 10, Tallinn 10150
Tel. (+372) 56485343
E-post:
[email protected]
Vastustaja: Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi TalTech või ülikool)
registrikood: 74000323
asukoht: Ehitajate tee 5,Tallinn 19086
Tel. (+372) 620 2002
E-post:
[email protected]
VASTUS KAEBUSELE
1. TAOTLUSED
1. Jätta kaebaja kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2. Menetluskulud jätta täies ulatuses (sh riigilõiv) kaebaja kanda.
2. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK
1. Kaebaja immatrikuleeriti 20.08.2020 õppeprorektori korralduse alusel nr 2-4/677 TalTechi ü liõ pilaseks
eestikeelsele õppekavale Personalijuhtimine tasuta täiskoormusega õppesse (sessioonõpe) (vt vastuse
lisa 1).
2. Täiskoormusega nõude täitmata jätmise tõttu viidi kaebaja Õppekorralduse eeskirja (vt vastuse lisa 9),
(edaspidi nimetatud ÕKE) § 6 lõike 10 ja § 6 lg 11 punkti 1 alusel täiskoormuselt osakoormusele (st
tasulisele õppele) õppetöö korralduse alusel, mille on välja andnud majandusteaduskonna dekaan
04.07.2024 korraldus nr M-4/84, (edaspidi Dekaani korraldus) (vt vastuse lisa 2) ja kaebajaga
sõlmiti 08.09.2024 õppekulude hüvitamise leping nr M240085 (edaspidi leping) (vt vastuse lisa 3).
TALLINNA
TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitajate tee 5 Tel 620 2002
19086 Tallinn E-post
[email protected]
Rg-kood 74000323 www.taltech.ee
2
3. Kaebajal oli 2024/2025 õppeaasta alguseks kogu täitmisele kuuluvast õppemahust täitmata üksnes
lõputöö aine (24 EAP).
4. Kaebaja deklareeris ÕKE § 16 lõike 1 alusel oma õpingukavas lõputöö aine 08.09.2024
õppeinfosüsteemis (edaspidi ÕIS) (vt vastuse lisa 4), mistõttu kohustus ta lõputöö kaitsma 2024/2025.
õppeaasta sügissemestri lõpuks, mida ta aga ei teinud.
5. Kaebajale kui tasuliselt õppivale üliõpilasele esitati ÕKE § 13 lõike 3 alusel 01.10.2024 arve nr
OIS2403443 summas 600 eurot tasumise tähtajaga 11.10.2024 (edaspidi arve) (vt vastuse lisa 5).
6. Kaebaja eksmatrikuleeriti omal soovil 18.11.2024 õppeprorektori korralduse nr 2-4/983 alusel
(vt vastuse lisa 6).
7. Kaebaja alustas vastustajaga läbirääkimisi arve tühistamiseks 18.11.2024, mis lõppesid 19.12.2024.
8. Kaebaja palus arve tasumise tähtaega pikendada õppekonsultandile 24.11.2024 saadetud e-
kirjas (vt vastuse lisa 7).
9. Pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusena ning pärast ülikooli 19.12.2024 kaebajale saadetud arve
tasumise meeldetuletust nr MT2403419 (vt kaebaja 26.02.2025 vastus kohtunõudele Lisa 2) tasus
kaebaja arve 22.12.2024.
10. Kaebaja esitas 16.01.2025 Tallinna Halduskohtusse kaebuse TalTechi poolt esitatud arve tühistamiseks
ning TalTechile tasutud raha 600 eurot tagastamiseks koos viivisega 0,06 % päevas alates 22.12.2024 kuni
raha tagastamiseni.
3. KAEBUSE RAHULDAMISEKS PUUDUB ALUS
3.1 Vastustaja poolt esitatud arve oli õiguspärane.
11. Kaebaja õiguslik argumentatsioon põhineb sisuliselt tõlgendusel, et kaebaja ei saanud mõistlikult
eeldada, et õiguslike suhete lõppemisel, kus pooled ei ole kandnud mingeid kulusid, tuleb tasuda teenuse
eest, mida TalTech pole osutanud ning et kaebaja pole vastustajale lõputöö aine
deklareerimisega lisakulu tekitanud. Lisaks leiab kaebaja, et vastustaja on ka ise
rikkunud kõrgharidusseaduse (edaspidi KHaS) § 15 lõike 1 punkte 1 ja 2 ning lepingu punkte 3.1.1 ja
3.1.2. Arvestades eeltoodut leiab kaebaja, et arve tuleks tühistada ning kohustada vastustajat
tagasitäitmiseks.
12. KHaS § 16 lõige 6 reguleerib kogu õppekava ulatuses üliõpilaselt tasu nõudmises aluseid. KHaS § 16
lg 6 punkt 1 sätestab, et õppekulude hüvitamist ehk tasu kogu õppekava ulatuses võib nõuda üliõpilaselt,
kes õpib osakoormusega, välja arvatud juhul, kui ta vastab KHaS § 16 lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud
tingimustele, või asub õppima osakoormusega. Eelnimetatud säte annab vastustajale võimaluse, kuid
mitte kohustuse tasu nõuda. Kui kõrgkool leiab, et ta ei soovi seda sätet oma üliõpilastele rakendada, siis
võib ta jätta selle sätte oma sisemiste õigusaktidega sätestamata. Otsustusdiskretsiooni kasutades ei
jätnud vastustaja oma sisemiste õigusaktidega üliõpilastele nimetatud sätet rakendamata.
13.TalTech`i senatil on õigus Tallinna Tehnikaülikooli seaduse (edaspidi TTÜKS) § 5 lg 3 punkti 1 alusel 1
ja Tallinna Tehnikaülikooli põhikirja (vt vastuse lisa 8) § 9 punkti 1 alusel kehtestada õppe-, teadus- ja
arendustööd puudutavad üldised eeskirjad. Riigikohus on selgitanud 14.11.2018 määruses nr 3-16-2290,
et õ ppekorralduseeskiri on ü ldkorraldus haldusmenetluse seaduse (edsspidi HMS) § 51 lg 2 tähenduses.
Senat on kehtestanud 17.05.2022 määrusega nr 4 Õppekorralduse eeskirja (ÕKE) (vt vastuse lisa 9).
14. ÕKE § 12 lg 1 punkti 3 sätestab, et üliõpilane kohustub hüvitama õppekulud vastavalt senati poolt
kehtestatud tasumääradele, kui üliõpilane on õpingute jooksul kaotanud täiskoormusega õppe õiguse ja
õpib osakoormusega õppes. ÕKE § 12 lg 1 punkti 3 puhul on tegemist sättega, mis avaldab ü liõ pilasele
vahetut mõ ju. Kaebaja viidi täiskoormuse nõude täitmata jätmisega üle osakoormusega õppesse Dekaani
korralduse alusel.
15. ÕKE §13 lõikest 2 tulenevalt kehtestab senat tasumäärad igaks õppeaastaks eraldi otsusega.
16. TalTechi senati 12.12.2023 otsusega nr 50 (edaspidi senati otsus) on kehtestatud Õppekulude
hüvitamise määr ja tasu määrad I ja II astme tasemeõppe üliõpilastele ja eksternidele 2024/2025
õppeaastaks (vt vastuse lisa 21). Senati otsuse punkt 7. sätestab, et lõputöö EAP tasumäär üliõpilasele on
3
50% vastava teaduskonna õppekava EAP tasumäärast ja punkt 7.1 sätestab, et üliõpilase lõputöö tasu
arvutatakse tema immatrikuleerimise aastale kehtiva vastava õppekava tasumäära alusel.
17. Kaebaja immatrikuleeriti 20.08.2020 ja vastavalt 22.10.2019 senati otsuse nr 21 Õppekulude
hüvitamise tasumäärad üliõpilastele ja eksternidele 2020/2021 õppeaastaks (vt vastuse lisa 10) punktile
2.2 on majandusteaduskonna magistriõppe õppekavade (v.a avaliku sektori innovatsiooni ja e-valitsemise
õppekava) eestikeelsetel õppekavadel 1 EAP 50 eurot. Tasu kehtestamisel on TalTech järginud KHaS § 16
lõiget 8.
18. Eeltoodud punktides toodud selgituste alusel oli vastustajal arve esitamiseks õiguslik alus olemas.
19. Vastavalt ÕKE § 35 lõikele 2 loetakse üliõpilasele TalTechi poolt loodud e-posti aadressile saadetud
teade kättesaaduks. Kaebaja oli vastaval TalTechi poolt kaebajale loodud e-posti aadressile saadetud
teatele arve kätte saanud 1.10.2024 (vt vastuse lisa 11).
20. Vastustaja on seisukohal, et arvet kui haldusakti ei saanud käsitleda kaalutlusõiguse alusel antava
haldusaktina HMS § 56 lg 3 mõttes. Kaalutlusõiguse sisuks on võimalus kaaluda otsustuse tegemist või
valida erinevate otsustuste vahel. Seevastu arve esitamise aluseks oleva ÕKE § 12 lg 1 punkti 3, § 12 lõike
2, § 13 lõike 2 ning senati otsuse sõnastusest ja esitusest nähtub, et need aktid sätestavad imperatiivselt
nii õppekulude hüvitamise ehk tasu maksmise kohustuse, hüvitamiseks kohustatud subjektide ringi, kui
ka senati otsuse alusel hüvitatava õppekulu ulatuse ja määra. Vastustaja nimetatud aktides on sätestatud
nii miks, millal, kellelt kui ka millises ulatuses õppekulude hüvitamist nõutakse. Kuna nimetatud ÕKE ja
senati otsuse sätted on imperatiivse iseloomuga, mis avaldavad kaebajale vahetut mõju ning nende sätete
järgimine on ka vastustajale kohustuslik, siis pole vastustajal nende sätete osas kaalutlusõiguse
teostamiseks ruumi jäetud ja seetõttu ei ole olemuslikult tegemist kaalutlusotsusega. Teisisõnu puudus
vastustajal diskretsiooni kasutamise võimalus arve kui haldusakti esitamisel kaebajale.
21. Arves oli ära toodud põhimotiiv: lõputöö tasu (2024/2025 sügis) EAP (ühik) 24 (kogus) 25.00
(hind) 600.00 (summa) eurot. Arve motivatsiooni sisuks sai antud juhul ollagi ainult lõputöö eest
tasumine, kuna kaebajal oli jäänud õppemahu täielikuks täitmiseks kaitsmata üksnes lõputöö (24
EAP). Seega kaebajale esitatud arvest on muu hulgas tuvastatav selle saatja, hüvitatav summa ning arve
esitamise alusena on nimetatud "lõputöö tasu (2024/2025 sügis)" .
22. Lisaks eeltoodule, pidas kaebaja vastustaja töötajatega pikka kirjavahetust arve tühistamise või selle
tasumise tähtaja pikendamise üle (vt kirjavahetus õppekonsultandiga lisa 12 lehekülg 8 ja kirjavahetus
dekanaadi juhatajaga lisa 12 lehekülg 1), mille raames vastustaja selgitas ammendavalt arve esitamise
põhjuseid ja aluseid. Seega ei saanud kaebajal olla enne halduskohtusse pöördumist ebaselge, miks ja
millistel alustel ning põhjustel vastustaja talle arve esitas.
23. Riigikohus on oma järjepidevas praktikas leidnud, et põhjendamispuudused ei põhjusta haldusakti
kehtetuks tunnistamist siis, kui haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid
kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal. Selline
põhjendus võib olla leitav näiteks nii haldusorgani poolt koostatud dokumendis, millele haldusaktis ei
viidatud, kui ka seisneda kohtumenetluse käigus esitatud põhjenduses, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema
sellest arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel. TalTech on
juhindunud arve andmisel juba põhjendustest, mis tulenevad ÕKE-st, Senati otsusest, samuti
kirjavahetusest õppekonsultandi ja dekanaadi juhatajaga.
24. Arve ja vastuse lisade 12 ja 13 alusel on vastustaja arusaadavalt kaebajale selgitanud, millistest
põhjendustest ta arve esitamisel lähtus. Mõistlikule isikule pidi seetõttu arusaadav olema, millest
vastustaja arve esitamisel lähtus.
25. Ka kaebaja ärakuulamiseta jätmine ei saanud mõjutada arve esitamist või selle sisu ega seetõttu
kaasa tuua arve tühistamist, kuna õigus saada ära kuulatud on seotud haldusakti andja kaalutlusõiguse
realiseerimisega. Teisisõnu kuulatakse isik ära eesmärgil koguda teavet selleks, et haldusorgan saaks
haldusakti andmist piisava põhjalikkusega ja kõiki asjaolusid arvesse võttes kaaluda. Antud juhul ei olnud
vastustajal kaalutlusruumi, kas arve esitada või mitte. Selle valguses ei saanuks kaebaja ärakuulamine
arve esitamist või sisu mõjutada.
26. Kaebaja on ka ise 29.11.2024 saadetud e-kirjas dekanaadi juhatajale kinnitanud, et: "Tõsi, arve on
tõesti esitatud vastavalt korrale." (vt vastuse lisa 12).
4
27. Kaebaja väide, et kaebaja ei saanud mõistlikult eeldada, et õiguslike suhete lõppemisel, kui pooled ei
ole kandnud mingeid kulusid, tuleb tasuda teenuse eest, mida ülikool pole osutanud, on ebaõige. Kaebaja
ei saanud mõistlikult eeldada, et tasulise üliõpilasena saab ta lõputöö õppeaine sooritada tasuta.
28. Vastustaja esitas kaebajale arve 01.10.2024, st enne ülikooliga õigusliku suhte lõppemist (enne
kaebaja omal soovil eksmatrikuleerimist 18.11.2024), millest kaebaja sai teada vastavalt ülikooli poolt
saadetud teatele (Vt ka vastuse punkt 19). Õigussuhte lõppemine TalTechiga ei muutnud arvet kehtetuks.
Kaebaja sai sellest aru, sest ta jätkas arve tasumise osas vastustajaga läbirääkimisi alates tema
eksmatrikuleerimisest.
29. KHaS § 16 lõige 6 reguleerib kogu õppekava ulatuses üliõpilaselt tasu nõudmise võimalusi ja aluseid.
See on lõplik loetelu, mis annab kõrgkoolile õiguse üliõpilaselt tasu nõuda kogu õppekava ulatuses.
30. KHaS seletuskirjas (lk 38) toodud selgituses: "Puudujäävate ainepunktide eest tasu nõudmise eesmärk
ei ole üliõpilast karistada, vaid kompenseerida kõrgkoolile tehtav põhjendatud lisakulu, mis tekib siis, kui
üliõpilane planeeritud ajal ainet ei soorita." kommenteerib seadusandja KHaS § 16 lõiget 2 ja § 16 lõiget
3, mis on seotud tasuta õppega. Kaebaja oli aga viidud osakoormusega õppesse, st tasulisse õppesse,
Dekaani korralduse ja lepingu alusel.
31. KHaS § 40 lg 1 sätestab, et kõrgkool võib saada muuhulgas ka tulu õppekulude hüvitamisest ning muid
tulusid. Dekanaadi juhataja on oma 19.12.2024 e-kirjas kaebajale selgitanud, et vastustaja tasu nõudmise
aluseks võivad olla ka ülikooli finantskaalutlused, ülikooli efektiivse funktsioneerimise vajadus ning ülikooli
autonoomia. Ka KHaS § 40 lg 1 sätestab, et ülikool võib saada muuhulgas ka tulu õppekulude
hüvitamisest ning muid tulusid." Tasu küsimine osakoormusega õppijalt on üks väheseid võimalusi
kõrgkoolil täiendava tulu teenimiseks.
32. Tasumiskohustus oli kaebajale ettenähtav vastavalt ÕKE-le, lepingule ja informatsioonile TalTechi
kodulehel. Lepingu punkt 3.3.3 alusel kohustub üliõpilane tasuma õppeteenuse eest ü ks kord semestris
vastavalt deklareeritud õppeainete mahule ja ü likooli kehtestatud tasumääradele. Lepingu punktid 5.3 ja
5.4 sätestavad, et üliõpilane on kohustatud tasuma õppeteenustasu ü likooli poolt esitatud arve alusel 10
(kü mne) kalendripäeva jooksul arve esitamisest. Juhul, kui leping lõpeb ü liõpilase eksmatrikuleerimise
tõttu, on ü liõpilane kohustatud tasuma õppeteenustasu täies ulatuses kogu semestri deklareeritud
õppeainete eest. Lisaks sellele sätestas lepingu punkt 6.11, et lepingu lõppemisel mistahes põhjusel
kohaldatakse ka peale lepingu lõppemist neid sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja
kohustusi pärast lepingu lõppemist.
33. Lisaks sellele on ka TalTechi kodulehel informatsioon, et tasu eest õpib üliõpilane, kes on õpingute
jooksul kaotanud täiskoormusega õppimise õiguse ja õpib osakoormusega õppes, ning info tasumäärade
kohta (Lisa 19) (veebis: https://taltech.ee/oppeinfo/oppekorraldus/reeglid).
34. Dekanaadi juhataja selgitas kaebajale 19.12.2024 e-kirjas: "Kui isik lahkub ülikoolist õpinguid
lõpetamata omal algatusel, on tegu isiku teadliku tegevusega ning seda olenemata lahkumise põhjusest.
Enda eksmatrikuleerimise soovi esitades pidite Te olema teadvustanud ka sellise otsuse tagajärgi. Tegu
ei saanud olla üllatusega, vaid teadliku otsuse tegemisele järgneva ettenähtava tagajärjega."
35. Arve kui haldusakt oli õiguspärane, sest see oli antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel
kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastas vorminõuetele.
36. Kaebajal oli kohustus järgida TalTechi kehtestatud õppekorralduse tingimusi tulenevalt KHaS § 15 lg
3 punktist 4.
37. Õppekorralduse reeglitega oli kaebajal iseseisvalt võimalik tutvuda igal ajahetkel enne TalTechi
sisseastumist. ÕIS-i esimest korda sisse logides kinnitas kaebaja, et ta on muuhulgas tutvunud
õppekorraldusega.
38. Isegi kui kaebaja ei olnud teadlik õppekorralduse reeglite sisust, ei vabastanud see kaebajat ÕIS-is
esitatud arve tasumise kohustusest. Vastustaja oli omalt poolt teinud mõistlikud pingutused
õppekorralduse reeglite tutvustamiseks ja nende olemasolust teavitamiseks, samuti on vastustaja teinud
õppekorraldust puudutavad korrad ja reeglid kõikidele avalikult kättesaadavaks. TalTechi poolt
kehtestatud õppekorralduse tingimuste täitmine oli eelkõige kaebaja seadusest tulenev kohustus.
3.2 Vastustaja ei ole rikkunud KHaS § 15 lg 1 punkte 1 ja 2 ning lepingu punkte 3.1.1 ja 3.1.2.
5
39. Kaebaja väide, et ülikool ei ole kaebajat 2024. aasta sügissemestril TalTech Moodle (edaspidi
Moodle) lõputöö kursusele registreerinud ning samuti ei ole kaebajat informeerinud kursusele
registreerimise vajadusest koos vastavate juhistega, mistõttu vastustaja on rikkunud KHaS § 15 lg 1 punkte
1 ja 2 ning lepingu punkte 3.1.1 ja 3.1.2, on ebaõige.
40. Majandusteaduskonna dekaani 29.08.2023 korraldusega nr 1-24/224 on kehtestatud
"Majandusteaduskonnas lõputööde juhendamise, retsenseerimise ja kaitsmise kord". Vastavalt
nimetatud korra punktile 1.1 on lõputöö Moodle’i kursus Moodle’i keskkonnas loodud lõputöö,
bakalaureuseseminari või magistriseminari kursus, mille eesmärgiks on lõputöid puudutava
informatsiooni edastamine ning lõputöödega seotud tegevustele e-toe pakkumine (vt vastuse lisa 13).
41. Õppekonsultant teavitas kaebajat 01.09.2022 e-kirjaga, et kaebaja peab ennast ise lõputöö Moodle
kursusele registreerima. Tavapärane praktika näeb ette, et õppejõud määravad Moodle kursustele
iseregistreerimise võtme. Õppur logib õpikeskkonda sisse, kirjutab töölaual otsingusse kursuse nime, leiab
kursuse, sisestab võtme ja seejärel registreeritakse kursusele. Kursus jääb sellega temaga seotuks.
Kursusel võtme määramine ei ole kohustuslik, võib jätta ka registreerimise täiesti lahtiseks, vabaks.
Enamasti õppejõud annavad võtme semestri esimeses loengus või saadavad selle teisi kanaleid mööda.
42. Kaebaja deklareeris kohustusliku õppeaine Magistriseminar 20.08.2021 ja sooritas selle õppeaine
2021/2022 õppeaasta sügissemestril. Vastavalt selle õppeaine laiendatud ainekavale (vt vastuse lisa 18),
mis oli üliõpilastele kättesaadav ÕIS-is, oli selles informatsioon järgmine: Kohustusliku õppeaine
Magistriseminar laiendatud ainekavas Õppeainega seotud materjalid on kättesaadavad e-õppe
keskkonnas Moodle õppeaine nimetuse alt: MMP5560
Magistriseminar https://moodle.taltech.ee/course/view.php?id=30293 Õppurid saavad ise end kursusele
registreerida kasutades salasõna, mis antakse esimeses kontakttunnis.
43. Õppuritele luuakse TalTech Moodle's kontod automaatselt immatrikuleerimise käigus. Õppuritel on
võimalik sisse logida Uni-ID, Smart-ID, mobiil-ID ja/või ID-kaardiga. Juhul, kui tehnilistel põhjustel konto
õppurile ei looda ülikooli poolt automaatselt, on õppuril võimalik ise õpikeskkonnas konto luua valides
sisse logimise lehel - https://moodle.taltech.ee/login/index.php - autentimise meetodiks kas Smart-ID,
mobiil-ID ja/või ID-kaart. Autentimise käigus kontrollitakse kas sellise isikukoodiga kasutaja juba
eksisteerib andmebaasis ja kui puudub, käivitub konto loomise protsess. Kaebaja Moodle kontol ei olnud
piiranguid Moodle kasutamise osas ja alates konto loomise hetkest võis ta Moodle kursustega
liituda. Üliõpilased Moodle kursustelt ise lahkuda ei saa.
44. Kaebaja on nõustunud Moodle kasutustingimustega (juhistega) järgnevalt: kasutustingimused
(versioon 07.06.2019) on kaebaja esimest korda aktsepteerinud 23.08.2020 ja kasutustingimused
(versioon 19.03.2024) on ta aktsepteernud 05.12.2024. Kuna esimest korda on kaebaja
aktsepteerinud Moodle kasutajatingimused juba 23.08.2020, samuti on ta läbinud kohustusliku õppeaine
Magistriseminar, siis ei saanud talle lõputööga seotud tegevustele e-toe pakkumine Moodles teadmata
olla.
45. Viimased uuendatud Moodle kasutustingimused hakkasid kehtima 19.2024, millest alates kõik
kasutajad pidid peale sisselogimist Moodlesse kinnitama Moodle uuendatud kasutustingimustega
(edaspidi Tingimused) nõustumist. Vastasel juhul Moodle keskkonda kasutada ei saanud. Selline
kasutajate kohustus tuleneb Tingimuste punktist 2.2, mis säteatab, et "Kasutajatel ja üksustel on Moodle
kasutamine võimalik üksnes kõikide Tingimustega tutvumise ja nende kinnitamise korral. Tingimuste
mitte kinnitamisel ei ole võimalik kasutajal kontot kasutada.“ Moodle kasutustingimused on TalTechi
kodulehel avalikult kättesaadavad (Lisa 18) ( https://moodle.taltech.ee/admin/tool/policy/index.php).
Kaebaja ei kinnitanud Tingimustega nõustumist 2024/2025. õppaasta sügissemestri jooksul, kuigi oli
deklareerinud lõputöö aine ja oli kohustatud täima õppekava (kaitsma lõputöö) KHaS § 15 lg 3 punktist
1 ja ÕKE § 15 lõikest 1 tulenevalt 2024. aasta lõpuks.
KHaS § 15 lg 1 punkt 3 sätestab, et üliõpilasel on õigus saada ülikoolis õpinõustamist. ÕKE § 35 lõike 4
alusel oli kaebajal õigus pöörduda teaduskonna, üliõpilasesinduse, õppeosakonna ja teiste ülikooli
struktuuriüksuste poole üliõpilastega seotud informatsiooni ja nõu saamiseks seoses lõputöid puudutava
informatsiooni e-toe saamiseks. Kaebaja seda õigust üliõpilasena ei kasutanud, kuigi tal olid kõik
võimalused ka Moodle kasutamise kohta vajalikku teavet saada.
6
Eeltoodust tulenevalt ei olnud kaebaja oma õpingute viimasel semestril akadeemiliselt aktiivne ning ei
tegutsenud vastutustundlikult ega sihikindlalt, rikkudes sellega ka Akadeemilise eetika põhimõtete
(kehtestatud senati 17.10.2017 määrusega nr 44 ), punkt 2.2. (Lisa 16).
46. Kaebaja väide, et TalTech ei olnud arvestanudki kaebaja võimaliku lõpetamisega 2024 aastal, on
pahatahtlik ja vastuolus TTÜKS §-ga 3, samuti akadeemilise eetika põhimõtetega. Senati 17.10.2017
määruse nr 44 Akadeemilise eetika põhimõtted (akadeemilise eetika koodeks) punkt 2.2 sätestab, et
üliõpilaseks saamine ja ülikoolihariduse omandamine on isiku vaba tahe ning eeldab ausat,
vastutustundlikku ja sihikindlat tegutsemist õppetöös ja sellega seotud teadustegevuses.
47. Kaebaja leiab, et TalTech on rikkunud lepingut viidates lepingu punktidele 3.1.1 ja 3.1.2. „3.1.1
võimaldama üliõpilasel täita lepingu punktis 1.1.3 nimetatud õppekava, eeldusel, et õppekulud on
hüvitatud, v.a juhul, kui üliõpilasele on määratud ülikooli sihtstipendium, see on kehtiv ja ta on semestri
lõpuks kumulatiivselt täitnud kogu nõutava õppe mahu;“ „3.1.2 täitma kõrgharidusseadusest, Tallinna
Tehnikaülikooli seadusest, õppekorralduse eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.“
TalTech-ile jääb arusaamatuks kaebaja väide justkui TalTech on rikkunud lepingu punkte 3.1.1 ja 3.1.2.
