Kiri

Töö number 2019-0067 Tellija Aseri Sadam OÜ Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev September 2019 Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm Versioon 1 (seisukohtade küsimiseks) Kuupäev 24.09.2019 Koostanud Aide Kaar Esikaane pilt: Arendaja foto Projekti nr 2019-0067 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 2 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm Sisukord 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................. 5 2. KMH OSAPOOLED........................................................................................... 7 3. KAVANDATAV TEGEVUS ................................................................................. 8 3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk .......................................................................... 8 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ........................................................................... 8 3.2.1. Sadama asukoht .............................................................................................. 8 3.2.2. Kaadamisala asukoht ........................................................................................ 9 3.2.3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................................................................... 10 3.3. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ..................................... 14 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ................................... 15 4.1. Jääkreostuskolle ............................................................................................. 15 4.2. Looduskeskkond ............................................................................................. 16 4.3. Maismaa taimestik ja loomastik ........................................................................ 16 4.4. Meretaimestik ja loomastik............................................................................... 16 4.5. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus ............................................................... 16 4.6. Põhja- ja pinnavesi ......................................................................................... 16 4.7. Klimaatilised tingimused ja välisõhu kvaliteet ...................................................... 17 4.8. Sotsiaalmajanduslik keskkond .......................................................................... 18 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................... 19 5.1. Üldplaneering ................................................................................................ 19 5.2. Viru-Nigula valla arengukava ............................................................................ 19 5.3. Detailplaneering ............................................................................................. 20 6. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU .................................... 21 6.1. Eeldatavad mõjuallikad.................................................................................... 21 6.2. Käsitlusala ja mõjuala suurus ........................................................................... 21 6.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatava mõju olulisus ................................. 22 6.3.1. Looduskeskkond ............................................................................................. 22 6.3.2. Müra ja vibratsioon ......................................................................................... 22 6.3.3. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale .......................................................... 23 6.3.4. Avariiolukordade võimalikkus ........................................................................... 23 6.3.5. Jäätmeteke ................................................................................................... 23 6.4. Eelhindamise tulemuste kokkuvõte .................................................................... 24 7. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS .............................................................. 25 8. KMH KOOSTAMISE JA MENETLEMISE AJAKAVA ............................................. 27 9. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST ................................................................................................................... 31 9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine ................................................................................... 31 9.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta .................................................. 32 9.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest ............................. 32 KASUTATUD MATERJALID ......................................................................................... 33 3 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm Lisad 1. Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotlus 2. Viru-Nigula Vallavalitsuse 5.09.2019 korraldus nr 216 KMH menetluste ühendamise kohta 4 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm 1. Sissejuhatus Olemasolev Aseri sadam (edaspidi ka sadam) asub Soome lahe keskosa lõunakaldal, Lääne- Virumaal, Viru-Nigula vallas, Aseri alevikus. Arendajal on kavas sadam rekonstrueerida selliselt, et rajatakse kaubasadama ala, sissesõidukanal, rannakalurite paadisadam ja supluskoht. Selleks on koostatud ehitusprojekt eskiisi staadiumis [1]. Aseri kaubasadama ning rannakalurite paadisadama ja supluskoha ehitusprojektid koostatakse lahus, kuna nende sadamate rajamise eesmärgid, rahastamise viisid, kasutajad ja omanikud/valdajad on erinevad. Rannakalurite paadisadama basseini jääb rannaala, mis on ka praegu kasutusel supluskohana. Vee erikasutusluba taotletakse ühine, kuna ehitusprojektidega kasutusele võetavad alad paiknevad vahetult kõrvuti, süvendus- ja ehitustööd on mõnevõrra ülekattuvad. Aseri Sadam OÜ (edaspidi ka arendaja) esitas 23.07.2018 Keskkonnaametile taotluse vee erikasutusloa väljastamiseks Aseris Mere tn 17 asuva 2003. aastal seiskunud Aseri sadama edasiarendamiseks veetranspordirajatiste ehitamiseks. Taotlus on KMH programmile lisatud (lisa 1). Vee erikasutusloa taotluse kohaselt on kavandatud süvendustööd mahus kuni 1 000 000 m3, süvendatud pinnase kaadamine mahus kuni 1 000 000 m3 ja tahkete ainete uputamine mahus 500 000 m3. Keskkonnaamet algatas oma 25.07.2018 otsusega nr 14-3/18/12456-2 KMH esitatud vee erikasutusloa taotluse menetluse raames. KMH on algatatud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 punktidest 17 ja 171 kui olulise keskkonnamõjuga tegevus ilma selle vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lg 3). KeHJS-e § 6 lg 1 punkti 17 järgi on olulise keskkonnamõjuga tegevus mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit ja punkti 17 1 järgi merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit. Algatamise otsuse kohaselt tuleb KMH käigus hinnata: süvendamise, kaadamise ja tahkete ainete uputamisega kaasneva heljumi transpordi mõju; kaadamisele alternatiivsete võimaluste kaalumine; süvendatud pinnase kaadamiseks sobiva kaadamisala leidmine; tegevuskava koostamine kaadamise läbi viimiseks; kaadamise asukoht ja selle mõju eri huvialadele merel; süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste omaduste hinnang; vee erikasutusega (süvendamine-kaadamine-tahkete ainete uputamine) seotud tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele; vee erikasutuse mõju (nagu müra, õhusaaste, vibratsioon, jäätmeteke) lähipiirkonna elanikele ning teistele tegevustele; vee erikasutuse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele; tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus; võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmete analüüs; parima võimaliku tehnika väljaselgitamine; vajadusel seireprogrammi väljatöötamine. Eksperdirühmal tuleb KMH käigus selgitada olemasolevate andmete piisavust KMH-ks ning puudujääkide korral täiendava teabe hankimise allikad ja viis. Enne vee erikasutusloa taotluse esitamist on Keskkonnaamet arendajale väljastanud vee erikasutusloa nr L.VV/329770 ja peale valdade liitmist Viru-Nigula Vallavalitsuselt ehitusloa nr 1812271/03060 Aseri sadama olemasoleva muuli rekonstrueerimiseks (Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ ehitusprojekt tunnusega ASE171). Arendaja esitas Viru-Nigula Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse nr 1811002/06045 Aseri alevikus Mere tn 17 kinnistule kaubasadama rajatiste ehitusprojekti koostamiseks ning projekteerimistingimuste taotluse nr 1811002/06052 samale kinnistule rannakalurite paadisadama ja supluskoha rajamiseks. Viru-Nigula Vallavalitsus algatas projekteerimistingimuste taotluse menetlemise protsessis 05.07.2018.a korraldusega nr 273k Aseri sadama kaubasadama rajatiste, rannakalurite paadisadama ja supluskoha projekteerimistingimuste keskkonnamõju hindamise. Seoses kahe paralleelse KMH menetluse läbiviimisega leppisid osapooled kokku, et vältimaks ressursse raiskavat mitmekordset kattuvat hindamist on mõistlik kasutada ühtlustatud menetlust ja haldusmenetluse 5 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm seaduse § 9 lõike 2 punkti 1 alusel KMH menetlused ühendada. Selle järgselt toimub üks hindamine, mille tulemused esitatakse ühes aruandes. Kuna vee-erikasutusloa menetlust viib läbi Keskkonnaamet, siis lepiti kokku, et KMH menetlust juhib samuti Keskkonnaamet. Oma 5.09. 