Kiri

Mustvee valla üldplaneeringu (ÜP) lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (KSH VTK) osas esitatud ettepanekute ja vastusseisukohtade koondtabel Jrk nr Ettepaneku esitaja/ Ettepaneku sisu Mustvee valla seisukoht kirja laekumise kuupäev ja nr 1. RMK 1. RMK on seisukohal, et Mustvee valla üldplaneeringu ja 1. Metsa-aladele seatakse ÜP 04.06.2019 keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamisel peab olema raames üldised nr 3-1.1/1958 arvestatud RMK põhiülesande täitmise võimalikkusega ja erinevad kasutamistingimused vastavalt riigi maale seatavad maakasutuse või metsade majandamise planeeringu täpsusastmele. piirangud peavad olema neis dokumentides kajastatud ja 2. KSH’s käsitletakse metsamaale põhjendatud. kavandatavate mittemetsamajanduslike objektide 2. Samuti palume üldplaneeringu seletuskirjas ja keskkonnamõju mõju vastavalt kavandatavale strateegilise hindamise aruandes esitada metsamaale kavandatud tegevusele. KSH-s käsitletakse mittemetsamajanduslikel eesmärkidel teostatavate tegevuste osas alternatiive vastavalt KeHJS §40 lg alternatiivide võrdlused, sh käsitledes ka metsamajanduslikku 4 p 3-le, kus alternatiividena tegevust. mõistetakse laiemaid põhimõttelisi arengusuundi. VTK koostamise 3. RMK teeb, olles RMK poolt majandatavate metsade osas seisus ei nähta ette, et laiemad vastutavaks isikuks, ettepaneku täiendada keskkonnamõju arengualternatiivid tekiksid strateegilise hindamise aruannet, sh sotsiaal-majanduslikku metsamaade kasutuselevõtul hinnangut, peatükiga, mis puudutab üldplaneeringuga määratud muuks otstarbeks. puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste 3. Ettepanekut kaalutakse KSH kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või aruande koostamise käigus. tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks 4. Ettepanekut kaalutakse määratud metsade majandamist ja nende metsade uuendamist planeeringu koostamisel. vastavalt metsaseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud piirangutele. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 4. Üldplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida RMK poolt majandatavate metsade osas, et lubatud on kõik raieliigid, kusjuures detailsed kavad puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud aladel kasvavate metsade majandamiseks ja uuendamiseks koostatakse koostöös kohaliku omavalitsusega, arvestades metsade olemit, nende  kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis. 5. Lennuamet Ettepanekud puuduvad, sest valla territooriumil avalikus kasutuses olevaid LS ja KSH VTK dokumendi 06.06.2019 lennuvälju ega kopteriväljakuid ei ole. muutmiseks puudub vajadus. nr 4.6-8/19/2422-3 6. Veeteede Amet Märkusi ega täiendavaid ettepanekuid veeliikluse ohutuse tagamise LS ja KSH VTK dokumendi 14.06.2019 seisukohalt ei ole. muutmiseks puudub vajadus. nr 6-3-1/1333 7. Tarbijakaitse ja Ettepanekud selles etapis puuduvad. Soovivad olla kaasatud kui LS ja KSH VTK dokumendi Tehnilise Järelevalve asjaomane asutus. Kontaktiks menetluses on [email protected] muutmiseks puudub vajadus. Amet e-kiri 21.06.2019 8. Elering AS 1. Elering AS-i elektrivõrgu planeeritavad muutused Mustvee 1. Elering AS teadaolevate ja 21.06.2019 vallas võimalike arenguvajadustega nr 11-4/2019/476-2 Kavas on 330 kV ülekandeliinide Viru-Tsirguliina L353 ja Balti-Tartu L300 arvestatakse ÜP koostamise rekonstrueerimine. Liini Viru-Tsirguliina L353 ehitustegevus lõppeb käigus. eeldatavasti aastal 2025, Balti-Tartu L300 liinil eeldatavalt aastal 2022. 2. Elektrivõrgu kaitsevöönditega Balti-Tartu L300 liiniga on kavas ühtedele mastidele tõsta 110 kV õhuliinid arvestatakse ÜP koostamise Mustvee-Alutaguse L104B, Tartu-Saare L157 ja Mustvee-Saare L158. käigus. Lisaks ühendatakse Mustvee-Saare L158 liinilõik kokku Mustvee-Kantküla L130A liiniga, mida kirjeldab täpsemalt joonis 1. Planeeritud on ka Mustvee LS ja KSH VTK dokumendi alajaama rekonstrueerimine, eeldatav ehitusperiood on aastatel 2022- muutmiseks puudub vajadus. 2023. On võimalik, et rajatakse Mustvee 330 kV jaotuspunkt, mille käigus tekivad liinide Paide-Viru L356 ja Viru-Tsirguliina L353 asemele liinid Viru-Mustvee, Mustvee-Tsirguliina ja Mustvee-Paide. Jaotuspunkti täpne asukoht selgub liini Viru-Paide L356 trassivaliku projekti käigus. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndid, millega planeeringu koostamisel peab arvestama Elektriohutusest tulenevalt on piiratud tegutseda õhuliini kaitsevööndis. Kaitsevöönd on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamiseks on kitsendatud selle ala kasutamisvõimalusi, kusjuures kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pingest. Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad  mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on: • 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit; • 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. 9. Keskkonnaamet 1. Ehituskeeluvöönd (edaspidi EKV): 1. Planeeringu koostamise käigus ÜP-s märkida ära EKV ulatuses erandeid tekitavad olukorrad (metsamaa käsitletakse EKV vähendamise 26.06.2019 erisuslooduskaitseseaduse (LKS)§ 38 lg 2, tiheasustusala erisus LKS § 38 temaatikat, ameti seisukohad nr-5/19/127-2 lg 1 p 3). Metsamaa erisust planeeringujoonistel graafiliselt pigem mitte võetakse teadmiseks. kujutada (ajaliselt liialt muutuv, küll aga lisada märkusena). ÜP seletuskirjas 2. ÜP käsitleb paadisildu ja ja joonistel määratleda üheselt olemasolevad, laiendatavad ja sildumiskohti ÜP-s ja KSH-s moodustatavad tiheasustusalad (arvestades ka LKS § 41). vastavalt planeeringu Üldplaneeringu mastaapi arvestades tuua välja olulisemad LKS § 38 lg 4 ja täpsusastmele ja kavandatavale 5 erisuste alla minevad objektid. Näiteks kavandatavad tehnovõrgud ja tegevusele. Anname teada, et rajatised ehituskeeluvööndis, tiheasustusalal olemasolev ehitusjoon, Rahandusministeeriumi supelrannad, planeeritavad avalikult kasutatavad teed (sh kergliiklusteed), Regionaalhalduse osakond sadamate, sildumis-ja randumiskohtade võrgustik ning juurdepääsud neile. kavandab Peipsi ranna-ala EKV korrigeerimine ja vähendamine ning suurendamine uuringu koostamist, mis mh (planeerimisseaduse (PlanS)§ 75 lg 1 p 12). Kuna uue üldplaneeringu kaardistab veeliikluse erinevad koostamisel senine sama territooriumi hõlmav üldplaneering kaotab taristud. Uuringu valmides saab kehtivuse, siis kaotavad kehtivuse ka sellele antud nõusolekud (kaasa kasutada sisendit teema arvatud nõusolekud EKV vähendamiseks), siis tuleks viia üldplaneeringu kajastamiseks ÜP-s. koostamise raames läbi varasemate üldplaneeringutega antud EKV 3. KSH-s hinnatakse mõjusid vähendamise kaardistamine, mis võimaldaks varasemate EKV vastavalt ÜP täpsusastmele ja vähendamiste nõusolekute kehtima jäämise ja kandumise uude kavandatavale tegevusele. planeeringusse. EKV vähendamise kaardistamisel tuleks vastaval joonisel 4. ÜP-s ja KSH-s käsitletakse ning seletuskirjas või lisas kujutada/loetleda varasemad EKV kaitstavaid loodusobjekte, sh vähendamised. Üldplaneeringu tööprotsessi ja/või kooskõlastamise käigus Natura alasid. annab Keskkonnaamet ka seisukoha, kas varasemad EKV vähendamised 5. ÜP koostamisel määratakse jäävad kehtima ja nendega võib uue ÜP puhul arvestada (kui olud on kallasrajale juurdepääsud. oluliselt muutunud, siis erandjuhul võib olla vajalik nende alade puhul ka 6. ÜP koostamise käigus uus EKV vähendamise kaalumine). Juhul kui koostatava üldplaneeringu analüüsitakse ja korrigeeritakse raames ei viida läbi EKV kaardistamist ja/või ei tooda välja, et eelmiste vajadusel rohevõrgustiku ulatust üldplaneeringutega on EKV-d vähendatud, siis automaatselt varasemad lähtuvalt nõusolekud EKV vähendamiseks uude planeeringusse üle ei kandu. maakonnaplaneeringust ja 2. ÜP võiks lisaks käsitleda paadikanalite ja ebaseaduslike rohevõrgustiku planeerimise sildumiskohtade teemat. ÜP menetluse käigus võiks kaardistada juhendist. ÜP raames seaduslikud ja ebaseaduslikud kanalid ning sildumiskohad. kaalutakse objektide kohaliku Kaaluda tuleks, millised kanalid peaks vajadusel sulgema. KSH-s kaitse alla võtmise vajadusi.  