Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet_vastus

Geili Pais Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Teie 18.08.2025 nr 22-3/25-11136-001 Amet [email protected] Meie 05.09.2025 nr 1-17/25/3705-2 Vastuskiri Austatud Geili Pais Täname pöördumise eest seoses elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 3 punkti 265 ning § 89 lõigete 31 ja 4 tõlgendamisega. Oma selgitustaotluses palute vastuseid viiele küsimusele. 1. Kui tarbijaga on sõlmitud fikseeritud hinnaga leping enne ELTS § 3 punkti 26 5 jõustumist ning lepingus ei ole fikseeritud mitte elektrihind vaid maksmisele kuuluv lõpphind, siis kas sellist lepingut peaks pidama fikseeritud elektrihinnaga lepinguks ELTS § 3 punkti 26 5 mõistes? Kas ja kuidas mõjutab ELTS § 3 punkt 265 jõustumine selliseid lepinguid? Tarbijaga sõlmitud fikseeritud hinnaga lepingut peab lugema fikseeritud hinnaga lepinguks ELTS § 3 punkti 265 mõistes, olenemata asjaolust kas kõnealune leping on sõlmitud enne või pärast ELTS § 3 punkti 265 jõustumist. ELTS reguleerib elektri kui kauba lepingut ehk elektrilepingut, mis on elektrienergia müümise leping (ELTS § 3 p 83 ). Elektriarve koosneb kolmest peamisest komponendist: elektrienergia hinnast, riiklikest maksudest, milleks on taastuvenergia tasu, aktsiis ja käibemaks ning võrgutasust (ELTS § 751 lg 21 ), ehk ELTS § 3 punkt 265 käib elektrilepingus vaid elektrienergia hinna komponendi kohta. Elektrienergia maksumus sõltub sellest, milline on tarbija elektripakett ja kuine elektritarbimine. Elektrienergia hinna sisse on arvestatud marginaal, mis katab elektrimüüja riskid ja tegutsemiskulud ning kuutasu, millest muuhulgas hoitakse üleval infosüsteeme ja arendatakse veebirakendusi. Nii võrguteenuse tasu kui riiklike maksude kogumaksumus sõltub samuti sellest, kui palju elektrit on tarbitud, kuid need komponendid ei sõltu elektrienergia hinnast ja ei lähe ELTS § 3 punkt 265 mõiste alla. ELTS-s reguleerimata sisu osas kohaldatakse liitumislepingule, võrgulepingule, elektrilepingule ja agregeerimislepingule võlaõigusseadust (ELTS § 83 lg 3). Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 2. Kuidas tõlgendada ELTS § 89 lõiget 31 fikseeritud elektrihinnaga lepingute puhul, mille eritingimustes on toodud fikseeritud koguhind, mis sisaldab käibemaksu (täpsustamata hinnale kohalduvat käibemaksumäära)? Kas fikseeritud lõpphinna muutmine peaks olema ettevõtjal käibemaksumäära tõusmisel vajalik ELTS § 89 lõike 31 mõistes, kui fikseeritud lõpphinnaga leping kohalduvat käibemaksumäära ette ei näe? Tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping on fikseeritud kehtivusajaga elektrimüügileping, mille lepingulised tingimused ja elektrihind püsivad lepingu kehtivusajal muutumatuna (ELTS § 3 p 265 ). Erisus tekib siinkohal asjaolus, mis tasu täpselt lepingus fikseeritud on. Kui lepingu eritingimustes on fikseeritud elektri koguhind, mis sisaldab ka käibemaksu (täpsustamata hinnale kohalduvat käibemaksumäära) ja võrgutasu, siis ei ole tegemist ELTS-i § 3 p 265 osas ette nähtud fikseeritud elektrihinna lepinguga, vaid muu lepinguga, mida reguleerib võlaõigusseadus. Fikseeritud hinnaga elektrimüügilepingute puhul tohib muutuda see komponent, mida ei ole fikseeritud elektrimüügihinna sisse arvestatud ning kõnealune komponent on tähtajalise fikseeritud elektrilepingu vältel muutunud, näiteks võrguteenuse tasu või käibemaksumäär. ELTS § 89 lõike 31 alusel tohib fikseeritud