Teie nr
Tallinna Linnavalitsus
Vabaduse väljak 7 Meie 11.09.2025 nr 6-4/250828/2506581
15199, Tallinn
[email protected]
Korteriühistule toetuse andmise korra rakendamine
Lugupeetud Tallinna linnakantsler ja linnaosade vanemad
Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas Tallinna Linnavolikogu 20. veebruari 2025 määruse nr 7
„Korteriühistule toetuse andmise kord“ (edaspidi: määrus) § 6 lõike 2 punkt 1 on kooskõlas Eesti
Vabariigi põhiseadusega. Selles määruse punktis on sätestatud, et korterühistule saab hoone ja
hoovi korda tegemiseks toetust taotleda vaid siis, kui korterelamus asuvatest korteriomanditest
kuulub vähemalt 80% füüsilistele isikutele, Eesti Vabariigile või kohaliku omavalitsuse üksusele.
Õiguskantsleri poole pöördus korteriühistu, kelle toetusetaotluse jättis linn läbi vaatamata, sest
linna hinnangul kuulub üle 20 protsendi korterelamu korteriomanditest mittetulundusühingutele,
sihtasutustele või äriühingutele (juriidilistele isikutele). Avaldaja selgitas, et selle protsendi
arvutamisel võttis linn arvesse ka eraldi korteriomanditena kinnistusraamatusse kantud panipaigad
ja parkimiskohad.
Seaduse kohaselt tuleb linnal korteriomandite osakaalu arvutamisel arvesse võtta üksnes selliseid
korteriomandeid, mis vastavad kehtiva seaduse määratlusele. Kinnistusraamatus kinnistatud
panipaigad, parkimiskohad, keldriboksid ja muud abiruumid ei vasta kehtivas seaduses antud
korteriomandi määratlusele. Enne 2018. aastat kehtinud korteriomandiseadus lubas selliseid
abiruume kinnistada eraldiseisvate korteriomanditena. Seetõttu võibki ette tulla olukordi, kus
kortermajas on elu- ja äriruumidena kasutatavaid korteriomandeid vähem kui parkimiskohti ja
panipaiku, mis on samuti korteriomanditena kinnistatud. Nii on see ka õiguskantsleri poole
pöördunud avaldaja kortermajas.
Kuna praegu võtab linn arvesse ka enne 2018. aastat registreeritud korteriomandid, mida praegu
enam eraldi korteriomandiks ei loeta, võib see viia määruse eesmärkidega vastuolus oleva
tulemuseni. Toetusest võivad ilma jääda ka need ühistud, kus valdav osa elu- ja äriruumidest
kuulub füüsilistele isikutele, kuid juriidilistele isikutele kuuluvate eraldi korteriomanditena
vormistatud parkimiskohtade ja panipaikade suur hulk kallutab üldise protsendi üle 20 piiri.
Määruse § 1 lõike 2 kohaselt on määruses kasutatud ehitusseadustiku ning korteriomandi- ja
korteriühistuseaduse termineid. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõikes 1
on öeldud, et korteriomand on eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga
kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. Eriomandi ehk korteriomandi ese on
ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on
võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise
2
korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Igale eriomandi esemele
peab olema eraldi juurdepääs (KrtS § 4 lg 1). Eriomandi eseme hulka võib eluruumi või
mitteeluruumi koosseisus kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa (KrtS § 4 lg 2).
Seega ei saa seaduse kohaselt parkimiskohti ega panipaiku eraldi korteriomanditeks kinnistada.
Korteriomand peab olema sisuline tervik, mida saab kasutada tervikliku elu- või äriruumina.1
Kehtiva seaduse järgi loetakse terviku hulka ka hoiuruumid, garaažiosa ja parkimiskoht, mis
asuvad põhiruumist eraldi (näiteks keldrikorrusel või parkimismajas).
KrtS § 4 lõikes 1 nimetatud eluruum ja mitteeluruum on määratletud ehitusseadustiku alusel antud
majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused“ § 17 lõigetes 3 ja 4. Eluruum on alaliseks elamiseks ette nähtud ruum.
Mitteeluruum on ruum, mis pole ette nähtud alatiseks elamiseks ega hoone teenindamiseks või
ruumide kasutajate ühiseks kasutamiseks. Kuna eriomandi esemeks saab olla vaid ruumiliselt
piiritletud eluruum või mitteeluruum, siis ei saa korteriomandiks kehtiva õiguse kohaselt lugeda
abiruume, nagu keldriboksi, garaažiosa või panipaika. Viimased võivad küll olla ruumiliselt
piiritletud, kuid neil on abiruumi otstarve.
Palun Tallinna linnal korteriühistute toetusetaotlusi lahendades lähtuda kehtivast õigusest ja
lugeda korteriomanditeks üksnes kehtiva seaduse määratlusele vastavad ruumid.
Määrusega kehtestatud 80 protsendi piirangut ennast ei saa pidada põhiseadusega vastuolus
olevaks. Sellel piirangul on kaalukad ja õiguspärased eesmärgid: toetada eelkõige elanike
elamistingimuste parandamist ja vältida keelatud riigiabi andmist ettevõtetele.
Palun andke hiljemalt 10. oktoobriks teada, kuidas kavatsete soovitust järgida.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ivika Nõukas 693 8419
[email protected]
1
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu (462 SE) seletuskiri, lk 19
(https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/bb3ae807-c425-4e93-aa0e-66fda4aa904e/).