2019 korraldusega nr 216 peatas Viru-Nigula Vallavalitsus enda poolt algatatud KMH menetluse kuni vee erikasutusloa taotluse KMH valmimiseni ja võtab sellest saadava teabe otsuste tegemisel aluseks. Selleks peab koostatav vee erikasutusloa taotluse KMH vastama muuhulgas KeHJS § 26 nõuetele (vt lisa 2). Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KMH programmi sisu määrab KeHJS-e § 13: 1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus; 4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega; 5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta; 7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama; 9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega. 6 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm 2. KMH osapooled KMH osapooled vt Tabel 1. Tabel 1. KMH osapooled Asutus / Osapool Kontaktisik Kontaktandmed institutsioon Otsustaja Keskkonnaamet Egle Alt Narva maantee 7a, Tallinn, keskkonnakorralduse 15172 spetsialist tel. 680 7438 info@keskkonnaamet Viru-Nigula Viru-Nigula Heiko Källo Kasemäe 19, Kunda Vallavalitsuse Vallavalitsus keskkonnaspetsialist 44107 , Viru-Nigula vald 05.07.2018 tel.325 5960 korraldusega nr [email protected] 273 algatatud KMH menetluse ühendamise korralduse andja Arendaja Aseri Sadam AS Gaido Kentem, Tehase 1a juhatuse liige 43401 Aseri tel. 56216452 [email protected] Projekteerija Aavo ja Riina Raig Aavo Raig Ränduri 40 10921 Tallinn Projekt OÜ juhatuse liige tel. 5034236 Ekspert (KMH Skepast&Puhkim Aide Kaar, Laki 34, 12915 Tallinn programmi OÜ KMH juhtekspert tel 698 8365 koostaja) [email protected] KMH programmi koostab Skepast&Puhkim OÜ(SKPK) keskkonnaekspert Aide Kaar. Ekspertrühma kuuluvad: KMH juhtekspert on Aide Kaar (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0123, kehtiv kuni 03.05.2022). - heljumi kontsentratsioonide määramine ja selle leviku matemaatiline modelleerimine, mõju hoovuste liikumisele ja rannaprotsessidele - Rain Männikus, OÜ Lainemudel; - mõju merekeskkonnale – Georg Martin, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja; - müra ja vibratsioon- Marko Ründva, Kajaja Acoustics OÜ; - jäätmeteke, jäätmete võimalik taaskasutamine ja mõju välisõhu kvaliteedile - Moonika Lipping, SKPK projektijuht-keskkonnaspetsialist; - tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus- Aide Kaar, SKPK. 7 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm 3. Kavandatav tegevus 3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk Kavandatava tegevuse eesmärk on jätkata Aseri sadama arendamist kaasaegseks kaubasadamaks mis võtab vastu segalastilaevu veeväljasurvega üle 1350 tonni ja rannakalurite paadisadama ja avaliku supluskoha rajamine. 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht 3.2.1. Sadama asukoht Aseri sadam asub Soome lahe keskosa lõunakaldal, Lääne-Virumaal, Viru-Nigula vallas, Aseri alevikus. Sadam paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul. Geomorfoloogiliselt jaotub antud piirkond tasandikuks, sellest rannaastanguga eraldatud kitsaks üleujutatavaks rannaribaks ja Meriküla oja sälkoruks. Tegemist on ajaloolise sadamaga- 1939. aastal ehitati Meriküla randa Meriküla tellisetehase juurde Aseri sadam ja Sonda–Aseri raudtee. Sadamamuul ja raudtee hävitati II maailmasõja ajal 1944. aasta suvel. Aseri sadama taastamisega alustai 1999. aastal, kuid katkesid 2003. aastal. Välja ehitamata jäi kindlustus muuli kaitsmiseks. 15 aasta jooksul on muul lagunenud, selle rekonstrueerimiseks, laiendamiseks ja muuli harja tõstmiseks mahus kuni 10 000 m3on Keskkonnaamet väljastanud vee erikasutusloa nr L.VV/329770. Vee erikasutusloa menetluse raames koostas Keskkonnaamet keskkonnamõju eelhinnangu, mille tulemuste kohaselt puudus nendel tegevustel oluline keskkonnamõju. Viru-Nigula Vallavalitsus on väljastanud nendeks tegevusteks ehitusloa nr 1812271/03060. Projekteerimistingimustega nr 271 ja 272 kavandatavad rajatised ehitatakse Mere tn 17 kinnistule, mille katastritunnus on 90301:001:0003. Kinnistu sihtotstarve on 100 % tootmismaa. Joonis 1 on Aseri sadama asukoht Aseri alevikus Maa-ameti kaardirakenduse andmetel. Joonis 1: Aseri alevik ja sadam 8 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm 3.2.2. Kaadamisala asukoht Aseri sadamale lähim Veeteede Ameti navigatsioonikaartidele kantud kaadamisala asub Letipea neemest loodes. HELCOMI juhismaterjali punkti 9.1 kohaselt tuleb kaadamiskoha valikul muuhulgas võtta arvesse ka majanduslikku ja tegevuse otstarbekust. Süvendus- ja kaadamistööde korraldamise seisukohalt on otstarbekam kaadata pinnas süvendusalale võimalikult lähedal, sest see lühendab töötsükli läbiviimiseks kuluvat aega ja vähendab tööde tegemise sõltuvust ilmastikuoludest. Lisaks on pargase lühem veotee majanduslikult otstarbekam. Vältida tuleb kaitstavate loodusobjektide ja muude merel olevate huvialadele mõjutamist. Seetõttu valiti KMH programmi koostamise käigus välja potentsiaalset sobiv kaadamiskoht Aseri sadama lähedal Narva lahes sügavusega 31-32 meetrit. Projekteerija hinnangul on otstarbekas kaadata süvenduspinnas sellisesse sügavusse 5 meetrise kihina. Valitud esialgne kaadamiskoht on suurusega 1,2 x 1,2 km (vt Joonis 2). Ala nurgapunktide koordinaadid on: X:6601059,4 Y:666224,85 X:6601088,43 Y:667405,19 X:6602249,42 Y:667395,51 X:6602239,74 Y:666157,12 Joonis 2: kaadamisala Aseri sadama lähedal Narva lahes Kaadamiskohtade asukohtade võrdlus on toodud Tabel 2. Võrdlemisel on lähtutud juhisest "HELCOMi suunised süvendamisel saadud materjali merre kaadamiseks" punkti 9.2 alapunktis C toodud asjakohastest kriteeriumitest. 9 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm Tabel 2: Olemasoleva ja KMH käigus välja pakutud kaadamiskoha võrdlus Lähedus Kaadamine Letipea neemel Kaadamine Narva lahte asuvale kaadamisalale Looduskaunitele kohtadele või Ca 3 km Letipea Ca 7 km Aseri märkimisväärse kultuurilise või maastikukaitsealast maastikukaitsealast (ei ajaloolise tähtsusega paikadele ulatu eeldatavasse mõjualasse) Kindla bioloogilise või teadusliku Ca 3 km Uhtju - tähtsusega aladele looduskaitsealast Turismialadele - - Elatus-,ärilise ja sportliku Püügiruut 90 Püügiruut 78 kalastamise aladele Kudemis-,kogunemis- ja Ei ole teada Ei ole teada noorkalade elualadele Mereorganismide rändeteedele - - Laevateedele Ca 1,3 km Kunda sadama laevateest Sõjaliste õppuste aladele Ca 2,3 km Letipea neeme - merele orienteeritud harjutusalast Mere tehnilistele kasutuspaikadele, - Ca 2,3 km Estlink2 nt allveekaablitele, torustikele jne merekaablist Kokku mõjutatavaid aspekte 5 2 Seega võetakse KMH käigus hindamise aluseks Joonis 2Joonis 1 toodud esialgne kaadamiskoht, mille asukoht võib mõju hindamise käigus täpsustuda või muutuda. 3.2.3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Aseri kaubasadama arendus oli varem suunatud põhjasuunas ja läänesuunas. Tegemist oli ulatusliku arendusega suurematesse sügavustesse, mille teostamist käesoleva edasiarenduse raames esialgu ei planeerita, kuid mille tarvis jäetakse vabaks Aseri sadama põhja- ja läänesuunalised arendusalad. 10 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm Käesolev edasiarendus on varasemast oluliselt väiksema ulatusega ning selle arenduse jaoks võetakse kasutusele varem poolelijäänud rajatis ja veeala varem poolelijäänud rajatisest idas. Sadama idaosa piirkond võimaldab kaubasadamaga samaaegselt kavandada rannakalurite paadisadama ja supluskoha rajamise (varem ehitusse võetud sadam seda ette ei näinud). Süvendus- ja ehitustööde tegemiseks koostab Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, vastutav täitja Aavo Raig (dipl ehitusinsener 112894 sadamaehitus) ehitusprojektid: - töö nr ASE181 Aseri kaubasadama, mis võtab vastu segalastilaevu veeväljasurvega üle 1350t; - töö nr ASE182 Aseri rannakalurite paadisadam ja supluskoht. Vee erikasutusloa taotlusele lisatud eskiisi [1] kohaselt (vt lisa 1) on kavas: 1. Kaubasadama sissesõidukanal lõpliku laiusega min 90 meetrit ja sügavusega min -10 meetrit segalastilaevadele 8000 dwt. Sissesõidukanali rajamiseks laiendatakse Aseri sadama akvatooriumi ulatust NE suunas. 2. Kaubasadama kaid kahes etapis: 1. etapis kaid 5-le segalastilaevale a’ 3000 dwt ja 2. etapis kaid 2-le segalastilaevale a’ 3000 dwt ja 2-le segalastilaevale a’8000dwt. Sildumisliini kogupikkus on 525 meetrit ja need ehitatakse raudbetoonist ja terasest. 3. Kaubasadama kaldakindlustused. 4. Täidetakse kaubasadama uus territoorium pindalaga 33200 m 2. Täitepinnaseks kasutatakse lubjakivi. Territooriumi alale on koostatud ehitusprojekt nimetusega „Aseri sadama edasiarendus, olemasoleva muuli rekonstruktsioon“, töö nr ASE171, mille eesmärk on alustada ehitustöödega olemasoleva vee erikasutusloa tingimustel esimesel võimalusel. 5. Kaubasadama olemasoleva territooriumi rekonstruktsioon territooriumi pindalaga 43000 m2. varem on territooriumi loomiseks kasutatud lubjakivi. 