tuleks hinnata ka ebaseaduslike kanalite/sildumiskohtade mõju 7. ÜP ja KSH raames arvestatakse Peipsi järve seisundile, vee-elustikule. Lisaks raskendavad üleujutusohuga ning seatakse ebaseaduslikud paadikanalid vaba liikumist kallasrajal ja vajadusel tingimused ohu/riski rohevõrgustiku toimimist. leevendamiseks. Objektipõhist 3. Probleemiks on ka Peipsi järve ranna-ala puhastamise teemad, mis hindamist KSH raames läbi ei tuleks ka KSH-s läbi mõelda, et kohelda kõiki kinnistu omanikke viida. võrdselt. Kaaluda, kas saaks seada ranna-ala puhastamisel eraldi 8. Planeeringus näidatakse tingimusi tiheasutusaladel. Tuleks hinnata, kas oleks võimalik kaitstava liigi ühendada inimeste huvi oma majapidamiste all olevat randa leiukoht/püsielupaik üldistatult – hooldada Loode-Peipsi hoiuala kaitse-eesmärkidega s.o kaitsekategooriat ei (madalmurused rannad sobiksid ka lindudele). kajastata. 9. Planeeringus kaalutakse 4. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura, liikide leiukohad: metsaraie tingimuste seadmise Kujutada maakasutusplaanil ja/või piirangute/keskkonna/looduskaitse vmt vajalikkust ja teostatavust, mõju joonisel, liikide leiukohtade puhul seejuures arvestades LKS § 53. ÜP-s hinnatakse vastavalt kajastada loodusobjektide ajaline seis (EELIS-e väljavõtte aeg) ning kavandatavale tegevusele. märkida, et andmedvõivad olla ajas-ruumis muutuvad. ÜP-s arvestada 10. Planeeringus kaalutakse konkreetsete objektide kaitse-eeskirjade ja neis seatud tingimustega. maardlate avamise vajadusi ja Kaitstavate loodusobjektide kattuvus puhke- ja virgestusaladega, võimalusi, kaaludes sellega külastustaristu. Arvestada projekteeritavate objektidega. Vt altpoolt I ja II kaasnevaid olulisi mõjusid ja kaitsekategooria liikide kujutamine ÜP-s. õigusakte. Ameti seisukohad ÜP KSH-s viia läbi Natura hindamine, arvestades lisaks otsestele mõjudele võetakse teadmiseks. ka kaudseid ja kumuleeruvaid mõjusid. Sõltuvalt mõjuallika ja/või planeeringu täpsusastmest eelhindamise või asjakohase hindamisena LS ja VTK dokumenti (tehtud peab olema vähemalt Natura-eelhindamine, kui kohaliku korrigeeritakse Maa-ameti huvi omavalitsuse (KOV) või selle mõjualale, nt vahetult KOV piiri taha, jääb osas, samuti uuendatakse mõni Natura ala). Hindamise üheks väljundiks võiks olla teadaolevate andmeid vastavalt Eesti objektide-juhtude määratlemine, mille puhul edaspidistes etappides oleks Maavarade koondbilansile 2018. vajalik asjakohane hindamine. Arvestades viimaste kohtulahenditega1 võib 11. ÜP koostamisel arvestatakse vajalik olla asjakohase hindamise läbiviimine ja ei saa enam piirduda vaid transpordist tootmisest eelhindamisega. Natura erandi taotlemise vajadusel tuleks arvestada ka tulenevate võimalike mõjudega. võimalusega, et ÜP kehtestamiseks võib olla vajalik taotleda Vabariigi KSH raames vaadeldakse Valituse nõusolekut. õhusaaste mõjusid kompleksselt, VTK-sse lisatakse 5. Kallasrada, selle sulgemine ja ümbersuunamine, sellele ka paiksete heiteallikatega juurdepääsuvõimalused. arvestamise vajadus. Plans § 75 lg 1 p 11 kohaselt ÜP ülesanne on kallasrajale avaliku 12. Planeeringu koostamisel juurdepääsutingimuste määramine. Lisaks, KeÜS § 39 lg 3 kohaselt arvestatakse Ida-Eesti otsustatakse kallasraja sulgemine ÜP-ga. Seoses arvukate kanalitega on vesikonna veemajanduskavas Peipsi järve kallasraja kasutamine tihti raskendatud. Teemat tuleks aastateks 2015-2021 käsitleda KSH koostamisel. meetmetega. ÜVK kavandamine lähtub vastava sektori 6. Riiklikul tasemel mitte kaitstavad loodusväärtused: arengukavadele ja -vajadustele. Rohevõrgustik (rohetaristu), vajadusel selle ruumikujude korrigeerimine ja Objektide ja kitsenduste kaitse ning kasutustingimuste seadmine, PlanS § 75 lg 1 p 10. Ruumikujude kajastamine toimub ÜP-s puhul lähtuda eelkõige kehtestatud maakonnaplaneeringutest. Viimasel vastavalt planeeringu ajal on lisaks rohevõrgustikule tähelepanu pöörama ka sinivõrgustikule. täpsusastmele. Palume teemaga arvestada ÜP ja selle KSH koostamisel. Looduskaitselist tähelepanu omavate kooslustega (sh vääriselupaigad (VEP), pool- LS ja VTK dokumenti lisatakse looduslikud kooslused (PLK), märgalad) arvestamine, nt nendega reoveekogumisalad ja arvestamine rohevõrgustiku korrigeerimisel. Riiklikku looduskaitselise perspektiivse tähtsuse minetanud loodusobjektide ja teiste kohalikku tähtsust omavate ühiskanalisatsiooniga alade objektide kohaliku kaitse alla võtmine. kaalumise vajadus (ptk 3.2.4.1). 13. Jäätmekäitluse vajadusi 7. Kliimamuutustega kohanemine sh üleujutusalad: kajastab tabel ptk 2.2. ÜP Üleujutusohtlike alade määratlemine (mis ei võrdu LKS § 35 lg 4 kohaste ülesannetega, kus on välja korduvate üleujutustega aladega ega piirdu vaid maandamiskava alusel toodud kompostimisväljakute määratudüleujutusohuga riskipiirkondadega), üleujutusohuga aladel kavandamise vajadus. ehitustingimuste seadmine. Lisaks palume hinnata ka paisudega seotud LS ja VTK Ptk 2.3.2.1 lisatakse avariiriske ja vajadusel seda meetmeid ohtude leevendamiseks. „Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valla ühine jäätmekava 2018– 8. I ja II kaitsekategooria liikide kujutamine ÜP-s: 2023“. LKS § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategoorialiigi isendi täpse elupaiga 14. LS ja VTK dokumenti asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud, samapõhimõtet täiendatakse radooni teemaga. KeA rakendab ka planeeringute puhul. 15. LS ja VTK dokumenti Seega on kaks võimalust: täiendatakse vastavalt 1. Koostada planeeringust kaks versiooni – avalik versioon ja ettepanekutele. ametkondlikuks kasutuseks mõeldud versioon (esimeses I ja II kaitsekategooria liikide leiukohti ja püsielupaiku (PEP) planeeringujoonistel LS ja KSH VTK dokumenti ei kujutata, teisel kujutatakse); täiendatakse vastavalt 2. Või kujutada planeeringu avalikus versioonis I, II ja III kaitsekategooria eeltoodud seisukohtadele. liike ja PEP-e „tsenseeritult“ – näiteks ühe tingmärgiga „kaitstava liigi leiukoht/püsielupaik“ eraldamata kaitsekategooriaid. Üldjuhul oleks eelistatud teine variant, kus näidatakse ÜP joonistel (sõltuvalt vajadusest ja planeeritavast alast kõiki (nt tiheasustusaladel) või siis maakasutuse planeerimisel olulist tähtsust omavaid (kusagil rohevõrgustikus paiknevate leiukohtade kujutamine võib osutuda pigem infomüraks) kaitsealuste liikide leiukohti/PEP-e ühe tingmärgiga „kaitstava liigi leiukoht/püsielupaik“, kuid erandina ei kujutata I kaitsekategooria liigi ringikujulisi (ehk otseselt LKS § 50 lõikest 2tulenevaid) PEP-e. Antud märkus peab olema ka planeeringu tekstis ja/või legendis kajastatud. Juhul, kui ÜP-ga kavandatakse olulisi maakasutusmuutusi kaitstavate liikide leiukohtades, oleks soovitav planeeringu piirangute joonistel (juhul, kui sellised vastava täpsusastmega vormistatakse, näiteks tiheasustusaladel) need alad ka vastavalt markeerida (nt alana, kus arendustegevustel arvestada liigikaitseliste tingimustega), teavitamaks, et antud aladel arendamisel on teatavad looduskaitselised kitsendused, mille sisuline pool selgub siis alles arenduse detailsetes etappides. 9. Metsakasutus: Metsaseaduse § 231 näeb ette võimaluse asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Teeme ettepaneku KSH-s teemat käsitleda ja hinnata kas selliste piirangute seadmiseks on vajadus. Seejuures iga kitsendus peab olema põhjendatud, proportsionaalne ja üheselt mõistetav (arusaadav, sh kinnisasja omanikule). Nimelt, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele, võib kinnisasja omanik taotleda talle kuuluva kinnisasja võõrandamist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt õiglase ja kohese tasu eest (kinnisasja sundvõõrandamise seaduse §3 lg 2). 