Kiri

Päästeamet [email protected] 28.10.2019 nr 1-10/19/2116 Keskkonnaagentuuri ettepanekud hoiatuste kriteeriumide muutmiseks Viimastel aastakümnetel atmosfääris toimunud muutused on kaasa toonud kliima muutumise ja sellega seonduvalt on suurenenud ka oht ekstreemsete ilmastikunähtuste esinemiseks. Samal ajal kiiresti muutuva inimühiskonna puuduseks on kaugenemine looduskeskkonnast ja oskamatus ekstreemsete ilmaoludega toime tulla. Suurenenud on vajadus kaasajastada hoiatamise viisi ehk anda täiendavat infot selle kohta, missuguseid tagajärgi võib vastava hoiatuse kriteeriumini ägenev ilm kaasa tuua (mõjupõhisus). Teisalt on vaja korrigeerida hoiatuste kriteeriume, mis vastaksid enam muutunud oludele. Avalikkusele edastatav sõnum peab olema selge ja üheselt mõistetav ning baseeruma nii teaduslikult põhjendatud mõõdikutele kui turvalisust tagavate ametite soovitustele. Edastame omapoolsed ettepanekud hoiatuste kriteeriumide muutmiseks (Kliimamuutused ja ilmahoiatuste kriteeriumid.pdf), mis lähtuvad nii teadusprojektide käigus teostatud analüüsi tulemustest kui konsultatsioonidest vastava ala asjatundjatega Tartu Ülikoolis, aga ka naaberriikide kogemustest. Palume teie ametlikku tagasisidet Keskkonnaagentuuri ettepanekute osas hiljemalt 8. novembriks 2019. a meiliaadressile [email protected], et üheskoos kõiki osapooli rahuldava tulemuseni jõuda ja ühise eesmärgina avalikkuse turvalisuse tagamisele kaasa aidata. Tagasiside all ootame ettepanekuid, kommentaare, ka kriitikat meie poolt esitatud ettepanekute kohta. Ühtlasi on oodatud soovitused ja tähelepanekud mõjude kohta (mõjupõhisus), millele on vaja viidata ohtlike ilmastikunähtuste edastamisel avalikkusele ja seda erinevate tasemete korral. Mustamäe tee 33 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / [email protected] / www.keskkonnaagentuur.ee Registrikood 70009540 Ühtlasi tuletame meelde, et olete oodatud 15. novembril Keskkonnaagentuuris toimuvale ümarlauale, kus saame arutelu jätkata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Ala direktor Lisa: Kliimamuutused ja ilmahoiatuste kriteeriumid.pdf Sama: Maanteeamet, Häirekeskus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Terviseamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Veeteede amet, Politsei- ja Piirivalveamet merevalvekeskus Svetlana Pudova 666 0902 [email protected] 2 (2)  Kliimamuutused ja ilmahoiatuste kriteeriumid Maakera kliima muutub. Koos sellega peab muutuma ka inimühiskonna valmisolek muutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Kuna ilmastik muutub vastavalt kliimamuutuste projektsioonidele aastatega – toob kaasa äärmuslikke nähtusi, siis tuleb paljude ametiasutustel ka vastavalt reageerida. Mitmete riikide ilmateenistused teevad korrektiive hoiatuste kriteeriumide osas, nii ka Keskkonnaagentuuri (KAUR) ilmateenistus. Kliimamuutustega kohanemist puudutava uuringu aluseks on KAUR-is koostatud tulevikukliima prognoos (Luhamaa jt, 2015). Põhjalik kliimamuutustega kohanemise uuring viidi läbi projekti „Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teemas” (KATI) raames (lõpparuanne 2015). Kliimamuutustega seotud valdkonnad ja muutuste mõju on esitatud lisas. Kliimamuutustega kohanemine peab olema kohapõhine. Käesoleva projekti aluseks olevast KAUR-is koostatud tulevikukliima prognoosist (Luhamaa jt, 2015) võib tuleviku ilmaolude kohta teha järgmisi järeldusi: Õhutemperatuur tõuseb. Suure tõenäosusega kaasneb sellega külmal poolaastal ja eriti talvel 0°C lähedaste temperatuuridega päevade arvu tõus ja sagenevad sulakülm-sula tsükliga ilmad. Kindlasti väheneb lumepäevade arv, lumekatte paksus, samuti nii merel kui ka siseveekogudel jääpäevade arv. Sagenevad aastad, mil püsivat lumi- ja jääkatet ei esine, ning ka sellised talved, mil maapind ei külmu. Sademete hulk suureneb. Kui lisanduv vesi tähendab ekstreemsete sademete esinemissageduse ja sajuhulkade suurenemist, siis toob see muutus kaasa olulist majanduslikku kahju. Siit saab edasi järeldada, et tulevikus suureneb külmal poolaastal sajupäevade arv. Suviste sademete lisamillimeetrid sajavad aga eeldatavalt maha paduvihmadena. Kõrgem õhutemperatuur intensiivistab suvele tüüpiliste äikesepilvede teket, mis omakorda toob kaasa padusadude, aga ka pööristormide sagenemise ja tugevnemise. Tugevate tormide esinemissagedus suureneb. Suviti suureneb võimsate äikesepilvedega seotud ohtlike loodusnähtuste esinemissagedus ja intensiivsus. Nendega seotud kahjud võivad olla küll suured, kuid tavaliselt hõlmavad sellised tormid suhteliselt piiratud ala. Omaette küsimus on madalrõhkkondade liikumisega seotud niinimetatud tuuletormid ehk juhtumid, kui tuule kiirus ≥15 m/s. Selliste tormide purustav mõju on tavaliselt küllaltki lai, ulatudes sadadesse kilomeetritesse. Kuid ka tsüklonite esinemissageduse ja tugevuse ennustuse osas on tänapäeva kliimamudelid nõrgad. Kliimamudelid sh Luhamaa jt (2015) prognoosid näitavad üldiselt keskmise tuulekiiruse tõusu, kuid statistilises mõttes ei pruugi see tähendada tormide sagenemist. Samas Valitsuste vahelise kliimapaneeli (IPCC) värskes, ookeane ja kliimamuutusi puudutavas eriraportis on välja toodud, et üsna tõenäoliselt kasvab Põhja-Euroopas tormide esinemise sagedus (IPCC, 2019). Siiski jälgides seniseid tendentse ja eeldades samasuunaliste trendide jätkumist, võib öelda, et kuigi tulevikus Eesti ilma mõjutavate tsüklonite üldarv ei suurene, on õhurõhk nende keskmetes senisest madalam. See aga tähendab, et tulevikus on tsüklonitega seotud tuuled tugevamad. Eraldi küsimustering seisneb aga selles, kas tuleviku tormid on Eestile ohtlikumad, kuna üleujutusi ja eriti suuri rannikupurustusi tekitavad tavaliselt väga kindlatel trajektooridel liikuvad madalrõhkkonnad. Siiski võib öelda, et prognoositav merevee taseme tõus ja jäävabad talved võimendavad tormide negatiivseid mõjusid. Mandriliustike sulamise ja ookeanide soojusliku paisumise tulemusena on maailmamere tase hakanud varasemast kiiremini tõusma ning prognoosid näitavad, et see tõus intensiivistub 21. sajandi jooksul veelgi. Arvestades maatõusu kiirustega Eesti alal ja maailmamere taseme tõusu prognoosidega, asendub kliimamuutuste tõttu pikaajaline, pärast-jääaegsest kerkest tingitud suhteline meretaseme languse trend sel sajandil tõusutrendiga, mis võib 21. sajandi lõpuks tähendada Eesti rannikutel keskmise meretaseme tõusu optimistliku (RCP4.5) tulevikustsenaariumi järgi ligi +20 kuni +40 cm ning pessimistlikuma (RCP8.5) stsenaariumi järgi ligi +40 kuni +60 cm. Planeeringutes ja päästesüsteemide välja töötamisel tuleb arvestada, et tulevikus paiknevad vastavad üleujutusohuga ala samakõrgusjooned meretaseme tõusu tõttu senisest sisemaa pool. Tsüklonite trajektooride muutuste ja sellest tuleneva läänetormide sagenemise tõttu ohustavad Eesti rannikuid aina tihedamini tormide põhjustatud veetõusud ja üleujutused, mille ulatus on tulevikus tõenäoliselt seni kogetuist suurem. Tormiajudest tulenevate üleujutuste täpsemaks ja operatiivsemaks hindamiseks ja riskide maandamiseks tuleb käigus hoida ja edasi arendada meretaseme prognoossüsteeme ja elanikkonna hoiatuskanaleid. Tulevikustsenaariumite interpreteerimisel peaks aluseks võtma mõtteviisi, mille järgi tulevikus süvenevad need tendentsid, mis on praegu juba klimatoloogiliselt märgatavad ja ennast väljendanud (KATI, 2015). Linnad Kliimamuutused on juba avaldamas mõju Eesti linnadele ning üleujutuste ja tormidega tuleb ruumilisel planeerimisel ja linnakorralduses arvestada. Kliimamuutus, ja soojussaarte efekt, õhureostus ning üleujutusrisk, võimendab olemasolevaid probleeme: on ju linnasüsteemid oma dünaamikas üsnagi tundlikud. Kõige olulisemad kliimategurid (riskid), mis Eesti linnadele mõju avaldavad, on tormid, üleujutused ja kuumalained. Neist kõige suurema mõjuga on üleujutused, mis leiavad aset rannikul, ohustades nelja linna ja kaheksat alevikku. Teine oluline tegur on omavalitsuste ning maavalitsuste planeerimisalane kompetents ja võimekus ehk spetsialistide olemasolu, kes planeerimisega kui ka linnakorraldusega tegelevad. Seega on oluline nii elanikkonna kui spetsialistide kompetentsi parendamine kliimamuutustega kohanemise võimalustest. Üks näide linnade valmistumisest, projekt „TARTU ENERGIA 2030+: Tartu linna säästev energia- ja kliimakava“, on toodut tabelis 1. Tabel 1. Tartut ohustavad kliimariskid ja nende hinnanguline muutus Riskitase Prognoos Prognoositud Riski (kõrge, muutuse sageduse avaldumine keskmine, madal) intensiivsuses muutus (kasvab, püsib, (kasvab, püsib, alaneb) alaneb) Pakane, Nüüdiskliima külmalaine Kuumus, Keskpikk kuumalaine Tormituul Nüüdiskliima Hoogsadu, tulvad Keskpikk Üleujutus Nüüdiskliima Emajõel Põud Nüüdiskliima Metsa- ja Nüüdiskliima maastikupõlengud Lumetormid Nüüdiskliima Nullilähedased Nüüdiskliima temperatuuri kõikumised Selgitus: punane – kõrge/suureneb; kollane – keskmine/püsib; roheline – madal/väheneb; nüüdiskliima 1-5 a, keskpikk