Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin_Tallinna LV tegevus, linnaosa ajalehes valijatega kohtumise teate mitteavaldamine

Vallavanem Urmas Astel Teie {senderRegDate} nr Palamuse Vallavalitsus {senderRegNumber} [email protected] Meie 14.09.2015 nr 7-5/151030/1503926 Palamuse valla Teataja väljaandmispõhimõtete vastavus põhiseadusele Austatud härra vallavanem Õiguskantsler alustas avalduse alusel menetlust, et kontrollida Palamuse Vallavalitsuse 14.05.2015 korraldusega nr 142 kinnitatud „Palamuse Valla Teataja väljaandmise põhimõtete“ (väljaandmispõhimõtted)1 p 12 ning Palamuse Valla Teataja (Teataja) väljaandmise vastavust põhiseadusele. Väljaandmispõhimõtete punktis 12 sätestatakse, et iga Palamuse Vallavolikogu liige saab üks kord aastas võtta ajalehes sõna või avaldada arvamust lähtudes heast tavast ja ajakirjanduseetikast. 1. Vastavalt Palamuse valla põhimääruse2 § 64 lõikele 6 korraldab Palamuse Vallavalitsus volikogu ja vallavalitsuse istungite ning otsustuste avalikustamist valla internetikodulehel ja vallalehes ning vastutab avaldatava teabe tõepärasuse eest. 2. Palamuse valla (esindaja vallavanem Urmas Astel) ja AS Seitungi vahel Teataja väljaandmiseks sõlmitud töövõtulepingu nr 21-83/3/20153 p 2.1. kohaselt kohustub AS Seitung toimetama Teatajat lähtudes heast ajakirjandustavast ja trükiajakirjandusele esitatavatest nõuetest ning Palamuse Vallavalitsuse juhistest ja soovidest, kusjuures AS Seitung ei vastuta Teataja sisuliste ja faktivigade eest. Lepingu p 1.4. kohaselt lähtutakse Teataja väljaandmisel ka väljaandmispõhimõtetest. Lepingu p 3.1. kohaselt on Palamuse Vallavalitsus kohustatud esitama AS-le Seitung hiljemalt 5 tööpäeva enne kokkulepitud väljaande ilmumise aega väljaandes avaldamisele kuuluvate tema poolt soovitavate artiklite ja teadete tekstid ning muu vajaliku informatsiooni. Lepingu p 3.3. kohaselt maksab Palamuse Vallavalitsus AS-le Seitung Teataja ühe tiraaži koostamise, trükkimise, levitamise ja PDF-de eest 455,05 eurot (hinnale lisandub käibemaks). Lepingu p 3.4. kohaselt juhul, kui lepingu täitmise käigus selgub tööde mahu muutmise vajadus, lepib Palamuse Vallavalitsus koos AS-ga Seitung mahu muutmisega kokku eelnimetatud summa muutmise. Lepingu p 4.2. kohaselt määrab Palamuse Vallavalitsus AS-le Seitung vajaliku informatsiooni andmiseks, tööde kvaliteedi kontrollimiseks esindaja, kellel on õigus kontrollida tööde teostamise käiku, ning AS-l Seitung on kohustus jooksvalt informeerida Palamuse Vallavalitsust tööde teostamise käigus tekkinud probleemidest ning õigus nõuda 1 Nii korraldus kui väljaandmispõhimõtted on kättesaadavad: http://avalik.amphora.ee/palamusevv/index.aspx?type=12&id=25577. 2 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/411062014012. 3 Registreeritud Palamuse valla dokumendiregistris kuupäevaga 28.04.2015, kättesaadav: http://avalik.amphora.ee/palamusevv/index.aspx?org=364&unit=-1.  2 Palamuse Vallavalitsuse juhiseid ja informatsiooni. Teataja toimetajaks oli kuni 08.01.2015 Teataja väljaandmiseni (viimane kaasa arvatud) märgitud4 vallavalitsuse ametnik.5 Lepingu punktidest 5.1. ja 10.4. nende omavahelises koostoimes nähtub, et alates 01.01.2015 on Palamuse Vallavalitsus määranud uue vastutava toimetaja. Lepingu samade punktide kohaselt on alates 01.01.2015 Palamuse valla esindajaks lepingust tulenevate kohustuste täitmisel Urmas Astel (Palamuse vallavanem). 