10. Maavarad: LSK ptk 2.2 tabeli punktis 15 on ära toodud, et teemat käsitletakse ning täpsustatakse kasutustingimusi. PlanS § 75 lg 1 p 15 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Sellest tulenevalt tuleb ÜP-ga määrata maardlatega ja maavara kaevandamisega kaasnevad mõjud maakasutusele ning ehitiste ehitamisele. Lisaks tuleb käsitleda ala kaevandamisjärgset maakasutust. Olulised küsimused on nt järgnevad: Millised on mõjud ja millised kitsendused sellega kaasnevad? Millised tingimusi on otstarbekas seada üldplaneeringuga? Kuidas võiks kaevandamine aidata kaasa piirkonna arengule? Milline võiks olla maakasutus peale maavara ammendumist (nt lasketiir, puhkeala, sõudekanal, mets)? Arvestades, et kaevandamislube andes määratakse loas ära kaevandatud maa korrastamise (planeeringus mitte kasutada sõna „rekultiveerimine“) suund igale mäeeraldisele individuaalselt. Eelkõige lähtutakse senisest maakasutusest ning edasisest visioonist. Turbatootmisalad korrastatakse enamasti soodeks, liiva-ja kruusakarjäärid metsa või rohumaadeks. Kaevandades allpool põhjaveetaset korrastatakse veekoguks. Enne kaevandamise lõppu antakse ettevõttele korrastamistingimused ja selle alusel tehakse korrastamisprojekt. Eestis on teatud piirkondades suur ehitusmaavarade nõudlus, mis survestab uute karjääride avamist, mis omakorda võib tekitada (tekitab) pingeid kogukondade ja arendajate vahel. Ühelt poolt tuleb kohalike kogukondade arvamust arvestada, kuid selge on ka see, et kusagilt peab ehitusmaavarasid kaevandama. Seega on vajalik leida võimalusi nende vastandlike huvide tasakaalustamiseks. Ühelt poolt tuleks planeerimisel konfliktide ennetamiseks vältida asustuse ja muude maa kasutusviiside, mida võiks kaevandamine häirida, kavandamist kasutuses aga ka veel avamata maardlate vahetusse lähedusse ning samuti potentsiaalsete maardlate lähedusse (nt asi on uuringu faasis). Samas peaks planeeringu koostamisel aga arvestama kindlasti sellega, et maavara on vajalik kaevandada ja kuskil peab seda tegema, et tagada varustuskindlus. Tegemist on teemaga, mis on aina rohkem päevakohane. Igal juhul tuleb üldplaneeringu koostamisel lähtuda sellest, et maardlatega ja potentsiaalsete maardlatega tuleb arvestada, ei saa võtta seisukohta, et kaevandamine ei ole lubatud. Samuti mitte kanda planeeringusse kohustust, et maavara kaevandamise loa taotluse menetlemisel tuleb teha keskkonnamõju hindamine. Tuleb analüüsida, missugused on konfliktsed alad. Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada maapõueseaduse § 15 lg 7, mis sätestab, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering, detailplaneering ja kohaliku omavalitsuse eriplaneering PlanS-is sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega (Maa-ametiga). Teeme ettepaneku täiendada peatükis 4.1 Keskkonnaministeeriumi/Maa- ameti huvi selles osas täiendada. Ptk 3.2.6.1 on viidatud Eesti Maavarade 2017 aasta koondbilansile. Käesolevaks hetkeks on avaldatud ka 2018 aasta koondbilanss, mille tõttu teeme ettepaneku VTK ajakohastada viimaste andmetega. Liivamaardlate loetelust on välja jäänud Maetsma liivamaardla (reg kaart 168) –5,2 ha ja Jaama liivamaardla (reg. kaart 270) –18,49 ha. 11. Välisõhk ja müra: Üldplaneeringu koostamisel tuleks lähtuda Eesti Keskkonnastrateegiast aastani 2030 (http://www. ee/sites/default/files/elfinder/article_files/ks_loplil_riigikokku_pdf.pdf), milles on ühe probleemina välja toodud transpordist tulenev saaste. Lisaks tuleks üldplaneeringu koostamisel arvesse võtta, et tööstuspiirkonnad tuleks planeerida tiheasustusest piisavalt eemale, sest ennekõike sellest tulenev lõhna või mürahäiring tekitab hiljem probleeme, mida lahendada on väga raske. Näiteks puidu ja mööblitööstus (müra, lõhn), ka värvimisega tegelevad remonditöökojad (kemikaalide lõhn), linnu ja loomakasvatused (lõhn), igasuguste vedelproduktide (kütuste, kütusekomponentide) laadimine ning hoiustamine (lõhn, müra) aga ka tahkekütusel katlamajad (nn toss või suits, lõhn, müra), karjäärid (tolm, müra) tekitavad probleeme, kui need on elanikele lähedal. Samas tuleks teha vahet saastavamal tööstusel/tootmisel/tegevusel (vt eelpool näiteid) ja vähemsaastavamal (nt erinev käsitöö, teatud väiksem toiduainetööstus), see ära defineerida ning kasutada vähemsaastavama tööstuse ala nn puhveralana. Praeguses dokumendis on õhukvaliteedi peatüki all (lk 39-40) juttu ainult õhusaasteluba ja kompleksluba omavatest käitistest. Juhime tähelepanu, et õhukvaliteedi hindamisel tuleb heitallikate koosmõju arvestamisel kaasata ka paikse heiteallika registreeringut omavad käitised (paljud senised õhusaasteloa omajad vajavad nüüdseks vaid registreeringut). 12. Veekeskkond: VTK lk 36-37 ptk 3.2.6.3 on kirjeldatud Mustvee valla territooriumil asuvate pinnaveekogumite seisundit ning kesise ja halva seisundi põhjuseid. Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks 2015-2021 (edaspidi VMK) ja VMK meetmeprogrammis on nimetatud veekogumite seisundi parandamiseks väljatöötatud meetmed, mille rakendajaks on teiste seas ka kohalik omavalitsus. Eelnevast tulenevalt palub Keskkonnaamet arvestada üldplaneeringu koostamisel VMK meetmeprogrammis toodud meetmetega, mille rakendajaks on kohalik omavalitsus. ÜP-s tuleks kajastada maakasutuse kitsendusi põhjustavad objektid joogiveeallikad (sanitaarkaitsealad) ja reoveepuhastid (kujad). Hinnata tuleks vajadust reserveerida maad perspektiivsete objektide rajamiseks (puhastid jne). Veeseaduse § 241 lg 3 kohaselt valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalade piirid kannab kohalik omavalitsus kuue kuu jooksul pärast nende kinnitamist üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole määratud reoveekogumisalaks. Hetkel on Mustvee vallas kehtestatud Voore(registrikood RKA0490126), Ulvi (RKA0440113), Mustvee (RKA0490144), Lohusuu (RKA0440099), Kääpa-Mustvee (RKA0490125), Kasepää (RKA0490575) ja Avinurme (RKA0440114) reoveekogumisalad. Palume LSK ja VTK-d täiendada reoveekogumisala ja perspektiivse ühiskanalisatsiooni teemaga ja seda ÜP-s kajastada. 13. Jäätmekäitlus: PlanS § 75 lg 1 p 2 kohaselt on üldplaneeringu üks ülesanne kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. VTK-s ei ole nimetatud, kas on plaanis kavandada uusi jäätmekäitluskohti ja milliseid tingimusi erinevatele jäätmekäitluskohtadele on kavas seada. Teeme ettepaneku täiendada LS ptk 2.3.2.1 lisades sinna sektorarengukavana „Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valla ühine jäätmekava 2018–2023“. Üldplaneeringu koostamisel palume võtta arvesse riigi jäätmekavaga 2014- 2020 (https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/riigi- jaatmekava-2014-2020) seatud eesmärke. 14. Kiirgus: Esialgse eesti radooniriski levilate kaardi (Eesti Geoloogiakeskus, 2004) kohaselt on Mustveevald normaalse või madala radooniriski alal, kus lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid. KSH koostamise käigus tuleks selgitada välja, kas on esinenud radooniga probleeme ja kas mingis piirkonnas vajaks teema täpsustamist. Teeme ettepaneku lisada teema KSH väljatöötamise kavatsusse. 15. Üldised tähelepanekud ja ettepanekud:  1. Teeme ettepaneku VTK peatükki 3.2.4 täiendada osaga, mis kajastaks sadamaid, slippe ja muid veeliikluse taristuobjekte. 2. VTK ptk 4.1 kaasamise kohta koostatud tabelis teeme ettepaneku lisada ka Vinni vald naaberomavalitsuste loetelusse, keda kaasata. 3. ÜP ja KSH ajakavas palume korrigeerida maavanema nimetus valdkonna eest vastutavaks ministriks. Kokkuvõtvalt on Keskkonnaamet seisukohal, et koostatud lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on asjakohased ja piisavad, kui üldplaneeringu ja selle KSH koostamisel arvestatakse meie kirjas toodud ettepanekute ja soovitustega. Keskkonnaameti hinnangul on koostatud ekspertgrupp piisav ja pädev käesolevat KSH-d läbi viima Keskkonnaameti pädevusse jäävates valdkondades. 10. Maa-amet 1. MaaPS §14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada 1. Planeeringu koostamisel 27.06.2019nr 6-3/19/9505-2 maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, arvestatakse MaaPS-ga. kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara 2. LS ja VTK dokumenti kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu parandatakse vastavalt olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu ettepanekule. olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või 3. Jooniseid täpsustatakse halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale vastavalt ettepanekule. juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka 4. Kaasamise tabelis avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või täpsustatakse Maa-ameti ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, huvi vastavalt ettepanekule. mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Palume 5. ÜP koostamisel määratakse planeeringu koostamisel maardlate aladel arvestada MaaPS-s mäetööstusmaa vastavalt sätestatuga. kavandatavale tegevusele. 