dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Veeteede Amet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Veeteede Amet · 21. oktoober 2019
Viit
5-1-7/4
Registreeritud
21. oktoober 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
VA koduleht
Saabumis/saatmisviis
pole vaja saata
Funktsioon
5-1 Meresõiduohutus
Sari
5-1-7 Ringkirjad meresõiduohutuse valdkonnas
Toimik
5-1-7/2019
Vastutaja
Kristjan Truu (Veeteede Amet, Kasutajad, Meresõiduohutuse teenistus, Laevade järelevalve osakond)

Failid

  • 📎5-1-74 21.10.2019 Väljaminev kiri.bdoc245 KB

Sisu (failidest)

Ringkiri nr 4 ver 01 RINGKIRI nr 4 21.10.2019 nr 5-1-7/4 Selgitus heitgaasipuhastussüsteemide kasutamise kohta Eesti merealadel Keskkonnaministeerium koostöös Veeteede Ametiga on koostanud ringkirja heitgaasipuhastussüsteemide kasutamise kohta Eesti merealadel, millega selgitatakse merre pumbatava vee kvaliteedi nõudeid ja vastavust siseriiklikule seadusele ning rahvusvahelistele regulatsioonidele. Vastavalt rahvusvahelise merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL 73/78) lisa VI regulatsioonile 14 peavad laevad kasutama kütust, mille väävlisisaldus ei ületa regulatsioonides 14.1 või 14.4 sätestatud norme. Regulatsioon 4 lubab kasutada alternatiivseid lahendusi. Keskkonnaministri määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ § 7 lõike 6 punkt 3 sätestab, et heitevähendusmeetodeid võib kasutada, kui on täidetud lisas 9 sätestatud kriteeriumid. Nende kohaselt: „Kemikaale, lisaaineid, valmistisi ja kohapeal valmistatud asjakohaseid keemilisi ühendeid kasutavate heitgaaside puhastussüsteemide pesuvett, millele osutatakse resolutsiooni MEPC.184 (59) punktis 10.1.6.1, ei tohi lasta merre, sealhulgas suletud sadamatesse ja jõesuudmetesse, välja arvatud juhul, kui reeder tõendab, et sellise pesuvee merre laskmine ei avalda märkimisväärset kahjulikku mõju ega ohusta inimese tervist ega keskkonda. Kui kasutatav keemiline ühend on naatriumhüdroksiid, piisab sellest, et pesuvesi vastab resolutsioonis MEPC.184 (59) esitatud kriteeriumitele ja selle pH ei ole kõrgem kui 8,0.“ Lisaks reguleerivad valdkonda 01.10.2019 jõustunud veeseaduse § 143 lõike 3 punktid 3 ja 4, mis ei käsitle laevadelt pärinevat pesuvett saasteainete merre heitmise keelu rikkumisena, kui täidetakse rahvusvahelisest merereostuse vältimise konventsioonist tulenevaid pesuvee nõudeid. Kui laevaomanik suudab tõendada, et heitgaasipuhastussüsteemide pesuvesi vastab rahvusvahelistele nõuetele, on selle merre laskmine lubatud. Sadama akvatooriumil heitgaasipuhastussüsteemide pesuvee merre heitmiseks peab olema sadama luba. Suletud heitgaasipuhastussüsteemide kasutamine on lubatud Eesti merealadel juhul, kui see täidab vastavad nõuded ja on sertifitseeritud. Suletud süsteemide puhul ei ole heitvee merre laskmine lubatud. (allkirjastatud digitaalselt) Marek Rauk meresõiduohutuse teenistuse juhataja - peadirektori asetäitja Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee Registrikood 70002414 Circular No 4 ver 01 CIRCULAR No 4 Our ref 21.10.2019 No 5-1-7/4 Clarification of Exhaust Gas Cleaning System (EGCS) operations in territorial waters and ports of Estonia The Ministry of the Environment, in cooperation with the Estonian Maritime Administration, has issued a clarification regarding EGCS operations in the territorial waters and ports of Estonia. According to Regulation 14 of Annex VI to MARPOL 73/78, ships are required to use fuel oil with a sulphur content not exceeding the limits stipulated in regulation 14.1 or 14.4. Regulation 4 allows the use of alternative compliance methods. Clause 7 (6) 3) of regulation No 73 by the Minister of the Environment “Environmental requirements for liquid fuels, sustainability criteria for biofuels, monitoring and reporting procedures on the compliance of liquid fuels with environmental requirements, and methodology for the determination of greenhouse gas emission savings from the use of biofuels and liquid biofuels” provides that emission abatement methods may be used if the criteria set out in Annex 9 are met. According to which: “The washing water of EGCS using chemicals, additives, preparations and locally produced relevant chemical compounds as referred to in paragraph 10.1.6.1 of MEPC.184 (59) shall not be discharged, including in enclosed ports and estuaries, except: provided that the ship owner demonstrates that the discharge does not cause significant adverse effects on human health or the environment. If the chemical compound used is sodium hydroxide, it shall be sufficient that the washing water meets the criteria set out in MEPC.184 (59) and has a pH of not more than 8,0”. In addition, clauses 143 (3) 3) and 4) of the Water Act which enters into force on 01.10.2019 do not treat washing water discharges as violation of restriction of pollutants discharges from ships, if in compliance with the requirements of MARPOL. If the ship owner can demonstrate that the washing water from the EGCS meets international requirements, discharge into the sea is permitted. Port authorization is required if EGCS washing water is discharged in port area. The use of closed-loop EGCS is permitted in the territorial waters and ports of Estonia, provided that it meets the relevant requirements and is certified. Discharging of washing water from closed- loop EGCS is not permitted. (signed digitally) Marek Rauk Head of Maritime Safety Division Deputy Director General Valge 4 / 11413 Tallinn Estonia / +372 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee Registry Code 70002414
Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel