Tuletornide ja tulepaakide renoveerimisprogrammi kinnitamine

Tuletornide ja tulepaakide renoveerimisprogramm 2019–2028 Keri tuletorn Sisukord Sisukord .............................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3 2. Tuletornide roll navigatsiooniohutuse tagamisel ............................................................ 3 2.1 Rahvusvahelised konventsioonid ja riiklik arengukava ............................................ 3 2.2 Tuletornide ja tulepaakide navigatsiooniline tähtsus Eesti vetes .............................. 4 3. Tuletornide roll merekultuuripärandi säilitajana ............................................................ 4 3.1 Ajalooliste tuletornidega seonduvad rahvusvahelised juhised ja riiklik arengukava 4 3.2 Eesti rannikul paiknevad atraktiivsed tuletornid....................................................... 5 4. Tehnilised analüüsid ja senised investeeringud .............................................................. 6 5. Edasised tegevused ......................................................................................................... 7 2 1. Sissejuhatus Tuletorn on olnud läbi sajandite ohutu navigatsiooni sümbol. Kuigi uued kaasaegsetel tehnoloogiatel põhinevad süsteemid leiavad üha rohkem kasutust meresõiduohutuse valdkonnas, ei ole traditsiooniline tuletorn oma rolli kaotanud ka tänapäevases navigatsioonis. Tegemist on unikaalse meremärgiga, mis aitab meresõitjal nii öösel kui päeval hoiduda ohtudest, selle järgi saab määrata asukohta ning sihina paigaldatuna aitavad nad laeval ohutult sadamasse jõuda. Lisaks meresõidu tagamisele on tuletornidel oluline koht ajaloolise merekultuuripärandi tutvustamisel ning mitmed neist on suurt potentsiaali omavad turismimagnetid. Seda tõestavad mitmed näited nii laiast maailmast (nt Herkulese tuletorn Hispaanias) kui ka Eestist (nt Kõpu tuletorn). Käesolev dokument on ülesehituselt jaotatud kaheks. Esmalt antakse lühike ülevaade püsinavigatsioonimärkide (tuletornid, tulepaagid, päevamärgid, edaspidi tekstis püsimärgid) tähtsusest nii ohutu navigatsiooni tagamisel kui ka merekultuuripärandi hoidmisel, samuti on ära mainitud valdkonda puudutav rahvusvaheline regulatsioon ja siseriiklik arengukava. Seejärel loetletakse üles Eestis tehtud uuringud ja kirjeldatakse objektide tehnilist olukorda ning antakse ülevaade viimaste aastate investeeringu- mahtudest. Dokumendi lisas on renoveerimisprogrammi ülevaade, mis koosneb detailsest nimekirjast renoveerimist vajavatest püsimärkidest koos eeldatava maksumusega. 2. Tuletornide roll navigatsiooniohutuse tagamisel 2.1 Rahvusvahelised konventsioonid ja riiklik arengukava Rannikuriikide kohustus tagada ohutu navigatsioon on reguleeritud järgmiste rahvusvaheliste konventsioonidega:  Konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS 1974/78) V peatüki 14. regulatsiooni kohaselt on osalisriikide ülesanne tagada navigatsioonimärgistuse olemasolu ja korrasolek vastavalt võimalikele riskidele ja laevaliikluse vajadusele.  