Kiri

Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019–189 Asukoht (L–Est’97) X 6580645 Y 715831 Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ETTEPANEKUTE KÜSIMISEKS Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, NARVA-JÕESUU LINN Tellija: NARVA-JÕESUU LINNAVALITSUS Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: URMAS URI KSH juhteksperdi abi/ NOEELA KULM keskkonnaekspert: Üldplaneeringu projektijuht/ TEELE NIGOLA planeerija: Keskkonnaeksperdi assistent: MARITE BLANKIN Kontrollis: ENE KÕND Oktoober 2019 TARTU Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Ida-Virumaa Narva- Jõesuu linna üldplaneeringule TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine TÖÖ TELLIJA JA Narva-Jõesuu Linnavalitsus ÜLDPLANEERINGU Koidu 25, Narva-Jõesuu linn 29023 KOOSTAMISE Narva-Jõesuu linn KORRALDAJA: Ida-Viru maakond Kontaktisik: Raim Sarv Aselinnapea Tel 359 9591 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee KSH juhtekspert: Urmas Uri (KSH juhteksperdi õigused ja KMH tunnistus nr KMH0046) Tel 730 0310 [email protected] Kontaktisik: Noeela Kulm – KSH juhteksperdi abi/keskkonnaekspert Tel 730 0310, 5693 9300 [email protected] Ekspertrühm: Urmas Uri – juhtekspert Noeela Kulm – jäätmed, õhk, müra, kaevandused, looduskaitse, maakasutus, põhja- ja pinnavesi Teele Nigola – planeerimine, maastik, kultuuripärand, miljööväärtus Piia Kirsimäe – kartograaf Ene Kõnd – keskkonnapiirangud Marite Blankin – keskkonnaeksperdi assistent Konsultandid: Reet Lehtla – maastikuarhitekt-planeerija Erki Kõnd – projektijuht, projekteerija Tanel Mäger – geoloog Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 2 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri ja Teele Nigola 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA–k. 5. MTR–i majandustegevusteated: • Ehitusuuringud EG10171636–0001; • Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636–0002; • Omanikujärelevalve EO10171636–0001; • Projekteerimine EP10171636–0001. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: • Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010–00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010–00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010–00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010–00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm – Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri; • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284 – Teele Nigola; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring; • Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik; • Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 3 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD 1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE OBJEKT, ULATUS JA EESMÄRK ................ 6 2. ÜLDPLANEERINGU JA KSH ALGATAMINE NING AVALIKUSTAMINE .......................................... 7 3. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ÜLDPLANEERINGU NING KSH KOOSTAMISEL .............................. 7 4. NÕUDED KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE JA ARUANDE KOOSTAMISELE ...................... 9 5. SEOSED STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .............................................................................. 10 5.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING „EESTI 2030+“ ...................................................................................... 10 5.2 IDA-VIRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ ...................................................................................... 10 5.2.1 IDA-VIRU MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING „E20 JÕHVI-NARVA TEELÕIGU TRASSIKORIDORI TÄPSUSTAMINE JA NARVA ÜMBERSÕIDU TRASSIKORIDORI MÄÄRAMINE" ........................... 11 5.3 NARVA-JÕESUU ARENGUKAVA KUNI 2025 JA EELARVESTRATEEGIA 2019-2022 ............................... 12 5.4 IDA-VIRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2019-2030+ JA SELLE TEGEVUSKAVA 2019-2023 .......... 12 5.5 NARVA LINNAPIIRKONNA JÄTKUSUUTLIKU ARENGU STRATEEGIA 2014-2025 ..................................... 12 5.6 KEHTIVAD ÜLDPLANEERINGUD ....................................................................................................... 13 6. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ....................................................................................... 14 6.1 PLANEERINGUALA ÜLDKIRJELDUS JA PAIKNEMINE............................................................................ 14 6.2 LOODUSLIK KESKKOND .................................................................................................................. 15 6.2.1 MAASTIK .................................................................................................................................. 15 6.2.2 GEOLOOGIA.............................................................................................................................. 18 6.2.3 MULLASTIK ............................................................................................................................... 21 6.2.4 RADOON................................................................................................................................... 22 6.2.5 MAAVARAD JA KAEVANDAMISTEGEVUS ....................................................................................... 23 6.2.6 PINNAVESI JA PÕHJAVESI, SH PÕHJAVEE KAITSTUS ..................................................................... 24 6.2.7 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ....................................................................................................... 27 6.2.8 ROHEVÕRGUSTIK ...................................................................................................................... 29 6.2.9 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID .................................................................................................. 30 6.2.9.1 KAITSEALAD JA HOIUALAD.................................................................................................. 30 6.2.9.2 KAITSEALUSED LIIGID JA PÜSIELUPAIGAD ............................................................................ 32 6.2.9.3 KAITSTAVAD ÜKSIKOBJEKTID.............................................................................................. 32 6.2.9.4 NATURA 2000 ALAD .......................................................................................................... 32 6.3 SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND ................................................................................................ 34 6.3.1 RAHVASTIK ............................................................................................................................... 34 6.3.2 ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE ........................................................................................................ 36 6.3.3 TURISM .................................................................................................................................... 37 6.3.4 SOTSIAALNE TARISTU JA ÜHISTEGEVUS ...................................................................................... 37 6.4 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR ......................................................................................................... 39 6.5 RIIGIKAITSELINE TEGEVUS ............................................................................................................. 43 6.6 SUURÕNNETUSE OHUGA JA OHTLIKUD ETTEVÕTTED ........................................................................ 44 6.7 JÄÄKREOSTUSOBJEKTID ................................................................................................................ 45 Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 4 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6.8 AJALOOLIS–KULTUURILINE KESKKOND............................................................................................ 45 7. NARVA-JÕESUU LINNA ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU .................................................................................................................................. 48 8. KSH AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ................................................................................................... 51 9. KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................................... 53 Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 5 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt, ulatus ja eesmärk Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) objektiks on Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Narva-Jõesuu linn moodustati 21.10.2017 Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla ühinemise teel. Eelnevalt oli Vaivara valla koosseisu 2017. aastal liidetud Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa (Viivikonna ja Sirgala) (Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrus nr 103). Seega hõlmab haldusreformiga moodustunud Narva-Jõesuu linn endist Vaivara valda, Kohtla-Järve endisi Sirgala ja Viivikonna linnaosasid ning endist Narva-Jõesuu linna. Üldplaneeringu alaks on kogu Narva-Jõesuu linna haldusterritoorium ning selle lähiümbrus, et tagada sidusate võrgustike (transpordivõrk ja muud infrastruktuuri elemendid, roheline võrgustik) toimimine. Üldplaneeringu eesmärgiks on uue haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ning täpsustamine ning seeläbi Narva-Jõesuu linnast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine. Üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded, kusjuures tulenevalt planeerimisseaduse § 75 lõikest 2 lähtutakse lahendatavate ülesannete otsustamisel kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded, käsitletavad teemad ja põhimõtted, millest lähtutakse üldplaneeringu koostamisel, on määratletud üldplaneeringu lähteseisukohtades, mis on koostatud paralleelselt käesoleva KSH väljatöötamise kavatsusega ja mis edastatakse seisukohtade võtmiseks asjaomastele asutustele ja avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel (http://narva-joesuu.ee/). Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 311 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Narva-Jõesuu linna KSH põhieesmärk on planeerimisprotsessis luua looduskeskkonna, inimese tervise ja vara ning kultuuripärandi suhtes jätkusuutlikke lahendusi, mida võimaldab asjaolu, et KSH viiakse läbi planeerimismenetluse raames. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. KSH ala ühtib planeeringualaga: keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumi kohta. Käesoleva KSH väljatöötamise kavatsuse alusel KSH aruande koostamisel hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid mõjusid ja nende ulatust looduskeskkonnale, inimese tervisele, inimese heaolule, kultuuripärandile ja varale ning pakutakse välja oluliste mõjude ohjamiseks vastavad ja õigeaegsed ennetamise, vältimise, vähendamise, leevendamise, põhjendatud juhul heastamise meetmed ning vajadusel seiremeetmed eesmärgiga tagada keskkonda säästvad ning pikaajalised ja jätkusuutlikud lahendused. Asjakohaste mõjude all mõeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid ning sagedasemaid mõjusid ulatuses, mis Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamisel vajavad mingil põhjusel hindamist. Asjakohaste mõjude hindamine on Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 6 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus oluline, et luua eeldused linnaelanike vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse, sh tervist ja turvalisust toetava elukeskkonna kujunemiseks. KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (PlanS § 3 lõige 4). KSH aruande tulemused lisatakse üldplaneeringusse (PlanS § 86 lg 1). 2. Üldplaneeringu ja KSH algatamine ning avalikustamine Narva-Jõesuu linna üldplaneering ja KSH koostamine algatati Narva Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 71. KSH algatati KeHJS § 33 lõike 1 punkt 2 ja planeerimisseaduse § 74 lg 4 alusel (üldplaneeringu koostamisel on KSH kohustuslik). Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teatati 02.01.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, 05.01.2019 ajalehes Põhjarannik ja kohalikus ajalehes Meie Leht (jaanuarikuu 2019. a väljaandes). Linnavolikogu otsuse terviktekstiga saadi tutvuda Linnavalitsuse kantseleis aadressil Koidu tn 25 ja Narva-Jõesuu linna veebilehel (http://narva-joesuu.ee/). Narva-Jõesuu linna üldplaneering ning samuti KSH koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega avalikustatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja (Narva-Jõesuu Linnavalitsuse) veebilehel ning järgitakse planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid avalikustamisprotsessile. 3. Koostöö ja kaasamine üldplaneeringu ning KSH koostamisel Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Narva-Jõesuu Linnavolikogu ning koostaja ja koostamise korraldaja on Narva-Jõesuu Linnavalitsus. Üldplaneeringu koostamiseks on moodustatud töörühm, kelle ülesandeks on üldplaneeringu ja KSH koostajatega läbi arutada olulised teemad ning vajadusel anda nõu linna eripärast lähtuvalt. Narva- Jõesuu linna poolt moodustatud töörühma ja planeeringu ning KSH koostajate esimene koosolek toimus 07.10.2019. Planeerimisseaduse § 81 lõike 1 alusel esitab Narva-Jõesuu Linnavalitsus üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VKT nende kohta ettepanekute saamiseks eelnimetatud seaduse § 76 lõikes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Viimased esitavad oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu KSH VTK asjakohasuse ja piisavuse kohta, mille alusel tehakse dokumentidesse vajalikud muudatused ja avalikustatakse seejärel Narva-Jõesuu linna kodulehel. KSH VTK on aluseks KSH aruande koostamisele. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused”, samuti planeerimisseaduse § 76 Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 7 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus lõikest 1 koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, mille valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub, samuti koostöös planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega. Tulenevalt planeerimisseaduse § 76 lõikest 2 kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Isikud ja (valitsus)asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringust ja KSH-st huvitatud ning mõjutatud asutused ja isikud. Huvigrupp Asutus või isik Naaberomavalitsused Alutaguse vald Sillamäe linn Narva linn Toila vald Rahandusministeerium Riigihalduse minister Ministeeriumid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Kaitseministeerium Maaeluministeerium Ametid ja riigiasutused Keskkonnaamet Lennuamet Maa-amet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandusamet Terviseamet Tehnilise Järelevalve Amet Veeteede Amet Veterinaar- ja Toiduamet Äriühingud ja ettevõtted Riigimetsa Majandamise Keskus MTÜ Eesti Erametsaliit Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti Roheline Liikumine Eestimaa Looduse Fond AS Eesti Gaas Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 8 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ELASA Elisa Eesti AS Tele 2 Eesti AS Telia Eesti AS AS Eesti Raudtee Elektrilevi OÜ Elering AS Eesti Energia AS VKG Elektrivõrgud OÜ Alfatom Gaasi ja Soojuse OÜ OÜ Metsagrupp Metsatervenduse OÜ Valga Puu OÜ Ida-Viru Omavalitsuste Liit Vaiko AS Adven AS Narva-Vesi AS AS Narva-Jõesuu Sanatoorium SPA TOURS OÜ Noorus OÜ Laiem avalikkus Huvitatud ja mõjutatud isikud ning ühendused Planeeringuala elanikud Planeeringuala ettevõtjad Planeeringuala maaomanikud Huvigruppe teavitatakse üldplaneeringu oluliste etappide valmimisest vastavalt planeerimisseadusele. Kui üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et üldplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja -rajatiste valdajat või avaldab keegi, kelle huve planeering puudutab, soovi, et ta kaasataks üldplaneeringu koostamisse, siis kaasatakse puudutatu koheselt planeeringu koostamisse. 4. Nõuded KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisele Planeerimisseaduse § 2 lõige 3 sätestab, et planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse käesolevast seadusest tulenevaid menetlusnõudeid ning nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Planeerimisseaduse § 80 lg 2 toob välja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ülesanded: kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 9 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjassepuutuv teave. Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus koostatakse ning avalikustatakse paralleelselt. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele (PlanS § 80 lõige 3). KSH aruande sisunõuded ja muud tingimused kajastuvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses § 40. KSH aruanne koostatakse üldplaneeringu koostamise käigus. 5. Seosed strateegiliste dokumentidega 5.