2. Seisuga 19.06.2019 asuvad Mustvee valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK dokumenti ja territooriumil osaliselt või täielikult 14 keskkonnaregistri maardlate jooniseid täiendatakse vastavalt nimistus arvel olevat maardlat ja 7 kehtiva kaevandamisloaga eeltoodud seisukohtadele. mäeeraldist. Mustvee valla üldplaneeringu joonisele Maakasutusplaan on korrektselt kantud Mustvee vallas olevate maardlate piirid ja olemasolevad mäetööstusmaad seisuga 16.04.2019. Mustvee valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse dokumendi peatükis 3.2.6.1. GEOLOOGIA JA MAAVARAD on kirjeldatud Mustvee vallas olevad maardlad. Täpsustame, et lisaks loetletud maardlatele jääb Mustvee valla territooriumile veel Jaama  liivamaardla (registrikaardi nr 270) ja Maetsma liivamaardla (registrikaardi nr 168). Lisaks on loetletud maardlate nimekirjas jäänud märkimata Tõikvere turbamaardla registrikaardi number 305 ning ekslikult on märgitud Veia liivamaardla pindalaks 7,47 ha (korrektne pindala on 13,05 ha). Palume täpsustada peatükki 3.2.6.1. GEOLOOGIA JA MAAVARAD. 3. Palume üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel olevate maardlate piire. Mustvee valla üldplaneeringute jooniste Avinurme alevik, Kääpa küla, Lohusuu alevik, Mustvee linn, Omedu küla, Raja küla ja Voore küla märkustes on kirjeldatud, et kaartide koostamisel on kasutatud Maa-ameti maardlate andmeid seisuga 16.04.2019. Märgime, et nimetatud joonistel puuduvad maardlate piirid. Palume täiendada jooniseid Voore küla ja Kääpa küla maardlate piiridega ning kaaluda võimalust jätta jooniste Avinurme alevik, Lohusuu alevik, Mustvee linn, Omedu küla ja Raja küla märkustest välja, et kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti maardlate andmeid seisuga 16.04.2019. 4. Peatükis 4.1 KOOSTÖÖ JA KAASAMINE on märgitud Maa-ameti mõju ja/või huvi selgituseks riigi omandis oleva maa valitseja. Täpsustame, et keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. Palume täiendada Maa-ameti mõju ja/või huvi maardlatega seonduvalt. 5. Palume üldplaneeringus anda mäetööstusmaa juhtotstarve kehtivatelubadega mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele. Palume anda reserveeritava mäetööstusmaa juhtotstarbe nendele aladele, kus on menetluses maavara kaevandamise loa taotlus. Vajadusel võib mäetööstusmaa juhtotstarbest eraldada turbatööstusmaa juhtotstarbe. 11. Maanteeamet Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, kaaluda neid 1. 26.06.2019 kohakeskselt, kajastada allpool viidatut vastavalt üldplaneeringu 1.1. Jõgeva MP-s toodud nr 15-2/18/48149-5 täpsusastmele ja teha üldplaneeringu koostamise protsessis sisulist põhimaanteel asuva ristmiku koostööd Maanteeameti Taristu teenuste osakonna piirkondlike rekonstrueerimine on Mustvee spetsialistidega. linnas ellu viidud. Muud ruumivajadused puuduvad. 1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha 1.2. Planeeringuga määratakse määramine: vajadusel juurdepääsuteede ja 1.1. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringuga kavandatud kergliiklusteede asukohad ning teedevõrgustik - so riigiteede perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, sadamate asukohad ja kogujateed jms. kasutamistingimused. 1.2. Analüüsida kohaliku teedevõrgu piisavust juurdepääsude tagamisel 1.3. Planeeringu koostamise ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja raames kaalutakse erateede avaliku jalgteede) üldised asukohad. Üldplaneeringu üks ülesanne on kasutuse määramise vajadusi ja transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, võimalusi. raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. 2. 2.1. Riigiteede kaitsevöönditega Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee. Igaühel neist on arvestatakse planeeringus vastavalt oma funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja EhS-ile. taristuministri 25.06.2015 määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede 2.2. Kaitsevööndite suurema laiuse nimekiri“: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv. Igal määramist alevike tänavatel riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel kaalutakse ÜP koostamise käigus. määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on 2.3. Kaitsevööndi vähendamise toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee ettepanekud tehakse vajadusel ÜP projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi käigus. Normid). Normidest nähtub, et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks 2.4. Planeering edastatakse GIS riigiteedega on klasside kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib formaadis. olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla vastavalt vajadusele. 3. 1.3. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS 3.1. Võetakse teadmiseks. § 75 lg 1 p 29 kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. 3.2. Ettepanekuga arvestatakse ÜP koostamise käigus. 2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava 3.3. Planeeringu käigus kaalutakse kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine: kõrgete rajatiste kavandamise 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tingimuste seadmist. tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel. 3.4. ÜP-s lähtutakse kaitsevööndist, 2.2. Mustvee linna ning Avinurme ja Lohusoo alevikke läbivad riigiteed on täiendava vööndi määramist ei EhS § 92 lg 3 mõistes tänavad. Oleme EhS § 71 lg 3 alusel hinnanud peeta vajalikuks. nimetatud asulaid läbivate riigiteede kaitsevööndite ulatust. Välja 3.5. ÜP raames kaalutakse kujunemata hoonestusjoone, linnalise liikluskeskkonna puudumise tõttu ja teedevõrgu täiendamise vajadust tee funktsioonist lähtuvalt teeme ettepaneku määrata järgnevatel riigiteedel arendus- ja elamualade kaitsevööndi laiuseks 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast arvatuna: kavandamisel. 2.2.1. Riigitee nr 21 Rakvere – Luige km 53,15-53,40 ja km 53,50-53,57. 3.6. Ettepanekuga arvestatakse ÜP 2.2.2. Riigitee nr 1320 Avinurme km 0,0-0,03. koostamisel. 2.2.3. Riigitee nr 35 Iisaku – Tudulinna – Avinurme km 29,1-29,6. 3.7. Ettepanekut kaalutakse ÜP 2.2.4. Riigitee nr 13164 Avinurme - Paadenurme km 0,42-1,12. koostamise käigus. 2.2.5. Riigitee nr 13162 Kalma – Avinurme km 13,9-14,6. 2.2.6. Riigitee nr 13161 Lohusoo – Maetsma km 2,0-2,3. 4. 2.2.7. Riigitee nr 36 Jõgeva – Mustvee km 36,68-36,97. 4.1. Põhimõttega arvestatakse ÜP 2.2.8. Lohusoo alevikku ja Mustvee linna läbiva riigitee nr 3 Jõhvi – Tartu – koostamisel. Valga kaitsevööndi laiuseks määrata 50 m arvestades asjaolu, et tegemist 4.2. ÜP koostamisel arvestatakse on rahvusvahelise põhimaanteega. võimalusel toodud ettepanekuga, 2.3. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool Mustvee linna lähtudes valla majandussektori ning Avinurme ja Lohusoo alevikke, kaalub Maanteeamet kohaliku eripäradest. omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva 4.3. Võetakse teadmiseks. kaitsevööndi laiuse vähendamist. 4.4. VTK koostamise etapis puudub 2.4. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja vajadus oluliselt muudetavate määrav joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis. teelõikude järele. Ettepanekuga 3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine: arvestatakse vajaduse ilmnemisel 3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada hilisemates etappides. ehitusloakohustuslikke hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku 5. nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et ehitusloakohustuslike 5.1. Võetakse teadmiseks. hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse 5.2. Võetakse teadmiseks, mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone multimodaalsuse võimalusi olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et kaalutakse lähtuvalt valla eripärast, arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste vajadustest ja kavandatavast häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks tegevusest. leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada, et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja 6. või KOVi kohustus. 6.1. ÜP raames määratakse müra 3.2. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada normtasemed ning arvestatakse riigiteest eraldiseisva rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta mõju leevendamise vajadusega. ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse 7. läbi avatud menetluse. 7.1. Mõju hindamine KSH-s lähtub 3.3. Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht kavandatavast tegevusest. VTK ptk kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem 3.2.6.8. kokkuvõttesse lisatakse kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja liiklusest tuleneva mõju arvestamise tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult vajadus. kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja 7.2. ÜP koostamisel arvestatakse lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = müra ja selle leevendamise tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). vajadusega vastavalt õigusaktidele. Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku Planeering esitatakse nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte kooskõlastamiseks kõikidele lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu osapooltele võrdsetel alustel, st pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise Maanteeameti jaoks eraldi tabelit ei asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit. koostata. 3.4. Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise määramise LS ja KSH VTK dokumenti vajadust. Eelkõige jalgratta- ja jalgtee, avaliku tehnovõrk-rajatise või muu täiendatakse vastavalt eeltoodud avaliku rajatise kavandamise korral. Juhime siinkohal tähelepanu kehtiva seisukohtadele. Jõgeva maakonnaplaneeringu ptk 4.2.1 alapeatükis põhimõtted maanteevõrgu arendamisel punktile 2. 3.5. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. 3.6. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises osas, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Maanteeametiga. 3.7. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. 4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine: 4.1. Palume arvestada põhimõttega, et kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. 4.2. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade vahelise pendelliikumise vajadust. Logistika- ja tootmisalade juurdepääsude kavandamisel vt punkti 1.5. 4.3. Arvestada, et kohalike teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt koostöös Maanteeametiga. 4.4. Määrata koostöös Maanteeametiga oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud kirjeldus. 5. Liikuvus ja ühistransport 5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt uue praktilisest vajadusest lähtuva mõistega OLT. 5.2. Maanteeameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks. 6. Mürakategooriate määramine 6.1. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. 7. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele:  7.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes kavandavast üldplaneeringu lahendusest. 7.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt. Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link allpool). Planeering kooskõlastada Maanteeametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Maanteeameti ettepanekute arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada. 12. Kultuuriministeerium 1. Puhke- ja virgestusalade ja 27.06.2019 1) Punktis 3.2 „Mõjutatava keskkonna ülevaade“ on küll alapunktis 3.2.2.2 rohealade kavandamist kajastavad nr 3-12/1157-2 kirjeldatud Mustvee valla sotsiaalset taristut ja ühistegevust, kuid ptk 2.2. ÜP ülesannete tabelis read üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete loetelus puudub sotsiaalse ja nr 10 ja 20. kultuuritaristuga seonduvate küsimuste käsitlemine. 1. Teeme ettepaneku lisada punktis 2.2 „Planeeringuga lahendatavad Samuti märgib sotsiaalse taristu ülesanded“ toodud tabelisse eraldi reana „valla elanike vajadusi arvestava vajadusi rida 18, mida täiendatakse sotsiaalse taristu asukoha ja sellest tekkivate kitsenduste määramine“. kooli kavandamise vajadusega. Sotsiaalse taristu hulka kuuluvad lisaks puhke- ja virgestusaladele ning rohealadele ka ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande 2. Eraldi põhimõtet tabelisse 2.2. ei asutused, sakraal- ja tavandihooned ning kultuuri- ja spordiasutused. lisata – tabeli eesmärk on kajastada Täpsemalt selgitab neid küsimusi rahandusministeeriumi 2018. aastal välja valla seisukohast oluliste vajaduste antud juhend „Nõuandeid planeeringu koostamiseks“ p 4.3 (sotsiaalne lahendamist. taristu). 2) Ühtlasi juhime tähelepanu, et üldise põhimõttena tuleb üldplaneeringuga Väljatoodud põhimõtted on hea lahendatavate ülesannete hulka lisada, et avalikud teenused peavad olema planeerimistava aluseks ning kasutajatele võimalikult hästi kättesaadavad ja ligipääsetavad. Käsitleda nendega arvestatakse planeeringu tuleks ka kuritegevuse ennetamise aspekte ruumilise elukeskkonna koostamise käigus. kujundamisel. KOV-il on kohustus kujundada elukeskkonda elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetavaks. Rahandusministeeriumi 2018. aastal välja 3. Kultuuriministeerium lisatakse antud juhend „Nõuandeid planeeringu koostamiseks“ selgitab, et kaasatavate osapoolte sekka. üldplaneeringus tuleb arvestada kõigi, sh erivajadustega elanikega, eelkõige on vaja tagada ligipääsetavus (vt lisaks „Kõiki kaasava LS ja KSH VTK dokumenti elukeskkonna kavandamine“, https://planeerimine.ee/ruumiline- täiendatakse vastavalt eeltoodud planeerimine/koiki-kaasava-elukeskkonna-kavandamine). Ka on välja seisukohtadele. toodud, et ehitatud keskkonna kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust (vt lisaks CPTED – kuritegevuse ennetamine ehitatud  keskkonna kujundamise kaudu; https://planeerimine.ee/ruumiline- planeerimine/turvaline-elukeskkond). 3) Palume kaasatavate osapoolte hulka lisada ka Kultuuriministeerium (arhitektuuripoliitika arendamine ja elluviimine). 13. Maaeluministeerium 1. Maaeluministeerium saatis kõikidele kohaliku omavalitsuse üksustele 1. Planeeringuga määratakse 25.06.2019 kirja (meie kiri nr 4.1- 3/628, 20.05.2019), milles väljendas oma väärtuslik põllumajandusmaa ja nr 4.1-5/1519-1 seisukohad ja põhimõtted väärtusliku põllumajandusmaa käsitlemiseks selle kasutamistingimused vastavalt üldplaneeringus. Palume üldplaneeringu koostamisel neid põhimõtteid valla eripärale. järgida ja nendega väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja 2. Kaasatavate osapoolte tabelisse kasutustingimuste seadmisel arvestada. Väärtuslike lisatakse MTÜ Peipsi põllumajandusmaade massiivide määramisel soovitame teha koostööd Kalanduspiirkonna Arendajate Põllumajandusuuringute Keskusega. Kogu. 2. Mustvee valla üldplaneeringu lähteseisukohtades nähakse ette sadamate ja väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate LS ja KSH VTK dokumenti kitsenduste määramine, sh Peipsi sadamate arendustingimuste täiendatakse vastavalt eeltoodud seadmine. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi meetme seisukohtadele. „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine“ toetatakse investeeringuid Peipsi piirkonnas sh sadamatesse. Seda meedet viib ellu kalanduse algatusrühm MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, olles selleks koostanud Peipsi kalanduspiirkonna strateegia 2015-2023. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku kaasata valla üldplaneeringu koostamisse ja KSH kaasamiskavasse MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu. 14. Põllumajandusamet 1. Põllumajandusameti jaoks on oluline, et üldplaneeringu koostamise 1. ÜP-s näidatakse 01.07.2019 ülesannetena ja lähteseisukohtadena oleks kajastatud olemasolevate maaparandussüsteemide asukohad nr 13-5/955-1 maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine (sh ja määratakse nende maaparandussüsteemide terviklikkuse säilitamine). kasutamistingimused. Planeeringu Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada koostamisel arvestatakse maaparandusseadusest tulenevalt maaparandussüsteemide toimimist maaparandusseadusega. tagavate meetmetega ning looduskaitse- ja veeseadusest tulenevate piirangutega. LS ja VTK ptk 2.2. tabelis Koostatavate väärtuste ja piirangut põhjustavate objektide kaartidele tuleb täiendatakse rida 28 järgnevalt: lisada maaparandussüsteemide asukohad, mis selgitaksid kitsenduste määratakse tingimused asukohti. Maaparandussüsteemi maa-alad ja eesvoolud koos nendest maaparandussüsteemide tulenevate piirangutega (sh piiranguvööndiga) peavad kajastuma toimimiseks. üldplaneeringu kaardil. Andmeid maaparandussüsteemide kohta (maaparandussüsteemide maa-alade, eesvoolude ja riigi poolt LS ja VTK dokumenti täiendatakse. korrashoitavate ühiseesvoolude paiknemine jms) saab Maa-ameti  kaardirakendusest või Põllumajandusameti Ida regiooni Jõgeva esindusest aadressil [email protected]. Juhime tähelepanu, et alates 01.01.2019 hakkas kehtima uus maaparandusseadus, millest tulenev (nt muu ehitise ehitamine maaparandussüsteemile, lisavee juhtimine maaparandussüsteemi, maaparandushoid, maa sihtotstarbe muutmine) peaks lihtsalt ja arusaadavalt üldplaneeringus kajastuma (eelkõige maaparandusseaduse § 47 - § 54). Oluline on, et põllumajandus Mustvee valla ühe peamise majandussektorina saaks üldplaneeringus vajalikul määral kajastatud ning ka sellega kaasnevad survetegurid keskkonnale kaardistatud. 