tulevikukliima 5-15, pikk üle 15 a ettevaade tulevikukliimasse. Tervis Kuumalaine Ilm ja kliima mängivad väga olulist rolli inimeste terviseseisundi kujunemisel. Kliimamuutused mõjutavad tavapäraseid ilmastikutingimusi, millega me antud piirkonnas harjunud oleme. Kõrgemad temperatuurid suurendavad kuumapäevade ja kuumalainete arvu, mis omakorda viib kuumaga seotud haigestumiste ja surmade sagenemisele. Analüüs äärmuslike temperatuuride mõjust suremusele Eestis perioodil 1996–2013 näitas olulist suremuse suurenemist juba 27°C juures. Kuuma ilma mõju tervisele käsitlevas kirjanduses (Rekker, 2013) kohtame erinevaid temperatuuri piirmäärasid. Näiteks paljudes riikides peetakse tavaliselt ohtlikuks öid, mil õhutemperatuur ei lasku alla +25°C. Eestis. Türi ilmajaama andmetel pole aga vaadeldava 60 aasta jooksul ühtegi sellist ööd veel esinenud. Enam on kasutatud ööpäeva maksimaalset õhutemperatuuri. Statistilises mõttes on Türi ööpäeva maksimumtemperatuuri 98. protsentiil perioodil 1951–2010 +27°C, mis võiks tähistada kuumalaine piiri Eesti oludes, s.t tuleb tähelepanu pöörata neile päevadele, mille temperatuur oli nii kõrge. Vaadeldaval perioodil oli neid vaid kahel protsendil päevadest. Pealegi on 98-protsentiil sobiv kasutamiseks enamikes (vähemalt Eesti mandriosa) jaamades. Joonis 1. Kuumalaine 2014. a. suvel kolmes ilmajaamas (punktiiriga +27°C) (KATI, 2015). 2010. aasta kuumalainete analüüs näitas kuumalainete ajal koguni 30% suremuse suurenemist võrreldes kuumalainete eelse ja järgneva ajaga. Kõrgemad temperatuurid soodustavad ka soojussaare efekti tekkimist, mis lisaks linnadele avaldub ka väiksemates asulates – see ilmnes 2014. aasta kuumalaine ajal (Joon.1). Kuumalainete sagenemine võiks halvima stsenaariumi juures praeguse Eesti rahvastiku ja suremuse määra juures lisada 21. sajandi lõpuks enam kui 1000 varajast surma aastas. Seega oleks otstarbekas alandada kuumalainete kriteeriume – kollane hoiatus algaks 27°C kraadist. Võrdluseks: Iirimaal on vastav lävi samuti 27°C, Taanis 28 kraadi vähemalt 3 päeva jooksul, Lätis 27 kraadi kahel järjestikusel päeval, Soomes ööpäevane maksimum >27°C või kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur ületab 20°C. Külmalaine Kuna lähemail aastakümneil võib oodata talviste õhutemperatuuride langust (Eesti talve keskmine õhutemperatuur aastail 1961-1990 oli -4,7°C, 1991-2018 aga -2,8°C), tuleks muuta, s.t alandada külmalainete kriteeriume (Lätis hoiatatakse -20°C, Leedus -25°C algavate külmaperioodide saabumisel). Sademete hoiatustest Kliimamuutuse mõju arvestamisel on väga oluline hinnata nii sademete kogust kui ka sademete intensiivsust. Näiteks ööpäeva sademete summa 30 mm võib tähistada vägagi erinevaid mõjusid. Kui need millimeetrid langevad ühtlaselt 24 h jooksul, siis sageli ei kaasne sademekogusega kuigi palju negatiivseid mõjusid. Kui aga need 30 mm sajavad maha hoovihmana ühe tunni või lühema aja jooksul, siis kaasnevad sellega märkimisväärsed majanduslikud kahjud ja potentsiaalne oht inimeludele: tekivad kohalikud üleujutused, teetammid uhutakse minema, tekivad uhtorud, hävib saak jne. Paraku ei ole sademete intensiivsust ja selle muutusi käesoleva projekti käsutuses olevate andmete põhjal võimalik hinnata. Siinjuures tuleb tähelepanu pöörata segadusele, mis on levimas eestikeelses kliimakirjanduses. Nimelt on raamatus „Eesti ilma riskid“ (Tammets, 2012) defineeritud „eriti ohtliku sademete hulgana“ olukord, kui 1 tunni, või lühema aja jooksul sajab 30 mm. See vastab saju intensiivsusele 0,5 mm/min. Sama ohtliku sademete hulga definitsioon on aluseks võetud ka Päästeameti poolt koostatud dokumendis „Hädaolukorra riskianalüüs, raskete tagajärgedega torm“ (Päästeamet, 2013). Antud definitsioon on paraku mitmeti mõistetav, kuna tegelikult ei määratle see saju hulka vaid intensiivsust. 30 mm/h on tõesti katastroofiliste tagajärgedega paduvihm. Küsimus tekib aga sellest, kas paduvihma juhtumi sademete summa peab olema 30 mm või peab olema sajujuhtumi vihma intensiivsus 0,5 mm/min. Väga intensiivsed sajud on tavaliselt küllaltki lühiajalised (2–10 min) ega anna summana kokku 30 mm. Tormid Samas oleks väljapakutud kohanemismeetmetega nagu elanike, tervishoiuasutuste ja otsustajate kompetentsi tõstmine, hoiatussüsteemide täiustamine ja tegevusplaanide väljatöötamine. Kliimamuutuste indutseeritud sagedasemate tormide tõttu suureneb ka üleujutuste ning suure tuulega seotud õnnetuste risk. Kliimamuutused mõjutavad ka õhukvaliteeti: halveneda võivad õhusaaste hajumistingimused, suureneda metsatulekahjude risk, kuumalainete ajal võib intensiivistuda maapinnalähedase osooni teke ning õietolmu hooaeg pikeneb ja lisandub uusi allergeene. Neid probleeme aitaks vähendada ebakvaliteetse õhukvaliteedi korral paremate hoiatuste andmine ning täpsed tegevusplaanid, kuidas sellistel puhkudel käituda. Veega seotud probleeme nagu joogivee kvaliteedi võimalik langus paduvihmade ja üleujutuste ajal ning võimalik vee puudus põuaperioodil individuaalkaevudes aitavad vähendada paremad joogivee süsteemid ning tegevusplaanide ja käitumisjuhiste koostamine veekvaliteedi halvenemise või joogivee puuduse puhkudeks. Kuna peale otseste tervisemõjude võivad kliimamuutused mõjutada ka vaimset tervist, on tulevikus vajalik elanikkonna nõustamine ilmastikustressiks (KATI, 2015). Päästevõimekus Kliimamuutuste tagajärgedega seoses tuleb valmis olla õnnetusteks, mis võivad vallanduda sagenevate äärmuslike ilmastikuolude tagajärjel ning nende tagajärgedeks, sh raskesti ligipääsetavates kohtades. Kliimamuutustega on seotud järgmised hädaolukorra liigid: ulatuslik metsa- või maastikutulekahju, üleujutus tiheasustusalal, raskete tagajärgedega torm, paljude inimeste tervisekahjustused või hukkumine jää tekkimisel või lagunemisel, epideemia, erakordselt külm või kuum ilm, massiline põgenike sisseränne riiki, paljude Eesti elanike elu ja tervist ohustav sündmus välisriigis. Tänaseni on Eestis tegeletud