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” (vastu võetud 30.08.2012) on koostatud suuniste andmiseks otstarbekamaks ruumi kasutamiseks Eesti riigi kui terviku mõistes. Planeeringu peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas, mis eeldab kvaliteetset elukeskkonda, häid ja mugavaid liikumisvõimalusi ning varustatust oluliste võrkudega. Eesti ruumilise arengu visioon aastaks 2030 on olla sidusa ruumistruktuuriga riik, kus toimivad hästi nii maapiirkonnad kui ka linnad. Eesmärgiks on tekitada hajalinnastunud ruum, kus on kombineeritud linnas pakutavate kvaliteetteenuste kättesaadavus, linlik ja liikuv eluviis ning maal elamise eelised. Kompaktsed ja kvaliteetse linnaruumiga keskused (linnad) pakuvad oma toimepiirkonna elanikele heatasemelisi teenuseid, suurt lisandväärtust loovaid töökohti ja konkurentsivõimelist haridust. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Hajalinnastunud ruumi toimimise eelduseks on head liikumisvõimalused (Üleriigiline planeering: Eesti 2030+, 2012). Koostatavas üldplaneeringus arvestatakse üleriigilises planeeringus sõnastatud eesmärkidega. Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamisel hinnatakse, kas planeeringus kavandatavad tegevused ning seatud tingimused aitavad kaasa üleriigilises planeeringus kajastatud eesmärkide saavutamisele. 5.2 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ Narva-Jõesuu linnas kehtib Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema poolt 28.12.2016 korraldusega 1-1/2016/278 ning täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1- 1/2017/25). Ida-Viru maakonna ruumilise arengu visioon on olla aastaks 2030 ühiskondlikult sidus, kvaliteetse elukeskkonnaga, kultuuriliselt ning majanduslikult hästi arenenud maakond. Kvaliteetse elukeskkonna tagavad tugevad linnalised keskused ning elujõuline maaline asutus. Ettevõtluses on võetud jäätmete- ja heitmevabam suund, mis tagab puhta elukeskkonna ning loodusväärtuste Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 10 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus säilitamise. Visiooni järgi baseerub Ida-Virumaa majanduskeskkond hästitoimival põlevkivi- ja logistikasektoril ning mitmekülgseid turismiteenuseid pakkuval turismiklastril. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele ning selle peamiseks eesmärgiks on sisendi andmine kohaliku tasandi ruumilise arengu kavandamiseks, tuues tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused. Maakonnaplaneeringus sõnastatud tingimused, soovitused, põhimõtted ja eesmärgid võetakse üldplaneeringu koostamisel arvesse ning vajadusel täpsustatakse üldplaneeringu tasandil. 5.2.1 Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine" Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine" (kehtestatud Ida-Viru maavanema 17.04.2013 korraldusega nr 1-1/2013/124) on määratletud põhimaantee E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassi koridori asukoht. Põhimaantee trassi asukohavalik, sh Jõhvi põhja- ja idapoolse ja Sillamäe linna ümbersõidu ning Vodava-Riigiküla trassi koridori valik, toimus läbi avaliku planeeringuprotsessi keskkonnamõju strateegilise hindamise ja alternatiivsete trassilõikude võrdlemise tulemusena. Lisaks maantee asukoha valikule määratletakse teemaplaneeringus põhimaantee liiklussõlmede ja ristete asukohad ning jalg- ja jalgrattateede ja tunnelite ning kogujateede, bussipeatuste ning parklate, puhkekohtade ja teenidusjaamade orienteeruvad asukohad. Põhimaantee rekonstrueerimisega viiakse Jõhvi-Narva maanteelõik km 163,2 – 208,8 vastavusse I klassi maanteele esitatavatele nõuetele, Jõhvi idapoolne ümbersõit ja Vodava-Riigiküla teelõik III klassi maanteele esitatavatele nõuetele. I klassi maantee (põhimaantee) väljaehitamisel rajatakse neljarealine sõidutee, kus vastassuunalised sõidurajad on eraldatud eraldusribaga, ristmikud on viidud eri tasapindadesse, teele peale- ja mahasõidu kohtade arv on viidud miinimumini (teele sõidetakse kiirendusraja kaudu ja teelt ära aeglustusraja kaudu). Kinnistutele ja majapidamistele juurdepääsu tagamiseks on rajatud kogujateed, jalakäijatele ja jalgratturitele liiklemiseks eraldi asetsevad jalg- ja jalgrattateed. Maantee ületamine kergliiklejatele on viidud eri tasapindadesse. III klassi maantee puhul on valdavalt tegemist olemasoleva maantee remondi ja rekonstrueerimisega, mille käigus rekonstrueeritakse või rajatakse (uues asukohas) kaherealine sõidutee. Säilivad olemasolevad mahasõidud ja juurdepääsud kinnistutele ning perspektiivsete kogujateede vajadus puudub. Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga. Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 11 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 5.3 Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022 Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022 võeti vastu Narva-Jõesuu Linnavolikogu poolt 31.10.2018 määrusega nr 45. Narva-Jõesuu arengukavas kuni 2025 suunatakse tähelepanu puhtamale looduskeskkonnale ning majanduskeskkonna arendamisele. Oluliseks peetakse nii ümbruskonna heakorrastamist kui vajaliku taristu ja teenuste rajamist elukeskkonna paremaks muutmiseks. Üheks eesmärgiks on Narva-Jõesuu maine parandamine. Üldplaneering peab olema kooskõlas arengukavas seatud eesmärkidega ning näitama eesmärkide saavutamise ruumilised eeldused ja võimalused. 5.4 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ ja selle tegevuskava 2019-2023 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ (kehtestatud 19.12.2018 Lüganuse Vallavolikogu määrusega nr 48) määratleb piirkonna olulisemad arenguprioriteedid aastateks 2019-2030+. Ida-Viru maakonna arenguvisioon aastaks 2030+ on olla majanduslikult hästi arenenud ning hinnatud elukeskkonnaga maakond, mis moodustab osa Soome lahe arenevast majanduspiirkonnast. Kiirete transpordiühendustega on tagatud avalike teenuste kättesaadavus. Arengustrateegia näeb ette tõhusat koostööd ja kiireid ning mugavaid ühendusi naaberregioonidega, et soodustada maakonna majandus- ning elukeskkonna arengut. Oluline on tihe suhtlus maakonna kohalike omavalitsuste üksuste, koostööpartnerite ja naaberregioonide vahel, et edendada maakonna haridust, kultuuri ja sporti, sotsiaaltööd, noorsootööd, ettevõtlust ja majandust, turismi ja taristut. Vajalik on mitmekesistada majanduskeskkonda, et vähendada sõltuvust põlevkivienergiatööstusest. Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse Ida-Viru maakonna arengustrateegias 2019-2030+ kehtestatud eesmärkide ja arengusuundadega. KSH-s analüüsitakse üldplaneeringu vastavust maakonna arengustrateegiaga. 5.5 Narva linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014-2025 Narva linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014-2025 (vastu võetud 26.03.2015 Narva Linnavolikogu määrusega nr 8) kujutab endast ühist strateegiadokumenti Narva linna ja Narva-Jõesuu linna vahel. Arengu strateegia eesmärgiks on Narva linnapiirkonna ala (joonis 1) terviklik väljaarendamine. Narva linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014-2025 strateegilised eesmärgid:  Linnapiirkonnas on kaasaegne ja mitmekesine ekspordile suunatud ettevõtlus;  Linnapiirkonnas on kvaliteetne ja hästi korraldatud elukeskkond; Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 12 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus  Linnapiirkonnas on heal tasemel ja kättesaadavad avalikud teenused. Joonis 1. Narva linnapiirkonna geograafiline piir (Narva linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014-2025, 2015). Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse strateegiadokumendis väljatoodud eesmärkide ja tegevussuundadega. Uue üldplaneeringu välja töötamisel peetakse silmas Narva linnapiirkonna omapärasid ning planeeringu lahenduste formuleerimisel vaadeldakse antud ala ühtse tervikuna. 5.6 Kehtivad üldplaneeringud Kuni moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad endiste omavalitsusüksuste üldplaneeringud edasi nendel territooriumitel, kus need enne ühinemist kehtestati. Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumi eri osades kehtib kaks üldplaneeringut: 1) Vaivara valla üldplaneering (kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11); 2) Narva-Jõesuu linna üldplaneering (kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.01.2019 otsusega nr 78). Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 13 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Uue üldplaneeringu koostamine on vajalik, et arendada välja ruumilise arengu põhimõtted, mis käsitleksid uut omavalitsusüksust tervikuna. Senistes üldplaneeringutes kehtestatud ruumilised lahendused ning maakasutus- ja ehitustingimused vaadatakse kriitilise pilguga üle. Asja- ja ajakohased tingimused ning arengusuunad kohandatakse uude üldplaneeringusse vastavalt vajadusele. 6. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 6.1 Planeeringuala üldkirjeldus ja paiknemine Narva-Jõesuu linn on Ida-Virumaa omavalitsusüksus, mis moodustati 21.10.2017 Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla ühinemise teel. Narva-Jõesuu linn paikneb Eesti kirderannikul Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiril (joonis 2). Joonis 2. Narva-Jõesuu linna haldusterritoorium (aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus, 2019). Narva-Jõesuu naaberomavalitsusteks on läänes Toila vald ja loodes Sillamäe linn ning lõunas ja kagus Alutaguse vald. Kirdes piirneb linn Narva jõega, idas Narva linnaga ja kagus Narva veehoidlaga Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 14 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ja Venemaa Föderatsiooniga. Põhjas paikneb Soome lahe rannik. Narva-Jõesuu linna territooriumi ida ja kirde osas paiknevad Narva linna lahusterritooriumid. Narva-Jõesuu linna pindala on 404,7 km2, mis moodustab ca 14% kogu Ida-Virumaa pindalast (Eesti Statistikaamet, 2019). Narva-Jõesuu linna territooriumil on üks linn (Narva-Jõesuu), kaks alevikku (Sinimäe ja Olgina) ning kakskümmend küla. Enamus asustusest on koondunud linna territooriumi põhjaossa. Eesti Statistikaameti 01.01.2019 andmete järgi elab Narva-Jõesuu linnas 4 472 inimest. Enam kui pool elanikkonnast elab linnalisel alal. Linnalise ala territooriumi suurus on 10,2 km2 ja selle asutustihedus on ca 300 inim/km2. Ülejäänud linna koosseisu kuuluva ala asustustihedus jääb alla 5 inim/km 2, seda suurte asustamata metsa-, soo- ja karjäärialade tõttu (Narva-Jõesuu linna arengukava kuni 2025, 2018). Olulisteks tõmbekeskusteks piirkonnas on Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva linn, kus pakutakse mitmekülgseid erasektori teenuseid ning kuhu inimesed igapäevaselt töö- ja haridusalaselt liiguvad. Narva-Jõesuu linn (administratiivkeskus) on Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 28.12.2016) järgi piirkondlik keskus, mis teenindab, võrreldes maakondlike keskustega, väiksemat rahvastikku ja pakub väiksemat hulka teenuseid ja töökohti. Narva-Jõesuu kaugus Tallinnast on umbes 205 km ja Tartust umbes 175 km ning St Peterburist ca 170 km (Narva-Jõesuu arengukava 2011-2025, 2016). 6.2 Looduslik keskkond Narva-Jõesuu eripära tuleneb sellest, et linna kaguosas asub kõige intensiivsemalt mõjutatud ala (Eesti SEJ settebasseinid), mida ümbritseb inimtegevusest kõige vähem mõjutatud ala, peamiselt märgala. Linna lõunaosas on näha jälgi põlevkivi kaevandamise tööstusest. Sealset maastikku iseloomustavad endised metsastatud karjäärialad ning aktiivselt kasutuses olevad karjäärid. Taimkatte poolest levivad kõikjal peamiselt metsad, kuid leidub ka märgalasid. Narva-Jõesuu linnas on ca 18 km pikkune Soome lahe rannikujoon. Külastajaid ning kohalikke elanikke meelitab ranniku äärde ca 7,5 kilomeetri pikkune liivarand, mida ümbritseb kaunis männimets (Maa-amet, 2019). 6.2.1 Maastik Narva-Jõesuu linna territooriumist moodustab maa sihtotstarbe järgi ligi 80% maatulundusmaa ning mäetööstusmaa osakaal on 4,7%. Peamised põllumajandusmaad asuvad linna põhjaosas põhimaantee nr 1 Tallinn – Narva ja suuremate külade ning alevike (nt Sinimäe ja Olgina) ümbruses. Ligi kolmandik linnaloodus- ja elukeskkonnast on otseselt või kaudselt mõjutatud põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest. Linna lõuna- ja edelaosa hõlmavad üleriigilise tähtsusega põlevkivimaardla 2 Estonia ja Sirgala kaeveväljad (Narva-Jõesuu linna arengukava kuni 2025, 2018). Narva-Jõesuu linna territoorium paikneb Soome lahe (Põhja-Eesti) rannikumadaliku, Viru (Kirde-Eesti) lavamaa ja Alutaguse madaliku maastikurajooni alal (Arold, 2005). Narva-Jõesuu linna territooriumi pinnamood on valdavalt tasane, maastikke ilmestavad peamiselt metsad, lõunaosas kaevandus- ja Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 15 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus tootmistegevuse tagajärjed ning põhjaosas Soome lahe rannik (rand ja rannamännikud) (Narva- Jõesuu linna arengukava kuni 2025, 2018) Põhja-Eesti rannikumadalik hõlmab Ida-Virumaa põhjapoolseima kitsa maariba mere ja Põhja-Eesti paekalda ehk Balti klindi (Balti klint ulatub Rootsist Ölandi saare lähistelt üle Läänemere Laadoga järveni Venemaal) vahel koos rannikumeres olevate saartega. Soome lahe rannikumadalik ulatub Pakri poolsaare kirdeküljelt Narva jõeni. Põhja-Eesti rannikumadalik on endine Soome lahe põhi, mis on maatõusu tulemusena järk-järgult mere alt vabanenud (Põhja-Eesti rannikumadalik, 2009). Lõunas piirneb ala Põhja-Eesti lavamaaga (lubjakiviplatooga). Selle järsk põhjaserv – Põhja-Eesti klint – on katkendliku lookleva astanguna jälgitav kogu põhjarannikul (joonis 3). Klindineemikute kohal, kus paekallas esineb kõrge astanguna, on rannikumadaliku lõunapiir pangaseinana väga selge. Rannikumadalik algab viimasest allapoole jääva rusukaldega. Kitsastes rannikuvööndites on enim levinud abradeeritud moreentasandikud, kus peeneteralised setted on merelainete poolt ära kantud, alles on jäänud kivised rannad, suured kivikülvid ja rändrahnude kogumid. Moreentasandikega on seotud abrasiooninõlvad ja mitmesuguse tekkega rannamoodustised (rannavallid, barrid, maasääred jne). Vaivara klindilõik on 15 km pikkune lõik Põhja-Eesti pangast Narva-Jõesuu linnas vahemikus Sillamäest Merikülani, mis omakorda jaguneb Sillamäe ja Vaivara rikkevööndiks ning kolmeks pangasaarestikuks: Pimestiku, Sinimägede ja Laagna pangasaarestikuks. Utria klindisaar ja pank on kirdepoolsem osa Vaivara Sinimägedega sarnase tektooniliselt rikutud keerulise ehitusega klindivööndist. Panga idapoolses osas on kaks paljandit – Utria savikallas (24 meetrit üle merepinna) ja Utria kõrgekallas (38 meetrit üle merepinna, mõningatel andmetel 42 meetrit), mille vahelt lõhestab klindisaart Utria oja ürgorg. Meriküla panga alguses pöördub Põhja-Eesti pank ja kogu Balti klint merest eemale ja klindimoodustised suunduvad sisemaale. Lõunasuunast piirab Meriküla panka Laagna klindiorg (https://et.wikipedia.org/wiki). Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 16 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 3. Põhja-Eesti klint Kirde-Eestis (Soesoo ja Miidel, 2006). Kirde-Eesti lavamaa hõlmab kitsa (6-28 km) maa-ala Virumaa põhjaosas. Narva-Jõesuu linna alal on lavamaa vaid keskmiselt ca 6 km lai. Üldiselt on tegemist suhteliselt tasase läänest-itta madalduva alaga. Alutaguse on metsade ja soode rikas ning naaberaladest madalam (30-40 m üle merepinna). Seepärast domineerivad pinnamoes soostunud liiva- ja viirsavitasandikud. Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 17 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6.2.2 Geoloogia Aluspõhi, pinnakate ja mullastik Narva-Jõesuu linna maa-ala paikneb Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Devoni aluspõhjakivimite avamusalal (joonis 4). Joonis 4. Narva-Jõesuu piirkonna aluspõhja avamusalad. Pruun ala on Kesk-Devoni Narva lademe (D2nr) kivimite (domeriit, aleuroliit, liivakivi) avamusala. Punased viirutatud alad on mattunud orud, punased pidevjooned on kindlakstehtud ja katkendlikud jooned oletatavad aluspõhja rikked (aluskaart: Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, 29.08.2019). Põhja-Eesti rannikumadaliku aluspõhja pealmise kihi moodustavad peamiselt Kambriumi settekivimid, Alam-Kambriumi Lontova lade (nn Kambriumi sinisavi) ning Lükati ja Tiskre kihistud (joonis 5). Klindi Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 18 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus jalamil esineb kitsas vööndis Ordoviitsiumi oobulusjat glaukoniitliivakivi ning argilliiti, mis koos Kambriumi liivakividega on ühtlasi lähtekivimiks piirkonna hallidele moreenidele ning meresetetele. Joonis 5. Aluspõhjakivimid klindijärsakul (Soesoo ja Miidel, 2006). Viru lavamaa asub peamiselt Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Alutaguse madaliku aluspõhja moodustavad enamasti Ordoviitsiumi lubjakivikihid (Rakvere, Nabala, Vormsi, Pirgu ja Porkuni lademed), mis looduslikult ei paljandu. Narva veehoidlast edelas asub Ordoviitsiumil kuni 30-50 m paksune Kesk-Devoni Narva lademe domeriidi, dolomiidi, savi ja aleuroliidi avamusala. Põhja-kirde osas on paekihtide vahel u 6-3 m katendikompleksi all 2,6-2,8 m paksuses kukersiitpõlevkivi kihte (OÜ Alkranel, 2013). Pinnakate on peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim ning oluline veerežiimi ja vete keemilise koostise kujundaja. Pinnakatte paksus on Narva-Jõesuu linna piires väga muutlik, ulatudes Põhja- Eesti rannikumadaliku panganeemikute jalamil mõnekümnest sentimeetrist kuni 100 ja enam meetrini vanades mattunud vagumustes. Viru lavamaa tasandikulise pinnamoe ning tektoonilistest lõhedest lõhestatud lubjakivil lasub suhteliselt õhuke (enamasti alla 1 m) Kvaternaarisetetest pinnakate. Esineb Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 19 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus alvareid – pinnakatteta alasid, kus lubjakividel leidub vaid õhuke mullakiht. Pinnakatte suuremad paksused on lavamaal seotud mattunud ürgorgude ja mandrijää servakuhjatistega. Valdavateks seteteks on moreen (paksus ulatub harva üle 2…3 m), glatsiofluviaalne liiv ja kruus ning glatsiolimniline liiv ja viirsavi. Paljudes aluspõhja või moreenikatte nõgudes esineb viirsavisid, enamasti voolavaid, 1...2 m paksuses ja turbalasundeid umbes samasuguses paksuses. Looduslikest kuhjevormidest liigestavad maastikku üksikud oosid ja Vaivara Sinimäed. Eesti kirdenurgas Meriküla – Olgina joonel Narva jõeni klindiastangu eelsel alal on pinnakate valdavalt liivane või kivine, domineerivad merelised kulutus- ja kuhjetasandikud, rohkesti on astanguid, rannavalle ja luiteahelikke (AS Infragate Eesti, 2010.), pinnakatte paksus alal võib ulatuda 50 meetrini. Alutaguse maastikus domineerivad jääjärve- ja järvetasandikud (37%) ja sootasandikud (37%) (Arold, 2005) ning nende setted. Ala on tugevasti soostunud akumulatsioonitasandike ala. Pinnakatte paksus on väike (keskmiselt 3...4 meetrit, paiguti kuni 10 m, Narva veehoidlaga piirneval alal kuni 25 m). Pinnakate algab 1...2 meetri paksuse moreenkihiga. Moreen on kaetud jääjärveliste liivade, liivsavide ja saviliivadega, enamasti samuti vaid 1...2 meetri paksuselt. Sageli esinevad väiksemad sood 1...3 m paksuse turbakihiga. Pinnavesi on kõikjal maapinna vahetus läheduses. Kvaternaarisetete levik on esitatud joonisel 6. Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 20 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 6. Ülevaade Narva-Jõesuu piirkonna pinnakattest, punased viirutatud alad on mattunud orud (aluskaart: Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, 23.08.2019). 6.2.3 Mullastik Valdavateks mullatüüpideks Narva–Jõesuu linna territooriumi põhjaosas on rähkmullad, esinevad ka paepealsed mullad, gleiliiv-, savi-, liiv-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad. Linna maa-ala kirdenurgas on leete- ja leetunud liivmuldade leviala. Territooriumi lõunapoolsel alal esinevad peamiselt soostunud leetmullad, madalsoo kuni rabamullad ning põlevkivikarjääride puistangualade tehismullad ja pinnased (Eesti Entsüklopeedia, 2011). Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 21 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6.2.4 Radoon Radooni võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis. Peamiselt on radooniohtlik aga Põhja-Eesti rannikuala. Põhja-Eestis levib uraanirkkas diktoneemaargilliit, mis on radooni allikaks. Selle peal lasub poorne ja lõheline paekivi, mistõttu on gaasil kerge liikuda maapinnale (Keskkonnaministeerium, 2019). Kokku eristatakse nelja radooniohutaset: 1) madal (0–10 kBq/m³), 2) normaalne (10–50 kBq/m³), 3) kõrge (50–250 kBq/m³) ja 4) ülikõrge (>250 kBq/m³). Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase pinnaseõhus otsemõõdetud 222Rn-sisalduse kaardi järgi jääb Narva-Jõesuu Soome lahe rannikuala kõrge ja kohati ülikõrge radooniohu riskiga alale (joonis 7). Rannikualalt lõunapoole liikudes Tallinn-Narva põhimaanteest ja raudteest lõuna poole jääb radooni ohutase madalamaks ning jääb madala ja normaalse taseme piiridesse. Pimestiku ja Udria küla juurest on mõõdetud radoonisisaldusi üle 500 kBq/m3. Joonis 7. Radooniriski levilad Narva-Jõesuu linna piirkonnas (Petersell jt, 2017). Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 22 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üldplaneeringu ja KSH koostamise käigus määratakse radooniohtlikus piirkonnas ehitamise põhimõtted radooniriski vähendamiseks ning inimeste tervise kaitseks. 6.2.5 Maavarad ja kaevandamistegevus Narva-Jõesuu on rikas maavarade poolest. Maavaradest esineb vaadeldaval alal lubjakivi, turvast, sinisavi, liiva ja kruusaliiva. Narva-Jõesuu territooriumil paikneb osa Eesti põlevkivi maardlast ja Puhatu turbamaardlast. Linna territooriumi lõuna- ja edelaosa hõlmavad põlevkivimaardla kaeveväljad. (joonis 8). Joonis 8. Maavarade paiknemine Narva-Jõesuu linna territooriumil (aluskaart: Maa-ameti maardlate kaardirakendus, 30.08.2019). Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 23 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Narva-Jõesuu linnas on registris arvel üheksa maardlat (tabel 2). Suurimad neist on Puhatu maardla ja Eesti maardla Puhtu uuringuväli. Linna territooriumil olemasolevad mäeeraldised on esitletud tabelis 3. Tabel 2. Narva-Jõesuu linnas asuvad maardlad (Maa-amet, 2019). Maavara Maardla nimi Turvas Puhatu Põlevkivi Eesti (Puhatu uuringuväli), Eesti (Sirgala uuringuväli), Eesti (Narva kaeveväli) Kruus Laagna, Puhkova Lubjakivi Laagna Liiv Kirikuküla, Süsinõmme Tabel 3. Narva-Jõesuu linna territooriumil väljastatud kaevandamisload (Maa-amet, 2019). Mäeeraldise nimi Kaevandamisloa omaja Kaevandamis Loa kehtivus loa nr Narva karjäär Enefit Kaevandused AS KMIN-073 01.07.2005 - 10.08.2029 Sirgala karjäär Enefit Kaevandused AS KMIN-074 11.07.2005 - 03.05.2029 Kirkuküla liivakarjäär AS Tariston L.MK/329486 05.07.2017 - 04.07.2027 Seisuga 26.09.2019 taotletakse Narva-Jõesuu linnas kahte uut kaevandamisluba: Viru Maavara OÜ taotleb ehituslubjakivi kaevandamise luba Laagna lubjakivikarjääris (registrikaardi nr: 785) ning Enefit Kaevandused AS taotleb põlevkivi ja turba kaevandamisluba Sirgala karjääris (registrikaart nr 341). KSH käigus arvestatakse praeguse ja võimaliku kaevandamistegevuse ja selle keskkonnamõjudega. Kaevandamistegevuse mõjud looduskeskkonnale on hinnatud ehitusmaavarade kasutamise riiklikule arengukavale 2011-2020 ja põlevkivi arengukavale 2016- 2030 koostatud KSH-de raames ning on hinnatud ja hinnatakse ka edaspidi kaevandamislubade taotluste KMH-de raames, mistõttu kaevandustepõhist mõjude hindamist üldplaneeringu KSH raames eraldi ei teostata. Lisaks täpsustatakse maakonnaplaneeringus antud üldpõhimõtteid ammendunud ja ammenduvate karjääride rekultiveerimise võimaluseks ja puhke-otstarbeliseks kasutuselevõtuks. 6.2.6 Pinnavesi ja põhjavesi, sh põhjavee kaitstus Põhjavesi ja põhjavee kaitstus Narva-Jõesuu linna alal levib Ordoviitsiumi kivimitega, põhja- ja kirdeosas Tallinn-Narva maanteest põhja pool Kambriumi ja Vendi liivakivide ja aleuroliitidega seotud põhjavesi. Veevarustuses leiavad kasutust järgmised veekompleksid: Kvaternaari veekompleks (Q), Ordoviitsiumi veekompleks (O), Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks (O-C), Kambrium-Vendi veekompleks (C-V), veevarustuses kasutatavad puurkaevud saavad vee peamiselt Ordoviitsiumi veekompleksi veekihtidest. Narva- Jõesuu linnaline ala paikneb klindieelsel alal Narva lahe liivarannikul ning piirkonna läbilõikes puuduvad nii Ordoviitsiumi ladestu lubjakivikompleks kui Ordoviitsiumi ja Kambriumi ladestu kivimid. Lontova sinisavi vettpidav kiht paikneb otse Kvaternaari veekompleksi all ligikaudu 20 m sügavusel Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 24 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus maapinnast ning kasutatavaks põhjaveeallikaks on Kambrium-Vendi veekompleksi Voronka veekihi põhjavesi. Kvaternaarikihtidega seotud põhjavett kasutatakse paiguti ja peamiselt salvkaevude kaudu joogivee võtmiseks, vee suureks puuduseks on kerge reostatavus ja sellest tingitud halb kvaliteet (AS Infragate Eesti, 2010; OÜ Alkranel, 2013). Õhukese pinnakattega pae- ja moreentasandikud on paljudes, peamiselt tektooniliste lõhevööndite kohal karstunud. Vee neeldumisega võivad kaasneda allikad. Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt jääb Narva-Jõesuu linna territoorium peamiselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Linna maa-ala kaguosas Kõrgesoo piirkonnas on põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes keskmine kuni suhteliselt kaitstud, Sinimägede piirkonnas keskmiselt, linna kirdeosas (sh Olgina alevikus) peamiselt keskmiselt kaitstud kuni kaitstud. Piirkonna põhjavee kaitstus on toodud joonisel 9. Joonis 9. Põhjavee loodusliku kaitstuse hinnang (aluskaart: Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, 30.08.2019). Põhjaveevarud Tabelis 4 on esitatud Keskkonnaministri 6. aprilli 2006. aasta käskkirjaga nr 409 kinnitatud põhjaveevarud Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil. Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 25 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 4. Kinnitatud põhjaveevarud Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil (EELIS, 03.10.2019; Keskkonnaministri käskkiri nr 409, 06.04.2006). Veekihi Põhjaveemaardla Põhjaveevaru Varu kategooria1 ja geoloogiline Kasutusaeg (piirkond) (m3/d) otstarve indeks Vaivara vald O-C 350 P kuni 2020 Vaivara vald V2vr 800 P kuni 2020 Narva-Jõesuu V2vr 1 200 T1 joogivesi kuni 2020 Narva-Jõesuu V2vr 1 300 T2 joogivesi kuni 2020 Narva-Jõesuu V2gd 100 mineraalvesi kuni 2023 (Meriküla piirkond) Kohtla-Järve (Sirgala- V2vr 100 T1 joogivesi 2013-2035 Viivikonna piirkond) Narva (Eesti V2vr 300 T2 joogivesi kuni 2020 EJ+karjääri piirkond) 1 Keskkonnaminstri 27.01.2003 määruse nr 9 „Põhjaveevaru hindamise kord“ kohaselt jaguneb põhjaveevaru uurituse detailsuse alusel tarbevaruks T1 või T2 või prognoosvaruks P. T1 on tagatud põhjaveevaru, T2 on hinnatud põhjaveevaru ja prognoosvaru P on haldus- või hüdrogeoloogilise piirkonna põhjaveevaru eeldatav hulk, millega tuleb arvestada piirkonna arengukavade koostamisel, vee erikasutuslubade andmisel ja ühest puurkaevust koosneva veehaarde projekteerimisel. Enamik Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil asuvate põhjaveevarude kasutusaeg hakkab lõppema. Tulenevalt veeseadusest (vastu võetud 30.01.2019) on vajalik taotleda edaspidiseks uued Ida-Viru maakonna põhjaveevarud ja nende kehtestamine. 14.08.2018 toimus Keskkonnaministeeriumi põhjaveekomisjoni istung, kus otsustati, et kuna piirkond Ida-Virumaal, kus põhjaveevarude kasutusaeg lõpeb 2020. aastal, paikneb ühetaolise geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehitusega Balti arteesiapiirkonna põhjaosas ja Ida-Eesti vesikonnas, on mõistlik teha veevarude hindamine regionaalselt tervikuna nagu tehti 1999. aastal piirkondliku Ida-Virumaa hüdrogeoloogilise mudeli abil. Ida-Virumaal tuleb arvutada Ordoviitsiumi-Kambriumi, Kambriumi-Vendi Voronka, Kambriumi-Vendi Gdovi ja Kambriumi-Vendi veekihtide põhjaveevarud arvestades kõigi veekasutajate veevõttu, eriti mereäärsete veehaarete oma. Ida-Viru Omavalitsuste Liit saatis 27.06.2019 Keskkonnaministeeriumile kirja (nr 1.2-5/353), kus juhib tähelepanu, et vajalike uuringuid ei ole nii lühikese tähtaja jooksul võimalik läbi viia ja kuna omavalitsustel on nii erinevad vajadused, ei ole võimalik ühishanget põhjaveevaru uuringu tegemiseks läbi viia. Ida-Viru Omavalitsuste Liit palus pikendada uuringute läbiviimise aega 5 aasta võrra Põhjaveekomisjon on andnud Ida-Viru Omavalitsuste Liidule teada, et Veeseadus (vastu võetud 30.01.2019) lubab veevarude lõppemise korral anda pikendust kuni 24 kuud veevarude uuringute lõpetamiseks. Veeseaduse § 191 lõike 3 alusel veeloa andmise menetlus pikeneb põhjaveevaru hindamisele ja kehtestamisele kuluva aja võrra, kuid mitte rohkem kui 24 kuud. Seniks kui põhjaveevarud on ümber hindamata ning uued varud kinnitamata, saab pikendust anda vaid vastavalt 1999. a tehtud põhjaveevarude aruande arvutuste ning põhjaveemaardla (põhjaveevaru ala) piirkondade veekoguste põhiselt. Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 26 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Pinnavesi Narva-Jõesuu jääb Ida-Eesti vesikonda. Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 23.09.2019) jääb Narva-Jõesuu linna territooriumile osaliselt või terviklikult viis jõge: Kulgu jõgi (VEE1065200), Mustajõgi (VEE1063800), Narva jõgi (VEE1062200), Sõtke jõgi (VEE1066500) ja Tõrva jõgi (VEE1065700). Kõik jõed on valdavalt lühikesed, pikim jõgi on Mustajõgi (32 km). Eesti pinnaveekogumite seisundi 2017.a ajakohastatud vahehinnangu kohaselt on Narva-Jõesuus jõgede seisund koondhinnangu põhjal „kesine“, välja arvatud Narva jõgi ning Sõtke jõgi, mille seisund on „halb“. Sõtke jõe mitte hea ökoloogilise seisundi põhjuseks on toodud kalastiku koondseisund, mida halvendavad paisud ja ebasoodsad hapnikuolud. Narva jõe puhul on keemilise seisundi mitte heaks näitajaks välja toodud elavhõbeda sisaldus vees ning ökoloogilise seisundi mitte heaks hindamise põhjuseks on toodud paisu ja kõikuvat veetaset. Narva-Jõesuus ei asu ühtegi looduslikku järve. Linnas asub kuus tehisjärve ja kaks paisjärve (Narva veehoidla ja Sõtke paisjärv), mis ei ole avalikult kasutatavad. Terviseameti avalike supluskohtade 2018 kaardirakenduse kohaselt asub Narva-Jõesuu linnas ametlikult vaid üks avalikult kasutatav supluskoht, milleks on Narva-Jõesuu supelrand Narva lahes. KSH aruandes keskendutakse Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas püsistatud eesmärkide täitmisele ning hinnatakse, kas ja kuivõrd mõjutab üldplaneeringuga kavandatu nende eesmärkide saavutamist. Nii põhja- kui pinnavee kaitsega seotud küsimused on antud piirkonnas eriti aktuaalsed seoses sellega, et linnas asuvad elektrienergiaga varustamise ja põlevkivitööstusega ettevõtted ning karjäärid, mis mõjutavad nii pinna- kui põhjavett. KSH aruandes analüüsitakse üldplaneeringuga kavandatu võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele. Kuna Narva-Jõesuu asub peamiselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, siis pööratakse erilist tähelepanu põhjavee reostuskaitsele. KSH aruande koostamisel käsitletakse uute põhjaveevarude kinnitamisega seonduvat. 6.2.7 Väärtuslikud maastikud Narva-Jõesuu linna väärtuslikud maastikud on määratletud Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringus “Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Teemaplaneeringu kohaselt jääb osaliselt või tervenisti Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile kolm väärtuslikku maastikku: Narva-Jõesuu, Narva ja Sinimäe. Väärtuslike maastike piirid on välja toodud joonisel 10. Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 27 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 10. Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil asuvad väärtuslikud maastikud (Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2016). Narva väärtuslik maastik ulatub Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile väga vähesel määral. Narva- Jõesuu linnale ulatuv väärtusliku maastiku osa hõlmab looduskaunist Narva jõe kallast. Sinimäe väärtuslik maastik paikneb Narva-Jõesuu põhjaosas Narva Lahe ranniku ääres. Maastiku ala ulatub Sillamäe linnast Meriküla külani. Maastikule jääb pankrannik järsu astanguga ja Sinimäed. Ala on seotud mitme olulise ajaloolise sündmusega (II maailmasõja lahinguala). Tegemist on maakondliku/riikliku tähtsusega väärtusliku maastikuga. Narva-Jõesuu väärtuslik maastik hõlmab Narva-Jõesuu linna kirdepoolset osa. Alal paikneb kümnekonna kilomeetri pikkune liivarand ja luidetevöönd, mis saab alguse Merikülast. Liivaranda ümbritseb männimets. Alal on suur rekreatsiooniline väärtus. Tegemis on maakondliku tähtsuse väärtusliku maastikuga. Narva ja Sinimäe väärtuslike maastike osas on tehtud ettepanek määrata need rahvusmaastikeks ehk riikliku tähtsusega väärtuslikeks maastikeks. Tulenevalt üldplaneeringu lähteülesandest vaadatakse üldplaneeringu koostamise käigus üle Ida-Viru maakonnaplaneeringus määratletud väärtuslikud maastikud ning nende kasutamistingimused ja vajadusel täpsustatakse neid. KSH raames hinnatakse sellisel juhul üldplaneeringuga täpsustatud väärtuslikke maastikke ja neil ning nende mõjualas kavandatud maakasutuse ja maakasutuse tingimuste mõju väärtuslike maastike säilimisele. Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 28 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6.2.8 Rohevõrgustik Rohevõrgustik ja selle üldised kasutustingimused võrgustiku toimimise tagamiseks on määratletud Ida-Viru maakonnaplaneeringus (kehtestatud 2016). Rohevõrgustiku eesmärk on ökosüsteemide ja liikide säilitamise tagamine. Rohevõrgustik täidab nii ökoloogilise võrgustiku jätkusuutliku funktsioneerimise kui ka elanike puhkepiirkonna rolli. Võrgustik koosneb tuumaladest ja koridoridest. Tuumalad hõlmavad tavaliselt kõrgema loodusväärtusega kaitsealasid või metsamassiive. Narva- Jõesuu linnas on rohevõrgustiku toimimine hästi tagatud tänu suurtele metsaladele, mis on peaaegu asustamata. Rohevõrgutiku funktsioon on häiritud rohkem linna kirdeosas, kus asustus on suurem ning ka lõunas põlevkivi kaevanduse piirkondades (joonis 11). Tallinn-Narva põhimaantee ristub mitmes kohas rohevõrgustiku aladega ning toimib barjäärina eraldades Kirdepoolsed rohevõrgusiku alad ülejäänud aladest. Joonis 11. Narva-Jõesuu linna rohevõrgustik (andmed: Ida-Viru maakonnaplaneering 2013+, 2016). Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 29 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üldplaneeringus täpsustatakse maakonnaplaneeringus kajastatud rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi. Planeeringu ja KSH koostamisel analüüsitakse rohevõrgustiku koridoride toimimist, tugialade paiknemist, konfliktalasid ning lahendusvariante antud piirkonnas. Lisaks hinnatakse rohevõrgustiku kattuvust võimalike teiste kultuuriliste, looduslike ja puhkeomaduste poolest väärtuslike aladega. Rohevõrgustiku jätkusuutlikkuse tagamiseks pööratakse tähelepanu neile seatavate tingimuste vastuolude vältimisele ning samuti ühtse mitmekihilise ja mitmekülgset kasutust võimaldava väärtuslike alade (sh väärtuslike maastike) võrgustiku kujundamisele. 