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) artikli 22 nõuded sisaldavad ohutu navigatsiooni tagamise kohustust. Vastavalt mainitud artiklile tuleb territoriaalmerd läbivaid rahvusvahelisi laevateid ja liikluseraldusskeeme rajades arvestada rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustega, laevade liikumisteedega, laevateede erisustega ja liiklustihedusega. Kokkuvõtvalt, mõlema konventsiooni sõnum on sarnane – laevateedel liikumisel peab olema tagatud ohutus. Eestis on nii Riigikogu kui ka Vabariigi Valitsus heaks kiitnud strateegiadokumendi „Eesti merenduspoliitika 2012–2020“, mille alljärgnevates meetmetes on otseselt sätestatud navigatsioonimärgistuse arendamise ja renoveerimise vajalikkus. 3   Meetme 5.4 „Navigatsioonimärgistuse edasiarendamine“ põhieesmärgiks on navigatsioonimärgistuse töökindluse, efektiivsuse ja teenuse kvaliteedi tõstmine uute lahenduste kasutuselevõtuga ning ajalooliste tuletornide säilimise tagamine.  Meetme 5.2 „Laevateede rajamine ja rekonstrueerimine“ rakendamisega soovitakse suurendada veeteede võrgustikku Lääne-Eesti saarestikus ja Põhja- Eesti rannikuvetes ning tagada juba olemasolevate laevateede ohutust. Mainitud tegevuste edukas elluviimine on otseses seoses püsimärgistuse rekonstrueerimisega. 2.2 Tuletornide ja tulepaakide navigatsiooniline tähtsus Eesti vetes Püsimärkide arv sõltub mereala keerukusest ja laevaliikluse tihedusest. Eesti geograafilisest asendist tingitud pikk ja liigendatud rannajoon, arvukad saared, suur hulk madalaid ja veealuseid karisid ning nende lähedal paiknevad aktiivse kasutusega rahvusvahelised laevateed tingivad vajaduse erinevat liiki navigatsioonimärgistuse järele. Meresõiduohutuse tagamise seisukohast vaadatuna muudab olukorra keerukamaks kogu Eesti rannajoont kattev sadamatevõrk ning territoriaalmere piirijoonega väga lähedal olevad ning Liivi lahel territoriaalmerd lõikavad rahvusvahelised laevateed. Rannikul paiknevad püsimärgid teenindavad lisaks Eesti sadamatesse suunduvale ka rahvusvahelist liiklust. Seetõttu, erinevalt mõnest teisest riigist, peab Eestis navigatsioonimärgistus katma kogu rannajoone ja lisaks sellele ka märkimisväärse mereala. Eesti rannikul ja rannikuvetes asub arvukalt navigatsioonimärke. 2018. aasta detsembri seisuga on Veeteede Ametil 805 navigatsioonimärki, millest 41 on tuletornid, 81 tulepaagid, 11 päevamärgid, 153 poid ja ligikaudu 484 toodrid. Võrdluseks, naaberriigil Lätil on kokku 302 navigatsioonimärki ja Leedul 96. Niivõrd väikese arvu navigatsioonimärkidega saadakse hakkama, kuna mainitud riikide merepiir on Eesti omast lühem, samuti puuduvad saared ning ka sadamate arv on tunduvalt väiksem. Samas, meie merepiirist kordades pikema ja märkimisväärselt keerukama merealaga Soome veed on tähistatud 25 000 erinevat liiki navigatsioonimärgiga. Hoolimata kaasaegsest navigatsioonitehnoloogiast ei ole visuaalsed püsimärgid oma rolli kaotanud ning nad toimivad jätkuvalt peamiste navigatsiooniohutust tagavate vahenditena. Navigatsiooniks keerulistes piirkondades (kitsustes, madalate läheduses, sadamate sissesõiduteedel) ei ole visuaalsetele püsimärkidele alternatiive. Eraldi sihtrühma, mis kiiresti kasvab, kuuluvad väikelaevad, mille sõidupiirkond on erinevalt suurtest laevadest rannikumeri. Kuna riigi üks prioriteet on väikesadamate võrgustiku väljaarendamine eesmärgiga aktiviseerida mereturismi Eesti rannikuvete kõikides piirkondades, siis kasvav väikelaevaliiklus toob kaasa kindla vajaduse navigatsioonimärgistuse valdkonna edasiarendamiseks. 