6. Sild 2-le abilaevale pikkusega kuni 25 meetrit ja territoorium abilaevastiku teenindamiseks pindalaga kuni 3000 m2. Joonis 3 on Aseri sadama edasiarenduse asendiplaan [1]. Maamasinatega eemaldatavad pinnased kasutatatakse võimaluse korral ära sadama territooriumi täiteks. Täiteks kasutuskõlbliku pinnase maht täpsustatakse ehitusprojekteerimise käigus. Põhilised ehitusmaterjalid on: kiviaines, liivad ja kruusad territooriumi täiteks, raudbetoon- ja teraskonstruktsioonid sildumis- ja veeskamisrajatiste ehitamiseks, raudbetoon- ja kivikonstruktsioonid kaitserajatiste ehitamiseks, raudbetoon- ja asfaltbetoonkatendid kaupade käitlemiseks kasutatavale territooriumile jms. Süvendus- ja ehitustööde mahud on määratud ehitusprojekti eskiisi alusel ja täpsustuvad ehitusprojekteerimise käigus. Eeldatud on, et need mahud on maksimaalsed ja ehitusprojekteerimise käigus neid ei ületata. Süvendustööde tegemiseks kasutatakse: 1) valdavas osas mitme- või ühekopalist ujuvat süvendajat või ujuvat pinnasepumpa ja pinnaseveopraame; süvendustööde käigus eemaldatud pinnas kaadatakse vee erikasutusloaga määratavas kohas; 2) väheses osas ühekopalisi hüdraulilisi ekskavaatoreid, mis teevad süvendustöid madalatel veealadel selleks ümber tõstetavatelt ajutistelt kivimuulidelt; süvendustööde käigus eemaldatud pinnast kasutatakse kaldaala täiteks kohtades, kus kaubakäitlemisega territooriumi ei koormata; täiteks kasutatud pinnas tihendatakse ja tasandatakse; ajutiste kivimuulide kivi kasutatakse peale süvendustööde tegemist kaldakindlustiste rajamiseks. 11 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm Ehitustööde tegemiseks kasutatakse: 1) maamasinaid ja -veokeid kohtades, kus nendega ehitustööde tegemine on võimalik kaldalt ja merepõhjale väljaveetud kehanditelt; 2) ujuvvahendeid kohtades, kus maamasinate ja -veokite kasutamine võimalik ei ole (suuremates sügavusetes). 12 / 33 Joonis 3: Aseri sadama edasiarenduse asendiplaan [1] 3.3. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima. Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (edaspidi konventsioon). Konventsiooni kohaselt peab haldusorgan kaadamiseks lubade andmisel rakendama nn jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele alternatiivseid võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid ning merre kaadamine peaks olema viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid ebamõistlikult kallid. Vastavalt KMH algatamise otsusele tuleb mõju hindamise käigus koostöös projekteerijaga kaaluda kaadamisele alternatiivseid võimalusi. Veetranspordirajatiste projektis ei ole esitatud alternatiivseid võimalusi/lahendusi. Seetõttu ei ole KMH programmis võimalik neid ka kirjeldada. Põhimõtteliselt on sadamarajatis suhteliselt standardne objekt, mille projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada kõiki ohutuse, sh tule- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Ehituslikud lahendused ja teostamine peavad olema vastavuses Eesti Vabariigi õigusaktidega ning Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus üldtunnustatud nõuete ja standarditega. See normatiivne baas loetletakse ehitusprojektis. Kui KMH käigus tekib olulise keskkonnamõju ilmnemisel vajadus välja töötada leevendavaid meetmeid, siis teatud juhtudel võib neid käsitleda ka (alam)alternatiividena. Käesolevas KMH-s ei käsitleta sadamarajatiste alternatiivseid asukohti, sest vee erikasutusloa taotlus on esitatud olemasoleva sadama edasiarendamiseks, ning lisaks on väljastatud rajatiste projekteerimise aluseks olevad projekteerimistingimused ühele konkreetsele asukohale.  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm 4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Arendaja kavandab ca 15a tagasi pooleli jäänud Aseri sadama edasiarendust, võttes seejuures poolelijäänud rajatise kasutusele kogu ulatuses. Aseri kaubasadama arendus oli varem suunatud põhja- ja läänesuunas. Tegemist oli ulatusliku arendusega suurematesse sügavustesse, mille teostamist käeolseva edasiarenduse raames esialgu ei planeerita, kuid mille tarvis jäetakse vabaks Aseri sadama põhja- ja läänesuunalised arendusalad. Vee erikasutusloa alusel plaanitav edasiarendus on varasemast oluliselt väiksema ulatusega ning selle arenduse jaoks võetakse kasutusele varem poolelijäänud rajatis ja veeala varem poolelijäänud rajatisest idas. 4.1. Jääkreostuskolle Mere tn 17 kinnistul asub Keskkonnaregistrisse kantud jääkreostusobjekt Aseri keskkatlamaja (registrikood JRA0000122). Aseri keskkatlamaja on ehitatud 1971. aastal Aseri asula ja Keraamikatehase kütmiseks. Jääkreostus pärineb keskkatlamaja vedelkütusehoidlast. Aseri Sadam OÜ on tellinud Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ-lt jääkreostuse uuringu ja selle likvideerimise eelprojekti [2]. Töö eesmärgiks oli hinnata jääkreostusobjektil masuudihoidlate ümbruse reostust, anda hinnang reostuse mahule ja ulatusele ning esitada soovitused reostuse likvideerimiseks ning anda likvideerimistööde orienteeruv maksumus. Tööst selgub, et naftasaadustega reostunud pinnasekiht alal „A“ lasub maapinnast 1,0…1,5 m sügavusel. Alal „B“ aga jääb sügavus vahemikku 4,5 m kuni 12,0 m maapinnast. Naftasaadustega reostunud kihi maksimaalne paksus on 2,8 m. Masuudist on aastakümnete jooksul vees lahustuvad kergemad fraktsioonid lendunud või põhjaveega laiali kantud ja uuringualale on jäänud peamiselt veest raskemad komponendid, mis on vajunud sinisavi pinnale, täites piirkonniti ka selle pindmise murenenud osa. Põhjavesi on uuritud alal reostunud lokaalselt pinnakatte setetes ja reostus teisi sügavamaid veekihte ei ohusta. Veevarustuses kasutatav Kambriumi-Vendi veekiht pole reostusest ohustatud. Tööstusmaa piirarve ületava reostunud pinnasega ala suurus on 8725 m2 ja reostunud pinnase arvutuslik kogus on 17 650 m3. Tööd on kavandatud kolmes etapis: - I etapp – maa-aluse mahutipargi likvideerimine; - II etapp – maa-aluse mahutipargi ümbruses reostunud pinnase likvideerimine; - III etapp – estakaadi ja kunagiste maapealsete mahutite vaheline reostunud ala. Tegevuse tagajärjel korrastatakse räämas ja hooldamata territoorium. Ehitistest ja rajatistest vaba maa heakorrastatakse ning selle tulemusel piirkond väärtustatakse. Maaomanik taotles teistkordselt märtsis 2019 KIK-ilt toetust jääkreostuse likvideerimise osaliseks finantseerimiseks. Töid plaanitakse teha etappidena – esimeses etapis tahetakse likvideerida maa- alused mahutid. KIK rahuldas taotluse oma 27.06.2019 otsusega nr 3-2_3/9707-3/2019. Tööde läbiviija leidmiseks on korraldatud riigihange. Aseri sadama edasiarenduseks tehtavaid töid ei ole kavandatud jääkreostuskolde alal, vee erikasutusloa taotluses toodud kavandatud tegevused ei mõjuta reostuse omadusi, stabiilsust ega võimalikku levikut. 15 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm 4.2. Looduskeskkond Tegemist on inimtegevusest oluliselt mõjutatud alaga. Sadama ala piirneb endise Aseri Keraamikatehase territooriumiga, mis seal olevate lagunenud ehitiste ja rajatiste tõttu on muutunud kõrvalistele isikutele ohtlikuks. Sadamas ega selle võimalikus mõjupiirkonnas vähemalt 1500 meetri raadiuses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalasid. Keskkonnaamet on OÜ-le Aseri Sadam väljastatud vee erikasutusloa nr L.VV/329770 menetluse raames koostatud keskkonnamõju eelhinnangus leidnud, et Aseri sadamas tehtavad hürdotehnilised tööd ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ega muudele kaitstavatele loodusobjektidele, sest need asuvad piisavalt kaugel. Ka Aseri sadama piirkonna kaadamiseks sobivatel merealadel ei ole Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmetel (19.07.2019 seisuga) teada kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. 4.3. Maismaa taimestik ja loomastik Sadama maismaa osad moodustatakse osalt varem tehtud täiteööde alale, osalt moodustatavale alele ja seetõttu ei ole seal keskkonnakaitselist väärtust omavat taimestikku ega kooslusi. Võimalik on väiksemate loomade ajutine viibimine alal, kuid ehitustegevusest põhjustatud häiringud sunnivad neid võimalikult kiiresti lahkuma. Pärast sadama valmimist ümbritsetakse kaubasadama alad piirdeaiaga, mis välistab loomade sattumise sinna. Seega mõjusid maismaa taimestikule ja loomastikule mõju hindamise käigus täiendavalt ei käsitleta. 4.4. Meretaimestik ja loomastik Akvatoorium ja kaubasadama sissesõidukanal süvendatakse inimtegevusest oluliselt mõjutatud alale, kus on ka varem hüdrotehnilisi ja süvendustöid tehtud. Kaadamiseks on valitud sobiv 31-32 meetri sügavune ala avamerel. Kaadamisala valikul arvestati muuhulgas sellega, et nii sügaval merealal põhjataimestik ja -loomastik kas puuduvad või on nende esinemissagedus väikene. 4.5. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus Peatükk on kirjutatud Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ uuringu aruandes [2] toodud andmete põhjal. Sadama piirkond jääb klindiesisele alumisele aluspõhjalisele terrassile, mis on kaetud Läänemere ranna setetega. Pinnakatte paksus on 1,0…13,5 meetrit, koosnedes täitepinnastest ja merelisest liivast. Aluspõhjaks on Alam-Kambriumi Lontova kihistu sinisavi. Maa-ala nüüdisreljeef on kujunenud põhiliselt maapinna täitmise teel. 4.6. Põhja- ja pinnavesi Peatükk on osaliselt kirjutatud Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ uuringu aruandes [2] toodud andmete põhjal. Pinnasevesi ehk põhjavee esimene vabapinnaline veekiht on seotud Kvaternaarisetetega. Põhjaveetase on maapinnast 0,4…7,5 m sügavusel, absoluutkõrgusel -0,15…7,4 m. Ala põhjavee 16 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm esimene kiht toitub peamiselt sademetest ja lume sulamise veest ning vee liikumine on edelast kirdesse, mere suunas. Põhjavee esimene veekiht on reostuse eest kaitsmata. Aseri aleviku ühisveevarustus põhineb ca 200 m sügavustel ja 30…40 m paksuse savikihiga kaitstud Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumi puurkaevudel. 