6.2.9 Kaitstavad loodusobjektid 6.2.9.1 Kaitsealad ja hoiualad Vastavalt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuuri (edaspidi EELIS) andmetele (seisuga 19.09.2019) jääb Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile kolm kaitseala: Auga looduskaitseala (KLO1000720), Udria maastikukaitseala (KLO1000583) ja Vaivara maastikukaitseala (KLO1000450) (joonis 12). Kaitsealad ei moodusta ühtset tervikut, vaid on osadeks jaotatud. Erinevad osad paiknevad hajusalt üle kogu Narva-Jõesuu piirkonna. Joonis 12. Narva-Jõesuu linna kaitsealad ja hoiualad (EELIS, 19.09.2019). Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 30 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Kaitsealad moodustavad väga väikese osa, võttes enda alla ainult 660,8 ha ehk 1,6% kogu linna maa- alast. Tabelis 5 on väljatoodud kaitsealade pindala ja kaitse-eesmärk. Tabel 5. Narva-Jõesuu linnas asuvad kaitsealad ja nende kaitse eesmärgid (EELIS, 19.09.2019). Pindala Kaitseala nimetus Kaitseala kaitse-eesmärk kokku (ha) Auga looduskaitseala 198,6 kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada (KLO1000720) väärtuslike metsakooslusi. Udra maastikukaitseala 373,7 kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) klinti, pangaaluseid (KLO1000583) kooslusi, Udria parki ja kivikülvi ning rannamaastikku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: esmased rannavallid (1210), merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), metsastunud luited (2180), lubjarikkal mullal kuivad niidud (6210), lubjakivipaljandid (8210), vanad laialehised metsad (9020*), rusukallete ja jäärakute metsad (9180*); 3) III kategooria liiki - mets- kuukressi (Lunaria rediviva). Vaivara maastikukaitseala 85,5 kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) geoloogilise ehituse ja (KLO1000450) geneesi poolest väärtuslikke pinnavorme ja maastikku - Vaivara Sinimägesid, ning elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo‑lehtmetsad (9080*); 3) kaitsealust samblaliiki kurrulist tuhmikut (Anomodon rugelii) ja selle kasvukohti. Lisaks jääb Narva-Jõesuu haldusterritooriumile Narva jõe alamjooksu hoiuala (KLO2000089) (joonis 11). Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hariliku võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis), merisuti Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 31 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (Petromyzon marinus), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), vinträime (Alosa fallax) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse (EELIS, 19.09.2019). Sillamäe linna lähedale kavandatakse uus kaitseala – Langevoja maastikukaitseala (PLO1000738). Kavandatava kaitseala pindala on 2,1 ha (EELIS, 19.09.2019). 6.2.9.2 Kaitsealused liigid ja püsielupaigad Narva-Jõesuu haldusterritooriumil leidub mitmete kaitsealuste liikide leiukohti. Eelkõige on kaitsealuste liikide leiukohad koondunud veekogude lähedusse ehk Soome lahe rannikualale, Narva jõe või Narva veehoidla piirkonda. Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 17.09.2019) jääb linna rajooni osaliselt või täielikult kuus I kaitsekategooria liigi leiukohta, 63 II kaitsekategooria liigi leiukohta ning 147 III kaitsekategooria liigi leiukohta. I kaitsekategooria liigid, mis on olemas Narva-Jõesuu linnas on: Ranunculus lanuginosus (villtulikas), Botrychium virginianum (virgiinia võtmehein), Epipogium aphyllum (lehitu pisikäpp) ja Pandion haliaetus (kalakotkas). Vaadeldavale territooriumile jääb kolm püsielupaika:  Meriküla kurrulise tuhmiku püsielupaik (KLO3000890) jääb Meriküla piirkonda Soome lahe rannikualale. Püsielupaiga kaitse-eesmärgiks on kaitsta II kaitsekategooria alla kuuluvat lehtsamblikut Anomodon rugelii (kurruline tuhmik);  Mustajõe laialehise nestiku püsielupaik (KLO3000479) on moodustatud II kaitsekategooria taime Cinna latifolia (laialehine nestik) kaitseks;  Mustajõe laialehise nestiku püsielupaik asub koos Lodu käpaliste püsielupaigaga Auvere külas. Lodu käpaliste püsielupaik (KLO3001227) on moodustatud II kaitsekategooria taime Cypripedium calceolus (kaunis kuldking) kaitseks (EELIS, 19.09.2019). 6.2.9.3 Kaitstavad üksikobjektid Linna territooriumil asub viis kaitsealust üksikobjekti: Hoovi künnapuu (KLO4000820), Langevoja juga (KLO1000513), Siskini mänd/Meriküla mänd (KLO4000819), Suur rändrahn/Olgino rändrahn (KLO4000967) ja Tõrvajõe joa astang (KLO4001050). Kõik üksikobjektid jäävad linna kirdepoolsesse ossa põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva ümbrusesse, välja arvatud üksikobjekt Langevoja juga (KLO1000513), mis jääb Sillamäe linna lähedusse (EELIS, 19.09.2019). 6.2.9.4 Natura 2000 alad Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Narva-Jõesuu linnas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alasid. EELIS andmetel (seisuga 19.09.2019) jääb Narva-Jõesuu linna alale neli Natura 2000 loodusala (joonis 13): • Struuga loodusala (RAH0000602); • Udria loodusala (RAH0000502); • Mustajõe loodusala (RAH0000169); • Viivikonna loodusala (RAH0000650). Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 32 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Suurim neist on Struuga loodusala, mis ümbritseb Narva jõe alamjooksu pindalaga 1724,2 ha. Suuruselt teine on Udria loodusala, pindalaga 376,7 ha, mis võtab enda alla Soome lahe rannikuala Perjatsi külast Merikülani. Joonis 13. Narva-Jõesuu linnas asuvad Natura 2000 loodusalad (EELIS, 19.09.2019). Üldplaneeringus kavandatava maakasutuse ja seatavate tingimuste osas on vajalik arvestada kaitstavate loodusobjektidega. Läbiviidava KSH protsessi raames hinnatakse üldplaneeringuga kavandatu võimalikku mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 33 / 55 linn  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6.3 Sotsiaalmajanduslik keskkond 6.3.1 Rahvastik Rahvastikuregistri andmetel elas 01.01.2018 seisuga Narva-Jõesuu linnas 4 828 inimest. Erinevalt mitmetest teistest omavalitsusüksustest Eestis on elanike arv Narva-Jõesuu linnas püsinud stabiilsena ning viimastel aastatel on toimunud elanikkonna kasv, peamiselt sisse rännatavate inimeste tõttu (joonis 14) (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Joonis 14. Rahvaarv Narva-Jõesuu linnas 2003-2018 aastal (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Narva-Jõesuu linnas on loomulik iive negatiivne (joonis 15). Perioodil 2013-2017 on elanike arv loomuliku iibe tulemusena vähenenud 28 elanikku võrra aastas. Summaarne sündimuskordaja on allpool rahvastiku taastamisvõimet. Rändeiive on 2013-2017 aastate vahel olnud väga kõikuv. 2016. aastal lisandus 220 ning 2017. aastal 86 elanikku (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 34 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 15. Loomulik- ja rändeiive aastatel 2013-2017 Narva-Jõesuu linnas (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Nii nagu mujalgi Eestis on Narva-Jõesuus probleemiks elanikkonna vananemine. Alates 2010. aastast on eakate (vanuses 65 ja rohkem) arv suurenenud 162 inimese võrra, samas kui tööealiste arvukus on vähenenud 126 inimese võrra (joonis 16). Viimastel aastatel on noortemate vanuserühmade (0-6 ja 7- 18 aastased) langus peatunud. Kõige suurema rühma elanikkonnast moodustavad tööealised inimesed (62%). Eakad inimesed moodustavad 23%, lapsed vanuses 7-18 11% ning lapsed vanuses 0-6 5% elanikkonnast. Elanikkonna vanuselises struktuuris moodustavad suure osakaalu 55-69 eluaasta vanuselised inimesed. Rahvastiku vananemisega kaasneb maksumaksjate vähenemine ning suurem nõudlus eakatele inimestele suunatud sotsiaalteenuste järgi (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 35 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 16. Elanikke arvu muutus vanuserühmades aastatel 2003-2018 (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Üldplaneeringu ja KSH eesmärgiks on kujundada Narva-Jõesuu linnast atraktiivne elukeskkond. Läbi inimeste elukvaliteedi tõstmise soositakse sisserände suurenemist ning väljarände vähenemist. Kuna Narva-Jõesuu linnas on tegemist vananeva rahvastikuga, on oluline pöörata tähelepanu eakaid teenindava taristu väljaarendamisele. Üldplaneeringu ülesandeks on vanusesõbraliku ühiskonna kujundamine ning võrdsete võimaluste kindlustamine kõikides eluvaldkondades olenemata vanusest. 6.3.2 Ettevõtlus ja tööhõive Narva-Jõesuus asuvad mitmed suurettevõtted. Erilist mõju piirkonna arengule omavad elektrienergiaga varustamise ja põlevkivitööstusega seotud ettevõtted ning turismiettevõtted (peamiselt spaad ja hotellid). Olulist mõju linna tööhõivele omavad Eesti Energia kontserni ettevõtted (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Maakonnaplaneeringuga on peamisteks tööstus- ja logistikaaladeks planeeritud linna kaguosas asuv Eesti soojuselektrijaama tootmisterritoorium ning Olgina aleviku ja Tõrvajõe küla piirkonna rajoon (vt ptk 6.4 joonis 17). Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2018. aasta aprillis Narva-Jõesuu linnas kokku registreeritud ligi 400 ettevõtet. Tegutsevaid ettevõtteid oli 119 ning neist töötajatega oli 97. Ettevõtetes olevate töökohta arv kokku oli 1700. Kuigi enamus ettevõttetest tegutses hulgi- ja jaekaubanduse sektoris, siis ligi poolt töötajatest tegelesid elektrienergia varustamise valdkonnaga. Majanduse ja toitlustuse valdkonnas töötas ligikaudu 226 inimest ning avalikus halduses ligi 220 inimest (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 36 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Eesti Statistika 2019. aasta andmete põhjal on Narva-Jõesuu linna tööturu indeks 0,45, mis tähendab, et ühe lähiaastatel tööturult lahkuja kohta 0,45 tööturule sisenejat. Narva-Jõesuus tegutseb kolm keskkonnakompleksloaga ettevõtet - EcoPro AS (Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus - L.KKL.IV-29520), Enefit Energiatootmine AS (Enefit õlitööstus - KKL/176540) ja Orica Eesti AS (Lõhkeainete tootmine - L.KKL.IV-136083). 6.3.3 Turism Narva-Jõesuu on tuntud kuurortlinnana ning on seotud ajalooliste spaa-traditsioonidega. Mitmed turismiettevõtted pakuvad puhkamise ja lõõgastumise teenuseid. Suurimad turismiettevõtted Narva- Jõesuus on näiteks: Narva-Jõesuu Sanatoorium, Meresuu Spa & Hotel, Noorus Spa Hotel ja Noorus SPA Inn. Lisaks meelitab külastajaid linna ümbritsev keskkond. Suvitajaid meelitab kohale pikk liivane mererand ning männimetsad. Linnalises arhitektuuris leidub mitmeid kindlatele ajastutele eripäraseid ning ajalooliselt ilmakaid hooneid. Turismi poolest pakub linnale suurt eelist Peterburi linna lähedus. Huviobjektiks on ka põlevkivi kaevandamine ja kaevandamisega muudetud maastik ning Sinimäed ja Vaivara Sinimägede muuseum (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Üldplaneeringu eesmärk on toetada Narva-Jõesuu linna ettevõtluse arengut, seda nii turismisektoris kui ka muudes valdkondades. Läbi uute arengupõhimõtete ja maakasutuse ning ehitustingimuste seadmise saab üldplaneering aidata kaasa mitmekesise majanduskeskkonna loomisele. Olemasolevate taristute heakorrastamise ning uute vajalike taristute arendamise kaudu soodustatakse turismi arengut ning tõstetakse linna üldilmet. KSH aruandes käsitletakse üldplaneeringus kavandatava mõju majandustegevusele ja töökohtadele. 6.3.4 Sotsiaalne taristu ja ühistegevus Haridus Narva-Jõesuu linnas asub viis haridusasutust: Narva-Jõesuu lasteaed Karikakar, Vaivara lasteaed, Narva-Jõesuu kool, Sinimäe põhikool ja Narva-Jõesuu laste muusikakool (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Narva-Jõesuu kooli õpilaste arv on püsinud stabiilselt 130-140 õpilase vahel. Sinimäe põhikooli õpilaste arv on viie aastaga enam kui kahekordistunud. 2017/2018 õppeaastal oli õpilasi kokku 93. Mõlema kooli seisukord on hea. Gümnaasiumihariduse omandamise võimalus Narva-Jõesuu linnas puudub. Tulenevalt sellest, et Narva-Jõesuu paikneb teiste suurte linnade lähedal toimub haridusasustustes intensiivne õpilasränne. Narva-Jõesuu põhikoolide õpilastest enam kui pool on mujalt ja 221 last õpib teiste omavalitsuste koolides (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Vaivara lasteaias ja Narva-Jõesuu lasteaias Karikakar käis 2017/2018 õppeaastal 121 last. Mõlemas lasteaias oli avatud 4 rühma (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 37 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Sotsiaalhoolekande teenuseid eakatele pakub SA Narva-Jõesuu hooldekodu. Lisaks asub linnas Narva-Jõesuu SOS lasteküla ja AS Hoolekandeteenuste Sinimäe kodu (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Narva-Jõesuu linnas on kaks perearsti nimistut. Eriarstiabi ja erakorralise meditsiini teenust pakub SA Narva haigla. Sillamäel paikneb kiirabibrigaad (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Kultuur ja sport Linna kultuuritegevust korraldab Narva-Jõesuu huvikeskus. Narva-Jõesuus asub kokku kolm rahva- ja seltsimaja: Olgina Rahvamaja, Sinimäe Rahvamaja ja Vaivara Seltsimaja. Linnas asub kaks muuseumit: Vaivara Sinimägede muuseum ning Narva-Jõesuu koduloomuuseum. Narva-Jõesuu linnaraamatukogu ruumid asuvad Narva-Jõesuu linnas, Sinimäel ja Olgina alevikus ning Vaivara külas. Külaplatsid on olemas Udria ja Laagna külas ning Sinimäe alevikus. Enamus kultuuri- ja spordiüritusi toimub suvel vabas õhus. Tähtsamad üritused on: Sportlik Jüripäev (Jürijooks), Noorte kultuuripäev, Kalurite päev, Narva-Jõesuu linnapäevad, Puhkpillilahing, Silmufestival, Küünlavalgusõhtud ja Meremiilijooks. Spordisaalid on olemas Narva-Jõesuu koolis ja Sinimäe põhikoolis. Lisaks on spordisaal olemas ka Olgina rahvamajas. Suuremates asulates on olemas spordi- ja mänguväljakud. Sinimägedel on suusarajad, mida hooldab Sillamäe suusaklubi. Spordirajatised vajavad uuendamist (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Korrakaitse ja päästeamet Lähimad Päästeameti riiklikud komandod asuvad Narva-Jõesuus, Narvas ja Sillamäel. Korrakaitset pakub Ida Prefektuuri politseijaoskond, mis asub Narva linnas (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Erateenused Narva-Jõesuu elanikel on ligipääs apteegile, sularahaautomaatidele, postkontoritele ning toidu- ja esmatarbekaupadele. Lisaks on igapäevaelu olulised erateenused kättesaadavad ka Narvas ja Sillamäel (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Jäätmemajandus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel on valminud Narva-Jõesuu linna jäätmekava 2019-2025 eelnõu. Narva-Jõesuu linnas asuvad avalikud paberi ja papi ning pakendikonteinerid. Narva-Jõesuu linnas (asustusüksuses) korraldab jäätmevedu Ekovir OÜ ja endisel Vaivara valla territooriumil Ragn Sells AS (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Narva-Jõesuus jäätmejaamu ega Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 38 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus jäätmekogumispunkte ei asu. Lähimad kogumispunktid paiknevad Narva linnas ja Sillamäel. Narva Jäätmekäitluskeskuses võetakse vastu järgmisi jäätmeid: puhas lainepapp, vanad kontoriseadmed ja kodumasinad (komplektis), värvitu käsipakkekile Stretch, klaas-, paber-, plast-, metallpakendid, ohtlikud jäätmed (võetakse vastu vaid eraisikutelt, mahus, mis tekib majapidamises). Sillamäe ohtlike jäätmete kogumispunkt võtab vastu: telereid, külmkappe, akusid, elektriseadmeid, elektroonikat, ravimeid, kemikaale, värve, elavhõbedat sisaldavaid seadmeid, ohtlike jäätmete pakendeid, õlijääke ja teisi ohtlike jäätmeid (Narva-Jõesuu linna jäätmekava 2019-2025, 2019). Biolagunevate jäätmete kohapealne üleandmisvõimalus elanikel puudub. Samuti puudub linnas nõuetekohane kompostimisplats linna hallatavate haljasalade haljastusjäätmete käitlemiseks. Biolagunevaid aiajäätmeid ja bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on võimalik elanikel tasu eest üle anda Narva Jäätmekäitluskeskusele või Uikala Prügilasse (Narva-Jõesuu linna jäätmekava 2019-2025, 2019). Keskkonnaregistri (03.10.2019) andmetel on linnas kuus töötavat jäätmekäitluskohta: Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus, Töökoja 3 jäätmekäitluskoht, Tsentraali autolammutus, Narva kaeveväli, Eesti EJ tuhaväljak ja Auvere elektrijaam. Üldplaneeringuga luuakse vajalikud eeldused sotsiaalse infrastruktuuri parendamiseks. Sotsiaalse infrastruktuuri arendamisel keskendutakse ühise sidusa avaliku ruumi kujundamisele, mis oleks kõigile mugavalt kättesaadav. Infrastruktuuri kujundamisel lähtutakse elanike praegustest elu- ja töökohtadest ning arvestatakse kõikide erinevate ühiskonnagruppide vajadustega. Eraldi pööratakse tähelepanu ka külastuskeskkonna arendamisele. Vajalik on tagada puhkeotstarbelistele objektidele mugav ja ohutu ligipääs ning arendada aktiivse vabaaja veetmise taristut. KSH eesmärk on jäätmemajanduse valdkonnas tagada keskkonnanõuetele ja säästliku arengu põhimõtetele vastav jäätmekäitlus. 