elektrimüügilepingus muuta ka elektrimüügihinda juhul kui kui muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutmisest. Eeltoodud tõlgendust toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 15a sätestatud mõiste, mille kohaselt on kindlaksmääratud tähtaja ja kindlaksmääratud hinnaga elektrivarustusleping tarnija ja lõpptarbija vaheline elektrivarustusleping, mis tagab samad lepingulised tingimused, sealhulgas hinna kogu lepingu kehtivusaja jooksul, ent võib kindlaksmääratud hinna piires sisaldada paindlikku elementi, näiteks koos tipptunni ja tipptunnivälise hinna varieeruvusega, ning mille puhul ainukesed muutused lõplikus arves saavad tuleneda tarnijate poolt kindlaksmääramata elementidest, nagu maksud ja lõivud. Näitena saab tuua 13.06.2025 jõustunud tasakaalustamisvõimsuse kulu hankimise rahastamise põhimõtte (ELTS § 531 ). ELTS § 531 lõike 1 alusel süsteemihaldur (Elering AS) avaldab oma veebilehel bilansiteenuse lisatasu, nn sagedusreservide tasu, mida lõppkokkuvõttes peavad katma tarbija ja tootja. See tasu võimaldab süsteemihalduril elektrisüsteemi sageduse hoidmiseks vajalike võimsuste hankimise kulude katmist bilansihalduritega arveldamise teel. See on täiesti uus tasu, mida ei ole varem fikseeritud hinnaga lepingu sisse arvestatud ning seda on lubatud elektrimüüjal nüüd fikseeritud hinnaga lepingusse arvata. 3. Kuidas peaks tõlgendama ELTS § 89 lõikes 3 1 toodud asjaolu, et õigusakti muutmisega kaasneb vajadus lepingu muutmiseks? Kas selline vajadus seisneb üksnes selles, et muutmata kujul oleks leping vastuolus uue kohalduva õigusaktiga või oli eelnõu eesmärk võimaldada ka muul juhul lepingu muutmist (nt kui õigusakti muudatus põhjustab ettevõtja kulude suurenemist)? ELTS § 89 lõige 31 lubab müüjal lepingut ühepoolset muuta vaid juhul, kui õigusakti muutmisega kaasneb vajadus lepingu muutmiseks. Näiteks kui elektrimüügihinda lisanduvad uued kulud, mida seal varem ei olnud ja mida seetõttu ei olnud elektrimüüjal fikseeritud lepingut tehes võimalik arvesse võtta. Olukord, kus lepingut tuleb muuta käibemaksumäära, aktsiiside või muude avalikõiguslike õigusaktidega kehtestatud tingimuste ja tasude muutumisel ei ole ELTSiga reguleeritav, kuna elektrilepingu all mõistetakse vaid elektrimüügi hinna komponenti vastavalt ELTS § 3 punktile 83 , mis ütleb, et elektrileping on elektrienergia müümise leping, sealhulgas füüsilise või juriidilise isiku ja tootja vaheline taastuvelektrienergia müügileping, välja arvatud elektrienergia tuletisinstrumendi leping. ELTS § 89 lõige 4 kolmas lause ütleb, et kui elektrimüüja või agregaator tulenevalt õigusaktist muudab elektrilepingut või agregeerimislepingut, ei vabasta see tarbijat ennetähtaegse lõpetamise tasu maksmisest. Tuleb märkida, et elektrimüüja või agregaatori poolsed lepingu muudatused, mis ei tulene õigusakti muudatusest, annavad tarbijale õiguse lepingust väljuda ennetähtaegse lõpetamise tasu maksmata. 4. Selleks, et mõista muudatuse tagamaid ja selle tõlgendusi, siis millistest kaalutlustest tulenevalt on ELTS § 89 lõikega 31 pandud maksutõusudega kaasnev hinnarisk ettevõtjalt tarbijale? Kas eelnõu koostamisel analüüsiti muudatuse mõju tarbijatele (seletuskirjast seda ei nähtunud)? Kas ja milliseid õiguskaitsevahendid peaks Teie hinnangul sarnases olukorras olev tarbija kasutama, kui tal puudub võimekus kallinenud hinnaga elektrit osta ning pole ka vahendeid mitmeaastase lepingu leppetrahvi tasumiseks? Nagu eelnevates punktides kirjeldatud, siis ELTS § 89 lõige 31 ei reguleeri lepingu muudatust tulenevalt maksude tõusust, mis ei ole elektrimüügihinna osa. Lepingud, mis on fikseerinud tarbijale koguhinna, sealjuures lisaks elektrihinnale ka võrguteenuse hinna ja maksud käsitletakse vastavalt võlaõigusseadusele ja ei kuulu ELTSi reguleerimise alla, kuna ei ole elektrituruseaduse kohased fikseeritud elektrihinna lepingud. 