Tauno Võhmar Teie 09.07.2019 nr 4-8/55-1
Alutaguse Vallavalitsus
[email protected] Meie 26.09.2019 nr 6-1-3/1609
Rannapungerja jõe laevatatavaks siseveeks
määramise ettepanek
Lugupeetud härra Võhmar
Esitasite ettepaneku määrata Rannapungerja jõgi Jõekääru sadamast (X=6542510,9; Y=682964,1)
kuni Peipsi järveni laevatatavaks siseveeks, sest jõel toimub aktiivne veesõidukitega liiklemine,
kuid vallavalitusel puudub kompetents tagada seal turvaline veesõidukite liiklemine.
Teie kirjast ei selgu, millisest kompetentsist puudu jääb, et tagada turvalist veesõidukitega
liikumist Rannapungerja jõel. Vastavalt veeseadusele (§-le 18 lõikele 5) on kohaliku omavalitsuse
üksusel õigus oma korraldusega kehtestada piiranguid avalikult kasutataval veekogul
veesõidukitega liiklemisele, kui see ohustab veeliiklust, häirib teisi veekogukasutajaid või
kahjustab veekogus seisundit. Näiteks mitmed kohalikud omavalitsused on kehtestanud piiranguid
veesõidukite kiirusele või lainetuse tekitamisele. Ühtlasi on avalikult kasutataval veekogul
korrakaitse pädevus Politsei- ja Piirivalveametil. Seega saab kohalik omavalitus koostöös Politsei-
ja Piirvalveametiga tagada turvalise liiklemise jõel. Samuti käivad Veeteede Ameti väike- ja
siseveelaevade osakonna inspektorid Rannapungerja jõe sadamates tegemas korralisi ülevaatusi
kala- ja huvilaevadele, et need oleks nõuetekohaselt varustatud ja tehniliselt korras. Nad teevad ka
sisevetel toimuvate ürituste ajal veeliiklejate pistelisi kontrolle ning plaanivad neid teha ka suviste
kontsertide ja festivalide ajal Rannapungerja jõe piirkonnas.
Teete ettepaneku määrata laevatatavaks jõe osaks Jõekääru sadamast kuni Peipsi järveni, kuigi
sadamast ülesvoolu on samuti veeliiklust ja seal asuvad sildumiskohad. Laevatatava osa ulatus
vajab täpsustamist ja täiendavaid argumente, sest esitatud põhjendusest ei selgu, miks just
nimetatud koordinaatideni. Laevatatav on ka Alajõe jõel suue, mis samuti asub Alutaguse vallas.
Kui aga vaadata kogu Peipsi järve, siis on analoogseid jõgede suudmeid üsna palju. Seega peavad
laevatatavate sisevete nimekirja muutmiseks olema väga konkreetsed põhjendused.
Juhime Teie tähelepanu, et veekogu lisamisega laevatatavate sisevete nimekirja tuleb arvestada ka
sellega, et sellisel juhul muutub veekogu kallasraja laius neljalt meetrilt kümne meetrini. Seega
Rannapungerja jõe muutumisel laevatavaks siseveeks tuleb arvestada, et kallasraja laiuse
muudatus puudutab igat jõe äärse kinnistu omanikku ning nad peavad igaühel lubama kallasrada
kasutada varasema 4 m asemel 10 m laiuselt. Kohaliku omavalitsuse üksusel on aga kohustus
planeeringutega tagada avalik juurdepääs kallasrajale.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 /
[email protected] / www.veeteedeamet.ee
Registrikood 70002414
Laevatatavad siseveed on määratletud meresõiduohutuse seaduses, mistõttu tähendaks mõne
veekogu või selle osas laevatatava siseveeks määramine seaduse muutmise menetluse läbiviimist.
Veeteede Ametil puuduvad hetkel piisavad põhjendused, et teha Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ettepanek Teie kirjas nimetatud Rannapungerja jõe osa
laevatatavad siseveeks määramiseks seadusmuudatuse algatamiseks. Samas, oleme aga Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi merendustalitusega kokku leppinud, et laevatatavate sisevete
nimekiri vaadatakse üle ja ühtlasi analüüsitakse nimekirja uute sisevete lisamise vajadust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaidi Katus
hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse
teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kert Süsmalainen
620 5680,
[email protected]
2