TalTech on võimaldanud kaebajal täita lepingu p 1.1.3 nimetatud õppekava. Kaebaja eksmatrikuleeriti
omal soovil 18.11.2024 õppeprorektori korralduse nr 2-4/983 alusel. TalTech on täitnud kõiki seadusest,
õppekorralduse eeskirjast ja muudest õigusaktdest tulenevaid kohustusi. Arvestades eeltoodut ei nõustu
TalTech kaebaja väitega, et TalTech on rikkunud lepingu p 3.1.1 ja 3.1.2.
3.3 Kaebajaga ja vastustaja vahel sõlmitud õppekulude hüvitamise lepingu tingimused ei ole tühised.
48. Õppekulude hüvitamise lepingu üldtingimused on kinnitatud rektori 26.06.2019 käskkirjaga nr 1-8/29
(vt vastuse lisa 14). Lepingu üldtingimused on kooskõlas KHaS-e ja ülikooli õigusaktidega. Kaebaja on
08.09.2024 andnud kinnituse ÕIS-is, et "Nõustun õppekulude hüvitamise tingimustega". Leping üliõpilase
ja ülikooli vahel loetakse sõlmituks lepingutingimuste kohta üliõpilase poolt kinnituse "Nõustun
õppekulude hüvitamise lepingu tingimustega" andmisega (Lepingu punkt 6.3). Samas lepingu punktis on
sätestatud, et kinnitus antakse üliõpilase poolt elektroonselt pärast lepingu tingimustega tutvumist, neist
arusaamist ja tingimustega nõustumist. Seega on kaebaja enne lepingu sõlmimist lepingu tingimustega
tutvunud, neist aru saanud ja lepingu tingimustega nõustunud ning tal puudub alus lugeda lepingu
tingimused tühiseks.
49. Lepingu punkt 6.11 sätestab, et lepingu lõppemisel mistahes põhjusel kohaldatakse ka peale lepingu
lõppemist neid sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi.
4. KAEBAJA ON KAEBUSE TALLINNA HALDUSKOHTUSSE ESITAMISEL SEADUSES ETTENÄHTUD
TÄHTAEGA ÜLETANUD
50. Arve kui haldusakti puhul ei ole kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse
menetluse nõuet. Kaebaja ei vaidlustanud üliõpilasena arvet ÕKE § 36 alusel, vaid alustas alles pärast
TalTechist eksmatrikuleerimist omal soovil vastustajaga läbirääkimisi arve tühistamiseks või
pikendamiseks.
51. Kaebajale kui tasuliselt õppivale üliõpilasele esitati ÕKE § 13 lõike 3 alusel 01.10.2024 arve nr
OIS2403443 summas 600 eurot tasumise tähtajaga 11.10.2024 õppeinfosüsteemis (edaspidi ÕIS) (vt
vastuse lisa 5). Kaebaja eksmatrikuleeriti omal soovil 18.11.2024 õppeprorektori korralduse nr 2-4/983
alusel (vt vastuse lisa 6).Kaebaja alustas vastustajaga läbirääkimisi arve tühistamiseks 18.11.2024, mis
lõppesid 19.12.2024. Vastavalt ÕKE § 35 lõikele 2 loetakse üliõpilasele TalTechi poolt loodud e-posti
aadressile saadetud teade kättesaaduks. Kaebaja oli vastavalt TalTechi poolt kaebajale loodud e-posti
aadressile saadetud teatele arve kätte saanud 01.10.2024 (vt vastuse lisa 11).
52.Vastavalt HKMS § 47 lõikele 1 võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti
teatavaks tegemisest arvates. Kaebaja seda Teinud ei ole, sest alustas läbirääkimis arve tühistamiseks alles
18.11.2024, mis tähendab seda, et kaebuse esitamise tähtaega on ületatud. Kaebaja oleks pidanud
esitama kaebuse arve tühistamiseks hiljemalt 31.10.2024.
53. Tallinna Ringkonnakohus on rõhutanud, et menetlusosaline ise peab olema piisavalt hoolikas, et
tagada seaduses ettenähtud menetlustähtaegadest kinnipidamine (TlnRnKm 28.11.2012, 3-12-760, p 11).
TalTechi hinnangul ei olnud kaebaja hoolikas, sest ta oli teadlik kohtusse pöördumise võimalusest ja
teavitas ka vastustajat, et ta pöördub kohtusse.
7
5. MENETLUSLIKUD TEATED
Käesolev menetlusdokument on tähtaegne, kui see on esitatud hiljemalt 20.06.2025.
Vastustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 123 lg 1 p 6).
Vastustaja ei soovi asja lahendada kompromissiga (HKMS § 123 lg 1 p 7).
Menetluskulud jätta kaebaja kanda.
Kinnitan, et olen käesolevas kohtumenetluses vastustaja volitatud esindaja (HKMS § 32 lg 1 punkt 2).
Vastuse lisad:
1. Õppeprorektori korraldus kaebaja immatrikuleerimise kohta (Lisa 1)
2. Dekaani korraldus (Lisa 2)
3. Õppekulude hüvitamise leping (Lisa 3)
4. Kaebaja deklaratsioon ÕIS-is lõputöö aine kohta (Lisa 4)
5. Arve nr OIS2403443, 1.10.2024 (Lisa 5)
6. Õppeprorektori korraldus kaebaja eksmatrikuleerimise kohta omal soovil (Lisa 6)
7. Õppekulude hüvitamise määr ja tasu määrad I ja II astme tasemeõppe üliõpilastele ja eksternidele
2024/2025. õppeaastaks (Lisa 7)
8. Tallinna Tehnikaülikooli põhikiri (Lisa 8)
9. Õppekorralduse eeskiri (kehtib kuni 31.07.2025) (Lisa 9)
10. Õppekulude hüvitamise tasumäärad 2020/2021 (Lisa 10)
11. Teade arve esitamise kohta (Lisa 11)
12. Kirjavahetus õppekonsultandiga (Taimi Niine) (Lisa 12)
13. Kirjavahetus dekanaadi juhatajaga (Iris Laak) (Lisa 12)
14. Kaebaja soov arvet pikendada õppekonsultandile saadetud e-kirjas 24.11.2024 (Lisa 12)
15. Kaebaja saadetud e-kiri dekanaadi juhatajale 29.11.2024, milles ta on kinnitanud, et arve on
õiguspärane (Lisa 12)
16. Majandusteaduskonnas lõputööde juhendamise, retsenseerimise ja kaitsmise kord (Lisa 13)
17. Rektori käskkiri 26.06.2019 õppekulude hüvitamise üldtingimuste kinnitamise kohta (Lisa 14)
18. Esimese sisselogimise vaade ÕIS-is (Lisa 15)
19. Akadeemilise eetika põhimõtted (Lisa 16)
20. Kohustusliku õppeaine Magistriseminar laiendatud ainekava (Lisa 17)
21. TalTech Moodle kasutustingimused (Lisa 18)
22. Tasuta ja tasulise õppe reeglid (Lisa 19)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnu Pihelgas
Juhtivjurist
Struktuuriüksus valida
Tel: +372 56 460 985, e-post:
[email protected]
ALGTEKST-TERVIKTEKST
Kehtestatud Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu 19.04.2024 määrusega nr 1
Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 01.07.2024
Tallinna Tehnikaülikooli põhikiri
Määrus kehtestatakse Tallinna Tehnikaülikooli seaduse § 4 lg 4 punkti 1 ja § 5 lg 3 punkti 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Üldsätted
(1) Ülikooli täielik nimetus on Tallinna Tehnikaülikool ja lühinimi TalTech. Ülikooli ingliskeelne nimetus
on Tallinn University of Technology.
(2) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Tallinna Tehnikaülikooli seaduse (TTÜKS),
kõrgharidusseaduse (KHS), käesoleva põhikirja ja teiste õigusaktide alusel.
(3) Ülikool on asutatud 1918. aasta 17. septembril tehnilise kõrghariduse õppeasutusena.
(4) Ülikooli asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik. Ülikooli struktuuriüksused võivad asuda ka mujal.
(5) Ülikoolil on oma pitsat ja sümboolika. Rektoril ja dekaanil on ametiraha.
§ 2. Eesmärk ja ülesanded
(1) Ülikooli eesmärk on rahvusvahelise kõrgetasemelise teadus-, õppe- ja arendustegevuse ning sellele
tuginevate uuenduslike teenustega panustada ühiskonna jätkusuutlikku arengusse ning rahva heaolu
kasvu.
(2) Eesmärgi saavutamiseks ülikool:
1) täidab TTÜKS § 2 lõigetes 4 ja 5 sätestatud ülesandeid;
2) viib läbi ja arendab kaasaegsetele kvaliteedinõuetele vastavat õpet kõrghariduse kolmel astmel ning
annab välja vastavaid lõpudokumente;
3) osutab täiendusõppe teenuseid ja annab välja vastavaid tunnistusi;
4) algatab ning viib läbi alus- ja rakendusuuringuid ning teostab teadus- ja arendustöid;
5) teeb koostööd teiste ülikoolide ja kogu ühiskonnaga, toetades Eesti ühiskonna arengut, luues ja
arendades lõimitud õppe- ja teadustegevusel põhinevaid rahvusvahelise koostöö ja elukestva õppe
võimalusi;
6) võimaldab luua ning juurutab intellektuaalomandina kaitstavaid teadustulemusi;
7) kaasajastab ülikooli taristut arendades kinnisvara, uuendades õppe- ja teadustegevuse ainelist baasi
ning luues liikmeskonnale kaasaegsed töö- ja olmetingimused;
8) teavitab avalikkust oma tegevusest;
9) arendab raamatukogu kui ülikooliraamatukogu ja avalikku teadusraamatukogu ning kogu Eesti
tehnikateaduste infokeskust;
10) kogub, säilitab ja uurib tehnikaajalugu Eestis ja ülikoolis;
11) hindab ning tõendab toodete ja materjalide nõuetele vastavust ning esindab Eestit vastavates
rahvusvahelistes organisatsioonides;
12) arendab oma liikmeskonna loomingulise, kultuurilise ja sportliku eneseteostuse võimalusi, tõstes
selle kaudu õppe- ja teadustegevuse efektiivsust;
13) loob tehnikateaduste professuurid ja tagab nende tegevuse;
14) täidab muid põhikirjast ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
2
2. peatükk
ÜLDJUHTIMINE
§ 3. Juhtorganid
Ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor.
§ 4. Nõukogu
(1) Nõukogu on ülikooli kõrgeim juhtorgan, kes vastutab ülikooli arengu eest, teeb ülikooli pikaajalistest
huvidest lähtudes valikuid ülikooli arenguprioriteetide osas ja tagab tema eesmärkide saavutamise.
(2) Nõukogu moodustatakse ja ta tegutseb vastavalt TTÜKS-le ja käesolevale põhikirjale.
(3) Nõukogu liige on oma otsustes sõltumatu teda nimetanud või valinud isikust või organist ning lähtub
nõukogu töös heas usus ja oma parima äranägemise järgi ülikooli kui terviku huvidest.
(4) Nõukogu koosolekutel võivad sõnaõigusega osaleda nõukogu kutsutud isikud.
(5) Nõukogu määrused ja otsused võetakse vastu koosseisu lihthäälteenamusega, välja arvatud TTÜKS §
4 lõikes 4 punktides 1-3 ja põhikirja § 6 punktides 2, 4 10 ja 11 nimetatud küsimustes, mis otsustatakse
nõukogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.
§ 5. Nõukogusse ülikoolist liikmete valimine ja tagasikutsumine
(1) Senat valib nõukogu koosseisu viis liiget salajasel hääletamisel vastavalt põhikirjale, senati
kodukorrale ning senati kehtestatud valimiskorrale.
(2) Rektor kuulutab hiljemalt kolm kuud enne ametisoleva nõukogu volituste lõppemist välja uue
nõukogu liikmete valimised.
(3) Nõukogu liikmeks võib kandideerida isik, kes ei täida rektori või prorektori ametikohta. Dekaani või
instituudi direktori kandideerimisel ja valituks osutumisel peab ta tagasi astuma dekaani või instituudi
direktori ametist. Senati nimetatud nõukogu liige ei pea töötama ülikoolis.
(4) Valimistel saab osaleda kandidaat, keda toetab vähemalt kaks senati liiget.
(5) Valituks osutumiseks peab kandidaat mistahes hääletuse voorus saama senati koosseisu
lihthäälteenamuse.
(6) Kui valimistel jääb nõukogu liikme koht täitmata või kui senati poolt nimetatud nõukogu liige
mistahes põhjusel ei täida nõukogu liikme kohustusi tähtaja lõpuni, kuulutab rektor välja selle koha
täitmiseks uued valimised.
(7) Kui nõukogu liige valitakse või nimetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ametisse, teeb
senat ettepaneku arvata ta nõukogu koosseisust välja.
(8) Senat võib enda nimetatud nõukogu liikme tagasi kutsuda, kui selle poolt hääletab salajasel
hääletusel vähemalt kaks kolmandikku senati koosseisust. Tagasikutsumise ettepanekut on õigus esitada
vähemalt kümnel senati liikmel või rektoril.
§ 6. Nõukogu pädevus
Nõukogu:
1) täidab TTÜKS § 4 lõikes 4 sätestatud ülesandeid;
2) võtab vastu ülikooli eelarvestrateegia;
3) kehtestab rektori valimise korra;
4) võib avaldada rektorile umbusaldust ja ta enne lepingutähtaja möödumist ametist vabastada,
kuulates enne ära senati arvamuse;
5) kinnitab akadeemilise struktuuri teaduskondade tasandil;
6) nimetab emeriitrektorid;
7) nimetab auditikomitee liikmed;
8) korraldab siseauditeerimist;
9) nimetab audiitori;
10) otsustab rektori ettepanekul ülikoolile laenu võtmise;
11) otsustab ülikooli vara omandamise, piiratud asjaõigusega koormamise ja võõrandamise põhimõtted;
12) kehtestab sponsortoetuste ja muude rahaliste annetuste andmise põhimõtted;
13) arutab senatiga vähemalt kord aastas peamisi ülikooli arenguga seotud teemasid;
14) võib teostada ülikooli tegevuse üle järelevalvet enda määratud vormis ja mahus;
15) valib oma liikmete hulgast nõukogu esimehe;
3
16) kehtestab nõukogu töökorra;
17) täidab muid talle seaduse või põhikirjaga pandud ülesandeid.
§ 7. Senat
(1) Ülikooli akadeemiline otsustuskogu on senat, kes vastutab ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse
ning kõrge akadeemilise taseme tagamise eest.
(2) Senati koosseisu kuuluvad:
1) rektor, kes on senati esimees;
2) üks akadeemilise personali esindaja igast instituudist (sh kolledžist) ja Eesti Mereakadeemiast;
3) kaheksa üliõpilaste esindajat, kellest kaks on doktorandid erinevatest teaduskondadest, teised
üliõpilaste esindajad on valitud igast teaduskonnast ja igalt õppeastmelt
4) tugistruktuuriüksuste esindaja.
(3) Rektor moodustab senati ja kinnitab selle koosseisu kooskõlas TTÜKS § 5 lõikega 2 kuni kolmeks
aastaks.
(4) Akadeemilise personali esindajad valitakse eraldi iga akadeemilise üksuse akadeemiliste töötajate
üldkoosolekul. Senati liikmetest akadeemiliste töötajate töökoormus ülikoolis peab kandideerimise
hetkel ja iga õppeaasta alguses olema vähemalt 0,75.
(5) Doktorantide esindajad senatisse valitakse doktorantide üldkoosolekul, teiste üliõpilaste esindajad
üliõpilasesinduse kehtestatud korras. Senati liikmetest doktorandid peavad olema ülikooli doktorandi
staatuses iga õppeaasta alguses.
(6) Tugistruktuuriüksuste esindaja valivad tugistruktuuriüksuste juhid ja esitavad kinnitamiseks rektorile.
§ 8. Senati koosolek
(1) Senati koosolekud on korralised ja erakorralised. Korralised koosolekud kutsub kokku senati esimees
vastavalt senati kinnitatud tööplaanile. Korralised koosolekud toimuvad vähemalt kuus korda
õppeaastas. Erakorralise koosoleku kutsub kokku senati esimees või vähemalt üks kolmandik senati
liikmetest nende tõstatatud küsimuste otsustamiseks.
(2) Senati koosolekutel võivad sõnaõigusega osaleda nõukogu ja rektoraadi liikmed, MTÜ Tallinna
Tehnikaülikooli Vilistlaskogu juhatuse poolt nimetatud isik ja rektori nimetatud või kutsutud isikud.
(3) Senati määrused ja otsused võetakse vastu koosseisu lihthäälteenamusega, välja arvatud TTÜKS § 5
lg 3 punktis 2 ning põhikirja § 9 punktis 4 nimetatud küsimuses, mis otsustatakse senati koosseisu
kahekolmandikulise häälteenamusega;
(4) Senati esimehel on õigus mõjuvatel põhjustel senati arutelu katkestada ja suunata küsimus
täiendavaks menetlemiseks senati komisjonidele või õigusakti kavand menetlusest välja arvata.
§ 9. Senati pädevus
Senat:
1) täidab TTÜKS § 5 lõikes 3 sätestatud ülesandeid;
2) esitab nõukogule ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarvestrateegia kavandid;
3) arutab ülikooli eelarvet enne rektori poolt nõukogule esitamist;
4) võib panna ühe kuu jooksul veto nõukogus valitud rektorile ja vastuvõetud põhikirjale;
5) võib teha nõukogule ettepaneku või esitada arvamuse rektori enne lepingutähtaja möödumist
ametist vabastamise kohta;
6) kinnitab lähtudes arengukavast ülikooli teadus- ja arendusvaldkonna tegevussuunad;
7) otsustab õppekavade avamise, muutmise ja sulgemise ning kinnitab õppekavad (sh õppekeele);
8) otsustab ühisõppekava avamise, kiidab heaks ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise ja kinnitab
ühisõppekava;
9) kehtestab kõrgharidustaseme õppesse vastuvõtu tingimused, sh võib kehtestada õppekavale
vastuvõetavate üliõpilaste arvu ülempiiri või neid rühmitada lähtudes KHS § 13 lõigetest 2 ja 3;
10) nimetab KHS § 14 lõikes 4 sätestatud õppekavad;
11) täidab teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest tulenevaid teadusnõukogu ülesandeid, kui
muust õigusaktist ei tulene teisiti;
12) esitab nõukogule kinnitamiseks ülikooli akadeemilise struktuuri teaduskondade tasandil;
13) kinnitab akadeemilise struktuuri instituutide tasemel;
14) arutab ülikooli tegevuskavasid ja kuulab ära nende täitmise aruanded;
15) kehtestab akadeemiliste ametikohtade täitmise korra ning otsustuskogudesse isikute valimise korra;
4
16) kehtestab akadeemilise eetika põhimõtted ja akadeemilise eetika komisjoni põhimääruse;
17) kehtestab ülikooli ees teeneid omavate isikute tunnustamise ja teenete äramärkimise viisid;
18) kinnitab ülikooli sümboolika;
19) võib anda emeriitprofessori ja emeriitdotsendi nimetusi;
20) nimetab audoktorid ja auliikmed;
21) kehtestab senati kodukorra;
22) arutab ja võtab seisukohti nõukogu, rektori või senati poolt tõstatatud küsimustes;
23) võib moodustada alalisi ja ajutisi komisjone senati pädevusse kuuluvate küsimuste
ettevalmistamiseks;
24) täidab muid talle seaduse või põhikirjaga pandud ülesandeid.
§ 10. Rektor
Ülikooli juht on rektor, kes juhib ülikooli igapäevast tegevust, esindab ülikooli suhetes teiste isikutega
ning vastutab raha ja muu vara õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
§ 11. Rektori pädevus
Rektor:
1) tagab ülikooli igapäevase üldjuhtimise ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka ja
jätkusuutliku korralduse;
2) võib panna senati määrusele või otsusele ühekordse veto;
3) tagab ülikooli põhikirja, arengukava, eelarvestrateegia, finantsplaani ja eelarve kavandite koostamise;
4) tagab ülikooli eelarve täitmise ning esitab selle kohta aruande nõukogule ja senatile;
5) on aruandekohustuslik nõukogu ja senati ees vastavalt nende pädevusele;
6) annab nõukogule regulaarselt ülevaateid ülikooli arengu, eelarve täitmise ja tähtsamate
tulemusnäitajate kohta;
7) kinnitab ülikooli arengukava rakenduskava ja selle koosseisus teaduskondade tegevuskavad;
8) nimetab prorektorid ja kantsleri;
9) nimetab ametisse struktuuriüksuste juhid (v.a. instituutide ja kolledžite direktorid) ja kutsub nad
ametist tagasi;
10) on dekaanide vahetu juht;
11) kehtestab ülikooli sise-eeskirjad;
12) kehtestab tugistruktuuriüksuste põhimääruse;
13) määrab enda äraoleku ajaks asendaja, kellel on kõik rektori õigused ja kohustused, välja arvatud
käesolevas punktis nimetatud õigus;
14) kehtestab ülikooli poolt osutatavate teenuste hinnad või hindade määramise alused;
15) otsustab ülikooli osalemise eraõiguslikes juriidilistes isikutes;
16) otsustab muid küsimusi, mille on tema pädevusse andnud nõukogu või senat või mis on talle antud
seaduse või põhikirjaga.
§ 12. Rektori valimine
(1) Rektori valib nõukogu kuni viieks aastaks ja maksimaalselt kaheks järjestikuseks ametiajaks vastavalt
TTÜKS-le, põhikirjale ning rektori valimise korrale.
(2) Rektori valimisi korraldab nõukogu moodustatud valimiskomisjon.
(3) Rektorikandidaate võivad esitada kõik isikud.
(4) Valimisel saab osaleda kandidaat, keda toetab vähemalt üks nõukogu liige.
(5) Rektorikandidaatidele antakse võimalus tutvustada ülikooli liikmeskonnale enda seisukohti.
(6) Senat esitab seisukoha rektorikandidaatide kohta nõukogu määratud vormis.
(7) Rektor astub ametisse nõukogu ja senati laiendatud koosolekul ametivande andmisega. Ametivande
teksti kinnitab nõukogu.
§ 13. Rektoraat
(1) Rektoraat on ühisnimetus rektori, vastutusala juhtide ja dekaanide kohta.
(2) Prorektor ja kantsler kui vastutusala juht:
1) juhib ja vastutab rektori määratud tegevusvaldkonna ning temale alluvate struktuuriüksuste seisundi
ja arengu eest;
2) võib anda üldkorraldusi rektori määratud tegevusvaldkonnas;
5
3) täidab rektori poolt antud korraldusi ja juhiseid;
4) esindab ülikooli suhetes kolmandate isikutega rektorilt saadud volituste ulatuses.
(3) Rektor nimetab prorektorid ametisse kuni rektori volituste ajaks. Prorektoriks nimetatud ülikooli
töötaja varasema ametikoha ülesannete täitmine peatatakse tema soovil prorektoriks oleku ajaks ning
pärast volituste lõppu on tal õigus jätkata töötamist endisel ametikohal. Enne prorektori ametisse
asumist akadeemilisel ametikohal töötanud isikul võrdsustatakse prorektorina töötamise aeg
akadeemilisel ametikohal töötatud ajaga.
(4) Rektoraadi tegevuse alused ja korra kehtestab rektor.
§ 14. Akadeemilise eetika komisjon
(1) Akadeemilise eetika komisjon lahendab ülikooli siseseid liikmeskonda kuuluvate isikute vahelisi
akadeemilise eetika põhimõtete põhiseid vaidlusi, hindab teadusprojektide eetikanõuetele vastavust ja
arutab muid akadeemilise eetika küsimusi.
(2) Komisjoni liikmed valivad akadeemilised töötajad kolmeks aastaks senati kehtestatud korras.
Komisjoni liige ei tohi samaaegselt kuuluda nõukogu, senati ega rektoraadi koosseisu.
3. peatükk
STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE JUHTIMINE
§ 15. Struktuuri ja struktuuriüksuste juhtimise alused
(1) Ülikooli struktuur jaguneb akadeemiliseks struktuuriks ning haldus- ja tugistruktuuriks (põhikirja
tekstis nimetatud tugistruktuur).
(2) Akadeemilise struktuuri moodustavad:
1) teaduskonnad ja Eesti Mereakadeemia kui teaduskonna taseme struktuuriüksused;
2) teaduskonna koosseisus olevad instituudid ja kolledžid kui instituudi taseme struktuuriüksused
(põhikirja tekstis ühiselt nimetatud instituut);
(3) Eesti Mereakadeemia tegutseb samadel alustel teaduskonnaga, tal on kõik teaduskonna ja instituudi
ning tema juhil kõik dekaani ja instituudi direktori õigused ja kohustused, kui põhikirjas või tema
põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Teaduskonnad ja instituudid tegutsevad käesoleva põhikirja alusel. Eesti Mereakadeemia tegutseb
käesoleva põhikirja ja senati poolt kinnitatud põhimääruse alusel. Senat võib vajadusel kehtestada
põhimääruse ka muule akadeemilisele struktuuriüksusele ja rektor tugistruktuuriüksusele. Senat võib
akadeemilise struktuuriüksuse põhimääruse kinnitamisel sätestada selles erinevusi põhikirja käesolevast
peatükist.
(5) Teaduskonnal ja instituudil on nõukogu kui akadeemiline otsustuskogu. Tugistruktuuriüksusel võib
olla nõuandev kogu.
(6) Üliõpilaste esindajad otsustuskogudesse nimetatakse üliõpilasesinduse kehtestatud korras, kui
põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.
(7) Kogu liikme nimetanud isikul, organil või otsustuskogul on õigus liige tagasi kutsuda ja nimetada
tema asemele uus liige.
(8) Otsustuskogu otsused võetakse vastu koosseisu lihthäälteenamusega, kui õigusaktides ei ole
sätestatud kõrgema häälteenamuse nõuet. Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja
protokollija.
(9) Struktuuriüksusel on oma eelarve, mis on ülikooli eelarve osa.
§ 16. Teaduskond
(1) Teaduskond on akadeemiline struktuuriüksus, kuhu kuuluvad lähedastes teadusvaldkondades õppe-,
teadus- ja arendustegevusega tegelevad instituudid. Eesti Mereakadeemia on merendusvaldkonna
õppe-, teadus- ja arendustegevusega tegelev struktuuriüksus.
(2) Ülikoolis on järgmised teaduskonnad:
1) infotehnoloogia teaduskond;
2) inseneriteaduskond;
3) loodusteaduskond;
4) majandusteaduskond.