5. Kas Kliimaministeeriumi hinnangul kehtivad ELTS § 89 lõiked 3 1 ja 4 nii enne seadusemuudatuse jõustumist kui pärast seda sõlmitud lepingutele üheselt? St, kas muudatusel on tagasiulatuv jõud reguleerimaks lepinguid, mis on sõlmitud enne sätte jõustumist? Jah, nimetatud sätteid saab kohaldada ka enne seadusemuudatuse jõustumist sõlmitud lepingutele. Oluline on rõhutada ELTS § 89 lõikes 31 olevat lause teist poolt: „Müüja võib ühepoolselt muuta elektrilepingu ja agregeerimislepingu tingimusi, kui muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutmisest.“ ELTS § 89 lõike 31 näol on tegemist uue sättega, mis jõustus 13.06.2025. Säte tagab nüüdsest õigusselguse olukordades, kus õigusakti muudatus toob kaasa vajaduse muuta ka lepingut. ELTS § 89 lõige 4 oli juba varasemalt seaduses, kuid 13.06.2025 jõustunud muudatusega lisandus lõikesse kolmas lause: „Kui elektrimüüja või agregaator tulenevalt õigusaktist muudab elektrilepingut või agregeerimislepingut, ei vabasta see tarbijat ennetähtaegse lõpetamise tasu maksmisest.“ Antud juhul ei ole ette nähtud tagasiulatuvat mõju selles mõttes, et säte annab õiguse muuta lepinguid ainult pärast selle jõustumist jõustunud õigusakti muudatuste tõttu. Loodame, et meie vastus on abiks Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Uiga energeetika ja maavarade asekantsler Marie-Ursula Vaks, 5395 6695 [email protected]  Mart Blöndal Teie 16.07.2025 Advokaadibüroo COBALT OÜ [email protected] Meie 30.07.2025 nr 1-17/25/3282-2 Vastus selgitustaotlusele seoses elektrituruseaduse tõlgendamisega Austatud Mart Blöndal Täname pöördumise eest. Selgitame, et elektrituruseaduse § 89 lg 31 kohaselt on elektrienergia müüjal õigus muuta ühepoolselt elektrilepingu ja agregeerimislepingu tingimusi, kui muutmise vajadus tuleneb otseselt õigusaktide muutmisest. Seaduse sätte alusel on mõeldud olukorda, kus lepingute ühepoolne muutmine seoses käibemaksumäära, aktsiiside, tollimaksu või muude avalikõiguslike õigusaktidega kehtestatud tingimuste ja tasude muutumisel on lubatav. Tegemist on olukorraga, mida pooled ei saanud ette näha ning sellises olukorras lepingu muutmine ei ole lepingu rikkumine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Vaks energeetikaosakonna juhataja energeetika ja maavarade asekantsleri ülesannetes Marie-Ursula Vaks, 639 7674 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Õiguskantsleri Kantselei Teie 05.08.2025 nr 6-1/251636/2505703 [email protected] Kohtu 8, 15193 Tallinn Meie 12.09.2025 nr 2-3/2025/0983 Vastus päringule Austatud Evelin Lopman Olete esitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) päringu seoses 13.06.2025 jõustunud elektrituruseaduse (ELTS) § 89 lõigetega 31 ja 4. Soovite TTJA hinnangut jõustunud sätete tõlgendamisest ja kohaldamisest ning sisendit kõnealuste normide rakendamisel tekkinud turuolukorrast. Selgitame esmalt, et TTJA ei olnud kaasatud eelnõu menetlusse, millega kõnealused ELTS § 89 lõiked 31 ja 4 vastu võeti, mistõttu oleme sätete tõlgendamise osas küsinud selgitusi eelnõu menetluse algatanud Kliimaministeeriumilt. Lisaks oleme kõnealuste sätete muutmiseks esitanud Kliimaministeeriumile ka omapoolsed ettepanekud. Esitame oma vastused ja seisukohad vastavalt Teie päringus esitatud küsimustele. „Palun Teie hinnangut vaidlustatud normile tarbija ja müüja õiguste ja kohustuste tasakaalu vaates. Kas Teie hinnangul on norm õigusselge ning poolte õigused tasakaalus?