peamiselt kliimamuutuste leevendamise ja hädaolukordade lahendamisega, kuid edaspidi tuleks enam tähelepanu pöörata kliimamuutustega kohanemisele, kusjuures kohanemine antud kontekstis tähendab eelkõige kliimamuutustest tulenevate riskide maandamist ja vajadust suurendada ühiskonna ning keskkonna valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustega toimetulekuks ennetamise ja leevendamise võimalusi. Arendamist vajab ka riskikommunikatsioon – avalikkuse teavitamine ja varajane hoiatamine, võimaldamaks elulise teabe õigeaegset jõudmist enamiku ohustatud isikuteni. Viited Luhamaa, A., Kallis, A., Mändla, K., Männik, A., Pedusaar & T., Rosin, K. (2015). Eesti tuleviku kliima stsenaariumid aastani 2100. Lepingulise töö aruanne projekti “Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava ettepaneku väljatöötamine” lisana. Keskkonnaagentuur. Projekt „Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teemas” (KATI). 2015, Tartu. Projekt „TARTU ENERGIA 2030+: Tartu linna säästev energia- ja kliimakava“. Rekker, K. (2013). 2010. aasta erakordselt kuum suvi Eestis ja selle mõju rahvastiku suremusele. Magistritöö rahvatervishoius. TÜ Tervishoiu instituut. Tartu 2013. Tammets. T. (2012). Eesti ilma riskid. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut. 2., täiendatud ja parandatud trükk. Tallinn, 152 lk. IPCC (2019). Summary for Policymakers. In: IPCC Special Report on the Ocean and Cryosphere in a Changing Climate [H.-O. Pörtner, D.C. Roberts, V. Masson-Delmotte, P. Zhai, M. Tignor, E. Poloczanska, K. Mintenbeck, M. Nicolai, A. Okem, J. Petzold, B. Rama, N. Weyer (eds.)]. In press. Keskkonnaagentuuri ettepanekud hoiatuste kriteeriumide muutmiseks Alljärgnevalt esmalt ohtlike ilmastikunähtuste kohta koostatavad ja hetkel kehtivad hoiatuste kriteeriumid kolme (3) erineva taseme kohta ja teiseks täiendus- või muutmisettepanek. ÄIKE Tase 1 Tase 2 Tase 3 Hetkel kehtiv Äge äike, tuul Ohtlik äike, tuul Ei ole kasutusel puhanguti ≥15 m/s puhanguti ≥25 m/s (30% territooriumist) (30% territooriumist) Ettepanek muuta Äge äike, tuul Ohtlik äike, tuul Eriti ohtlik äike, tuul puhanguti ≥15 m/s puhanguti ≥25 m/s puhanguti ≥30 m/s ja/või keeristormi oht Ettepaneku muutmiseks tingib vajadus pöörata avalikkuse tähelepanu olukordadeks, kus lähenev äikesetorm võib eluohtlikuks kujuneda. TUGEV VIHMASADU Tase 1 Tase 2 Tase 3 Hetkel kehtiv ≥15 – 49 mm/12h ≥50 mm/12h Ei ole kasutusel Ettepanek muuta ≥25 mm/12h ≥50 mm/12h ≥70 mm/12h või või ≥50 mm/1h ≥20 mm/1h ≥30 mm/1h Ettepaneku muutmiseks tingib intensiivsete hoogsadude sagenemine, mille korral lühikese ajavahemiku vältel sadav tugev vihm tekitab üleujutusi, kahjustusi ehitistele ja väga ekstreemsetel juhtudel ka ohtu inimelule. Ohtlikumaks on muutunud tugevad intensiivsed sajud ka üha kasvava linnastumise käigus kattega teepindade laienemise tõttu, mis ei võimalda veemassil maapinda imbuda. Ootame tagasisidet sajuhulga ja ajavahemiku kohta. TUGEV TUUL Tase 1 Tase 