6.4 Tehniline infrastruktuur Taastuvenergia Taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine on üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ järgi Eesti riikliku energiamajanduse oluline eesmärk, seda nii keskkonna- kui energiajulgeoleku kaalutlusel. Ida- Virumaa on kõrge tuuleenergia tootmise potentsiaaliga ala. Osad potentsiaalse tuulepargiga alad jäävad ka Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile (joonis 17) Maakonnaplaneeringuga kavandatud potentsiaalsete tuulepargi alade väljaarendamine toimub läbi detailsema planeerimise (riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kohaliku omavalitsuse üld-, teema või eriplaneering, detailplaneering) ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Planeerimisprotsessi käigus tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitseliste funktsioonide toimimine (Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2016). Maakonnaplaneeringus on eraldi välja toodud Auvere piirkonnas kõrge tuulepotsentsiaaliga ala, millel on riigikaitseliste piirangute ja/või tehnoloogia arengu korral ning etteantud nõudmistega arvestades Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 39 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus võimalik alustada täpsustatud uuringuid tuuleenergia tootmise võimalikkuse kohta tulevikus (Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2016). Joonis 17. Väljalõige Ida-Viru maakonnaplaneeringu kaardist: Tehnilised võrgustikud (Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2016). Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 40 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Elektrivõrk Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumi kaguosas asub Eesti Energia AS Eesti Elektrijaam, mis kuulub Narva elektrijaamade koosseisu. Tegemist on soojuselektrijaamaga, mille põhikütuseks on põlevkivi. Eesti Elektrijaama 330kV alajaama ning Narva linnas asuva Balti 330kV alajaama vahel asub 330 kV õhuliin, mis kulgeb ida-lääne suunaliselt. Kõrgpingeliini koridor koos kaitsevööndiga on ca 300 m (Maa-amet, 2019; Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2016). Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud 2016) kavandatakse 330kV kõrgpingeliini trassikoridor Eesti Elektrijaama 330kV alajaama ning Narva linnas asuva Balti 330kV alajaama vahele (joonis 16). Õhuliini rajamise eesmärgiks on Roheline Energia AS 1000 MW tuulepargi ühendamine Eesti Elektrijaama 330kV alajaamaga. Rajatava õhuliini pikkuseks on ligikaudu 22 km. Õhuliini trassikoridori laiuseks on arvestatud 120 m, mis hõlmab endas ka õhuliini kaitsevööndit (40 m mõlemal pool liini telge) ning puhverala ulatusega 20 m. Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust AS Narva Vesi ning AS KA Vaiko. Ühisveevarustuse süsteem on olemas Vaivara, Auvere ja Soldinas külas, Olgina alevikus, Narva- Jõesuu linnas (asutusüksus), Kudrukülas ning Sirgala ja Viivikonna külas. Vaivaras ja Kudrukülas on ühisveevarustuse süsteem rajatud üksnes reoveekogumisala piires. Piirkondades, kus ühisveevarustus puudub on veega varustamine lahendatud lokaalselt salv- ja puurkaevude abil (OÜ Alkranel, 2017). Ühiskanalisatsioon on olemas Sinimäe ja Olgina alevikus, Vaivara külas, Kurdukülas ja Narva- Jõesuu linnas (asutusüksus). Sinimäe ja Olgina alevikus on kanalisatsioon valdavalt isevoolne. Sinimäe aleviku reovee puhastamine toimub aleviku kaguosas asuvas reoveepuhastis. Olgina alevikus toimub reovee puhastamine aleviku põhjaosas asuvas reoveepuhastis. Kudruküla reovesi suunatakse küla keskuse korrusmajadest idasuunas olevasse reoveepumplasse, mille abil pumbatakse tekkiv reovesi otse Narva-Jõesuu ning Narva linna vahelisse kanalisatsiooni survetrassi (OÜ Alkranel, 2017). Piirkondades, kus ühiskanalisatsioon puudub on kanalisatsioon peamiselt lahendatud kogumiskaevude ja imbsüsteemidega (OÜ Alkranel, 2017). Narva-Jõesuu linna (asutusüksus) ühisveevarustus põhineb Kambrium-Vendi veekompleksi põhjaveel. Olemasolevast kahekümmnest puurkaevust toimub ametlikult registreeritud veevõtt kaheksast Narva Vesi AS ühisveevarustuse kaevust. Joogiveetorustike kogupikkus on ca 28 km. Suurem osa torustikest (80%) on rajatud perioodil 1961 kuni 1981 (AS Infragate Eesti, 2010). Reovee puhastamine toimub Narva reoveepuhastis. Narva-Jõesuu linna reovesi juhitakse sinna mööda 11,607 km pika survetoru abil. Narva linna reoveepuhastusjaam on rekonstrueeritud 2005. aastal. Elanikud, kellel puudub ühiskanalisatsioonisüsteemi kasutamise võimalus, juhivad oma reovee Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 41 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus kogumiskaevudesse. Kanalisatsioonivõrgustiku seisund on halb. Olemasolevad torustikud on amortiseerunud (AS Infragate Eesti, 2010). Tuletõrjehüdrantide üldarv Narva-Jõesuu linnas on 135. Tuletõrjehüdrandid vajavad rekonstrueerimist. Tuletõrjemahuteid on linnas 12, kogumahuga 1150 m3 (AS Infragate Eesti, 2010). Narva-Jõesuu linnas (asutusüksuses) sademevee kanalisatsioon puudub (AS Infragate Eesti, 2010). Soojavarustus Narva-Jõesuu linnas on kaugküttevõrk olemas Sinimäe ja Olgina alevikus ning Narva-Jõesuu linnas (asustusüksuses). Narva-Jõesuu linna (asustusüksus) kaugküttepiirkonnas vastutab kaugküttesüsteemi töö eest Adven Eesti AS. Linna katab ca 5 km pikkune kaugküttevõrgustik. Katlamajas toimub soojuse tootmine täisautomaatselt. Kütteallikana kasutatakse maagaasi. Katlamaja ning kaugküttevõrgustiku seisund on hea. 2016. aastate andmete kohaselt oli kaugküttevõrguga seotud 56 tarbijat. Paljud hooned vajavad piirkonnas soojustamist, et vähendada hoonete soojustarbimist (Doran OÜ, 2016; Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Narva-Jõesuu soojusmajanduse arengukavas aastateks 2016-2026 on kavandatud rajada uus hakkpuidu katlamaja Narva-Jõesuu linna (asustusüksus). Uue katlamaja ehitamise eesmärk on alandada soojuse hinda ja vähendada sõltuvust kõikuva hinnaga maagaasist. Lisaks näeb arengukava ette Narva-Jõesuu Sanatooriumi ühendamist kaugküttevõrgustikuga (Doran OÜ, 2016). Olgina ja Sinimäe katlamajad ning soojusvõrgud kuuluvad kommunaalettevõttele KA Vaiko AS. Alates 2014. aastast on katlamajad ning soojusvõrgud antud 12 aastaks rendile SW Energia OÜ-le. Olgina ja Sinimäe soojusvõrkudes põhikütusena kasutatakse maagaasi ning reservkütusena põlevkiviõli. Kõikide katelde töö toimub täielikult automaatrežiimis. Olgina aleviku soojusvõrgustiku kogupikkus on 709 m ning Sinimäe aleviku soojusvõrgustiku pikkus on 912 m. Mõlema aleviku võrgustiku süsteemid on suhteliselt heas korras (Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituut, 2015). KA Vaiko AS on viinud Olgina katlamaja üle hakkepuidule. Transpordivõrgustik Linna teevõrgustikust on tähtsaimad riigiteed põhimaantee nr 1 Tallinn – Narva ja tugimaantee nr 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa. Põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva on lisaks ka rahvusvaheline põhimaantee E20. Kohalike teid on kokku 146 km, millest 91 km on maanteed. Kõvakattega on kaetud 38% kohalikest teedest (18% maanteedest ja 72% tänavatest). Suureks probleemiks on teede seisukord (Teeregister, 2019; Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Arengukava järgi on vajalik jätkata kergliiklusteede rajamisega. Samuti on vaja arendada tänavavalgustust tihedamalt asustatud külaliskeskustes ja suuremate teede ääres (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Narva-Jõesuu linna läbib Tallinn-Tapa-Rakvere/Narva raudtee. Linna territooriumile jääb Vaivara raudteejaam. Lisaks reisi- ja kaubaveo raudteetrassile asub linna lõunaosas ka tööstusraudteed, mis Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 42 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ühendavad omavahel suuremas plaanis Sillamäe, Kohtla-Järve ja Narva tööstusalasid ning Balti elektrijaama. Tööstusraudtee läbib Narva-Jõesuu linna territooriumil Eesti Energia Viivikonna, Sõtke, Sirgala, Metsküla ja Musta kaevandus jaamu. Raudteevõrgustik on rajatud Eesti Energia karjääride ja kaevanduste teenindamiseks ning põlevkivi veoks (Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2016). Sadamad Sadamaregistri andmetel (seisuga 23.09.2019) asub Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil Narva jõel kolm väikesadamat (tabel 6). Üks neist on Narva-Jõesuu sadam, mille pidaja on Narva-Jõesuu Linnavalitsus. Tabel 6. Narva-Jõesuu linna sadamad (Sadamaregister, 23.09.2019) Nimetus Aadress Pakutavad teenused Kai Kudruküla Puhke, Kudruküla, Narva- Veesõiduki sildumise Maabumissild sadam Jõesuu, Ida-Viru maakond, võimaldamine. (ujuvkai) 29024 Lisateenusena: elekter Narva-Jõesuu Suur-Lootsi tn 4, Narva- Veesõiduki sildumise Statsionaarne kai ja sadam Jõesuu linn, Ida-Virumaa võimaldamine kaks ujuvkaid Suur-Lootsi Suur-Lootsi tn 1d, Narva- Veesõiduki sildumise Kolm statsionaarset sadam Jõesuu linn, Ida-Virumaa võimaldamine. kaid Lisateenusena: prügi vastuvõtt Lennuväljad Narva-Jõesuu linnas Olgina aleviku lähedal asub Narva lennuväli. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ näeb ette vajadusel Narva lennuvälja lennuraja pikendamist 2000 meetrini. Koostatava üldplaneeringu raames määratletakse tehnilise taristu arengusuundumused. Üldplaneeringu ja KSH koostamise käigus analüüsitakse Narva-Jõesuu linna tehnilise taristu seisukorda, sidusust, paiknemist ning ka seda, millised mõjud kaasnevad tehnilise taristu arendamisega nii looduskeskkonnale kui asustuse üldisele vajadusele. Eraldi pööratakse tähelepanu transpordivõrgustiku paiknemisele ja kergliiklusteede arendamisele. Vajalik on jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamine tihedamalt asustatus külakeskustes ja suuremate teede ääres. Taristu väljaarendamisel lähtutakse elanikkonna vajadustest ning asustuste paiknemisest. 6.5 Riigikaitseline tegevus Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumi edelaosas asub Sirgala harjutusväli (vt ptk 6.4 joonis 16). Harjutusvälja piiranguvööndi ulatus on kuni 2 km harjutusvälja välispiirjoonest. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 28.12.2016) kohaselt on vajalik Sirgala harjutusvälja laiendamine sõjalise väljaõppe tingimuste parandamiseks ning riigikaitse arengukava eesmärkide täitmise toetamiseks. Detailplaneering Sirgala harjutusvälja sõjaliste väljaõppe parandamiseks on kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 2010. aasta 30. septembri otsusega nr 59. Detailplaneeringu Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 43 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kiitis Keskkonnaameti Viru regioon heaks 2009. aasta 28. juuli kirjaga nr V6-8/14183-3. Väljaspool riigikaitsemaad toimub regulaarse väljaõppe korraldamine suurematel riigimetsa aladel – taktikaaladel. Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud 2016), paragrahvis 4.7. „Riigikaitse ja turvalisus“ on esitatud tingimused riigikaitselistele ehitistele üldplaneeringute koostamisel. Sirgala hajutusvälja detailplaneeringuga arvestatakse üldplaneeringu käigus maakasutuse planeerimisel nii ehitiste kui ka nende piiranguvööndist tulenevate kitsendustega ning mõjude hindamisel riigikaitselisest tegevusest tulenevate keskkonnamõjudega ulatuses, mis on üldplaneeringu kontekstis asjakohane. 6.6 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted Päästeameti (e-kiri, seisuga 03.10.2019) ning Tarbjakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (e-kiri, seisuga 02.10.2019) andmetel asub ohtlikest ettevõtetest Narva-Jõesuu linnas:  Orica Eesti OÜ (A-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadius 2 256 m);  Enefit Energiatootmine AS Õlitööstus (A-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadiusega 94 m);  Elme Messer Gaas AS Gaasitootmistehas (B-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadiusega 125 m);  Enefit Energiatootmine AS Eesti Elektrijaam (B-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadiusega 175 m);  Enefit Energiatootmine AS Auvere elektrijaam (B-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadiusega 20,5 m). Lisaks ulatuvad Narva-Jõesuu linna aladele ka Sillamäel paiknevate ohtlike ettevõtete ohualad. Ohtlike ja suurõnnetuste ohuga ettevõtete planeerimisel, laiendamisel või tootmise suurendamisel on oluline säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide, ühiskondlikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste transpordiliinide vahel. Samuti peab selliste ettevõtete kavandamine toimuma koostöös Päästeametiga. Juhul, kui üldplaneeringus nähakse ette keskkonnaohtlikud või suurõnnetuse ohuga ettevõtete asukohad, hinnatakse KSH aruandes sellega seotud riske, valides neile sobivaim asukoht õnnetusjuhtumi tagajärgede ennetamise vajadusest lähtudes ning tuuakse välja, milliseid meetmeid on vaja kavandada õnnetuste ennetamiseks–tagajärgede leevendamiseks. Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 44 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6.7 Jääkreostusobjektid Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 02.10.2019) asub Narva-Jõesuu linnas kaks jääkreostusobjekti: Soldina Õlibaas (JRA0000071), mis asub Soldina külas ja Eesti SEJ tuhaväljak (JRA0000072), mis asub Auvere külas. Soldina õlibaasi jääkreostusobjekt on riikliku tähtsusega objekt. Soldina Õlibaasi jääkreostusobjektil on põhjavesi reostunud naftasaadustega, aromaatsete ühenditega ning fenoolidega. Tegemist on neljanda kategooria jääkreostusobjektiga, kus esineb oht pinnase või pinnavee reostumiseks või, kus lahtised jäätmed ja avariilised mahutid on likvideeritud, kuid teadaolevalt varasemate uuringute alusel või eksperthinnangute tasemel on pinnas reostunud orgaanilisteainetega. Eesti SEJ tuhaväljak on eriti ohtlik jääkreostusobjekt. Objekti alla mõistetakse tuhavälja ja Eesti elektrijaama tootmisterritooriumi ja Vaivara ohtlike jäätmete keskust. Jääkreostusobjektil leitavad saaste liigid on: põlevkivi koldetuhk, lenduvad orgaanilised ühendid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, fenoolid, naftasaadused. Sealne põhjavesi on reostunud naftasaaduste, fenoolide, PAH'dega ja halogeenorgaaniliste ühenditega (VOC). 6.8 Ajaloolis–kultuuriline keskkond Kultuurimälestised Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel (seisuga 23.09.2019) asub Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil 11 ajaloomälestist, 16 arheoloogiamälestist, 11 ehitismälestist ja 50 XX sajandi kultuuriväärtuslikku objekti. Kunstimälestisi on linna territooriumil kokku 50. Enamus muinsuskaitseobjekte jääb linna põhjaossa. Eriti rohkelt on kultuurimälestisi Sinimäe aleviku ümbruskonnas ning Narva-Jõesuu linnas (asustusüksus) (Maa-amet, 2019). Linnale on omapärane mitmete ajaloomälestiste olemasolu, mis on seotud II maailmasõjaga või Vabadussõjaga. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu (kehtestatud 2019) ning Vaivara valla üldplaneeringu (kehtestatud 2010) kohaselt võib kultuurimälestist konserveerida, restaureerida või remontida ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel ja erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all. Vaivara valla üldplaneeringus on välja toodud, et Tõrvajõe küla piirkonnas peab enne suuremahuliste ehitustegevuste kavandamist tegema koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada alal arheoloogiliste eeluuringute läbiviimise vajadus. Lisaks on alates Narva jõest kuni Peeterristi ristmikuni maanteest kahel pool asuv ala kuni Tallinn-Narva maanteest ca 200 m lõuna poole jääv ala piirkond, kus mullatööde tegemisel on samuti vajalik arheoloogiliste uuringute läbiviimine. Tegemist on piirkonnaga, mis võib sisaldada kultuurimälestisi alates kiviajast kuni uusima ajani. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga (kehtestatud 2019) tehakse ettepanek võtta tabelis 7 esitatud üksikobjektid (ehitised) riikliku muinsuskaitse alla. Lisaks teeb linna üldplaneering ettepaneku tunnistada arhitektuurselt väärtuslikeks ehitisteks 25 üksikobjekti (ehitist). Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 45 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 7. Üksikobjektid, mille kohta on tehtud ettepanek need riikliku kaitse alla võtta (Narva-Jõesuu linna üldplaneering, 2019). Ehitise kasutusviis Aadress Piirdeaed Aia tn 13 ja 15 Puhkekodu Aia tn 17, 17a Elamu endine Veltmani maja Karja tn 11 Elamu endine Veltmani maja Karja tn 11a Elamu L. Koidula tn 44 Elamu Mere tn 8 Elamu/suvila Nurme tn 19 Elamu Nurme tn 63 Elamu/suvila Nurme tn 44 Elamu Vabaduse pst 43a Elamu Vabaduse tn 51 / Aia 42 Muinsuskaitset korraldavad peale Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti ka valla- ja linnavalitsused (PlanS § 6 lõige 1). Üldplaneeringus vaadatakse üle olemasolevad kultuurimälestiste objektid ning alad ning nende üldised ehitus- ja kasutamistingimused. Vajadusel tehakse ettepanekud uute kultuuripärandi objektide määramiseks. Kohalikul tasandil kaitstavad ajaloolis-kultuuriliselt väärtuslikud objektid EELIS andmetel (seisuga 19.09.2019) asub Narva-Jõesuu linnas 361 kaardistatud pärandkultuuriobjekti. Nende hulka kuuluvad nii kohaliku tööstuse, kogukonna ajaloo ning kultuurmaastiku kujunemisega seotud objektid. Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade tegutsemise jäljed maastikul. See on osa meie kultuurist, tükike meie rahvuslikust pärandist. Pärandkultuuriobjektid on seotud asustuse kujunemislooga, maa ja rahva ning kogukonna ajalooga, traditsioonilise elulaadiga, metsamajanduse ajalooga ning kohaliku tööstusega. Pärandkultuuriobjektid ei ole seaduse ega muu õigusaktiga kaitstud ning selleks, et pärandkultuuriobjektid raietööde tõttu, teadmatusest või niisama hooletusest ei hävineks, on oluline nende kaardistamine ning inimeste teadlikkuse tõstmine. Pärandkultuuriobjektide andmete kogumisega tegeleb Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), et unustuste hõlma vajunud Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 46 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus kultuurimärgid uuesti tähelepanu alla tuua. Andmed on koondatud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, 2019). Kui üldplaneeringu koostamise protsessis otsustatakse, et pärandkultuuriobjektide või nendest teatud osa käsitlemine üldplaneeringu mahus on otstarbekas ja vajalik, siis kantakse nende asukohad väärtuste ja piirangute joonisele ning hinnatakse nende säilimist tagavaid meetmeid. Miljööväärtuslikud alad Miljööväärtuslikud alad on alad (või objektid), mida on kohalikke olusid arvestades oluline esile tuua ja kaitsta, kuna tegemist on ruumielementide või nende kooslustega, mis loovad tervikliku, harmoonilise üldpildi või on ajaloolis-kultuurilise väärtusega. Sellest tulenevalt on oluline nende säilimiseks ja kaitsmiseks sätestada ka tingimused nii nende alade/objektide kasutamisel, nendel tegutsemisel kui ka kontaktvööndis (mõjualas) tegutsemiseks. Miljööväärtuslikud alad määratakse üldplaneeringutes. Endiste Narva-Jõesuu linna (kehtestatud 2019) ja Vaivara valla (kehtestatud 2010) üldplaneeringutes ei ole miljööväärtuslike alasid määratletud. Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti poolt algatatud Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekti raames on valmistatud iga maakonna kohta 20. sajandi arhitektuuri inventeerimise dokumentatsioonid, kus tuuakse välja miljööväärtuslikud alad ja objektid, mis vajavad omavalitsuse kaitset. Ida-Virumaa 20. sajandi arhitektuuripärandi inventeerimise töös (2008) käsitlemist leidnud väärtuslikud ehitised, mis jäävad Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile on:  endine Vaivara vallamaja (Sinimäe, Pargi tee 2);  Eesti soojuselektrijaama hooned (Mustjõe);  elamu Narva-Jõesuu linnas, Nurme 4;  elamu Narva-Jõesuu linnas, Nurme 16;  elamu Narva-Jõesuu linnas, Nurme 19;  elamu Narva-Jõesuu linnas, Nurme 27;  elamu Narva-Jõesuu linnas, Nurme 33;  elamu Narva-Jõesuu linnas, Nurme 38;  elamu Narva-Jõesuu linnas, Nurme 44;  elamu Narva-Jõesuu linnas, Nurme 70;  elamu Narva-Jõesuu linnas, Aia 2;  elamu Narva-Jõesuu linnas, Aia 42;  elamu Narva-Jõesuu linnas, L. Koidula 30;  elamu Narva-Jõesuu linnas, L. Koidula 34; Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 47 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus  elamu Narva-Jõesuu linnas, L. Koidula 44;  elamu Narva-Jõesuu linnas, Mere 8;  elamu Narva-Jõesuu linnas, Raja 65;  elamu Narva-Jõesuu linnas, Vabaduse 43a;  elamu Narva-Jõesuu linnas, Vabaduse 44;  elamu Narva-Jõesuu linnas, Karja 11;  elamu Narva-Jõesuu linnas, Karja 11a;  elamu Narva-Jõesuu linnas, Metsa 14;  paviljon Naiv Narva-Jõesuu linnas, Metsa 14;  elamu Nai Narva-Jõesuu linnas, Linda 8a;  elamu Narva-Jõesuu linnas, J. Poska 42;  elamu Narva-Jõesuu linnas, J. Poska 42a;  elamu Narva-Jõesuu linnas, J. Poska 42b. Üldplaneeringu koostamise käigus kaalutakse, kas on vajalik määratleda Narva-Jõesuu linnas miljööväärtuslikud alad (või objektid), kus oleks vaja piirkonna omapära säilitamiseks ning kaitseks kehtestada kindlad kasutus- ja ehitustingimused. 7. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistusastmetest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid mõjusid, mis lahendatakse ära üldplaneeringu koostamise käigus või mille osas tehakse üldplaneeringus ettepanekud (alade ja tingimuste määratlemine või täpsustamine, nt rohevõrgustiku alade ja väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, maakasutuse ja selle tingimuste seadmine jne). KSH olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele, elu- ja looduskeskkonnale. Üldplaneeringu ja KSH käigus kujundatakse alternatiivsed planeeringulahendused ning nende seast valitakse sobivaim lahendus. Alternatiivide täpne sisu selgub edasise protsessi käigus. KSH koostamisel lähtutakse planeeringu täpsusastmest ning linna geograafilisest paiknemisest ja muudest faktoritest tulenevatest eripäradest (näiteks sellest, et Narva-Jõesuu linnas ligi kolmandik linnaloodus- ja elukeskkonnast on otseselt või kaudselt mõjutatud põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest). Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 48 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimise ehk ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemisest, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmisest ja täpsustamisest tulenevat mõju looduskeskkonnale, sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkonnale. KSH-s käsitletakse üldplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste dokumentidega ja vastavust nendes püstitatud eesmärkidele. Üldplaneeringu lähteseisukohtades on toodud üldisemad tingimused (visioon), millega peab üldplaneeringu koostamisel arvestama ja millest lähtutakse ka KSH aruande koostamisel. Hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus olulisemate, üldplaneeringu eesmärkidega seonduvate keskkonnakomponentide lõikes. Planeeringulahenduse väljatöötamine ja KSH on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu lahendustest tulenevat keskkonnamõju järgmistes valdkondades:  looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele, maastikule, väärtuslikele maastikele, rohelisele võrgustikule, bioloogilisele mitmekesisusele, loodusväärtuslikele aladele, kaitsealustele aladele ja -objektidele (sh Natura 2000 võrgustiku aladele);  sotsiaalsele keskkonnale, sh maakasutusele (elamuarendus, ettevõtluskeskkond, põllumajanduslik tootmine, teenuste ja töökohtade kättesaadavus jm), elanikkonna heaolule ja tervisele (sh müra, õhusaaste, turvalisus, ohutus);  ajaloolis-kultuurilistele väärtustele (pärandkultuur, miljööväärtuslikud alad). Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral töö käigus hinnatakse. Mõjude hindamine lähtub strateegilisest lähenemisest, et omavalitsuse territooriumil asuvad arendatavad alad, kaitsealad, rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud peavad jääma harmooniliselt koos eksisteerima. Mõju hinnatakse seisukohast, et üldplaneering peab minimeerima võimalused arenduseks, mis tekitavad või mille juures ilmneb vahetu ja oluline negatiivne mõju looduskeskkonnale, mida ei ole võimalik leevendada. KSH-s pööratakse tähelepanu sellele, et pikaajalise ruumilise arengu kavandamine arvestaks tasakaalustatult sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonnaga. Mõjusid hinnatakse mõlemas suunas ehk nii üldplaneeringuga kavandatu mõju keskkonnale kui ka keskkonnast tulenevat mõju üldplaneeringu elluviimisele. KSH aruandes kirjeldatakse otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud negatiivse mõju vältimiseks ja/või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerumisega. Hindamisel kasutatakse üldtunnustatud metoodikaid, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodeid vastavalt vajadusele. Kindlasti kasutatakse kvalitatiivseid hindamismeetodeid (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms), vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid. Tulenevalt üldplaneeringu kui strateegilise arengudokumendi täpsusastmest, teostatakse ainult vajadusel Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 49 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus objektipõhine hindamine. Spetsiifilisi välitöid ja inventuure KSH käigus ei kavandata – KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi tööseminare nii kohaliku omavalitsuse kui teiste asjaosalistega ning kasutatakse olemasolevaid andmebaase (Maa-ameti geoportaal, EELIS, alal eelnevalt teostatud uuringud jne), planeeringuid, riiklikke ja maakondlikke strateegilisi arengudokumente ja muid allikaid. Töö teostamisel tehakse koostööd linnavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate ja keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel võetakse arvesse asjaomaste asutuste, isikute ja avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused:  looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele, maastikule, väärtuslikele maastikele, rohelisele võrgustikule, bioloogilisele mitmekesisusele, loodusväärtuslikele aladele, kaitsealustele aladele ja -objektidele (sh Natura 2000 võrgustiku aladele);  sotsiaalsele keskkonnale, sh maakasutusele (elamuarendus, ettevõtluskeskkond, põllumajanduslik tootmine, teenuste ja töökohtade kättesaadavus jm), elanikkonna heaolule ja tervisele (sh müra, õhusaaste, turvalisus, ohutus);  ajaloolis-kultuurilistele väärtustele (pärandkultuur, miljööväärtuslikud alad). Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral töö käigus hinnatakse. Mõjude hindamine lähtub strateegilisest lähenemisest, et omavalitsuse territooriumil asuvad arendatavad alad, kaitsealad, rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud peavad jääma harmooniliselt koos eksisteerima. Mõju hinnatakse seisukohast, et üldplaneering peab minimeerima võimalused arenduseks, mis tekitavad või mille juures ilmneb vahetu ja oluline negatiivne mõju looduskeskkonnale, mida ei ole võimalik leevendada. KSH-s pööratakse tähelepanu sellele, et pikaajalise ruumilise arengu kavandamine arvestaks tasakaalustatult sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonnaga. Mõjusid hinnatakse mõlemas suunas ehk nii üldplaneeringuga kavandatu mõju keskkonnale kui ka keskkonnast tulenevat mõju üldplaneeringu elluviimisele. KSH aruandes kirjeldatakse otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud negatiivse mõju vältimiseks ja/või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerumisega. Hindamisel kasutatakse üldtunnustatud metoodikaid, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimaid hindamismeetodeid vastavalt vajadusele. Kindlasti kasutatakse kvalitatiivseid hindamismeetodeid (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms), vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid. Tulenevalt üldplaneeringu kui strateegilise arengudokumendi täpsusastmest, teostatakse ainult vajadusel objektipõhine hindamine. Spetsiifilisi välitöid ja inventuure KSH käigus ei kavandata – KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi tööseminare nii kohaliku omavalitsuse kui teiste Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 50 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus asjaosalistega ning kasutatakse olemasolevaid andmebaase (Maa-ameti geoportaal, EELIS, alal eelnevalt teostatud uuringud jne), planeeringuid, riiklikke ja maakondlikke strateegilisi arengudokumente ja muid allikaid. Töö teostamisel tehakse koostööd linnavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate ja keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel võetakse arvesse asjaomaste asutuste, isikute ja avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Riigipiiriülest keskkonnamõju ette näha ei ole. Juhul, kui planeerimisprotsessis ilmneb piiriülest keskkonnamõju, käsitletakse seda täpsemalt KSH raames. Võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Natura 2000 alade ja nende kaitse- eesmärkidega. Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile jääb neli Natura 2000 loodusala. Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (RTL 2004, 111, 1758). Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Kui ilmneb, et üldplaneeringuga kavandatakse Natura 2000 võrgustiku ala(de) kaitse-eesmärkidele ebasoodsat keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. Vajadusel tuleb välja töötada selline planeeringulahendus, mis arvestab Natura 2000 alade kaitse-eesmärke. 8. KSH avalikustamise ajakava Üldplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid. Planeeringulahenduse lähteseisukohtade kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisega, mistõttu on kogu menetlusse üheaegselt kaasatud nii planeeringu kui KSH eksperdid (töörühm). Tabelis 8 on kajastatud Narva- Jõesuu linna üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik. Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 51 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 8. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik. Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine ÜP ja KSH algatamine Narva-Jõesuu Linnavolikogu otsusega nr 19. detsember 2018 71 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse september-oktoober 2019 koostamine ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta november 2019 – jaanuar ettepanekute küsimine (koos avalikustamise teatega) ja 2020 täiendamine lähtuvalt ettepanekutest ÜP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine veebruar – september 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek oktoober 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu november 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse detsember 2020 – veebruar avaldamine asjaomaste asutuste ja isikute poolt, ÜP ja KSH 2021 aruande täiendamine ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine vastuvõtmiseks Narva- märts – aprill 2021 Jõesuu Linnavolikogule (eeldatav vastuvõtmine) ÜP avalik väljapanek mai 2021 ÜP avalik arutelu juuni – juuli 2021 ÜP esitamine rahandusministrile heakskiitmiseks (eeldatav august – september 2021 heakskiit) Kehtestamine Narva-Jõesuu Linnavolikogu poolt november 2021 Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 52 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 9. Kasutatud allikad Õigusaktid: 1. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615. 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. 3. Kohtla-Järve linna ja Vaivara valla piiri muutmine territooriumiosa üleandmisega. Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrus nr 103. 4. Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine. Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määrus nr 153. 5. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015. 6. Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133. 7. Põhjaveevaru hindamise kord. Keskkonnaministri 27.01.2003 määrus nr 9. 8. Veeseadus1, vastu võetud 30.01.2019. Redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.10.2019 . Muud allikad: 1. Andresson, M., Truumaa, I., Ojamäe, K., 2018. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2017. a ajakohastatud vahehinnangu kohta: Seletuskirja lisatabel. Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeerium i veeosakond. 2. Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikool Geograafia Instituut. 3. AS Infragate Eesti, 2010. Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2022. Kinnitatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 29.09.2010 määrusega nr 23. 4. AS Pöyry Entec, 2010. Vaivara valla üldplaneering. Kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11. 5. Doran OÜ, 2016. Narva-Jõesuu soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026. Vastu võetud 07.12.2016 Narva-Jõesuu Linnavolikogu määrusega nr 81. 6. Eesti Entsüklopeedia, 2011. Eesti mullastik. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik (viimati vaadatud 23.09.2019). 7. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. Andmed seisuga 19.09.2019. 8. Eesti Statistikaamet, 2019. 9. https://et.wikipedia.org/wiki (viimati vaadatud 23.09.2019). Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 53 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 10. Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+. Kehtestatud Ida-Viru maavanema poolt 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278. Täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1- 1/2017/25. 11. Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneering: Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, 2003. 12. Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneering: E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine. Kehtestatud Ida- Viru maavanema 17.04.2013 korraldusega nr 1-1/2013/124. 13. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+. Vastu võetud 19.12.2018 Lüganuse Vallavolikogu määrusega nr 48. 14. Hansar, L., 2008. Ida-Virumaa: 20. sajandi arhitektuuri inventeerimine. Tellija: Muinsuskaitseamet. 15. Keskkonnaministeerium, 2019. Radoon. https://www.envir.ee/et/radoon (viimati vaadatud 23.09.2019). 16. Keskkonnaministri käskkiri nr 409 “Ida-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine”. Kinnitatud 06.04.2006. 17. Keskkonnaregister, 2019. http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPMbGzOPIetUSjsg8iWSaIjTaMtUGsq6 (viimati vaadatud 26.09.2019) 18. Kultuurimälestiste riiklik register, 2019. 19. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (viimati vaadatud 25.09.2019) 20. Narva-Jõesuu arengukava 2011-2025. Vastuvõetud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.09.2016. a määrusega nr 53. 21. Narva-Jõesuu linna arengukava kuni 2025. Kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 31.10.2018 määrusega nr 45. 22. Narva linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014-2025. Vastu võetud 26.03.2015 Narva Linnavolikogu määrusega nr 8. 23. OÜ Alkranel, 2013. Vaivara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025. 24. OÜ Alkranel, 2017. Vaivara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2028. Kinnitatud 25.01.2017 Vaivara Vallavolikogu määrusega nr 48. 25. OÜ Zoroaster ja OÜ Adepte Ekspert, 2019. Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Kehtestati Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.01.2019 otsusega nr 78. 26. Petersell, V., Karimov, M., Täht-Kok, K., Shtokalenko, M., Nirgi, S., Saarik, K., Milvek, H. 