“ TTJA hinnangul ei ole ELTS § 89 lõikega 31 õigusselgus tagatud ning poolte õigused ei ole jõustunud muudatuses tasakaalus. ELTS § 89 lõigetega 31 ja 4 on pandud õigusaktidest tulenevate muudatustega kaasnev risk ettevõtjalt tarbijale. TTJA soovib rõhutada, et kõnealuste sätete jõustumine vahetult enne käibemaksumäära muutumist on tekitanud paljudes tarbijates mõistetavat pahameelt. TTJA hinnangul annab kehtiv sõnastus kauplejatele ulatusliku võimaluse lepingu tingimuste muutmiseks, kuna sätte kohaselt on lepingu ühepoolse muutmise ainsaks kindlaks eelduseks õigusakti muutumine. Sättes ei ole kitsendatud seda, milline õigusakti muudatus peaks andma müüjale õiguse lepingutingimusi ühepoolselt muuta. TTJA hinnangul on ebaselge, kas muudatuse vajadus võib tuleneda mistahes õigusakti muutmisest, mis müüjat teenuse pakkumisel mõjutab (nt täiendavad kohustused, mis võivad tuua müüjale lisakulutusi) või tuleks lähtuda sellest, et lepingu muutmine peab õigusakti muutmisest tingitult olema ilmtingimata vajalik (leping ei vastaks õigusakti muutmisel enam seadusele). Kõnealused sätted sellele vastust ei anna, mistõttu on praktikas ettevõtjad regulatsiooni laialt ja endale Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 kasulikult tõlgendanud. Kuivõrd sättest ega eelnõu seletuskirjast muutmise vajaduse tähendust ei tulenenud, siis küsis TTJA selles osas selgitust Kliimaministeeriumilt, kelle vastus oli järgnev: „ELTS § 89 lõige 31 lubab müüjal lepingut ühepoolset muuta vaid juhul, kui õigusakti muutmisega kaasneb vajadus lepingu muutmiseks. Näiteks kui elektrimüügihinda lisanduvad uued kulud, mida seal varem ei olnud ja mida seetõttu ei olnud elektrimüüjal fikseeritud lepingut tehes võimalik arvesse võtta. Olukord, kus lepingut tuleb muuta käibemaksumäära, aktsiiside või muude avalikõiguslike õigusaktidega kehtestatud tingimuste ja tasude muutumisel ei ole ELTSiga reguleeritav, kuna elektrilepingu all mõistetakse vaid elektrimüügi hinna komponenti vastavalt ELTS § 3 punktile 83, mis ütleb, et elektrileping on elektrienergia müümise leping, sealhulgas füüsilise või juriidilise isiku ja tootja vaheline taastuvelektrienergia müügileping, välja arvatud elektrienergia tuletisinstrumendi leping. ELTS § 89 lõige 4 kolmas lause ütleb, et kui elektrimüüja või agregaator tulenevalt õigusaktist muudab elektrilepingut või agregeerimislepingut, ei vabasta see tarbijat ennetähtaegse lõpetamise tasu maksmisest. Tuleb märkida, et elektrimüüja või agregaatori poolsed lepingu muudatused, mis ei tulene õigusakti muudatusest, annavad tarbijale õiguse lepingust väljuda ennetähtaegse lõpetamise tasu maksmata. /…/ Nagu eelnevates punktides kirjeldatud, siis ELTS § 89 lõige 31 ei reguleeri lepingu muudatust tulenevalt maksude tõusust, mis ei ole elektrimüügihinna osa. Lepingud, mis on fikseerinud tarbijale koguhinna, sealjuures lisaks elektrihinnale ka võrguteenuse hinna ja maksud käsitletakse vastavalt võlaõigusseadusele ja ei kuulu ELTSi reguleerimise alla, kuna ei ole elektrituruseaduse kohased fikseeritud elektrihinna lepingud.