3. Vähemalt alates 2014. a veebruari Teatajast kuni 2015. a aprilli Teatajani (k.a) 6 on volikogu opositsiooni kuuluva volikogu liikme Terje Rudissaare arvamuslugu avaldatud igas Teatajas peale 2014. a juuni ja juuli Teatajate (samas viimases avaldati samuti opositsiooni kuuluva volikogu liikme Urmas Paju arvamuslugu). Arvamuslugudes on kriitiliselt kirjeldatud Teataja väljaandmisele eelnenud kuul volikogus toimunut. 02.04.2015 Teatajas avaldati ühtlasi vallasekretäri vastuartikkel eelmises Teatajas avaldatud Terje Rudissaare arvamusloole. 7 Peale seda on Terje Rudissaar korduvalt avaldanud arvamusloo avaldamiseks ka Teataja järgmistes väljaannetes soovi avaldanud (meilivestlustes vastutava toimetajaga vähemalt kuupäevadel 31.03.2015, 02.05.2015 ja 31.05.2015). Esmalt keeldus vastutav toimetaja (31.03.2015 meilivastuses Terje Rudissaarele) põhjendusega: „Sain vallavanemalt korralduse panna Sinu tekst lehte ilma toimetamata või üldse mitte panna. Kui tahad selle kohta selgitusi küsida, küsi otse vallavanemalt.“ ning seejärel kahel korral (04.05.2015 ja 01.06.2015 meilivastustes) väitega, et leht on juba täis planeeritud, tuues selgituseks, et vastaval kuul toimus palju sündmusi. Esmalt toodud põhjendus seab kahtluse alla ka selle, et järgnenud keeldumiste peamiseks põhjuseks oli leheruumi piiratus. Pigem võis avaldamise takistus peamiselt tuleneda sellest, et sooviavaldajaks oli opositsioonipoliitik. Ühtlasi tuleb märkida, et peale 02.04.2015 Teatajat ilmunud neljas Teatajas (viimane 06.08.2015) ei ole ühegi opositsioonipoliitiku arvamuslugu ilmunud. 4. Ükski seadus ei pane kohalikule omavalitsusele otseselt kohustust välja anda lehte. PS §- st 44 tulenevast teabe saamise põhiõigusest ja sellele vastavast avaliku võimu teabe andmise kohustusest lähtudes panevad õigusaktid kohalikule omavalitsusele teatud teabe avalikustamise kohustusi. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 9 lg 2 punktide 3 ja 4 kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama avalikustamisele kuuluva teabe seaduses sätestatud korras (avalikustamiskohustusega teave on mitteammendavalt loetletud AvTS § 28 lõikes 1) ning andma avalikkusele korrapäraselt teavet avalike ülesannete täitmisest. Teabe avalikustamise kohustustest iseenesest ei tulene samas kohalikule omavalitsusele otseselt lehe väljaandmise kohustust. AvTS § § 30 lg 1 kohaselt on teabevaldaja küll kohustatud teabe avalikustama viisil, mis tagab selle jõudmise võimalikult kiiresti igaüheni, kes teavet vajab8. Seetõttu on kohaliku omavalitsuse initsiatiivil kohaliku lehe väljaandmine iseenesest kahtlemata tunnustust vääriv – seda eriti väikestes kohaliku omavalitsuse üksustes, mille uudistel on väike tõenäosus ületada üleriigilise lehe uudiskünnist. Küsimusi tekitab antud juhul vaid opositsiooni kuuluva volikogu liikme kohtlemine. 4 Vt http://palamuse.kovtp.ee/vallateataja14. 5 Vt http://palamuse.kovtp.ee/kontaktid1. 6 2015. a teatajad kättesaadavad http://palamuse.kovtp.ee/vallateataja ning 2014. a teatajad kättesaadavad: http://palamuse.kovtp.ee/vallateataja14. Arvamuslood on tavaliselt avaldatud teataja teisel leheküljel. 