2 Tase 3 Hetkel kehtiv Tugev tuul puhanguti Väga tugev tuul Erakordselt tugev ≥15 m/s (30% puhanguti ≥25 m/s tuul puhanguti ≥33 territooriumist) m/s Ettepanek muuta - Tugev tuul puhanguti Väga tugev tuul Erakordselt tugev SISEMAAL ≥15 m/s puhanguti ≥21 m/s tuul puhanguti ≥30 m/s Ettepanek muuta - Tugev tuul ≥11 m/s Väga tugev tuul ≥20 Erakordselt tugev MEREALADEL (10 min keskmine), m/s (10 min tuul ≥28 m/s (10 min puhanguti kuni 24 keskmine), keskmine), m/s puhanguti kuni 32 puhanguti ≥33 m/s m/s Ettepanek muuta – Tugev tuul ≥8 m/s Väga tugev tuul ≥13 Erakordselt tugev PEIPSIL (10 min keskmine), m/s (10 min tuul puhanguti ≥28 puhanguti ≥11 m/s keskmine), m/s puhanguti ≥18 m/s Ootame tagasisidet, kas neist kriteeriumidest lähtuvalt annaksid selgema sõnumi informatsiooni tarbijatele s.h. teile kui turvalisust tagavatele ametitele. KÕRGE TEMPERATUUR Tase 1 Tase 2 Tase 3 Hetkel kehtiv Maksimaalne Maksimaalne Ei ole kasutusel õhutemperatuur õhutemperatuur ≥30°C kahe ja enama ≥30°C kolme ja päeva jooksul (30% enama päeva jooksul territooriumist) (30% territooriumist) Ettepanek muuta Maksimaalne Maksimaalne Maksimaalne õhutemperatuur õhutemperatuur õhutemperatuur ≥27°C kolme ja ≥30°C kolme ja ≥35°C enama päeva jooksul enama päeva jooksul või või või keskmine keskmine keskmine õhutemperatuur ≥28 õhutemperatuur ≥20 õhutemperatuur kraadi kraadi kolme ja ≥25°C kolme ja enama ööpäeva vältel enama ööpäeva vältel Ettepaneku muutmiseks tingivad järjest sagenevad kuumalained, mille vältel tõusev õhutemperatuur on 60-nda laiuskraadi ümbruses elavatel inimestel raskemini talutav ja kutsub esile tervisehäireid. MADAL TEMPERATUUR Tase 1 Tase 2 Tase 3 Hetkel kehtiv Minimaalne Minimaalne Ei ole kasutusel õhutemperatuur õhutemperatuur -30°C ja madalam -30°C ja madalam kahe ja enama kolme ja enama ööpäeva jooksul päeva jooksul (30% (30% territooriumist) territooriumist) Ettepanek muuta Minimaalne Minimaalne Ei ole kasutusel õhutemperatuur õhutemperatuur -26°C ja madalam -30°C ja madalam kolme ja enama kolme ja enama ööpäeva jooksul ööpäeva jooksul Ettepaneku muutmiseks tingib viimastel aastakümnetel soojade talvede domineerimine, mil minimaalne õhutemperatuur langeb harva alla -25°C. Inimestele on harjumatu nii madal temperatuur ja nende toimetulekuoskused on vähenenud. TUGEV LUMESADU Tase 1 Tase 2 Tase 3 Hetkel kehtiv Lumesadu ≥5 Lumesadu ≥20 Ei ole kasutusel cm/12h ja lühema aja cm/12h ja lühema aja jooksul (≥7 mm/12h jooksul (≥20 mm/12h ja lühema aja jooksul ja lühema aja jooksul 30% territooriumist) 30% territooriumist) Ettepanek Lumesadu ≥10 Lumesadu ≥20 Ei ole kasutusel muutmiseks cm/12h ja lühema aja cm/12h ja lühema aja jooksul (≥10 mm/12h jooksul (≥20 mm/12h ja lühema aja ja lühema aja jooksul) jooksul) Ettepanek muutmiseks on tehtud eesmärgiga vähendada Tase 1 hoiatusi arvestades seda, et 5cm lund nii pika ajavahemiku jooksul (12h) on Eesti tingimusi arvestades tavapärane talvine olukord ega vaja eraldi hoiatust. Kuid kui