„ Kliimaministeeriumi selgitustest nähtuvalt peaks sätteid tõlgendama hoopis selliselt, et need võimaldavad muuta üksnes elektrimüügi hinna komponenti (mitte aga riiklikke maksumäärasid). Kliimaministeerium põhjendab tõlgendust läbi ELTS § 3 punktis 83 toodud elektrilepingu definitsiooni. TTJA hinnangul ei tulene elektrilepingu definitsioonist seda, et leping käsitleks üksnes elektrimüügi hinna komponenti. Asjaolu, et elektrilepingu esemeks on elektrienergia müümine, ei tähenda TTJA hinnangul seda, et elektrienergia müügiga kaasnevad tingimused (sh riiklikud maksud ja müügiga seotud muud tingimused) ei oleks elektrilepingu osaks. Kui ELTS-i regulatsiooni eesmärk oli Kliimaministeeriumi selgitatule vastav, siis leiab TTJA, et tegu on äärmiselt ebaselge regulatsiooniga, mida ei suuda eesmärgipäraselt tõlgendada ei kauplejad ega tarbijad. Regulatsiooni ebaselgust ilmestab asjaolu, et praktikas on kauplejad ELTS § 89 lõiget 31 rakendanud just käibemaksumäära tõusuga seonduvalt lepinguid muutes. Tekkinud on olukord, kus tarbijad ei saa ega oska regulatsiooni ebaselgust arvestades oma õigusi kaitsta ning kannavad seega majanduslikku kahju. Olenemata sellest, kuidas ELTS § 89 lõikeid 31 ja 4 tõlgendada, on TTJA hinnangul jõustunud sätete oluliseks probleemkohaks ka poolte õiguste ja kohustuste tasakaal. Fikseeritud hindadega tähtajaliste lepingute sõlmimisel võtavad TTJA hinnangul mõlemad lepingupooled omamoodi riski, leppides kokku lepingu hinnas, mis kehtib sõltumata ümbritsevast keskkonnast kuni lepingu lõpuni. ELTS § 89 lõige 4 näeb ette, et tarbijal on õigus muudatusega mitte nõustumisel leping üles öelda, kuid see ei vabasta tarbijat ennetähtaegse lepingu lõpetamise tasu maksmisest. Kõnealused sätted seavad õigusakti muutumisest tuleneva riski tarbijale - seadusandja on lubanud elektrimüüjal ühepoolselt lepingu tingimusi (sh vähemalt elektrihinda) muuta ning samas ei anna tarbijale ühtegi mõistlikku õiguskaitsevahendit muudatustega mittenõustumisel. Tarbijad peavad kaupleja poolt ühepoolselt muudetud hinnaga leppima või 2 (6) maksma kauplejale leppetrahvi, ehk mõlemal juhul on majanduslikult kaotavaks pooleks üksnes tarbija. „Kui Teil on tarbijavaidluste lahendamise pinnal kogunenud sellekohast kogemust ja teavet, siis palun kirjeldage, milline on olnud Teile teadaolev praktika fikseeritud elektrihinna lepingute puhul? Kas Teie poole on praegu mõni inimene fikseeritud elektrihinnaga lepingu muutmise pärast pöördunud? Kas näete selle küsimuse lahendamisel tarbija vaidluste komisjonis perspektiivi (arvestades, et üksnes kohus saab jätta põhiseadusega vastuolus oleva sätte kohaldamata)? Kas Teie kogemusel on praktikas elektrimüüjad jätnud endale võimaluse käibemaksu määra tõusmisel ka fikseeritud elektrihinnaga lepingute puhul kokkulepitud hinda muuta?“ TTJA-le on alates käesoleva aasta juunist laekunud üle 10 selgitustaotluse ja tarbijavaidluste komisjonile (edaspidi TVK) 9 avaldust seoses käibemaksumäära muutusest tingitud tähtajaliste fikseeritud hinnaga lepingute hinna muutmisega (kõik avaldused on esitatud sama grupi ettevõtete vastu, osad selgitustaotluse saatjad otsustasid pöörduda ka TVK poole). Esitatud avaldustest on komisjoni menetlusse jõudnud üks vaidlus ning see lõppes kompromissiga. Ülejäänud avalduste osas on kaupleja andnud teada, et kaupleja ja tarbija on saavutanud menetlusvälise lahenduse tarbija avalduses