7 Vt http://palamuse.kovtp.ee/documents/824450/5935455/201504.pdf/32e48937-8c95-4ba1-8f00-f36f981b0db6 lk 2. 8 Ka Riigikohus on leidnud, et: „Teabe Riigi Teatajas avaldamine […] võiks olla piisav, kui puuduksid muud tõhusamad mõistlikud vahendid teabe edastamiseks. Kuid antud juhul saanuks valitsus avaldada näiteks pressiteate või edastada teabe kohalikule või üleriigilisele ajalehele või ringhäälingule. Nõnda olnuks isikute reaalsed võimalused otsusest teada saada tunduvalt suuremad. […] Kuigi ka ajakirjanduses, raadios või televisioonis teate avaldamine ei taga täielikult teabe jõudmist huvitatud isikuteni, loob see siiski oluliselt paremad eeldused isikute tulemuslikuks informeerimiseks.“ (RKHKm 07.05.2003 nr 3-3-1-31-03 punktid 32-33)  3 5. Kui kohalik omavalitsus täidab teabe avalikustamise kohustust lehe väljaandmise kaudu, on sealjuures tegemist avaliku ülesandega (isegi kui lehte annab välja kohaliku omavalitsuse ülesandel teine isik9). Kohaliku omavalitsuse poolt või selle ülesandel ja selle eelarvelistest vahenditest välja antav leht ei ole vaba ajakirjanduse põhimõttel toimiv väljaanne, vaid tegu on infokanaliga, mille kaudu edastatakse teavet vastava omavalitsusüksuse inimestele. Nagu ülal viidatud, avaldatakse antud juhul vastavas lehes teavet ka valla põhimäärusest tulenevalt. Isegi see, kui ametlikku teavet esitatakse ajakirjanduslikult loetavas vormis ning lehes on ka meelelahutuslikke uudiseid, kuulutusi ning teateid, ei muuda kohaliku omavalitsuse lehte ajakirjandusväljaandeks tavapärases mõttes. Kohaliku omavalitsuse lehte annab välja kohalik omavalitsus või tema määratud isik ning lehte toimetab kohaliku omavalitsuse määratud isik. Seega määrab kohalik omavalitsus ise olulises osas lehe sisu ning rõhuasetused. Sõltumatu ajakirjanduse üheks tunnuseks on aga muuhulgas ka Eesti ajakirjanduseetika koodeksi10 järgimine, millest tulenevalt ei tohi näiteks ajakirjanik olla kajastatava asutuse või institutsiooni teenistuses (eetikakoodeksi p 2.3). Samal põhimõttel ei saa sõltumatuks pidada lehte, mille toimetaja on õiguslikult (lepingulisel alusel) seotud vallavalitsuse antava sisu ja juhistega. 6. Asjaolule, et Teataja näol ei ole tegemist vaba ajakirjandusväljaandega, viitab ka see, et selle väljaandmispõhimõtted on kehtestatud vallavalitsuse korraldusega. Teataja ei ole seega väljaanne, millele laieneks PS §-st 45 tulenev väljendusvabadus – see on kohaliku omavalitsuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt vallaelanike teavitamine. Seetõttu lasub vallavalitsusel lehe sisu määramisel põhiseaduslik kohustus tagada isikute (põhi)õigused ja vabadused (PS § 14) ning arvestada võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse, õiguspärase ootuse ja teiste avaliku õiguse põhimõtete ja normidega.11 PS § 10 sisaldab demokraatia põhiprintsiipi. Demokraatia põhimõttest tuleneb ka kohaliku omavalitsuse tasandil vähemuse (opositsiooni) kaitse põhimõte ning vähemuse võimalus volikogu töös võrdõiguslikel alustel osaleda ja demokraatlike menetluste raames tehtavaid otsustusi mõjutada oma seisukohtadest lähtuvalt12. 