4.7. Klimaatilised tingimused ja välisõhu kvaliteet Ülevaade klimaatiliste tingimuste kohta on esitatud riikliku keskkonnaseire programmi meteoroloogilise seire alaprogrammi seirevõrku kuuluva Väike-Maarja meteoroloogijaama (MJ) andmete põhjal ning need iseloomustavad piirkonna meteoroloogilisi tingimusi. Meteoroloogilised karakteristikud ja õhu saasteainete hajumist määravad tegurid Lääne-Virumaal on järgmised (2018. a, Keskkonnaagentuur, Väike-Maarja MJ): - Kõige soojema kuu (juuli) õhu keskmine temperatuur kella 13 ajal 20,3 C - Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur 16,1 C - Kõige külmema kuu (jaanuar) keskmine temperatuur 2,7 C - Aasta keskmine tuule kiirus 3,9 m/s - Kõige väiksem ühe kuu (augustis) keskmine tuule kiirus 2,6 m/s - Kõige suurem ühe kuu (detsember) keskmine tuule kiirus 5 m/s Tabel 3 Tuulte esinemissagedus, % (allikas: KAUR) % N NE E SE S SW W NW Kokku 0-2 m/s 3.0 2.4 1.6 2.5 3.9 4.0 2.6 2.5 22.5 >2m/s 4.3 3.1 3.4 8.0 11.2 21.9 16.7 8.8 77.5 Kokku 7.4 5.5 5.0 10.5 15.1 25.9 19.3 11.3 100.0 % N 30 N 25 N W 20 E 15 10 5 W 0 E S S W E Kokku S 0 - 2 m/s Joonis 4: 2018. aasta tuulte jaotus suuna ja kiiruse järgi Väike-Maarja MJ andmeil (allikas: KAUR) 17 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) Eesti välisõhu kvaliteedi juhtimissüsteemi vaatlusvõrgustikku kuulub muuhulgas ka Aseri seirejaam, mis lisaks välisõhu kvaliteedile registreerib õhusaaste leviku modelleerimiseks vajalikke, spetsiifilisi, kliimaandmeid. Aseri alevikus on kolm ettevõtet, millele on väljastatud luba saasteainete välisõhku juhtimiseks: 1) Wienerberger AS (keskkonnakompleksluba nr L.KKL.IV-24837, Kordoni 1 ja 6) – telliste ja katusekivide valmistamine. Peamine heide õhku tekib põlemisprotsessidest (tunnelahi, kuivati, katlamajad). Kütusena kasutatakse maagaasi. 2) Adven Eesti AS katlamaja Rahva tn 9 (õhusaasteluba nr L.ÕV.IV-199914), kütusena kasutatakse maagaasi kuni 2,2 mln m3 aastas. 3) OÜ Aseri Kommunaal katlamaja Kooli tn 2 (paikse heiteallika käitaja registreeringu tõend nr PHRR/332308). Katlamaja varustab soojaga Aseri koolimaja. Kasutatakse maagaasil töötavat katelt, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 0,5 MWth. 4.8. Sotsiaalmajanduslik keskkond Peatükk on kirjutatud koostatava Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse põhjal. Rahvastik ja asustus Lähiaastatel jätkub Viru-Nigula valla rahvastiku kahanemine ning elanikkonna vananemine, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata ruumiliselt nii eakate kui ka noortele/lastele suunatud teenuste tagamisele (eelkõige Aseris). Rahvaarvu säilitamise nimel peetakse üldplaneeringuga oluliseks pöörata tähelepanu atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisele. Aseri on Viru-Nigula valla üks põhilisi keskusi. Üldplaneeringu koostamise käigus analüüsitakse erinevate teenuste kättesaadavust valla erinevates osades ja tehakse vajadusel ettepanekud kättesaadavuse parandamiseks. Maa-ameti portaali ohtlike ettevõtete kaardirakenduse andmetel Aseri sadama territooriumil suurõnnetuse ohuga ega ohtlikke käitisi ei ole. Ka vee erikasutusloa taotlusega ega väljastatud projekteerimistingimustega ei ole ette nähutud ohukategooriaga käitiste rajamist. 18 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm 5. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega 5.1. Üldplaneering Kehtiv Aseri valla osavalla planeering on kehtestatud Aseri Vallavolikogu 28.09.2004 otsusega nr 138. Planeeringu kohaselt on Mere tn 17 maaüksuse juhtotstarbeks reserveeritud sadama maa. Kehtivas üldplaneeringus on märgitud, et Aseri sadam on ehitamisel. Üldplaneeringu kohaselt on tulevikus arvestatavaks suunaks Aseri alevikus muuhulgas sadamateenused ja sellega kaasnev ettevõtlus. Kavandatav tegevus ei ole kehtivate planeeringutega vastuolus. Viru-Nigula Vallavolikogu algatas 27.06.2018 oma otsusega nr 83 Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringut ja selle KSH-d koostab Skepast&Puhkim OÜ (töö nr 2019-0056). Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse Aseri sadamas kavandatud tegevustega. Üldplaneeringu materjalid ja teated nende menetluse kohta on leitavad: https://viru-nigula.ee/uldplaneering-viru-nigulas. 5.2. Viru-Nigula valla arengukava Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2019-2026 1 on kehtestatud Vallavolikogu 27.09.2018 määrusega nr 37. Arengukava sätestab valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärgid ning nende elluviimiseks kavandatud tegevused. Arengukava on koostatud ühinemise järgsele territooriumile, mis hõlmab endist Kunda linna, Viru- Nigula valda (osad Lääne-Viru maakonnast) ja Aseri valda (enne osa Ida-Viru maakonnast, nüüd Lääne-Viru maakond), arengukava fookus on seega uue valla ühtsel toimimisel. Arengukava kohaselt on valla visioon: Viru-Nigula vald on turvaline, hooliv ja uuendusmeelne ning elanikke, elu- ja majanduskeskkonda ning ajalugu väärtustav ettevõtjasõbralik ning tugeva ühtse kogukonnaga tegus kohalik omavalitsus, kodune ja külalislahke paik Lääne-Virumaal ‒ meretäis võimalusi. Arenguvisiooni saavutamiseks on olulised järgimised eesmärgid: 1. Tugev ettevõtlus ja tasuvad töökohad. 2. Elanikusõbralik, turvaline ja miljööväärtuslik elukeskkond. 3. Kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused. 4. Elujõulised kogukonnad ja vilgas seltsielu. 5. Eesmärgistatud, kaasav ja tõhus valla juhtimine. Eesmärkide saavutamiseks püstitatud tegevussuund 2019-2026 on muuhulgas: - Sadamaalade (Kunda, Mahu, Aseri) arendamine ja nende baasilt ettevõtluskeskkonna mitmekesistamiseks eelduste loomine. Valla sidususe suurendamine Virumaa ja teiste Soome lahe piirkondadega. 1 Leitav https://viru-nigula.ee/arengukavad 19 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm - Kunda, Aseri ja Viru-Nigula tööstusalade arendamine. Ettevõtluse arenguks investeeringud taristusse (juurdepääsuteed, tänavad, valgustus, liiklusohutus, kergliiklus ja ühisveevärgi trassid). - Aseri Sadama ja tööstuspargi alade juurdepääsuteede infrastruktuuri rajamine koostöös riigiga 2019-2024. Seega vastab projektiga kavandatud tegevus Viru-Nigula valla arengukavale. 5.3. Detailplaneering Kehtiva üldplaneeringu põhjal on Aseri Vallavolikogu 30.05.2001 otsusega nr 124 kinnitatud AS Kalotex sadama maa-ala kinnistu, Reeskalda tee ja Kalvi tee äärse tootmismaa detailplaneering, mis kehtib ka Mere tn 17 kinnistu osas. Selle detailplaneeringu koostamise käigus viidi 2000. aastal läbi ka KMH [3]. Kavandatav tegevus ei ole planeeringuga vastuolus. 20 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm 6. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Käesolev peatükk sisaldab teavet kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta. 6.1. Eeldatavad mõjuallikad Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse eesmärgist, iseloomust ja kirjeldusest (vt ptk 3). Sellest tulenevalt on võimalikeks mõjuallikateks eelkõige need ehitamise ja käitamisega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda Aseri sadama territooriumil, akvatooriumis ja selle ümbruses ning kaadamisalal. Mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks ja kasutusaegseteks. Ehitusaegsed mõjuallikad: - tolm (kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule); - müra ja vibratsioon (kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule); - heljumi teke ja levik (kaasneb mõju mere-elustikule); - jäätmeteke. Kasutusaegsed mõjuallikad: - segalastilaevade lastimisel ja lossimisel keskkonda paiskuvad saasteained (peamiselt tolm); - müra ja vibratsioon (peamiselt seoses transpordiga; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule). 6.2. Käsitlusala ja mõjuala suurus Mõjuala suurus sõltub mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Teatud mõjutatavate keskkonnaelementide osas on mõjuala ulatust hinnatud käesoleva KMH programmi koostamise käigus läbi viidud eelhinnangu raames. Kui eelhinnangu käigus on võimaliku mõju ulatus ja olulisus tuvastatud, siis on see ka vastava teema juures esitatud. Mõjuallikate ja mõjutatavate keskkonnaelementide suhtes, kus eelhinnangu käigus ei ole mõjuala ulatus teada ning mille osas on vaja läbi viia põhjalikum hindamine, on see vajadus välja toodud. Eelhindamise tulemuste kokkuvõte vt ptk 6.4. Mõju hindamisel arvestatakse mõjualana piirkonda kuni sellise kauguseni, nagu kavandatavast tegevusest tulenev oluline keskkonnamõju ulatub. Tulemused esitatakse KMH aruandes. Lähtudes kavandatava tegevuse kirjeldusest ja iseloomust (vt ptk 3) ning tegevuse asukohast ei ole ette näha, et sellega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk oluline negatiivne mõju mõnele naaberriigile. 21 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm 6.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatava mõju olulisus Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate (vt ptk 6.1) kaudu. 