esitatud pöördumisele. Komisjoni sekretariaat ootab tarbijatelt kinnitusi kokkuleppe saavutamise kohta. Kõikide pöördumiste puhul on seni olnud tegu tähtajaliste fikseeritud hinnaga lepingutega, mille tingimustes oli fikseeritud käibemaksu sisaldav koguhind (täpsustamata hinnale kohalduvat käibemaksumäära). Tarbijate pöördumisest nähtus, et kauplejad olid fikseeritud koguhinnaga lepinguid ühepoolselt ELTS § 89 lõigetele 31 ja 4 tuginedes muutnud. TVK on erapooletu komisjon, mis teeb otsused sõltumatult ja iseseisvalt ning seadust ise tõlgendades. Kuivõrd seni ei ole sellised avaldused TVK otsuseni jõudnud, siis ei ole võimalik kindlalt ette näha nende tulemust. Samas TTJA kahtleb, et vaidlust lahendav organ jõuaks ELTS-i tõlgendades selleni, et ELTS § 89 lõike 31 puhul võib lähtudes ELTS § 3 punktist 83 muutuda üksnes elektrihind (mitte riiklikud maksud ja muud tingimused). TTJA hinnangul võib aga vaidluste lahendamisel olla perspektiivi sõltuvalt sellest, kuidas on lepingutingimustes defineeritud fikseeritav hind (kas fikseeritud on elektrihind või koguhind koos elektrihinnale lisanduvate maksude ja tasudega). Kui lepingus on fikseeritud koguhind (mis sisaldab käibemaksumäära) ning käibemaksumäära ei ole täpsustatud, on TTJA esialgne hinnang, et kauplejal ei peaks esinema käibemaksumäära muutumisel ELTS § 89 lõikele 31 vastavat vajadust lepingu muutmiseks (hind on fikseeritud olenemata kohalduvast käibemaksumäärast). Ka tarbijate õigustatud ootus fikseeritud koguhinna säilimisele on selliste lepingute puhul kõrgem. TTJA leiab, et ELTS § 89 lõiget 31 võiks tarbijaõigusi arvestades tõlgendada kitsalt ka muutmise vajadusest nähtuvalt – st, et muudatus on vajalik üksnes juhul, kui lepingut muutmata ei vastaks leping või teenus enam õigusaktile. Samas ei ole TTJA kindel, et sellise tõlgenduseni jõuaks ka lepingulisi vaidlusi lahendavad organid. „Kas Teie kogemusel on praktikas elektrimüüjad jätnud endale võimaluse käibemaksu määra tõusmisel ka fikseeritud elektrihinnaga lepingute puhul kokkulepitud hinda muuta? Isegi kui fikseeritud hinnaga lepingute üldtingimustes jäetud võimalus maksumäära muutumisest tulenevalt hinda ühepoolselt muuta, kas see on fikseeritud hinnaga lepingu olemust arvestades pigem ebatavaline. Kas selline tüüptingimus võiks Teie hinnangul olla vastuolus fikseeritud hinnaga elektrilepingu olemusega?“ TTJA-le teadaolevalt on esinenud olukordi, kus selliseid tüüptingimusi fikseeritud hinnaga lepingutesse lisatakse, kuid TTJA-l ei ole piisavalt infot, et pidada ei ole sellist tüüptingimuse kasutamist tavapäraseks. 3 (6) TTJA hinnangul on tüüptingimus, mis annab võimaluse fikseeritud hinna muutmiseks, vastuolus fikseeritud hinnaga lepingu olemusega. Leiame, et olukorras, kus tähtajalised fikseeritud hinnaga lepingud on sõlmitud enne kõnealuse ELTS redaktsiooni jõustumist, tuleks arvesse võtta ka tarbija õigustatud ootust lepinguvabaduse ja õiguskindluse põhimõtete rakendamisele. Tarbijakaitse seisukohast on oluline, et tarbijal oleks lepingut sõlmides võimalik teha vabatahtlik ja teadlik otsus ning arvestada, et leping kehtib kokkulepitud tingimustel. Enne ELTS § 89 lõike 31 jõustumist oleks võinud sellist tüüptingimust pidada tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 14 tähenduses. ELTS § 89 lõike 31 jõustumine on aga tekitanud sellisele muutmisele võimaliku õigusliku aluse. „Milliseid probleeme lisaks avalduses väljatoodud käibemaksu küsimusele võib normi rakendamisel praktikas veel kerkida?