7. Demokraatia, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse nõudeid arvestades tuleb silmas pidada, et volikogus võimul olevatel poliitilistel jõududel on kohaliku omavalitsuse lehes teabe avaldamisel nii või teisiti opositsiooni ees olulised eelised. Isegi kui teavet avaldatakse näiliselt neutraalselt (nt kirjeldatakse volikogus langetatud otsuseid neile samas sisulist hinnangut andmata), antakse sellega kaudselt edasi võimulolijate nägemus. Lisaks on volikogus võimul olevatel poliitilistel jõududel parem võimalus teavet avaldada ka vallavalitsuse esindajate sõnavõttude kaudu. Seetõttu on opositsiooni kuuluvatele volikogu liikmetele võimulolijatega võrdsete võimaluste tagamiseks eriti oluline jätta leheruumi opositsioonipoliitikuile. See on vajalik ka opositsiooni üldist rolli silmas pidades. Demokraatlikus õigusriigis on opositsiooni ülesandeks osundada võimulolijate otsuste ja tegevuste võimalikele puudustele. Kui kohalik omavalitsus valib teabe esitamiseks lehe vormi, milles avaldatakse teavet võimulolijate otsuste ja 9 Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik isik (RKHKo 14.12.2011 3-3-1-72- 11 p 8; vt samast ka viidet varasemale sama seisukohta sisaldavale Riigikohtu erikogu lahendile). Riigikohus on leidnud: „Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas Vangla Ekspressi väljaandmine kujutab endast Justiitsministeeriumi avalik- või eraõiguslikku tegevust. Vaidlus ei käi Vangla Ekspressi väljaandmise üle. Vaidlus käib nimetatud väljaandes vastustaja poolt kaebajat puudutavate andmete ja hinnangute avaldamise üle. Ka siis, kui vastustaja oleks artiklid avaldanud eraõigusliku isiku poolt väljaantavas ajalehes, ei oleks välistatud vastustaja toimingute avalik-õiguslik iseloom.“ (RKHKo 12.06.2012 3-3-1-3-12 p 13, vt samast ka viiteid varasematele samasisulistele Riigikohtu lahenditele). 10 Kättesaadav: http://www.eall.ee/eetikakoodeks.html. 11 Sama kehtib pealegi ka kohaliku omavalitsuse osalemisel eraõiguslikes suhetes – vt RKHKo 14.12.2011 3-3-1- 72-11 p 12. 12 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2012. V. Olle jt. PS § 156 komm nr 1.4., kättesaadav: http://www.pohiseadus.ee/ptk-14/pg-156/.  4 tegevuste kohta, siis on ka kohane võimaldada opositsioonil selles lehes võimulolijate suhtes kriitikat teha. Kui lehe väljaandmise kulusid kaetakse kohaliku omavalitsuse eelarvelistest vahenditest, siis on sellesse põhimõtteliselt panustanud kõik kohalikest elanikest tulumaksumaksjad, sh volikogu opositsiooni kuuluvate liikmete poolt hääletanud. Seetõttu peaks olema iseenesestmõistetav, et igas kohaliku omavalitsuse lehes antakse sõna ka opositsioonile. Loomulikult võivad võimulolijad omakorda lehes opositsiooni kriitikale vastu vaielda. Nii toimib avatud ühiskond ja sünnib avalikkusele läbipaistev demokraatlik debatt. Ühtlasi näitab opositsiooni arvamuse avaldamine ja selle maht võimul oleva poliitilise jõu demokraatliku kultuurikihi paksust. 8. Iseenesest on arusaadav, et avaliku ressursi otstarbeka kasutamise vajadusest lähtuvalt on leheruum piiratud. Seetõttu ei pea opositsioon saama sõna piiramatult. Etteheidetav on siiski, kui opositsiooni sõnavõtuks lehes üldse ruumi ei jäeta. Iga opositsiooni esindaja ei pea küll saama arvamust avaldada igas lehes. Teisest küljest peaks opositsioonil üldiselt olema vabadus omakeskis otsustada, kellele opositsiooni esindajatest sõna anda. Seda silmas pidades võib väljaandmispõhimõtete p 12, mille kohaselt iga Palamuse Vallavolikogu liige saab üks kord aastas võtta ajalehes sõna või avaldada arvamust, olla liigselt opositsiooni ning volikogu liikme vaba mandaadi teostamist piirav. Seisukoht selles küsimuses sõltub sätte tõlgendusest. 