3. Tuletornide roll merekultuuripärandi säilitajana 3.1 Ajalooliste tuletornidega seonduvad rahvusvahelised juhised ja riiklik arengukava Ajaloolised või arhitektuuriliselt huvitavad tornid on ka atraktiivsed külastusobjektid, mis aitavad elavdada piirkondlikku turismi (sageli ainus turismiobjekt piirkonnas) ja taaselustada ning hoida ajaloolist merekultuuri. 4 Tuletornide ja tulepaakide rolli merekultuuripärandi hoidjana on rõhutanud Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Liit (IALA). Organisatsioon on välja töötanud juhised (IALA Lighthouse Conservation Manual), mida navigatsioonimärke haldavad organisatsioonid peaksid arvestama atraktiivsete ning külastajate jaoks huvitavate tuletornide renoveerimisel ja üldsusele avamisel. Ka siseriiklik strateegiadokument „Eesti merenduspoliitika 2012–2020“ rõhutab tuletornide rolli merekultuuri säilitamisel. Meede 11.1 „Merekultuuripärandi hoidmine ja merenduse väärtustamine“ näeb ette ajalooliste tuletornide restaureerimist ja korrashoiutoetamist. 3.2 Eesti rannikul paiknevad atraktiivsed tuletornid Eesti rannikule on püsimärke ehitatud juba aastasadade vältel. Need, mis on säilinud oma esialgsel kujul, äratavad huvi nii asjatundjate kui ka tavainimeste seas. Külastajatele on avatud Pakri, Kõpu, Tahkuna, Ristna, Vormsi, Sõrve, Ruhnu, Kihnu ja Suurupi tornid. 2019. a on kavas avada Naissaare ja Osmussaare tuletornid. Potentsiaalseid huvipakkuvaid püsimärke oleks veelgi, kuid halva tehnilise seisukorra tõttu ei saa neisse külastajaid lubada. Rekonstrueerituna oleks võimalik huvilistele veel avada ajaloolisi tuletorne, mis paiknevad Eesti erinevates piirkondades. Mitmed neist, nagu Narva-Jõesuu, Mohni, Keri, Vilsandi, Kübassaare, Sorgu, ja Mehikoorma, on vägagi atraktiivsed ja annaksid seega märkimisväärse panuse piirkondliku turismi arengusse. Samuti suurendaks Tallinnas paiknevate tornide avamine (Tallinna alumine tuletorn, Tallinna ülemine tuletorn) pealinnas olevate merega seotud turismiobjektide arvu. Narva-Jõesuu tuletorn enne ja pärast renoveerimist 5 4. Tehnilised analüüsid ja senised investeeringud Veeteede Amet on läbi aastate uurinud (2007–2010 ÜF vahendid, 2012. tehniline analüüs) võimalusi alustada navigatsiooni püsimärkide regulaarse renoveerimise ja remonditöödega ning leida võimalusi ehitusmälestistena (muinsuskaitse) kaitse all olevate objektide hävimise vältimiseks rahastamisvõimaluste leidmist. 2017. a tehtud navigatsiooni püsimärkide renoveerimise ja haldamise korraldamise analüüsi tulemuste põhjal selgus, et praegusele sarnase rahastamistaseme korral on vaatlusaluse perioodi lõpus (2026. a) Eesti navigatsioonisüsteemi kuuluvate tuletornide ja tulepaakide ning päevamärkide tähtaegse remondi tähtaja ületanud objektide osakaal enam kui 3/4 kõikidest vastava kategooria püsimärkidest. Olles analüüsinud erinevaid võimalusi navigatsiooni püsimärkide haldamiseks tulevikuks, jõudis uuring tõdemuseni, et mistahes stsenaariume rakendades ei ole ilma riigipoolseid investeeringuid suurendamata navigatsiooni püsimärkide haldamine jätkusuutlik. Uuringud näitavad, et mitmed ajaloolised kõrge väärtusega tuletornid (Keri, Mohni, Sorgu) on hävinemas ning vajavad kiiresti kapitaalremonti. Paljudele turismi valdkonnast vaadatuna atraktiivsetele tornidele tuleb lähiajal seada inimestele ligipääsupiirangud, et ennetada võimalikke õnnetusjuhtumeid. Mõne tuletorni konstruktsioonid on niivõrd halvas seisus, et tornis olevate seadmete hooldamine on muutumas Veeteede Ameti töötajate jaoks eluohtlikuks. Kui riigi sadamatesse ja laevade soetamisse on möödunud perioodil suunatud ühekordseid investeeringuid märkimisväärses mahus, siis püsi- ja ujuvmärgistuse uuendamiseks mõeldud rahalised vahendid on üsna piiratud. 2012. a võimaldati Veeteede Ametil kasutada rahalisi vahendeid püsimärkide renoveerimiseks summas 744 000 € (esialgselt eraldati eelarvesse 50 000 €, 150 000 € ameti eelarve sisemiste ümbertõstmiste arvel, 544 000 € jäämurdja ehitustöödeks planeeritud vahenditest). See võimaldas rekonstrueerida 7 tuletorni ja tulepaaki. Alates 2014. aastast on olnud ameti baaseelarves ca 330 000 € püsimärkide renoveerimiseks. Kulutuste katteallikaks peaks olema tulevikus laekunud veeteetasud. Koos sisemiste reservidega ja hoonete investeeringuteks eraldatud vahendite abil oli 2017. a lõpuks täielikult rekonstrueeritud 18 tuletorni ja -paaki. 2018. a eraldati Vabariigi Valitsuse poolt sihtotstarbeliselt 1,5 mln €, mis koos baaseelarve vahenditega andsid võimaluse viia läbi ehitusuuringud ja projekteerida Kihnu, Ruhnu, Vilsandi ja Kaavi tuletornid ning Põõsaspea tulepaak ning võimaldasid 2018. a lõpuks täielikult renoveerida legendaarse Kihnu tuletorni ja püstitada Põõsaspea tulepaagi uude asukohta. Samade vahendite arvelt renoveeritakse 2019. a (ehitusleping sõlmiti 2018. a) muinsuskaitse all olev Vilsandi tuletorn. 6 Emmaste ülemine tulepaak enne ja pärast rekonstrueerimist (2017.a.) 5. Edasised tegevused Veeteede Ameti tehtud analüüsi (Navigatsiooni püsimärkide renoveerimise ja haldamise korraldamise analüüs, Europolis 2017) põhjal tuleb järgneva kümnendi jooksul investeerida Eesti rannikul olevate püsimärkide renoveerimisse minimaalselt 30 mln eurot (2018. aasta ehitushindasid arvestades). Otstarbekas on summa jagada pikema perioodi peale, kuna omandatud pikaajaline kogemus hankemenetluste korraldamisel näitab, et vastavas valdkonnas tegutsevate ehitusettevõtete võimekus selliste objektide ehitusel/renoveerimisel ei ületa 2–3 objekti aastas. Võttes arvesse Veeteede Ameti ja ehitussektori tööjõuressurssi ja võimekust, on praeguse ettevalmistatuse juures võimalik eraldatavate vahenditega kindlustada püsimärkide toimepidavus. Renoveerimist vajavate püsimärkide nimekiri on esitatud lisas 1, milles on toodud 10 kõige olulisema püsinavigatsioonimärgi ehitustööde eeldatav maksumus ja praeguse hinnangu alusel toodud järjekord. Programmi elluviimisel arvestatakse märkide tehnilist seisukorda, 7 vastavust märgile esitatavatele nõuetele (värvide olemasolu märkidel, visuaalset nähtavust merelt, tehnilisi karakteristikuid – tulede kõrgusi, nähtavuskaugust jne) ning märkide tähtsust navigatsiooni tagamisel (piirkonna navigatsiooni keerukust, veesõidukite liiklustihedust). Planeeritavate tööde maksumused on hinnangulised, tuginedes eelnevatel aastatel tehtud analoogsetele töödele. Lõplikud hinnad selguvad riigihangete tulemusel. 8  17.10.2019 nr 1-1-1/79-OP KÄSKKIRI Tuletornide ja tulepaakide renoveerimisprogrammi kinnitamine Ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel, kinnitan tuletornide ja tulepaakide renoveerimisprogrammi 2019‒2028 ja lisa 1 tuletornide ja tulepaakide renoveerimisprogrammi maksumused (lisatud). Tunnistan kehtetuks Veeteede Ameti peadirektori 01.02.2019 käskkirja nr 1-1-1/18-OP. (allkirjastatud digitaalselt) Rene Arikas peadirektor