“ TTJA hinnangul annab ELTS § 89 lõike 31 üldine sõnastus elektrimüüjale liialt suure otsustusruumi lepingu ühepoolseks muutmiseks. St nagu ka eelnevalt välja toodud, võib õigusakti muutus seisneda ka sellistes asjaoludes, mis tarbijat otseselt ei puuduta, kuid millest tulenevalt võib elektrimüüja soovida lepingut muuta. Näiteks võib kaupleja põhjendada lepingu (hinna) muutmist sellega, et kauplejale kohaldub õigusakti muutmisega täiendav kohustus, mistõttu muutub teenuse osutamine (majandustegevuses tegutsemine) kallimaks. Isegi kui muudatus ei too kauplejale kaasa reaalset kulude kasvu (nt olemasoleva ressursi ümberkorraldamisel), võib kaupleja kasutada seda võimalusena hinna tõstmiseks. Kusjuures tarbijal puuduks igasugune võimalus kaupleja reaalsete kulude kasvamist kontrollida. Siinjuures on oluline märkida, et lepingu muutmise võimalus on ette nähtud vaid kauplejale, ehk kui õigusaktiga leevendatakse kauplejale kehtivaid nõudeid ning teenuse osutamine muutuks odavamaks, ei esine kauplejal kohustust lepingut tarbijale soodsamaks muuta. Kuigi Kliimaministeeriumi viimaste selgituste kohaselt ei kohaldu ELTS § 89 lõiked 31 ja 4 riiklike maksude muutumisele, siis kuivõrd kauplejad on praktikas regulatsiooni siiski ka nendele kohalduvalt tõlgendanud, on TTJA hinnangul siinkohal oluline märkida, et käibemaksuseaduse § 3 lõike 1 kohaselt on käibemaksukohustuslane ettevõtja, mitte tarbija. ELTS § 89 lõiked 31 ja 4 jätavad aga võimaluse tõlgendada regulatsiooni selliselt, et käibemaksu muutumise riski kannab tarbija. TTJA soovib ka rõhutada, et tarbijal on väga raske, kui mitte võimatu, prognoosida energiaturgude liikumist aastate jooksul. Elektrimüüjal on selleks paremad analüütilised vahendid ja ligipääs turuteabele, mistõttu ei ole õigustatud olukord, kus kaupleja saaks lisaks juba esinevatele eelistele lepingut tarbija kahjuks ühepoolselt muuta. See tekitab eriti keerulise olukorra pikaajaliste lepingute puhul, mis võtavad tarbijalt võimaluse reageerida turumuutustele (sh nüüd õigusaktidest tulenevatele muudatustele) ja vahetada paketti soodsama vastu ilma suurte leppetrahvideta. TTJA on ELTS muudatusettepanekute raames teinud ettepaneku näha kodutarbijatega sõlmitavatele tähtajalistele elektrilepingutele ette maksimaalne tähtaeg, sarnaselt sideteenuse lepingutele, milleks on 2 aastat. ELTS § 89 lõike 31 ja 4 rakendamisel võib esineda ka oht vastuoluks hea usu põhimõtte kui tsiviilõiguse ühe olulisima põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 puhul võib võlausaldaja kaotada mh seadusest tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune). TTJA hinnangul toetab ühiskond ja väljakujunenud õigusruum üldiselt seda, et tarbijalepingute puhul vajab tarbija lepingupoolena kaupleja ees täiendavat kaitset. ELTS § 89 lõiked 31 ja 4 seavad koosmõjus aga tarbija olukorda, kus kaupleja võib tema lepingu hinda ühepoolselt muuta ning tarbija, kes ei ole võibolla ka võimeline uues lepingus ette nähtud hinda tasuma, peab lepingust taganemisel 4 (6) tasuma tuhandete eurodeni küündivaid leppetrahve. Leiame, et ELTS § 89 lõikeid 31 ja 4 laiemalt tõlgendades, lepingut ühepoolselt muutes ja seeläbi tarbijate poolsel lepingust taganemisel leppetrahve nõudes võib esineda olukord, kus leppetrahvi väljamõistmine võib olla hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu. Lisaks on oluline välja tuua, et ELTS § 89 lõiked 