9. Sätte sõnastusest ei nähtu otseselt, kas sätte eesmärgiks on piirata volikogu liikme sõnasaamise võimalust ühe korraga aastas (s.t normi tuleb lugeda „ei saa rohkem kui üks kord aastas“) või eesmärgiks on tagada, et volikogu liige saaks sõna vähemalt ühel korral aastas. Punktis 3 kirjeldatud Terje Rudissaare arvamuslugude avaldamisest keeldumine ning väidetav vallavanema suunis viitavad sellele, et vallavalitsus on asunud sätet tõlgendama piiravana (kui vallavalitsus asub siiski sätet tõlgendama vähemalt ühel korral aastas sõnasaamist tagavana, siis oleks kohane õigusselguse huvides sätte sõnastust vastavalt täpsustada, nt lisades sõna vähemalt). Sellega seoses tuleb selgitada väljaandmispõhimõtete õiguslikku olemust. 10. Teavitamisele on omane, et see ei too otseselt kaasa õiguslikke tagajärgi – inimeste teavitamine ei pane inimestele vahetult kohustusi ega anna õigusi. Seetõttu loetakse avalikkuse teavitamine toiminguks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 mõttes.13 Arvestades asjaolu, et vallavalitsus on väljaandmispõhimõtted andnud korraldusega (üksikakt 14) ja mitte määrusega (õigusnorme kehtestav üldakt), võib järeldada, et vallavalitsus ei ole soovinud väljaandmispõhimõtteid kehtestada mitte siduva õigusnormina, vaid haldussisese juhise ehk halduseeskirjana, mis on suunatud eelkõige haldusele enesele juhisena vastava teavitamistoimingu sooritamisel (vrdl RKHKo 02.04.2014 3-3-1-72-13 p 14). Sellest tuleneb omakorda, et tegemist on vaid üldise suunisena, mis ei tohi takistada ega välistada haldusorganil igal üksikjuhul kaalutlusõiguse teostamist ja vajadusel suunisest kõrvalekaldumist. Kui haldusorgan ei teosta kaalutlusõigust, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (vrdl RKHKo 02.04.2014 3-3-1-72-13 punktid 19 ja 21). Teisisõnu, isegi kui väljaandmispõhimõtete p 12 on mõeldud piiravana, ei välista see teistkordse avaldamise taotluse rahuldamist – seda tuleb igakordselt sisuliselt kaaluda. Kui see on põhjendatud konkreetse juhtumi asjaoludest lähtuvalt, tuleb sõna siiski anda, ning kui see ei ole põhjendatud, tuleb keeldumist avaldamist taotlenud volikogu liikmele põhjendada. 13 A.Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat, lk 468. 14 Üksikakti vormis kehtestatakse Eestis tavapäraselt ka asutusesiseseid üldise iseloomuga eeskirju. A.Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat, lk 451. Üldaktid ehk üldkehtivaid (asutusest väljapoole suunatud) õigusnorme sisaldavad õigusaktid tuleb aga KOKS § 7 lg 1 kohaselt kehtestada määrusega.  5 11. Kaalumist teostades tuleb ka silmas pidada, et opositsioonile arvamuse avaldamise võimaldamine on kohaliku võimu läbipaistva teostamise seisukohast kaaluka tähendusega. Seetõttu võib tõsiselt kahelda, kas leheruumi täites on kohane kaalutlus eelistada näiteks toimunud õpilasvahetust või spordivõistlust kirjeldavat artiklit (nagu neid rohkesti 2015. a maist augustini avaldatud Teatajatest leiab) opositsioonile sõna andmisele. Arvestada tuleb ka seda, et opositsiooni kuuluvaid volikogu liikmeid on mõnes kohalikus omavalitsuses arvuliselt nii vähe, et kui