Detailplaneeringu kooskõlastamine - Veeteede Amet

Failid

Linnaplaneerimise_ja_maakorralduse_osakond_Kiri_20190903_DP-18-005.bdoc4531 KB

Sisu (failidest)

Tartu linn AASANÄKI KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-01-18 I köide Huvitatud isik: Aivar Antsov Planeerija: Janne Vaine Tartu 2019 AASANÄKI KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-01-18, väljastatud 05.2019 Tartu linn Kardla küla Detailplaneering DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS  SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ....................................................... 3 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS................................................................... 3 2.1. Kehtivad piirangud ........................................................................................................ 4 3. PLANEERITAVA ALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED ........................... 4 4. PLANEERINGU LAHENDUS ................................................................................................. 5 4.1. Krundijaotus .................................................................................................................. 5 4.2. Krundi ehitusõigus ........................................................................................................ 5 4.2.1. Sildumisrajatis ........................................................................................................ 6 4.3. Krundi hoonestusala piiritlemine ................................................................................... 6 4.4. Liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................................................................... 6 4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ................................................................................ 8 4.6. Tehnovõrkude ja-rajatiste asukohad .............................................................................. 8 4.6.1. Veevarustus ............................................................................................................ 8 4.6.2. Tuletõrje veevarustus .............................................................................................. 8 4.6.3. Reovesi .................................................................................................................. 9 4.6.4. Sademevesi ............................................................................................................ 9 4.6.5. Elektrivarustus ...................................................................................................... 10 4.6.6. Välisvalgustus....................................................................................................... 10 4.6.7. Sidevarustus ......................................................................................................... 10 4.6.8. Soojavarustus ....................................................................................................... 10 4.7. Ehitiste arhitektuurinõuded .......................................................................................... 10 4.8. Ehitistevahelised kujad................................................................................................ 10 4.9. Vertikaalplaneerimise põhimõtted................................................................................ 10 4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks .................................. 11 4.11. Servituutide määramise vajadus................................................................................ 12 4.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .............................................. 12 4.13. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad nõuded, kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus.................................................................................. 12 4.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................... 13 4.15. Planeeringu rakendamise tingimused........................................................................ 13 5. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ............................................................ 14  GRAAFILINE OSA (digitaalselt esitatud eraldi failidena)  Situatsiooniskeem M 1:100 000 / 1:5000 Joonis 1  Olemasolev olukord M 1:500 Joonis 2  Kontaktala plaan M 1:4000 Joonis 3  Põhijoonis M 1:500 Joonis 4  Tehnovõrgud M 1:500 Joonis 5  Illustreeriv joonis Joonis 6 Maastikuarhitekt Janne Vaine 2 AASANÄKI KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-01-18, väljastatud 05.2019 Tartu linn Kardla küla Detailplaneering 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Aivar Antsov. Detailplaneering koostatakse Tartu linnas Kardla külas asuvale Aasanäki kinnistule (katastritunnus 79301:001:0086, pindala 1 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on seada krundile ehitusõigus üksikelamu ja kämpingute rajamiseks ning anda võimalus turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa arendamiseks. Lähtedokumendid ● Kardla küla Aasanäki maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Tartu Linnavalitsuse 04.09.2018. a korraldus nr 926) Alusplaan  Detailplaneeringu koostamisel on alusplaanina kasutatud Maainsener OÜ (litsents nr 683 MA; MTR Nr EEG000185; MATER kood MU0164-00) poolt 03.2018. a. koostatud geoalust täpsusastmega 1:500 (töö nr GEO 5062). Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid  Tähtvere valla üldplaneering (kehtestatud Tähtvere Vallavolikogu 21.07.2006. a määrusega nr 14);  Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 27.02.19. a Riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/29);  Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel (töö teostatud projekti iWater raames. Alkranel OÜ jt, 2018) 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Tartu linnas, Kardla külas. Planeeringuala hõlmab Aasanäki kinnistut (maatulundusmaa 100%), mis paikneb Vorbuse-Kardla kõrvalmaantee 22102 ja Emajõe vahelisel alal. Maaüksuse reljeef on langusega Emajõe suunas. Kinnistu kõrgema osa moodustab maanteeäärne tasane ja lage rohumaa, madalama osa kohatise kõrghaljastusega rohumaa. Kõrghaljastuses domineerivad remmelgad ja üksikud sanglepad. Krundi kagu-lõunasuunalise piiri lähistele on istutatud üherealine kuusehekk. Krundi lääneküljel asub kivi- ja mullahunnik. Aasanäki krunt on hoonestamata ja sellele puudub juurdepääsutee. Samuti puuduvad tehnovõrgud. Detailplaneeringu koostamise ajal on krundi omanikul sõlmitud leping Elektrilevi OÜ-ga elektrivõrguga liitumise osas. Absoluutkõrgused Aasanäki kinnistul jäävad vahemikku 32,12 – 36,85 m. Tartumaa maakonnaplaneeringu piirangute kaardi kohaselt paikneb planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Maastikuarhitekt Janne Vaine 3 AASANÄKI KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-01-18, väljastatud 05.2019 Tartu linn Kardla küla Detailplaneering Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 2. 2.1. Kehtivad piirangud Planeeringualale ulatuvad järgmised piirangud:  Vorbuse-Kardla kõrvalmaantee nr 22102 kaitsevöönd mõlemal pool äärmise sõiduraja välimist serva 30 m;  Emajõe kalda kallasrada 10 m alluviaalsete muldade piirist;  Emajõe kalda veekaitsevöönd 10 m alluviaalsete muldade piirist;  Emajõe kalda ehituskeeluvöönd 50 m alluviaalsete muldade piirist;  Emajõe kalda piiranguvöönd 100m alluviaalsete muldade piirist. 3. PLANEERITAVA ALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED Aasanäki kinnistu asub hajaasustusalas, linnulennult ca 12 km kaugusel Tartu linna keskusest ja 5 km kaugusel Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaanteest nr 2. Kinnistu paikneb vahetult Emajõe lõunakaldal (vt joonis 1). Planeeringuala piirinaabrite andmed on toodud tabelis 1. Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid Krundi aadress Katastritunnus Pindala Sihtotstarve põhjas Kärevere looduskaitseala 38301:003:0148 151,86 ha Maatulundusmaa 80% 1 Kaitsealune maa 20% lõunas 22102 Vorbuse-Kardla tee 83101:001:0013 12,59 ha Transpordimaa 100% idas Näki 79301:001:0085 24286 m² Maatulundusmaa 100% läänes Näkiaasa 83101:001:0405 1,5 ha Maatulundusmaa 100% Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt moodustab planeeritava ala piirkond Tartu linna keskuse suhtes lähivööndi, millel on perspektiivse puhkealana potentsiaali. Samuti kuulub planeeringuala Tartumaa väärtuslike kultuurmaastike koosseisu (Kardla-Vorbuse, II klass), mis on enim hinnatud esteetilisuse poolest - hästi avatud vaated hooldatud põllumajandusmaastikule ja jõeorule. Piirkonda määratletakse ka kui võimalikku jõeturismi piirkonda. Planeeringuala põhja-edelakülge piirav Emajõgi ja selle põhjapoolne kallas kuuluvad Natura 2000 võrgustiku Kärevere linnu- ja loodusala ning Kärevere looduskaitseala (KLO1000600) 1 koosseisu. Samuti asub mainitud piirkond Kärevere looduskaitseala Emajõe piiranguvööndis (KLO1101379). Emajões elutsevad järgmised III kategooria kaitsealused liigid: Cobitis taenia (hink), Dytiscus latissimus (laiujur), Misgurnus fossiilis (vingerjas) ja Cottus gobio (võldas). Aasanäki kinnistust möödub lõuna-kagupiiril Vorbuse-Kardla kõrvalmaantee nr 22102, mida käsitletakse Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus 2 ilusa teelõiguna. Lähimad bussipeatused asuvad Vorbuse-Kardla maanteel, planeeringualast ida suunas Kärnise (ca 360 m planeeringualast) ja edelas Kardla kooli (ca 670 m planeeringualast) bussipeatus. Vastavalt Tähtvere valla üldplaneeringule kulgeb maanteekoridoris matkarada. 1 Vabariigi Valitsuse 18.05.2007. a määrus nr 151 Kärevere looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri 2 Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (algatatud Vabariigi Valitsuse 08.07.1999. a korraldusega nr 663-k) Maastikuarhitekt Janne Vaine 4 AASANÄKI KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-01-18, väljastatud 05.2019 Tartu linn Kardla küla Detailplaneering Planeeringualast idas, ca 170 m kaugusel asuvad kaks arheoloogiamälestist (13008 asulakoht ja 13009 kivikalme) 3, mida ümbritseb 50 m laiune kinnismälestise kaitsevöönd. Planeeringuala kontaktvööndi moodustavad hõredalt hoonestatud või hoonestamata, valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega krundid. Planeeringuala paiknemine Tartu linna servaalal, Emajõe kaldal ja looduskaunis kohas, loob Aasanäki kinnistule soodsad võimalused elamiseks ja turismitegevuse arendamiseks. Planeeringuala paiknemine suhteliselt lähedal Tartu linna keskusele, võimaldab seda külastada nii jalgsi kui jalgrattaga, samuti veeteed mööda liikudes. Planeeringuala kontaktvöönd on kajastatud joonisel nr 3. 4. PLANEERINGU LAHENDUS Käesolev detailplaneering on kooskõlas kehtiva Tähtvere valla üldplaneeringuga, mille alusel on planeeritavale krundile määratud ärimaa juhtotstarve puhke- ja turismikompleksi rajamiseks. Planeeringu eesmärk on anda Aasanäki krundile võimalus paikse elukoha rajamiseks, pakkuda Tartu linna äärealal jõendusega seotud tegevusi ning luua tingimused puhkuse veetmiseks. Planeeritavale krundile elamumaa sihtotstarbe lisamine mängib olulist rolli puhkeala haldamisel, samuti kaasneb sellega tugevam omanikutunne ja -valve, mistõttu väheneb võimalik kuritegevuse risk. Emajõe kui turismi- ja vaba aja veetmise võimaluse paremaks ärakasutamiseks on veekogu äärde ette nähtud ujuvsild paatide turvaliseks sildumiseks, mille eesmärk on populariseerida jõendusega seotud tegevusi. Väikealustele sildumise võimaldamine loob avaramad võimalused ühendada laevatatava veekogu ja planeeringuala tegevused ning muudab ala paremini kättesaadavaks harrastus-veeliiklejatele, paadiomanikele, harrastuskaluritele ja kinnistut külastatavatele sihtrühmadele. Luuakse laiemad (head) eeldused alal puhkuse veetmiseks. Peamiseks sihtrühmaks on aktiivselt liikuv suvepuhkust otsiv maismaaturist (looduspuhkajad, pereturistid) ja veeteid pidi liikuv paaditurist, harrastuskalur. Detailplaneeringu põhilahendus näeb ette uushoonestuse ühele põhihoonele, kahele abihoonele, kuni kuuele kämpingule ja telkimise võimaluse. Samuti on kavandatud parkimisala sõiduautodele ja karavanidele. Hoonete üldised kasutamise funktsioonid on toodud põhijoonise eksplikatsioonis. 4.1. Krundijaotus Krundi piire ei muudeta. 4.2. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarbed; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete suurim lubatud kõrgus. 3 Kultuuriministri 01.09.1997.a määrus nr 59 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (RTL 1997, 169-171, 954) Maastikuarhitekt Janne Vaine 5 AASANÄKI KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-01-18, väljastatud 05.2019 Tartu linn Kardla küla Detailplaneering Vastavalt Alkranel OÜ poolt koostatud tööle4 on planeeritav ala määratud II üleujutuspiirkonda, kus jõelangutegur on 1,0 m. Iga piirkonna kohta on jõelangutegurit arvestades tuletatud vastavasse piirkonda sobivad absoluutkõrgused. Antud tööle tuginedes on planeeringualale kavandatava põhihoone ehitusliku nn puhta põranda nulljoone määramiseks soovitav kasutada 1% üleujutustõenäosusega veetaset, millele lisandub konstruktiivne kõrgus (+0,8 m – varu uputuse olukorras). Seega on põhihoone absoluutkõrguse määramisel vajalik võtta aluseks absoluutkõrgus, mis on vähemalt 35,3 m. Planeeritav põhihoone on joonisel 4 näidatud soovituslikult asukohas, kus olemasolev maapinna kõrgus ületab vähimat nõutavat absoluutkõrgust. Krundi ehitusõigus on tabelina toodud joonisel 4. 4.2.1. Sildumisrajatis Planeeringuala põhjanurka, Emajõele, on kavandatud sildumisrajatis kuni kolme väikeujuvvahendi teenindamiseks. Planeeritud paadisild on ette nähtud ujuvana (veekogu põhja kinnitamata) ning kaldaga püsivalt ühendamata. Rajatist on võimalik hooajavälisel perioodil veekogult eemaldada. 4.3. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud krundi hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Krundi hoonestusala planeerimisel on lähtutud olemasolevatest riigitee ja Emajõega seotud piirangutest ning idapoolse naaberkinnistu elamust ja tuleohutuskujast. Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Detailplaneeringu põhijoonisel näidatud hoonete asukohad on orienteeruvad ja täpsustatakse projekteerimise käigus. 4.4. Liiklus- ja parkimiskorraldus Aasanäki kinnistu külgneb lõuna-kagupiiril kahesuunalise liiklusega kõrvalmaanteega nr 22102 Vorbuse-Kardla (edaspidi riigitee) km 10,166-10,229. Vastavalt Maanteeameti 2018. a loendusaruandele on antud riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 96 a/ööp. Maantee kuulub V klassi. Kiiruspiirang planeeringualaga külgneval teelõigul on 90 km/h. Planeeritavale krundile ulatub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, mille laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 m5. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja §-le 72 lg 1, sealhulgas on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Juurdepääas Aasanäki kinnistule on ette nähtud Vorbuse-Kardla riigitee 10,22 kilomeetrilt 3,5 m laiuse teelõiguga. Ristumiskoha planeerimisel on lähtutud olemasolevast situatsioonist parima nähtavuse ja ühtlasi liiklusohutuse tagamise eesmärgil. 4 Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel (Alkranel OÜ, 2018) 5 Ehitusseadustik § 71¹ (RT I, 05.03.2015, 1) Maastikuarhitekt Janne Vaine 6 AASANÄKI KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-01-18, väljastatud 05.2019 Tartu linn Kardla küla Detailplaneering Riigitee ja planeeritud juurdepääsutee ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet on planeeringus käsitletud vastavalt majandus- ja taistuministri 05.08.2015. a määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav. Detailplaneeringu joonisel 5 on näidatud projektkiirusel 90 km/h vajalikud nähtavuskolmnurgad mõõtudega 7 x 320 m. Planeeringuga on tagatud vajalik külgnähtavusala 20 m ja külgneva vaba ruumi laius 4,0 m. Detailplaneeringu täies mahus realiseerumisel tekib täiendavat liiklust kuni kuus sõiduautot ja kolm karavani. Liiklussagedus Vorbuse-Kardla maanteel planeeringuala lõigus on väga tagasihoidlik (96 a/ööp) ning planeeringuga kaasnev liikluskoormus jääb vähemärgatavaks. Võttes arvesse, et turismihooaja välisel perioodil on tõenäosus kämpingute ja karavanide kasutamise osas väheusutav, lisandub sel ajal liikluskoormust maksimaalselt kuni kuus sõiduautot. Antud maantee puhul ei lisa selline liikluskoormus märgatavat liikluskeerukust ega ka –ohtlikkust. Planeeringualal tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ja nende võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Riigitee kaitsevööndisse ehitusloakohustuslikke ehitisi planeeritud ei ole. Müra piirtasemete ületamist annab vältida hoonete projekteerimisel ehituslike meetmete kasutamine (nt ruumide paigutus, akende valik). Riigiteega ristuvaid tehnovõrke ei planeerita. Sõidukite parkimine on lahendatud krundi piires. Riigiteel parkimine ja manööverdamine ei ole lubatud. Planeeringuala maanteepoolsele küljele on kavandatud parkimisala sõiduautodele ja karavanidele. Parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Üksikelamule on ette nähtud kolm parkimiskohta, kämpingutele üks parkimiskoht kahe kämpingu kohta (kokku kolm parkimiskohta). Lisaks on kavandatud kolm parkimiskohta karavanidele. Parkimiskohtade arv ja paiknemine täpsustatakse hoonete projekteerimise ja ala arendamise käigus. Linnatänavate standard ei käsitle üksikelamu ja kämpingute tarvis jalgrataste parkimise vajadust, mistõttu eraldi jalgrataste parkimiskohti planeeringualal ei kajastata. Jalgrataste parkimine lahendatakse kinnistusiseselt ala arendamise käigus, kui on selgunud nende vajaduse orienteeruv arv ja võimalik sobiv asukoht vastavalt hoonestuse paiknemisele. Tähtvere üldplaneeringuga ei ole planeeringuala piirkonda ja lähialale ette nähtud kõnni- ja jalgrattateid, küll aga on kajastatud matkarada, mis planeeringuala juures kulgeb Vorbuse- Kardla maanteekoridoris. Kergliiklejad liiguvad olemasoleva maantee servas ja pääsevad Aasanäki kinnistule kavandatud mahasõidu kaudu. Juurdepääs kallasrajale on võimalik katastriüksuse kagunurgast. Veeteedpidi liikuja pääseb planeeringualale kavandatud ujuvsilla kaudu. Planeeritud liiklus- ja parkimislahendus on kajastatud joonisel 4. Maastikuarhitekt Janne Vaine 7 AASANÄKI KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-01-18, väljastatud 05.2019 Tartu linn Kardla küla Detailplaneering 4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Olemasolev kõrghaljastus kuulub maksimaalses võimalikus ulatuses säilitamisele. Lubatud on likvideerida haiged, kuivanud ja murdunud puud ning võsa. Täiendav haljastus on hekina ette nähtud planeeringuala ida- ja edela-läänepiirile. Krundile haljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga: ● krunt peab olema heakorrastatud; ● kõrghaljastust võib rajada hoonestusala vahetusse lähedusse ning hoonestusalale, kui on teada täpsed hoonete parameetrid ja paiknemine, puude kaugus hoonetest peab olema vähemalt 5 m; ● haljastuse rajamisel planeeringualale arvestada taimeliikide sobivusega ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku, taimed peavad omavahel kokku sobima; ● kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega, haljastamisel ei tohi kõrghaljastust istutada kahe meetri ulatuses kummalegi poole tehnovõrgust. Heakorra tagamisel tuleb lähtuda Tartu linna heakorra eeskirjast. 4.6. Tehnovõrkude ja-rajatiste asukohad Tehnovõrkudest on planeeringualal olemas elektriliitumine. 4.6.1. Veevarustus Aasanäki kinnistu veega varustamiseks on ette nähtud kaks võimalust: 1) puurkaev; 2) salvkaev. Detailplaneeringu tehnovõrkude joonisel on näidatud kaevu võimalik asukoht planeeringuala kagunurgas (vt joonis 5). Veevarustuse tagamiseks ühendatakse veetorustik planeeritud hoone(te)ga. Veeseaduse § 28 lg 3 kohaselt ei moodustata veehaardele sanitaarkaitseala, kui vett võetakse alla 10 m³ ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellisele põhjaveehaardele kehtivad veevõtukoha hooldusnõuded.6 Eeldatavalt kasutatakse põhjavett alla 5 m³ ööpäevas. Salvkaevu rajamisel on vajalik arvestada, et kaevu asukoht oleks võimalike reostusallikate (prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanaliseerimata saunad jne.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakut) ülesvoolu ja neist krundi piires võimalikult kaugel (mitte vähem kui 10 m). 4.6.2. Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevarustuse tagamisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Planeeritud hoonete lubatud minimaalne tulepüsivusklass on TP3. Vajalik vooluhulk väliskustutuseks on 10 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus 3 tundi. Vastavalt eelnevatele andmetele on vajaliku kustutusvee hulk 108 m³. 6 Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine. Keskkonnaministri 16. detsembri 1996.a määrus nr 61 (RTL 1997, 3, 8; 2004, 96, 1500) Maastikuarhitekt Janne Vaine 8 AASANÄKI KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-01-18, väljastatud 05.2019 Tartu linn Kardla küla Detailplaneering Planeeritud on rajada I kasutusviisiga elu- ja abihooned ning kämpingud (kuni kümne kasutajaga hoone võib võrdsustada oluliste tuleohutusnõuete osas I kasutusviisiga hoonega, kui see ei ohusta hoones viibivaid isikuid7). Hajaasustusega piirkonna üksikelamule ja selle abihoonetele ei nähta ette eraldi välist veevõtukohta kustutusveele. Hoone ehitusprojektis antakse teave lähima kasutuskõlbliku veevõtukoha kohta. Tuletõrje veevarustuseks kasutatakse Aasanäki kinnistule lähimat ametlikku aastaringselt kasutatavat tuletõrje veevõtukohta, mis asub planeeringualast ca 6 km kaugusel Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa riigimaantee nr 2 ääres (Laeva metskond 37, kt 83101:001:0049). Vastavalt Maa-ameti kaardirakenduse andmetele on tegemist looduslik veevõtukohaga (tiik, ID 2331), mille maht on 10 080 m³. 4.6.3. Reovesi Kinnistule on ette nähtud lokaalne kanalisatsioon. Planeeringuala reovee käitlemiseks on kavandatud kaks võimalikku lahendust: 1) Kogumismahutiga - krundi lõunanurka on ette nähtud reovee kogumismahuti, mida tühjendatakse vastavat luba omava ettevõtte poolt. 2) Biopuhastiga - reovesi juhitakse biopuhastisse (krundi idapoolsel küljel), kust nõuetekohaselt puhastatud vesi torustiku kaudu Emajõkke suunatakse. Kui heitvett juhitakse suublasse, sh põhjavette, on vajalik vee erikasutusluba (veeseadus § 8 lg 2 p 4). Aasanäki kinnistu paikneb kaitsmata põhjaveega alal, mistõttu tuleb heitvesi enne suublasse juhtimist eelnevalt bioloogiliselt puhastada. Omapuhasti kuja on vähemalt 10 meetrit ja see peab paiknema joogiveekaevu suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.8 Puhasti peab paiknema asukohas, kus seda ei ohusta üleujutused. Täpsed heitvee puhastamise ja ärajuhtimise lahendused selgitatakse projekteerimise staadiumis. Biopuhasti ja kogumismahuti planeeringulahenduses näidatud asukohad on soovituslikud ning neid võib vastavalt geoloogilistele ja/või looduslikele võimalustele ja tingimustele ning ehituslikele iseärasustele täpsustada. 4.6.4. Sademevesi Planeeringuala on loomuliku langusega Emajõe suunas ning täiendavat sademevee kanaliseerimist käesolev detailplaneering ette ei näe – tekkiv sademevesi suunatakse hoonetest eemale ja immutatakse pinnasesse. Riigitee alusele maaüksusele sademevett juhtida ei tohi ja ka ei saa, kuna riigitee pind on kõrgem kui krundi pind ja tee servas puudub kraav. Samuti on keelatud sademevee suunamine naaberkinnistutele. 7 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele § 5 lg 6 (vastu võetud 30.03.2017 nr 17) 8 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded. Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171 (RTI 2001, 47, 261; 2006, 40, 310) Maastikuarhitekt Janne Vaine 9 AASANÄKI KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-01-18, väljastatud 05.2019 Tartu linn Kardla küla Detailplaneering Juhul, kui kinnistule tekib enam kui kümme parkimiskohta, on vajalik sademeveed enne pinnasesse immutamist kokku koguda ning õli-liivapüüduris puhastada. Võimalik imbsüsteem peab paiknema hoonest vähemalt 3 m kaugusel. 4.6.5. Elektrivarustus Planeeringuala kagunurka ulatub madalpinge õhuliin postil paikneva elektri liitumiskilbiga. Liitumiskilp peab olema aastaringselt vabalt teenindatav. Elektrivarustus tuuakse liitumiskilbist hoone(te) ja võimaliku puurkaevuni 0,4 kV maakaabliga. Maakaabelliini paiknemine täpsustatakse projekteerimise käigus. Elektrikaablite kaitsetsoonidesse ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone. 4.6.6. Välisvalgustus Kinnistusisene valgustus lahendatakse hoone(te) projekteerimise käigus. 4.6.7. Sidevarustus Piirkonnas puuduvad sidekaablid. Aasanäki kinnistu sidevarustus lahendatakse mobiilse sideühenduse kaudu. 4.6.8. Soojavarustus Hoone(te) soojavarustus lahendatakse lokaalküttena. Eesmärgiga kasutada võimalikult keskkonnasõbralikku ning madalate kasutamis- ja hoolduskuludega küttesüsteemi, on soojavarustus soovitav rajada maakütte, päikeseenergia või elektri baasil. Kütteliigi valik täpsustatakse projekteerimise käigus. 4.7. Ehitiste arhitektuurinõuded Ehitistele esitatud olulised arhitektuurinõuded on toodud tabelina joonisel 4. Lubatud ehitise kasutamise otstarbed on antud vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Projekteeritavad hooned peavad olema kooskõlas piirkonna hoonestuslaadiga ning sobima oma stiililt ja välisviimistluselt ümbritseva keskkonnaga. Viimistlusmaterjalide valikul kasutada vastupidavaid materjale. 4.8. Ehitistevahelised kujad Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ vähemalt kaheksa meetrit. Kui ehitistevaheline tuleohutuskuja laius on alla kaheksa meetri, tuleb tule levikut piirata ehituslike abinõudega. Planeeritud hoonestusala on kavandatud lähimast olemasolevast naaberkinnistu hoonest (elumaja) minimaalselt 40 meetri kaugusele. 4.9. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Vertikaalplaneerimise põhimõtted täpsustatakse projekteerimise käigus. Maastikuarhitekt Janne Vaine 10 AASANÄKI KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-01-18, väljastatud 05.2019 Tartu linn Kardla küla Detailplaneering 4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Detailplaneeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ja selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist ja vara, ei põhjusta Natura alal ega ümbritsevas keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületata eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole vastavalt Tartu Linnavalitsuse 04.09.2018. a korraldusele nr 926 keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik. Planeeritav ala külgneb riigiteega, mille läheduses tuleb arvestada olemasoleva ja perspektiivse liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ja muude mõjudega. Vastavalt Vorbuse- Kardla tee küllaltki vähesele liikluskoormusele (alla 100 a/ööp) ja Tähtvere valla üldplaneeringule, mille kohaselt ei ole kavandatava krundi lähiümbruses ega ka kaugemal kontaktvööndis ulatuslikke liiklustihedust suurendavaid elamu- ja äripiirkondi ette nähtud, võib eeldada, et planeeringualale ulatuvad liiklusest põhjustatud häiringud on väga väikesed ja müra tasemed planeeritavate hoonete ruumides vastavad normidele ning puudub vajadus müra leevendamise meetodite rakendamiseks. Maanteeamet ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Müra- ja õhusaastet leevendatavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab planeeringualale kavandatava hoone igakordsel omanikul. Planeeringuala asub Kardla-Vorbuse regionaalse tasandi väärtuslikul maastikul ja kaitsmata põhjaveega alal. Detailplaneeringu realiseerimisel ei ole ette näha tegevusi, mis võiks ebasoodsalt mõjutada piirkonna põhjavee kvaliteeti. Planeeringualast kagusse, teisele poole Vorbuse-Kardla kõrvalmaanteed, jääb Kärnise- Soometsa maaparandushoiuala. Planeeritava ala põhja-loodepiiril asub laevatatav Emajõgi, millele ulatub loodes asuva Kärevere looduskaitseala Emajõe piiranguvöönd, mille kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse, poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. Looduskaitsealal lubatud ja keelatud tegevused on toodud Kärevere looduskaitseala kaitse-eeskirjas9. Tegevusi, mis on kaitsealal kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud, planeeringuga ei kavandata. Käesolevas planeeringus ette nähtud tegevustega on võimalik tagada Kärevere looduskaitseala ja Natura 2000 võrgustiku kaitse eesmärgid ning looduslike elupaikade, loomastiku ja taimestiku elupaigatüüpide kaitse. Planeeritaval maaüksusel ei leidu kaitstavaid loodusobjekte ega kaitsealuste liikide elupaiku, samuti puuduvad kultuurimälestised. Planeeritavale alale ei kavandata hooneid ega tegevust, millega kaasneb oluline keskkonnamõju. Planeeritud maakasutus on kooskõlas Tähtvere valla üldplaneeringuga. Planeeringuga ei kavandata pinnamoe, vee- ja valgusrežiimi muutusi, täiendavat õhusaastet ega üleliigset müra. Niiskusrežiim planeeringuala loodeosas on siiski muutlik – Emajõe kaldaala võib olla perioodiliselt liigniiske. Liigvee esinemine sõltub aastaajast (kevad, sügis) ja sademetest. Hoonestusala on ette nähtud planeeringuala kõrgemasse tsooni, mis on kuiv ja võimalikest üleujutustest väheohustatud ala. Planeeritud hoonetele ei kavandata keldrikorruse rajamist, mistõttu ei mõjutata ka sel viisil väljakujunenud niiskusrežiimi. Kuna tegemist on hooajati võimalike üleujutustega Emajõe kaldal, on telkimisala kasutamine võimalik perioodil, mil pinnavesi on madal ja jõgi sängis. 