1 ja 2 näevad võrgulepingu ja üldteenuse tüüptingimuste ühepoolseks muutmiseks ette sisulised tingimused ja nõude Konkurentsiameti nõusolekuks. Sama paragrahvi lõige 31 on aga oluliselt üldisem, nähes elektrilepingu ja agregeerimislepingu tingimuste muutmise eeldusena ette vaid õigusaktide muutumise. TTJA hinnangul ei ole põhjendatud asjaolu, kui lihtsaks on tehtud kaupleja poolne lepingu ühepoolne muutmine tarbijalepingute puhul. „Kas ja milliseid probleeme võiks müüja ühepoolne lepingu muutmise õigus kaasa tuua elektri ostjatele, kes ei ole küll sõlminud fikseeritud elektrihinnaga lepingut, kuid kelle lepingutingimustes saab müüja õigusaktide muutmisele tuginevalt teha olulisi muudatusi?“ Tähtajatu lepingu muutmise puhul jääb tarbijale eelduslikult õigus leping korraliselt ilma lisatasuta üles öelda, mis jätab oluliselt suurema võimaluse oma õiguste kaitseks. Kui dünaamilise hinnaga lepingu puhul on tarbija teadlikult võtnud turuhinna ebastabiilsuse riski, siis tarbijaõiguste kontekstis on tarbijal siiski eeldus, et lepingu olulised tingimused püsivad lepingu kehtivuse jooksul muutumatuna. Tingimused, mille kaupleja ühepoolne muutmine võib osutuda probleemseks on mh näiteks arveldusperioodi muutumine, lepingust taganemise tingimuste karmistamine, ettemaksu nõude lisamine jmt. „Kas võib leiduda mingi võimalus normi tõlgendada viisil, et see ei kohaldu fikseeritud elektrihinnaga lepingutele? Näiteks, kas Teie hinnangul saaks tugineda ELTS § 89 lõikele 7, mille järgi peab elektrimüüja tarbija üleviimiseks fikseeritud elektrihinnaga lepingult dünaamilise hinnaga lepingule saama selge tarbija nõustumuse. See tähendaks seisukohta, et õigusaktidest lähtudes muutuvalt tehtud hinnamuudatus tähendaks fikseeritud elektrihinnaga lepingute puhul sisuliselt tarbija üleviimist dünaamilise hinnaga lepingutele.“ TTJA leiab, et ELTS § 89 lõiget 31 võiks tõlgendada viisil, mille puhul õigusakti muudatusest tulenev lepingu muutmine on vajalik üksnes juhul, kui lepingu mitte muutmine viiks vastuoluni muutunud õigusaktiga. Fikseeritud hinnaga lepingute puhul, milles ei ole toodud kohalduvat käibemaksumäära, ei esineks TTJA hinnangul vajadust lepingut käibemaksumäära muutmisel muuta. Selline tõlgendus tasakaalustaks poolte õigusi ja kohustusi. TTJA hinnangul ei saaks kohaldada ELTS § 89 lõiget 7, kuna maksumäära (ja sellest tulenevalt koguhinna) muutumine ei muuda lepingut siiski olemuslikult dünaamilise elektrihinnaga lepinguks. ELTS § 3 punkti 61 järgi kajastab dünaamilise elektrihinnaga leping osaliselt või täielikult hinnakõikumisi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turul. Maksumäära muutusest tingitud ühekordset hinna muutmist ei saa TTJA hinnangul pidada dünaamilise elektrihinnaga lepingule vastavaks. „Kui Teil on veel teavet, mis võiks selle küsimuse analüüsimisel abiks olla, siis palun edastage ka see.“ TTJA sai seaduse tõlgendamise osas selgitusi ka Kliimaministeeriumilt (Lisa 1). Täiendavalt on järelevalvemenetluse käigus edastatud TTJA-le Kliimaministeeriumi varasem selgitus (Lisa 2), millest nähtub käibemaksumäära muutusele kohaldamisele erinev seisukoht. TTJA lisab 5 (6) need käesolevale vastusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martti Kangur õigusosakonna juhataja peadirektori ülesannetes Lisad: Lisa 1 – Kliimaministeeriumi 05.09.2025 antud selgitus; Lisa 2 – Kliimaministeeriumi 30.07.2025 antud selgitus. Grete Leesmann [email protected] 6 (6)