6
(3) Teaduskond korraldab õppeprogrammide põhist õppetegevust ning koordineerib õppe-, teadus- ja
arendustegevust, samuti täidab muid ülikooli ülesandeid teaduskonna tegevusvaldkonnas.
§ 17. Teaduskonna nõukogu
(1) Teaduskonna nõukogu on teaduskonna akadeemiline otsustuskogu.
(2) Teaduskonna nõukogu esimees on dekaan.
(3) Teaduskonna nõukogusse kuuluvad:
1) dekaan;
2) teaduskonda kuuluvate struktuuriüksuste juhid;
3) akadeemilise personali esindajad;
4) üliõpilaste esindajad;
5) kuni kolm dekaani poolt väljastpoolt ülikooli liikmeskonda nimetatud liiget.
(4) Teaduskonna nõukogu moodustab ja kinnitab selle koosseisu dekaani ettepanekul rektor kuni
kolmeks aastaks.
(5) Teaduskonna nõukogusse valitakse üks akadeemilise personali esindaja igast instituudist ning kokku
kolm üliõpilast, neist vähemalt üks doktorant.
§ 18. Teaduskonna nõukogu koosolek
(1) Teaduskonna nõukogu kutsub kokku ja koosolekut juhatab esimees. Koosolekud toimuvad vastavalt
vajadusele, kuid mitte vähem kui kaks korda semestris. Koosolek kutsutakse kokku ka juhul, kui seda
soovivad vähemalt pooled teaduskonna nõukogu liikmed.
(2) Koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda dekaani kutsutud isikud.
§ 19. Teaduskonna nõukogu pädevus
Teaduskonna nõukogu:
1) arutab ja otsustab teaduskonna tasemel õppe-, teadus- ja arendustegevust puudutavaid küsimusi;
2) jälgib kehtestatud õppe- ja teadustöö kvaliteedi tagamise põhimõtete rakendamist teaduskonnas;
3) võtab vastu ülikooli arengukavast lähtuva teaduskonna tegevuskava, koos selle koosseisus olevate
instituutide tegevuskavadega ja esitab selle kinnitamiseks rektorile rakenduskava koosseisus;
4) kinnitab teaduskonna instituutide ja dekanaadi eelarve kavandi;
5) kuulab vähemalt kord aastas ära dekaani ülevaate ja annab omapoolse hinnangu teaduskonna
tegevuskava ja eelarve täitmise kohta;
6) teeb senatile ettepanekuid teaduskonna struktuuri kohta;
7) kiidab heaks teaduskonna õppekavade kavandid ja edastab need kinnitamiseks senatile;
8) võib rektori nimetatud dekaani kuu aja jooksul pärast tema nimetamist vetostada, misjärel sama
isikut seekord dekaaniks nimetada ei saa. Veto rakendamisel põhjendab teaduskonna nõukogu seda
rektorile. Veto on kehtiv kui selle poolt on hääletanud 2/3 teaduskonna nõukogu liikmetest.
9) võib esitada senatile või senati komisjonile küsimusi ja ettepanekuid arutamiseks või seisukoha
kujundamiseks;
10) esitab vajadusel seisukohti ülikooliüleste eelnõude kohta;
11) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
§ 20. Dekaan
(1) Teaduskonda juhib dekaan. Dekaan kannab vastutust teaduskonna üldseisundi, arengu, maine ning
rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning teostab haldusvõimu oma pädevuse
piires.
(2) Dekaani nimetab rektor kuni viieks aastaks, kuulates eelnevalt ära teaduskonna nõukogu arvamuse
ning põhjendades oma valikut teaduskonna nõukogule. Dekaanil peab olema doktorikraad või sellele
vastav kvalifikatsioon. Dekaaniks nimetatud ülikooli töötaja varasema ametikoha ülesannete täitmine
peatatakse tema soovil dekaaniks oleku ajaks ning pärast volituste lõppu on tal õigus jätkata töötamist
endisel ametikohal. Enne dekaani ametisse asumist akadeemilisel ametikohal töötanud isikul
võrdsustatakse dekaanina töötamise aeg akadeemilisel ametikohal töötatud ajaga.
(3) Dekaani saab nimetada järjestikku kuni kümneks aastaks.
(4) Rektoril on õigus dekaan ametist tagasi kutsuda.
7
§ 21. Dekaani pädevus
Dekaan:
1) korraldab põhikirja § 2 lg 2 punktides 1–8 sätestatud ülesannete täitmist teaduskonnas;
2) koordineerib teaduskonna instituutide tegevust ja on instituudi direktori vahetu juht;
3) tagab teaduskonna tegevuskava koostamise ja korraldab selle elluviimist;
4) koordineerib tasemeõppe programmide haldamist teaduskonnas, teeb ettepanekuid
programmijuhtide nimetamiseks ja on nende vahetu juht;
5) tagab õppekavade pideva kaasajastamise koostöös tasemeõppe programminõukodade ja -juhtidega;
6) käivitab teaduskonnas uusi uurimissuundi koostöös rektoraadi ja instituutidega;
7) esindab ülikooli suhetes kolmandate isikutega rektorilt saadud volituste ulatuses;
8) korraldab dekanaadi tegevust;
9) otsustab üliõpilaste õppetööga seotud küsimusi;
10) lahendab õppe-, teadus- ja arendustegevuse alaseid vaidlusi teaduskonnas;
11) koostab teaduskonna ja kinnitab instituudi eelarve kavandi ning kinnitab dekanaadi ja instituudi
eelarved pärast ülikooli eelarve kinnitamist nõukogus;
12) täidab rektori ja vastutusala juhtide poolt nende pädevuse piires antud korraldusi ja juhiseid;
13) nimetab prodekaani(d);
14) vastutab õigusaktide täitmise eest teaduskonnas;
15) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
§ 22. Instituut
(1) Instituut on õppe-, teadus- ja arendustegevusega tegelev ning profiililt lähedasi uurimisrühmasid
ühendav ülikooli keskne akadeemiline ja administratiivne struktuuriüksus teaduskonna koosseisus.
Kolledž on valdavalt õppetööga tegelev regionaalne või valdkondlik akadeemiline struktuuriüksus.
(2) Instituut korraldab teadus- ja arendustegevust, viib läbi õppetegevust ja täidab muid ülikooli
ülesandeid instituudi tegevusvaldkonnas.
§ 23. Instituudi nõukogu
(1) Instituudi nõukogu on instituudi akadeemiline otsustuskogu.
(2) Instituudi nõukogu esimees on instituudi direktor.
(3) Instituudi nõukogusse kuuluvad:
1) instituudi direktor;
2) täis- ja kaasprofessorid;
3) doktorantide esindaja;
4) instituudi töötajate esindajad.
(4) Instituudi nõukogu moodustab ja selle koosseisu kinnitab dekaan kuni kolmeks aastaks.
(5) Doktorantide esindaja valitakse instituudi doktorantide üldkoosolekul.
(6) Instituudi iga kahekümne töötaja kohta valitakse instituudi nõukogusse üks esindaja. Töötajate
esindajate arvestusse ei loeta, samuti ei osale valimisel käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1-3
nimetatud isikud.
(7) Direktor võib täiendavalt nimetada nõukogu liikmeid, kes ei moodusta kokku rohkem kui 10%
nõukogu koosseisust.
§ 24. Instituudi nõukogu koosolek
(1) Instituudi nõukogu kutsub kokku ja koosolekut juhatab esimees. Koosolekud toimuvad vastavalt
vajadusele, kuid mitte vähem kui üks kord semestris. Koosolek kutsutakse kokku ka juhul, kui seda
soovivad vähemalt pooled instituudi nõukogu liikmed.
(2) Koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda direktori nimetatud isikud.
§ 25. Instituudi nõukogu pädevus
Instituudi nõukogu:
1) arutab instituudi strateegilisi arenguküsimusi;
2) arutab instituudi koosseisu ja eelarvet;
3) esitab dekaanile instituudi tegevuskava kavandi;
8
4) kuulab vähemalt kord aastas ära direktori ülevaate ja annab omapoolse hinnangu instituudi
tegevuskava ja eelarve täitmise kohta;
5) teeb direktorile, dekaanile ja rektoraadile teaduskonda ja instituuti puudutavaid ettepanekuid;
6) arutab muid instituudi direktori ja instituudi nõukogu poolt tõstatatud küsimusi;
7) võib dekaani poolt nimetatud direktori kuu aja jooksul vetostada, misjärel sama isikut seekord
direktoriks nimetada ei saa. Veto rakendamisel põhjendab instituudi nõukogu seda dekaanile. Veto on
kehtiv kui selle poolt on hääletanud 2/3 instituudi nõukogu liikmetest;
8) võib esitada teaduskonna nõukogule arutamiseks või seisukoha kujundamiseks küsimusi ja
ettepanekuid;
9) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
§ 26. Instituudi direktor
(1) Instituuti juhib direktor, kes kannab vastutust instituudi üldseisundi, arengu, maine ning rahaliste
vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning teostab haldusvõimu oma pädevuse piires.
(2) Instituudi direktori nimetab dekaan kuni viieks aastaks, kuulates eelnevalt ära instituudi nõukogu
arvamuse. Tehtud valikut põhjendab dekaan instituudi nõukogule. Instituudi direktoril peab olema
doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, kui teaduskonna nõukogu ei otsusta teisiti.
(3) Direktorit saab nimetada järjestikku kuni kümneks aastaks.
(4) Dekaanil on õigus instituudi direktor ametist tagasi kutsuda.
§ 27. Instituudi direktori pädevus
Instituudi direktor:
1) korraldab põhikirja § 2 lg 2 punktides 1–8 sätestatud ülesannete täitmist instituudis;
2) korraldab instituudi õppetöö läbiviimist lähtudes dekaani juhistest;
3) korraldab instituudi teadus- ja arendustegevust;
4) kehtestab instituudi sisemise struktuuri ja töökorralduse;
5) esindab ülikooli suhetes kolmandate isikutega rektorilt saadud volituste ulatuses;
6) tagab instituudi tegevuskava koostamise ja korraldab selle elluviimist;
7) koostab instituudi eelarve kavandi ja esitab selle dekaanile;
8) täidab dekaani, rektori ja vastutusala juhtide poolt nende pädevuse piires antud korraldusi ja juhiseid;
9) vastutab õigusaktide täitmise eest instituudis;
10) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
4. peatükk
LIIKMESKOND JA VILISTLASED
§ 28. Liikmeskond
(1) Ülikooli liikmeskonna moodustavad:
1) ülikooli üliõpilased;
2) ülikooli töötajad;
3) nõukogu ja senati liikmed ning rektor;
4) emeriitprofessorid ja emeriitdotsendid;
5) audoktorid;
6) auliikmed ja emeriitrektorid;
7) teised isikud senati otsusel.
(2) Ülikooli liikmeskonna õigused ja kohustused sätestatakse ülikooli õigusaktides.
(3) Ülikool arendab vilistlasliikumist ja kaasab vilistlaskonda ülikooli eesmärkide täitmisele.
Vilistlaskonna kaasamise viisid ning vilistlaste õigused ja kohustused sätestatakse ülikooli õigusaktides.
§ 29. Üliõpilaskonna põhikiri
Üliõpilaskonna tegutsemise alused sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas, mille võtab vastu
üliõpilasesindus ja kinnitab senat. Üliõpilaskonna põhikirja võtab üliõpilasesindus vastu koosseisu
kahekolmandikulise häälteenamusega.
§ 30. Akadeemilised ametikohad
(1) Ülikooli akadeemilised ametikohad jagunevad tenuuri ametikohtadeks ja teisteks akadeemilisteks
ametikohtadeks.
9
(2) Tenuur on professori tähtajatu akadeemiline staatus. Tenuuri ametikoha astmeteks on kaasprofessor
ja täisprofessor.
(3) Ülikool atesteerib akadeemilise ametikoha täitjat tema iga viie tööaasta jooksul vähemalt ühe korra.
(4) Akadeemiliste ametikohtade täitmise kord sätestatakse ülikooli õigusaktides.
§ 31. Auliige ja emeriitrektor
(1) Auliikme nimetuse annab senat rektori ettepanekul ülikooli poolse lugupidamisavaldusena töötajale,
kes omab suuri teeneid ülikooli põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Rektor võib
määrata auliikmele tasu.
(2) Emeriitrektori nimetuse võib nõukogu anda ülikoolis vähemalt viis aastat rektorina töötanud isikule,
kes on saanud vanaduspensioniealiseks. Nõukogu võib määrata emeriitrektorile tasu või muu hüve.
5. peatükk
MAJANDUSTEGEVUS
§ 32. Vara
(1) Ülikooli vara kasutatakse ülikooli eesmärgi saavutamiseks.
(2) Vara valdajad on ülikooli organid ja struktuuriüksused põhikirjas, sise-eeskirjades ja teistes
õigusaktides sätestatud korras.
(3) Vara valdamise, kasutamise ja säilimise korraldab ja selleks vajalikud meetmed määrab kindlaks
struktuuriüksuse juht.
§ 33. Tehingud varaga
(1) Ülikool omandab ja võõrandab vara põhikirjas sätestatud korras.
(2) Vallasvara omandatakse rektori, vastutusala juhi või struktuuriüksuse juhi otsusel nende käsutuses
olevate vahendite piires ja rektori antud volituse ulatuses.
(3) Vallasvara võõrandamise otsustab rektor või tema poolt nimetatud isik rektori kehtestatud korras.
(4) Kinnisvara omandamise ja võõrandamise ning hoonestusõiguse seadmise ja selle põhilised
tingimused otsustab rektor nõukogu nõusolekul. Muude kinnisvara tehingute tegemise otsustab rektor.
(5) Vara võib anda tähtajatult või tähtajaliselt teise isiku kasutusse, kui see on vajalik ülikooli eesmärgi
saavutamiseks.
(6) Vara teise isiku kasutusse andmise õigus on rektoril või tema poolt nimetatud isikul rektori
kehtestatud korras.
§ 34. Aruandlus ja kontroll
(1) Ülikool annab oma tegevusest aru seaduses või selle alusel sätestatud mahus ja korras.
(2) Ülikooli tegevust kontrollitakse seaduses ja põhikirjas sätestatud korras.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 35. Määruse rakendamine
(1) Senati senine koosseis tegutseb kuni selle volituste lõppemiseni 31. augustil 2025. a.
(2) Teaduskondade ja instituutide nõukogude senised koosseisud tegutsevad kuni nende volituste
lõppemiseni, kuid mitte kauem kui eelmises lõikes nimetatud tähtpäevani.
(3) Ametis olevad dekaanid ja instituutide direktorid tegutsevad kuni nende volituste lõppemiseni, kuid
mitte kauem kui 31. detsembrini 2026. a.
(4) Põhikirja § 20 lõikes 2 sätestatud dekaani nimetamise ja ametis oleku nõudeid rakendatakse
järgmiste dekaanide nimetamisel, lõikes 3 sätestatud piirangut arvestatakse ametis oleva dekaani puhul
tema järgmisest dekaaniks nimetamisest.
(5) Põhikirja § 26 lõikes 2 sätestatud direktori nimetamise ja ametis oleku nõudeid rakendatakse
järgmiste direktorite nimetamisel, lõikes 3 sätestatud piirangut arvestatakse ametis oleva direktori
puhul tema järgmisest instituudi direktoriks nimetamisest.
10
(6) Tallinna Tehnikaülikooli põhikiri (kehtestatud kuratooriumi 17.05.2019 määrusega nr 1, kinnitatud
kuratooriumi 23.08.2019 otsusega nr 5, muudetud nõukogu 21.05.2021 määrusega nr 1, 17.09.2021
määrusega nr 3 ja 06.06.2022 määrusega nr 2) tunnistatakse kehtetuks.
§ 36. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2024 a.
TERVIKTEKST
Kehtestatud Tallinna Tehnikaülikooli senati 17.05.2022 määrusega nr 4 (jõustunud 01.08.2022)
Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli senati 24.01.2023 määrusega nr 1 (jõustunud 01.08.2023)
Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli senati 13.06.2023 määrusega nr 4 (jõustunud 01.08.2023, välja
arvatud käesoleva määruse § 1 (3) esimene ja teine muudatus (st Õppekorralduse eeskirja § 11 lõiked 1
ja 2), mis jõustuvad 1. augustil 2024.
Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli senati 20.11.2023 määrusega nr 6 (jõustunud 14.01.2024)
Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 14.01.2024, välja arvatud käesoleva eeskirja § 11 lõiked 1 ja 2, mis
jõustuvad 1. augustil 2024.
Õppekorralduse eeskiri
Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 3 lõike 6 ja Tallinna Tehnikaülikooli seaduse § 5 lg 3 punkti
1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Ülesanne
(1) Õppekorralduse eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Tallinna Tehnikaülikoolis (edaspidi ülikool)
tasemeõppe korraldust I ja II kõrgharidusastmel. Doktoriõppele kohaldatakse eeskirja sätteid niivõrd,
kuivõrd ülikooli muudest õigusaktidest ei tulene teisiti.
(2) Eeskiri on üldkorraldus, mille järgimine on kohustuslik kõigile õppetöö osalistele. Eeskirja eesmärk on
tagada õppurite võrdne kohtlemine ja õppetöö korraldamise läbipaistvus.
§ 2. Õppekorralduse üldised alused
(1) Õppetöö toimub õppekavade alusel. Tasemeõppe õppekavade ülesehitus, koostamise, avamise,
muutmise ja sulgemise tingimused ning kord on sätestatud ülikooli senati kehtestatud õppekava
statuudis.
(2) Korralduslikult toimub õpe päevaõppe ja sessioonõppe õppevormis. Päevaõpe on õppevorm, kus
õppimine on üliõpilase põhitegevus ja õppetöö on korraldatud peamiselt tööpäevadel. Sessioonõpe on
õppevorm, mille puhul õppetöö toimub sessiooniti, tsüklitena ja/või nädalavahetusel ning rõhk on
üliõpilase iseseisval tööl.
(3) Õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna. Kontaktõpe on õppetöö loengu,
praktikumi ja harjutustunni formaadis.
(4) Meresõiduohutuse seadusega seotud õppekavadel õppivatele üliõpilastele on õppetöös osalemine
kohustuslik kogu õppeperioodi vältel.
(5) Õppeinfosüsteem (edaspidi ÕIS) on ülikooli ametlik õppekorraldusinfo vahetuskeskkond. Rektor
kehtestab ÕIS-i andmete (sh isikuandmete) töötlemise eesmärgid, andmete koosseisu, andmete
töötlemise korra ja viisi ning andmevahetuse kolmandate isikutega.
(6) Õppekorralduse ja -tegevuse kvaliteedi tagamise eesmärgil küsitakse üliõpilastelt tagasisidet.
Õppetegevuse tagasiside küsimise ja arvestamise eeskirja kehtestab rektor.
(7) Ülikool töötleb õppetegevuse läbiviimiseks ja õppega seotud tugiteenuste osutamiseks isikuandmeid
vastavalt rektori kehtestatud isikuandmete töötlemise ja kaitse korrale.
(8) Kui eeskirja ja ingliskeelse tõlke sätete vahel ilmnevad vastuolud, lähtutakse eeskirja sätetest.
§ 3. Akadeemiline kalender
(1) Ülikoolis toimuva õppetöö ajalise arvestuse ühik on õppeaasta, mis koosneb kahest 20-nädalasest
semestrist (sügis- ja kevadsemester). Iga semester sisaldab üldjuhul kuni 16 nädalat tunniplaanijärgset
õppetööd. Õppesemester on jagatud kaheks poolsemestriks. Semestrite algus ja lõpp ning muud
õppetegevuse olulised tähtajad määratakse kuupäevaliselt kindlaks iga õppeaasta akadeemilises
kalendris, mille kehtestab rektor. Sügissemestri hulka ei arvestata jõuluvaheaja nädalat.
(2) Sügissemestrile eelneval nädalal (eelnädalal) toimuvad esimese õppeaasta üliõpilastele ülikooli ja
õppekorraldust tutvustavad loengud.
2
(3) Dekaan võib vajadusel kehtestada teaduskonnas täiendavad akadeemilised tähtajad kooskõlas
akadeemilise kalendriga.
§ 4. Õppurid
(1) Õppurid on üliõpilased, külalisüliõpilased, eksternid ja täiendusõppurid.
(2) Üliõpilane on ülikooli kõrgharidustaseme õppesse immatrikuleeritud isik.
(3) Külalisüliõpilane on kõrgkooli immatrikuleeritud isik, kes õpib piiratud perioodil teises kõrgkoolis.
Väliskülalisüliõpilane on külalisüliõpilane, kes on immatrikuleeritud välisriigi kõrgkooli.
(4) Ekstern on isik, kellel on võimalik kaitsta lõputööd või sooritada lõpueksamit. Eksterniga sõlmitakse
leping üheks semestriks, teda ei immatrikuleerita ja tal ei ole üliõpilase staatust.
(5) Täiendusõppur on isik, kes õpib täiendusõppe õppekava alusel täiendusõppes või avatud õppes
õppides tasemeõppe õppekavade õppeaineid. Täiendusõppurite staatus ja õppekorraldus on sätestatud
ülikooli senati kehtestatud täiendusõppe eeskirjas.
(6) Käesolevat eeskirja kohaldatakse külalisüliõpilasele, eksternile ja täiendusõppurile niivõrd, kuivõrd
ülikooli muudest õigusaktidest ei tulene teisiti.
2. peatükk
ÕPPEKAVA TÄITMINE, ÕPPEAEG, ÕPPEKOORMUS, ÕPPEMAHT
§ 5. Õppekava täitmine ja õppeaeg
(1) Üliõpilasel on kohustus täita õppekava, lähtuda õppetöös akadeemilise eetika põhimõtetest ja
õppimise heast tavast.
(2) Õppekava loetakse täidetuks, kui üliõpilane on läbinud õppekavas ette nähtud õppeained ja praktika,
sh sooritanud lõpueksami või kaitsnud lõputöö, täitnud õppekavas ette nähtud moodulid ning kogunud
õppekavas ette nähtud hulgal ainepunkte.
(3) Õppekava nominaalkestus on õppekavaga määratud õppeaeg õppeaastates, mis kulub selle
õppekava täitmiseks arvestusega 60 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti (edaspidi EAP) ühe
õppeaasta kohta, 30 EAP-d semestri kohta.
(4) Üliõpilase nominaalne õppeaeg vastab üldjuhul õppekava nominaalkestusele. Üliõpilase nominaalne
õppeaeg pikeneb:
1) akadeemilisel puhkusel viibitud aja võrra;
2) semestri võrra, mille jooksul üliõpilane õppis välisriigis ja mille jooksul läbitud õpinguid arvestab
ülikool vähemalt 15 EAP ulatuses;
3) üliõpilasel, kelle eesti keele kui õppekeele oskus ei vasta kõrgharidustasemel õppimiseks esitatavatele
nõuetele ja ta on määratud õppetöö korraldusega riigikeele süvaõppesse, pikeneb nominaalne õppeaeg
semestri võrra, senati kehtestatud Tallinna Tehnikaülikooli keelepoliitika alusel ja tingimustel;
4) üliõpilasel, kelle õppekavajärgse meresõidupraktika kestus on pikem kui kuus kuud, praktika kestuse
võrra.
(5) Üliõpilasele eraldatakse immatrikuleerimisel õppe ajaliseks arvestamiseks ÕIS-is õppekava
nominaalkestusest lähtuv semestrite limiit (edaspidi SEL). Üliõpilasele eraldatud SEL väheneb ühe võrra
pärast üliõpilase iga õpitud semestrit. SEL ei vähene üliõpilase nominaalse õppeaja pikenemisel
käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud juhtudel ja tingimustel.
(6) Juhul kui üliõpilane ei ole nominaalse õppeaja viimase semestri lõpuks oma õppekava täies mahus
täitnud, jätkab üliõpilane oma õppekaval õppimist (õppeaja pikenemine), kuni ta täidab vähemalt
osakoormusega õppimise nõuet või kuni kohaldub mõni säte eeskirja §-st 32 üliõpilase
eksmatrikuleerimiseks.
(7) Õppekava täitmisel arvestab ülikool varasemaid õpinguid ja töökogemust (edaspidi VÕTA) vastavalt
ülikooli senati kehtestatud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimustele ja korrale.
(8) Üliõpilasel on õigus lõpetada ülikool õppekava selle versiooni alusel, mille alusel ta õppima asus, kui
tema õpingute algusest ei ole möödunud õppekava nominaalkestusele lisaks rohkem kui kaks aastat.
3
§ 6. Õppekoormus ja õppemaht
(1) Ülikoolis toimub täiskoormusega ja osakoormusega õpe. Üliõpilane otsustab ülikooli astudes, kas ta
õpib esimesel õppeaastal täis- või osakoormusega, v.a juhul kui õppekava alusel saab õppida ainult
täiskoormusega või ainult osakoormusega. Üliõpilase valitud koormus määratakse talle ülikooli
immatrikuleerimise või taasimmatrikuleerimise õppeprorektori korraldusega.
(2) Täiskoormusega õppes peab üliõpilane koguma iga õppeaasta lõpuks kumulatiivselt oma õppekava
täitmiseks sobivatest õppeainetest vähemalt 22,5 EAP-d iga õppetööst osavõetud semestri kohta alates
viimasest immatrikuleerimisest.
(3) Osakoormusega õppes peab üliõpilane koguma iga õppeaasta lõpuks kumulatiivselt oma õppekava
täitmiseks sobivatest õppeainetest 15–22 EAP-d iga õppetööst osavõetud semestri kohta alates
viimasest immatrikuleerimisest.
(4) Õppekoormuse arvutamise aluseks on õppekava kohaselt täitmisele kuuluv õppemaht ainepunktides
üliõpilase õpitud semestrite kohta.
(5) Õppemahuks loetakse semestri jooksul sooritatud õppekavas ettenähtud õppeaine ning VÕTA
taotluse alusel arvestatu mahtu ainepunktides. Õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu hulka
arvestatakse ka vabaõppe moodulisse valitud õppeained, kuid mitte rohkem kui õppekavas ette nähtud
vabaõppemooduli mahus.
(6) Õppekava täitmise nominaalmaht iga õpitud semestri kohta on 30 EAP-d, nominaalmahtu
arvestatakse kumulatiivselt.