6.3.1. Looduskeskkond Reljeef ning põhja- ja pinnavesi Kaubasadama laiendamiseks kavandatud alal Mere 17 kinnistul on varem tehtud olulisi täitetöid. Seose sellega puuduvad ehitustegevuseks kavandatud alal põhjaveekihid. Ei ole tõenäoline, et projektiga kavandatavate rajatiste püstitamisega või süvendamisega kaasneks täiendav oluline negatiivne mõju piirkonna reljeefile ja pinnasele. Projektlahendusega tuleb kavandada meetmed, et sadamas käideldavad potentsiaalselt ohtlikud ained ei satuks pinnasesse, ka mitte avariiolukorras, sest see võib sattuda põhjavette. Kuna vedellasti käitlemist vee erikasutusloa ja projekteerimistingimuste taotluse mahus kavandatud ei ole, siis on tavapäraste ehitustehniliste meetmetega (kõvakatete rajamine ja sademevee kontrollitud juhtimine suublasse vee erikasutusloa alusel) võimalik vältida põhja- ja pinnavee saastamist. Seetõttu ei hinnata reljeefi ja põhja- ning pinnaveega seotud teemasid KMH käigus täiendavalt. Kaitstavad loodusobjektid Sadamas ega selle võimalikus mõjupiirkonnas vähemalt 1500 meetri raadiuses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalasid. Keskkonnaamet on OÜ-le Aseri Sadam väljastatud vee erikasutusloa nr L.VV/329770 menetluse raames koostatud keskkonnamõju eelhinnangus leidnud, et Aseri sadamas tehtavad hürdotehnilised tööd ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ega muudele kaitstavatele loodusobjektidele, sest need asuvad piisavalt kaugel. Ka Aseri sadama piirkonna kaadamiseks sobivatel merealadel ei ole Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmetel (19.07.2019 seisuga) teada kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Juhul, kui ei selgu, et kavandatava tegevuse mõjuala ulatub 1500 m raadiusest kaugemale, siis mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalasaladele mõju hindamise käigus täiendavalt ei käsitleta. Taimestik ja loomastik Kavandatav tegevus ei avalda mõju taimestikule, sest alal arvestatav püsitaimestik puudub. Kavandatud ehitustegevus toimub sadama kinnisel territooriumil ega puuduta säilinud taimekooslusi. Sadama käitamine taimestikku ei mõjuta. Kuna sadama territoorium on tarastatud, siis see on suurtele ja keskmistele loomadele läbimatu. Puuduvad ökoloogilised koridorid, mis tingiksid vajaduse loomadel sadama territooriumile liikuda. Ehitustegevus toimub sadama kinnisel territooriumil ega mõjuta alast lõuna, lääne ja loode pool, väljaspool sadama territooriumi elutsevat loomastikku. Sadama käitamine loomastikku ei mõjuta. Eeltoodust lähtudes puudub edaspidi vajadus täpsemaks mõju hindamiseks taimestikule ja loomastikule. 6.3.2. Müra ja vibratsioon Võimalikud müraallikad ammoniaagiterminalis on manööverdavad laadurmasinad, laaditava lasti kukutamisest, ladustamisest vms põhjustatud kolksud ning kaubalaevade mootorid. Samuti kaasneb müra reeglina ehitustegevusega. Lisaks tööstusmürale käsitletakse ka liiklusmüra, 22 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm võttes arvesse autoliikluse ning veesõidukitega kaasnevat müra. Ehitusaegsele ning kavandatava kaubasadama tegevusega kaasnevale mürale antakse hinnang KMH käigus. Kui projekti koostamisel arvestatakse sotsiaalministri 17.05.2002.a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“2 esitatud üldvibratsiooni piirväärtustega, siis ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha. Eeltoodust lähtudes puudub vajadus käsitleda vibratsiooni võimalikku mõju edaspidi KMH aruandes. 6.3.3. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale KMH kontekstis käsitletakse võimalikku mõju inimeste tervisele ja heaolule ning võimalikku füüsilist mõju inimeste varale. Laiema sotsiaal-majandusliku hinnangu andmine kavandatavale tegevusele ei kuulu KMH ülesannete hulka. Mõjude hindamisel arvestatakse kogu eeldatavasse mõjualasse jääva asustusega Aseri alevikus. Eeldatav mõju inimeste varale Tegemist on olemasoleva tööstuspiirkonnaga ja Aseri sadamale kuuluva alaga, mis on määratud tootmismaaks. Lähimad elamud asuvad kavandatava tegevuse piirkonnast ca 600 meetri kaugusel astangu peal. Seega otsest füüsilist mõju elamutele Aseri alevikus (nt ehitiste kahjustamist või hävimist) ei ole ette näha. Samuti ei ole ette näha kaudseid keskkonnamõjusid, mis võiksid inimeste vara ohtu seada. Mõju hinnang inimeste varale ei sisalda ehitiste väärtuse võimalikku muutust rahalises mõttes, sest vara turuväärtuse või selle muutuse hindamine ei kuulu KMH ülesannete hulka. 6.3.4. Avariiolukordade võimalikkus Keskkonnaameti poolt tellitud KSH eelhindamise metoodika täpsustuse punkti 2.2.3 kohaselt käsitletakse avariina hädaolukorra esinemist. Aseri sadama rekonstrueerimise ja ekspluateerimise käigus tekkida võivad hädaolukorrad on kütuse leke ja tulekahju. Vastavalt Keskkonnaameti poolt koostatud ulatusliku rannikureostuse riskianalüüsile on looduskeskkonnale olulise mõjuga ulatuslik rannikureostus naftasaaduste leke alates 5 tonni koristustööde mahuga. Sadama ehitustöödel on võimalikuks avariiolukorraks erinevate ehitusmehhanismide ja masinate õli ja kütuse lekked. Väikeses koguses keskkonda sattunud kütused ja õlid ei põhjusta looduskeskkonnale olulist mõju kui alustatakse koheselt reostuse likvideerimisega. Looduskeskkonnale olulise mõjuga rannikureostuse teke ei ole ehitusmehhanismide leketest võimalik. Juhul, kui tekib nt ehitusseadme- või masina tulekahju, on selle peamiseks ohuks põlengust tekkiv must suits, mis võib olla inimeste tervisele kahjulik. Sadama akvatooriumis võivad kütused ja õlid sattuda veekeskkonda aluste õnnetuse tagajärjel või punkerdamisel. Ehitusprojekti praeguses staadiumis ei ole veel määratud kas punkerdamine on kavandatud, selle asukohta sadamas ega mahutite mahtu. Seetõttu saab sadama ekspluateerimise avariiolukordi analüüsida KMH käigus kui selleks vajalikud andmed on selgunud. 6.3.5. Jäätmeteke Jäätmekäitlus nii ehitusobjektil kui ka hiljem kaubasadamas tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ja Viru-Nigula valla jäätmehoolduseeskirjale, määrata vastutajad ning tagada asjakohane järelevalve (ehitustööde käigus) ja aruandlus. Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (edaspidi konventsioon). Konventsiooni kohaselt peab haldusorgan kaadamiseks lubade andmisel rakendama nn jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele 2 Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/110061 23 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm alternatiivseid võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid ning merre kaadamine peaks olema viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid ebamõistlikult kallid. Vastavalt KMH algatamise otsusele tuleb mõju hindamise käigus koostöös projekteerijaga kaaluda kaadamisele alternatiivseid võimalusi. 6.4. Eelhindamise tulemuste kokkuvõte Lähtudes kavandatavast tegevusest (ptk 3) ja sellega kaasnevatest võimalikest mõjuallikatest (ptk 6.1), eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast (ptk 4) ning käsitlusalal esinevatest mõjutatavatest keskkonnaelementidest ja neile avalduva mõju olulisusest (ptk 6.3) jõuti eelhindamise tulemusena järeldustele, et KMH aruande koostamise käigus tuleb hinnata mõju järgmistes valdkondades: - mõju merekeskkonnale; - müra ja vibratsioon; - mõju välisõhu kvaliteedile (tolmu teke); - tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus; - jäätmeteke; - mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale. Eelnimetatud teemasid käsitletakse KMH aruandes, sest KMH programmi koostamise ja eelhindamise ajal ei ole võimaliku mõju ulatus ja olulisus teada või tegemist võib olla olulise keskkonnamõjuga, mis vajab täpsemat analüüsi. Eelhindamise tulemusena jõuti ka järeldusele, et: - kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele ning taimestikule ja loomastikule; - kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele; - Aseri piirkonna rohevõrgustiku ja väärtusliku maastikuga seotud aspektid tuleb lahendada koostatava üldplaneeringuga; - kavandatav tegevus ei põhjusta piiriülest keskkonnamõju. Seetõttu ei ole täpsem mõju hindamine neile keskkonnaelementidele KMH aruande koostamise käigus vajalik. Eelhinnangu käigus analüüsiti keskkonnauuringute vajadust ning jõuti järeldusele, et merekeskkonnale avalduva mõju hindamiseks tuleb läbi viia merepõhja elustiku (põhjataimestik ja põhjaloomastik) ja elupaikade inventuur. Inventuuri tulemuste põhjal otsustatakse koelmualade esinemise tõenäosus kaadamisalal (enam, kui 30 meetri sügavusel merevees) ja vajadusel viiakse läbi kevad-suvine kalastiku katsepüük. Süvendamise ja kaadamise mõjuala määratakse setete leviku matemaatilise modelleerimise teel. Piirkonna merevee veekvaliteedi iseloomustus, mõju kalandusele ja mereimetajatele käsitletakse olemasolevate andmete põhjal. 24 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm 7. Hindamismetoodika kirjeldus Hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). KMH aruande koostamisel lähtutakse KeHJS § 20 nõuetest. Hindamise, sh KMH programmi staadiumis teostatud eelhindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjale: „Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“3 jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad: - teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine; - varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine; - välisõhu saasteallikatest emiteeritavate saastekoguste hindamine (modelleerimine); - ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks; - konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega; - konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega. KMH käigus: - kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi; - hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid (mõju võimaliku olulisuse eelhinnang tehakse KMH programmi mahus, mõju olulisust täpsustatakse KMH aruande koostamise käigus), määratletakse mõjude ulatus; - pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele; - hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid; - antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KMH aruande koostamise käigus: 1) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. KMH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju. Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib: - eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, - põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või 3 Koostaja: K. Peterson; Keskkonnaministeerium 2007; vt Keskkonnaministeeriumi koduleht: http://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_180407_peterson.pdf 25 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm - seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed. Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. Eeldatavate mõju prognoosimeetodite kirjeldus valdkondade kaupa vt Tabel 4. Tabel 4. Eeldatavad mõjude prognoosimeetodid Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod Mõju Määratakse süvendamisel ja kaadamisel tekkiva heljumi kontsentratsioon merekeskkonnale ja võrreldakse seda looduslike heljumi kontsentratsiooni tasemetega. Heljumi leviku määramiseks tehakse matemaatiline modelleerimine. Hoovustele ja rannaprotsessidele avalduva mõju hindamiseks koostatakse eksperthinnang lähtudes olemasolevast infost. Hinnangu mere-elustikule avalduva mõju olulisuse kohta annab Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut. Müra ja vibratsioon Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse varasemate analoogsete objektide kohta koostatud hinnangutele ning eksperthinnangule, mille põhjal hinnatakse kavandatava tegevusega kaasneva müra levikut elamualadele vm müratundlikesse piirkondadesse. Tolmu teke Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse varasemate analoogsete objektide kohta koostatud hinnangutele ning eksperthinnangule, mille põhjal hinnatakse tolmu levikut nii merekeskkonda kui elamualadele. Jäätmeteke ja Eksperthinnangu koostamisel lähtutakse olemasolevast infost, ala reostusoht reguleerivatest õigusaktidest ja koostatavast ehitusprojektist. Võimaluse korral soovitatakse ringmajanduse võtteid ja lahendusi. avariiolukordade sadama ekspluateerimise võimalikke avariiolukordi analüüsitakse esinemise tuginetakse varasemate analoogsete objektide kohta koostatud võimalikkus hinnangutele ning eksperthinnangule. 26 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm 8. KMH koostamise ja menetlemise ajakava KMH ajakava koostamisel on aluseks KeHJS-ega sätestatud KMH menetlusetapid ja menetluseks ette nähtud aeg ning KMH läbiviimiseks, sh KMH programmi ja aruande koostamiseks vajalik aeg. Koos menetlusega kestab KMH protsess vähemalt 15 kuud. Kavandatava tegevuse KMH ning selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava vt Tabel 5. Tabel 5. KMH läbiviimise eeldatav ajakava Tegevus Periood, aeg Täitja Eksperdirühm koos arendajaga Juuli-september 2019 Skepast&Puhkim koostavad KMH programmi (eelnõu) OÜ, Aseri Sadam OÜ Arendaja esitab KMH programmi 3 tööpäeva jooksul arvestades Aseri Sadam OÜ eelnõu otsustajale (Keskkonnaamet) programmi (eelnõu) valmimisest Otsustaja kontrollib KMH programmi 14 päeva jooksul KMH programmi Keskkonnaamet vastavust nõuetele ja edastab selle saamisest* asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks Asjaomane asutus esitab, lähtudes 30 päeva jooksul KMH programmi Asjaomased oma pädevusvaldkonnast, otsustajale saamisest* asutused (vt KMH programmi kohta seisukoha KeHJS § 23) Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning 14 päeva jooksul asjaomaste Keskkonnaamet annab arendajale ja juhteksperdile asutuste seisukohtade saamisest* oma seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta Eksperdirühm teeb koos arendajaga töö tegemiseks vajaliku aja Skepast&Puhkim, vajaduse korral KMH programmis jooksul (sõltub seisukohtade Aseri Sadam OÜ parandused ja täiendused ning arvust ja sisust; orienteeruvalt selgitab seisukohtade arvestamist või november-detsember 2019) põhjendab arvestamata jätmist Arendaja esitab otsustajale KMH 3 tööpäeva jooksul arvestades Aseri Sadam OÜ täiendatud programmi programmi (eelnõu) täiendamisest (orienteeruvalt detsember 2019) Otsustaja kontrollib KMH parandatud aeg määramata Keskkonnaamet ja täiendatud programmi4 Otsustaja teavitab KMH programmi 14 päeva jooksul programmi Keskkonnaamet avalikust väljapanekust ja avalikust saamisest arutelust Otsustaja korraldab KMH programmi kestusega vähemalt 14 päeva Keskkonnaamet avaliku väljapaneku 4 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud 27 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm Tegevus Periood, aeg Täitja Avaliku väljapaneku käigus laekunud töö tegemiseks vajaliku aja Skepast&Puhkim, ettepanekute, vastuväidete ja jooksul (sõltub laekunud Aseri Sadam OÜ küsimuste analüüs arvamuste arvust ja sisust) Arendaja koostöös otsustajaga esimesel võimalusel pärast avalik Aseri Sadam OÜ korraldab KMH programmi avaliku väljapaneku lõppu (orienteeruvalt Keskkonnaamet arutelu 1. kvartalis 2020) KMH programmi täiendamine 30 päeva jooksul avaliku arutelu Skepast&Puhkim, lähtudes avalikustamisel laekunud toimumisest* Aseri Sadam OÜ ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine Arendaja esitab KMH programmi 3 tööpäeva jooksul arvestades Aseri Sadam OÜ otsustajale nõuetele vastavuse programmi täiendamisest ja kontrollimiseks vastuste saatmisest Otsustaja kontrollib KMH programmi 30 päeva jooksul KMH programmi Keskkonnaamet vastavust nõuetele ja teeb saamisest* programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse Otsustaja teavitab otsuse tegemisest 14 päeva jooksul otsuse Keskkonnaamet menetlusosalisi ning avaldab teate tegemisest* Ametlikes Teadaannetes Eksperdirühm viib läbi KMH ja Skepast&Puhkim koostab KMH aruande Arendaja esitab KMH aruande Aseri Sadam OÜ otsustajale Otsustaja kontrollib KMH aruande 14 päeva jooksul KMH aruande Keskkonnaamet vastavust nõuetele ja edastab selle saamisest* asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks Asjaomane asutus esitab, lähtudes 30 päeva jooksul KMH aruande Asjaomased oma pädevusvaldkonnast, otsustajale saamisest* asutused KMH aruande kohta seisukoha Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning 14 päeva jooksul asjaomaste Keskkonnaamet annab arendajale ja juhteksperdile asutuste seisukohtade saamisest* oma seisukoha KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta Eksperdirühm teeb koos arendajaga töö tegemiseks vajaliku aja Skepast&Puhkim, vajaduse korral KMH aruandes jooksul (sõltub seisukohtade Aseri Sadam OÜ parandused ja täiendused ning arvust ja sisust) selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist Arendaja esitab otsustajale KMH 3 tööpäeva jooksul arvestades Aseri Sadam OÜ täiendatud aruande aruande täiendamisest 28 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm Tegevus Periood, aeg Täitja Otsustaja kontrollib KMH parandatud aeg määramata Keskkonnaamet ja täiendatud aruannet5 Otsustaja teavitab KMH aruande 14 päeva jooksul aruande Keskkonnaamet avalikust väljapanekust ja avalikust saamisest arutelust Otsustaja korraldab KMH aruande kestusega vähemalt 21 päeva Keskkonnaamet avaliku väljapaneku Avaliku väljapaneku käigus laekunud töö tegemiseks vajaliku aja Skepast&Puhkim, ettepanekute, vastuväidete ja jooksul (sõltub laekunud Aseri Sadam OÜ küsimuste analüüs arvamuste arvust ja sisust) Arendaja koostöös otsustajaga esimesel võimalusel pärast avaliku Aseri Sadam OÜ, korraldab KMH aruande avaliku väljapaneku lõppu Keskkonnaamet arutelu KMH aruande täiendamine lähtudes 30 päeva jooksul avaliku arutelu Skepast&Puhkim, avalikustamisel laekunud toimumisest* Aseri Sadam OÜ ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine Arendaja esitab KMH aruande 3 tööpäeva jooksul arvestades Aseri Sadam OÜ otsustajale nõuetele vastavuse programmi täiendamisest ja kontrollimiseks vastuste saatmisest Otsustaja edastab KMH aruande aeg määramata Keskkonnaamet asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks Asjaomane asutus, lähtudes oma 30 päeva jooksul aruande Asjaomased pädevusvaldkonnast, kooskõlastab saamisest* asutused või jätab kooskõlastamata KMH aruande Otsustaja kontrollib KMH aruande 30 päeva jooksul kooskõlastuste Keskkonnaamet vastavust nõuetele ja teeb aruande saamisest* nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse Otsustaja teavitab otsuse tegemisest 14 päeva jooksul otsuse Keskkonnaamet menetlusosalisi ning avaldab teate tegemisest* Ametlikes Teadaannetes Kursiivis on toodud KeHJS-ega sätestatud tähtajad. *-ga on märgitud KeHJS-ega sätestatud tähtajad, mida on põhjendatud vajadusel võimalik pikendada.6 Eeltoodud ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi. Ajakava määramatus tuleneb eelkõige sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha KMH menetlustoimingute reaalsest kestvust, 5 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud 6 KeHJS § 24: Nimetatud tähtaegu võib põhjendatud juhul, nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse [---] keerukus, pikendada, määrates menetlustoimingu teostamiseks uue tähtaja. 29 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. 30 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm 9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest 9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine Vastavalt KeHJS § 13 lõikele 9 esitab KMH ekspert programmis asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega – vt Tabel 6. Tabel 6. KMH asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus Otsustaja Keskkonnaamet On otsustajana menetlus- protsessiga kursis ning kaasab mõjutatud ja huvitatud isikud. Asjaomased asutused Viru-Nigula Vallavalitsus Kasemäe 19, Kunda On kohaliku arengu 44107, Viru-Nigula vald suunaja, [email protected] projekteerimistingimuste, ehitus- ja tegevuslubade väljastaja. Veeteede Amet Valge 4, 11413 Tallinn Merenduse alase riikliku [email protected] järelevalve eest vastutav asutus, vajadusel riikliku sunni kohaldaja. Keskkonnainspektsioon (KKI) Kopli 76, 10416 Tallinn Keskkonnakaitse alase [email protected] järelevalve eest vastutav asutus, vajadusel rakendab keskkonnaalaste õigusrikkumiste puhul riikliku sunni vahendeid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Pronksi 12, 10117 Tallinn Ehitustegevuse järelevalve Järelevalve Amet [email protected] eest vastutav asutus. Terviseamet Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn Elanike tervise kaitse ja [email protected] puhta elukeskkonna eest vastutav asutus. Keskkonnaamet otsustajana teavitab eelnimetatud ametiasutusi, kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasjade omanikke, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate organisatsioonide kaudu KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt. Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Keskkonnaamet KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt: - väljaandes Ametlikud Teadaanded; - ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes; 31 / 33  Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm - kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks vallavalitsuses)7 9.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta Ülevaade koostatakse pärast ametkondale poolt esitatud seisukohtade laekumist. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad lisatakse programmile. 9.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest Ülevaade koostatakse pärast avalikustamise protsessi toimumist. 7 Otsustab keskkonnaamet vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale 32 / 33 Kasutatud materjalid [1] t. n. A. E. Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, „Aseri sadama edasiarendus, idaosa veetranspordirajatised. Eskiis,“ 2018. [2] Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ, töö nr GE-2398, „Mere tn 17 kinnistu jääkreostusuuringu läbiviimine ja likvideerimise eelprojekt,“ 2019. [3] TALLMAC AS, „Aseri sadma tankerkai ja süvendusprojekti KMH,“ 2000.  Keskkonnaamet info @ keskkonnaamet.ee Meie 24.09.2019 Keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoh tade küsimine Aseri Sadam OÜ-l on kavas jätkata pooleli oleva Aseri sadama arendamist kaasaegseks kaubasadamaks mis võtab vastu segalastilaevu veeväljasurvega üle 1350 tonni ja rannakalurite paadisadama ja avaliku supluskoha rajamine. Selleks esitas Aseri Sadam OÜ 23.07.2018 Keskkonnaametile taotluse vee erikasutusloa väljastamiseks Aseris Mere tn 17 asuva Aseri sadama edasiarendamiseks veetranspordirajatiste ehitamiseks. Keskkonnaamet algatas oma 25.07.2018 otsusega nr 14-3/18/12456-2 KMH esitatud vee erikasutusloa taotluse menetluse raames. Käesolevaga esitame Aseri sadama vee erikasutusloa taotluse KMH programmi ja selle lisad 1 ja 2 ( Skepast &amp; Puhkim OÜ töö nr 2019-0067 ) asjaomastelt asutustelt programmi sisu kohta seisukohta küsim iseks . Lugupidamisega Gaido Kentem/digitaalselt allkirjastatud/ Juhatuse liige Aseri Sadam OÜ Taotlus vormistatakse vastavalt keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määrusele nr 18 “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” § 5 ja § 8. Vee erikasutusloa taotlus veetranspordirajatiste ehitamiseks Aseri sadamates Soome lahes riigile kuuluval merepõhjal (ühine taotlus 2-le ehitusprojektile) Taotluse esitamise kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev 1. Vee erikasutusloa taotleja nimi / ärinimi Osaühing Aseri Sadam 2. Aadress Mere tn 17, Aseri, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa 3. Registrikood / füüsilise isiku isikukood Registrikood 12326310 4. Vee erikasutuse eesmärk Veetranspordirajatiste ehitamine Aseri sadamates Soome lahes riigile kuuluval merepõhjal 2-e ehitusprojekti kohaselt: ASE181 Aseri kaubasadamas, mis võtab vastu segalastilaevu veeväljasurvega üle 1350t; ASE182 Aseri rannakalurite paadisadamas ja supluskohas Vee eriaksutuse eesmärgi selgituseks täiendavalt: Taotleja kavandab ca 15a tagasi pooleli jäänud Aseri sadama edasiarendust, võttes seejuures poolelijäänud rajatise kasutusele kogu ulatuses. Enne käesoleva taotluse esitamist on taotleja teinud järgmist: 1. Saanud enne valdade liitmist Keskkonnaametilt vee eriaksutusloa nr L.VV/329770 ja peale valdade liitmist Viru-Nigula Vallavalitsuselt ehitusloa nr 1812271/03060 Aseri sadama olemasoleva muuli rekonstrueerimiseks (ehitusprojekt tunnusega ASE171). 2. Taotleb Viru-Nigula Vallavalitsuselt projekteerimistingimusi Aseri sadama edasiarenduse kahe ehitusprojekti koostamiseks: 2.1 Aseri kaubasadam (ehitusprojekt tunnusega ASE181) 2.2 Aseri rannakalurite paadisadam ja supluskoht (ehitusprojekt tunnusega ASE182) Aseri kaubasadama arendus oli varem suunatud põhjasuunas ja läänesuunas. Tegemist oli ulatusliku arendusega suurematesse sügavustesse, mille teostamist käeolseva edasiarenduse raames esialgu ei planeerita, kuid mille tarvis jäetakse vabaks Aseri sadama põhja- ja läänesuunalised arendusalad. Käesolev edasiarendus on varasemast oluliselt väiksema ulatusega ning selle arenduse jaoks võetakse kasutusele varem poolelijäänud rajatis ja veeala varem poolelijäänud rajatisest idas. Sadama idaosa piirkond võimaldab kaubasadamaga samaaegselt kavandada rannakalurite paadisadama ja supluskoha rajamise (varem ehitusse võetud sadam seda ette ei näinud). Aseri kaubasadama ning rannakalurite paadisadama ja supluskoha ehitusprojektid koostatakse lahus, kuna nende sadamate rajamise eesmärgid, rahastamise viisid, kasutajad ja omanikud/valdajad on erinevad. Rannakalurite paadisadama basseini jääb rannaala, mis on ka praegu kasutusel supluskohana. Vee erikasutusluba taotletakse ühine, kuna ehitusprojektidega kasutusele võetavad alad paiknevad vahetult kõrvuti, süvendus- ja ehitustööd on mõnevõrra ülekattuvad ning ka rannakalurite paadisadama ja supluskoha ehitusprojekti süvendus- ja ehitustööde mahud on üle 10 000 m3. Taotlejale on oluline, et väljastatav vee erikasutusluba võimaldaks süvendus- ja ehitustöid käistleda ehitusprojektide raames nii koos kui eraldi. 5. Vee erikasutuse asukoha ja vee Süvendus- ja ehitustööd riigile kuuluval merepõhjal sadamate eriaksutusega kavandatava tegevuse arenduseks määratud kinnistuga (Mere tn 17, Aseri, Viru-Nigula vald, kirjeldus (asukoha ja selle ümbruskonna Lääne-Virumaa) külgneval veealal (Soome laht). kirjeldus, milliseid töid planeeritakse ning Ehitusprojekte kirjeldavad andmed on toodud taotlusele lisatud kui suures ulatuses, materjalid mida eelprojekti eskiisi versiooni 2 asendiplaanil ja eksplikatsiooni kasutatakse jne) laiendavates kirjeldustes (vt p.6). 6. Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart Lisatud on: ASE181 AA-0-04 Asendiskeem 2018-06-01 ASE181 AA-4-01 Eskiisi versioon 2 asendiplaan 2018-05-09, millel on 2-e ehitusprojekti andmed: ASE181 ekspl nr-d on (1) ... (6) ja ASE182 ekspl nr on (7). 7. Vee erikasutusloa taotleja tegevusala 4291 - Vesiehitus iseloomustusest, mis peab sisaldama Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori koodi (EMTAK kood) 8. Vee erikasutamise eest vastutava isiku Gaido Kentem, juhatuse liige / projektijuht nimi, ametikoha nimetus, telefoni nr, Mere tn 17, Aseri, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa e-post tel 56216452, [email protected] 9. Teave vee erikasutusega seotud Süvendustööde tegemiseks kasutatakse: tehnoloogia ja tehnika kohta 1) valdavas osas mitme- või ühekopalist ujuvat süvendajat või ujuvat pinnasepumpa ja pinnaseveopraame; süvendustööde käigus eemaldatud pinnas kaadatakse vee erikasutusloaga määratavas kohas; 2) väheses osas ühekopalisi hüdraulilisi ekskavaatoreid, mis teevad süvendustöid madalatel veealadel selleks ümber tõstetavatelt ajutistelt kivimuulidelt; süvendustööde käigus eemaldatud pinnast kasutatakse kaldaala täiteks kohtades, kus kaubakäitlemisega territooriumi ei koormata; täiteks kasutatud pinnas tihendatakse ja tasandatakse; ajutiste kivimuulide kivi kasutatakse peale süvendustööde tegemist kaldakindlustiste rajamiseks. Ehitustööde tegemiseks kasutatakse: 1) maamasinaid ja -veokeid kohtades, kus nendega ehitustööde tegemine on võimalik kaldalt ja merepõhjale väljaveetud kehanditelt; 2) ujuvvahendeid kohtades, kus maamasinate ja -veokite kasutamine võimalik ei ole (suuremates sügavusetes). 10. Vee erikasutusega seotud tööde Süvendus- ja ehitustööde tegemiseks koostatakse ehitusprojektid teostamise projekt selle olemasolu korral ASE181 ja ASE182. Peaprojekteerija ja koostaja on Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, vastutav täitja Aavo Raig (dipl ehitusinsener 112894 sadamaehitus), tel 5034236, [email protected]. 11. Vee erikasutamise aeg ja perioodi Tööd tehakse vee erikasutusloaga lubatud ajal ja tingimustel. pikkus, milleks vee erikasutusluba Tööde perioodiks taotletakse 10 a alates vee erikasutusloa taotletakse väljastamisest. 12. Teave kasutatava tehnika vastavuse Punktis 9 toodud tehnoloogiad on parimad võimalikud. kohta parimale võimalikule tehnikale (PVT) Suur osa töödest tehakse varem koostatud ehitusprojekti ASE171 "Aseri sadama edasiarendus, olemasoleva muuli rekonstrueerimine" kohaselt rekonstrueeritava muuli varjus. Süvendustööd tehakse valdavalt ujuvvahenditega, mis baseeruvad eelpool nimetatud rekonstrueeritava muuli varjualal. Süvendustööde tegemisel eelistatakse mitmekopalise süvendaja kasutamist, kui ühekopalise süvendaja kasutamine ei osutu odavamaks. Pinnasepumpa kasutatakse, kui ehitusuuringute käigus selgub, et selle kasutamine süvendustööde tegemiseks on põhjendatud. Ehitustööd tehakse maamasinatega ja -veokitega ulatuses, kus nende kasutamine on võimalik ning ujuvvahenditega ulatuses, kus maamasinatega ehitustööde tegemine võimalik ei ole. 13. Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa Süvendus- ja ehitustööd riigile kuuluval merepõhjal Soome lahes. või ehitise õiguspärast valdust tõendavad Nimetatud ala rannal asub Osaühingule Aseri Sadam kuuluv kinnistu dokumendid (väljavõte kinnistusraamatust) aadressil Mere tn 17, Aseri, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa. 14. Veekogu süvendamisel väljavõetava, Süvendustööde käigus eemaldatakse riigile kuuluvalt merepõhjalt veekogu põhja paigutatava või uputamisele ja kaadatakse pinnast mahus kuni 1 000 000 m3. kuuluva pinnase või jäätmete maht (m3) Süvendustööde mahu esialgne jaotus ehitusprojektide lõikes on: ning nende omaduste kirjeldus, mis ASE181 Aseri kaubasadam 950 000 m3 sisaldab vee erikasutusloa andja nõudmisel ASE182 Aseri rannakalurite paadisadam ja supluskoht 50 000 m3 andmeid jäätmete või pinnase saasteainete sisaldusest; Eemaldatavad pinnased on liivad, kruusad ja savid. Pinnaste andmed täpsustuvad ehitusuuringute käigus. Süvendustööde käigus eemaldatakse riigile kuuluvalt merepõhjalt ehitustöid ning navigatsiooni segavad kivid, kj neist suuremad lõhkamise teel. Lõhatavate kivide eeldatav maht on kuni 300 m3. Ehitustööde käigus paigutatakse riigile kuuluvale merepõhjale ehitusmaterjale mahus kuni 500 000 m3. Ehitustööde mahu esialgne jaotus ehitusprojektide lõikes on: ASE181 Aseri kaubasadam 475 000 m3 ASE182 Aseri rannakalurite paadisadam ja supluskoht 25 000 m3 Põhilised ehitusmaterjalid on: kiviaines, liivad ja kruusad territooriumi täiteks, raudbetoon- ja teraskonstruktsioonid sildumis- ja veeskamisrajatiste ehitamiseks, raudbetoon- ja kivikonstruktsioonid kaitserajatiste ehitamiseks, raudbetoon- ja asfaltbetoonkatendid kaupade käitlemiseks kasutatavale territooriumile jms. Kõik kasutatavad ehitusmaterjalid on inertsed. Süvendus- ja ehitustööde mahud on määratud ehitusprojekti eskiisi alusel ja täpsustuvad ehitusprojekteerimise käigus. Eeldatud on, et need mahud on maksimaalsed ja ehitusprojekteerimise käigus neid ei ületata. Kui uurimistööde käigus selgub, et süvendus- ja ehitustööde mahud osutusid eskiisi alusel allahinnatuks, edastab taotleja ametile vee erikasutusloa menetlemise ajal vastava kirjaliku teate. 15. Vee erikasutuse piirkonna L-Est Süvendus- ja ehitustööde piirkonna koordinaadid merepõhjal, sh koordinaadid kaubasadama sissesõidukanali alternatiivsed asendid ja sügavused etapiti: 1. 6594708, 663087 punkt kinnistu Mere tn 17 piiri kõrval vees 2. 6595222, 664076 sissesõidukanali piirkond sügavas vees 3. 6595827, 664341 sissesõidukanali piirkond sügavas vees 4. 6595712, 665951 sissesõidukanali piirkond sügavas vees 5. 6594348, 663331 punkt kinnistu Mere tn 17 piiri kõrval vees Vee eriaksutuse alla ei kuulu nende koordinaatidega piiratud veealal asuv merepõhjale täidetud keskmisest mereveetasemest kõrgemale tõstetud ala (taotlejale kuuluv kinnistu Mere tn 17). 16. Veekogu süvendamisel väljavõetava Süvendustööde käigus eemaldatud pinnas kaadatakse valdavas pinnase paigutamise koht; kaadamiskoha mahus vee erikasutusloaga määratavas kohas. geograafilised koordinaadid. Maamasinatega eemaldatavad pinnased kasutatatakse võimaluse korral ära sadama territooriumi täiteks, mis paikneb p.15 toodud koordinaatides. 17. Merre pinnase paigaldamise, tahkete Käesolevaga kavandatakse Aseri sadama edasiarendust varem ainete uputamise või heitmise korral selle sadama rajamiseks kasutusele võetud kohas. Seega, ehitustööd ei koha valiku põhjendus saa toimuda mujal. Süvendustööde käigus eemaldatava pinnase kaadamiskoht määratakse vee erikasutusloaga. 18. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku Süvendus- ja ehitustööde tegemisel kasutatakse meetmeid, mis negatiivse mõju vähendamise meetmete tulenevad vee erikasutusloa tingimustest. kirjeldus 19. Kas taotlusega seotud informatsiooni Elektrooniliselt soovitakse posti teel või elektrooniliselt Lisa info: *Vajadusel (asjaolude selgitamiseks, võimalike keskkonna mõjude hindamiseks jne.) võidakse lisaks küsida eksperthinnangut või KMH-d vastavat litsentsi omavatelt ekspertidelt. *Eksperthinnanguga ja KMH-ga seotud kulutused katab taotleja. *Vee erikasutusloa menetlemise tähtaeg on 3 kuud. *Vee erikasutusloa taotlemise ja väljastamise teate esitamine Ametlikes Teadaannetes on riigilõivu vaba (riigilõivuseadus § 28¹ p 8). *Teate väljapaneku Ametlikes Teadaannetes korraldab Keskkonnaministeerium. Allkiri Gaido Kentem /allkirjastatud digitaalselt/  NE N Soome laht i liin u mis uund sild d s u se valitu nd is a are dium s ao taa m a id kiisi s da i e s basa ojekt u r Ka itusp eh di k raa 5 62, NW KUNDA SADAM E ASERI SADAMAD Tellija ja peaprojekteerija Nimetus ja asukoht Tunnus Dokumentatsioon Staadium Aseri kaubasadam ASE181 Ehitusprojekt Aseri rannakalurite paadisadam ja supluskoht ASE182 Ehitusprojekt 0 20km 40km 60km 80km Mere tn 17, Aseri, Viru-Nigula vald EP Eelprojektid Dokumentatsiooni osa ja dokumendi sisu Aluskaart: AA-0-04 MTR EP10262126-0001 Dipl. ehitusinsener 112894 Maa-ameti Geoportaali merealade kaardirakendus Registrikood 10262126 Aavo Raig ASENDISKEEM 2018-06-01 GSM +372 5034236 Taotluste graafiline lisa [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ Lehele B297 x H210 mm Skaala 3:1  VIRU-NIGULA VALLAVALITSUS KORRALDUS Kunda 5. september 2019 nr 216 Keskkonnamõjude hindamise menetluste ühendamine Viru-Nigula Vallavalitsus algatas 05.07.2018 korraldusega nr 273 keskkonnamõjude hindamise Aseri alevikus aadressil Mere tn 17 kaubasadama rajatiste, rannakalurite paadisadama ja supluskoha rajamisega kaasnevate tegevuste uurimiseks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 11 lõike 2 alusel ning lähtudes § 6 lõike 1 punktidest 16, 17 ja 171 (sadama või maismaaga ühendatud kai püstitamine, kui see teenindab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid, süvendustööde maht üle 10 000 m³ ning mere põhja tahkete ainete uputamine mahuga üle 10 000 m³) tuli algatada keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlus. Keskkonnaamet algatas 02.08.2018 otsusega nr 14-3/18/12456-3 vee erikasutusloa taotluse menetluses KMH menetluse. Seoses kahe paralleelse KMH menetluse läbiviimisega leppisid osapooled kokku, et vältimaks ressursse raiskavat mitmekordset kattuvat hindamist on mõistlik kasutada ühtlustatud menetlust ja haldusmenetluse seaduse § 9 lõike 2 punkti 1 alusel KMH menetlused ühendada. Selle järgselt toimub üks hindamine, mille tulemused esitatakse ühes aruandes. Kuna vee-erikasutusloa menetlust viib läbi Keskkonnaamet, siis lepiti kokku, et KMH menetlust juhib samuti Keskkonnaamet. Viru-Nigula Vallavalitsus peatab enda poolt algatatud KMH menetluse kuni vee erikasutusloa taotluse KMH valmimiseni ja võtab sellest saadava teabe otsuste tegemisel aluseks. Selleks peab koostatav vee erikasutusloa taotluse KMH vastama muuhulgas KeHJS § 26 nõuetele. Viru-Nigula Vallavalitsus annab korralduse: 1. Ühendada Viru-Nigula Vallavalitsuse 05.07.2018 korraldusega nr 273 algatatud keskkonnamõjude hindamise menetlus Keskkonnaameti 02.08.2018 otsusega nr 14- 3/18/12456-3 vee erikasutusloa taotluse menetluses algatatud KMH menetlusega, kuni keskkonnamõju hindamise aruande valmimiseni. 2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 3. Korralduse peale võib esitada vaide Viru-Nigula Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvestades korralduse teadasaamise päevast alates või kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Raido Tetto majandusvaldkonna juht Krista Engelbrecht vallavanema ülesannetes vallasekretär Saatja: <[email protected]> Saadetud: 01.10.2019 11:39 Adressaat: VA_eva <[email protected]>; TTJA <[email protected]>; <[email protected]>; Viru-Nigula vallavalitsus <vallavalitsus@viru- nigula.ee>; <[email protected]> Teema: Seisukoha küsimine Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta Manused: Seisukoha küsimine Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta.asice; Aseri_sadama_veeerikasutusloa_KMHP.asice Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Seisukoha küsimine Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta", mis on registreeritud dokumendihaldussüsteemis 1.10.2019 10:45:12 numbriga 6-3/19/15449-2. Palun kinnitada dokumendi kättesaamist vastates e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee Austatud menetlusosaline 01.10.2019 nr 6-3/19/15449-2 Seisukoha küsimine Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta OÜ Aseri Sadam esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 151 kohase menetluse läbiviimiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi „Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine. Programm“1 (edaspidi programm)2. KeHJS § 151 lõike 1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne sama seaduse § 16 kohast KMH programmi avalikustamist küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Asjaomased asutused on asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu (KeHJS § 23 lõige 1). KeHJS § 151 lõigete 1 ja 4 alusel palub Keskkonnaamet Teil esitada 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates seisukohad Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Dokumentatsiooni läbivaatamisel peab asutus kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Pärtma keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon Lisa: Aseri_sadama_veeerikasutusloa_KMHP.asice Sama: Vastavalt nimekirjale Egle Alt 384 8689 [email protected] 1 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019-0067; 24.09.2019. 2 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.09.2019 nr 6-3/19/15449 all. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658