15. Majandus- ja Palume arvestada Maanteeameti 26.06.2019. a kirjas nr 15-2/18/48149-5 1. Maanteeameti ettepanekutega kommunikatsioonimini tehtud ettepanekutega. arvestatakse vastavalt eeltoodud steerium 04.07.2019 Palume lisada koostöö ja kaasamise osas MKM kui huvitatud osapool seisukohtadele. nr 1.10-17/19- taastuvenergia alade kavandamise ja taastuvenergia tootmise osas (dok. lk 2. Kaasamistabelit täiendatakse 0042/5153 nr 45). vastavalt ettepanekule. LS ja KSH VTK dokumenti täiendatakse vastavalt eeltoodud seisukohtadele. 16. Terviseamet Juhime tähelepanu järgnevale: 1. Võetakse teadmiseks. 04.07.2019 1. Joogivee kvaliteet. Planeeringu raames käsitletakse nr 9.3-1/19/3302-2 Mustvee valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrgustik on välja arendatud tihe- ja hajaasustusega alasid ning Mustvee linnas, Avinurme alevikus, Voore, Kääpa ja Ulvi külades. Lisaks täpsustatakse tiheasustusalade on väikeses mahus olemas veevarustussüsteemid Kasepää, Kükita ja piire. Tiheda külades ning Lohusuu alevikus. Mustvee linnas pakub ühisveevärgi 2. Võetakse teadmiseks. Mustvee ja -kanalisatsiooni teenust Mustvee Linnavara OÜ, Avinurme alevikus, valla ÜP raames määratakse Kasepää piirkonnas (Kasepää, Tiheda ja Kükita külades), Voore, Kääpa ja supluskohad ja nende Ulvi külades kuuluvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud varad AS- kasutamistingimused. Juhime le Emajõe Veevärk, kes tegeleb ka ÜVK süsteemide haldamisega. Lohusuu tähelepanu, et ekslikult on Põhikooli ÜVK-ga seotud varad kuuluvad Mustvee Vallavalitsusele, kes ettepanekus soovitatud lahendada tegeleb ka ÜVK süsteemide haldamisega, Lohusuu ridaelamute puurkaev- Peipsiääre valla supluskohtadega pumpla kuulub korteriühistule, kes tegeleb ka veesüsteemi haldamisega. seonduv. Oleme nõus seisukohaga, et Mustvee valla ühisveevärk ja -kanalisatsioon 3. ÜP raames määratakse müra vajab suuri investeeringuid ja rekonstrueerimist, kuna probleeme on normtasemete kategooriad. joogivee kvaliteediga, amortiseerunud torustikega ning rekonstrueerimist 4. ÜP koostamise käigus vajavate puurkaevude ja pumplatega. Samuti vajab väljaarendamist arvestatakse müra- ja ühiskanalisatsioonisüsteem, et vähendada pinna- ja põhjavee reostumise saastetundlike objektide ohtu. kavandamisel toodud ettepanekuga. Valla hajaasustusaladel, kus elanikkonna vähesuse ja suhteliselt hajali 5. ÜP koostamisel arvestatakse paiknemise tõttu ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine tootmistegevusest tulenevate otstarbekas soovitame kaasata elanikke võimalikult palju hajaasustuse häiringutega ning nende programmi, et tagada joogivee kättesaadavus ja kvaliteedi parandamine leevendamise vajadusega. ning reoveepuhastussüsteemide rajamine või kaasajastamine. 6. ÜP koostamisel arvestatakse 2. Supluskohad. Mustvee valla territooriumil on suurimateks jõgedeks kergliiklusteede kavandamise Avijõgi, Kullavere jõgi, Kääpa jõgi ja Mustvee jõgi. Suurimateks mõjuga. pinnaveekogudeks on vallaga piirnev Peipsi järv ning lõunasse jäävad Kaiu 7. ÜP koostamisel arvestatakse järvestikku kuuluvad Kaiu järv, Jõemõisa järv ja Saare järv. Lisaks leidub kaitsevöönditega. supluskohti ka väiksematel järvedel ja paisjärvedel. Terviseameti andmetel ei ole Mustvee valla supluskohtade vett lähtuvalt Vabariigi Valitsuse LS ja KSH VTK dokumenti 03.04.2008 määruse nr 74 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ esitatud täiendamise vajadus puudub. nõuetest uuritud ega hinnatud. Peame vajalikuks selgitada, et kui piirkonnas asub veekogusid, mida kasutatakse elanike poolt suveperioodil suplemiseks, sh ka majutusettevõtete puhkealad, siis supluskohad, nii ametlikud kui ka mitteametlikud peavad vastama Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määruse nr 74 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõuetele. Vastavalt Euroopa Direktiivi nõuetele ja eeltoodud määruse §-le 5 korraldab supluskoha omanik või valdaja suplusvee seire vastavalt seirekalendrile. Kui supluskohas ei teostata suplusvee uuringuid, siis tuleks suplejaid teavitada, et kasutatav veekogu ei ole supluskoht ning suplusvee kvaliteeti ei kontrollita. Kui supluskoht on juba pikaajalisel kasutusel, jääb see omaniku vastutusalasse. Supluskoha omanik või valdaja korraldab suplusvee seiret ning andmed veekvaliteedi kohta kuuluvad avalikustamisele. Üldsusele ettenähtud teabe kättesaadavuse supluskohas tagab supluskoha omanik või valdaja. Üldsuse teavitamise nõue kehtib ka mitteametlike supluskohtade kohta. Täpsustada üldplaneeringuga Peipsiääre valla supluskohtadega seonduv. Maakasutuse kavandamisel tuleb silmas pidada, et tegevuste planeerimisel ei halvendata seisu- ja vooluveekogude seisundit. 3.Liiklusmüra. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, mis jõustus 01.02.2017. Soovitame määrata Peipsiääre valla maa-alal AÕKSi § 57 järgsed mürakategooriad vastavalt maakasutuse juhtotstarbele, et tagada liiklus- ja tööstusmüra siht- ning piirväärtused. 4.Müra- ja saastetundlikud objektid. Amet ei soovita müra- ja saastetundlike objektide (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega teede (maantee, raudtee, tänav) lähedusse. Uute teede projekteerimisel arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning et oleksid tagatud kehtivad müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normid. Uute sotsiaalobjektide (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused) planeerimisel hinnata, millised piirkonnad ja keskkonnatingimused sobivad nende rajamiseks. Võimalusel märkida sobivad piirkonnad üldplaneeringu joonistele. 5. Tootmistegevuse negatiivsed mõjud. Ameti varasemale kogemusele tuginedes juhime tähelepanu, et ka keskkonnasõbraliku tootmise puhul võivad tegevused, mida tehakse tootmisettevõtte territooriumil (kauba või toorme toomine, ladustamine, suuremõõduliste detailide kokkupanek või töötlemine, jäätmete ja valmistoodangu laadimine, väljavedu ja muud) osutuda müra ning õhusaastet põhjustavateks. Tootmistegevuse müra on reeglina kaootiline ja seda on keeruline hinnata. Ühekordsed mürasündmused ja müra muutlik iseloom võivad lähipiirkonna elanikele põhjustada häiringuid isegi siis, kui tööstusmüra vastab normtasemetele. Seetõttu soovitab amet uute objektide planeerimisel mainitud olukordade teket ennetada ning vältida tootmisalade ja müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist ka siis, kui tegemist on keskkonnasõbraliku tootmistegevusega. Amet on seisukohal, et elamu- ja tööstusala vahele tuleks planeerida piisav puhverala, mis leevendaks tootmisest põhjustatud negatiivseid mõjusid ning tagaks elamualal normeeritud müra- ja välisõhu saastatuse tasemed. Õhusaaste puhul peab arvestama mitmest saasteallikast tuleneva võimaliku koosmõjuga. Puhverala võib olla kõrghaljastusega haljasala, äri- või muu müra suhtes mittetundlike hoonete ala. Ühtlasi tuleb arvestada, et ühe- või kaherealine kõrghaljastus ei oma puhveralana müra vähendamisel praktilist väärtust, vaid on pigem visuaalse leevendusefektiga. Müra vähendamise eesmärgil rajatav kõrghaljastus peaks puhveralana olema vähemalt 30-50 meetri laiune, et omada müra leevendavat efekti. 6.Valgusreostus. Uute kergliiklusteede planeerimisel, kui need kavandatakse tiheasustusalade piirkonda, arvestada võimaliku valgusreostusega ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.  7.Kaitsevööndid. Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soovitame lähtuda põhimõttest, et kaitsevöönditesse (riigimaanteed, kohalikud teed, elektriliinid jne) ei planeeritaks uusi elamuid ega sotsiaalobjekte. 