lisatingimusena on oodata ka tuule tugevnemist (≥8 m/s), siis on põhjendatud ka väiksema ennustatava lumekoguse korral hoiatuse edastamine. Lisaks - kaaludes nii poolt kui vastu argumente, oleme otsustanud täiendada hoiatuste nimistut – udu nähtavusega ≤200m, mis meteoroloogias kvalifitseerub väga halva nähtavusena. Tase 1 Tase 2 Tase 3 Hetkel kehtiv Ei ole kasutusel Ei ole kasutusel Ei ole kasutusel Ettepanek ≤200m Ei ole kasutusel Ei ole kasutusel muutmiseks Alljärgnevate hoiatuste kohta ei ole Ilmateenistuse poolt ettepanekuid muutmiseks. Kui näete põhjendatud vajadust nende muutmiseks või leiate vajaliku olevat täiendada kehtivaid kriteeriume, siis oleme väga tänulikud. KÕRGE TULEOHT Tase 1 Tase 2 Tase 3 Hetkel kehtiv Tuleohutusindeks on Erakordselt suur Ulatuslikud tõusnud tasemeni, tuleoht, metsade metsatulekahjud mil lisameetmete tuleohtlikkuse indeks kasutuselevõtt on ületab V klassi 30% vajalik (haaratud territooriumist 30% territooriumist) KÕRGE MEREVEE TASE Tase 1 Tase 2 Tase 3 Hetkel kehtiv Veetase tõuseb Veetase tõuseb +0.5 Veetase tõuseb ≥1m kriitilise piirini m üle kriitilise piiri üle kriitilise piiri ja (olenevalt kohast) (olenevalt kohast) põhjustab ulatuslikke või veidi üle või veidi üle üleujutusi Alljärgnevalt kohalike omavalitsuste ja Päästeameti poolt nimetatud mereveetaseme kriitilised piirid:  Pärnu, 160 cm (üle Kroonlinna 0 taseme, BK77) / 180 cm (üle Amsterdami 0-taseme, EH2000) ja kõrgem  Haapsalu, 140 cm (üle Kroonlinna 0 taseme, BK77) / 160 cm (üle Amsterdami 0-taseme, EH2000) ja kõrgem  Narva-Jõesuu, 160 cm (üle Kroonlinna 0 taseme, BK77) / 180 cm (üle Amsterdami 0- taseme, EH2000) ja kõrgem  Tallinn: Koplis, Pirital 80 cm (üle Kroonlinna 0 taseme, BK77) / 100 (üle Amsterdami 0- taseme, EH2000) ja kõrgem, Kesklinna sadamas 120 cm (üle Kroonlinna 0 taseme, BK77) / 140 (üle Amsterdami 0-taseme, EH2000) ja kõrgem  Kuressaare, 150 cm (üle Kroonlinna 0 taseme, BK77) / 170 (üle Amsterdami 0-taseme, EH2000) ja kõrgem MADALA MEREVEE TASEME kohta väljastatakse vaid Tase 1 hoiatusi juhul, kui merevee tase langeb alla keskmist taset, mis on:  Rohuküla, 50 cm (BK77) / 30 cm (Euroopa kõrgussüsteem EH2000) ja madalam  Pärnu 70 cm (BK77) / 50 cm (Euroopa kõrgussüsteem EH2000) ja madalam Lõpetuseks kõigi hoiatuste puhul praegu lisatingimusena esinev - 30% territooriumist, ei ole paljude parameetrite korral enam otstarbekas kasutada, sest inimeste ootus on üha detailsema informatsiooni järele ning ka hoiatuste väljastamisel peame liikuma piirkonna, koha- ja ajapõhisemaks, seda muidugi iga konkreetse parameetri prognoosimise võimalustest lähtuvalt. Näitena võib tuua õhumassisiseste äikeste areng, mille nii kohapõhine kui pikema ajavahemiku kohta täpne prognoosimine ei ole ei täna ega veel ka lähiajal võimalik. Tabel 2. Kliimamuutuste valdkondlik jaotus ning nendega seotud seadusandlikud aktid (KATI, 2015). Tabel 3. Kliimamuutuste mõju (KATI, 2015). Tabel 3 (jätk). Kliimamuutuste mõju (KATI, 2015).