9 Kärevere looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrus nr 151 (RTI, 30.05.2007, 38, 271) Maastikuarhitekt Janne Vaine 11 AASANÄKI KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-01-18, väljastatud 05.2019 Tartu linn Kardla küla Detailplaneering Detailplaneeringu realiseerimisel ei lisandu parkla ja juurdepääsutee rajamisega vett läbilaskmatuid katendeid. Kavandatud hoonete katustelt lähtuva sademevee hulk on katastriüksuse pindala arvestades küllaltki tagasihoidlik ning tehispindasid sadmevee kogunemiseks tekib vähe, mistõttu eeldatavalt ei kaasne planeeritud tegevusega ala hüdrogeoloogilise seisundi muutusi. Kõvakattega pindadelt ära juhitav sademevesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määrusega nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ kehtestatud nõuetele. Paadisilla kavandamine on võimalik selliselt, et Emajões elavaid kaitsealuseid liike ei häirita ja neile tagatakse nende loomulik keskkond. Selleks, et vältida kaitstavate liikide elupaikade ohtu sattumist, on lubatud vaid kaldaga püsivalt ühendamata ujuva paadisilla kavandamine. Krundi jäätmete kogumise korraldab krundi valdaja. Jäätmed tuleb koguda vastavasse kinnisesse prügikonteinerisse, mis tuleb paigutada juurdepääsutee lähistele. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud Jäätmeseaduse10 nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale ettevõttele. Prügikonteineri asukoht näidatakse põhihoone projekteerimise käigus. 4.11. Servituutide määramise vajadus Vajadus puudub. 4.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste planeerimisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur. Järgnevalt on toodud kokkuvõte kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest:  atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur suurendavad peremehetunnet ning vähendavad seega nii kuriteohirmu kui ka vandalismiaktide ohtu;  korrashoid ja jälgitavus vähendavad kuriteohirmu;  kasutada tugevaid ja vastupidavaid ukse- ja aknaraame, uksi, aknaid ja lukke;  sissemurdmiste ja vandalismiaktide sihtmärkide tugevdamine peale rünnakut vähendab intsidentide kordumise riski;  tihe koostöö naabrite vahel (elanikud eristavad omasid võõrastest). 4.13. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad nõuded, kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Planeeringu alale ulatuvad kitsendused on seotud riigimaantee ja Emajõe kaitsevöönditega. Samuti kuulub planeeritav maaüksus Kardla-Vorbuse regionaalse tasandi väärtusliku maastiku koosseisu. Vastavates vööndites ja alal tegutsemisel peab lähtuma kehtivatest seadustest, määrustest ja eeskirjadest. 10 Jäätmeseadus (RTI 2004, 9, 52; jõustumine 01.05.2004) Maastikuarhitekt Janne Vaine 12 AASANÄKI KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-01-18, väljastatud 05.2019 Tartu linn Kardla küla Detailplaneering Kitsenduste ulatused on märgitud joonistele 3 ja 4. 4.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringu kehtestamisega kaasnevad võimalikud kahjud, mida tekitatakse kolmandatele osapooltele, hüvitab krundi igakordne omanik, kelle krundilt kahju põhjustav tegevus lähtub. 4.15. Planeeringu rakendamise tingimused Käesolev detilplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavate ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringuala ehitusõigused reaaliseerib kavandatud kinnistu igakordne omanik. Detailplneeringu elluviimise järjekord: 1. Kehtestatud detailplaneeringu tingimustel ehitusprojektide koostamine ja kooskõlastamine; 2. Rajatiste ehitamiseks vajalike kooskõlastuste ja lubade taotlemine; Rajatiste ja juurdepääsutee väljaehitamine. Arendusega seotud juurdepääsutee tuleb rajada ja nähtavust piiravad takistused kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Arendustegevusega seotud juurdepääsutee projekteerimine ja väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Riigiteega liitumise või ristumikoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Hoonete püstitamiseks ehituslubade taotlemine KOV-lt; 3. Hoonestuse püstitamine; 4. Ehitiste kasutamist lubavate lubade taotlemine KOV-lt; 5. Haljastustööd – rajatakse murupinnad, lisahaljastus ja vajadusel piirded. Maastikuarhitekt Janne Vaine 13 AASANÄKI KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-01-18, väljastatud 04.2019 Tartu linn Kardla küla Detailplaneering 5. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE Tabel 2. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte Jrk Koostöö kinnitajat Kuupäev, Koostöö kinnitaja Koostöökinnituse Märkused esindav asutus kooskõlastuse nr nimi ja ametikoht asukoht kaustas 1. Elektrilevi OÜ 02.05.2019 Yulia Dun II köide, lisa 8 Tööprojektid kooskõlastada täiendavalt nr 9061659070 2. Päästeameti Lõuna päästekeskus 3. Maanteeamet 05.06.2019 Marten Leiten II köide, lisa 9 Külgnähtavuse kauguseks määrata 20 m. nr 15-2/18/43183-9 juhataja Anda parkla kaugus sõidutee lähimast punktist (mahasõidu juurest). Näidata asendiplaanil ning lisada seletuskirja mahasõidu asukoha kilomeeter. 4. Keskkonnaamet 5. Veeteede Amet Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 14 Vastutav spetsialist: R. Smuškin ILLUSTREERIV JOONIS Huvitatud isik: Staadium: Aivar Antsov DP Objekti asukoht: Töö nr.: Kardla küla, Tartu linn DP-01-18 Objekt: Kuupäev: Aasanäki krundi detailplaneering 05.2019 Joonis: Skaala: ILLUSTREERIV JOONIS - Planeerija: Joonise nr.: Janne Vaine 6 KONTAKTALA PLAAN ÜLA VÄLJAVÕTE KEHTIVAST TÄHTVERE VALLA LA KÜ AK ÜLDPLANEERINGU PÕHIJOONISEST AR DLA ÄM AR DK NK VAL LIN B B TU TU TAR T AR I JÕG E MA 2 2 210 EE SET BU OR -V A R DL KA Skeemi alusplaanina on kasutatud väljavõtet Maa-ameti kaardiserverist (03.2018) OLEMASOLEV ASUSTUSÜKSUSE PIIR PLANEERITUD PARKLA PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHT PLANEERITAVA ALA PIIR PLANEERITUD HOONESTUSALA PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT OLEMASOLEV KRUNDI PIIR OLEMASOLEV KRUNDI PIIR PLANEERITUD TELKIMISALA ASUSTUSÜKSUSE PIIR OLEMASOLEV HOONESTUS JA ÕUEALA PLANEERITUD ÄRIMAA OLEMASOLEV ROHUMAA OLEMASOLEV ROHEVÕRGUSTIKU TUUMALA OLEMASOLEV METS DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALA OLEMASOLEV SOO PUISTUGA /PUISTUTA OLEMASOLEV VEEKOGU OLEMASOLEV PÕLD VEEKOGU KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 m OLEMASOLEV VEEKOGU PLANEERITUD MATKARADA III KATEGOORIA KAITSEALUSED LIIGID AJUTISTE PIIRANGUTE ALA PIIR KÄREVERE LOODUSKAITSEALA, EMAJÕE PIIRANGUVÖÖND, LOODUSHOIUALA NATURA 2000 PIIR KÄREVERE LINNUALA, KÄREVERE LOODUSALA OLEMASOLEV ALAJAAM (KÄRMISE) MAAPARANDUSEHITISE, -SÜSTEEMI REGULEERIV VÕRK OLEMASOLEV PUURKAEV (KÄRNISE-SOOMETSA) KULTUURIMÄLESTISE ALA (ARHEOLOOGIAMÄLESTIS - ASULAKOHT (13008)) Huvitatud isik: Staadium: KINNISMÄLESTISE KAITSEVÖÖND Aivar Antsov DP Objekti asukoht: Töö nr.: KULTUURIMÄLESTIS (ARHEOLOOGIAMÄLESTIS - KIVIKALME (13009)) Kardla küla, Tartu linn DP-01-18 OLEMASOLEVAD VEEKOGU KALDA KAITSEVÖÖNDID Objekt: Kuupäev: Aasanäki krundi detailplaneering 08.2019 OLEMASOLEV MAANTEE KAITSEVÖÖND (30 m) Joonis: Skaala: PLANEERITUD MATKARADA (vastavalt Tähtvere valla ÜPle) KONTAKTALA PLAAN 1:4000 B OLEMASOLEV BUSSIPEATUS (Kärnise) Planeerija: Joonise nr.: Janne Vaine 3 OLEMASOLEV OLUKORD e piir uldad PLANEERITAVA ALA PIIR OLEMASOLEV KRUNDI PIIR ete m ka OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE lla ja sr I aja OLEMASOLEV MURUALA G öönd iaals Õ AJ ula OLEMASOLEV VEEKOGU (EMAJÕGI) tu EM s1 Alluv KÄREVERE LOODUSKAITSEALA, EMAJÕE PIIRANGUVÖÖND tsev 0 III KATEGOORIA KAITSEALUSED LIIGID** m OLEMASOLEV MULLAHUNNIK ekai OLEMASOLEV KIVIHUNNIK a ve OLEMASOLEV SÕIDUTEE OLEMASOLEV LEHTPUU / OKASPUU kald OLEMASOLEV OKASPUU HEKK OLEMASOLEV ELEKTRI LIITUMISKILP ajõe OLEMASOLEV ELEKTRI MADALPINGE ÕHULIIN Em m NÄKI 50 79301:001:0085 d öön luv skee hitu ae ald ek ajõ Em AASANÄKI 0m 79301:001:0086 NÄKIAASA 10 83101:001:0405 nd öö uv ng iira ap ald ek ajõ 0 m d3 Em ön evö its ka ee igit Ri 1 02 e 22 a te a rdl Märkused: -K se * Geodeetilise alusplaani on koostanud Maainsener OÜ märst 2018 rbu M 1:500; töö nr 5062 Vo Lumekatte paksus 20 cm. Huvitatud isik: Staadium: Koordinaadid L-Est süsteemis; kõrgused EH2000 Aivar Antsov DP Objekti asukoht: Töö nr.: * Olemasolev elektriliitumine on välja ehitatud ja geoalusele kantud veebruar 2019. Kardla küla, Tartu linn DP-01-18 * Kaardi paremaks lugemiseks on planeeringuala piiri nihutatud krundi piirilt NÄKINURME Objekt: Kuupäev: naabermaaüksuste territooriumile Aasanäki krundi detailplaneering ** Cottus gobio (võldas) - KLO9102662 83101:001:0309 08.2019 Misgurnus fossilis (vingerjas) - KLO9102664 Joonis: Skaala: Dytiscus latissimus (laiujur) - KLO9200095 OLEMASOLEV OLUKORD 1:500 Cobitis taenia (hink) - KLO9102663 Planeerija: Joonise nr.: Janne Vaine 2 ARHITEKTUURILISED TINGIMUSED Krundi Hoonete Hoonete Lubatud Lubatud Piirded* aadress lubatud lubatud katusekatte kasutamise katusekallete materjal materjalid otstarve vahemik piir Lubatud kuni 1,2 m ade 11101 - üksikelamu Lahendada kõrgune metallpostidel I 12744 - elamu, kooli vms 30° - 45° ÕG muld Aasanäki hoonete Klaas, puit, kivi, võrkaed või hekkpiire AJ ka abihoone projekteerimise krohv kombineerituna EM lla nd ja lsete sr käigus võrkaiaga. Asukoht aja 12129 - muu lühiajalise 0° - 45° soovitavalt hoonete öö ula iaa m tu majutuse hoone tsev läheduses. d 50 s1 Alluv 0 *Piirete kavandamisel tagada juurdepääs kallasrajale m ekai vöön a ve eelu ald itusk Krundi Krundi Krundi Hoonete suurim Hoonete suurim Hoone suurim ek aadress pindala kasutamise lubatud arv krundil lubatud lubatud ajõ a eh sihtotstarve (põhihoone, summaarne Em kald abihoone, ehitisealune pind põhihoone, kämping) abihoone, ajõe kämping Em Turismi-, matka- ja 44,5 m Aasanäki väljasõidukoha maa; 9 (1 / 2 / 6) 510 m² 40,6 m 10 028 m² majutushoone maa; 38,0 m üksikelamu maa NÄKI 79301:001:0085 EKSPLIKATSIOON 17 1 - ÜKSIKELAMU 2 - ABIHOONE 3 - KÄMPING 3 40 3 3 2 3 NÄKIAASA 83101:001:0405 PLANEERITAVA ALA PIIR 3 AASANÄKI OLEMASOLEV KRUNDI PIIR 79301:001:0086 5 OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE 3 4 OLEMASOLEV MURUALA ID OLEMASOLEV VEEKOGU 1 VAN RA OLEMASOLEV SÕIDUTEE 2 KA p3 OLEMASOLEV VEEKOGU KAITSEVÖÖND OLEMASOLEV LEHTPUU / OKASPUU OLEMASOLEV HEKK PLANEERITUD HOONESTUSALA 4 PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT / SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND 27 PLANEERITUD PARKIMISALA 02 ,3 m 2 21 Märkused: 30 tee 1. Geodeetilise alusplaani on koostanud Maainsener OÜ märts 2018 PLANEERITUD JUURDEPÄÄS / VÕIMALIK PARKIMINE d p6 la ön M 1:500; töö nr 5062 ö ard 11 PLANEERITUD TELKIMISALA ev 4 - K Lumekatte paksus 20 cm its se ,4 rbu Koordinaadid L-Est süsteemis; kõrgused EH2000 PLANEERITUD UJUVSILD ka V o 2. Olemasolev elektriliitumine on välja ehitatud ja geoalusele kantud veebruar 2019 e OLEMASOLEV ELEKTRI MADALPINGE ÕHULIIN ite 5 3. Kaardi paremaks lugemiseks on planeeringuala piiri nihutatud krundi piirilt Riig naabermaaüksuste territooriumile OLEMASOLEV ELEKTRI LIITUMISKILP Huvitatud isik: Staadium: m Aivar Antsov DP PLANEERITUD VÕIMALIK HEKK lda 00 Mahasõidu km 10,22 ka d 1 Objekti asukoht: Töö nr.: LIKVIDEERITAV OBJEKT a jõe öön NÄKINURME Kardla küla, Tartu linn DP-01-18 v PLANEERITUD SÕIDUKITE JUURDEPÄÄS KRUNDILE Em ngu 83101:001:0309 Objekt: Aasanäki krundi detailplaneering 08.2019 Kuupäev: ra PLANEERITUD KERGLIIKLEJATE JUURDEPÄÄS KRUNDILE pii Joonis: Skaala: 1:500 Joonise nr.: PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KALLASRAJALE Planeerija: Janne Vaine 4 SITUATSIOONISKEEM PLANEERITAV MAA-ALA Märkus: * Alusplaanidena on kasutatud väljavõtteid Maa-ameti kaardiserverist (03.2018) Huvitatud isik: Staadium: Aivar Antsov DP Objekti asukoht: Töö nr.: Kardla küla, Tartu linn DP-01-18 Objekt: Kuupäev: Aasanäki krundi detailplaneering 05.2019 Joonis: 1:100 000 Skaala: SITUATSIOONISKEEM 1:5000 Planeerija: Joonise nr.: Janne Vaine 1 piir ldade I ÕG mu AJ e piir ka lla EM nd ja alsete sra ja ula tsevöö 50 m Alluvia tu s1 0 m öönd veekai keeluv lda e ka ehitus ajõ Em lda uldad NÄHTAVUSKOLMNURK M 1:3000 ka ajõe Em I ÕG NÄKI 79301:001:0085 AJ ete m Kaugus plan ka eerit ud he 3 itv ee bio EM 10 lla pu ja ha 3 stis t sr 50 3 m 2 öönd aja 3 NÄKIAASA 83101:001:0405 iaals 3 AASANÄKI 