17. Muinsuskaitseamet 1. Muinsuskaitseseadusest tulenevad nõuded üldplaneeringule 1. ÜP koostamisel arvestatakse 04.07.2019 Mustvee valla üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada riikliku kaitse all kultuurimälestistega ja nende nr 1.1-7/2304-3 olevate kultuurimälestiste ja nende kaitsevöönditega. Kultuurimälestiste kaitsevöönditega. nimekiri on kättesaadav kultuurimälestiste registris 1.1. Kultuuriväärtuslikke objekte (www.register.muinas.ee), millel on olemas ristkasutus Maa-ameti käsitletakse tervikuna ühes põhikaardiga – kultuurimälestiste ja nende kaitsevööndite täpne peatükis, eraldi mälestiste tabeli paiknemine on näha Maa-ameti põhikaardi kultuuriväärtuste kaardikihil. koostamise vajadust ei nähta. Muinsuskaitse põhimõtted on välja toodud MuKS § 3 ja kaitsevööndi 2. eesmärgid MuKS § 14. Kultuurimälestiste piiride kohta tekkivate küsimuste 2.1. ÜP raames ei viida läbi korral palume ühendust võtta Muinsuskaitseameti kartograafianõunikuga. täiendavaid uuringuid/kaardistusi veel avastamata 1.1. Riiklikud kultuurimälestised arheoloogiapärandi Riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi tuleb käsitleda üldplaneeringu kaardistamiseks. Palume seletuskirjas eraldi peatükina. Muinsuskaitseamet soovitab käsitleda Muinsuskaitseametil kui valdkonna üldplaneeringu seletuskirjas kultuurimälestisi tabeli vormis või nimekirjana pädevaimal asutusel esitada (vt lisad nr 1-3), kus hinnatakse kultuurimälestise tehnilist seisundit, kohapõhine sisend ÜP kasutusfunktsiooni, leevendusi ja kavandatavad tegevusi jm. Tabelid on koostamiseks. üldplaneeringus kultuurimälestiste registris olevate kultuurimälestiste KSH-s käsitletakse ÜP-ga soovituslikuks kajastamiseks. Tabelites kaldkirjas olev tekst on näidiseks ja kavandatavate tegevuste mõju infoks, mille eesmärk on hõlbustada tabeli koostamist, ega pruugi olla ole kultuuripärandile vastavalt ÜP konkreetselt seotud Mustvee vallaga. Sõltuvalt kohaliku omavalitsuse täpsusastmele. kultuuripärandi eripärast, võib tabel kajastada kõiki omavalitsuse 2.2.-2.3. ÜP määrab territooriumil asuvaid kultuurimälestisi, kuid tabelis võib Tabelites ei pea miljööväärtuslikud alad ja kajastama kõiki üksikmälestisi, kui neid on valla territooriumil väga palju. kultuuriväärtuslikud üksikobjektid Siis on mõistlik kajastada ka mälestisi liigiti koondatult – nt lohukivid, ning seab aladele/objektidele kivikalmed jm ühe tabeli kirjena. Tabelite koostamine ei ole kohustuslik. kasutamistingimused. Tabelite formaat annab võimaluse mälestiste teemad ülevaatlikult Üksikobjektide puhul kaalutakse koondada. Tabelid koostatakse Muinsuskaitseameti nõunike ja KOV-i valla vajadusi ja ÜP täpsusastme ja planeerija koostöös. võimalusi erinevate Kultuurimälestised näitavad piirkonna ning kultuurmaastiku ajaloolist kultuuriväärtuslike objektide mitmekihilisust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda kultuurimälestisi säilimise toetamiseks. säästvast põhimõttest ning arvestada avalike huvidega. Kultuurimälestiste kasutuses hoidmine ja kasutuseta kultuurimälestistele Täiendavat kaardistamist ÜP funktsiooni leidmine peab olema valla üldplaneeringus käsitletav teema. raames läbi ei viida. Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad elamisväärsema ja atraktiivsema elukeskkonna, mis aitab kaasa elukvaliteedi tõusule, loob 2.4. ÜP raames täpsustatakse töökohti, elavdab majandust ja kasvatab piirkonna konkurentsivõimet. vajadusel väärtuslike maastike piire Üldplaneeringu kaartidel tuleb tähistada maa-alalised kultuurimälestised ja määratakse maastike alana, üksik kultuurimälestis näidata punktina. Kaardimaterjali väljatrükil kasutustingimused. Samuti võivad kultuurimälestised olla tähistatud eristuva leppemärgiga. käsitletakse ilusaid vaatekohti ja Kultuurimälestiste registri andmetel on Mustvee vallas registreeritud kauneid teelõike. 751+10 (arvel, uurimisel) kultuurimälestist, sh 43+4 (arvel, uurimisel) arheoloogiamälestist, 8 ajaloomälestist, 20 ehitismälestist, 680+6 (arvel, 2.5. Ettepanekuga arvestatakse uurimisel) kunstimälestist. vastavalt kavandatavale tegevusele valla territooriumil. 2. Muinsuskaitseameti ettepanekud ja soovitused muudes kultuuripärandit puudutavates teemades parema LS ja KSH VTK täiendamise vajadus planeerimislahenduse saamiseks. puudub. Muinsuskaitseamet kultuuripärandi valdkonna asjatundjana soovitab üldplaneeringu koostamisel kaardistada ja arvestada järgmisi teemasid, mis vajavad planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude hindamist, et tagada planeeringualal säästva arengu põhimõtteid järgiv ja kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisust säilitav elukeskkonna parendamine. 2.1. Veel avastamata arheoloogiapärandi prognoosimine Üldplaneeringu koostamisel tuleb silmas pidada, et lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele on maastikul palju avastamata arheoloogiapärandit, millega arvestamine tagab kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse säilimise. Arheoloogiapärandit kui inimtekkelisi või selge inimmõjuga kohti võib olla kõikjal, kuid nende paiknemise tõenäosust on paljudel puhkudel võimalik maastikku analüüsides prognoosida. Näiteks juba teada olevate muinas- või keskaegsete asustuskeskuste lähedalt või samatüübilistelt maastikelt on tõenäosus avastada varasemate inimeste elu- ja matmispaiku (nt veekogude ranna- või kaldamoodustistelt kiviaegseid asulakohti, vanade külade lähedal liivastelt küngastelt külakalmistuid jne). Arheoloogiapärandi seisundit ja säilimist mõjutab senise maakasutuse muutmine, eeskätt ehitus-, kaeve- või muu mullatöö (nt kaevandused, suured taristuobjektid, ulatuslikud uued elamu- ja tööstusalad, jõesuudmete süvendamine jms). Aladel, kus üldplaneeringuga kavandatakse senise maakasutuse muutust, mis toob endaga kaasa ulatuslikke kaevetöid, on üldplaneeringu koostamise käigus vajalik ja põhjendatud markeerida ära tõenäolised arheoloogiliselt väärtuslikud alad, kus hiljem tuleb keskkonnamõju hindamisel läbi viia arheoloogiline uuring (maastikuseire  ehk leire või eeluuring1, olenevalt planeeritavast ja planeeringuala suurusest) (MuKS § 31 lg 3, ÜP nõustik ptk 4.7.1, samuti arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioonis toodud põhimõtted, millega soovitatakse konventsiooniga ühinenud riikidel hoolitseda, et mh arheoloogiapärandisse puutuv oleks arvesse võetud eri astme planeerimiskavades2). Juhised veel avastamata arheoloogiapärandi prognoosimiseks sõnastatakse igakord, lähtuvalt linna või valla eripärast. Üldplaneeringu koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus arheoloogiliselt väärtuslike alade prognoosimiseks tuleb eriti silmas pidada riigi kaitse all olevaid arheoloogiamälestiste ja arheoloogiliste leiukohtade kontsentratsioonialasid, kuid lisaks allikakriitiliselt koondada arheoloogia arhiivides olevaid andmeid ja teha üldistav analüüs ajalooliste kaartide ning tänapäevase reljeefi- ja maakasutuskaartide põhjal. 2.2. Olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud alad Kohalikku kultuuripärandit silmas pidades võivad miljööväärtuslikud alad olla nii tüüpilised kui ka eriilmelised ehitatud keskkonnad. Miljööväärtuslike alade määratlemisel soovitame analüüsida väljakujunenud asustusstruktuuri ja teedevõrku ning muid paigale omaseid väärtusi: krundi suurusi, hoonestuslaadi, hoonestuse ja muid kujundamise elemente, ehitusmaterjale, maakasutust jms. Miljööaladele seatavad kaitse- ja kasutustingimused peavad tagama uue hoonestuse ja maakasutuse sobitumise vanaga, et olemasolevad väärtused säiliksid ja tõuseksid esile (PlanS § 75 lg 1, p 16). Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramisel saab kasutada varasemaid uuringuid, sealhulgas Muinsuskaitseameti tellitud valdkondlikke uuringuid. Need on leitavad Muinsuskaitseameti arhiivist (Pikk tn 2, Tallinn), enamik neist on digitaalselt olemas ka Muinsuskaitseameti kodulehel ja registris: 1. Maaehituspärand (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja&action= list); 2. Matmispaikade register (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=burialplace), sh Avinurme kalmistu (Avinurme alevik, Kiriku, Ööbiku tn 13, 16, 16a), 1 Arheoloogilise uuringu liigid on kirjeldatud muinsuskaitseseaduse alusel antud uuringute nõudeid puudutavas Kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 25. 2 Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon. Artikkel 5 (RT II 1996, 36, 134).  Lohusuu kalmistu (Lohusuu alevik, Lohusuu Eestiküla kalmistu), Lohusuu õigeusu kalmistu (Lohusuu alevik, Lohusuu Veneküla kalmistu); 3. Muistised ja pärimuspaigad (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=placeinfo); 4. 20. sajandi väärtuslik arhitektuur (https://register.muinas.ee/admin.php?menuID=architecture) https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud% 20ylevaated/jogevamaa/Jogevamaa.pdf https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud% 20ylevaated/ida-virumaa/Ida-Virumaa.pdf; 5. Koolimajad (https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alu suuringud/Maakoolimajad/Maakoolimajad%20koos.pdf); 6. Vallamajad (https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/V allamajad/20saj.Vallamajad.pdf); 7. Palvemajad (https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/P alvemajad/palve.pdf); 8. Meiereid (Muinsuskaitseameti arhiiv, Pikk tn 2, Tallinn); 9. Militaarpärand (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage); 10. Pärandkultuuri objektid Eesti Looduse Infosüsteemis http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/; 1772-1877 tegutsenud Ninasi postijaam, peahoone ehitati 1824, rek 1833, 1957 https://et.wikipedia.org/wiki/Ninasi_postijaam, juuli 2011, Google maps 11. Pühapaikade andmekogu http://andmekogu.hiis.ee/ 12. Eesti mõisate register http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/mois?maakond =Tartu&kihelkond=Torma&q=1 Vajadusel viia läbi täiendavaid inventeerimisi ja/või koguda infot kohaajaloolastelt ning Mustvee vallas asuvatest muuseumitest: Avinurme Koduloomuuseum (Avinurme, Võidu tn 2), Kalevipoja Muuseum (Kääpa küla), Mustvee Vanausuliste Koduloomuuseum MTÜ (Mustvee, Narva tn 24), Kaalumuuseum MTÜ (Mustvee, Tartu tn 42). Märkida ära 1920-1930-ndatel projekteeritud ja osaliselt alustatud Pärnu- Mustvee kitsarööpmelise raudtee asukoht Mustvee valla osas. Lisaks eelpoolnimetatutele võib üldplaneeringut täiendada muude väärtuslike objektidega, mida kohalikud inimesed veel väärtulikeks peavad ja samuti objektidega, mis on seotud tuntud inimestega sh ehitised, mis on ehitatud alates 1991.a. Vaata ka MKA 08.11.2018 kiri nr 1.1-7/2304-1. 2.3. Ajalooliselt väärtuslikud üksikobjektid, sh vaimse kultuuripärandi objektid Kaardistada kultuurimälestistest ja miljööväärtuslikest aladest välja jäävad ajalooliselt väärtuslikud hooned, monumendid, pühakohad, kalmistud, sillad, teed, tähised jne, analüüsida nende seisundit ning lisada säilimiseks ja traditsiooniliseks kasutuseks vajalikud tingimused (PlanS § 75 lg 1 p 16). Kultuuriväärtust võivad kanda mitmesugused ajaloosündmustega ning kultuuritegelaste elu ja tegevusega seotud paigad, kohaliku või piirkondliku kombestikuga seotud kohad ja nähtused, samuti kohapeal tuntud muistenditega seotud paigad, mis on sageli kohalikele inimeste eneseteadvustamise, samastumise ja rekreatsiooni kohtadeks. Kultuuriministeeriumi ajalooliste looduslike pühapaikade arengukava raames on kaardistatud üle Eesti mitmesuguseid looduslikke pühapaiku (allikaid, puid, kive, hiiekohti jms). Üle Eesti on mitme piiriülese projekti raames Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtimisel kaardistatud pärandkultuuri objekte nii metsas kui mujal. Infot piirkondlikult oluliste paikade kohta leiab: - RMK hallatavast pärandkultuuri kaardilt (https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/ Parandkultuuri-kaardirakendus-p160.html); - Ajalooliste looduslike pühapaikade inventuuride kohta saab infot Muinsuskaitseametist. 2.4. Maastikupilt ja väärtuslike maastike piiride täpsustamine Analüüsida väärtuslikke vaateid maastikus ja märkida vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaatekoridorid kanda kaartidele. Keskkonna kultuuristamisel on soovitatav väärtustada varasemate põlvkondade tööd. Ajaloolist väärtust omab maastikumuster, kus võib leida muinas-, mõisa-, talu- ja nõukogudeaegseid objekte. Väärtuslikud on maastikud, kus on kiviaiad, endiste hoonete vared, lahtised madalad kraavid, alleed, veskite paisud, teed, veskijärved jm kultuurilist eripära väljendavad objektid. 2.5. Veealune kultuuripärand Mustvee vald piirneb Peipsi järvega, mille suurus ja piirid on viimase jääaja lõpust alates palju muutunud. Seetõttu on varasemad asustuse jäänused  jäänud vee alla. Peipsi järve uppunud muistne asustus on hindamatuks allikaks kiviaegse ja hilisemate perioodide ühiskonna, majanduse ja eluolu uurimisel pikas ajalises perspektiivis. Lisaks inimtegevuse jälgedele sisaldavad erinevate ajastute kihistused väärtuslikku ja ainulaadset informatsiooni Peipsi järve paleomaastiku rekonstrueerimiseks. Enne veealuse kultuuripärandi säilimist ohustada võiva tegevuse kavandamist Peipsi järves tuleb teha uuring (MuKS § 32 lg 2). Planeerides tegevusi Peipsi järve ja jõgede suudmetesse tuleb üldplaneeringu koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus kaardistada ja analüüsida olemasolev olukord ja hinnata mõjusid. 18. Kaitseministeerium Kaitseministeeriumil ei ole vastuväiteid Mustvee Vallavalitsuse esitatud 1.-6. Ettepanekuga arvestatakse ÜP 10.07.2019 üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise väljatöötamise käigus. nr 12-3/19/2255 hindamise väljatöötamise kavatsuse dokumentide kohta. Kaitseministeerium esitab järgmised ettepanekud Mustvee valla LS ja KSH VTK täiendamise vajadus üldplaneeringu koostamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks puudub. hindamiseks. 1. Määrata Mustvee vallas riigikaitselise otstarbega maa-alana Kaitseliidu Muru lasketiiru maaala (Paadenurme küla, Kaitseliidu katastriüksus tunnusega 16401:001:0096 ja Jutulinnu katastriüksus tunnusega 16401:001:0097). 2. Palume üldplaneeringus kajastada riigikaitselise ehitise Muru lasketiiru piiranguvööndit, mis on 2000 m Jutulinnu katastriüksuse (16401:001:0097) välispiirist vastavalt määruse nr 16 lisas 1 ja Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ sätestatule. Teie soovi korral saadame Teile riigikaitselise ehitise piiranguvööndi kaardikihi teile sobivas vormingus. 3. Palume üldplaneeringusse sõnastada, et ehitiste ehitamine riigikaitselise ehitise piiranguvööndis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet, mistõttu tuleb riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse ehitiste kavandamisel ja ehitamisel arvestada seadustest ja nende rakendamiseks antud õigusaktidest tulenevaid piiranguid ja nõudeid. 4. Üle 28 m kõrged ehitised ning mistahes kõrgusega elektrituulikud ja tuulikupargid, samuti päikeseelektrijaamad kogu valla territooriumil võivad mõjutada riigikaitseliste ehitiste töövõimet, mistõttu tuleb nende kavandamisel ja ehitamisel teha koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varajases etapis ning nende ehitamiseks antavad projekteerimistingimused ja ehitusload tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada. Palume nõuet kajastada üldplaneeringu seletuskirjas. 5. Mitte kavandada Muru lasketiiru piiranguvööndisse uusi elamualasid või keskkonnahäiringute (nt müra, vibratsioon jms) suhtes tundlikke ehitisi ja tegevusi. Elamute ja muude keskkonnahäiringute suhtes tundlike ehitiste planeerimisel ja ehitustingimuste määramisel arvestada, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 3 punkti 4 alusel ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra, mistõttu ei kehti keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 teise lause järgi tuleb olulist keskkonnahäiringut taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. 6. Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad metsaseaduse § 36 alusel metsaalasid riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada riigikaitselisest tegevusest tulenevate keskkonnahäiringutega ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Suurendamaks inimeste teadlikkust riigikaitselise tegevuse erinevatest vormidest ja mõjudest palume üldplaneeringu seletuskirjas käsitleda metsa kasutamist riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks.  MUSTVEE VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale 07.10.2019 nr 7-1/19/2613-1 Mustvee valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikustamine Anname teada, et Mustvee valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus (LS ja KSH VTK) on vastavalt PlanS § 81 lg 6-le avalikustamiseks kättesaadavad valla kodulehelt https://mustveevald.kovtp.ee/mustvee-valla-uldplaneering alates 4. oktoobrist 2019. Käesolevaga esitame ka vastusseisukohad LS ja KSH VTK osas tehtud ettepanekutele. Seisukohad on koondatud tabelisse, mis on toodud käesoleva kirja lisas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Märt Kraft vallavanem Lisa: Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas tehtud ettepanekud ja vastusseisukohad. Reili Tooming, 5194 6525, [email protected] Tartu tn 28 / Mustvee linn / Mustvee vald / 49603 Jõgeva maakond / registrikood 77000364 / tel: +372 772 6161 / e-post [email protected] / mustveevald.kovtp.ee