neist igaühele lehes ainult kord aastas sõna anda, siis ainult kord kuus ilmuva lehe puhul ei ole opositsioonil võimalik igas lehes sõna võtta (see kehtib volikogu koosseisu vaadates 15 ka Palamuse valla puhul). Sellest omakorda võib kaudselt tuleneda veel üks negatiivne mõju volikogu liikme vaba mandaadi teostamisele – volikogus esindatud poliitilised jõud võivad n-ö fraktsioonidistsipliini kaudu mõjutada vastavat jõudu esindavat volikogu liiget talle olulises küsimuses sõnavõtust loobuma, et hoida arvamuslugude ruumi poliitiliselt kõige kriitilisemate küsimuste (nt eelarvemenetluse) ajaks. 12. Veel tekib küsimus, kas väljaandmispõhimõtete p 12 välistab punktides 6 ja 14 toodud juhul arvamuse avaldamise, kui volikogu liige on eelnevalt mingis teises küsimuses sel aastal juba arvamust avaldanud (ja ka vastupidi). Nimelt peab väljaandmispõhimõtete p 6 kohaselt toimetaja konflikti sisaldava materjali puhul andma võimaluse kõikidele osapooltele arvamuse (seisukoha) avaldamiseks ning p 14 kohaselt tuleb isikule pakkuda kommentaari või vastulause võimalust samas lehenumbris, kus tema kohta avaldatakse süüdistusi. Volikogu liikme selgituse või arvamuse küsimine võib ka muul põhjusel vajalikuks osutuda. Teisisõnu tekib küsimus, kas arvesse lähevad vaid volikogu liikme enda initsiatiivil avaldatud arvamused. 13. Samuti tekib küsimus, kas arvesse läheb sama isiku poolt kirjutatud artikkel, mille sisu ei ole seotud volikogu liikmeks olekuga (nt laulukoori kuuluva volikogu liikme kirjeldus kontsertreisist). Sel juhul võib volikogu liikme võimaluste piiramine tuua kaasa negatiivse mõju ka isiku põhiõiguste teostamisele n-ö tavakodanikuna. Nii on väljendusvabaduse (PS § 45) teostamise võimalused teiste tavakodanikega võrreldes koguni piiratumad, kui isik ei saa avaldada poliitikaga mitteseotud artiklit seetõttu, et ta on volikogu liikmena varem samal aastal juba avaldatud. Volikogu liikmeks olek peaks avalike ülesannete täitmise vajadusest lähtuvalt isikule võimalusi juurde andma, mitte neid vähendama. 14. Sõnastuse pinnalt ei ole ka selge, kuidas arvestada seda üht korda aastas ehk kas mõeldud on kalendriaastat või järgmise Teataja avaldamise ajale eelnenud 365 päeva. Ühtlasi tekib küsimus, kas väljaandmispõhimõtete kinnitamisele ja nendest teavitamisele eelnenud aega võib arvesse võtta. 04.06.2015 Teatajas16 avaldatud teate kohaselt hakkasid väljaandmispõhimõtted kehtima alates 01.06.2015. Terje Rudissaare arvamusloo avaldamisest on aga keeldutud juba alates Teataja maikuu väljaandest. Niisiis ei ole Terje Rudissaar saanud väljaandmispõhimõtete jõustumisest alates veel kordagi arvamust avaldada. Tema arvamuslugude avaldamine enne väljaandmispõhimõtete jõustumist ilmunud Teatajates ei saa takistuseks olla, sest enne sätte jõustumist heas usus tehtud isiku toiminguid ei peaks õiguskindluse põhimõttest tulenevalt isiku kahjuks tagasiulatuvalt arvestama. Teisisõnu tuleks peale väljaandmispõhimõtete vastuvõtmist vähemalt üks Terje Rudissaare arvamuslugu avaldada sõltumata väljaandmispõhimõtete punktile 12 antavast tõlgendusest. 15. Võrdse kohtlemise nõuet arvestades on küsitav ka lehe toimetajale väidetavalt vallavanema poolt antud juhis (vt p 3) avaldada Terje Rudissaare arvamuslugu toimetamata. 15 Vt http://palamuse.kovtp.ee/kontaktid1. 