(7) Tasuta õppival üliõpilasel on tasuta õppimiseks täitmisele kuuluv õppemaht 30 EAP-d iga õpitud
semestri kohta. Ainepunkte arvestatakse kogu läbitud nominaalse õppeaja kohta kumulatiivselt ja
lubatud puudujääk, mil õppekulusid hüvitama ei pea, on 6 EAP-d õpitud semestrite peale kokku.
(8) Välisriigi kõrgkoolis õppides peab tasuta õppiv üliõpilane õppe nominaalmahu täitmiseks sooritama
oma õppekavasse sobivaid õppeaineid vähemalt 15 EAP-d semestris. Välisriigis õppimisele järgneval
semestril peab üliõpilane sooritama aineid sellises mahus, et välisriigis õpitud semestri ja sellele
järgneva semestri ainepunktide summa tema õppekavasse sobivatest ainetest oleks vähemalt 30 EAP-d.
Ainepunktide arvestus toimub kumulatiivselt.
(9) Täitmisele kuuluva 30 EAP mahu hulka arvestatakse järgmiste soorituste maht EAP-des:
1) õppekava täitmiseks ette nähtud mahus sooritatud praktika, kohustuslikud ja valikained;
2) õppekava täitmiseks ette nähtud mahus sooritatud vabaained;
3) moodulis ette nähtud valikainete mahule lisaks sooritatud valikained;
4) välisõppes sooritatud ja programmijuhi poolt eelnevalt kooskõlastatud välisriigi kõrgkooli õppeained
välisriigi ainepunktide mahus, EAP-deks ümberarvestatuna;
5) VÕTA-ga õppekava täitmiseks arvestatud õppeained.
(10) Iga õppeaasta lõpul määrab ülikool kumulatiivselt üliõpilase kogu eelneva õppeaja õppemahu
täitmise alusel üliõpilase õppekoormuse järgmiseks õppeaastaks. Õppekoormuse muutmise aluseks on
õppetöö korraldus.
(11) Õppekoormuse muutmisel:
1) täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilane viiakse üle osakoormusega õppesse;
2) osakoormusega õppes õppinud üliõpilane, kes on täitnud täiskoormusega õppe nõude, viiakse üle
täiskoormusega õppesse, välja arvatud juhul kui üliõpilane on immatrikuleeritud õppekavale, kus on
lubatud üksnes osakoormusega õpe;
3) osakoormuse õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilane eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu
käesoleva eeskirja § 32 lg 4 punkti 2 alusel.
(12) Üliõpilane peab esimesel õppetööst osavõtu semestril sõltumata valitud õppekoormusest ja VÕTA-
ga arvestatud ainepunktidest deklareerima ja sooritama oma õppekava õppeaineid vähemalt 15 EAP
mahus. Õppekava õppeainete hulka arvatakse ka vabaõppe moodulisse valitud õppeained, kuid mitte
rohkem õppekavas ette nähtud vabaõppemooduli mahust. Põhjendatud juhtudel on dekaanil õigus
üliõpilase avalduse alusel lubada deklareerida ja sooritada nõutust vähem õppeaineid.
(13) Meresõiduohutuse seadusega seotud õppekava alusel õppiv üliõpilane peab sooritama aastase
meresõidupraktika alguseks kõik eelnenud semestrite tüüpõpingukava õppeained ja praktikad.
4
3. peatükk
VÄLISÕPE, ÕPPEKAVA VAHETUS JA TAASIMMATRIKULEERIMINE
§ 7. Välisõpe välisriigis
(1) Üliõpilasel on võimalik oma õpingute jooksul kandideerida välisõppesse, kasutades ülikooli poolt
pakutavaid võimalusi või omal algatusel. Välisriigi kõrgkoolis on võimalik sooritada õppeaineid või
koostada lõputööd, välisriigi asutuses on võimalik läbida praktikat. Välisõppesse kandideerimisel
kooskõlastab üliõpilane oma välisõppe sisu programmijuhiga, mis sätestatakse õppelepingus.
Välisõppesse kandideerimise konkursil osalemine toimub õppeprorektori poolt kinnitatud
Külalisüliõpilaseks kandideerimise korra alusel.
(2) Üheks või mitmeks semestriks väliskõrgkooli õppima nomineeritud üliõpilane esitab ÕIS-is avalduse,
mille alusel vormistatakse õppetöö korraldusega väliskõrgkooli siirdumine.
(3) Üliõpilasel on kohustus välisõppes õppides sooritada semestris vähemalt 15 EAP mahus oma
õppekavasse sobivaid õppeaineid ja taotleda nende arvestamist õppekava täitmiseks.
(4) Välispraktikal viibinud üliõpilasel on kohustus taotleda praktika arvestamist õppekava täitmiseks.
(5) Väliskõrgkooli õppima või praktikale siirdunud üliõpilase nominaalne õppeaeg pikeneb iga
väliskõrgkoolis viibitud semestri võrra, kui väliskõrgkoolis sooritatud õppeaineid arvestatakse üliõpilase
õppekava täitmisel vähemalt 15 EAP mahus semestri kohta. Nominaalse õppeaja pikenemine toimub
pärast väliskõrgkoolis õppimise aja lõppu kui üliõpilase poolt esitatud VÕTA taotlus on rahuldatud. Kui
selgub, et nominaalse õppeaja pikenemise tingimused ei ole täidetud, pikenemist ei toimu.
(6) Peale nominaalse õppeaja lõppu või akadeemilise puhkuse semestril välismaale õppima siirdunud
üliõpilase nominaalne õppeaeg väliskõrgkoolis viibitud semestrite võrra ei pikene. Kui tasuta õppiv
üliõpilane siirdub välisõppesse esimesel nominaalajale järgneval semestril ning ei soorita sama semestri
lõpus lõpueksamit/ei kaitse lõputööd, aga sooritab välisõppes vähemalt 15 EAP mahus aineid ja taotleb
nende arvestamist õppekavasse, siis saab ta välisõppele järgneval semestril sooritada
lõpueksami/kaitsta lõputöö tasuta.
(7) Üliõpilase nominaalne õppeaeg ei pikene juhul kui nii sätestab ülikoolidevaheline koostööleping
(ühisõppekavad, topeltkraad vmt).
§ 8. Külalisüliõpilasena õppimine teises Eesti kõrgkoolis
(1) Üliõpilasel on õigus õppida külalisüliõpilasena suunamislehe alusel Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides
tasuta. Teistes kõrgkoolides õppimine on tasuline kui kõrgkoolide vahel sõlmitud koostöölepingust ei
tulene teisiti.
(2) Teise kõrgkooli õppima siirduv üliõpilane esitab suunamislehe taotluse ÕISis, millele on märgitud
kõrgkooli nimi, õppimise periood ja õpitavad õppeained.
(3) Suunamislehe taotluse üliõpilase poolt valitud õppeainetega kinnitab allkirjaga programmijuht.
Teises kõrgkoolis sooritatud õppeainete kohta esitab üliõpilane VÕTA taotluse vastavalt VÕTA eeskirjale
ning õppeprorektori poolt kehtestatud VÕTA tasumääradele.
(4) Külalisüliõpilasena saab õppida vastavalt õppeprorektori poolt kehtestatud külalisüliõpilaseks
kandideerimise korras sätestatule.
§ 9. Õppevormi, õppekava vahetus ja taasimmatrikuleerimine
(1) Üliõpilasel on õigus vahetada õppevormi õppetöö korralduse alusel.
(2) Üliõpilasel on õigus vahetada õppekava õppeprorektori otsuse alusel.
(3) Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane akadeemilises kalendris määratud täiendava
immatrikuleerimise tähtajaks avalduse ning ÕIS-is täidetud VÕTA taotluse selle teaduskonna dekanaati,
kuhu kuulub õppekava, millele ta kandideerib.
(4) Õppekava vahetamist võib taotleda üliõpilane, kes on kogunud vastavasse õppekavasse sobivatest
õppeainetest vähemalt 30 EAP-d. Õppekava vahetuse korral võetakse arvesse üliõpilase kasutatud
nominaalsete semestrite limiit ja õppekava nominaalkestus. Dekaan võib kehtestada õppekava
vahetamiseks täiendavad tingimused.
(5) Taasimmatrikuleerimine on tasuta õpingute jätkamine samal õppekaval kasutamata nominaalsete
semestrite alusel.
5
(6) Taasimmatrikuleerimist sama õppekava tasuta õppe jätkamiseks on võimalik taotleda, kui taotleja:
1) on õppekavast sooritatud vähemalt 30 EAP mahus õppeaineid;
2) jõuab õppekava lõpetamiseni õppides igal kasutamata nominaalsemestril 30 EAP mahus õppekava
õppeaineid;
3) ei ole mõnel teisel sama õppeastme õppekaval õppides tasuta õppe võimalust juba ära kasutanud;
4) vastab dekaani kehtestatud täiendavatele tingimustele.
(7) Taasimmatrikuleerimist taotletakse akadeemilises kalendris näidatud täiendava immatrikuleerimise
tähtajaks teaduskonna dekanaati esitatud avalduse ning ÕIS-is täidetud VÕTA taotluse alusel.
(8) Edasijõudmatuse ja õpingutest mitteosavõtu tõttu eksmatrikuleeritud endine üliõpilane võib
taotleda taasimmatrikuleerimist mitte varem kui ühe semestri möödumisel eksmatrikuleerimisest.
(9) Ebaväärika käitumise tõttu eksmatrikuleeritud endine üliõpilane võib taotleda
taasimmatrikuleerimist mitte varem kui ühe aasta möödumisel eksmatrikuleerimisest.
4. peatükk
TASUTA ÕPE JA ÕPPEKULUDE HÜVITAMINE
§ 10. Tasuta õpe
(1) Õppekulusid ei hüvita üliõpilane, kes: [jõustunud 01.08.2023]
1) on immatrikuleeritud eestikeelsele õppekavale, õpib täiskoormusega ja täidab kumulatiivselt igal
semestril nõutava õppe mahu;
2) on immatrikuleeritud tasulisele ingliskeelsele õppekavale senati otsuse alusel tasuta õppesse, kes
õpib täiskoormusega ja täidab kumulatiivselt igal semestril nõutava õppe mahu;
3) on immatrikuleeritud tasulisele õppekavale sihtstipendiumiga õppesse, kes õpib täiskoormusega õppe
nominaalajal, tulenevalt ÕKE §-st 14;
4) on immatrikuleeritud sportlaskohale Tallinna Tehnikaülikooli I ja II astme tasemeõppe
vastuvõtueeskirja alusel;
5) on õppinud dekaani või õppeprodekaani korralduse alusel välisriigis ja kus sooritatud õpinguid võtab
ülikool õppekavasse sobivatest ainetest arvesse vähemalt 15 EAP mahus iga semestri kohta välisriigis
õppimise semestri ja sellele järgneva semestri eest;
6) õpib ülikoolis tasulisel õppekaval semestritasuga, välisriigis õppimise semestri(te) eest.
(2) Tasu ei nõuta üliõpilaselt, kes õpib eestikeelse õppekava alusel täiskoormusega, aga ei ole semestri
lõpuks kumulatiivselt täitnud kogu nõutava õppe mahtu, kui üliõpilane jätkab õpinguid sama õppekava
järgi ja on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või keskmise, raske või sügava
puudega või osaliselt või täielikult töövõime kaotanud isik. Üliõpilane kohustub õppekulude
hüvitamisest vabastamise taotluse ja eeltoodud asjaolusid tõendava dokumendi esitama dekanaati
sügissemestril kuni 30. septembrini ja kevadsemestril kuni 15. veebruarini. Üliõpilane jätkab tasuta
õppimist ka osakoormusega õppesse langemisel kuni osakoormuse nõue on täidetud ja käesolevas
lõikes toodud tingimus kehtib. Üliõpilane on kohustatud õppekulud hüvitama alates taotluses olnud
tingimuse äralangemise semestrile järgnevast semestrist, võtmata arvesse eelnevat õppemahu täitmist.
[jõustunud 01.08.2023]
§ 11. Õppekulude hüvitamine tasuta õppes õppivatel üliõpilasel [jõustunud 01.08.2023]
(1) Eestikeelsele õppekavale immatrikuleeritud täiskoormusega õppiv üliõpilane, kes katkestab õpingud
omal soovil hiljem kui 70 päeva semestri algusest, on kohustatud hüvitama sooritamata ainepunktide
tasu deklareeritud õppeainete mahus õpingute katkestamise päeva seisuga, vastavalt senati kehtestatud
täitmata jäänud ainepunkti tasumäärale. [jõustub 01.08.2024]
(2) Ingliskeelsele õppekavale tasuta õppesse või sihtstipendiumiga õppesse immatrikuleeritud
täiskoormusega õppiv üliõpilane, kes katkestab õpingud omal soovil peale semestri õpingukava
esitamise tähtaega, on kohustatud hüvitama sooritamata ainepunktide tasu deklareeritud õppeainete
mahus õpingute katkestamise päeva seisuga, vastavalt senati kehtestatud täitmata jäänud ainepunkti
tasumäärale. [jõustub 01.08.2024]
(3) Eesti- või ingliskeelsele õppekavale tasuta õppesse või sihtstipendiumiga õppesse immatrikuleeritud
täiskoormusega õppiv üliõpilane on kohustatud hüvitama õppekulud, kui tal on õppekavajärgsest
õppemahust semestri lõpuks täitmata rohkem kui 6 EAP-d, iga ainepunkti eest, mis ületab 6 EAP-d.
Ainepunkte arvestatakse kumulatiivselt, võttes arvesse, et õppemaht on 30 ainepunkti semestris ja 60
6
ainepunkti õppeaastas. Tasu nõutakse üliõpilase nominaalse õppeaja jooksul vastavalt senati
kehtestatud täitmata jäänud ainepunkti tasumäärale, v.a nominaalse õppeaja viimase semestri täitmata
jäänud ainepunktide eest. Nominaalse õppeaja viimase semestri osas kohustub üliõpilane hüvitama
õppekulud õppekava täies mahus täitmisest puuduolevate ainepunktide eest, v.a lõputöö/lõpueksami
ainepunktid, vastavalt senati kehtestatud täitmata jäänud ainepunkti tasumäärale. [jõustunud
14.01.2024]
(4) [kehtetu - jõustunud 14.01.2024]
(5) Nominaalsele õppeajale järgneva esimese semestri eest eesti- või ingliskeelsele õppekavale tasuta
õppesse immatrikuleeritud täiskoormusega õppivalt üliõpilaselt õppekulude hüvitamist ei nõuta.
Edaspidi nõutakse nimetatud üliõpilaselt lõputöö eest tasu lõputöö deklareerimisel üks kord, 50%
ulatuses, vastavalt senati poolt kehtestatud teaduskonna ainepunkti tasumäärale. [jõustunud
14.01.2024]
§ 12. Õppekulude hüvitamine tasulises õppes õppivatel üliõpilastel
(1) Üliõpilane kohustub hüvitama õppekulud vastavalt senati poolt kehtestatud tasumääradele kui ta:
1) on immatrikuleeritud täis- või osakoormusega tasulisse õppesse;
2) vahetab õpingute jooksul õppekava ja jätkab tasulises õppes;
3) on õpingute jooksul kaotanud täiskoormusega õppe õiguse ja õpib osakoormusega õppes.
(2) Õppekulude hüvitamine tasulises õppes õppival üliõpilasel eestikeelsel õppekaval toimub semestriks
deklareeritud ainepunktide alusel.
(3) Üliõpilane kohustub hüvitama õppekulud ingliskeelsel õppekaval:
1) täiskoormusega õppes nominaalaja jooksul semestritasu alusel sõltumata deklareeritud
ainepunktide arvust nominaalse õppeaja semestrite arvule vastav arv kordi;
2) pärast üliõpilase nominaalse õppeaja lõppu semestri õpingukavasse deklareeritud ainepunktide
mahu alusel;
3) osakoormusega õppes semestri õpingukavasse deklareeritud ainepunktide mahu alusel.
4) ainepunkti tasu alusel õpinguid alustanud üliõpilasel semestri õpingukavasse deklareeritud
ainepunktide mahu alusel.
(4) Akadeemilise puhkuse ajal õppeaineid deklareerinud semestritasuga üliõpilane tasub oma õpingute
eest semestritasu, tasuline ainepunktide alusel õppiv üliõpilane tasub vastavalt deklareeritud
ainepunktidele.
(5) Sihtstipendiumiga õppes alustanud üliõpilane tasub peale nominaalse õppeaja lõppu järgnevatel
semestritel oma õpingute eest semestri õpingukavasse deklareeritud ainepunktide mahu alusel.
(6) [Kehtetu – jõustunud 01.08.2023]
§ 13. Õppekulude hüvitamise lepingu sõlmimine, arvete esitamine ja tasumine
(1) Tasulisse õppesse immatrikuleeritud üliõpilasega sõlmitakse õppekulude hüvitamise leping.
Nimetatud leping sõlmitakse üliõpilase ja ülikooli vahel ÕIS-is kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis. Lepingu eritingimuste tüüpvormi ja üldtingimused kinnitab rektor. Üliõpilasel on ÕIS-i
kasutamine piiratud kuni ülikooliga lepingu sõlmimiseni.
(2) Üliõpilane, kes õpib tasulises õppes või hüvitab õppekulusid puuduvate ainepunktide eest, on
kohustatud hüvitama õppekulud vastavalt ülikooli senati poolt kehtestatud tasumääradele. Tasumäärad
kehtestab senat igaks õppeaastaks eraldi otsusega.
(3) Üliõpilasele esitatakse käesolevast eeskirjast või õppekulude hüvitamise lepingust tulenevalt arve
õppekulude hüvitamiseks (tasu maksmiseks). Õppekulude hüvitamise arve esitatakse ÕIS-is peale
deklareerimistähtaega kolme nädala jooksul.
(4) Lõputöö kaitsmisele lubamise eeltingimus on lõputöö eest esitatud arve tasumine hiljemalt viis
tööpäeva enne lõputöö kaitsmise toimumist.
(5) Arve puuduvate ainepunktide eest lähtudes eelmiste semestrite kumulatiivsetest sooritustest
esitatakse peale semestri lõppu vastavalt § 11 sätestatule.
(6) Arve tasumise tähtajaks on kümme kalendripäeva arve esitamisest. Tasu maksmisega viivitamisel
nõutakse üliõpilaselt viivist 0,06% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest.
7
(7) Üliõpilase avalduse alusel ja dekaani nõusolekul pikendatakse õppekulude hüvitamise kohta esitatud
arve tasumise tähtaega kuni kolm kalendrikuud, aga mitte kauem kui akadeemilises kalendris näidatud
vastava semestri kontaktõppe lõpptähtajani.
(8) VÕTA taotlemisel toimub arvete esitamine ja tasumine vastavalt õppeprorektori poolt kehtestatud
VÕTA tasumäärade ja tasumise korrale.
(9) Õppekulude hüvitamisest tulenev nõue üliõpilase vastu loovutatakse kas täielikult või osaliselt
kolmandale isikule või nõutakse see sisse kohtu kaudu.
§ 14. Sihtstipendium
(1) Ülikoolil on õigus määrata immatrikuleerimisel tasulisele õppekavale täiskoormusega õppivale
üliõpilasele mitterahaline sihtstipendium, millega vabastatakse üliõpilane tasu maksmisest.
(2) Sihtstipendiumite arvu õppekavati kinnitab ülikooli senat igaks õppeaastaks.
(3) Sihtstipendium määratakse vastavalt senati otsusega kehtestatud sihtstipendiumi kohtade arvule ja
üliõpilaskandidaatide paremusjärjestusele tulenevalt vastuvõtutingimustest. Sihtstipendium määratakse
üliõpilase õppe nominaalajaks.
(4) Sihtstipendiumi saab määrata ühele isikule samal õppekaval õppimiseks ainult üks kord. Juhul kui
sihtstipendiumi saanud üliõpilane loobub õppekohast enne akadeemilises kalendris määratud
õppetööalase liikumise lõpukuupäeva, võib dekaan määrata sihtstipendiumi pingereas järgmisele.
(5) Sihtstipendium vabastab tasu maksmisest juhul, kui üliõpilane õpib täiskoormusel ja kui õppekava
kohaselt täitmisele kuuluvast eelmiste semestrite õppemahust ei ole semestri lõpuks täitmata rohkem
kui 6 EAP-d, analoogselt tasuta õpinguid alustanud õppijaga.
(6) Sihtstipendiumi õiguse kaotanud üliõpilane on kohustatud alates sihtstipendiumi õiguse kaotamise
semestrist hüvitama õppekulud õpingute eest vastavalt ülikooli senati kehtestatud tasumääradele.
5. peatükk
ÕPPETÖÖ
§ 15. Õppeained
(1) Üliõpilase õpitavad õppeained jagunevad õpingukavas kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks.
Kohustuslik on õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida. Valikaine on üliõpilase
õppekavaga määratud õppeainete hulgast valitav õppeaine. Vabaaine on üliõpilase vabalt valitav
õppeaine, mis võimaldab üliõpilasel avardada üldist silmaringi või täiendada erialaseid teadmisi ja
oskusi.
(2) Õppeainele võib kehtestada kuni kaks eeldusõppeainet.
(3) Õppeaine erivormid on lõputöö, lõpueksam ja praktika.
(4) Õppeainele koostatakse õppeainet õpetavas üksuses ainekava vastavalt õppeprorektori kinnitatud
ainekava ja õppekava vormistamise juhendile.
(5) Igale õppeainele määrab õpetav üksus vastutava õppejõu. Vastutav õppejõud koordineerib
õppeainet õpetavate õppejõudude tööd ja vastutab ainekava nõuetekohase koostamise eest.
(6) Igaks õpetamissemestriks määrab õpetav üksus tunniplaani esildises õppeainele õpetava(d)
õppejõu(d). Õpetav õppejõud võib olla õppeaine põhiõppejõud või kaasõppejõud.
(7) Õpetamissemestriks koostab põhiõppejõud õppeainele laiendatud ainekava. Laiendatud ainekava
sisaldab õppeaine eesmärke, õpiväljundeid, käsitletavate teemade loetelu ja sisu lühikirjeldust,
õppeaine raames tehtavate tööde loetelu, ajakava, õppekirjanduse loetelu ja õppekorraldust ning
valitud hindamismeetoditele vastavaid hindamiskriteeriume. Laiendatud ainekava esitatakse
üliõpilastele õpetamissemestri algul esimeses loengus ja on kättesaadav ÕIS-is.
(8) Õppekavadesse mittekuuluvaid õppeaineid õpetatakse tasu eest kui rektori käskkirjas ei sätestata
teisiti.
§ 16. Õpingukava
(1) Õpingukava on ÕIS-is üliõpilase poolt eelseisvaks semestriks deklareeritud loend õppeainetest,
sooritatavast lõpueksamist /kaitstavast lõputööst, mida ta kohustub sooritama või kaitsma.
8
Õpingukavaga registreerub üliõpilane algava semestri õppetööle ja määrab oma õppekava läbimise
individuaalse plaani. [jõustunud 01.08.2023]
(2) Õppeaine deklareerimine on õppeaine valimine õpingukavasse. Üliõpilane deklareerib õppeaine
põhiõppejõule. [jõustunud 01.08.2023]
(3) Praktikat semestri õpingukavas ei deklareerita. [jõustunud 01.08.2023]
(4) Lõputöö/ lõpueksam deklareeritakse semestri algul õpingukavas. Dekaan võib erandina lubada
deklareerida lõputööd/lõpueksamit ka muul ajal õppeaasta jooksul. [jõustunud 01.08.2023]
(41) Üliõpilane, kellel on kokku lepitud juhendaja ja lõputöö teema, lisab need õpingukavasse. Kui
üliõpilasel ei ole lõputööd deklareerides veel lõputöö teemat ja juhendajat, esitab ta õpingukava
nimetatud andmeteta. Üliõpilane võib vajadusel lõputöö teema ja juhendaja leidmiseks pöörduda
programmijuhi poole. [jõustunud 01.08.2023]
(5) Lõpueksami/lõputöö deklaratsiooni kehtivusaeg on analoogne teiste õppeainete deklaratsioonide
kehtivusajaga. [jõustunud 01.08.2023]
(6) Lõputöö kaitsmisele lubamiseks esitab üliõpilane kaitsmistaotluse ÕIS-is akadeemilises kalendris ette
nähtud tähtajaks. Juhul kui kaitsmistaotlust ei esitata, arvestatakse tulemuseks mitteilmunud.
[jõustunud 01.08.2023]
(7) Juhul kui üliõpilane ei deklareeri eelolevaks semestriks õppeaineid, esitab ta õppeaineid
mittesisaldava õpingukava ehk nulldeklaratsiooni. [jõustunud 01.08.2023]
(8) Üliõpilane peab koostama ja esitama igaks õppetööst osavõtu semestriks õpingukava, v.a välisriigi
õppeasutusse või meresõidupraktikale siirdumisel.
(9) Õppekava versioonile koostatakse tüüpõpingukava, mis hõlbustab üliõpilase õpingukava koostamist.
Tüüpõpingukavas on õppekava õppeained jaotatud semestrite kaupa. Tüüpõpingukava alusel
koostatakse tunniplaan õppekava nominaalkestusega läbimiseks. Tüüpõpingukava koostatakse eraldi
päevaõppele ja sessioonõppele. Üliõpilase õpingukava võib erineda semestri tüüpõpingukavast.
(10) Üliõpilane esitab õpingukava akadeemilises kalendris märgitud tähtajaks.
(11) Üliõpilane valib õpingukavasse need õppeained, mida ta eeloleval semestril soovib ja saab õppida.
Õppida saab õppeaineid, mille ainekavas märgitud eeldusained on sooritatud ja täidetud on muud
eeltingimused. Õppejõud võib lubada üliõpilase õppeainet õppima ka eeldusaineid läbimata.
(12) Enne uue semestri õppeainete deklareerimist tuleb üliõpilasel vastata tagasiside küsimustele ÕIS-is,
mis tulenevad rektori kehtestatud õppetegevuse tagasiside küsimise ja arvestamise eeskirjast.
(13) Õppeainet õpetav üksus koostab vajadusel õppeaine deklareerimise reeglid, mis tehakse
üliõpilastele kättesaadavaks ÕIS-is deklareerimisperioodi alguseks.
(14) Üliõpilasel on õigus valida oma õpingukavasse kõiki ülikoolis õpetatavaid õppeaineid. Õppekavasse
mittekuuluvad õppeained kantakse vabaõppemoodulisse. Programmijuhi otsusel võib õppekavasse
mittekuuluvaid õppeaineid kanda õppekava teistesse sobivatesse moodulitesse.
(15) Semestri lõpuks sooritamata jäänud õppeainet saab üliõpilasena uuesti deklareerida üks kord.
Valikaine ja vabaõppe mooduli õppeaine puhul võib üliõpilane selle deklareerimisest ja sooritamisest
loobuda.
(16) Õppejõud võib põhjendatud juhtudel (aine ainult tasulises õppekavas, ainekood ei ole õige,
eeldusained sooritamata, üliõpilane ei täitnud deklareerimise nõudeid, limiteeritud kuulajakohtade arv,
valesti valitud õppejõud) tühistada üliõpilase õppeaine deklaratsiooni kuni akadeemilises kalendris
toodud tähtajani. Erandolukorrad lahendab programmijuht.
§ 17. Praktika
(1) Praktikat kui õppeaine erivormi koordineerib praktika kuraatorina praktika aine õppejõud, kui
teaduskonnasisesest praktika korrast ei tulene teisiti. Praktika kuraator on nõuandja, kes soovitab
vajadusel praktikakohti ning selgitab ja täpsustab nõudeid praktikakohale ja tegevusalale. Praktika
kuraator koostab praktika juhendi, mis on ÕIS-is kättesaadav samal viisil nagu laiendatud ainekava.
Praktika juhend kooskõlastatakse programmijuhiga. Praktika kuraatorile vastava rolli ÕIS-is määrab
dekaani poolt nimetatud dekanaadi töötaja. Dekaan kehtestab teaduskonnasisese praktika korra.
(2) Ülikooli, üliõpilase ja praktikat korraldava juriidilise isiku vahel võib sõlmida praktikalepingu. Praktika
arvestust võib taotleda õpinguaja kestel ja kogu õppekavas ettenähtud praktika mahu ulatuses korraga.
9
Praktika peab olema arvestatud enne lõpueksami sooritamist või lõputöö kaitsmist. Eksternina
lõpetamise korral toimub praktika arvestamine enne lõputöö kaitsmisele või lõpueksamile lubamist.
(3) Praktikat ei deklareerita semestri õpingukavas. Peale praktika sooritamist esitab üliõpilane praktika
arvestamiseks ÕIS-is avalduse. Muud praktika läbimist tõendavad dokumendid (tõendid,
praktikaaruanne vmt) määratakse teaduskonnasisese praktika korraga ning need esitatakse vastavalt
teaduskonnas kehtestatud korrale. Praktika aine õppejõud kannab praktika tulemuse ÕIS-i.
(4) Meresõiduohutuse seadusega seotud õppekavadel toimub aastane meresõidupraktika.
§ 18. Eksternina lõputöö kaitsmine ja lõpueksami sooritamine
(1) Eksternina on võimalik kaitsta lõputööd või sooritada lõpueksamit.
(2) Lõputöö kaitsmiseks või lõpueksami sooritamiseks eksterniks arvamiseks sõlmitakse isiku esitatud
avalduse alusel ÕIS-is eksternileping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatud lepingu
eritingimuste tüüpvormi ja üldtingimused kinnitab rektor. Eksternil on ÕIS-i kasutamine piiratud kuni
ülikooliga lepingu sõlmimiseni.
(3) Vastava kõrgharidusastme lõputöö kaitsmisele/lõpueksamile lubamise eeldused eksternina on
täidetud, kui isikul on:
1) nõutav eelnev haridustase;
2) sooritatud kõik õppekavajärgsed õppeained kuni lõputöö kaitsmiseni või lõpueksami sooritamiseni;
3) lõputöö kaitsmise puhul koostatud ülikooli nõuetele vastav lõputöö.
(4) Lõputöö kaitsmisele/lõpueksamile lubamise eelduste täitmist kontrollitakse õppekava haldava
teaduskonna dekanaadis hiljemalt kaks nädalat enne lõputöö kaitsmisele lubamist/lõpueksami
toimumist. [jõustunud 01.08.2023]
(5) Eksternilepingu sõlmimisest võib ülikool keelduda, kui isikul on ülikooli ees rahalisi võlgnevusi ja/või
ta on viimase kolme aasta jooksul alates eksternina lõpetamise taotluse esitamisest rikkunud
akadeemilisi tavasid üliõpilasena või eksternina.
(6) Eksternilepingu sõlmimiseks peab taotleja esitama õppekava haldava teaduskonna dekanaati:
1) lõputöö kaitsmise või lõpueksami sooritamise taotluse;
2) eelnevat haridust tõendava lõpudokumendi;
3) VÕTA taotluse ÕIS-is ja nõutud dokumendid, v.a soorituste osas, mis on tehtud Tallinna
Tehnikaülikoolis sama õppekava üliõpilasena;
4) isikut tõendava dokumendi.
(7) Eksternina lõpetajale kohaldatakse käesoleva eeskirja sätteid vastavalt eksterni taotletavale
kõrgharidusastmele.
6. peatükk
ÕPISOORITUSED
§ 19. Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid
(1) Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis (nt suuline või kirjalik eksam
või arvestus, essee, aruanne, rühmatöö, raport, küsimustik).
(2) Hindamiskriteerium kirjeldab hinnatavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust vastava
hindamismeetodi kontekstis.
(3) Õppeaine õpiväljundid, hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid peavad olema omavahel seotud.
(4) Õppeaine õpiväljundite saavutamise hindamismeetodid, -kriteeriumid ja -korralduse, sh lõpphinde
kujunemise põhimõtted mitme meetodiga hindamise puhul, määrab õppejõud laiendatud ainekavas.
Laiendatud ainekavas määratud hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid on üliõpilasele
kättesaadavad hiljemalt õppeaines toimuva õppetöö alguseks ning neid ei muudeta õpetamissemestril.
(5) Õppeaine lõpphinne võib kujuneda eraldi osade koondist (nt kodutöö, kontrolltöö, eksam, arvestus)
või üksnes eksami või arvestuse tulemusest õppeperioodi lõpus. Juhul kui lõpphinne moodustub
osaliselt või täielikult jooksva õppetöö tulemustest, kirjeldatakse jooksva õppetöö tulemuste
hindamiskriteeriumid ja osakaalud lõpphindest, sh võimalikud hindamisele pääsemise eeldused, vastava
õppeaine laiendatud ainekavas koos soorituste toimumise tähtaegadega.
10
(6) Kui üliõpilane ei ole täitnud õppejõu poolt hindamiskriteeriumites nimetatud hindamisele pääsemise
eeldust, ei ole üliõpilasel võimalik saavutada aines positiivset lõpptulemust.
(7) Ülikoolil on õigus kontrollida üliõpilase kirjalikke töid plagiaadituvastussüsteemide abil.
§ 20. Õpiväljundite saavutamise hindamise viisid ja skaala
(1) Hindamine võib olla eristav või mitteeristav.
(2) Eristava hindamise puhul kujuneb õppurile lõpphinne, mis tuleneb õpiväljundite saavutatuse
tasemest järgmise skaala alusel:
„5“ („A”) – „suurepärane” – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida
iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;
„4” („B”) – „väga hea” – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja
oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ning oskuste
osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;
„3” („C”) – „hea” – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste
eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ning oskuste osas avaldub
ebakindlus ja ebatäpsus;
„2” („D”) – „rahuldav” – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja
oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;
„1” („E”) – „kasin” – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida
iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, erandlikes
olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;
„0” („F”) – „puudulik” – õppur on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal
tasemel.
(3) Mitteeristava hindamise puhul määratakse lõpphinne lävendikriteeriumiga, millele vastaval või mida
ületaval õpiväljundite saavutamisel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga „arvestatud” (A) ning millest
madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga „mittearvestatud” (M).
(4) Positiivne tulemus on eristava hindamise korral hinne „1“–„5“, mitteeristava hindamise korral „A“.
§ 21. Lõpphinne ja kaalutud keskhinne
(1) Õppeaine loetakse läbituks või lõputöö üliõpilase poolt kaitstuks pärast positiivse tulemuse saamist
hindamisel.
(2) Lõpphinded kantakse hindamislehele ÕIS-is ja need kinnitab allkirjaga õppeainet õpetav või juhendav
põhiõppejõud, kelle nimele on õppur õppeaine deklareerinud. Hindamisleht on lõpphinde fikseerimise
alusdokument.
(3) Üliõpilase üldise edukuse iseloomustamiseks kasutatakse kaalutud keskhinnet (edaspidi KKH), mis
arvutatakse kõigi positiivsele lõpphindele sooritatud eristava hindamisega õppeainete ja lõputöö või
lõpueksami lõpphinnete ning ainepunktide korrutiste summa jagamisel vastavate ainepunktide
kogusummaga.
§ 22. Hindamiskorraldus
(1) Hindamiskorralduses lähtutakse akadeemilistest tavadest, et hindamine on õiglane, erapooletu ja
üliõpilase õppimist toetav.
(2) Üliõpilase teadmiste kontrolli korralduse määrab õppejõud. Üliõpilane võib mistahes abivahendeid
või materjale teadmiste kontrollil kasutada ainult õppejõu loal ja tingimustel. Õppejõul on õigus
üliõpilane teadmiste kontrollilt eemaldada või talle esitatud tööd mitte hinnata, kui üliõpilane kasutab
kõrvalist abi või rikub muul moel akadeemilisi tavasid. Õppejõud märgib sel juhul konkreetse teadmiste
kontrolli või lõpphinde tulemuseks „0“ (puudulik) või „M“ (mittearvestatud).
(3) Teadmiste kontrollil osaledes peab üliõpilane õppejõu või teda asendava isiku nõudel esitama isikut
tõendava dokumendi.
(4) Juhul kui õppeaines toimub eksam, peab eksami sooritamise aegu olema vähemalt kolm, kusjuures
eksamiaegade vahe peab olema vähemalt kolm päeva. Kolm väljapakutud eksamiaega sisaldavad ka
kordussoorituse aega. Eelnevate eksamite tulemused peavad olema üliõpilastele kättesaadavad ja
registreerumine eksamile võimaldatud vähemalt 48 tundi enne viimase eksami toimumist.
11
(5) Õppejõud tagab kirjaliku eksami või arvestusega lõppeva õppeaine lõpphinde kättesaadavuse
üliõpilasele ÕIS-is ühe nädala jooksul pärast eksami või arvestuse toimumist. Suulise eksami või
arvestusega lõppeva õppeaine lõpphinde teeb õppejõud üliõpilasele teatavaks selle toimumise päeval ja
tagab lõpphinde kättesaadavuse ÕIS-is kolme tööpäeva jooksul.
(6) Jooksval hindamisel peab iga lõpphinde kujunemise komponendi tulemus olema üliõpilasele
kättesaadav kahe nädala jooksul pärast soorituse tähtaega.
(7) Kõik lõpphinded peavad olema sisestatud ÕIS-i kolme tööpäeva jooksul alates vastava semestri
eksamite sooritamise lõpptähtajast.
(8) Eksamite ja arvestuste toimumise ajad peavad olema üliõpilasele ÕIS-is või õppeaine e-toe
keskkonnas kättesaadavad hiljemalt neli nädalat enne toimumist. Eksamile ja arvestusele
registreerumine ning registreerumise võimalik tühistamine toimub üliõpilase poolt ÕIS-is või õppeaine
e-toe keskkonnas, õppejõu poolt määratud tähtajaks.
(9) Eksam või arvestus toimub õppeaine õppekeeles.
(10) Õppeaine raames toimuvate eksamieelsete konsultatsioonide ajad avalikustatakse koos
eksamiaegadega.
(11) Eksamile registreerunud, kuid eksamile mitteilmunud üliõpilase eksamitulemuseks märgitakse
„mitteilmunud” (MI).
(12) Üliõpilasel on kehtiva deklaratsiooni alusel õigus parandada eksami tulemust ühel korral ja ainult
väljapakutud eksamiaegade piires. Eksami sooritamise üheks korraks loetakse nii positiivne kui ka
negatiivne eksami tulemus ning eksamile mitteilmumine (MI). Lõpphinde arvutamisel võetakse arvesse
eksamiaegade piires sooritatud viimase eksami negatiivne või positiivne tulemus.
(13) Dekaanil on põhjendatud juhtudel ja õppejõu nõusolekul õigus üliõpilase avalduse alusel pikendada
eksami ja arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kaks nädalat ja kevadsemestril õppeaasta
lõpuni. Pikendusperioodil saab üliõpilane sooritada õppeaine eksamit/arvestust üks kord, õppejõu poolt
välja pakutud kuupäeval. Nimetatud perioodil saadud tulemused arvestatakse semestri soorituste hulka.
(14) Üliõpilasel on õigus põhjendatud juhul esitada dekaanile taotlus õppeaine õpiväljundite
saavutamise hindamiseks komisjoni poolt.
(15) Üliõpilasel on õigus iga oma soorituse kohta küsida otsuse tegijalt tagasisidet kolme tööpäeva
jooksul soorituse teatavakstegemisest alates ja saada sellele kolme tööpäeva jooksul tagasisidet alates
vastava soorituse kohta tagasiside küsimisest. [jõustunud 01.08.2023]
§ 23. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine
(1) Üliõpilane võib taotleda VÕTA-t õppekava täitmisel vastavalt ülikooli senati kehtestatud VÕTA
tingimustele ja korrale.
(2) Õppekava täitmisel, v.a lõputöö või lõpueksam, võib kogu ulatuses arvestada erialast töökogemust ja
väljaspool ülikooli sooritatud õpingute tulemusi.
(3) Esimesel õppetööst osavõtu semestril tuleb oma õppekava õppeaineid sooritada vähemalt 15 EAP
mahus.
7. peatükk
LÕPUTÖÖ JUHENDAMINE JA KAITSMINE, LÕPUEKSAMI SOORITAMINE
§ 24. Kaitsmiskomisjonide ja lõpueksami komisjonide moodustamine
(1) Kaitsmiskomisjonid ja lõpueksami komisjonid moodustab dekaan järgmiselt:
1) rakenduskõrghariduse lõputööde kaitsmiskomisjoni ja lõpueksami komisjoni kuulub vähemalt kolm
kõrgharidusega liiget;
2) bakalaureusetöö või magistritöö kaitsmiskomisjoni ja lõpueksami komisjoni kuulub vähemalt kolm
magistrikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga liiget.
(2) Kui lõputöö kaitsmisega omistatakse ka kutse, tuleb kaitsmiskomisjoni koosseis kooskõlastada
kutsekomisjoniga.
12
§ 25. Lõputööde kaitsmine ja lõpueksamite korraldamine
(1) Korralised lõputööde kaitsmised ja lõpueksamid viiakse läbi akadeemilises kalendris märgitud
tähtajaks kaks korda aastas.
(2) Kaitsmise aja ja koha ning kaitsmisele lubatud üliõpilaste nimed avalikustab kaitsmiskomisjoni
esimees hiljemalt kolm tööpäeva enne kaitsmise toimumist. Kinnise (registreeritud osavõtjatega)
kaitsmise otsustab dekaan. Kinnise kaitsmise tingimustega ja lõputöö avalikustamisega seotud
piirangutega tuleb arvestada lõputöö avalikustamisel ja kaitsmiskomisjoni liikmetega lepingute
sõlmimisel.
(3) Lõputööd kuuluvad retsenseerimisele dekaani kehtestatud korras.
(4) Dekaan võib põhjendatud taotluse alusel lubada kaitsmisel osalemist ka reaalajas toimuva
kahesuunalist pildi ja heli ülekannet võimaldava tehnilise vahendi abil.
(5) Lõputöö kaitsmise tulemuse kohta koostatakse kaitsmisprotokoll, mille allkirjastab kaitsmiskomisjoni
esimees. [jõustund 01.08.2023]
§ 26. Lõputöö juhendamine ja koostamine
(1) Bakalaureuse-, magistri- ja integreeritud õppe lõputöö juhendajal peab olema vähemalt
magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Bakalaureuseõppe lõputöö juhendajaks võib olla ka isik,
kellel on kõrgharidus ja vähemalt 5-aastane töökogemus juhendatavas valdkonnas.
Rakenduskõrghariduse lõputöö juhendajal peab olema vähemalt kõrgharidus.
(2) Lõputööl võib olla kuni kaks juhendajat – põhijuhendaja ja kaasjuhendaja. Põhijuhendaja peab olema
ülikooliga lepingulises suhtes, kui ühisõppekavaga seotud lepingud ei sätesta teisiti.
(3) Kui juhendaja on väljastpoolt lõpetaja teaduskonda või väljastpoolt ülikooli, tuleb lõputöö juhendaja
ja teema kooskõlastada programmijuhiga enne lõputöö kirjutamisega alustamist.
(4) Lõputööde vormistamise korra ja töödele esitatavad nõuded kehtestab dekaan.
(5) Lõputöö koostatakse õppekavas ette nähtud õppekeeles, eestikeelne lõputöö peab sisaldama
ingliskeelset kokkuvõtet. Eestikeelsel õppekaval võib üliõpilase ja juhendaja kokkuleppel lõputöö
koostada ka inglise keeles, mis peab sisaldama eestikeelset kokkuvõtet.
(6) Üliõpilane, kes soovib kaitsta lõputööd, esitab tähtajaks nõuetekohaselt vormistatud lõputöö, sh
lihtlitsentsi. Juhul kui lõputööle on kehtestatud juurdepääsupiirang, esitab üliõpilane lisaks eeltoodule ka
lõputöö lühikokkuvõtte. Lõputööde avalikustamise ja säilitamise korra kehtestab rektor.
§ 27. Lõputöö kaitsmisele ja lõpueksamile lubamise eeldused
(1) Lõputöö kaitsmisele ja lõpueksamile lubamise eeldus on, et õppekavajärgsete õppeainete tulemused
on ÕIS-is hiljemalt kolm tööpäeva enne lõputöö kaitsmise või lõpueksami sooritamise tähtaega.
Õppekava loetakse täidetuks, kui õppekavas ettenähtud ainepunktid ja moodulid on täidetud. Erand on
vabaõppe moodul, mis võib olla alatäidetud teiste moodulite ületäidetuse arvelt, tingimusel, et
õppekava kogumaht on täidetud. Mitme peaerialaga õppekava korral peab õppekava olema täidetud
vähemalt ühe peaeriala osas.
(2) Lõputöö kaitsmisele lubatakse ja kaitsmisprotokolli lisatakse ainult eeldused täitnud ja kaitsmisele
lubatud üliõpilased.
(3) Üliõpilane võib lõputöö kaitsmise või lõpueksami eelduse täitmise kontrollimisel taotleda:
1) programmijuhi nõusolekul õppekava täitmiseks sobivate õppeainete kandmist ühest moodulist
teise;
2) mõne sooritatud vabaõppemooduli õppeaine või teiste moodulite valikainete kandmist
õppekavavälisteks õppeaineteks. Sel juhul ei arvestata neid eksamihindeid kaalutud keskhinde
arvutamisel ja neid õppeaineid ei kanta akadeemilisele õiendile.
(4) Üliõpilase ja eksterni lõputöö kaitsmisele või lõpueksamile lubamise lisaeeldused on:
1) võlgnevuse puudumine õppekulude hüvitamisel;
2) eelkaitsmise puhul eelkaitsmise positiivne tulemus.
§ 28. Lõputööde plagiaadikontroll
(1) Kaitsmiskomisjoni esimehe määratud isik või kaitsmiskomisjoni sekretär kontrollib lõputöid enne
kaitsmist plagiaadituvastussüsteemi kaudu, lisades lõputöö vastavasse andmebaasi.
13
(2) Kaitsmiskomisjoni esimees või tema määratud isikud otsustab/otsustavad
plagiaadituvastussüsteemide kaudu saadud tulemuste alusel, kas lõputöös on esinenud plagieerimist
(akadeemilise tava rikkumist).
(3) Kui lõputöös on esinenud plagieerimist, on kaitsmiskomisjoni esimehel õigus üliõpilast kaitsmisele
mitte lubada. Kui teaduskonnas on kehtestatud akadeemiliste tavade rikkumise ja vääritu käitumise
menetlemise kord, on kaitsmiskomisjoni esimehel kohustus sellekohaselt akadeemiliste tavade
rikkumisest teada anda. Kui teaduskonnas eelnevalt nimetatud korda ei ole, siis informeerib
kaitsmiskomisjoni esimees dekaani akadeemilise tava rikkumisest.
§ 29. Lõputööde kaitsmine
(1) Üliõpilane, kes soovib kaitsta oma lõputööd, esitab akadeemilises kalendris märgitud tähtajaks
kaitsmistaotluse, millel on lõputöö originaalkeel, pealkiri eesti ja inglise keeles ning juhendaja(te) nimi,
teise astme üliõpilased ka CERCS klassifikaator(id).
(2) Esitatud kaitsmistaotluse kinnitab põhijuhendaja akadeemilises kalendris märgitud tähtajaks, millega
kinnitab lõputöö pealkirja ja kaitsmiskõlbulikkuse.
(3) Kaitsmiskomisjoni esimees võib lõputööd kaitsmisele mitte lubada, kui töö ei vasta lõputööle
esitatud nõuetele.
(4) Dekanaat kinnitab kaitsmistaotlusel lõputöö kaitsmisele lubamise eelduste täitmise.
(5) Lõputööde kaitsmise korra kehtestab dekaan.
(6) Kaitsmisprotseduuri põhietapid on:
1) kaitsmisele esitatud dokumentide tutvustamine;
2) lõputöö autori ettekanne;
3) retsensiooni ärakuulamine ja retsensendi küsimustele vastamine juhul, kui lõputöö kuulub
retsenseerimisele;
4) kaitsmiskomisjoni liikmete küsimustele vastamine;
5) ülddiskussioon (küsimusi võivad esitada ja oma arvamust avaldada kõik kohalviibijad);
6) juhendaja arvamuse ärakuulamine;
7) otsuse vastuvõtmine ja kaitsmise tulemuse kohta kaitsmisprotokolli vormistamine. [jõustunud
01.08.2023]
(7) Kaitsmiskomisjon on otsustusvõimeline kui kaitsmisest võtab osa vähemalt kolm eeskirja § 24 lg 1
punktis 1 või 2 nimetatud liiget.
(8) Lõputöid ja nende kaitsmist hindab kaitsmiskomisjon lõputööle kehtestatud hindamiskriteeriumite
alusel. Kõik positiivsed hinded tähendavad lõputöö edukat kaitsmist.
(9) Lõputöö kaitsmise tulemus kantakse ÕIS-i hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kaitsmise toimumist.
(10) Lõputöö kaitsmise korral hindele „0” on lõputööd võimalik uuesti kaitsta kaitsmiskomisjoni
määratud tingimustel (nõuda olemasoleva lõputöö täiendamist, uue lõputöö esitamist jm).
§ 30. Lõpueksam
(1) Lõpueksamikomisjon määrab lõpueksami sooritamiseks õppesemestris vähemalt ühe aja ja teeb selle
teatavaks koos lõpueksami toimumise kohaga hiljemalt kümme kalendripäeva enne lõpueksamit.
(2) Lõpueksami deklareerinud ja lõpueksamile lubamise eeldused täitnud üliõpilaste kohta koostatakse
dekanaadis õppetöö korraldus.
(3) Lõpueksami toimumise korra määrab lõpueksamikomisjoni esimees. Lõpueksamikomisjon on
otsustusvõimeline kui hindamisel osaleb vähemalt kolm eeskirja § 24 lg 1 punktis 1 või 2 nimetatud
liiget.
(4) Lõpueksamil hinde „0” saanud või eksamile mitteilmunud üliõpilane peab lõpueksami uuesti
deklareerima. Põhjendatud juhul on lõpueksamikomisjoni esimehel õigus üliõpilase avalduse alusel
lubada lõpueksamil hinde „0“ saanud või lõpueksamile mitteilmunud üliõpilane lõpueksamile enne
deklaratsiooni kehtivusaja lõppu.
(5) Lõpueksami tulemus kantakse ÕIS-i hiljemalt viis tööpäeva pärast lõpueksami toimumist.
14
8. peatükk
AKADEEMILINE PUHKUS JA EKSMATRIKULEERIMINE
§ 31. Akadeemiline puhkus
(1) Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine tema soovil õppetööst üheks või mitmeks
täissemestriks. Akadeemilisel puhkusel viibitud semestrit ei loeta õpitud semestriks.
(2) Üliõpilane võib omal soovil akadeemilisel puhkusel viibida kuni kaks semestrit üliõpilase nominaalse
õppeaja jooksul. Sellele lisaks võib akadeemilisel puhkusel viibida:
1) tervislikel põhjustel kuni neli semestrit;
2) aja- või asendusteenistuse korral kuni kaks semestrit;
3) lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
(3) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist enne akadeemilise puhkuse lõpukuupäeva taotletakse
avalduse esitamisega ÕIS-is ja see vormistatakse õppetöö korraldusega. Akadeemilise puhkuse
katkestamisel semestri sees loetakse vastav semester õpitud semestriks.
(4) Akadeemilisele puhkusele omal soovil võivad üliõpilased minna alates teisest õppetööst osavõtu
semestrist. Avaldusi saab esitada kuni akadeemilises kalendris määratud tähtajani.
(5) Aja- või asendusteenistuskohustuse täitmiseks ja lapse hooldamiseks lubatakse üliõpilane
akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta jooksul. Aja- või asendusteenistuskohustuse
täitmiseks akadeemilisele puhkusele jäämisel peab üliõpilane esitama teatise aja- või
asendusteenistusse kutsumisest, lapse hooldamiseks akadeemilisele puhkusele jäämisel lapse
sünnitõendi või välisriigi vastava organi poolt välja antud dokumendi, mis on vastavalt Eesti Vabariigis
kehtivale korrale legaliseeritud või apostillitud.
(6) Tervislikel põhjustel lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele igal ajal semestri jooksul, kuid
hiljemalt kaks tööpäeva enne semestri lõppu. Enne poolsemestri lõppu esitatud avalduse korral
lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele üheks või mitmeks semestriks, pärast poolsemestri lõppu
esitatud avalduse korral lubatakse akadeemilisele puhkusele mitte vähem kui kaheks järjestikuseks
semestriks. Tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemisel peab üliõpilane esitama arstitõendi,
millel on arsti soovitus akadeemilisele puhkusele jäämiseks.
(7) Tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel viibimist ei saa katkestada õpingute jätkamiseks, v.a
õpingute lõpetamiseks või juhul kui üliõpilane on esitanud akadeemilise puhkuse avalduse kaheks
semestriks korraga enne akadeemilises kalendris näidatud avalduse esitamise semestri poolsemestri
lõpu kuupäeva. Viimati nimetatud juhul saab üliõpilane akadeemilise puhkuse katkestada enne kaheks
semestriks võetud puhkuse teise semestri algust.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 ja 6 nimetatud lisadokumendid tuleb lisada ÕIS-i avaldusele.
(9) Akadeemilise puhkuse avaldust esitades on üliõpilasel õigus deklaratsioon ÕIS-is tühistada. Enne
avalduse esitamist ÕIS-i kantud lõpphinded jäävad kehtima.
(10) Omal soovil ja tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel viibimise ajal võivad üliõpilased ühes
semestris esitada õpingukavas õppeaineid, v.a lõputöö/lõpueksam, ja osaleda õppetöös kuni 18 EAP
ulatuses. Keskmise, raske või sügava puudega isikul, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või
eestkostjal ja üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega, on
õigus täita õppekava piiranguteta, v.a lõputöö/lõpueksam. [jõustunud 01.08.2023]
§ 32. Eksmatrikuleerimine
(1) Üliõpilane eksmatrikuleeritakse järgmistel juhtudel:
1) ülikooli lõpetamisel seoses õppekava täitmisega täies mahus;
2) üliõpilase omal soovil;
3) ülikooli algatusel (edasijõudmatuse, õpingutest mitteosavõtu, õppetööle mitteasumise, ebaväärika
käitumise, nakkushaigust põhjustava viiruse leviku tõkestamise piirangute rikkumise, õppekulude eest
tasumata jätmise, õppekava sulgemise ja üliõpilase surma korral).
(2) Üliõpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppekava täitmise ja diplomi andmisega, kui ta on täitnud
õppekava täies mahus.
(3) Üliõpilane eksmatrikuleeritakse omal soovil, kui ta on esitanud selleks vastavasisulise avalduse ÕIS-is.
(4) Üliõpilane eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu, kui ta:
15
1) on esimesel õppetööst osavõtu semestril kogunud vähem kui 15 EAP-d oma õppekava õppeainetest,
v.a juhul kui dekaan on lubanud sooritada vähem õppeaineid;
2) ei ole õppeaasta lõpuks täitnud vähemalt osakoormusega õppimise nõuet;
3) on lõputöö kaitsmisel/lõpueksami sooritamisel saanud kahel korral negatiivse hinde.
(5) Üliõpilane, v.a akadeemilisel puhkusel, meresõidupraktikal viibiv või külalisüliõpilasena õppiv
üliõpilane, eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu, kui ta ei ole:
1) esitanud akadeemilises kalendris määratud tähtajaks õpingukava;
2) esimesel õppetööst osavõtu semestril deklareerinud akadeemilises kalendris määratud tähtajaks
oma õppekava õppeaineid vähemalt 15 EAP ulatuses, v.a juhul kui dekaan on lubanud deklareerida
vähem õppeaineid;
3) ilmunud füüsiliselt nõustamisele eeskirja § 35 lõike 5 alusel;
(6) Üliõpilane, v.a akadeemilisel puhkusel viibiv üliõpilane, eksmatrikuleeritakse õppetööle mitteasumise
tõttu, kui ta ei ole esimesel õppetööst osavõtusemestril esitanud õpingukava.
(7) Üliõpilane eksmatrikuleeritakse tasu tasumata jätmise korral.
(8) Üliõpilane eksmatrikuleeritakse õppekava sulgemise korral, kui ta ei ole esitanud ettenähtud
tähtajaks avaldust teisele õppekavale üleminekuks.
(9) Üliõpilase ebaväärika käitumise või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute
rikkumise tõttu üliõpilase eksmatrikuleerimise otsustab õppeprorektor dekaani esildise alusel, kuulanud
ära üliõpilasesinduse arvamuse, järgmistel juhtudel:
1) tahtlikult toime pandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
2) dokumentide võltsimisel või valeandmete esitamisel;
3) rängal eksimisel üldtunnustatud käitumisnormide vastu;
4) akadeemiliste tavade rikkumisel;
5) nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud riiklike piirangute või meetmete
(eneseisolatsioon/karantiin, testimine) rikkumisel või ülikooli poolt haiguse tõkestamiseks koostatud
või kehtestatud reeglite täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel.
(10) Üliõpilane eksmatrikuleeritakse surma korral.
(11) Üliõpilast teavitatakse käesoleva paragrahvi lõike 4−9 alusel eksmatrikuleerimisest ÕIS-is.
§ 33. Akadeemilised kraadid ja lõpudokumentide väljastamine
(1) I ja II kõrgharidusastme akadeemilised kraadid on bakalaureusekraad ja magistrikraad.
(2) Ülikooli lõpetanule antakse akadeemiline kraad vastavalt Kõrgharidusstandardile ning haridus- ja
teadusministri käskkirjale kõrgharidustaseme õppeõiguste kohta.
(3) Üliõpilasele, kes arvatakse üliõpilaste nimekirjast välja seoses õppekava läbimisega täies mahus, või
eksternile, kes on õppekava täitnud, väljastatakse diplom ja akadeemiline õiend eesti ning inglise keeles
(diploma supplement) vastavalt kõrgharidusseadusele ja sellest tulenevale haridus- ja teadusministri
määrusele.
(4) Diplomi väljaandmise alusdokument on prorektori korraldus. Dekanaat vormistab korralduse õppe
lõpetamise ning bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetamisel kraadi omistamise kohta. Magistrikraadi
nimetusele võib diplomi plangil sulgudesse lisada õppekava nimetuse või peaeriala nimetavas käändes.
(5) Diplom kiitusega (cum laude) antakse rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe
või integreeritud õppe üliõpilasele:
1) kes on täitnud õppekava täies mahus;
2) kes kaitses lõputöö või sooritas lõpueksami hindele „5”;
3) kelle kaalutud keskhinne on 4,600 või kõrgem, kusjuures arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile
kantavaid hindeid.
(6) Diplomi väljaandmise kuupäev on prorektori korraldusel märgitud kuupäev üliõpilase
eksmatrikuleerimisel õppekava täies mahus täitmisega.
(7) Lõpudokumentide pidulik üleandmine toimub lõpuaktusel. Lõpuaktused toimuvad akadeemilises
kalendris ette nähtud ajal.
(8) Rahvusvaheliste topeltkraadide (double degree) andmisel lepitakse lõputööde kaitsmise kord ja
tingimused kokku lepingus, arvestades käesolevas eeskirjas sätestatut.
16
9. peatükk
AKADEEMILISTE TAVADE RIKKUMINE
§ 34. Akadeemiliste tavade rikkumine
(1) Akadeemiliste tavade rikkumiseks loetakse:
1) teadmiste kontrollil abimaterjalide kasutamist, kui õppejõud pole selgesõnaliselt lubanud materjale
kasutada;
2) teadmiste kontrollil igasuguse muu kõrvalise abi kasutamist (etteütlemine, maha kirjutamine,
kodutööde maha kirjutamine, õpiabi foorumite kasutamine, tööde ostmine jms) või eksamikorralduse
nõuete rikkumist õppuri poolt;
3) plagieerimist ehk kellegi teise kirjaliku töö esitamist oma nime all või kellegi teise töö ulatuslikku
ümbersõnastamist, refereeringut või tsiteerimist ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta;
4) iseenda töö uuesti esitamist, kui seda on varasemalt lõpphinde kujunemisel arvesse võetud;
5) teise õppuri eest hindamisel osalemist või teisel isikul enda nimel hindamisel osalemise
võimaldamist;
6) pahatahtlikku hinnatavate tööde avalikuks tegemist;
7) tegelikkusele mittevastavate andmete (valeandmete) teadlikku esitamist oma töödes, taotlustes (sh
VÕTA) jms;
8) ülikooli maine kahjustamist, milleks on ülikooli kohta põhjendamatute negatiivsete
väärtushinnangute andmine, ülikooliga kooskõlastamata ja varalise kasu saamise eesmärgil ülikooli
poolt pakutavate õppimisvõimaluste või teenuste vahendamine või ülikooli tutvustavate materjalide
koostamine ja levitamine või muud tegevused, millega põhjustatakse ülikoolile varalist või mainekahju;
9) muid senati kehtestatud akadeemilise eetika koodeksist tulenevaid juhte.
(2) Juhul kui õppur eksib akadeemiliste tavade või üldtunnustatud käitumisnormide vastu, on dekaanil
õigus sõltuvalt eksimuse raskusest:
1) teha õppurile noomitus;
2) esitada esildis üliõpilase eksmatrikuleerimiseks õppeprorektorile;
3) leping eksterniga erakorraliselt üles öelda.
(3) Dekaan võib kehtestada akadeemiliste tavade rikkumise ja ebaväärika käitumise menetlemise korra
teaduskonnas.
10. peatükk
MUUD SÄTTED
§ 35. Teavitamine ja nõustamine
(1) Ülikool edastab ametlikud teated ja korraldused õppetöö kohta ÕIS-i kaudu. ÕIS-i kaudu edastatud
teated loetakse ametlikult edastatuks. Õppejõud võib õppeaine raames kasutada informatiivse sisuga
teadete edastamiseks ka teisi kättesaadavaid suhtluskanaleid, teavitades sellest eelnevalt üliõpilasi.
(2) Üliõpilasele ülikooli poolt loodud e-posti aadressile saadetud teade loetakse kättesaaduks.
(3) Kontaktandmete muutumisel kannab üliõpilane uued andmed viivitamatult ÕIS-i.
(4) Üliõpilasel on õigus pöörduda teaduskonna, üliõpilasesinduse, õppeosakonna ja teiste
struktuuriüksuste poole üliõpilastega seotud informatsiooni ja nõu saamiseks.
(5) Välisüliõpilane on kohustatud osalema nõustamisel, kui kutse esitab ülikooli õppeosakonna töötaja.
(6) Üliõpilasel on tagatud juurdepääs ÕIS-ile alates immatrikuleerimisest kogu õppeaja vältel ja sada
päeva pärast eksmatrikuleerimist.
§ 36. Õppetegevusega seotud otsuste vaidlustamine
(1) [kehtetu – jõustunud 01.08.2023]
(2) Lõputöö ja lõpueksami hindamisega seotud otsuste vaidlustamiseks on üliõpilasel õigus esitada vaie
otsuse tegijale kolme tööpäeva jooksul lõputöö/lõpueksami hindamise kohta otsuse teatavaks
tegemisest alates. Muude õppekorralduslike otsuste vaidlustamiseks on üliõpilasel õigus esitada vaie
otsuse tegijale kümne tööpäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest alates. [jõustunud 01.08.2023]
17
(3) Kui vaie jäetakse rahuldamata, võib üliõpilane esitada kirjaliku allkirjastatud apellatsiooni dekaanile
kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul alates otsuse teada saamisest. Dekaan vastab apellatsioonile
kümne (10) kalendripäeva jooksul alates apellatsiooni esitamisest.
(4) Apellatsioonile vastamise menetlustähtaega võib dekaan pikendada kuni kolmkümmend (30)
kalendripäeva, teavitades sellest vaide esitajat ÕIS-i kaudu või e-posti teel.
(5) Hindamise objektiivsuse tagamiseks on dekaanil põhjendatud juhtudel õigus moodustada õppeaine
õpiväljundite saavutamise hindamiseks komisjon.
(6) Vaideotsus vormistatakse kirjalikult ja edastatakse vaide esitajale ÕIS-i kaudu või e-posti teel või
antakse üle allkirja vastu.
(7) Isik, sh üliõpilane, võib vaidlustada kaitsmistulemused kui lõputöös esitatud andmed ei vasta
tegelikkusele või kui lõputööna on esitatud teise isiku lõputöö või selle osa või mõni muu
autoriõigustega kaitstud teos või selle osa. Selleks peab isik esitama õppeprorektorile kirjaliku või suulise
vaide kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul alates väidetavast rikkumisest teada saamisest. Suuline
vaie protokollitakse ja sellele võetakse vaide esitaja allkiri.
(8) Õppeprorektor moodustab vaide läbivaatamiseks sõltumatu komisjoni. Komisjon esitab
õppeprorektorile põhjendatud seisukoha kahekümne (20) kalendripäeva jooksul arvates vaide esitamise
päevast.
(9) Õppeprorektor võtab komisjoni seisukoha alusel vastu ühe järgmistest otsustest:
1) tunnistab akadeemilise kraadi andmise otsuse ja diplomi kehtetuks;
2) jätab vaide rahuldamata.
(10) Vaide rahuldamata jätmise otsus edastatakse vaide esitajale posti teel või ÕIS-i kaudu.
(11) Akadeemilise kraadi ja diplomi kehtetuks tunnistamisel otsustab õppeprorektor järgmist:
1) lubada lõputöö korduskaitsmisele;
2) lubada esitada uus lõputöö kaitsmiseks;
3) eksmatrikuleerida üliõpilane ebaväärika käitumise tõttu.
(12) Kui üliõpilane oli eksmatrikuleeritud seoses õppekava täitmise ja diplomi andmisega enne käesoleva
paragrahvi lõike 10 punktis 3 sätestatud otsust, tunnistab õppeprorektor eksmatrikuleerimise seoses
õppekava täitmise ja diplomi andmisega kehtetuks ning üliõpilane eksmatrikuleeritakse ebaväärika
käitumise tõttu.
(13) Akadeemilise kraadi ja diplomi kehtetuks tunnistamise otsus avalikustatakse.
11. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 37. Määruste kehtetuks tunnistamine
(1) Tallinna Tehnikaülikooli senati 17.12.2018 määrus nr 6 „Õppekorralduse eeskiri“ (muudetud senati
21.05.2019 määrusega nr 3, 22.10.2019 määrusega nr 6, 22.10.2019 määrusega nr 9, 16.06.2020
määrusega nr 4, 22.07.2020 määrusega nr 5, 16.03.2021 määrusega nr 2) tunnistatakse kehtetuks.
§ 38. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 1. augustil 2022.
ALGTEKST-TERVIKTEKST
Kinnitatud rektori 26.06.2019 käskkirjaga nr 29
Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 14.08.2019
Õppe- ja täiendusõppeteenuse lepingute eritingimuste tüüpvormide ja üldtingimuste kinnitamine
Tuginedes Tallinna Tehnikaülikooli põhikirja § 11 punktile 1:
1. Kinnitan järgmiste õppe- ja täiendusõppeteenuse lepingute eritingimuste tüüpvormid ja
üldtingimused eesti ja inglise keeles alljärgnevalt:
1.1 õppekulude hüvitamise leping (lisa 1);
1.2 eksterni leping õpingute lõpetamiseks (lisa 2);
1.3 täiendusõppuri täiendusõppeteenuse leping (lisa 3);
1.4 eksterni täiendusõppeteenuse leping (lisa 4);
1.5 contract for reimbursement of tuition fees (lisa 5);
1.6 contract with an external student for completing studies (lisa 6)
1.7 learning agreement with a continuing education student for continiuing education studies (lisa 7);
1.8 learning agreement with an external student for continuing education studies (lisa 8).
2. Tunnistan kehtetuks rektori 18.08.2017 käskkirja nr 1-8/85 „Õppekulude hüvitamise õppeteenuse
lepingute tüüpvormide kinnitamine“.
3. Käskkiri jõustub 14.08.2019.
KINNITATUD
rektori 26.06.2019
käskkirjaga nr 29
Lisa 1
ÕPPEKULUDE HÜVITAMISE LEPING nr number
(sõlmitakse tasulisel õppekaval või osakoormusega õppiva üliõpilasega või üliõpilasega, kes on juba
õppinud samas kõrgharidustaseme õppes vähemalt poole õppekava nominaalkestusest tasuta ning
sellesse õppesse vastu võtmisest on möödas lühem aeg kui õppekava kolmekordne või integreeritud
bakalaureuse- ja magistriõppe korral kahekordne nominaalkestus).
Tallinna Tehnikaülikool, mida esindab volikirja alusel struktuuriüksuse ametikoht ees- ja
perekonnanimi (edaspidi ülikool) ja üliõpilase ees- ja perekonnanimi (edaspidi üliõpilane), (ülikool ja
üliõpilane eraldi pool ja koos pooled), sõlmisid käesoleva õppekulude hüvitamise lepingu (edaspidi
lepingu eri- ja üldtingimused koos leping) alljärgnevatel tingimustel:
I. LEPINGU ERITINGIMUSED
1. Lepingu ese
1.1 Lepingu ese on üliõpilasele ülikooli poolt kõrgharidusseaduse ja Tallinna Tehnikaülikooli seadusega
kooskõlas osutatav tasemeõppe teenus ja selle osutamise tingimused alljärgnevalt:
1.1.1 kõrgharidusaste: kõrgharidusastme nimetus;
1.1.2 teaduskond: teaduskond;
1.1.3 õppekava: õppekava.
1.2 Lepingu sõlmimisel ja täitmisel juhindutakse ülikooli kehtestatud õppekorralduse tingimustest,
õppekulude (õppeteenustasude) hüvitamise tasumääradest üliõpilastele ja eksternidele ning lepingust.
1.3 Lepingu sõlmimisel on ühe ainepunkti (edaspidi EAP) tasu numbritega (sõnadega) eurot või
semestritasu summa numbritega (summa sõnadega) eurot.
1.4 Poolte andmed:
Tallinna Tehnikaülikool Üliõpilane
Ehitajate tee 5 Nimi: ees- ja perekonnanimi
19086 Tallinn Isikukood: isikukood
Registrikood: 74000323 Aadress: tänav
EE201010052037382001 Indeks linn/maakond
AS SEB Pank e-post
e-post Telefon
Telefon
1.5 Lepingu üldtingimused on kinnitatud rektori kuupäev kuu aasta käskkirjaga nr number.
II. LEPINGU ÜLDTINGIMUSED
2. Üldsätted
2.1 Üliõpilase nominaalne õppeaeg vastab üldjuhul õppekava nominaalkestusele, mis on õppekavas
määratud õppeaeg õppeaastates. Ühe õppeaasta maht kõrgharidustaseme õppes on 60 EAP-d.
2.2 Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekavas ettenähtud õppe mahust
kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti (45 EAP-d õppeaastas).
2.3 Osakoormusega õppes täidab üliõpilane, v.a doktorant, iga õppeaasta lõpuks õppekavas ettenähtud
õppe mahust kumulatiivselt 50 kuni 75 protsenti (30 kuni 44 EAP-d õppeaastas).
2.4 Alates teisest õppeaastast viiakse üliõpilane täiskoormusega õppest üle osakoormusega õppesse või
vastupidi, lähtudes sellest, kui suures mahus on ta igal õppeaastal kumulatiivselt õppekava täitnud.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1 Ülikool kohustub:
3.1.1 võimaldama üliõpilasel täita lepingu punktis 1.1.3 nimetatud õppekava, eeldusel, et õppekulud on
hüvitatud, v.a juhul, kui üliõpilasele on määratud ülikooli sihtstipendium, see on kehtiv ja ta on semestri
lõpuks kumulatiivselt täitnud kogu nõutava õppe mahu;
2
3.1.2 täitma kõrgharidusseadusest, Tallinna Tehnikaülikooli seadusest, õppekorralduse eeskirjast ja
muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi;
3.1.3 sisestama õppeinfosüsteemi (edaspidi ÕIS) üliõpilase õpinguid puudutava info.
3.2 Ülikoolil on õigus:
3.2.1 teha õppekavasse muudatusi õigusaktides sätestatud korras;
3.2.2 nõuda üliõpilaselt õppekulude tähtaegset hüvitamist (õppeteenustasu maksmist) täies ulatuses ja
õppeteenustasu maksmisega viivitamisel viivist 0,06 protsenti päevas viivitatud summalt iga
maksmisega viivitatud kalendripäeva eest;
3.2.3 muuta ühepoolselt õppeteenustasu suurust enne iga õppeaasta algust vastavalt
kõrgharidusseadusele, kusjuures juba õppima asunud üliõpilase õppekulude hüvitamise määra võib
ülikool suurendada eelmise õppeaastaga võrreldes kuni 10 protsenti;
3.2.4 kehtestada õppekorralduse alused kõrgharidusstandardist lähtudes;
3.2.5 eksmatrikuleerida üliõpilane juhul, kui üliõpilane ei ole hüvitanud õppekulusid või muudel
õppekorralduse eeskirjas sätestatud juhtudel (sh osakoormuse nõude täitmata jätmine, akadeemilise
tava rikkumine jmt);
3.2.6 loovutada lepingust tulenev võlanõue üliõpilase vastu täielikult või osaliselt kolmandale isikule.
3.3 Üliõpilane kohustub:
3.3.1 täitma lepingu punktis 1.1.3 nimetatud õppekava;
3.3.2 kasutama õppimiseks loodud võimalusi, sh õppevara, vastutustundlikult;
3.3.3 tasuma õppeteenuse eest üks kord semestris vastavalt deklareeritud õppeainete mahule ja ülikooli
kehtestatud tasumääradele, v.a juhul, kui üliõpilasele on määratud ülikooli sihtstipendium, see on kehtiv
ja ta on semestri lõpuks kumulatiivselt täitnud kogu nõutava õppe mahu;
3.3.4 järgima kõrgharidusseadusest, õppekorralduse eeskirjast ja teistest ülikoolisisestest õigusaktidest
tulenevaid kohustusi;
3.3.5 jälgima ÕIS-i ja uuendama oma kontaktandmeid ÕIS-is koheselt pärast nende muutumist.
3.4 Üliõpilasel on õigus:
3.4.1 õppimiseks vajalikele tingimustele, sh turvalisele ja õpitulemuste saavutamist toetavale
õpikeskkonnale;
3.4.2 saada õppekava täitmiseks vajalikku teavet;
3.4.3 saada õpi- ja karjäärinõustamist;
3.4.4 anda tagasisidet õppekorraldusele ja vaidlustada õppekorraldusega seonduvaid otsuseid;
3.4.5 valida esindajaid ja olla valitud üliõpilaste esindusorganitesse;
3.4.6 saada igal õppeaastal õppetööst vähemalt kaks kuud puhkust;
3.4.7 saada akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja-
või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks
saamiseni.
4. Viisa või tähtajalise elamisloa alusel õppiva üliõpilase täiendavad kohustused
4.1 Viisa või tähtajalise elamisloa (välismaalaste seaduse tähenduses) alusel õppiv üliõpilane kohustub
ise täielikult ja tähtaegselt tasuma:
4.1.1 Eestis viibimise ja elamise kulud, sealhulgas tagama enda majutamise, toitlustamise ja haigusest
või vigastusest tingitud ravikulude ja muude toimetuleku kulude katmise;
4.1.2 Eestist lahkumise kulud, sh väljasõidukohustuse sundtäitmise, kinnipidamiskeskuse või politsei
arestimaja kinnipidamiskulud;
4.1.3 välismaalaste seaduses sätestatud menetluses osalemise kulud, sh tõendite esitamise eest.
4.2 Juhul, kui ülikool on kutsujana välismaalaste seaduse tähenduses kohustatud kandma lepingu
punktis 4.1 nimetatud üliõpilasega seonduvad kulud, kohustub üliõpilane need ülikooli esitatud nõude
alusel täielikult ja tähtaegselt tasuma.
5. Õppeteenustasu
5.1 Õppeteenustasu (õppekulude hüvitamine) koosneb üliõpilase poolt deklareeritud EAP-de mahust ja
ülikooli kehtestatud EAP-de tasumäära korrutisest või õppekava semestritasust.
5.2 Õppeteenustasu suurus lepingu sõlmimisel on sätestatud lepingu punktis 1.3. Ülikoolil on õigus
muuta ühepoolselt õppeteenustasu suurust üks kord õppeaastas, avalikustades tasumäärad vähemalt 4
(neli) kuud enne õppeaasta algust ülikooli veebilehel.
3
5.3 Üliõpilane on kohustatud tasuma õppeteenustasu ülikooli poolt esitatud arve alusel 10 (kümne)
kalendripäeva jooksul arve esitamisest.
5.4 Juhul, kui leping lõpeb üliõpilase eksmatrikuleerimise tõttu, on üliõpilane kohustatud tasuma
õppeteenustasu täies ulatuses kogu semestri deklareeritud õppeainete eest.
5.5 Juhul, kui ülikool ütleb lepingu üles ülikoolist tulenevatel põhjustel, tagastatakse üliõpilase poolt
makstud õppeteenustasu deklareeritud õppeainete mahus, mis on lepingu ülesütlemise hetkeks
sooritamata.
6. Lepingu sõlmimine, kehtivus ja lõppemine
6.1 Leping sõlmitakse ülikooli immatrikuleeritud isikuga, kes on ÕIS-i sisse logides identifitseeritud.
6.2 Leping sõlmitakse üliõpilasele ülikooli poolt ÕIS-is lepingutingimuste (siduva tahteavalduse ehk
pakkumuse) esitamisega. Üliõpilane nõustub, et lepingutingimused on talle esitatud selgel ja
arusaadaval viisil. Pärast lepingutingimustega tutvumist üliõpilane kas kinnitab (siduv tahteavaldus ehk
nõustumus) või ei kinnita lepingutingimustega nõustumist.
6.3 Leping ülikooli ja üliõpilase vahel loetakse sõlmituks lepingutingimuste kohta üliõpilase poolt
kinnituse „Nõustun õppekulude hüvitamise lepingu tingimustega“ andmisega. Kinnitus antakse
üliõpilase poolt elektroonselt pärast lepingutingimustega tutvumist, neist arusaamist ja tingimustega
nõustumist.
6.4 Pooled saavad aru ja nõustuvad, et on piisavalt selge, et poolte vahel on saavutatud kokkulepe
lepingu sõlmimiseks ja et leping on sõlmitud käesolevatel tingimustel.
6.5 Leping jõustub lepingu punktis 6.3 nimetatud kinnituse andmisega ja kehtib kuni
üliõpilase eksmatrikuleerimiseni seoses õppekava täitmisega või juhul kui üliõpilane vahetab õppekava,
õppekava vahetamiseni.
6.6 Üliõpilasel on õigus leping korraliselt üles öelda õppekorralduse eeskirjas eksmatrikuleerimise aluse
esinemisel. Eksmatrikuleerimisavaldust loetakse ühtlasi lepingu ülesütlemise avalduseks.
6.7 Ülikoolil on õigus leping korraliselt üles öelda õppekorralduse eeskirjas eksmatrikuleerimise aluse
esinemisel. Eksmatrikuleerimist loetakse ühtlasi lepingu ülesütlemiseks, v.a juhul kui üliõpilane
eksmatrikuleeritakse seoses õppekava täitmisega.
6.8 Lepingu ülesütlemisest teatatakse teisele poolele kirjalikus vormis.
6.9 Pooltel ei ole õigust lepingust taganeda.
6.10 Lepingut võib igal ajal lõpetada poolte kirjalikul kokkuleppel.
6.11 Lepingu lõppemisel mistahes põhjusel kohaldatakse ka peale lepingu lõppemist neid sätteid, mis
oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist.
7. Lõppsätted
7.1 Leping on poolte vahel sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab lepingut
sõlminud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.
7.2 Lepingut võib muuta üksnes poolte vahelisel kirjalikul kokkuleppel.
7.3 Pooled lepivad kokku, et ametlik infovahetus (teated, akadeemiline puhkus jmt) edastatakse
üliõpilase ÕIS-i kontole ja taltech.ee või ttu.ee e-posti aadressile ning loetakse, et saadetu on üliõpilasele
kätte toimetatud ning tal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda, kui saatmisest on möödunud kolm
(3) tööpäeva.
7.4 Kinnituse „Nõustun õppekulude hüvitamise lepingu tingimustega“ andmisega nõustub üliõpilane, et
ta on teadlik, et ülikooli õigusaktid on leitavad ülikooli veebilehelt ja avalikust dokumendiregistrist.
7.5 Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhindutakse Eesti Vabariigi ja ülikooli
õigusaktidest.
7.6 Lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi seadustes sätestatud korras Harju Maakohtus.
7.7 Leping on koostatud Eesti õiguse alusel.
Tallinna Tehnikaülikool Üliõpilane
Kinnitatud üliõpilase poolt kuupäev kuu aasta
KINNITATUD
rektori 26.06.2019
käskkirjaga nr 29
Lisa 2
EKSTERNI LEPING ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS nr number
(sõlmitakse isikuga, kes soovib eksternina kaitsta lõputööd või sooritada lõpueksamit)
Tallinna Tehnikaülikool, mida esindab volikirja alusel struktuuriüksuse ametikoht ees- ja
perekonnanimi (edaspidi ülikool) ja eksterni ees- ja perekonnanimi (edaspidi ekstern), (ülikool ja
ekstern eraldi pool ja koos pooled), sõlmisid käesoleva eksterni lepingu õpingute lõpetamiseks (edaspidi
lepingu eri- ja üldtingimused koos leping) alljärgnevatel tingimustel:
I. LEPINGU ERITINGIMUSED
1. Lepingu ese
1.1 Ülikool võimaldab eksternil ajavahemikus kuupäev kuu aasta kuni kuupäev kuu aasta kaitsta
lõputööd või sooritada lõpueksamit eksami nimetus õppekaval õppekava (edaspidi õppeteenus) ülikooli
kehtestatud tingimustel ja korras.
1.2 Õppeteenuse hind (õppeteenustasu) on summa numbritega (summa sõnadega) eurot.
1.3 Poolte andmed:
Tallinna Tehnikaülikool Ekstern
Ehitajate tee 5 Nimi: ees- ja perekonnanimi
19086 Tallinn Isikukood: isikukood
Registrikood: 74000323 Aadress: tänav
EE201010052037382001 Indeks linn/maakond
AS SEB Pank e-post
e-post Telefon
Telefon
1.4 Lepingu üldtingimused on kinnitatud rektori kuupäev kuu aasta käskkirjaga nr number.
II. LEPINGU ÜLDTINGIMUSED
2. Poolte õigused ja kohustused
2.1 Ülikool kohustub:
2.1.1 võimaldama eksternil kaitsta lõputöö või sooritada lõpueksam ülikooli kinnitatud tingimustel ja
korras ja vastavalt lepingule;
2.1.2 väljastama eksternile õppeteenusega seotud vajalikke dokumente;
2.1.3 esitama eksternile arve 10 (kümne) kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest;
2.1.4 teavitama eksterni õppeteenustasu mittetähtaegsest laekumisest õppeinfosüsteemi (edaspidi ÕIS)
kaudu.
2.2 Ülikoolil on õigus:
2.2.1 kehtestada õppekorralduse tingimused;
2.2.2 eksternile õppeteenust mitte osutada juhul, kui ekstern ei ole tasunud õppeteenustasu punktis 3.2
märgitud tähtajal;
2.2.3 nõuda eksternilt õppeteenustasu maksmist vastavalt esitatud arvele ja tähtaegselt maksmata
summadelt viivist;
2.2.4 õppeteenustasu võlgnevuse korral mitte lubada eksterni lõputöö kaitsmisele või lõpueksami
sooritamisele;
2.2.5 loovutada lepingust tulenev võlanõue eksterni vastu täielikult või osaliselt kolmandale isikule.
2.3 Ekstern kohustub:
2.3.1 tasuma õppeteenustasu vastavalt ülikooli esitatud arvele;
2.3.2 täitma kõrgharidusseadusest, ülikooli õigusaktidest ja muudest Eesti Vabariigi õigusaktidest
tulenevaid kohustusi;
2.3.3 jälgima õppekorralduse infovahetust ÕIS-is ja vajadusel uuendama oma kontaktandmeid.
2
2.4 Eksternil on õigus:
2.4.1 lepingu punktis 2.1.1 nimetatud õppeteenusele eeldusel, et õppeteenustasu on makstud;
2.4.2 saada õppeteenusega seotud vajalikke dokumente.
3. Lepingu hind ja maksmise tingimused
3.1 Õppeteenustasu kehtestatakse ülikooli poolt, kusjuures ülikoolil on õigus muuta ühepoolselt
õppeteenustasu suurust üks kord õppeaastas, avalikustades tasumäärad vähemalt 4 (neli) kuud enne
õppeaasta algust ülikooli veebilehel.
3.2 Ekstern on kohustatud tasuma õppeteenustasu ülikooli poolt ÕIS-i kaudu esitatud arve alusel 10
(kümne) kalendripäeva jooksul arve esitamisest.
3.3 Õppeteenustasu maksmisega viivitamisel on ülikoolil õigus nõuda eksternilt viivist 0,06% tähtajaks
tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest.
3.4 Juhul, kui ülikool ütleb lepingu üles eksterni lepingu rikkumise tõttu, on ekstern kohustatud tasuma
õppeteenustasu täies ulatuses.
4. Lepingu sõlmimine, kehtivus ja lõppemine
4.1 Leping sõlmitakse eksterniga, kes on ÕIS-i sisse logides identifitseeritud.
4.2 Leping sõlmitakse eksterniga ülikooli poolt ÕIS-is lepingutingimuste (siduva tahteavalduse ehk
pakkumuse) esitamisega. Ekstern nõustub käesolevaga, et lepingutingimused on talle esitatud selgel ja
arusaadaval viisil. Pärast lepingutingimustega tutvumist ekstern kas kinnitab (siduv tahteavaldus ehk
nõustumus) või ei kinnita lepingutingimustega nõustumist.
4.3 Leping ülikooli ja eksterni vahel loetakse sõlmituks lepingutingimuste kohta eksterni poolt kinnituse
„Nõustun eksterni lepingu õpingute lõpetamiseks tingimustega“ andmisega. Kinnitus antakse eksterni
poolt elektroonselt pärast lepingutingimustega tutvumist, neist arusaamist ja tingimustega nõustumist.
4.4 Pooled saavad aru ja nõustuvad, et eksterni poolt lepingutingimustele kinnituse andmisega on
piisavalt selge, et poolte vahel on saavutatud kokkulepe lepingu sõlmimiseks ja et leping on sõlmitud
käesolevatel tingimustel.
4.5 Leping jõustub lepingu punktis 4.3 nimetatud kinnituse andmisega ja kehtib kuni lepingu punktis 1.1
nimetatud tähtaja lõpuni.
4.6 Lepingut võib igal ajal lõpetada poolte kirjalikul kokkuleppel.
4.7 Lepingu ülesütlemisest teatatakse teisele poolele kirjalikus vormis.
4.8 Pooltel ei ole õigust lepingust taganeda.
4.9 Lepingu lõppemisel mistahes põhjusel kohaldatakse ka peale lepingu lõppemist neid sätteid, mis
oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist.
5. Lõppsätted
5.1 Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab lepingut sõlminud isikute
nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.
5.2 Lepingut võib muuta üksnes poolte vahelisel kirjalikul kokkuleppel.
5.3 Pooled lepivad kokku, et ametlik infovahetus edastatakse eksternile ÕIS-i kontole ja taltech.ee või
ttu.ee e-posti aadressile ning loetakse, et saadetu on eksternile kätte toimetatud ning tal on olnud
mõistlik võimalus sellega tutvuda, kui saatmisest on möödunud kolm (3) tööpäeva.
5.4 Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhindutakse Eesti Vabariigi ja ülikooli
õigusaktidest.
5.5 Lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi seadustes sätestatud korras Harju Maakohtus.
5.6 Leping on koostatud Eesti õiguse alusel.
Tallinna Tehnikaülikool Ekstern
Kinnitatud eksterni poolt kuupäev kuu aasta
KINNITATUD
rektori 26.06.2019
käskkirjaga nr 29
Lisa 3
TÄIENDUSÕPPURI TÄIENDUSÕPPETEENUSE LEPING nr number
(sõlmitakse isikuga, kes õpib avatud õppes)
Tallinna Tehnikaülikool, mida esindab volikirja alusel avatud õppe keskuse juhataja ees- ja
perekonnanimi (edaspidi ülikool) ja täiendusõppuri ees- ja perekonnanimi (edaspidi täiendusõppur),
(ülikool ja täiendusõppur eraldi pool ja koos pooled) sõlmisid käesoleva täiendusõppuri
täiendusõppeteenuse lepingu (edaspidi lepingu eri- ja üldtingimused koos leping) alljärgnevatel
tingimustel:
I. LEPINGU ERITINGIMUSED
1. Lepingu ese
1.1 Lepingu ese on ülikooli poolt täiendusõppurile osutatav täiendusõppeteenus ajavahemikus kuupäev
kuu aasta kuni kuupäev kuu aasta vastavalt täiendusõppuri õpingukavale.
1.2 Poolte andmed:
Tallinna Tehnikaülikool Täiendusõppur
Ehitajate tee 5 Nimi: ees- ja perekonnanimi
19086 Tallinn Isikukood: isikukood
Registrikood: 74000323 Aadress: tänav
EE201010052037382001 Indeks linn/maakond
AS SEB Pank e-post
e-post Telefon
Telefon
1.3 Lepingu üldtingimused on kinnitatud rektori kuupäev kuu aasta käskkirjaga nr number.
II. LEPINGU ÜLDTINGIMUSED
2. Poolte õigused ja kohustused
2.1 Ülikool kohustub:
2.1.1 osutama täiendusõppurile täiendusõppeteenust vastavalt täiendusõppuri õpingukavale kooskõlas
haridus- ja teadusministri kehtestatud täienduskoolituse standardi, täiskasvanute koolituse seaduse ja
ülikooli õigusaktidega;
2.1.2 võimaldama täiendusõppuril sooritada arvestusi ja eksameid vastavalt ülikooli kehtestatud
õppekorralduseeskirjas sätestatule ja eeldusel, et õppeteenustasu on makstud;
2.1.3 esitama täiendusõppurile arve 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul õpingukava esitamise
tähtaja möödumisest;
2.1.4 teavitama täiendusõppurit õppeteenustasu mittetähtaegsest laekumisest õppeinfosüsteemis
(edaspidi ÕIS).
2.2 Ülikoolil on õigus:
2.2.1 nõuda täiendusõppurilt õppeteenustasu maksmist vastavalt esitatud arvele ja tähtaegselt
maksmata summadelt viivist;
2.2.2 kehtestada õppekorralduse tingimused;
2.2.3 täiendusõppurile täiendusõppeteenust mitte osutada juhul, kui täiendusõppur ei ole tasunud
õppeteenustasu punktis 3.2 märgitud tähtajal;
2.2.4 õppeteenustasu võlgnevuse korral mitte lubada täiendusõppurit eksamile või arvestusele;
2.2.5 loovutada lepingust tulenev võlanõue täiendusõppuri vastu täielikult või osaliselt kolmandale
isikule.
2.3 Täiendusõppur kohustub:
2
2.3.1 tasuma õppeteenustasu üks kord semestris vastavalt deklareeritud õppeainete ainepunktide
(edaspidi EAP) mahule ja ülikoolis kehtestatud tasumääradele;
2.3.2 täitma Eesti Vabariigi ja ülikooli õigusaktidest tulenevaid kohustusi;
2.3.3 jälgima õppekorralduse infovahetust ÕIS-is ja vajadusel uuendama oma kontaktandmeid.
2.4 Täiendusõppuril on õigus:
2.4.1 osaleda täiendusõppes, sooritada eksameid ja arvestusi eeldusel, et õppeteenustasu on makstud;
2.4.2 saada täiendusõppega seotud vajalikke dokumente.
3. Õppeteenustasu ja selle maksmise tingimused
3.1 Õppeteenustasu arvutamise aluseks on täiendusõppuri deklareeritud õppeainete EAP-de mahu ja
ülikoolis kehtestatud EAP tasumäära korrutis.
3.2 Täiendusõppur on kohustatud tasuma õppeteenustasu ülikooli poolt talle ÕIS-i kaudu esitatud arve
alusel 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul arve esitamisest.
3.3 Õppeteenustasu maksmisega viivitamisel on ülikoolil õigus nõuda täiendusõppurilt viivist 0,06%
tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest.
3.4 Kui täiendusõppur esitab avalduse lepingu ülesütlemiseks enne 1.oktoobrit sügissemestril või enne
1. märtsi kevadsemestril, on ta kohustatud tasuma 30% õppeteenustasust.
3.5 Kui täiendusõppur esitab avalduse lepingu ülesütlemiseks pärast 1. oktoobrit, kuid enne 1.
novembrit sügissemestril või pärast 1. märtsi, kuid enne 1. aprilli kevadsemestril, on ta kohustatud
tasuma 50% õppeteenustasust.
3.6 Kui täiendusõppur ei ole esitanud avaldust lepingu ülesütlemiseks enne 1. novembrit sügissemestril
või enne 1. aprilli kevadsemestril, on ta kohustatud tasuma õppeteenustasu täies ulatuses.
3.7 Juhul, kui ülikool ütleb lepingu üles täiendusõppuri lepingu tingimuse rikkumise tõttu, on
täiendusõppur kohustatud tasuma õppeteenustasu täies ulatuses.
3.8 Juhul, kui ülikool ütleb lepingu üles ülikoolist tulenevatel põhjustel, kuulub tagastamisele
täiendusõppuri makstud õppeteenustasu osa, mis on tasutud toimumata jäänud täiendusõppe eest.
4. Lepingu sõlmimine, kehtivus ja lõppemine
4.1 Leping sõlmitakse täiendusõppuriga, kes on ÕIS-i sisse logides identifitseeritud.
4.2 Leping sõlmitakse täiendusõppurile ülikooli poolt ÕIS-is lepingutingimuste (siduva tahteavalduse ehk
pakkumuse) esitamisega. Täiendusõppur nõustub käesolevaga, et lepingutingimused on talle esitatud
selgel ja arusaadaval viisil.
4.3 Pärast lepingutingimustega tutvumist täiendusõppur kas kinnitab (siduv tahteavaldus ehk
nõustumus) või ei kinnita lepingutingimustega nõustumist. Leping ülikooli ja täiendusõppuri vahel
loetakse sõlmituks lepingutingimuste kohta täiendusõppuri poolt kinnituse „Nõustun täiendusõppuri
täiendusõppeteenuse lepingu tingimustega“ andmisega. Kinnitus antakse täiendusõppuri poolt
elektroonselt pärast lepingutingimustega tutvumist, neist arusaamist ja tingimustega nõustumist.
4.4 Pooled saavad aru ja nõustuvad, et täiendusõppuri poolt lepingutingimustele kinnituse andmisega
on piisavalt selge, et poolte vahel on saavutatud kokkulepe lepingu sõlmimiseks ja et leping on sõlmitud
käesolevatel tingimustel.
4.5 Leping jõustub lepingu punktis 4.3 nimetatud kinnituse andmisega ja kehtib kuni lepingu punktis 1.1
nimetatud tähtaja lõpuni.
4.6 Pooltel ei ole õigust lepingust taganeda.
4.7 Lepingut võib igal ajal lõpetada poolte kirjalikul kokkuleppel.
4.8 Lepingu ülesütlemisest teatatakse teisele poolele kirjalikus vormis.
5. Lõppsätted
5.1 Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab lepingut sõlminud isikute
nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.
5.2 Pooled lepivad kokku, et ametlik infovahetus edastatakse täiendusõppurile ÕIS-i kontole ja
taltech.ee või ttu.ee e-posti aadressile ning loetakse, et saadetu on täiendusõppurile kätte toimetatud
ning tal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda, kui saatmisest on möödunud kolm (3) tööpäeva.
3
5.3 Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhindutakse Eesti Vabariigi ja ülikooli
õigusaktidest.
5.4 Lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi seadustes sätestatud korras Harju Maakohtus.
5.5 Leping on koostatud Eesti õiguse alusel.
Tallinna Tehnikaülikool Täiendusõppur
Kinnitatud täiendusõppuri poolt kuupäev kuu aasta
KINNITATUD
rektori 26.06.2019
käskkirjaga nr 29
Lisa 4
EKSTERNI TÄIENDUSÕPPETEENUSE LEPING nr number
(sõlmitakse isikuga, kes soovib sooritada eksameid ja arvestusi osalemata korralises õppes)
Tallinna Tehnikaülikool, mida esindab volikirja alusel avatud õppe keskuse juhataja ees- ja
perekonnanimi (edaspidi ülikool) ja eksterni ees- ja perekonnanimi (edaspidi ekstern), (ülikool ja
ekstern eraldi pool ja koos pooled) sõlmisid käesoleva eksterni täiendusõppeteenuse lepingu (edaspidi
lepingu eri- ja üldtingimused koos leping) alljärgnevatel tingimustel:
I. LEPINGU ERITINGIMUSED
1. Lepingu ese
1.1 Lepingu ese on ülikooli poolt eksternile osutatav täiendusõppeteenus ajavahemikus kuupäev kuu
aasta kuni kuupäev kuu aasta ja selle osutamine järgmistel tingimustel:
Õppeaine kood Õppeaine nimetus EAP Hind
1.2 Poolte andmed:
Tallinna Tehnikaülikool Ekstern
Ehitajate tee 5 Nimi: ees- ja perekonnanimi
19086 Tallinn Isikukood: isikukood
Registrikood: 74000323 Aadress: tänav
EE201010052037382001 Indeks linn/maakond
AS SEB Pank e-post
e-post Telefon
Telefon
1.3 Lepingu üldtingimused on kinnitatud rektori kuupäev kuu aasta käskkirjaga nr number.
II. LEPINGU ÜLDTINGIMUSED
2. Poolte õigused ja kohustused
2.1 Ülikool kohustub:
2.1.1 võimaldama eksternil sooritada arvestusi ja eksameid vastavalt ülikooli õppekorralduseeskirjas
sätestatule ja eeldusel, et õppeteenustasu on makstud;
2.1.2 esitama eksternile arve 5 (viie) kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest;
2.1.3 teavitama eksterni õppteenustasu mittetähtaegsest laekumisest õppeinfosüsteemis (edaspidi ÕIS).
2.2 Ülikoolil on õigus:
2.2.1 nõuda eksternilt õppeteenustasu maksmist vastavalt esitatud arvele ja tähtaegselt maksmata
summadelt viivist;
2.2.2 kehtestada õppekorralduse tingimused;
2.2.3 õppeteenustasu võlgnevuse korral mitte lubada eksterni eksamile või arvestusele;
2.2.4 loovutada lepingust tulenev võlanõue eksterni vastu täielikult või osaliselt kolmandale isikule.
2.3 Ekstern kohustub:
2.3.1 tasuma õppeteenustasu üks kord semestris vastavalt deklareeritud õppeainete EAP-de mahule ja
ülikoolis kehtestatud tasumääradele;
2.3.2 täitma Eesti Vabariigi ja ülikooli õigusaktidest tulenevaid kohustusi;
2.3.3 jälgima õppekorralduse infovahetust ÕIS-is ja vajadusel uuendama oma kontaktandmeid.
2.4 Eksternil on õigus:
2.4.1 sooritada eksameid ja arvestusi eeldusel, et õppeteenustasu on makstud;
2.4.2 saada täiendusõppega seotud vajalikke dokumente.
2
3. Õppeteenustasu ja selle maksmise tingimused
3.1 Õppeteenustasu arvutamise aluseks on eksterni poolt deklareeritud õppeainete EAP-de mahu ja
ülikoolis kehtestatud EAP tasumäärade korrutis.
3.2 Ekstern on kohustatud tasuma õppeteenustasu ülikooli poolt ÕIS-i kaudu esitatud arve alusel 14
(neljateistkümne) kalendripäeva jooksul arve esitamisest.
3.3 Õppeteenustasu maksmisega viivitamisel on ülikoolil õigus nõuda eksternilt viivist 0,06% tähtajaks
tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest.
3.4 Juhul, kui ülikool ütleb lepingu üles eksterni lepingu rikkumise tõttu, on ekstern kohustatud tasuma
õppeteenustasu täies ulatuses.
3.5 Juhul, kui ülikool ütleb lepingu üles ülikoolist tulenevatel põhjustel, kuulub tagastamisele eksterni
makstud õppeteenustasu osa, mis on tasutud saamata jäänud teenuse eest.
4. Lepingu sõlmimine, kehtivus ja lõppemine
4.1 Leping sõlmitakse eksterniga, kes on ÕIS-i sisse logides identifitseeritud.
4.2 Leping sõlmitakse eksternile ülikooli poolt ÕIS-is lepingutingimuste (siduva tahteavalduse ehk
pakkumuse) esitamisega. Ekstern nõustub käesolevaga, et lepingutingimused on talle esitatud selgel ja
arusaadaval viisil.
4.3 Pärast lepingutingimustega tutvumist ekstern kas kinnitab (siduv tahteavaldus ehk nõustumus) või ei
kinnita lepingutingimustega nõustumist. Leping ülikooli ja eksterni vahel loetakse sõlmituks
lepingutingimuste kohta eksterni poolt kinnituse „Nõustun eksterni täiendusõppeteenuse lepingu
tingimustega“ andmisega. Kinnitus antakse eksterni poolt elektroonselt pärast lepingutingimustega
tutvumist, neist arusaamist ja tingimustega nõustumist.
4.4 Pooled saavad aru ja nõustuvad, et eksterni poolt lepingutingimustele kinnituse andmisega on
piisavalt selge, et poolte vahel on saavutatud kokkulepe lepingu sõlmimiseks ja et leping on sõlmitud
käesolevatel tingimustel.
4.5 Leping jõustub lepingu punktis 4.3 nimetatud kinnituse andmisega ja kehtib kuni lepingu punktis 1.1
nimetatud tähtaja lõpuni.
4.6 Pooltel ei ole õigust lepingust taganeda.
4.7 Lepingut võib igal ajal lõpetada poolte kirjalikul kokkuleppel.
4.8 Lepingu ülesütlemisest teatatakse teisele poolele kirjalikus vormis.
5. Lõppsätted
5.1 Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab lepingut sõlminud isikute
nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.
5.2 Lepingut võib muuta üksnes poolte vahelisel kirjalikul kokkuleppel.
5.3 Pooled lepivad kokku, et ametlik infovahetus edastatakse eksternile ÕIS-i kontole ja taltech.ee või
ttu.ee e-posti aadressile ning loetakse, et saadetu on eksternile kätte toimetatud ning tal on olnud
mõistlik võimalus sellega tutvuda, kui saatmisest on möödunud kolm (3) tööpäeva.
5.4 Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhindutakse Eesti Vabariigi ja ülikooli
õigusaktidest.
5.5 Lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi seadustes sätestatud korras Harju Maakohtus.
5.6 Leping on koostatud Eesti õiguse alusel.
Tallinna Tehnikaülikool Ekstern
Kinnitatud eksterni poolt
Kuupäev kuu aasta
APPROVED
By Rector's directive No 29
of 26.06.2019
Annex 5
CONTRACT No number FOR REIMBURSEMENT OF TUITION FEES
(the contract is entered into with a student in a self-financed study place or in part-time studies or with
a student who has studied at the same level of higher education for free at least for fifty per cent of the
nominal duration of the study programme and less than the triple or double in case of the integrated
Bachelor’s and Master’s study programmes nominal duration of the study programme has passed from
admission to the study programme).
Tallinn University of Technology, represented under a letter of authorisation by position first and last
name of the structural unit (hereinafter referred to as "the university") and student's first and last
name (hereinafter referred to as "the student"), (hereinafter the university and the student referred
separately as "party" and together as "parties") have entered into this Contract for Reimbursement of
Tuition Fees (hereinafter the special and general provisions referred together as "the contract") on the
following terms:
I. SPECIAL PROVISIONS
1. Object of the contract
1.1 The object of the contract is the degree level education service provided to the student in
compliance with the Higher Education Act and the Tallinn University of Technology Act and the terms
and conditions of the provision of the service as follows:
1.1.1 level of higher education: level of higher education;
1.1.2 school: school;
1.1.3 study programme: study programme.
1.2 The contract shall be concluded and implemented in compliance with the Academic Policies
established by the university, the tuition fee rates established for students and external students and
the contract.
1.3 Upon entry into the contract the tuition fee for one credit point (hereinafter referred to as "ECTS
credit") is in numbers (in words) euros or for a semester amount in numbers (amount in words) euros.
1.4 Requisites of the Parties:
Tallinn University of Technology Student
Ehitajate tee 5 Name: first and last name
19086 Tallinn Personal identification code: personal
identification code
Registry code: 74000323 Address: street
EE201010052037382001 ZIP code city/county
AS SEB Pank e-mail
e-mail Phone
Phone
1.5 The general provisions of the contract have been approved by the Rector's directive No number of
date.
II. GENERAL PROVISIONS
2. General provisions
2.1 As a rule, the nominal duration of the student's studies corresponds to the nominal duration of the
study programme, i.e. the duration of studies specified in the study programme in academic years. The
workload of studies at a higher education level is 60 ECTS credits.
2.2 In full-time studies a student is required to accumulate, by the end of each academic year, at least
75 per cent of the study load subject to completion under the study programme (45 ECTS credits per
academic year).
2
2.3 In part-time studies a student, excluding a PhD student, is required to accumulate, by the end of
each academic year, 50 to 75 per cent of the study load subject to completion under the study
programme (30 to 44 ECTS credits per academic year).