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, Keskkonnaministeerium, Tallinn. https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf (viimati vaadatud 25.09.2019). Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 54 / 55 linn Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 27. Põhja-Eesti rannikumadalik, 2009. http://www.estonica.org/et/Loodus/Soome_laht_ja_P%C3%B5hja- Eesti_rannikumadalik/P%C3%B5hja-Eesti_rannikumadalik/#%20 (viimati vaadatud 23.09.2019). 28. Sadamaregister, 2019. https://www.sadamaregister.ee/SadamaRegister (viimati vaadatud 23.09.2019). 29. Soesoo, A., Miidel, A., 2006. Põhja-Eesti klint. Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut Turu Ülikooli geoloogia osakond. MTÜ GEOGuide Baltoscandia, Tallinn. 30. Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituut, 2015. Vaivara valla soojusmajanduse arengukava 2015 – 2025. Kinnitatud 09.12.2015 Vaivara Vallavolikogu määrusega nr 36. 31. Teeregister, 2019. https://teeregister.mnt.ee/reet/home (viimati vaadatud 23.09.2019). 32. Terviseameti avalikud supluskohad 2018 kaardirakendus. https://ag.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=ff94568bb06c4ad98b244fa00c 196e04 (viimati vaadatud 26.09.2019). 33. Üleriigiline planeering: Eesti 2030+. Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldus nr 368. 34. Vaivara valla arengukava aastateks 2015-2020. Vastu võetud 22.10.2014 Vaivara Vallavolikogu määrusega nr 16. Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 55 / 55 linn Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-209 Asukoht (L-Est’97) X 6580645 Y 715831 Narva-Jõesuu linna üldplaneering lähteseisukohad ETTEPANEKUTE KÜSIMISEKS Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, NARVA-JÕESUU LINN Tellija: NARVA-JÕESUU LINNAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Oktoober 2019 TARTU Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Narva-Jõesuu linna üldplaneering: lähteseisukohad OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linnale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Narva-Jõesuu Linnavalitsus Koidu 25, Narva-Jõesuu linn 29023 Narva-Jõesuu linn Ida-Viru maakond Kontaktisik: Raim Sarv Aselinnapea Tel 5332 9984 [email protected] Olga Godunova Planeeringuspetsialist Tel 5302 0276 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostaja: Piia Kirsimäe- kartograaf, planeerija Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 2 / 18 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: • Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: • Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri; • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring; • Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik; • Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Kobras AS töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 3 / 18 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad SISUKORD 1. NARVA-JÕESUU LINNA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA LÄHTEMATERJALID ................................................................................................................................ 5 2. NARVA-JÕESUU LINNA ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED ........................................................... 6 3. NARVA-JÕESUU LINNA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD/ANALÜÜSID NING KOOSTATAVAD TEEMAJOONISED .................................................. 15 4. KAASAMINE JA KOOSTÖÖ NARVA-JÕESUU LINNA ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISEL ......................................................................................................................................... 15 5. NARVA-JÕESUU LINNA ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISE AJAKAVA ........................ 17 Kobras AS töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 4 / 18 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 1. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamise eesmärk ja lähtematerjalid Narva-Jõesuu Linnavolikogu algatas 19. detsember 2018 otsusega nr 71 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on lähtudes erinevate ühiskonnagruppide huvidest kogu Narva-Jõesuu linna territooriumile ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning maa- ja veealade kasutus- ja ehitustingimuste määramine kooskõlas Narva-Jõesuu linnas kehtivate strateegiliste dokumentidega ning ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Narva-Jõesuu linna territoorium (joonis 1). Joonis 1. Narva-Jõesuu linna territooriumi asukohaskeem (parempoolsel joonisel on tähistatud varasemate valdade piirid ja nimetused) (Allikas: Maa-amet). Kobras AS töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 5 / 18 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Narva-Jõesuu linn moodustati 2017. aasta haldusreformi käigus ning hõlmab endist Vaivara valda, Kohtla-Järve linna endisi Sirgala ja Viivikonna linnaosasid ning endist Narva-Jõesuu linna. Hetkel kehtib Narva-Jõesuu linna territooriumil kaks üldplaneeringut:  Narva-Jõesuu linna üldplaneering, kehtestati Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.01.2019 otsusega nr 78;  Vairava valla üldplaneering, kehtestati Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11. Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ kehtestati Ida-Viru maavanema poolt 28.12.2016 korraldusega 1-1/2016/278 (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25). Narva-Jõesuu linna arengukava kuni aastani 2025 on Narva-Jõesuu Linnavolikogu poolt vastu võetud 31.10.2018 määrusega nr 45. Üldplaneeringu koostamiseks on linnas moodustatud töörühm, kelle ülesandeks on üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostajatega läbi arutada olulised teemad. Töörühma ja planeeringu ning KSH koostajate esimene koosolek toimus 07.10.2019. Koosolekust võtsid osa: aselinnapea Raim Sarv, aselinnapea Sergei Solovjov, volikogu liige Liina Piirisalu, volikogu liige Tatjana Pagajeva, planeeringuspetsialist Olga Godunova, keskkonnaspetsialist Jaan Metsis, maakorraldaja Irina Doroš, maakorraldaja Tatjana Hütt, Angelina Liiv, ehitusspetsialist Jegor Tšumakov, ehitusspetsialist Julia Bogdanova, teede spetsialist Aleksandr Kuksin. Üldplaneering koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest, kaitse-eeskirjadest jms dokumentidest, heast planeerimise tavast, asjaomaste asutuste ja isikute põhjendatud seisukohtadest. Üldplaneeringuga paralleelselt koostatakse KSH, mille tulemusi arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. 2. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ülesanded Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded, mis on olulised linna ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt (PlanS § 75 lõige 2). Üldised põhimõtted, millest lähtutakse üldplaneeringu koostamisel:  Narva-Jõesuu linna ruumilise arengu põhimõtete ja asustuse arengut suunavate tingimuste väljatöötamisel võetakse arvesse piirkonnale iseloomulikke väärtusi ehk kasutatakse nn väärtustepõhist lähenemist. Väärtustepõhise lähenemise tulemusel valmiv planeering tugineb eelkõige piirkonnale ainuomastele looduslikele, kultuurilistele, majanduslikele või sotsiaalsetele nähtustele või aladele, mida kohalik kogukond ise väärtusena määratleb. Selline lähenemine väärtustab kohalikku elukeskkonda ning identiteeti;  arvestada haldusreformi tulemusel tekkinud uue omavalitsusüksuse kui terviku ruumiliste eripärade ja vajadustega; Kobras AS töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 6 / 18 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad  hinnata kehtivate üldplaneeringute maakasutus- ja ehitustingimuste ajakohasust, töötada välja tulenevalt erinevate piirkondade iseloomust arengut soodustavad tingimused maakasutuseks ja ehitamiseks;  planeerimisel soodustada energiat ja ressurssi säästvaid lahendusi, eelistades olemasoleva ehitatud keskkonna laiendamist ja tihendamist, olemasoleva taristu ärakasutamist uute asustamata alade kasutuselevõtu asemel;  elukeskkonna planeerimisel eelistada kvaliteetse kogukondliku keskkonna loomist erinevas eas ja erinevate vajadustega inimeste jaoks, arvestades kaasava elukeskkonna loomise põhimõtteid;  arvestades põhiliste liikumissuundadega määrata jalgratta- ja jalgteede asukohad ning olemasoleva teedevõrgu parendamise prioriteedid;  siduda linna üldplaneering naaberomavalitsuste ruumilise planeerimisega;  käsitleda maakonnaplaneeringuga linna üldplaneeringule antud ülesandeid. Teemad, mida käsitletakse üldplaneeringus Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub käesolevas etapis teadaolevast informatsioonist. Väljatöötamise etapis võib ülesannete loetelu ja käsitlus täpsustuda. 1. Narva-Jõesuu linna transpordivõrgu ja muu infrastruktuuri analüüs ning nendest tekkivate kitsenduste määramine Narva-Jõesuu linna läbib põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva, mis on lisaks ka rahvusvaheline põhimaantee E20 ja üks tugimaantee Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa (tee nr 91). Arengukava põhjal on teede seisukorra parandamine jätkuvalt üks taristu valdkonna suuremaid väljakutseid. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ on toodud Sillamäe linna ümbersõit läbi Vaivara küla. Aastatel 2016-2017 viidi läbi Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehitustööd. Narva-Jõesuu linna läbib Tallinn-Tapa-Rakvere/Narva raudtee ja linna territooriumile jääb Vaivara peatus. Maakonnaplaneeringus ei ole kavandatud raudteevõrgu muudatusi. Oluline on nii raudteejaamade kui ka bussijaamade sidumine jalgratta- ja jalgteede võrgustikuga. Planeerida raudteejaamade taristu (parklad, jalgteed, jalgrattahoidlad). Piirkonnas on aastate jooksul rajatud mitmeid jalgratta- ja jalgteid inimeste peamistele liikumisteedele nii riigiteede ääres kui ka suuremates asulates, samas kõik vajadused turvalise liiklemise tagamiseks ei ole veel kaetud. Vajalik on jätkata tervikliku jalgratta- ja jalgtee võrgustiku väljaarendamist. Maakonnaplaneeringus on toodud perspektiivne jalgratta- ja jalgteede võrgustik, mida täpsustatakse üldplaneeringuga ning vajadusel täiendatakse. Võrgustiku välja arendamisel keskendutakse suurematele asulatele ja riigimaanteede ääres asuvatele kergliiklusteedele. Samaaegselt jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamisega oleks otstarbekas tihedamalt asustatud külakeskustes ja suuremate teede/tänavate ääres lahendada ka tänavavalgustuse põhimõtted. Kobras AS töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 7 / 18 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Narva-Jõesuu suvituslinna liiklust ja parkimist on ohutuse ja külaliste rahulolu tagamiseks ennekõike just hooajal vaja põhjalikumalt läbi mõelda. Suurimad on probleemid parkimisega. Vajalik on vabade platside sättimine parklateks, olemasolevate rekonstrueerimine ning karavaniparkla loomine. Maanteeamet: palume esitada seiskoht E20 Tallinn-Narva maantee Sillamäe ümbersõidu rajamise perspektiivikusest ning kajastamise vajalikkusest üldplaneeringus. Kas ja milliste riigimaanteede äärde on plaanis rajada kergliiklusteid? Lennuamet: palume infot linnas (või naaberomavalitsuses oleva ja valda mõjutava) olemasolevate ja/või planeeritud lennu- või kopteriväljade ning nendega seonduvate kõrguspiirangute kohta. Kogukond, ettevõtjad: palume esitada oma ettepanekud transpordivõrgustiku parendamiseks, sh jalgratta- ja jalgliikluse, tava-autoliikluse ja veokite liikumiseks ning parkimise korraldamiseks. 2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Keskkonnaregistri (2019) andmetel on linnas kuus töötavat jäätmekäitluskohta: Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus, Töökoja 3 jäätmekäitluskoht, Tsentraali autolammutus, Narva kaeveväli, Eesti EJ tuhaväljak ja Auvere elektrijaam. Arengukavas tuuakse ühe probleemina välja metsaaluste prügistamist nii oma elanike kui eriti just suvitajate poolt. Oluline on tähelepanu pöörata suvituspiirkondade jäätmekäitlusele ning inimeste teavitamisele. Vastavalt jäätmekavale on vajalik Narva-Jõesuu linna(asustusüksus) rajada nii jäätmete kogumispunkt kui ka kompostiväljak. Veterinaar- ja toiduamet: palume seisukohta võimalike loomsete jäätmete matmispaikade kohta. 3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Hajaasustusega piirkondades toimib veevarustus salv- ja erapuurkaevude baasil. Kompaktse asustusega aladel on välja ehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Narva-Jõesuu linnas on kinnitatud Sinimäe (keskkonnaregistri kood RKA0440082), Olgina (RKA0440595), Vaivara (RKA0440592) ja Narva-Jõesuu (RKA0440091) reoveekogumisalad. Üldplaneeringu raames vaadatakse üle reoveekogumisalad ning perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni alad. Paralleelselt üldplaneeringu koostamisega on soovitatav alustada tervikliku Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist, kuna siis selguvad täpsemad käsitlust vajavad teemad. Maakonnaplaneeringus on ära toodud kaks potentsiaalse tuulepargi ala Auvere lähedal ja Narva karjääris. Lisaks üks kõrge tuulepotentsiaaliga ala. Vajadusel analüüsitakse võimalike paikesepaneelide/parkide asukohti. Kui puudub vajadus kindlate asukohtade määramiseks, pannakse paika ehitus- ja kasutustingimused. Võrguvaldajad: Palume esitada digitaalse andmekihina oma põhivõrk ja tootmisüksused. Palume esitada teile teadaolevad võrgu juurdeehituse alad või kavandatud uued liinid. Palume esitada üldised oma võrguga seonduvad põhimõtted nii asustuse kui võrgu arendamiseks. Kobras AS töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 8 / 18 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Kaugkütteettevõtted: palume ettepanekuid kaugküttepiirkondade määramiseks. Kaitseministeerium: millised on võimalused maakonnaplaneeringus ära toodud potentsiaalsetel tuulepargi aladel tuulepargi arendamiseks? Millised on üldisemad tingimused tuuleparkide arendamiseks (kui üldplaneeringuga soovitakse leida täiendavaid võimalikke alasid)? 4. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukoha valimine Olulise ruumilise mõjuga ehitiste määramine teostatakse vastavalt 01.10.2015 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusele nr 102 “Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri”. Lisaks asukoha valimisele on vajalik olulise ruumilise mõjuga ehitise mõiste defineerimine. Ohtlikest ettevõtetest asub Narva-Jõesuu linnas Orica Eesti OÜ (A-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadius 2 256 m), Enefit Energiatootmine AS Õlitööstus (A-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadiusega 94 m), Elme Messer Gaas AS Gaasitootmistehas (B-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadiusega 125 m), Enefit Energiatootmine AS Eesti Elektrijaam (B-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadiusega 175 m) ja Enefit Energiatootmine AS Auvere elektrijaam (B-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadiusega 20,5 m). Lisaks ulatuvad Narva-Jõesuu linna aladele ka Sillamäel paiknevate ohtlike ettevõtete ohualad. 5. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine Sadamaregistri andmetel asub Narva-Jõesuu linna territooriumil kolm sadamat: Narva-Jõesuu sadam, Suur-Lootsi sadam ja Kudruküla sadam. Arengukavas on tegevustena ära toodud projekt „Väikesadama iga 30 miili kaugusel- elavdatud veeturismi teenuste arendamine Soome lahe idaosas/30 Miili” ning kalasadama ehitus. Kalasadama rajamiseks on algatatud detailplaneeringu koostamine, mis on läbinud avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu etapi. Vajadusel vaadatakse üldplaneeringus üle antud tegevusteks sobilikud kohad ning reserveeritakse maad. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: palume vajadusel täpsustada sadamate võrgustikuga seonduvat. Kogukond, ettevõtjad: palume esitada lautrite asukohad ning kohad, kus on juba juurdepääs merele või vajadus mere äärde avaliku juurdepääsu tegemiseks. 6. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine Tähelepanu pööratakse väljakujunenud külastruktuuride/külakeskuste väärtustamisele. Planeerimisel ja ehitustegevuses soodustatakse energiat ja ressurssi säästvaid lahendusi, eelistatakse olemasoleva ehitatud keskkonna laiendamist, tihendamist või taaskasutusele võtmist, olemasoleva taristu ära kasutamist uute asustamata alade kasutuselevõtmise asemel. Kobras AS töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 9 / 18 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Arengukavas on välja toodud ühe probleemkohana elamispindade puudus nii noortele, abivajadusega isikutele kui ka eakatele- vajadus on sotsiaalmaja järele. Üldplaneeringus vaadatakse üle potentsiaalsed ühiskondike ehitiste maa-alad. Narva-Jõesuu linnaga sundliideti endised Kohtla-Järve Sirgala ja Viivikonna linnaosad. Kunagised küllalt suured karjääriasulad on kahanenud ca 50 elanikuga küladeks. Enamik maju on hüljatud ning taristu täielikult amortiseerunud. Üldplaneeringus analüüsitakse läbi võimalus sulgeda kõik Sirgala küla korterelamud ning inimesed ümberasustada Viivikonda, Narva-Jõesuu linna (asustusüksus) või Olginasse. Sirgalasse jääks toimima aiandusühistu. See võimaldab omavalitsusel rekonstrueerida Viivikonna taristu. Pikemas perspektiivis ja riigi toetustega tühjad Sirgala korterelamud lammutatakse. Üldplaneeringu koostamise raames tehakse Sirgala ja Viivikonna külade olemasoleva hoonestuse seisundi kirjeldus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: palume teie hinnangut võimaliku Sirgala küla korterelamute lammutamise kohta. Milline on võimalik riigi tugi tühjade hoonete lammutamisel? 7. Supelranna ala määramine Narva-Jõesuus asub Eesti pikim liivane mererand. Üldplaneeringus analüüsitakse võimalike supluskohtade ja supelrandade paiknemist Narva-Jõesuu linnas. Lisaks pööratakse tähelepanu kämpingualade ja karavaniplatside rajamise võimalikkusele supelrandade lähistele. 8. Tänava kaitsevööndi laiendamine Koostöös Maanteeametiga vaadatakse üle ja vajadusel täpsustatakse Narva-Jõesuu linna teede ja tänavate kaitsevööndi ulatust. Kohalike teede kaitsevööndi täpsustamine hajaasustuses ja linnalises asustuses. Eravalduses olevate teede, mille osas tuntav avalik huvi, munitsipaliseerimise võimaluste käsitlemine. 9. Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul Keskkonnaministri 28.05.2004 vastu võetud määrusega nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ kohaselt ei ole Narva-Jõesuu linnas suurte üleujutustega siseveekogusid. Täpsustatakse korduva üleujutusega ala piir ning üleujutusalade riskipiirkondade ehitustingimused. Keskkonnaamet, põllumajandusamet, kogukond: palume esitada infot teadaolevatest üleujutusaladest ja selle võimalikest põhjustest. 10. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine Rohevõrgustiku analüüsil võetakse aluseks Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+. Analüüsitakse rohevõrgustiku koridoride toimimist, tugialade paiknemist, konfliktalasid ning lahendusvariante antud piirkonnas. Võrgustiku piire täpsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus, et võimalusel vältida konfliktalade tekkimist. Kobras AS töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 10 / 18 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palume esitada oma nägemus raielankide suuruse ja tiheduse osas rohevõrgustiku osas ning kuidas tagada metsaomanikule metsast tulu saamine ja maakonnaplaneeringus esitatud rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike säilimine. 11. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Veekogude kasutamisvõimaluste suurendamiseks ja veeäärsete alade väärtustamiseks on oluline avada juurdepääs veekogude kallasrajale. Oluline on säilitada olemasolevad juurdepääsud mererannale ning vajadusel näha ette perspektiivseid. Üldplaneeringus näidatakse ära suuremate veekogude perspektiivsed kallasradadele juurdepääsud. Vajadusel täpsustatakse sundvõõrandamise põhimõtted. Kogukond: palume esitada oma nägemus kohtadest, kust saab kallasrajale või kust peaks saama. 12. Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine Koostöös Keskkonnaametiga vaadatakse üle ja vajadusel täpsustatakse Narva-Jõesuu linna veekogude ehituskeeluvööndit. Vajalik on detailselt üle vaadata Narva-Jõesuu linna (asustusüksus) piires asuvad kinnistud (tähelepanu pöörata elamu- ja ärimaadele) ning võimaldada antud aladele ehitustegevust. Vajadusel täpsustatakse rannaala ehituskeeluvööndit ning sellest tulenevaid ehitustingimusi. 13. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Vajadusel määratud kohalikult tasandil kaitstavad loodusobjektid. Antud aladele määratakse olenevalt piirkonnast ja maastiku iseloomust kaitse- ning kasutustingimused. Analüüsitakse kompaktsete aladega kattumist. Keskkonnaamet: kas teatud objekte tahetakse riigi kaitse alt muuta kohaliku kaitse alusteks objektideks? 14. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Üldplaneeringu koostamisel vaadatakse üle ja täpsustatakse Ida-Viru maakonnaplaneeringus välja toodud väärtuslike põllumajandusmaade piirid. Lisaks kasutatakse Maaeluministeeriumi poolt koostatud mulla boniteedi ja suuruse põhjal koostatud väärtuslike põllumajandusmaade analüüsi kaardikihti. Väärtuslike põllumajandusmaade piire täpsustatakse vastavalt tegelikule ja eeldatavale kasutusele. Narva-Jõesuu linnas asub kaks maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega maastikku ja üks maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik. Üldplaneeringu koostamise käigus vaadatakse väärtuslike maastike piirid üle ning vajadusel täpsustatakse. Samuti määratletakse väärtuslikud vaatekoridorid. Aladele määratakse olenevalt piirkonnast ja maastiku iseloomust kaitse- ning kasutustingimused. Analüüsitakse võimalust väärtuslike põllumajandusmaade ja väärtuslike maastike ühildamiseks. Kobras AS töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 11 / 18 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 15. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine Narva-Jõesuu linna territooriumil asub kaks kruusamaardlat, kaks liivamaardlat, üks lubjakivimaardla, üks turbamaardla ja kolm põlevkivimaardlat. Üldplaneeringus vaadatakse üle ja vajadusel täpsustatakse maakonnaplaneeringus seatud põhimõtteid. 16. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Üldplaneeringu raames kaalutakse miljööväärtuslike alade määramise vajadust ning kasutustingimuste seadmise otstarbekust. Narva-Jõesuu linnas asub Kultuurimälestiste riikliku registri (2019) andmetel 122 kinnismälestist: 84 kunstimälestist, 11 ajaloomälestist, 16 arheoloogiamälestist ja 11 ehitismälestist. Oluline on tagada juurdepääs kultuuriobjektidele ning tagada nende vaadeldavus. Muinsuskaitseamet: palume esitada omapoolne nägemus miljööväärtuslikest aladest ja väärtuslikest üksikobjektidest. 17. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine Analüüsitakse olemasolevaid alasid ning vajadusel tehakse ettepanekud uute kultuuripärandi objektide määramiseks. Kogukond: palume esitada, mis on kohalik säilimist vajav kultuuripärand. 18. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, krundi minimaalsuuruse, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine Linna maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel arvestatakse erinevate piirkondade iseloomu ja linna üldise arendusvajadusega. Soodustatakse väljakujunenud asustusmustri säilimist. Uute elamualade määramisel analüüsitakse Narva-Jõesuu linna tegelikku vajadust ja vastavalt sellele korrigeeritakse eelnevate üldplaneeringutega kavandatud maakasutust. Elamuehituses määratakse tingimused eraldi hajaasustuse ja kompaktse (linnalise) asustusega aladele. Vaadatakse üle kehtivates üldplaneeringutes ärimaale esitatud haljastusnõuded. Tootmis- ja tööstusalade planeerimisel lähtutakse olemasolevate lähedusest, et võimaldada ühtsete komplekside tekkimist ning vältida maastiku killustumist. Eelistatakse madala mullaviljakusega maad. Tootmisalade planeerimisel eelistatakse paiknemist eemal senistest/planeeritavates rekreatsiooni/elamualadest, et vältida inimesi häirida võivat müra ja õhusaastet ning visuaalset reostust. Samuti kaalutakse olemasolevate tootmis- ja tööstusalade laiendamist. Vajadusel esitatakse täiendavalt nõuded põllumajanduslikele rajatistele, erirajatistele, tehnilistele rajatistele, mis pole ehitusseaduse järgi ehitusloa kohustuslikud. Kobras AS töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 12 / 18 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 19. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine Narva-Jõesuu linna aladele jääb Sirgala harjutusväli koos perspektiivse laienemisalaga. Vajalik on maa- alade piiride ja mõjualade täpsustamine ning mõjualade kasutustingimuste täpsustamine. Tähelepanu pööratakse Viivikonna külas asuvale perspektiivsele laiendusala välispiirile ning piiranguvööndile. Siseministeerium: palume esitada omapoolne vajadus riigikaitselise otstarbega maa-alade kohta ja võimalikud riigikaitselistest objektidest tulenevad piirangud. 20. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Linna arengukavas on välja toodud vajadus korrastada spordirajatisi, terviseradu ja virgestusalasid ning uusi rajada. Linnas on perspektiivikas arendada külastuskeskkonda. Üldplaneeringuga analüüsitakse ja vajadusel reserveeritakse maa-alad aktiivseks vabaaja veetmiseks ja sportimiseks Narva-Jõesuu linna aladel. Lisaks hinnatakse puhkeotstarbeliste objektide parklate seisukorda ja uute parklate rajamise vajadust, et tagada parem ning ohutum ligipääs. Kogukond: palume esitada oma ettepanekud, kus võiksid paikneda puhke- ja virgestusalad (pargid, mänguväljakud, rohealad, supluskohad jne). Kas ja kuhu võiks teha avalikke telkimis-/puhkealasid? RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palume esitada oma nägemus võimalike puhkealade (puhkemetsade) paiknemise ja kasutustingimuste määramise osas. 21. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine Vajadusel seatakse asulate ümber metsa majandamisel piirangud, kus määratakse ära raieliik, langi vanus ja lageraie tegemisel langi ulatus. Müra leevendamiseks välditakse planeerimisel kaevandusobjektide ning müratundlike alade vahelistel aladel raieid, mis põhjustaks otsese nähtavuse teket ning müra levimist. Määratakse Narva-Jõesuu linnas (asustusüksus) alad, kus tuleb teostada mürauuringuid ja koostada mürakaarte. Kogukond: palume esitada alad, kus tuleks määrata piiranguid lageraie tegemisel landi suurusele ja raievanusele. RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palume esitada omapoolne nägemus, kus oleksid piirangutega alad ning missugused oleksid sobivad piirangud. 22. Müra normtasemete kategooriate määramine Üldplaneeringu raames määratakse müra normtasemed vastavalt õigusaktidele. 23. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse erinevate sihtpunktide vaheliste ühendusteede vajadust ja asukohti. Transpordivõrgustiku analüüsi käigus analüüsitakse üle erateede paiknevaid kinnistute juurdepääsusid ning vajadusel seatakse kasutustingimusi. Täpsustatakse parkimispõhimõtted ja -nõuded, Kobras AS töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 13 / 18 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad määratletakse avalikult kasutatavad parkla-alad (liigendatud parklad); liigitatakse ja määratakse tänavavõrk, projekteerimise üldnõuded, jalgratta- ja jalgteede paigutamise põhimõtted. Lisaks viiakse läbi liiklusohutuse analüüs, kus käsitletakse nii tänaseid liiklemise suundi kui ka maakasutusmuudatustest tulenevaid võimalusi. 24. Krundi minimaalsuuruse määramine Üldplaneeringus analüüsitakse olemasolevat maakasutust, sealjuures krundi suuruseid ning vajadusel seatakse tingimused krundi suurusele vastavalt maakasutuse juhtotstarbele. Samuti vaadatakse üle pisikinnistud ning seatakse tingimused arendamisele ja ehitustegevusele. 25. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine. Alad ja juhud, millal tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist Üldplaneeringuga analüüsitakse vajadust detailplaneeringu kohustusega alade määramiseks. 26. Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine Üldplaneeringuga käsitletakse maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramist. Täpsustatakse seadustest tulenevat tiheasustusala mõistet ja regulatsioone. 27. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Planeeringuga seatakse tingimused olemasolevate maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks (kraavide korrashoid, võsast puhastamine jms). Põllumajandusamet: palume esitada digitaalselt andmekiht maaparandussüsteemide üksikobjektide ja alade kohta. Maanteeamet: palume esitada teada olevaid probleemkohtasid truupide ja muude veejuhtmetega. 28. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Koostöös Keskkonnaametiga tehakse kindlaks sanitaarkaitsealaga veehaarete asukohad ja määratakse nendest tekkivad kitsendused. Kobras AS töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 14 / 18 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 3. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud/analüüsid ning koostatavad teemajoonised Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamise käigus koostatakse alljärgnevad analüüsid või eksperthinnangud:  keskkonnamõjude strateegiline hindamine;  olemasoleva maakasutuse analüüs;  transpordivõrgustiku analüüs, mis käsitleb nii olemasolevate kui ka uute vajadust;  Narva-Jõesuu linna liiklusohutuse analüüs;  tuletõrje veevõtukohtade olemasoleva olukorra ja vajaduste analüüs;  rohevõrgustiku analüüs;  miljööväärtuslike alade analüüs;  väärtuslike põllumajandusmaade analüüs;  Sirgala ja Viivikonna külade olemasoleva hoonestuse seisundi kirjeldus. Üldplaneeringu väljatöötamise käigus võib analüüside loetelu ja käsitlus täpsustuda. Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks koostatakse järgnevad teemajoonised:  maakasutus;  väärtused ja piirangud;  taristu ja tehnovõrgud;  maardlad;  tiheasustus/kompaktsed alad (eraldi väljavõtted). Vastavalt vajadusele muudetakse või täiendatakse jooniseid. 4. Kaasamine ja koostöö Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja KSH koostamisel Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisseaduse § 9 kohaselt tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitada, menetlusse piisavalt kaasata ning korraldada planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Üldplaneeringuga seonduvat kajastatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Meie Leht ning Põhjarannik ja Narva-Jõesuu linna koduleheküljel. Teisi huvigruppe teavitatakse elektrooniliselt (e-kirja teel). Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määrusest nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub. Samuti koostöös planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega. Narva-Jõesuu linna üldplaneering koostatakse ja kooskõlastatakse asjaomaste asutustega. Kobras AS töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 15 / 18 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Isikud ja valitsusasutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringust ja KSH-st huvitatud ning mõjutatud asutused ja isikud. Huvigrupp Asutus või isik Alutaguse vald Sillamäe linn Naaberomavalitsused Narva linn Toila vald Rahandusministeerium Riigihalduse minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Ministeeriumid Kaitseministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaamet Lennuamet Maa-amet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Ametid ja riigiasutused Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandusamet Terviseamet Tehnilise Järelevalve Amet Veeteede Amet Veterinaar- ja Toiduamet Riigimetsa Majandamise Keskus MTÜ Eesti Erametsaliit Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti Roheline Liikumine Eestimaa Looduse Fond AS Eesti Gaas ELASA Äriühingud ja Elisa Eesti AS ettevõtted Tele 2 Eesti AS Telia Eesti AS AS Eesti Raudtee Elektrilevi OÜ Elering AS Eesti Energia AS VKG Elektrivõrgud OÜ Kobras AS töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 16 / 18 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Alfatom Gaasi ja Soojuse OÜ OÜ Metsagrupp Metsatervenduse OÜ Valga Puu OÜ Ida-Viru Omavalitsuste Liit Vaiko AS Adven AS Narva-Vesi AS AS Narva-Jõesuu Sanatoorium SPA TOURS OÜ Noorus OÜ Huvitatud ja mõjutatud isikud ning ühendused Planeeringuala elanikud Planeeringuala ettevõtjad Laiem avalikkus Planeeringuala maaomanikud Viktor Neprjahhin Terje Villems Kui üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et üldplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja -rajatiste valdajat, siis asutakse nendega koostööd tegema või kaasatakse puudutatu koheselt planeeringu koostamisse. 5. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja KSH koostamise ajakava Üldplaneeringu orienteeruva ajakava koostamise aluseks on planeerimisseadus ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltub üldplaneeringu ja KSH menetlustoimingute kestusest ning erinevate osapoolte koostöövalmidusest. Üldplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab planeeringulahenduse koostamisel arvestada võimalikult suures ulatuses selle elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja seada vajadusel vajalikke meetmeid/kitsendusi/abinõusid võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või leevendamiseks. Planeeringulahenduse lähteseisukohtade kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisega, mistõttu on kogu menetlusse üheaegselt kaasatud nii planeeringu kui KSH eksperdid (töörühm). Kobras AS töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 17 / 18 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu ja KSH protsess järgib järgmist orienteeruvat ajagraafikut: Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine ÜP ja KSH algatamine Narva-Jõesuu Linnavolikogu otsusega nr 71 19. detsember 2018 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine september-oktoober 2019 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta november 2019 – jaanuar ettepanekute küsimine (koos avalikustamise teatega) ja täiendamine 2020 lähtuvalt ettepanekutest ÜP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine veebruar – september 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek oktoober 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu november 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine detsember 2020 – veebruar asjaomaste asutuste ja isikute poolt, ÜP ja KSH aruande täiendamine 2021 ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine vastuvõtmiseks Narva-Jõesuu märts – aprill 2021 Linnavolikogule (eeldatav vastuvõtmine) ÜP avalik väljapanek mai 2021 ÜP avalik arutelu juuni – juuli 2021 ÜP esitamine rahandusministrile heakskiitmiseks (eeldatav heakskiit) august – september 2021 Kehtestamine Narva-Jõesuu Linnavolikogu poolt november 2021 Kobras AS töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 18 / 18