16 Kättesaadav: http://palamuse.kovtp.ee/documents/824450/5935455/201506.pdf/3b68bbcf-18a1-489a-b73b- 4e3322f4c31f lk 3.  6 Ootan Palamuse Vallavalitsuse seisukohta hiljemalt 09.10.2015. Kui vallavalitsus otsustab väljaandmispõhimõtteid ja nende rakendamispraktikat muuta, siis piisab muudatustest teavitamisest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Koopia: AS Seitung Palamuse Vallavolikogu Liina Lust 693 8429 [email protected]  Aleksandr Tšaplõgin Teie 19.08.2025 nr Riigikogu [email protected] Meie 22.09.2025 nr 7-5/251951/2506836 Valijatega kohtumise teate avaldamata jätmine linna väljaandes Austatud Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin Tänan Teid pöördumise eest. Palusite õiguskantsleri hinnangut, kas Tallinna Linnavalitsus toimis seaduspäraselt, kui jättis enda väljaandes „Lasnamäe Leht“ avaldamata Teie kuulutuse valijatega kohtumise kohta. Leian, et sellise teate mitteavaldamist ei saa pidada seadusevastaseks. 2017. aastal juhtisin Riigikogu tähelepanu munitsipaallehtede väljaandmisega seotud probleemidele (vt ettekannet alates punktist 10). Muu hulgas selgitasin, et erakonnaseaduse § 121 lõige 3 käsitleb keelatud annetusena ka avalike vahendite (v.a erakonnaseaduse alusel makstavate riigieelarveliste eraldiste) kasutamist erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku valimiskampaania korraldamiseks. Samas sättes on öeldud, et avalikud vahendid on ka kohaliku omavalitsuse eelarvelised vahendid. Neid vahendeid kasutatakse ka Lasnamäe Lehe väljaandmisel. Mainisin ühe probleemina, et erakonnaseaduse selle keelu kohaldamine ei sõltu isegi sellest, kas sellega luuakse kandidaadile teiste kandidaatidega võrreldes eelis või mitte. Pakkusin välja (ettekande p 17), et munitsipaalmeedias võiks olla lubatud poliitikute ja kandidaatide teavet avaldada tingimusel, et seda tehakse poliitiliselt tasakaalustatult. Riigikogu menetluses on praegu erakonnaseaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (585 SE). Selle eelnõuga on kavas muuta nii annetuse mõistet kui ka annetuskeeldu käsitlevaid sätteid. Riigikogu põhiseaduskomisjoni 15. aprilli 2025. a istungi protokollist selgub, et komisjon valmistab ette enda muudatusettepanekuid. Ka Teil on võimalik pakkuda põhiseaduskomisjonile oma lahendusi. Võrdse kohtlemise põhimõtet (põhiseaduse § 12) silmas pidades olen alati oluliseks pidanud, et kui munitsipaallehes siiski on avaldatud võimulolijate arvamusi, siis tuleb lehes sõna anda ka opositsioonile (vt lisatud õiguskantsleri 14.09.2015 kirja Palamuse Vallavalitsusele). Lasnamäe Lehe viimaste kuude väljaannetes ei ole avaldatud teavet selle kohta, millal toimuvad võimul olevate poliitikute või erakondade kohtumised valijatega. Seega pole põhjust öelda, et Lasnamäe Leht on Teie teate avaldamata jätmisel poliitikuid ebavõrdselt kohelnud.  2 Alates 10. oktoobrist 2025 (mõningate eranditega) hakkavad kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. a määruses (EL) 2024/900 sätestatud nõuded. See tähendab, et alates sellest kuupäevast laienevad teabe avaldamisele mõneti teistsugused reeglid, kui siinses kirjas on selgitatud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Lisa: õiguskantsleri 14.09.2015 kiri Palamuse Vallavalitsusele Liina Lust-Vedder 693 8429 [email protected]