79301:001:0086 3 ula N ID m 1 VA RA 3 2 KA p tu tsev 10 ,9 0 s1 Alluv nd 5 2 10 0 m 30 e 22 nd p6 a te öö ardl ev -K m its bu se ka ekai e Vor ite Riig m lda 100 e ka nd ö ajõ vöö NÄKINURME Em ngu 83101:001:0309 a piir luvö OLEMASOLEV KRUNDI PIIR a ve OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE OLEMASOLEV VEEKOGU KAITSEVÖÖND OLEMASOLEV LEHTPUU / OKASPUU skee PLANEERITUD HOONESTUSALA PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT / ald SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND PLANEERITUD PARKIMISALA PLANEERITUD JUURDEPÄÄS / VÕIMALIK PARKIMINE PLANEERITUD TELKIMISALA ek OLEMASOLEV ELEKTRI MADALPINGE ÕHULIIN ehitu OLEMASOLEV ELEKTRI LIITUMISKILP PLANEERITUD VÕIMALIK HEKK PLANEERITUD SÕIDUKITE JUURDEPÄÄS KRUNDILE ajõ PLANEERITUD KERGLIIKLEJATE JUURDEPÄÄS KRUNDILE PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KALLASRAJALE Em a kald ajõe Em NÄKI 79301:001:0085 Kaug us p lan eer itud 3 h eit ve e bi 10 op uh 3 ast is t 50 PLANEERITAVA ALA PIIR 3 m 2 OLEMASOLEV KRUNDI PIIR OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE 3 OLEMASOLEV MURUALA NÄKIAASA OLEMASOLEV VEEKOGU 83101:001:0405 3 AASANÄKI OLEMASOLEV SÕIDUTEE 79301:001:0086 OLEMASOLEV VEEKOGU KAITSEVÖÖND 3 OLEMASOLEV LEHTPUU / OKASPUU N ID OLEMASOLEV HEKK 1 VA R A PLANEERITUD HOONESTUSALA 2 KA p 3 PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT / SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND 10 PLANEERITUD PARKIMISALA ,9 PLANEERITUD JUURDEPÄÄS / VÕIMALIK PARKIMINE PLANEERITUD TELKIMISALA PLANEERITUD UJUVSILD NÄHTAVUSKOLMNURK (7 X 320 m) 2 m 2 10 30 e2 KÜLGNÄHTAVUSALA ULATUS (20 m) d p6 la t e Märkused: ön Ka rd PLANEERITUD HEKK vö - * Geodeetilise alusplaani on koostanud Maainsener OÜ märts 2018 i tse use M 1:500; töö nr 5062 LIKVIDEERITAV OBJEKT ka Vorb Lumekatte paksus 20 cm. e PLANEERITUD VEETRASS te Koordinaadid L-Est süsteemis; kõrgused EH2000 i gi Ri * Olemasolev elektriliitumine on välja ehitatud ja geoalusele kantud veebruar 2019 PLANEERITUD PUURKAEV / SALVKAEV HOOLDUSALAGA (10 m) * Kaardi paremaks lugemiseks on planeeringuala piiri nihutatud krundi piirilt m lda 100 PLANEERITUD KANALISATSIOONITRASS naabermaaüksuste territooriumile a k d Huvitatud isik: Staadium: PLANEERITUD BIOPUHASTI KUJAGA a jõe öön NÄKINURME Aivar Antsov DP v PLANEERITUD REOVEE KOGUMISMAHUTI Em ngu 83101:001:0309 Objekti asukoht: Kardla küla, Tartu linn DP-01-18 Töö nr.: ra PLANEERITUD ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABELLIIN pii Objekt: Kuupäev: Aasanäki krundi detailplaneering 08.2019 OLEMASOLEV ELEKTRI MADALPINGE ÕHULIIN Joonis: Skaala: 1:500 OLEMASOLEV ELEKTRI LIITUMISKILP Joonise nr.: Planeerija: Janne Vaine 5 TARTU LINNAVALITSUS LINNAPLANEERIMISE JA MAAKORRALDUSE OSAKOND Veeteede Amet 03.09.2019 nr 9-3.2/DP-18-005 Valge 4 11413 TALLINN Kardla küla Aasanäki maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine Tartu Linnavalitsuse 4. septembri 2018. a korraldusega nr 926 algatati Kardla küla Aasanäki maaüksuse detailplaneering eesmärgiga kaaluda võimalusi määrata üldplaneeringukohane ehitusõigus üksikelamu ja kahe abihoone ning kämpingu kompleksi (kuus kämpingut) rajamiseks, turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa arendamiseks. Planeeringust huvitatud isik on Aivar Antsov ja planeeringu koostaja Janne Vaino. Aasanäki kinnistu suurusega 10 000 m² asub Kardla külas Vorbuse-Kardla tee ja Emajõe vahelisel alal, katastriüksuse otstarve on maatulundusmaa. Ala on hoonestamata. Planeeritavale alale ulatuvad veekaitsevöönd (10 m veepiirist), ehituskeeluvöönd (50 m) ja kalda piiranguvöönd (100 m). Maaüksusele ulatub ka maantee kaitsevöönd (30 m äärmise sõiduraja välimisest servast). Planeeringualaga piirneval Emajõel ja selle vastaskaldal asub Kärevere looduskaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000600), mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Kärevere loodusala (keskkonnaregistri kood RAH0000626) ja linnuala (keskkonnaregistri kood RAH0000633). Emajões on Keskkonnaregistri andmetel registreeritud II ja III kategooria liikide elupaigad. Detailplaneering näeb ette uushoonestuse ühele põhihoonele, kahele abihoonele, kuni kuuele kämpingule ja telkimise võimaluse. Samuti on kavandatud parkimisala sõiduautodele ja karavanidele. Krundile on määratud ehitusõigus kuni üheksa hoone (üks põhihoone, kaks abihoonet, kuus kämpingut) rajamiseks. Suurim lubatud ehitisealune pind on 510 m², absoluutkõrgus põhihoonel 44,5, abihoonel 40,6 ja kämpingul 38,0 m. Maapinna kõrgus hoonestusalal on ligikaudu 35 m. Planeeringuala põhjanurka, Emajõele, on kavandatud sildumisrajatis kuni kolme väikeujuvvahendi teenindamiseks. Planeeritud paadisild on ette nähtud ujuvana (veekogupõhja kinnitamata) ning kaldaga püsivalt ühendamata. Olemasolev kõrghaljastus kuulub maksimaalses võimalikus ulatuses säilitamisele. Lubatud on likvideerida haiged, kuivanud ja murdunud puud ning võsa. Täiendav haljastus on hekina ette nähtud planeeringuala ida- ja edela-läänepiirile. Piirete rajamisel tuleb arvestada juurdepääsu tagamisega kallasrajale. Juurdepääs krundile on lahendatud otse Vorbuse-Kardla riigitee 10,22 kilomeetrilt 3,5 m laiuse teelõiguga. Ristumiskoha planeerimisel on lähtutud olemasolevast situatsioonist parima nähtavuse ja ühtlasi liiklusohutuse tagamise eesmärgil. Sõidukite parkimine on lahendatud krundi piires. Riigiteel parkimine ega manööverdamine ei ole lubatud. Planeeringuala maanteepoolsele küljele on kavandatud parkimisala sõiduautodele ja karavanidele. ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Raekoja plats 3 tel 736 1242, faks 736 1164 www.tartu.ee 51003 TARTU reg kood 75006546 [email protected] Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lg-le 1 esitame detailplaneeringu Veeteede Ametile kooskõlastamiseks. Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Urmas Ahven juhataja Liis Randmets 736 1253 [email protected] 2 (2)

Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →