Kiri

Ahti Kuningas Teie 21.06.2019 */ /*nr 2-4/19-0255/4856 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 11.09.2019 nr 1-1-6/1495 [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Eesti merenduspoliitika 2021-2030 Lugupeetud transpordi asekantsler Ahti Kuningas Esitame ettepanekud ja sisendid koostatavasse alaprogrammi Eesti merenduspoliitika aastateks 2021-2030. Loodav merenduspoliitika aastani 2030 peaks olema selgema struktuuriga, mis hõlbustaks dokumendi lugemist ja tagaks erinevate prioriteetide ja eesmärkide võrreldavuse. Kui kehtiva poliitikadokumendi alguses tundub läbivaks jooneks olevat hetkeolukorra kirjeldamine ja seejärel lahendamist vajavate probleemide sõnastamine, siis alates prioriteedist 2 selline läbiv joon kaob. Osadel puhkudel tuuakse sisse ka nõrkuste ja tugevuste kirjeldamine (SWOT elemendid). Üks võimalus olekski kõikide eesmärkide puhul läheneda SWOT analüüsi metoodikat kasutades. Samuti ei ole mitte kõik eesmärgid ja alameesmärgid toetatud konkreetsete mõõdikute või seirenäitajatega, mida uue poliitika puhul peaks vältima. Sisendid faktilehel toodud prioriteetide ja teemade lõikes. PRIORITEET 1 – Merenduse ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Eesmärk 2 – Kaubavood Eesti sadamate kaudu on suurenenud. Probleem, kirjeldus: jäämurdevõimekus ei taga kaubavoogude toimepidavust keskmistel ja külmadel talvedel. Oodatavad tegevused lahendamiseks: Kaubavoogude suurenemiseks tuleb tagada võimalikult väike kaubalaevade graafikute mõjutatus jääoludest, mis saavutatakse vähemalt kahe jäämurdja olemasolul Soome lahe sadamatele ja ühe jäämurdjaga Pärnu sadamale. Kinnitada „Jäämurdeteenuse tagamise kava 2021-2030“. Rahastusallikas: jagatult veeteetasu ja majandustegevuseks vajaliku taristu investeeringud. Eesmärk 4 – Eesti laevaehitus ja -remont on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Probleem, kirjeldus: kaasaegsete ja innovaatiliste lahenduste vähene kasutamine riigile kuuluvas laevastikus. Oodatavad tegevused lahendamiseks: Eesti laevaehituses tehnoloogia kiirest arengust ja innovaatiliste lahenduste kasutamiseks on vajalik riigile kuuluvate laevade arengukava, mis hoiab võimalust koduturul kasutada kaasaegset ja innovaatilist tehnoloogiat ja seda maailmale Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee Registrikood 70002414 turustamiseks tutvustada. Kaasaegset laevaehitust toetav arengukava hoiab ka vajalikku merehariduse taset. Arendamiseks on sobilikud nii väikeste parvlaevade liinid, eelkõige Ruhnu ja Prangli, ning suursaarte 5 (varulaeva) ehitus ning olemasolevate moderniseerimine (LNG, elekter). Rahastusallikas: Reisijateveo korraldamise tulud. PRIORITEET 2 - Merendus on ohutu, turvaline ja merekeskkonna seisund on paranenud. Eesmärk 5 - Ohutus ja turvalisus veeliikluses ning sadamates on paranenud. Probleem, kirjeldus: Puudub laevateede hoiukava. Veeohutuse alameesmärgi sõnastuses tuleb rohkem fookusesse tuua merealade ja laevatatavate sisevete ohutus ning Veeteede Ameti roll ennetustegevuses. Samuti merealade ja laevatatavate sisevete ohutus järgmistes teemades: laevateede ja kanalite hooldus, hüdrograafiline mõõdistamine, navigatsioonimärgistuse tagamine, navigatsiooniteabe koostamine ja avaldamine, jäämurde teenuse tagamine sadamatesse. Oodatavad tegevused lahendamiseks: laevateede hoiukava koostamine. Rahastusallikas: Veeteede Ameti eelarve. PRIORITEET 3 - Avaliku sektori tegevused toetavad merenduse arengut. Eesmärk 7 - Merenduse korraldus ja seadusandlik baas on tõhusamad. Lisada tuleb kindlasti eraldi alamteemana digitaliseerimise ja e-teenuste temaatika laiemalt. Üks suund on avaliku sektori võimekus kaasa minna globaalsete arengutega ning teine aspekt on lisandväärtuse loomine ja bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine läbi digimuutuste. Probleem, kirjeldus: riigile kuuluvate veesõidukite killustatud halduse korraldus. Iga veesõidukit vajav struktuur omab (ja ka haldab) põhiülesannete täitmiseks riigile kuuluvaid veesõidukeid (~300 ühikut) ja neid kasutatakse vaid struktuurisiseste ülesannete täitmiseks. Sellisel korraldusel ei ole veesõidukitel maksimaalset võimalikku koormatust, mis omakorda viib halduskulud suureks. Oodatavad tegevused lahendemiseks: kulutõhus kasutamine saab toimuda maksimaalsel koormatusel läbi struktuuride vahelise ristkasutuse ja haldamisel ühest üksusest. Selleks on vaja koondada riigile kuuluvate veesõidukite haldamine ühte struktuuri. Rahastusallikas: ei nõua täiendavat rahastamist. Probleem, kirjeldus: Laevaliiklusteenuste killustatud osutamine. Tehnoloogia arengust tulenevalt on võimalik tõhusamalt osutada lootsi- ja laevaliiklusteenuseid (VTS). Oodatavad tegevused lahendamiseks: Lootsiteenuse kaasajastamine läbi integreeritud kauglootsimise ja paindliku lootsiteenuse juurutamise. Veesõidukite arvu kasv vajab teenindamiseks tihedamat koostööd sidusrühmade ja eriti navigatsiooniabiteenust (lootsimine, VTS) pakkuvate struktuuride vahel ning seetõttu tuleb teha struktuursed muudatused nimetatud teenuste tegemiseks ühe üksuse poolt. Selliselt saavutatakse kiire ja süstemaatiline keskkond turu väljakutsetele tõhusaks järgimiseks. Rahastusallikas: ei vaja täiendavat rahastamist. Alamteemat „Eesti seisukohad rahvusvahelises merenduspoliitikas“ (kui jäädakse kehtiva poliitikadokumendi alamteemade struktuuri juurde) tuleb kindlasti laiendada III koodeksi sisulise rakendamise probleemistikuga ja käsitleda teemat laiemalt kui III koodeksi ulatus. 2 Ettepanekud ja sisendid teemade lõikes 1. Olemasolev: Välja töötatud meetmed ja tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu vastavasisuliste poliitikate ja juhistega. Pakutav sõnastus: Välja töötatud meetmed ja tegevused peavad eelkõige juhinduma Eesti merendussektori arenguvajadustest ning toetama Euroopa Liidu vastavasisulisi poliitikaid ja juhiseid. 2. Joonisel 1 on Avaliku sektori kastis toodud hüdrograafiateenused (st IHO valdkond), aga märkimata navigatsiooniteenused (IALA valdkond: navigatsioonimärgid ja VTS). 3. Euroopa Liidu (EL) integreeritud merenduspoliitika. - Merendusalased andmed ja teadmised Probleem (andmed): laeva- ja meeskonna tunnistused on täna paberipõhised ja seega kulukas neid toota ja levitada. Paberpõhine andmestik loob ka laialdased võimalused võltsimiseks. Lahendus: andmevahetuse edendamine Veeteede Ameti ning teiste Mereadministratsioonide ja klassifikatsiooniühingute vahel. Esmajoones keskenduda laevade ja meremeeste andmete vahetamisele, eesmärgiga loobuda tulevikus tunnistustest täielikult. Lähtuda seejuures TOOP projekti http://toop.eu/ poolt väljatöötatud aluspõhimõtetest ja arendada lahendusi edasi. Lahendus peab olema globaalselt lihtsasti skaleeritav ja võimalik võtta kasutusele ka erasektori poolt, nt laevaomanikud ja –haldajad. Eestil on siin suur potentsiaal oma seniseid teadmisi andmevahetuses rakendada globaalses merenduses ja läbi selle lõigata kasu mainekasvult, mis omakorda transformeerub majanduskasvu. Oodatavad riigi tegevused: kuna sellest on otseselt kasu Eesti ühiskonnale, peab riik võtma siin juhtrolli ja hakkama pakkuma juba Eestis väljatöötatud lahendusi globaalselt. Kasu Eestile tuleb läbi Eesti mainekasvu, mis kõige otsesemalt väljendub laevastiku kasvus Eesti lipu all ja välisinvesteeringutes Eesti laevanduse kaldasektorisse. Välisinvesteeringud ei jääks seejuures kontsentreerituks vaid puhtalt laeva omamisele või laeva haldamisele, vaid ka nt laevanduse IT- lahendused (iduettevõtted, küberturvalisus jne). Rahastusallikad: Horizon 2020 või eelarveline rahastus. Kuna kulu ei ole suur – vaja on müüa juba olemasolevaid lahendusi, saab siin ära kasutada erasektorit. Nemad on huvitatud lahenduste müügist, riigi ülesanne on aidata neil uksi avada. Riigi poole pealt peaks tööl olema projektijuht ja analüütik. Probleem (teadmised): Eesti merendusalased teadmised on täna suuresti kontsentreeritud vaid sellele, mis toimub Läänemerel. Laiem globaalne rahvusvahelise laevanduse mõistmine ja selles osalemine on viimastel aastakümnetel pidevalt vähenenud. Eesti seadusandlust on alates taasiseseisvumisest kujundatud vaid Eesti rannasõidu vajadusi arvestades, mitte rahvusvahelise laevanduse huve silmas pidades, kus toimivad hoopis teised reeglid. Eesti mereharidus ei paku teadmisi kaasaegse laevade opereerimise ja finantseerimise kohta. Lahendus: teadmised tulenevad praktikast. Kui Eesti laevad sõidavad vaid Läänemerel (ja vähesel määral Euroopa vetes), siis ei saa ka Eestis olla laiemaid rahvusvahelisi teadmisi laevandusest. Lahenduseks on Eesti laevastiku järjepidav kasvatamine globaalseks ja kõikidesse laevandussegmentidesse. Esimesed sammud on tänaseks tehtud ja seadusemuudatuste pakett Eesti laevanduse konkurentsivõime kasvatamiseks on jõustumas 01.01.2020. Samas kõrvaldab see vaid kõige suuremad takistused laevade Eesti lipu alla toomisel ja loob aluse järgnevale tööle. Selleks, et laevad Eesti lipu alla tuleksid ja siia jääksid, on vaja edasi töötada ka väiksemate detailidega. Laevade lipu alla toomine ja laevastiku kasv loob eeldused laevanduse kaldasektori kasvuks Eestis, kuid kaldasektori ei kasva siiski ise. Vajalik on ka turundustegevus ja fokusseeritud ning süstemaatiline Eesti riigi nähtavuse suurendamine rahvusvahelistes merendusringkondades, nt läbi andmevahetusprojekti. Rahvusvahelisel turul tegutseva kaldasektori kasv Eestis tekitab siia oskusteadmiste kasvu antud valdkonnas. Neid teadmisi saavad kaldasektoris töötavad eksperdid anda edasi kadettidele. 3 Oodatavad riigi tegevused: a) Luua keskne merendust kureeriv üksus Eesti riigis. Täna on merendusega tegelevaid ametkondi ja ministeeriume palju ja ilma ühtse koordineerimiseta ei ole võimalik eesmärkideni jõuda. Tuleb reformida riigi merenduse struktuuri, kus merendust kureeriv üksus koos valdkonda reguleerivate ministeeriumitega töötab üheskoos välja lahendusi, sh seadusi ja konventsioonide ratifitseerimist ning see kureeriv üksus oleks tunnustatud teiste ministeeriumite ja valitsuse poolt. Tegeleb ka turunduse koordineerimisega ja poliitikakujundamisega. Rahastusallikad: EL-i „STRUCTURAL REFORM SUPPORT PROGRAMME“-st raha taotleda või riigieelarveline rahastus või valitsuse reservfond. b) Veeteede Ameti kujundamine ühtseks merenduse kontaktpunktiks. Vajalik on kontsentreerida kõigi seotud ametkondade pingutused ühiste merendusprotsesside väljatöötamiseks ja seejärel need digitaliseerida. Ühtseks kontaktpunktiks kliendile jääb seejuures Veeteede Amet kui laevanduskliendiga kõige suuremat puutumust omav ametkond. Kiire ja digitaalne teenindus on see, mis eristaks Eesti merendust positiivselt muust maailmast. Meil on selles valdkonnas olemas ka märkimisväärne kogemus ja potentsiaal, mis loob meile teiste riikide ees konkurentsieelise. Teenused peavad olema võimalikult katkematud, st eesmärgiks peavad olema ööpäevaringsed teenused. Protsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine loob võimalused kulude kokkuhoiuks. Rahastusallikad: riigieelarveline rahastus või valitsuse reservfond. c) Veeteede Ameti järelevalve võimekuse tugevdamine. Ühe laevade järelevalve inspektori/audiitori koolitamine võtab 1,5 – 2 aastat. Vajalik on selle aja võrra ette näha ja planeerida lisatööjõu värbamine. Laevastiku suurendes Eesti lipu all suureneb vajadus täiendavate laevade järelevalve inspektorite jm abipersonali järgi. Rahastusallikad: riigieelarveline rahastus või valitsuse reservfond. d) Eesti merenduse ja laevanduse mainekujundus ja turundus. Vajalik on pidev töö nii mainekujunduse kui ka turunduse osas, vastasel korral jääb laevastiku kasv Eesti lipu all tagasihoidlikuks. Merendust kureeriva üksuse poolt on vajalik töö koordineerimine, koostööd on vaja arendada erasektoriga ja muude avaliku sektori institutsioonidega. Tegevused peavad olema suunatud nii laevastiku suurendamisele Eesti lipu alla, kui ka kaldasektori suurendamisele Eestis. Tuleb teha koostööd e-residentsuse programmiga, kuna laevandus on globaalse iseloomuga äri ja laevaomanikud ning muud laevandustööstuses tegutsevad isikud vajavad globaalselt juurdepääsetavaid digitaalseid lahendusi. Laevanduse sidumine e- residentsuse programmiga tooks eeldatavalt Eestisse palju e-residentide poolt loodud laevandusettevõtteid. Rahastusallikad: riigieelarveline rahastus või valitsuse reservfond. e) Riigiabi ja merenduse lisandväärtuse kasvu analüütika. Vajalik on jälgida riigiabi kasutajate poolset reeglite järgmist riigiabi kasutamisel. Seda auditeerib ka Euroopa Komisjon kolmeaastaste intervallidega. Riigil on vaja lisaks teada, kui palju üks või teine meede tagasi toob. Selleks on vaja kõigepealt luua nn nullpunkt seisuga 01.01.2020 ja seejärel analüüsida meetmete tulemuslikkust läbi KPI-de. Rahastusallikad: riigieelarveline rahastus või valitsuse reservfond. f) Lõpule viia mereõiguse revisjon täies mahus. Hetkel käimasolev mereõiguse revisjoni skoop on rahapuudusel väiksem kui algselt ette nähti ja tegelik vajadus on. Vaja on viia käimasolev revisjon lõpule ja alustada esialgsest paketist väljajäänud revisjoni osaga. Rahastusallikad: EL rahastus või riigieelarveline rahastus või valitsuse reservfond. g) Suurem panustamine rahvusvahelisel areenil autonoomsete laevade arendamisse. Autonoomsed laevad on tulevikulaevad ja vastava oskusteabe (tehisintellekt, küberturvalisus, automatiseerimine, kaugjuhtimine, automatiseeritud järelevalve) tekkimiseks ja arenemiseks 4  Eestisse on vajalik autonoomsete laevade arendamise protsessis osaleda nii seaduseloome kui ka tehnoloogilisel tasandil. Rahastusallikad: riigieelarveline rahastus või valitsuse reservfond. h) Muud väiksemad tegevused merenduse arendamisel. Veeteede Amet on koostanud ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga jaganud tegemist vajavate tegevuste nimekirja. Hetkel on nimekirjas 42 tegevust, millest osade puhul võib tegevus piirduda vaid analüüsiga ja otsusega, et edasine tegevus ei ole vajalik. Osade puhul aga on edasine tegevus, nt seadusemuudatused vajalikud. 4. Eestit mõjutavad globaalsed megatrendid. - Maailma rahvastik vananeb ja kasvab. Peamine rahvastiku kasv leiab aset Aasias ja Aafrikas, Euroopa elanikkond aga kahaneb. Lahendus. Ka Eesti elanikkond kahaneb ja vananeb. Selleks, et Eesti elanike elatustase oleks jätkuvalt heal tasemel ja tõuseks, on vaja suureneva elanikkonnaga riikide elanikud panna tööle Eesti heaks. Selline lahendus sobib ka neile riikidele, sest neil riikidel tekivad elanikkonna kiire kasvuga järjest enam probleeme elanikkonna rakendamise osas ja neile aktsepteeritaval tasemel elukeskkonna pakkumisel. Kiire elanikkonna kasvuga riikide Eesti heaks tööle rakendamise eeskujulikuks näiteks on e-residentsuse programm. E-residentsusega sarnane valdkond on laevandus ja on seda oma globaalse iseloomu tõttu ajalooliselt olnud juba aastasadu. Kõige selle juures on oluline jälgida, et valdkonna oskusteave akumuleeruks Eestisse. Eesti lipu all rahvusvahelises sõidus sõitvatel laevadel peavad saama töötada teiste riikide elanikud, ohtu riigi julgeolekule neilt ei ole, sest nad asuvad Eestist kaugel sõitval laeval. Eesti 10 000 tegevmeremehele tuleb aga luua tingimused asumaks tööle Eesti laevanduse kaldasektoris, mis pakub riigi majandusele suurt lisandväärtust, samal ajal aga tagades siiski Eesti meremehele võimalused töötada ka laevadel, sest meresõidu kogemus on edukaks karjääriks kaldasektoris vajalik veel lähemate aastakümnete jooksul. - Riikide ning piirkondade vaheline ebavõrdsus suureneb, rahvusvaheliste institutsioonide roll nõrgeneb. Lahendus. Eesti julgeolek sõltub tulevikus üha enam sõbralike riikide suurest arvust. Kõige suurema „sõpruse“ tagab vastastikune majanduslik huvi. E-residentide omanduses olev Eesti lipu all sõitev laevastik ja kaldasektori ettevõtted tagavad välisriikide majandusliku huvi Eesti hea käekäigu ja julgeoleku vastu. 5 Lisaks: Eesti merenduspoliitika tuleks luua pikema ettevaatega kui vaid kümme aastat. Antud juhul, kus on otsustatud luua vaid 10-aastane merenduspoliitika, tuleb luua uus 10-aastane merenduspoliitika iga viie aasta järel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Arikas peadirektor Lisa: tagasiside arengukava „Eesti merenduspoliitika aastateks 2012-2020“ ja selle rakendusplaanile aastateks 2017-2020 Anu Angerjas 620 5520, [email protected] 6