2.4 From the second academic year the student will be transferred from full-time study to part-time
study or vice versa, depending on the study load completed by the student in the study programme in
the academic year.
3. Rights and obligations of the parties
3.1 The university undertakes to:
3.1.1 enable the student to complete the study programme specified in clause 1.1.3 of the contract
provided that the tuition fee has been paid, unless the student has been awarded the university's tuition
fee waiver scholarship, the scholarship is valid and the student has accumulated the required credit
points;
3.1.2 comply with the obligations set out in the Higher Education Act, the Tallinn University of
Technology Act, the Academic Policies and other legislation;
3.1.3 enter the information about the studies of the student in the study information system ÕIS
(hereinafter referred to as "ÕIS").
3.2 The university has the right to:
3.2.1 make changes in the study programme pursuant to the procedure laid down by legislation;
3.2.2 request that the student pay the tuition fee in full when due and in case of a delay in the payment
of the tuition fee, charge fine for delay in the amount of 0.06% of the amount due for each calendar day
the payment is delayed.
3.2.3 unilaterally make changes in the amount of tuition fee before the beginning of each new academic
year in accordance with the Higher Education Act, whereas the university may increase the tuition fee
rate of students who have already commenced studies by 10 per cent compared to the previous
academic year;
3.2.4 establish the academic policies in compliance with the Standard of Higher Education;
3.2.5 exmatriculate the student if the student fails to pay the tuition fee or in other cases laid down in
the Academic Policies (incl. failure to fulfil the part-time load requirement, violation of good academic
practice, etc.);
3.2.6 transfer, in part or in full, any debt claims against a student arising from the contract to a third
party.
3.3 The student undertakes to:
3.3.1 complete the study programme specified in clause 1.1.3 of the contract;
3.3.2 use the environment created for studying, incl. the study materials, in a responsible manner;
3.3.3 pay a tuition fee for the education service once a semester, based on the amount of the credit
points of the declared courses and the rates established by the university, unless the student has been
awarded the university's tuition fee waiver scholarship, the scholarship is valid and the student has
accumulated the required credit points;
3.3.4 comply with the obligations set out in the Higher Education Act, the Academic Policies and other
legislation of the university;
3.3.5 follow the study information system ÕIS and update his or her contact details in ÕIS immediately if
the contact details change.
3.4 The student has the right to:
3.4.1 conditions required for studying, incl. a safe learning environment that supports achievement of
the learning outcomes;
3.4.2 receive information required for completion of the study programme;
3.4.3 receive study and career counselling;
3.4.4 provide feedback on the organisation of studies and dispute decisions related to the organisation
of studies;
3.4.5 elect representatives and be elected to the representative bodies of the students;
3.4.6 have at least two months of holiday in an academic year;
3.4.7 take academic leave as a rule up to one year and additional academic leave up to two years for
health reasons or up to one year in the case of undergoing compulsory military service or alternative
service or to care for a child until the child attains three years of age.
3
4. Additional obligations of students studying on the basis of a visa or a temporary residence permit
4.1 A student studying based on a visa or temporary residence permit (within the meaning of the Aliens
Act) shall pay in full when due:
4.1.1 the costs related to the stay in Estonia and the residence in Estonia and ensure covering of the
costs related to his or her accommodation, catering and medical treatment as a result of illness or injury
and other subsistence costs;
4.1.2 the costs related to his or her departure from Estonia, including the costs of the compulsory
enforcement of the duty to leave, of the stay in the detention centre and police detention house;
4.1.3 costs of participation in the proceedings set out in the Aliens Act, incl. the costs related to the
lodging of evidence.
4.2 If the university as the sponsor within the meaning of the Aliens Act shall bear the costs related to
the student specified in clause 4.1 of the contract, the student shall cover the costs in full when due at
university's request.
5. Tuition fee
5.1 Tuition fee is calculated by multiplying the ECTS credits declared by the student with the ECTS rate
established by the university or is paid as a semester fee.
5.2 The amount of the tuition fee upon entry into the contract is set out in clause 1.3 of the contract.
The university has the right to unilaterally make changes in the amount of tuition fee once in an
academic year by disclosing the fee rates on the university's website at least 4 (four) months before
commencement of the academic year.
5.3 The student shall pay the tuition fee based on the invoice submitted by the university within 10 (ten)
calendar days from the submission of the invoice.
5.4 If the contract is terminated due to exmatriculation of the student, the student shall pay the tuition
fee in full for the courses declared for the whole semester.
5.5 If the university terminates the contract for reasons attributable to the university, the tuition fee
paid by the student for courses that have been declared but have not been completed by the time of
termination of the contract, will be refunded.
6. Entry into, validity and termination of the contract
6.1 The contract is entered into with a person matriculated at the university, who is identified upon
login to the study information system ÕIS.
6.2 To enter into the contract the university submits the terms and conditions of the contract (binding
declaration of intent or offer) to the student in ÕIS. The student agrees that the terms and conditions of
the contract have been presented to him or her in a clear and understandable manner. After having
examined the terms and conditions of the contract, the student either confirms (binding intent or
acceptance) or does not confirm acceptance of the terms and conditions of the contract.
6.3 The contract between the university and the student shall be deemed to have been entered into
when the student has confirmed "I accept the terms and conditions of the Contract for Reimbursement
of Tuition Fees". The student confirms his or her acceptance electronically after having read, understood
and accepted the terms and conditions of the contract.
6.4 The parties understand and agree that it is sufficiently clear that the parties have reached an
agreement for entry into the contract and the contract has been entered into under the terms and
conditions laid down therein.
6.5 The contract shall enter into force when the student confirms the acceptance specified in clause 6.3
and shall be valid until exmatriculation of the student in connection with the completion of the study
programme, or if the student switches a study programme, until switching of the study programme.
6.6 The student has the right to cancel the contract ordinarily if the grounds for exmatriculation laid
down in the Academic Policies exist. An application for exmatriculation shall also deemed to be an
application for cancellation of the contract.
6.7 The university has the right to cancel the contract ordinarily upon existence of the grounds for
exmatriculation laid down in the Academic Policies. Exmatriculation shall also deemed to be cancellation
of the contract unless the student is exmatriculated in connection with completion of the study
programme.
6.8 Notification of cancellation of the contract shall be presented to the other party in writing.
6.9 The parties do not have the right to withdraw from the contract.
4
6.10 The parties can terminate the contract at any time by written agreement.
6.11 Upon termination of the contract on any grounds, the provisions of the contract, which due to their
nature specify the rights and obligations of the parties after the termination of the contract, shall apply.
7. Final provisions
7.1 The contract has been entered into between the parties in a format which can be reproduced in
writing and contains the names of the persons who entered into the contract, but the contract need not
bear handwritten signatures.
7.2 The contract may be amended only by a written agreement of the parties.
7.3 The parties agree that official information (notices, academic leave, etc.) shall be sent to the
student's ÕIS account and the taltech.ee or ttu.ee e-mail address and the information shall be deemed
to have been delivered to the student and it is deemed that the student has had a reasonable
opportunity to acquaint himself or herself with it if thee (3) working days have elapsed from sending the
information.
7.4 By confirming "I accept the terms and conditions of the Contract for Reimbursement of Tuition
Fees" the student declares that he or she is aware that the university's legislation is available on the
university's website and in the public document register.
7.5 In instances not regulated by this contract, resolutions shall be made in compliance with the
legislation of the Republic of Estonia and the university.
7.6 Disputes arising from the contract shall be resolved by negotiations. In case of failure to reach an
agreement, the dispute shall be resolved in Harju County Court pursuant to the legislation in force in the
Republic of Estonia.
7.7 The contract has been drawn up under Estonian law.
Tallinn University of Technology Student
Confirmed by the student on day month year
APPROVED
by Rector's directive No 29
of 26.06.2019
Annbex 6
CONTRACT No number WITH AN EXTERNAL STUDENT FOR COMPLETING STUDIES
(the contract is entered into with a person who wants to defend his or her graduation thesis or take a
final examination as an external student)
Tallinn University of Technology, represented under a letter of authorisation by position first and last
name of the structural unit (hereinafter referred to as "the university") and external student's first and
last name (hereinafter referred to as "the external student"), (hereinafter the university and the student
referred separately as "party" and together as "parties"), have entered into this Contract with an
External Student for Completing Studies (hereinafter the special and general provisions referred
together as "the contract") on the following terms:
I. SPECIAL PROVISIONS
1. Object of the contract
1.1 The university enables the external student to defend his or her graduation thesis or to take the final
examination title of the examination in the study programme study programme (hereinafter referred
to as "education service") in the period from day month year to day month year pursuant to the terms
and conditions and procedure established by the university.
1.2 The tuition fee is amount in numbers (amount in words) euros.
1.3 Requisites of the Parties:
Tallinn University of Technology External student
Ehitajate tee 5 Name: first and last name
19086 Tallinn Personal identification code: personal
identification code
Registry code: 74000323 Address: street
EE201010052037382001 ZIP code city/county
AS SEB Pank e-mail
e-mail Phone
Phone
1.4 The general provisions of the contract have been approved by the Rector's directive No number of
day month year.
II. GENERAL PROVISIONS
2. Rights and obligations of the parties
2.1 The university undertakes to:
2.1.1 enable the external student to defend his or her graduation thesis or to take the final examination
on the terms and conditions and pursuant to the procedure established by the university and in
compliance with the contract;
2.1.2 issue the necessary documents related to the education service to the external student;
2.1.3 submit an invoice to the external student within 10 (ten) calendar days from entry into the
contract;
2.1.4 notify the external student of overdue tuition fee in the study information system ÕIS (hereinafter
referred to as "ÕIS").
2.2 The university has the right to:
2.2.1 establish the academic policies;
2.2.2 not provide the education service to the external student if the external student has not paid the
tuition fee by the deadline specified in clause 3.2;
2
2.2.3 request from the external student payment of the tuition fee according to the invoice issued, and
fine for delay on the overdue amount;
2.2.4 not allow the external student to defend his or her graduation thesis or to take a final examination
in case he or she has not paid overdue tuition fees;
2.2.5 transfer, in part or in full, any debt claims against the external student arising from the contract to
a third party.
2.3 The external student undertakes to:
2.3.1 pay the tuition fee according to the invoices submitted by the university;
2.3.2 comply with the obligations set out in the Higher Education Act, the legislation of the university
and other legislation of the Republic of Estonia.
2.3.3 follow the study related information in the study information system ÕIS and, if necessary,
immediately update his or her contact details in ÕIS.
2.4 The external student has the right to:
2.4.1 receive the education service specified in clause 2.1.1 of the contract provided that the tuition fee
has been paid;
2.4.2 receive the necessary documents related to the education service.
3. Contract price and payment
3.1 The tuition fee shall be established by the university and the university has the right to unilaterally
make changes in the amount of tuition fee once in an academic year by disclosing the fee rates on the
university's website at least 4 (four) months before commencement of the academic year.
3.2 The external student shall pay the tuition fee stated on the invoice submitted by the university via
ÕIS within 10 (ten) calendar days from the submission of the invoice.
3.3 In case of a delay in the payment of the tuition fee, the university has the right to demand from the
external student fine for delay in the amount of 0.06% of the amount due for each calendar day the
payment is delayed.
3.4 If the university terminates the contract due to a violation of the contract by the external student,
the external student shall pay the tuition fee in full.
4. Entry into, validity and termination of the contract
4.1 The contract is entered into with an external student, who is identified upon login to ÕIS.
4.2 To enter into the contract the university submits the terms and conditions of the contract (binding
declaration of intent or offer) to the external student in ÕIS. The external student agrees hereby that
the terms and conditions of the contract have been presented to him or her in a clear and
understandable manner. After having examined the terms and conditions of the contract, the external
student either confirms (binding intent or acceptance) or does not confirm acceptance of the terms and
conditions of the contract.
4.3 The contract between the university and the external student shall be deemed to have been entered
into when the student has confirmed "I accept the terms and conditions of the Contract with an External
Student for Completing Studies". The external student confirms his or her acceptance electronically
after having read, understood and accepted the terms and conditions of the contract.
4.4 The parties understand and agree that the external student, by granting his or her acceptance to the
terms and conditions of the contract, confirms that it is sufficiently clear that the parties have reached
an agreement for entry into the contract and the contract has been entered into under the terms and
conditions laid down therein.
4.5 The contract shall enter into force when the student confirms the acceptance specified in clause 4.3
and shall be valid until the end of the period specified in clause 1.1.
4.6 The parties can terminate the contract at any time by written agreement.
4.7 Notification of cancellation of the contract shall be presented to the other party in writing.
4.8 The parties do not have the right to withdraw from the contract.
4.9 Upon termination of the contract on any grounds, the provisions of the contract, which due to their
nature specify the rights and obligations of the parties after the termination of the contract, shall apply.
3
5. Final provisions
5.1 The contract has been entered into in a format which can be reproduced in writing and contains the
names of the persons who entered into the contract, but the contract need not bear handwritten
signatures.
5.2 The contract may be amended only by a written agreement of the parties.
5.3 The parties agree that official information shall be sent to the external student's ÕIS account and the
taltech.ee or ttu.ee e-mail address and the information shall be deemed to have been delivered to the
external student and it is deemed that the student has had a reasonable opportunity to acquaint himself
or herself with it if thee (3) working days have elapsed from sending the information.
5.4 In instances not regulated by this contract, resolutions shall be made in compliance with the
legislation of the Republic of Estonia and the university.
5.5 Disputes arising from the contract shall be resolved by negotiations. In case of failure to reach an
agreement, the dispute shall be resolved in Harju County Court pursuant to the legislation in force in the
Republic of Estonia.
5.6 The contract has been drawn up under Estonian law.
Tallinn University of Technology External student
Confirmed by the external student on day month year
APPROVED
by Rector's directive No 29
of 26.06.2019
Annbex 7
LEARNING AGREEMENT No number WITH A CONTINUING EDUCATION STUDENT FOR CONTINUING
EDUCATION STUDIES
(the agreement is concluded with a person studying
in Open University)
Tallinn University of Technology, represented under a letter of authorisation by the Head of the Centre
for Open Education first and last name (hereinafter referred to as "the university") and continuing
education student's first and last name (hereinafter referred to as "the continuing education student"),
(hereinafter the university and the continuing education student referred separately as "party" and
together as "parties") have entered into this Learning Agreement with a Continuing Education Student
for Continuing Education Studies (hereinafter the special and general provisions referred together as
"the agreement") on the following terms:
I. SPECIAL PROVISIONS
1. Object of the agreement
1.1 The object of the agreement is the continuing education service provided to the continuing
education student by the university in the period from day month year to day month year in
accordance with the student’s individual study plan.
1.2 Requisites of the Parties:
Tallinn University of Technology Continuing education student
Ehitajate tee 5 Name: first and last name
19086 Tallinn Personal identification code: personal
identification code
Registry code: 74000323 Address: street
EE201010052037382001 ZIP code city/county
AS SEB Pank e-mail
e-mail Phone
Phone
1.3 The general provisions of the agreement have been approved by the Rector's directive No number
of day month year.
II. GENERAL PROVISIONS
2. Rights and obligations of the parties
2.1 The university undertakes to:
2.1.1 provide continuing education service to the continuing education student in accordance with the
student's individual study plan and in compliance with the Continuing Education Standard established by
the Minister of Education and Research, the Adult Education Act and the university's legislation;
2.1.2 enable the continuing education student to take assessment tests and examinations as set out in
the Academic Policies established by the university provided that the tuition fee has been paid;
2.1.3 submit an invoice to the continuing education student within 30 (thirty) calendar days after the
deadline for declaring the courses;
2.1.4 notify the continuing education student of overdue tuition fee in the study information system ÕIS
(hereinafter referred to as "ÕIS").
2.2 The university has the right to:
2.2.1 request from the continuing education student payment of the tuition fee according to the invoice
issued, and fine for delay on the overdue amount;
2.2.2 establish the academic policies;
2
2.2.3 not provide the continuing education service to the continuing education student if the student
has not paid the tuition fee by the deadline specified in clause 3.2;
2.2.4 not allow the continuing education student to take assessment tests or exams in case he or she
has overdue tuition fee;
2.2.5 transfer, in part or in full, any debt claims against the continuing education student arising from
the agreement to a third party.
2.3 The continuing education student undertakes to:
2.3.1 pay a tuition fee for the education service once a semester, based on the amount of the credit
points (hereinafter referred to as "ECTS credits") of the declared courses and the rates established by
the university;
2.3.2 comply with the obligations set out in the legislation of the Republic of Estonia and the university;
2.3.3 follow the study related information in the study information system ÕIS and, if necessary,
immediately update his or her contact details in ÕIS.
2.4 The continuing education student has the right to:
2.4.1 participate in continuing education studies and take exams and assessment tests provided that the
tuition fee has been paid;
2.4.2 receive the necessary documents related to the continuing education service.
3. Tuition fee and the terms of payment thereof
3.1 The tuition fee is calculated by multiplying the ECTS credits of the courses declared by the
continuing education student with the ECTS rate established by the university.
3.2 The continuing education student shall pay the tuition fee stated on the invoice submitted by the
university via ÕIS within 14 (fourteen) calendar days from the submission of the invoice.
3.3 In case of a delay in the payment of the tuition fee, the university has the right to demand from the
continuing education student fine for delay in the amount of 0.06% of the amount due for each
calendar day the payment is delayed.
3.4 If the continuing education student submits an application to terminate the learning agreement
before 1 October in the autumn semester, or before 1 March in the spring semester, he or she shall pay
30% of the tuition fee.
3.5 If the continuing education student submits an application to terminate the learning agreement
after 1 October but before 1 November in the autumn semester or after 1 March but before 1 April in
the spring semester, he or she shall pay 50% of the tuition fee.
3.6 If the continuing education student has not submitted an application to terminate the learning
agreement before 1 November in the autumn semester or before 1 April in the spring semester, he or
she shall pay the tuition fee in full.
3.7 If the university terminates the learning agreement due to a violation of the agreement by the
continuing education student, the continuing education student shall pay the tuition fee in full.
3.8 If the university terminates the learning agreement for reasons attributable to the university, the
tuition fee paid by the continuing education student for the continuing education courses that have
been declared but have not been completed by the time of termination of the agreement, will be
refunded.
4. Entry into, validity and termination of the agreement
4.1 The agreement is entered into with a continuing education student, who is identified upon login to
ÕIS.
4.2 To enter into the agreement the university submits the terms and conditions of the agreement
(binding declaration of intent or offer) to the continuing education student in ÕIS. The continuing
education student agrees hereby that the terms and conditions of the agreement have been presented
to him or her in a clear and understandable manner.
4.3 After having examined the terms and conditions of the agreement, the continuing education student
either confirms (binding intent or acceptance) or does not confirm acceptance of the terms and
conditions of the agreement. The agreement between the university and the continuing education
student shall be deemed to have been entered into when the student has confirmed "I accept the terms
and conditions of the Learning Agreement with a Continuing Education Student for Continuing
Education Studies". The continuing education student confirms his or her acceptance electronically after
having read, understood and accepted the terms and conditions of the agreement.
3
4.4 The parties understand and agree that the continuing education student, by granting his or her
acceptance to the terms and conditions of the learning agreement, confirms that it is sufficiently clear
that the parties have reached an agreement for entry into the learning agreement and the learning
agreement has been entered into under the terms and conditions laid down therein.
4.5 The agreement shall enter into force when the student confirms the acceptance specified in clause
4.3 and shall be valid until the end of the period specified in clause 1.1 of the learning agreement.
4.6 The parties do not have the right to withdraw from the learning agreement.
4.7 The parties can terminate the learning agreement at any time by written agreement.
4.8 Notification of cancellation of the agreement shall be presented to the other party in writing.
5. Final provisions
5.1 The agreement has been entered into in a format which can be reproduced in writing and contains
the names of the persons who entered into the agreement, but the agreement need not bear
handwritten signatures.
5.2 The parties agree that official information shall be sent to the continuing education student's ÕIS
account and the taltech.ee or ttu.ee e-mail address and the information shall be deemed to have been
delivered to the continuing education student and it is deemed that the student has had a reasonable
opportunity to acquaint himself or herself with it if thee (3) working days have elapsed from sending the
information.
5.3 In instances not regulated by this agreement, resolutions shall be made in compliance with the
legislation of the Republic of Estonia and the university.
5.4 Disputes arising from the learning agreement shall be resolved by negotiations. In case of failure to
reach an agreement, the dispute shall be resolved in Harju County Court pursuant to the legislation in
force in the Republic of Estonia.
5.5 The learning agreement has been drawn up under Estonian law.
Tallinn University of Technology Continuing education student
Confirmed by the continuing education student day
month year
APPROVED
by Rector's directive No 29
of 26.06.2019
Annex 8
LEARNING AGREEMENT No number WITH AN EXTERNAL STUDENT FOR CONTINIUING EDUCATION
STUDIES
(the agreement is concluded with a person, who wants to take examinations or assessments without
participating in regular studies)
Tallinn University of Technology, represented under a letter of authorisation by the Head of the Centre
for Open Education first and last name (hereinafter referred to as "the university") and external
student's first and last name (hereinafter referred to as "the external student"), (hereinafter the
university and the external student referred separately as "party" and together as "parties") have
entered into this Learning Agreement with an External Student for Continuing Education Studies
(hereinafter the special and general provisions referred together as "the agreement") on the following
terms:
I. SPECIAL PROVISIONS
1. Object of the agreement
1.1 The object of the agreement is the continuing education service provided to the external student by
the university in the period from day month year to day month year and the provision thereof on the
following terms and conditions:
Course code Course title ECTS Price
1.2 Requisites of the Parties:
Tallinn University of Technology External student
Ehitajate tee 5 Name: first and last name
19086 Tallinn Personal identification code: personal
identification code
Registry code: 74000323 Address: street
EE201010052037382001 ZIP code city/county
AS SEB Pank e-mail
e-mail Phone
Phone
1.3 The general provisions of the learning agreement have been approved by the Rector's directive No
number of day month year.
II. GENERAL PROVISIONS
2. Rights and obligations of the parties
2.1 The university undertakes to:
2.1.1 enable the external student to take assessment tests and examinations as set out in the Academic
Policies established by the university provided that the tuition fee has been paid;
2.1.2 submit an invoice to the external student within 5 (five) calendar days from entry into the
agreement;
2.1.3 notify the external student of overdue tuition fee in the study information system ÕIS (hereinafter
referred to as "ÕIS").
2.2 The university has the right to:
2.2.1 request from the external student payment of the tuition fee according to the invoice issued, and
fine for delay on the overdue amount;
2.2.2 establish the academic policies;
2
2.2.3 not allow the external student to take assessment tests or exams in case he or she has overdue
tuition fee;
2.2.4 transfer, in part or in full, any debt claims against the external student arising from the agreement
to a third party.
2.3 The external student shall:
2.3.1 pay a tuition fee for the education service once a semester, based on the amount of the ECTS
credits of the declared courses and the rates established by the university;
2.3.2 comply with the obligations set out in the legislation of the Republic of Estonia and the university;
2.3.3 follow the study related information in ÕIS and, if necessary, immediately update his or her
contact details in ÕIS.
2.4 The external student has the right to:
2.4.1 take exams and assessment tests provided that the tuition fee has been paid;
2.4.2 receive the necessary documents related to the continuing education service.
3. Tuition fee and the terms of payment thereof
3.1 The tuition fee is calculated by multiplying the ECTS credits of the courses declared by the external
student with the ECTS rate established by the university.
3.2 The external student shall pay the tuition fee stated on the invoice submitted by the university via
ÕIS within 14 (fourteen) calendar days from the submission of the invoice.
3.3 In case of a delay in the payment of the tuition fee, the university has the right to demand from the
external student fine for delay in the amount of 0.06% of the amount due for each calendar day the
payment is delayed.
3.4 If the university terminates the agreement due to a violation of the agreement by the external
student, the external student shall pay the tuition fee in full.
3.5 If the university terminates the learning agreement for reasons attributable to the university, the
tuition fee paid by the external student for courses that have been declared but have not been
completed by the time of termination of the agreement, will be refunded.
4. Entry into, validity and termination of the agreement
4.1 The agreement is entered into with an external student, who is identified upon login to ÕIS.
4.2 To enter into the agreement the university submits the terms and conditions of the agreement
(binding declaration of intent or offer) to the external student in ÕIS. The external student agrees
hereby that the terms and conditions of the agreement have been presented to him or her in a clear and
understandable manner.
4.3 After having examined the terms and conditions of the agreement, the external student either
confirms (binding intent or acceptance) or does not confirm acceptance of the terms and conditions of
the agreement. The agreement between the university and the external student shall be deemed to
have been entered into when the student has confirmed "I accept the terms and conditions of the
Learning Agreement with an External Student for Continuing Education Studies". The external student
confirms his or her acceptance electronically after having read, understood and accepted the terms and
conditions of the learning agreement.
4.4 The parties understand and agree that the external student, by granting his or her acceptance to the
terms and conditions of the learning agreement, confirms that it is sufficiently clear that the parties
have reached an agreement for entry into the learning agreement and the learning agreement has been
entered into under the terms and conditions laid down therein.
4.5 The agreement shall enter into force when the student confirms the acceptance specified in clause
4.3 and shall be valid until the end of the period specified in clause 1.1 of the learning agreement.
4.6 The parties do not have the right to withdraw from the learning agreement.
4.7 The parties can terminate the learning agreement at any time by written agreement.
4.8 Notification of cancellation of the agreement shall be presented to the other party in writing.
5. Final provisions
5.1 The agreement has been entered into in a format which can be reproduced in writing and contains
the names of the persons who entered into the agreement, but the agreement need not bear
handwritten signatures.
5.2 The learning agreement may be amended only by a written agreement of the parties.
3
5.3 The parties agree that official information shall be sent to the external student's ÕIS account and the
taltech.ee or ttu.ee e-mail address and the information shall be deemed to have been delivered to the
external student and it is deemed that the student has had a reasonable opportunity to acquaint himself
or herself with it if thee (3) working days have elapsed from sending the information.
5.4 In instances not regulated by this agreement, resolutions shall be made in compliance with the
legislation of the Republic of Estonia and the university.
5.5 Disputes arising from the agreement shall be resolved by negotiations. In case of failure to reach an
agreement, the dispute shall be resolved in Harju County Court pursuant to the legislation in force in the
Republic of Estonia.
5.6 The agreement has been drawn up under Estonian law.
Tallinn University of Technology External student
Confirmed by the external student
day month year